Vastustajate lepinguline esindaja: Marko Woronowicz
RESOLUTSIOON
hagi A.P.
vastu elatise
1.Tühistada Tartu Maakohtu 10. detsembri 2013. a otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja suurendada Tartu Maakohtu 07. augusti 2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-5417 A.P. lt A.P. , E.P. , E.P. ja S.P. ülalpidamiseks väljamõistetud elatist 90 euroni kuus iga lapse kohta, muutes elatise maksmise korda ja menetluskulude jaotust.
3.Lugeda Tartu Maakohtu 10. detsembri 2013. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Hagi rahuldada osaliselt.
2.Suurendada Tartu Maakohtu 07.08.2012. a otsusega tsiviilasjas nr 2-12-5417 A.P. lt laste ülalpidamiseks välja mõistetud elatist ja mõista temalt alates 08.08.2013.a elatis välja alljärgnevalt:
2.1.Tütre A.P. ülalpidamiseks 90 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
2.2.Tütre E.P. ülalpidamiseks 90 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
2.3.Tütre E.P. ülalpidamiseks 90 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
2.4.Poja S.P. ülalpidamiseks 90 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
3.A.P. l tuleb punktis 2 laste kasuks välja mõistetud elatis tasuda iga kuu
10.kuupäevaks M.R. arveldusarvele nr XXXX AS-is Swedbank.“ Menetluskulude jaotus
RIIGI ÕIGUSABI TASU JA
KULUDE VÄLJAMÕISTMINE
Jätta menetluskulud maamenetlusosaliste endi kanda.
ja
ringkonnakohtus
1.Vabastada A.P. riigi õigusabi tasu ja kulude riigituludesse hüvitamise kohustusest 132 euro ulatuses. Mõista A.P. lt riigi kasuks välja riigi õigusabi tasu ja kulud summas 120 eurot (ükssada viiskümmend eurot) kolme võrdse osamaksena. Esimene osamakse summas 40 eurot (nelikümmend eurot) tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva jooksul. Ülejäänud 2 (kaks) osamakset tuleb tasuda otsuse jõustumise kalendrikuule järgneva kahe kuu jooksul igakuuliselt summas 40 eurot (nelikümmend eurot) iga kuu 20. kuupäevaks. Osamaksed tuleb tasuda Tartu Ringkonnakohtu selleks ettenähtud arvelduskontole (Rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 SEB Pangas viitenumbriga 2800049858, või konto nr 221023778606 Swedbankis viitenumbriga 2800049858, või konto nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumbriga 2800049858, või konto nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis viitenumbriga 2800049858) selgitusega „riigi õigusabi kulud tsiviilasjas nr 2-13-36905“.
Saata
käesolev
kohtuotsus
riigi
õigusabi
tasu
väljamõistmist puudutavas Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord
osas
teadmiseks
Riigi
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.P. , S.P. , E.P. ja E.P. (hagejad) esitasid hagiavalduse A.P. vastu elatise suurendamise nõudes 50 eurolt 160 euroni. 25. novembril 2013 toimunud kohtuistungil nõustusid hagejad vähendama oma igakuise elatise nõuet 100 euroni kuus (tl 81). Tartu Maakohtu 07. augusti 2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-5417 mõisteti kostjalt iga hageja kasuks välja elatis 50 eurot kuus alates 07. veebruarist 2012 kuni laste täisealiseks saamiseni. Käesolevaks ajaks on muutunud 2012. a kohtuotsuse tegemise aluseks olnud asjaolud, sest kostjale kuulub tegelikkuses rohkem vara, kui ta 2012. a kohtumenetluse ajal kinnitas. Samuti on 50 eurot kuus liiga väike summa, mille eest ei ole võimalik tagada lastele elamisväärset elustandardit. Elatise suurus ei võimalda lastele võrdseid võimalusi osaleda huviringides või trennides. 2012. aastal oli kostja abikaasa emapalk 386,45 eurot kuus, sotsiaaltoetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt 230,16 eurot kuus ja puudega lapse pension 80,55 eurot kuus. Kostja sissetulek võlaõigusliku lepingu alusel oli 510,91 eurot kuus. Käesoleval ajal töötab kostja FIE-na ja omab paremat sissetulekut. Lisaks sellele kuulub kostjale korteriomand asukohaga Laeva külas XXXX osa XXXX talu kinnistust, metsamaa 10,5 ha, väärtpaberid väärtusega 600 eurot ja sõiduauto turuväärtusega 850 eurot. Metsakinnistut oleks võimalik lastele ülalpidamise andmise eesmärgil müüa või panna see tulu teenima. Kuna maatükk on soetatud laste arvel, siis tuleb seda ka laste huvides kasutada. Kostja ülalpidamisel on küll veel kaks last, kellest üks on puudega, kuid see ei põhjenda elatise maksmist väiksemas ulatuses. Kostja netosissetulek võib ulatuda 1000 kuni 1300 euroni kuus, mis on piisav, et tagada kõigile lastele vähemalt minimaalne ülalpidamine. M. R. on uue abikaasa H. R. kolm ühist last, keda toetab H. R. . Hagejaid H. R. ei toeta. Hagi esitamise ajal oli M. R. ise töötu. Uue töö leidmine on praktiliselt võimatu, kuna M. R. tegeleb nooremate lastega. M. R. panus laste kasvatamisse on mitterahaline. H. R. viibib enamuse ajast Soomes ja teisi abilisi laste hoidmisel M. R. ei ole. Kogu hagejate pere kulutused ühes kuus on kokku 869 eurot, millest vähemalt 250 eurot kulub igakuiselt toidu peale. Pere 4-toalise korteri üür on 150 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud. Üüri maksab M. R. ja kommunaalkulusid tema abikaasa.
