Transpordiamet peatas 02.07.2026 otsusega nr 1.1-2/26/108 lennundusseaduse (LennS) § 25 lg 2 alusel riikliku järelevalve menetluse nr 13.4-7/26/11203 ajaks N.R lennundusloa nr EE.FCL6612030598 menetluse lõpuni ning kohustas N.R-i viivitamata esitama piloodiluba nr EE.FCL.6612030598 Transpordiametile hoiule võtmiseks. Transpordiamet alustas 26.06.2026 riikliku järelevalve menetlust 13.4-7/26/11203 seoses 26.06.2026 saadetud teatega võimalikust nõuete rikkumisest kopteri lennul avaliku Võsu rannaala kohal. Transpordiameti hinnangul võib esineda õhusõiduki võimaliku lennureeglite minimaalse lubatud lennukõrguse rikkumine lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 isikute ja vara kaitse punktist SERA.3105 ja selles viidatud punktist SERA.5005 f). Antud lennul on tuvastatud õhusõiduk Gazelle AH Mk1 registreerimistunnusega XX ja õhusõiduki kapteniks N.R , kellele Transpordiamet on väljastanud piloodiloa
3-26-2046 EE.FCL.6612030598. Õiguste peatamine on ajutine meede ega tähenda loa või kehtivustõendi kehtetuks tunnistamist. Meetme eesmärk on vältida võimalikku ohtu menetluse ajal. Leebemad meetmed käesoleval juhul ei ole piisavad. Loa hoiulevõtmine on vajalik, et tagada lennundusloaga antud õiguste peatamise tegelik ja tõhus täitmine, välistada peatatud õiguste kasutamine füüsilise loa esitamise teel ning vältida kolmandate isikute eksitamist loa kehtivuse ja selle alusel kasutatavate õiguste osas.
2.N.R esitas 08.07.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Transpordiameti 02.07.2026 otsuse nr 1.1-2/26/108 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud otsuse täitmise peatamiseks. Vaidlustatud otsus on koheselt täidetav ja peatab kaebaja õiguse olemasoleva lennundusloa alusel lennata. Lennundusloa kehtivuse peatamine ebamääraseks perioodiks „menetluse ajaks“ puhul on tegemist ennatliku karistusega, mis ei ole proportsionaalne kaebajale käesolevas kaebuses viidatud tekkiva kahjuga ning arvestades ka väidetava järelevalvemenetluse asjaolusid ja tegeliku kahju puudumist. Iga päev, mil kaebaja lennundusluba on peatatud, tekitab vastavalt kaebuses väljatoodule kaebajale ja tema ettevõttele otsest varalist kahju, mida on tagantjärele võimatu või äärmiselt keeruline hüvitada. Kaebaja on lisaks tegev kopteripiloodina heategevuslikus programmis "Minu unistuste päev", mis korraldab surevatele lastele (vähihaiged, geenirikkega, südamepuudulikkusega jne) unistuste päeva, mille jaoks nad võivad kõike soovida, mida meie suudame täita. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral ei ole kaebajal võimalik selles programmis osaleda ja laste soovi unistuste päeval lennata täita. Kaebaja on kutsutud osalema 08.07.2026 kell 14 on selle programmi 15. aastapäeva üritusele. Otsuse täitmise peatamine ei kujuta ohtu lennuohutusele ega avalikule huvile. Kaebaja on kogenud piloot, väidetava rikkumise asjaolusid pole veel tuvastatud ning tegemist on ühekordse ja isoleeritud väidetava lennukõrguse valikut puudutava küsimusega, mille kordumise oht puudub. Kaebaja palus 09.07.2026 avalduses lahendada esialgse õiguskaitse taotlus ilma viivituseta, et vältida olukorda, kus kaebajal puuduvad piloodi õigused kopterite planeeritud transpordiks (ja ettevalmistuseks) 11.–12.07 teenindusangaari ja 14.07.2026 nelja tehniku saabumisel. Kaebajal on plaanis kopterite hooldamine, millega seoses on vajalik nendega lendamine ning teisipäeval (14.07) saabuvad Eestisse varasemalt plaanitult neli litsentseeritud tehnikut Belgradist, et teha kopteritele hooldus. Nendele tehnikutele on varasemalt juba ostetud nii lennupiletid kui ka võetud hotell ja lepitud kokku hooldusgraafikus. Selle jaoks on vaja kõigi kopteritega lennata ühte kohta ja need ette valmistada juba enne tehnikute saabumist. Hoolduse ajal on vaja kõiki koptereid korduvalt käivitada ja testida nii maa peal kui ka õhus ehk teha testlendu, seejärel aga labasid balansseerida ja kõike muud reguleerida. Ilma pilooditunnistuseta seda teha ei saa.
