S.V. kanda elatis igakuuliselt kuu 10. kuupäevaks lapse seadusliku esindaja I.T. arveldusarvele nr XXXX AS-is Swedbank.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.D.T. esitas 10.01.2014 hagi S.V. vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt on hageja ema ja kostja abielu lahutatud. Kostja ei võta osa hageja ülalpidamisest ning ta on täielikult oma ema ülalpidamisel. Hageja ema töötab OÜ-s Le Caprice ja tema sissetulek on 320 eurot kuus. Hagejal on bronhiaalne astma ja ta vajab igakuiselt ravimeid maksumusega 70 eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja elatise 230 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt annab kostja lapsele ülalpidamist, kandes raha lapse ema kontole. Kostja on perioodil 2013 maikuust kuni hagiavalduse koostamiseni, s.o 9 kuu eest, tasunud elatist kokku 1 457,50 eurot, 2013. aasta 8 kuu eest 1 280 eurot (160 eurot kuus) ja 2014 jaanuarikuu eest 177,50 eurot, seega vastavalt elatise alammäärale. Kostja annab ülalpidamist selliselt, nagu hageja seaduslik esindaja ja kostja kokku leppisid. Hageja seaduslik esindaja pole kordagi pöördunud kostja poole ettepanekuga elatise suurendamiseks. Kostja pole ülalpidamiskohustust rikkunud. Hageja pole tõendanud, et talle on vajalikud kulutused ravimitele üle tavapärase ulatuse. Püsiravi pole lapsele ordineeritud. Hageja pole tõendanud ravimite vajaduse suurust. Kui lapsele vajalik kulu oleks 70 eurot, oleks kostja osa sellest 35 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis 4. märtsi 2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt pole kostja omapoolset hageja ülalpidamiskohustust rikkunud. Kostja on andnud vabatahtlikult hagejale ülalpidamist kehtiva elatusmiinimumi ulatuses ja
õigeaegselt. Hageja pole vastupidist väitnud. Kuna hageja nõuab elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummäärast suuremas ulatuses, on lapse vajadusi elatise miinimummäära ületavas osas vajalik tõendada. Hageja pole tõendanud temale vajalikke elatusmiinimumi ületavaid kulutusi. Kohtul ei ole võimalik lugeda tuvastatuks lisakulusid hagiavalduse lisatud pangaväljavõtte pinnalt, kus nähtuvad asjakohaselt määratlemata maksed apteekides. TsMS § 164 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.D. T. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 04. märtsi 2014 otsuse tühistamist ja asjas uue otsuse tegemist, millega mõista S. V. D. T. kasuks elatis 230 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, elatusraha tasuda kuni ülalpidamisõigust õigustatud isiku kahekümne ühe aastaseks saamiseni, kui ülalpidamist õigustatud isik jätkab õppimist kutseõppeasutuses. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on kostja rikkunud elatise maksmise korda. Juulis 2013 maksis kostja elatist summas 80 eurot. Kuigi kostja maksis maksmata jäänud elatise tagantjärgi, jättis ta lapse äärmiselt raskesse olukorda; 2) üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud (Riigikohtu otsus 32-1-159-12). Hageja ei ole sellist nõusolekut andnud; 3) suudab kostja maksta lapsele elatist rohkem kui on seaduses ette nähtud; 4) on lapsel raske tervislik seisukord – mitteallergiline astma ning lampjalgsus. Ortopeedilised jalatsid on äärmiselt kallid (ühe paari maksumus 70 eurot). Aastas kulutab laps ca 6 paari. Kuna laps saab astma ravi Tartus, kaasneb sellega ka sõidukulu. Lapsele vormistatakse invaliidsuspaberid. Tartus käiakse bussiga, lapsele on bussisõit tasuta. Laps kasutab ka retseptiravimeid (Ventolini siirup ja Zyrtec tilgad), ilma retseptita Bronteks lahus, lahusNACL, Hedelix, Prospaspan, kalaõli ja multivitamiinid Yomi. Ravimid maksavad kokku 49,30 eurot. Ravimeid ostetakse ca 6 korda aastas, s.o 295 eurot aastas. Ravimite hinnad on soodustusega ning jalatsite hinnad kõige odavamad. Jalatsite ja ravimite peale kulub 715 eurot aastas. Elatise vahe on 630 eurot.