2.A.P. nõustus oma vastuses elatise suurendamisega 70 euroni kuus ühe lapse kohta ning vaidles vastu elatise suurendamisele ülejäänud ulatuses. Kostja sissetulek ei võimalda maksta lastele elatist 160 eurot ühe lapse kohta kuus. M. R. väited kostja sissetuleku kohta ei vasta tõele. Kostja töötab AS-is PK Oliver ja teenib kuus brutopalka 639,12 eurot. Kostja ei tööta FIE-na. Ta omab küll Penijäinen OÜ-d, kuid sealt palka ei saa. Kostja peres elab kokku 5 last, kellest üks on puudega. Kostja abikaasa on alla kolmeaastase lapsega kodus. Kostja lapsi on praeguses peres kaks. Abikaasa sissetulek on lastetoetus 249,33 eurot, lapse pension 80,55 eurot lapse puudetoetus 30 eurot kuus. Kostja ja tema abikaasa sissetulekud kuus on kokku 874,18 eurot kuus, millest 200 eurot maksab kostja hagejatele elatise katteks, 129,80 eurot kulub kommunaalmaksetele, 53,80 eurot elektrile. Lisaks on perel muud kulud, sh haige lapsega seotud kulud, toit, hügieenitarbed, riided, muud majapidamiskulud kokku ca 530 eurot. Kostja varaks on väärtpaberid väärtusega 600 eurot, kehvas seisukorras sõiduauto väärtusega 150 eurot ja metsamaa 10,5 ha. Kostjale kuulunud 1⁄4 osa XXXX talu kinnistust kinkis kostja menetluse kestel oma vennale, kes on kinnistu üks ühisomanikest. Kostjale kuuluval XXXX kinnistul on mets ning vastavalt majanduskavale on võimalik teha küttepuid ka müügiks kuni 6 tihumeetrit aastas, s.o 10 rummi praeguse hinnaga 32 eurot/rm. Metsa müümine ei oleks praegu põhjendatud, sest siis jääb sellest saadav tulu väiksemaks kui oleks metsa allesjäämisel. Kostja pidas võimalikuks, et kingib metsa lastele.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohtu 10. detsembri 2013 otsusega rahuldas kohus hagi osaliselt. Kohus suurendas hagejate kasuks väljamõistetud elatist 50 eurolt kuus 110 eurole kuus iga lapse kasuks alates 08. augustist 2013 kuni laste täisealiseks saamiseni. Maakohus põhjendas, et võrreldes varasema lahendiga ei ole oluliselt muutunud hagejate vajadused ja vanemate sissetulekud. M. R. on kokku seitse alaealist last, kellest kolm on ühised lapsed uue abikaasaga. M. R. ei käi tööl. Nii varasema otsuse tegemise ajal kui ka praegu on M. R. a ainus sissetulek lastetoetused kokku summas 590 eurot kuus (tl 53). M. R abikaasa töötab Soomes ja annab raha vaid enda kolme lapse kasvatamiseks ja eluasemekulude katmiseks, kostja lapsi ta rahaliselt ei toeta. M. R. väitel on tema ja laste kulud ühes kuus kokku ca 869 eurot, millest vähemalt 250 eurot on kulud toidule. On ilmne, et lapse ülalpidamine ei ole võimalik 50 euro arvel kuus. M. R. panust laste ülalpidamisse tuleb arvestada eeskätt laste igapäevase kasvatamise kuluna. Kostjal on kokku kuus alaealist last, kellest neli (hagejad) elavad ema juures ning kaks ühist last uue abikaasaga elavad kostjaga. Lisaks on kostja abikaasal veel kolm last, seega on peres kokku 5 last. Nii varasema otsuse tegemise ajal kui ka praegusel ajal saab kostja sissetulekut AS-st PK Oliver 510,91 eurot kuus (tl 28). Kostja uus abikaasa on alla kolmeaastase lapsega kodus. Kostja abikaasa sissetulekuks on lastetoetus 249,33 eurot, lapse pension 80,55 eurot ja lapse puudetoetus 30 eurot kuus. Üks lastest on raske puudega, mille tõttu on tal