Transpordiamet palus jätta vastuses esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
Õiguste peatamine on ajutine meede ega tähenda loa või kehtivustõendi kehtetuks tunnistamist. Meetme eesmärk on vältida võimalikku ohtu järelevalve- või väärteomenetluse ajal. Meedet saab kasutada edaspidiste võimalike ebaseaduslike asjaolude ärahoidmiseks ja sellega kaasnevate ohtude välistamiseks juhul, kui järelevalvemenetluse pälvinud asjaolud ei ole otseselt selged, kuid viitavad (antud juhul) isiku käitumise ja juhtumi otsesele seosele. Arvestades järelevalvemenetluses kogutud informatsiooni ja tuvastatud asjaolude iseloomu ja võimalikku mõju lennuohutusele, ei ole Transpordiameti hinnangul leebemad meetmed 2(5)
3-26-2046 käesoleval juhul piisavad ja neid tegelikult ka ei ole (LennS § 25 lg 2). Piloodiloa hoiule võtmine on aga vajalik, et tagada lennundusloaga antud õiguste peatamise tegelik ja tõhus täitmine, välistada peatatud õiguste kasutamine füüsilise loa esitamise teel ning vältida kolmandate isikute eksitamist loa kehtivuse ja selle alusel kasutatavate õiguste osas (LennS § 25 lg 4). Tänaseks päevaks ei ole kaebaja piloodiluba Transpordiametile hoiule andnud. Taotlejale lennundusloaga antud õiguste peatamise ajendiks oli põhjendatud kahtlus, et kaebaja on rikkunud lennureegleid. Õhusõidukite liiklemisel Eesti õhuruumis tuleb LennS § 4 lg 3 kohaselt juhinduda riigisisestest lennureeglitest ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 (Standardised European Rules of the Air, SERA) sätestatud lennureeglitest. Selliste reeglite rikkumine kujutab endast LennS § 25 lg 1 punktis 1 nimetatud lennuohutuse nõuete rikkumist ja nimetatud lennundusalaste õigusaktide sätete rikkumist. Lennureeglite rikkumine on ühtlasi väärteona karistatav LennS § 6014 "Õhusõiduki juhi poolt lennureeglite rikkumine" alusel. Esialgne õiguskaitse ei peaks üldjuhul asendama haldusorgani ohutuskaalutlusel tehtud ajutist otsust, kui puudub selge ja ülekaalukas vajadus kaebaja õiguste viivitamatuks kaitseks. Seda olukorras, kus tegelikkuses eksisteerivad alternatiivsed meetmed jätkata kopteriga plaanitud tegevuste korraldamisega, kuna plaanitud tegevustel puudub põhjuslik seos piloodi juhtimisõiguse kehtivusega. Kui kohus taastaks loa enne järelevalvemenetluse lõppu, annaks see kaebajale võimaluse jätkata lennundustegevust olukorras, kus loa peatamise aluseks olnud ohutuskahtlused ei ole veel kõrvaldatud. Lennuloa kehtivuse taastamise tagajärg oleks vastuolus lennundusõiguse preventiivse ja ohutuskeskse eesmärgiga. Lennuohutuse vastu esineb ülekaalukas avalik huvi. Kui lennunduses konkreetsel üksikjuhtumil tekib ohuolukord (s.o konkreetne oht), siis selle ohuolukorra lahendamine ei pruugi, arvestades lennunduse spetsiifikat (nt suured kiirused ja massid, lennukõrgused, õhurõhkude vahed, temperatuuride erinevused jms), olla tulemuslik. Kaebaja esitatud põhjendus puudutab üksnes konkreetseid planeeritud töökorralduslikke ja majanduslikke tegevusi 11.–12.07.2026 ja 14.07.2026. Tegevusi on võimalik korraldada alternatiivselt, sh kasutada teist nõuetekohase pädevusega pilooti.
