Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas:

1-26-3991 (üksteist) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimuslikult kogu ulatuses täitmisele pööramata, kui Margit Rästa ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest arvates.

1-26-3991 EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või EE522200221013264447 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pangas, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99926700022936. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1) Siim Rästat süüdistatakse selles, et tema varalise kasu saamise eesmärgil lõi avalikkuse poole pöördudes teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et täpselt tuvastamata kohas ja ajal, kuid hiljemalt 30.11.2024 avaldas internetikeskkonnas X kasutajakonto „X “ alt avaliku iPhone 15 Pro Max 512GB nutitelefoni müügikuulutuse. Nutitelefoni soovis osta 30.11.2024 S.D, kelle Siim Rästa viis eksimusse selles, et tal on olemas müügiks pakutav telefon ja saadab kauba ostjale pakiautomaadi kaudu. Eksimuses S.D teostas vastavalt kokkuleppele 30.11.2024 ülekande Siim Rästa arvelduskontole summas 400 eurot. Pärast raha saamist ei edastanud Siim Rästa kannatanule nutitelefoni ega tagastanud raha. Sellise tegevusega tekitas Siim Rästa kannatanule varalise kahju 400 eurot. Oma tegevusega pani Siim Rästa toime KarS § 209 lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikkuse poole pöördudes. Samuti süüdistatakse Siim Rästat selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse: rentis 23.03.2025 kella 13.25 ajal ühiselt ja kooskõlastatult koos Margit Rästaga R.A.D-lt X veebilehe kaudu tekstiilipesuri SEG10 Compact väärtusega 390 eurot perioodiks 23.03.2025 kell 13.50-14.50. Siim Rästa ja Margit Rästa võtsid 23.03.2025 tekstiilipesuri X asuvast X rendikapist välja, kuid jätsid selle tagastamata, pöörates nendele usaldatud võõra vara enda kasuks ning jättes omaniku sellest kestvalt ilma. rentis 24.03.2025 kella 23.22 ajal ühiselt ja kooskõlastatult koos Margit Rästaga ja esinedes O. D nimelise isikuna, R.A.D-lt X veebilehe kaudu aknapesuroboti Mamibot W120-T väärtusega 250 eurot, aurupesuri Kärcher SC 2 EasyFix väärtusega 135 eurot ning selle koti väärtusega 35 Lk 4 / 6

1-26-3991 eurot perioodiks 25.03.2025 kell 12.00-13.00. Siim Rästa võttis 25.03.2025 puhastusseadmed X asuvast X rendikapist välja, kuid Siim Rästa ja Margit Rästa jätsid need tagastamata, pöörates nendele usaldatud võõra vara enda kasuks ning jättes omaniku nendest kestvalt ilma. rentis 15.04.2025 kella 18.30 ajal H.Y.I-lt X veebilehe kaudu tekstiilipesuri väärtusega 390 eurot perioodiks 15.04.2025 kell 19.00-20.00. Siim Rästa võttis 15.04.2025 tekstiilipesuri X vallas X külas X asuvast X rendikapist välja, kuid jättis selle kokkulepitud ajaks tagastamata, viis seadme tellimusel näidatust erinevasse kohta ehk asukohta mida asja omanik ei teadnud, ei vastanud kirjadele ega telefonikõnedele ning sõnumitele, soovides sellega tema kätte usaldatud võõra vara enda kasuks pöörata. Tekstiilipesur koos GPS seadmega õnnestus H.Y.I esindajal tagasi saada 24.04.2025 politsei kaasabil S. Rästa elukohas aadressil X. Oma tegevusega pani Siim Rästa toime KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk tema valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ning omastamise. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud liitkaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust, mis jäetakse tingimisi kogu ulatuses täitmisele pööramata 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga KarS § 74 alusel, mil siim Rästa on kohustatud alluma käitumiskontrollile ja osalema sotsiaalprogrammis. 2) Margit Rästat süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise: rentis 23.03.2025 kella 13.25 ajal grupis koos Siim Rästaga R.A.D-lt X veebilehe kaudu tekstiilipesuri SEG10 Compact väärtusega 390 eurot perioodiks 23.03.2025 kell 13.50-14.50. Margit Rästa ja Siim Rästa võtsid 23.03.2025 tekstiilipesuri X asuvast X rendikapist välja, kuid jätsid selle tagastamata, pöörates nendele usaldatud võõra vara enda kasuks ning jättes omaniku sellest kestvalt ilma. rentis 24.03.2025 kella 23.22 ajal grupis koos Siim Rästaga ja esinedes O. D nimelise isikuna, R.A.D-lt X veebilehe kaudu aknapesuroboti Mamibot W120-T väärtusega 250 eurot, aurupesuri Kärcher SC 2 EasyFix väärtusega 135 eurot ning selle koti väärtusega 35 eurot perioodiks 25.03.2025 kell 12.00-13.00. Siim Rästa võttis 25.03.2025 puhastusseadmed X asuvast X rendikapist välja, kuid Margit Rästa ja Siim Rästa jätsid need tagastamata, pöörates nendele usaldatud võõra vara enda kasuks ning jättes omaniku nendest kestvalt ilma. Oma tegevusega pani Margit Rästa toime KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk tema valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud omastamise. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud karistuseks 11 kuud vangistust, mis jäetakse tingimisi kogu ulatuses täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga KarS § 73 alusel.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatavad jäid kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi Lk 5 / 6

1-26-3991 kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Süüdistatavad on end kohtueelses menetluses süüdi tunnistanud. Nende käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatavad süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Siim Rästalt tuleb riigituludesse välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu summas 334,80 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul. Sundraha tuleb jätta välja mõistmata, kuna see on Siim Rästalt välja mõistetud 16.02.2026 Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-26-467 ja nende asjade eraldi menetlemine ei olnud tingitud süüdistatava käitumisest. Arvestades Margit Rästa varalist seisundit (töökoht puudub, kuna ei ole õnnestunud tööle saada, sest peab olema lasteaiakoha puudumise tõttu lapsega kodus; ülalpidamisel 5 alaealist last), tuleb Margit Rästalt menetluskuludena riigituludesse KrMS § 180 lg 3, KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha vähendatult summas 300 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu summas 193,44 eurot, kokku 493,44 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul. Kannatanute tsiviilhagid tuleb kogu ulatuses rahuldada ja süüdimõistetutelt välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

Lk 6 / 6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.