lisakulud. Samas on kostjal vara, mille müügist või majandamisest on võimalik saada kasu ja mida tuleb elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Kuna kinnistult on võimalik teha müügiks küttepuid ca 6 tm ulatuses aastas, suureneb kostja sissetulek aastas ca 320 euro võrra, s.o ca 26 eurot kuus. Kuna kostja on omandanud kinnistu seadusega ettenähtud soodustusega hagejate (alaealiste laste) arvelt (maa omandamise ajal 2006. a kehtinud maareformi seaduse § 223 lg 9), siis tuleb ka kinnistust saadavat võimalikku tulu kasutada hagejate huvides. Arvestades kostja sissetulekut, mis jaguneb tema enda ja tema kuue alaealise lapse vahel ühetaoliselt ja igakuist eeldatavat lisatulu ca 26 eurot, on kostjal võimalik maksta hagejatele arvestuslikult elatist 80 eurot kuus. Soodustuse sätestamine maareformi seaduses pidas silmas lastele (paljulapselistele peredele) paremate võimaluste loomist metsamaa (kinnistusraamatust
nähtuvalt maatulundusmaa) kasumliku ja tulu toova kasutamise läbi. Kui riik on paljulapselise pere laste vanematele sellise soodustuse loonud ja vanem on seda soodustust kasutades endale vara omandanud, siis on tal kohustus seda vara majandada võimalikult suuremat tulu tooval viisil, eesmärgiga see võimalikult suurem tulu laste heaks kasutada. Maa erastamisvõimaluse loomine laste arvel antava soodustusega ei tähenda mitte lastele nende vanaduspõlveks varandusliku baasi loomist, vaid esmajoones inimväärsete võimaluste loomist lastele nende lapsepõlve ajaks. Hagejad vajavad just käesoleval ajal elementaarseid võimalusi kasvamiseks, õppimiseks ja arenguks, seega on õige aeg laste arvel omandatud metsamaa teenima panna ja saadud tulu laste huvides kasutada. Kohus leidis, et kostja on võimeline oma vara arvel tulu teenima ja seda asjaolu tuleb arvestada laste ülalpidamiseks väljamõistetava elatisesumma määramisel vähemal 20 euro ulatuses kuus. Lisaks on selgunud, et kostjale kuulub ettevõte Penijäinen OÜ, mis tegeles kuni 2012. a piima tootmisega. Kostja selgituse kohaselt ei ole ettevõttel käesoleval ajal käivet. Edaspidi on plaanis hakata tegelema taimekasvatusega. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et PRIA on kandnud temale 06. veebruaril 2012 800,83 eurot. Lisaks on Penijäinen OÜ kandnud 13. mail 2013 kostja pangakontole 200 eurot, 10. juunil 2013 200 eurot ja 10. augustil 2013 200 eurot. Eeltoodust võib järeldada, et kostjal on lisaks igakuisele töötasule AS-st PK Oliver veel lisasissetulek ettevõtlusest.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A.P. esitas Tartu Maakohtu 10. detsembri 2013 otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 10. detsembri 2013 otsus osaliselt ja lugeda põhjendatuks elatise suurendamine iga lapse kohta 20 eurot kuus; seega kokku väljamõistetavaks elatiseks 70 eurot kuus iga lapse kohta kuni laste täisealiseks saamiseni. Apellant palub määrata, et elatis kuulub tasumisele hagejate seadusliku esindaja M.R. kontole iga kuu 16.