4.Tallinna Halduskohus jättis 13.07.2026 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5). Avalik huvi lennuohutuse tagamise vastu kaalub antud juhul üles kaebaja poolt esialgse õiguskaitse taotluses toodud vajaduse teha 11.–12.07.2026 ja 14.07.2026 planeeritud toiminguid seoses kopterite hooldamisega. Kopterite transport teenindusangaari, ettevalmistavad tegevused ja tehnikute saabumisega seotud töökorraldus võivad küll põhjustada kaebajale või temaga seotud isikutele ebamugavusi, lisakulu või vajaduse tööplaani muuta, kuid ei ole seotud personaalselt isikuga, vaid piloodi kehtiva tüübipädevusega ja on teostatav teise piloodi poolt. Ettevõtlusega seotud kulud on hiljem hüvitatavad ega kaalu üles avalikku huvi tagada lennuohutus, kuni loa peatamise aluseks olnud ohutuskahtlused on kõrvaldatud. Samuti kaalub lennuohutuse tagamine üles kaebaja soovi osaleda esialgse õiguskaitse taotluse esitamise päeval toimunud üritusel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 5 ning uue määrusega peatada vaidlustatud Transpordiameti 02.07.2026 otsus nr 1.1-2/26/108. 3(5)
3-26-2046 Vastustaja on otsuse tegemisel rikkunud diskretsioonireegleid ja puudub proportsionaalsuse analüüs. Kohus ega ka vastustaja ei ole sisuliselt analüüsinud ega kaalunud, milles seisneb väidetav konkreetne oht lennuohutusele, mis tingib vajaduse kaebaja piloodiloa ennetavaks peatamiseks. OÜ Justkull tegeleb muuhulgas kopterite rentimise ja ostu-müügiga. Kaebaja on viidatud ettevõtte ainuomanik ja ainuke piloot. Kopterite müügi ja hoolduse jaoks on vaja lennata ühest kohast teise, võimalikule ostjale või rendilevõtjale on vaja enne lepingu sõlmimist demonstreerida lendavat kopterit. Kaebaja peab piloodina saama vastavaid lende teha oma ettevõtte äritegevuse huvides. Otsuses toodud asjaolud ei õigusta kõige rangema ajutise meetme kohaldamist ilma tegelike asjaolude väljaselgitamiseta. Tegemist ei ole üldse lennuohutust puudutava probleemiga, sest ei ole toimunud kontrollitud alasse ilma loata sisselendu, keelualasse sisselendu, teise õhusõidukiga kokkupõrkeohtu, lennujuhi korralduste eiramist või midagi muud ohtlikku. Kaebajal on helikopteri load üle kümne aasta ja tal on üle tuhande lennutunni ja mitmeid tuhandeid maandumisi. Antud juhul ei ole kaebaja kui piloodi tegevuse peatamine ennetava meetmena ja kohtu poolt kohtumäärusega esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine väidetava ühekordse rikkumise osas (mida ei ole veel tuvastatud ning millega seoses ei ole tekkinud mistahes kahju) kohane meede. Lennukõrguse nõuete täitmine on lihtsalt tagatav ja kontrollitav ka ilma tegevuskeeluta. Kuna puudub igasugune reaalne prognoos ja põhjendus ohu kordumise kohta, toimib tegevusloa kohene peatamine sisuliselt ennatliku karistusena enne asjaolude sisulist uurimist ja tõendamist, rikkudes süütuse presumptsiooni põhimõtet. Lisaks ei ole kaebajal võimalik osaleda heategevuslikus programmis "Minu unistuste päev" ning lennutada surmavalt haigeid lapsi (vähihaiged, geenirikkega, südamepuudulikkusega, jne) ja täita laste soovi unistuste päeval lennata. Sellega seoses tekib korvamatu moraalne kahju nii kaebajale kui lastele. Kaebaja on kogenud seadusekuulekas piloot. Väidetav rikkumine puudutab ühekordset ja isoleeritud väidetavat lennukõrguse valikut puudutavat küsimust. Kaebaja ei lenda ilma tüübikinnituseta lennuvahendiga ega soovi tegeleda tasulise reisijateveoga liinilendudel. Oht turvalisele ja ohutule lennuliiklusele puudub. Vastustaja viidatud Euroopa Kohtu 05.07.2017 otsus asjas C-190/16 ja Riigikohtu lahend nr 3-3-1-54-06 ei ole asjassepuutuvad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning see vastab nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 esimene lause). Esialgse õiguskaitse raames ei lahenda kohus lõplikult põhivaidlust (Riigikohtu otsus asjas nr 3-21-2241/11, p 15). 4(5)
3-26-2046
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust täielikult välistada. Kuigi osad sündmused (08.07.2026 heategevusüritus ja kopterite planeeritud transport 11.–12.07 teenindusangaari ja 14.07.2026 nelja tehniku saabumisel), milleks kaebaja esialgset õiguskaitset vajas, on möödunud, ei saa kaebaja realiseerida lennundusloast tulenevaid õigusi, sooritada lende ning lendude jaoks uue piloodi leidmine häirib tavapärast tööd ning võib kaasa tuua täiendavaid kulusid.