5.S. V. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) hindas maakohus kõiki tõendeid, mida hageja ja kostja olid esitanud. Tegemist on hagilise asjaga ning maakohus ei pidanud asjas ise tõendeid koguma ega asjaolusid selgitama. Kuna poolte varalised võimalused vaidluse all ei olnud, ei pidanud kohus ka TsMS § 230 lg 5 alusel asjakohast teavet nõudma. Maakohus andis hagejale 29.01.2014 võimaluse ja tähtaja tõendite esitamiseks. Hageja pole seda võimalust kasutanud; 2) ei ole ühekordne maksmisega viivitamine seetõttu, et kostja viibis väljaspool Eestit, käsitletav ülalpidamiskohustuse rikkumisena. Ühekordsele hilinemisele tuginemine esmakordselt apellatsiooniastmes ei ole hinnatav heas usus käitumisena; 3) ei ole apellatsioonkaebuse punkt 6 asjakohane. Ei hageja ega kostja pole menetluse jooksul kordagi väitnud, et kostja oleks maksnud elatist otse lapsele;
4) ei ole apellatsioonkaebusele lisatud tõendina kvalifitseeruvaid dokumente, millelt nähtuks lapse suuremad kulud või vajadused ravimite järele. Hageja esitas maakohtule tõendi, millelt nähtub, et lapsele püsiravi ei ordineerita, ta tarvitab vajadusel Ventolini siirupit, mille hind ei tingi elatist üle alammäära. Apellatsioonkaebusele on lisatud loetamatu võõrkeelne saatekiri pulmonoloogile, millelt ei ole arusaadav ega loetav, et laps vajaks muid ravimeid. Ei ole eluliselt usutav, et 5-aastane laps tarvitab iga kuu 4 pudelit köhasiirupit (Ventolin, Bronteks, Hedelix, Prospan), 250 ml kalaõli, sinna juurde iga päev Zyrtecit ning iga päev 3 vitamiini. Samuti ei ole arusaadav, miks peab 5-aastane laps tarbima lahust NaCl, mis on naatriumkloriid, mida manustatakse veeni sisse pandud toru kaudu, st veenisisese tilgana; 5) ei ole hageja lapse lampjalgsusele maakohtus tuginenud. Asjaolu, et maakohus märgitud vajadustega ei arvestanud, ei saa muuta maakohtu otsust ka ebaseaduslikuks või põhjendamatuks. Kaebusele lisatud loetamatu võõrkeelne saatekiri ei tõenda, et lapsel oleks lampjalgsus, vaid et ta on suunatud selle väljaselgitamiseks ortopeedi juurde. Lampjalgsus ei eelda lapsele 6 paari ortopeediliste jalanõude ostmist. Eestis ei müüda ortopeedilisi tossusid ega botikuid, vaid erinevates jalanõudes kasutatakse ortopeedilisi sisetaldu. Lapsed, kellel on vajadus ortopeediliste jalanõude järele, saavad selliseid soodustusi, mis muudavad nende maksumuse samaväärseks ja isegi odavamaks kui tavajalanõud; 6) kui lapsel tekivad sellised vajadused, mida vaidlustatud kohtuotsuse tegemisel ei arvestatud, on hagejal alati võimalik pöörduda kostja poolt elatise suurendamiseks. Alles siis, kui kostja sellega ei nõustu, on hagejal õigus pöörduda kohtusse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 04. märtsi 2014 otsus tuleb tühistada ja asjas tuleb teha uus otsus. Ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab S. V. D. T. kasuks välja elatise alates 10.01.2014 summas 189,50 eurot kuus kuni D.T. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 10.03.2027. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
7.Nähtuvalt maakohtule esitatud hagiavaldusest, on hageja palunud välja mõista elatise kuni täisealiseks saamiseni (tl 3). Samuti on apellatsioonkaebuses esitatud taotlus elatise väljamõistmiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuses sisalduva hageja taotluse, et elatusraha tuleb tasuda kuni ülalpidamist õigustatud isiku kahekümne ühe aastaseks saamiseni, kui ülalpidamist õigustatud isik jätkab õppimist. Maakohtus ei ole vastavat nõuet esitatud ning TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei esitatud. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus järgmist. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kuna hageja on 5-aastane ning käesoleval ajal ei ole teada, kas ta jätkab täiealiseks saanuna õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutus, tuleks praeguses olukorras jätta taotlus täisealisele lapsele elatise väljamõistmiseks rahuldamata. Kui PKS § 97 p-s 2 sätestatud eeldused on täidetud, on täisealiseks saamisel hagejal õigus pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole. Sellisel juhul peab hageja tõendama õpingute jätkamist.
8.Kostja väite kohaselt ta osaleb hageja ülalpidamisel ning tasub hageja ema arvele elatist igakuiselt seaduses sätestatud alammääras, seega täidab ta lapse ülalpidamiskohustust ning puudub alus elatise väljamõistmiseks.
Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis seetõttu, et kostja on rikkunud lapse ülalpidamiskohustust, sest kohati on ta teinud seda ebaregulaarselt ning arvestades lapse vajadusi, on põhjendatud elatise maksmine suuremas ulatuses, kui on seaduses sätestatud määr. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (Riigikohtu 21. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07, p 11). PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja on andnud ülalpidamist õigeaegselt. Hageja pangakonto väljavõttest (tl 5-11), kostja maksekorraldustest (tl 25-34) ning menetlusdokumentidest nähtub, et kostja maksis elatist jooksva kuu eest, mitte iga kalendrikuu eest ette. Asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid sellises elatise maksmise viisis kokku leppinud. Samuti maksis kostja elatist mitte kindlatel kuupäevadel. Juulis 2013 on kostja maksnud 80 eurot. Maksmata jäänud elatise maksmine tagantjärele ei muuda elatise maksmist regulaarseks. Eeltoodust tuleneb, et kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud.
9.Ringkonnakohus hinnangul on asjakohatu apellandi väide, et kuna apellandi seaduslik esindaja ei ole andnud nõusolekut ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele, on kostja elatise maksmise korda rikkunud. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks maksnud elatist otse alaealisele lapsele. Vastavat väidet ei ole ka menetluse kestel üldse esitatud.
10.Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et maakohus on rikkunud TsMS sätteid. Kuna on tegemist lapse huve puudutava vaidlusega, siis leides, et hageja pole tõendanud temale vajalikke elatusmiinimumi ületavaid kulutusi, oleks maakohus pidanud koguma vastavaid tõendeid omal algatusel (TsMS § 230 lg 3) või selgitama poolele menetluslikku olukorda ning kohustama poolt esitama vajalikke andmeid ja dokumente. Antud juhul nähtub asja materjalidest, et hageja oma tervisliku seisundi tõttu vajab lisakulutusi, kuid maakohus on jätnud välja selgitama, millises ulatuses on lisakulutused hagejale vajalikud. Kuna maakohus on sellega rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, siis võtab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel asja materjalide juurde koos apellatsioonkaebusega esitatud saatekirja pulmonoloogi juurde, saatekirja ortopeedi juurde ja suunamiskirja rehabilitatsiooniteenusele. TsMS § 230 lg 3 alusel võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde ka hageja poolt 16.05.2014 esitatud ambulatoorse epikriisi. Samuti on maakohus jätnud välja selgitamata hageja vanemate sissetulekud ja varandusliku olukorra, kuigi TsMS § 230 lg 4 annab kohtule õiguse kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, ning kui pool seda ei tee, siis on kohtul TsMS § 230 lg 5 kohaselt õigus ise nõuda asjakohast teavet. Kuna antud juhul on kostja nõustunud tasuma elatist miinimummääras ning ei ole väitnud, et tema sissetulek seda ei võimalda, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks ise koguda tõendeid kostja sissetuleku ja varalise seisundi kohta. Samuti vastuses apellatsioonkaebusele on kostja ise märkinud, et maakohus ei ole seadust rikkunud, jättes kogumata tõendid selliste asjaolude kohta, milles vaidlus puudub, s.o kostja ei ole esitanud vastuväiteid seoses sellega, et tema sissetulek ei võimalda lapsele elatist maksta vajalikus suuruses.
11.Asjakohatu on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kostja suudab maksta lapsele elatist rohkem, kui seaduses on sätestatud. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (Riigikohtu 16. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 22).
Seega on elatise suuruse määramisel eelkõige olulised lapse vajadused ja tema tavaline elulaad ning alles seejärel saab otsustada, kas vanem suudab, arvestades tema sissetulekut ja varalist seisundit, anda lapsele ülalpidamist vajalikus määras.
12.Hageja on nõudnud elatise 230 eurot kuus väljamõistmist. Hageja seaduslik esindaja põhjendas hagiavalduses miinimumist suurema elatise väljamõistmist sellega, et hagejal on bronhiaalne astma ning ta vajab ravimeid maksumusega 70 eurot kuus. Hagiavaldusele lisatud TÜ Kliinikumi epikriisist (tl 12) nähtub, et hageja diagnoosiks on mitteallergiline astma. Hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest (tl 25-34) nähtuvalt on perioodil 01.05.201301.12.2013 apteekides kulutatud 271,44 eurot. Hageja seaduslik esindaja pole tõendanud, et kogu nimetatud summa on seotud üksnes hagejale ravimite ostmisega. Isegi kui eeldada, et kõik kulud on seotud üksnes hageja ravimitega, on kuus kulutatud keskmiselt 33,93 eurot (271,44/8), mitte 70 eurot, nagu hagiavalduses on väidetud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et juhul, kui lapsele vajalik kulu 33,93 eurot kuus oleks tõendatud, oleks kostja osa sellest 50% ehk 16,96 eurot.