-ndaks kuupäevaks. Samuti palub apellant muuta menetluskulude jagamise korda proportsionaalselt rahuldatud hagi osale ja jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole apellandi sissetulekud suurenenud nii palju, et saaks iga lapse ülalpidamiseks tasuda 110 eurot kuus. Elatis 110 eurot kuus eeldaks apellandil 770 euro suuruse sissetuleku olemasolu (6 last + apellant ise), kuid apellandil ei ole sellist raha kuskilt võtta. Töökohtade valik praktiliselt puudub, töötasu makstakse ainult miinimumpalga lähedal, millest ei ole võimalik nii suurt elatist maksta. Penijäinen OÜ ei toimi ja mingit tulu apellant ettevõtlusest ei saa. PRIA toetusi ei saa käsitleda isiklike rahadena, kuna see on sihtotstarbeline toetus ning selle kasutamine muul otstarbel (sh isiklikeks kohustuste täitmiseks ) on ebaseaduslik; 2) ei nõustu apellant kohtu seisukohaga, et M. R. osa laste ülalpidamisel peakski piirduma mittevaralise ülalpidamisena ja ta ei peakski tööd otsima. Mõlemad vanemad peavad pingutama sissetuleku saamiseks. Kogu rahalist kohustust ei saa jätta ühe vanema kanda; 3) ei ole maakohus lähtunud poolte võrdsuse põhimõttest. Kohus on arvestanud kostja ja tema abikaasa sissetulekuid, kuid on jätnud arvestamata M. R. ja tema abikaasa sissetulekud. Ei ole eluliselt usutav, et M. R. abikaasa peab faktiliselt üleval üksnes oma lapsi, kui elatakse ühise leibkonnana. Ehkki tal puudub kohustus pidada ülal M. R. ja kostja ühiseid lapsi, toimub see siiski igapäevaselt. Soomes tööl käies on M. R. abikaasa rahalised võimalused kindlasti paremad kui kostjal. M. R. enda paremaid majanduslikke võimalusi näitab ka esindaja olemasolu kohtumenetluses;
4) ei nõustu apellant maakohtupoolse lähtumisega kostja hüpoteetilisest sissetulekust. Elatist saab maksta üksnes reaalsest sissetulekust. Apellant on võimeline tasuma elatist 70 eurot lapse kohta, s.o 280 eurot kuus, rohkemaks ta võimeline ei ole. Andmed apellandi varade väärtuste kohta ei ole õiged ja nende realiseerimine ei aitaks pidevalt suurendatud elatise maksmisele kaasa. Sõiduauto väärtus on vanaraua väärtus, ta ei sõida, ülevaatused tegemata, arvelt maha võtmata üksnes seetõttu, et ei ole raha dokumentide vormistamiseks. Väärtpaberite turuväärtuseks on tegelikult 200 eurot, mitte 600 eurot. Kui need võõrandada, jagub elatise suurendamiseks ühe kuu ulatuses 6 lapse kohta + enda jaoks (200:7) 28 eurot. Järgnevateks kuudeks raha puudub; 5) on kohus valesti lähtunud XXXX kinnistu majandamisest saadava tulu arvestamisel. Kohus ei ole arvestanud, et igasugusel majandamisel on ka kulud, mis tuleb kanda ja see vähendab saadavat tulu. Igakuuliselt ei ole võimalik metsamaad majandada nii, et sellest tekiks elatise maksmiseks rahalisi vahendeid; 6) ei tähenda seaduses sätestatud määrast väiksemas ulatuses elatise nõudmine seda, et laste kulusid ei peakski tõendama. See oleks põhjendatud juhul, kui tegemist on ühe lapsega. Kui aga mõlema vanema sissetulekud on väikesed, tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada mõlema vanema võimalusi; 7) on kostja võimeline maksma lastele elatist 70 eurot kuus, kahjustamata seejuures iseenese ja teiste laste ülalpidamist. Kuna apellandi palgapäev on iga kuu 15. kuupäev, oleks mõistlik elatise tasumisel seda arvestada; 8) kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt, tulnuks menetluskulud jaotada proportsionaalselt rahuldatud hagi osale; 9) palub apellant jätta riigi õigusabi kulud riigi kanda ja kohaldada TsMS § 190 lg 7.