9.Kaebaja etteheide seisneb selles, et vastustaja ei ole kõiki olulisi asjaolusid ja huvisid kaalunud, puudub proportsionaalsuse analüüs ning pole selgitatud, milles seisneb väidetav konkreetne oht lennuohutusele. Transpordiamet võib järelevalve või väärteomenetluse ajaks peatada lennundusloaga või kehtivustõendiga antud õigused menetluse lõpuni (LennS § 25 lg 2). Tegemist on ennetava meetme, mitte karistusega. Vaidlustatud otsuses on vastustaja kirjeldanud võimalikku nõuete rikkumist kopteri lennul avaliku Võsu rannaala kohal ning viidanud õhusõiduki võimaliku lennureeglite minimaalse lubatud lennukõrguse rikkumisele (komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 isikute ja vara kaitse punkt SERA.3105 ja selles viidatud punkt SERA.5005 f). Vastustaja hinnangul on lennundusloa peatamise eesmärk vältida võimalikku ohtu menetluse ajal. Haldusaktis on seega esitatud minimaalsed faktilised ja õiguslikud põhjendused ning toodud välja eesmärk tagada lennuohutus menetluse ajal. Ringkonnakohtu ülesandeks esialgse õiguskaitse menetluses ei ole lahendada põhivaidlust. Selle, kas vaidlustatud haldusaktis esitatud põhjendused on õiguspärased ja piisavad, selgitab välja halduskohus kaebuse lahendamisel. Praeguses menetlusetapis puudub ka tõsikindel veendumus, et kaebuse eduväljavaated oleksid olematud.
10.Lennuohutuse vastu esineb siiski ülekaalukas avalik huvi (vt nt Riigikohtu 26.06.2006 määrus nr 3-3-1-54-06, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 10.11.2023 määrus haldusasjas nr 323-2257, p 10; Euroopa Kohtu 05.07.2017 otsus nr C-190/16, p 43; Euroopa Kohtu 02.06.2022 otsus nr C-353/20, p-d 46 ja 67). Lennundusloa peatamise eesmärk on tagada ohutu ja turvaline lennuliiklus ning lennuohutuse kõrge tase riikliku järelevalve menetluse ajal. Lennunduses tekkiva ohuolukorra puhul esineb suur tõenäosus, et kaalukad õigushüved (nt inimeste elud ja tervis, omand) võivad saada kahjustada. Konkreetsel üksikjuhtumil tekkiva ohuolukorra (s.o konkreetse ohu) lahendamine ei pruugi, arvestades lennunduse spetsiifikat (suured kõrgused, kiirused ja lennuvahendite massid), olla tulemuslik. Seetõttu on lennundust puudutavate reeglite mõtteks esmalt ennetada ohuolukorra tekkimist. Avalik huvi praegusel juhtumil seisneb ka selles, et reegleid, mis on loodud kaitsma lennuohutust, järgitaks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.11.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-2257, p 10).
11.Vaidlustatud otsusega võidakse küll ajutiselt riivata kaebaja eelkõige majanduslikke huve, kuid kaebusest pole võimalik järeldada, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa rasked või pöördumatud tagajärjed, sh kaebaja edaspidise lennundusalase tegevuse lõpetamise. Järelevalvemenetluse ajaks teise piloodi leidmisel poleks kaebajale kuuluva äriühingu edasine tegevus oluliselt takistatud. Kui kaebus rahuldatakse ja teise piloodi kaasamisega on kaebajale tekitatud kahju või tekkinud muud kulud, on kaebajal õigus nõuda nende hüvitamist. Võimalikud majanduslikud huvid ei kaalu praegusel juhul üles lennuohutust, mille eesmärgiks on ennetada ohtu elule, tervisele ja varale.
12.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 5 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.