13.Hageja seaduslik esindaja põhjendas apellatsioonkaebuses miinimumist suurema elatise nõuet sellega, et hageja kasutab retseptiravimeid – Ventolini siirupit ja Zyrtec tilkasid, ning ilma retseptita Bronteks lahust, lahust NaCL, Hedelixi, Prospani, kalaõli ja multivitamiine Yomi, kokku on kulu 295 eurot aastas (6 x 49,30). Hagiavaldusele lisatud epikriisist (tl 12) nähtub, et püsiravi hagejale ordineeritud ei ole ja vajadusel tuleb kasutada Ventolini siirupit. 15.04.2014 epikriisist nähtub, et raviks on määratud Ventolini ja Flixotide aerosool. Ringkonnakohus ei arvesta Flixotide aerosooliga seotud kulu, kuna apellant pole sellele tuginenud ning ei ole esitanud ka andmeid seoses ravimi maksumusega. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et tõenditest ei nähtu hageja vajadus muude ravimite järele. Samuti pole usutav, et hageja kasutab kahe kuu jooksul neli pudelit köhasiirupit (Ventolin, Bronteks, Hedelix, Prospan). Lahust NaCL kasutatakse süstitavate ravimite lahustamiseks või lahjendamiseks. Hageja pole nimetanud ühtegi ravimit, mida manustatakse süstina, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul antud lahusega seotud kulu põhjendatud. Veebilehe www.ravimiinfo.ee andmetel on Ventolini siirupi maksumuseks 4,43 eurot ja kalaõli maksumuseks 6,75 eurot. Veebilehe www.yomi.ee andmetel on multivitamiinide Yomi maksumuseks 12 eurot (jätkub kaheks kuuks). Põhjendatud igakuine kulu on 17,18 eurot.
14.Miinimumist suuremat elatise nõuet on apellatsioonkaebuses põhjendatud ka sellega, et hagejal on lampjalgsus. Apellatsioonkaebusele lisatud perearsti Galina Kuznetsova saatekirjast (tl 52) nähtub, et hageja diagnoosiks on kaasasündinud lampjalg. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et apellandil on võimalik kasutada ortopeedilisi sisetaldu. Apellant pole tõendanud ortopeediliste jalatsite vajadust. Veebilehe www.jalakabinet.ee andmetel on lapse ortopeediliste sisetaldade paari maksumuseks 34 eurot. Tootele kehtib soodustus vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 79 „Tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimused ja kord“. Ortopeedilisi sisetaldu saab kasutada mitmes jalatsis. Põhjendatud igakuine kulu on 7 eurot kuus.
15.Miinimumist suurema elatise väljamõistmist on apellant põhjendanud asjaoluga, et poole aasta pärast peab hageja minema Tartusse arsti juurde ning sellega kaasnevad kulutused bussipiletitele ja visiiditasule. Apellandi tõenditest nähtub, et hagejale on sõit tasuta ning hageja seaduslikul esindajal kulub sõidu peale 24 eurot (Narva-Tartu-Narva). Visiiditasu on 5 eurot. Asjaolu, et apellant peab Tartusse poole aasta pärast tagasi tulema, ei tähenda, et tegemist oleks püsikuluga, mida peaks apellandi vajaduste kindlaksmääramisel arvestada. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist ühekordse kuluga, mis elatise suurust ei mõjuta.
16.Kõike eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul lapsele vajalikeks ja põhjendatud kuludeks 17,18 eurot (ravimid) ning 7 eurot (ortopeedilised sisetallad), kokku 24,18 eurot.
Kostja osa on 50% ehk 12,09 eurot. Nimetatud summat on võimalik miinimumist suurema elatise väljamõistmisel arvestada (177,50 eurot + 12 eurot). Kuna lapse vajadused on miinimumist suuremad 12 euro võrra, siis on põhjendatud elatise summas 189,50 eurot väljamõistmine kostjalt.
17.Ringkonnakohus jätab TsMS § 238 lg 1 alusel tähelepanuta koos apellatsioonkaebusega esitatud ortopeediliste jalatsite hinnakirja ja ravimite hinnakirja ning 21.04.2014 esitatud konto väljavõtte 01.01.2014 – 31.01.2014.
18.Kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jätab ringkonnakohus maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.