5.Hagejate seaduslik esindaja M. R. kohaselt:
vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete
1) saab M. R. käia tööl vaid poole kohaga AS-is ISS. Kogu ülejäänud töövälise aja tegeleb M. R. vaid laste kasvatamisega; 2) oleks apellant võimeline tasuma 110 euro suurust igakuist elatist igale vastustajale, kui apellant aktiivselt temale kuuluvat vara käsutaks ning teeniks seeläbi kasumit; 3) puuduvad igasugused alused mõista kostjalt välja elatis kostja palutud suuruses. Maakohus on niigi mõistnud apellandilt välja elatise suuruses, mis jääb 50 euro võrra allapoolt elatise miinimummäära; 4) oleks M. R. varalist olukorda arvestades põhjendamatu mõista vastustajalt välja menetluskulud. Apellandile kuulub tunduvalt rohkem väärtuslikku vara kui M. R. e, seega on mõistlik ja õiglane jätta menetluskulud apellandi kanda. Veelgi enam, kui apellandi tegeliku varalise seisu suuruse suhtes esineb tänini kahtlus, olles käesoleva kohtumenetluse käigus varjanud oma tegelikku varalist seisu (nt PRIA toetused ja nende ülekandmine apellandi enda pangakontole).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et A.P. apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Maakohtu 07. augusti 2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-5417 A.P. lt A.P. , E.P. , E.P. ja S.P. ülalpidamiseks väljamõistetud elatist tuleb suurendada 90 euroni kuus iga lapse kohta. Ringkonnakohus peab põhjendatuks vähendada Tartu Maakohtu 10. detsembri 2013. a vaidlustatud otsuses märgitud elatise suurendamise ulatust. Selles osas tuleb maakohtu otsus
osaliselt tühistada ja teha vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2 asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks muuta menetluskulude jaotust ja otsuse täitmise korda.
7.Käesolevas tsiviilasjas on hagejad palunud suurendada Tartu Maakohtu 07. augusti 2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-5417 väljamõistetud elatist 50 eurolt 100 euroni kuus (t lk 80-81). Kostja on nõustunud elatise suurendamisega 70 euroni kuus. Seega puudub pooltel vaidlus selle üle, et tulenevalt TsMS § 459 lg-st 1 ja § 497 lg-st 1 on elatise suurendamine vajalik ja põhjendatud. Pooled vaidlevad elatise suurendamise ulatuse üle. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et võrreldes Tartu Maakohtu 7. augusti 2012 otsuse tsiviilasjas nr 2-12-5417 tegemise ajaga ei ole poolte sissetulek ega laste vajadused oluliselt muutunud. Eelnimetatud otsuse tegemisel ei ole aga arvestatud sellega, et kostjale kuulub täiendavalt vara (sh korter, metsamaa, väärtpaberid, sõiduauto ja ettevõte OÜ Penijäinen). Siiski on ringkonnakohus seisukohal, et kostjal ei ole ilmnenud niisuguses mahus täiendava vara olemasolu, mis annaks aluse suurendada väljamõistetava elatise määra 110 euroni kuus iga lapse kohta.
8.Riigikohus on 4. detsembri 2013 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-136-13 p-s 14 selgitanud, et vanem peab ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise (PKS § 102 lg 2). Mõjuvaks põhjuseks vähendada elatist alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära võib mh olla olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ringkonnakohus leiab, et apellant ei ole võimeline tasuma hagejatele igakuiselt elatist 110 eurot kuus, ilma et ta kahjustaks sellega enda ja veel kahe alaealise ülalpeetava (A.P. ja 1SAND ) toimetulekut. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et on ebaõige lähtuda kostja hüpoteetilisest sissetulekust. Käesoleval juhul puuduvad viited sellele, et kostjal oleks täiendavaid sissetulekuid, mida ta püüaks varjata. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa elatise suurendamisel arvestada kostjale OÜ-lt Penijäinen laekunud maksetega summas 200 eurot (12.02.2013, 13.05.2013, 10.06.2013, 10.08.2013, 10.10.2013, tl 85-92). Konto väljavõtetest nähtuvalt on kostja nimetatud summad kandnud koheselt M. R. e elatise katteks. Esile ei ole toodud, missuguse võlasuhte alusel on kostja äriühingult need maksed saanud. Ringkonnakohtu arvates puudub alus käsitada OÜ-lt Penijäinen saadud makseid kostja püsisissetulekuna ja usutavad on kostja väited, et ta on kasutanud äriühingu rahalisi vahendeid oma isiklike kohustuste täitmiseks. Samuti ei nähtu kostja pangakonto väljavõttelt, et tegemist oleks regulaarse sissetulekuga.
