Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1-18-6047 xxxxxxxxxxxxxxxxxx.

süüdistatavale

ja

kaitsjale

ning

teadmiseks

Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6,7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. Asjaolud ja menetluse käik Margit Rästa süüdistatakse selles, et tema elades xxxxxx xxxxx xx xxxx, sai aprillis 2017 KZ ajutiselt kasutada televiisori Grundig 48 (seeria nr x), väärtusega 325 eurot. 05.10.2017 avastas K. Z, et tema televiisor on viidud Luutari pandimajja. Televiisori pandimajja viimisega ja selle sinna jätmisega Margit Rästa manifesteeris omastamistahet, jättes kannatanu televiisorist kestvalt ilma ja põhjustades talle varalist kahju summas 325 eurot. Valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega pani Margit Rästa toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada Margit Rästa süüdi KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning mõista talle rahaline karistus 35 päevamäära, miinimumpäevamäära arvestusega, s.o 350 (35x10) €. KarS § 66 alusel määrata karistuse tasumine ositi, tasudes vähemalt 70 € kuus alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 5 kuu jooksul kuni summa lõpliku tasumiseni. Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud.

1-18-6047 KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Süüdistataval on üks kehtiv kriminaalkaristus 2015. aastast. Kohus nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis tõendatuse ja karistuse määra kohta. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Kohus leiab, et Margit Rästa süü ei ole suur ning temale tuleb määrata rahaline karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav Margit Rästat rahalise karistusega 35 päevamäära. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus kuriteo toime panemise ajal oli 10 €. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava keskmine päevasissetulek on 4,20 €. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 10 €. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 9 kohaselt sundraha 750 € seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest 240 €. Nimetatud summad tuleb Margit Rästalt välja mõista riigituludesse. Kuriteoga tekitati kannatanule varaline kahju 325 €, millest süüdistatav on tasunud 30 €. Kohus rahuldab kannatanu tsiviilhagi ja mõistab VÕS § 1043 alusel Margit Rästalt välja kannatanu KZ ́i kasuks 295 €.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.