9.Soov tegeleda ettevõtlusega, sh uue tegevusvaldkonnaga alustamine, näitab ringkonnakohtu arvates kostja püüdlusi suurema sissetuleku järele, mis annaks mh paremad võimalused ka oma laste ülalpidamiseks ning ringkonnakohtu arvates tuleb selliseid püüdlusi soosida. Kostja ei ole elatise maksmisest kõrvale hoidnud ning on ka käesolevas menetluses nõustunud elatise suurendamisega. Samuti ei saa arvestada A.P. le laekunud PRIA toetusega, sest sihtotstarbelisuse tõttu ei ole võimalik toetusena saadud summat kasutada lastele elatise tasumiseks. Õige on ka apellandi seisukoht, mille kohaselt on maakohus põhjendamatult jätnud arvestamata sellega, et lisaks metsamaa majandamisest saadavale tulule kaasnevad metsamajandamisega ka kulud. Seega ei ole alust arvestada küttepuude müügist saadavat võimalikku tulu täies ulatuses kostja potentsiaalse sissetulekuna.
10.PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Iseenesest on õige apellandi seisukoht, et mõlemad vanemad peavad pingutama sissetuleku saamiseks, et tagada lapsele vajalik ülalpidamine. Samas ei saa ringkonnakohtu hinnangul eeldada, et M. R. oleks võimeline tegema tööd ja teenima sissetulekut kostjaga sarnases ulatuses. M. R. kasvatab seitset last, mistõttu on tema töö tegemise võimalused piiratud. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul aktsepteeritav, et M. R. panus on enamuses mittevaraline, s.o panus laste faktilisse kasvatamisse. On tähelepanuväärne, et M. R. on siiski suutnud seitsme lapse kasvatamise kõrvalt asuda osalise koormusega tööle ja teenida perele lisasissetulekut. Apellandi väited seoses M. R. abikaasa sissetulekuga ei ole asjakohased, sest H. R. puudub kohustus toetada M. R. ja apellandi ühiseid lapsi. Samuti ei vähenda H. R. võime hagejaid osaliselt toetada apellandi elatise maksmise kohustuse ulatust.
11.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et A.P. apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Maakohtu 07. augusti 2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-5417 A.P. lt A.P. , E.P. , E.P. ja S.P. ülalpidamiseks väljamõistetud elatist tuleb suurendada 90 euroni kuus iga lapse kohta. Nimetatud summa vastab kostja regulaarse brutotöötasu suurusele jagatuna selle töötasu arvel ülalpeetavate isikute arvuga (6 alaealist last ja kostja ise). Kohtule esitatud asjaoludel ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et kostja ei suudaks tasuda iga lapse ülalpidamiseks 90 eurot kuus. Kostjal on võimalik kasutada omaenda ja oma praeguse perekonna tavapärase ülalpidamise katteks ettevõtlusest ja varalt saadavaid võimalikke sissetulekuid. Arvestades, et apellandi palgapäev on iga kuu 15. kuupäev, on mõistlik seda elatise tasumisel arvestada ja muuta maakohtu määratud elatise maksmise korda. A.P. l tuleb tasuda elatist iga kuu 15. kuupäevaks järgneva kuu eest ette.
12.TsMS § 173 lg 3 kohaselt kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lagendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades kostja nõustumist elatise suurendamise vajadusega ja hagi osalist rahuldamist on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 alusel nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Tartu Maakohtult 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
13.A.P. le on määratud riigi õigusabi Tartu Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2014 määrusega, kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud osamaksetena kolme kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. A.P. t ringkonnakohtu menetluses esindanud vandeadvokaat Li Uiga esitas 3. märtsil 2014 ringkonnakohtule tasu ja kulude hüvitamise taotluse, mille ringkonnakohus on oma 5. juuni 2014.a määrusega lahendanud, määrates tasu ja kulud kindlaks summas 252 eurot. Apellant palus end TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada riigi õigusabi tasu ja kulude riigituludesse hüvitamise kohustusest. Ringkonnakohus on seisukohal, et A.P. tuleb vabastada õigusabi kulude hüvitamise kohustusest osaliselt, s.o 132 euro ulatuses ning kohustada tasuma kulud summas 120 eurot kolme osamaksena. Esimene osamakse summas 40 eurot tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva jooksul. Ülejäänud kaks osamakset tuleb tasuda otsuse jõustumise kalendrikuule järgneva kahe kuu jooksul igakuuliselt summas 40 eurot iga kuu
20.kuupäevaks.
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.