Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Antud asjas ei olnud sisulist vaidlust selle üle, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o 12. ja 13.12.2024, õhtusel ajal, süüdistatava Alo Abeli ja kannatanu X (samuti tema xxx Yi) ühises elukohas eramajas aadressil xxx toimus olmetüli nii laste X ja Y, kui ka X ja isa Alo Abeli vahel, mille käigus süüdistatav oli haaranud kannatanul käest (õlavarrest) kinni, näpistades teda sõrmedega. 13.12.2024 sündmuskohale saabunud politseipatrull fikseeris hematoome kannatanu mõlemal käel. Süüdistatav ja kaitsja ei nõustunud, et hematoomid tekkisid läbi süüdistatava tegevuse, kuid kohtu arvates on see otseses põhjuslikus seoses, aga sellest üksikasjalikumalt natuke hiljem.

Et olmetülid X ja Y ning X ja isa Alo Abeli vahel on toimunud ka varem tõendavad muuhulgas dokumentaalsed tõendid, mille järgi pärast ema surma 2022.a politsei ja lasteabi sai mitu teadet lähisuhtevägivalla kohta Abelite perekonnas ning olukorra lahendamisse oli sekkunud ka kohaliku omavalitsuse spetsialist (kannatanu esindaja – Kohtla-Järve linnavalitsuse ennetustöö peaspetsialist Julia Lehtla, volikiri kd II tl 27): Linnavalitsuse peaspetsialistid on teinud Abeli perele kodukülastusi ning olme- ja elutingimused vastavad nõuetele. Sotsiaalteenistus on saanud PPA ja lasteabi teateid seoses lähisuhtevägivallaga kokku neljal korral (23.10.2023, 22.01.2024, 3.03.2024 ja 13.12.2024) ja ohvriks oli xxx X. Viimane konflikt toimus X ja isa vahel, X sattus laste turvakodusse. Kõik neli teadet olid seotud xxx emotsionaalse seisundiga, kus laps läks endast välja ja rahustamiseks pidi kasutama füüsilist kontakti. Kuna lapsed X ja Y kaotasid varases eas oma bioloogilise ema, siis võib lein avaldada lastes emotsionaalset kriisi ja ka laste omavahelist läbisaamist. xxxl ja xxxl tekivad väga tihti tülid, mida pereisa ei oska õigesti lahendada, reageerida ja abi osutada. Linnavalitsus algatas pere suhtes lihtmenetluse märtsis 2022.a ja põhjuseks oli hooldusõiguse küsimus. Alates 2023.a algas aktiivne töö perekond Abeliga. Tol hetkel tekkis vaidlus hooldusõiguse küsimuses. Seoses sellega tehti erinevaid toiminguid: vestlused, kohtumised, kodukülastused. Täiskasvanute vahel esinesid tugevad erimeelsused nende ühiste laste osas ja seetõttu soovitati perele pöörduda pereteraapiasse. Pereterapeut alustas perega tööd 22.02.2023. Kokku toimus 13 seanssi. Seansid toimusid eraldi laste isaga, iga lapsega eraldi, isa iga lapsega eraldi ja kogu pere koos. Ühekordne seanss toimus veebi vahendusel laste xxxga ja xxxga. Isa oli väga motiveeritud osalema teraapias ja mõlema lapsega oli samuti väga hea kontakt. Alates märtsist kuni augustini 2024 linnavalitsus suunas pere psühholoogilisele nõustamisele eesmärgiga parandada isa ja laste omavahelisi suhteid. Xle määrati 10 tundi nõustamist ja Alole samuti 10 tundi. Teenust osutas Virumaa Laste ja Perede Tugikeskus. Tänase päeva seisuga on X seisukohal, et ei soovi jätkata teenusega, kuna sellest ei ole enam kasu. Alo samuti leiab, et ei vaja psühholoogi nõustamist, sest saab hakkama. Lastekaitse on korraldanud mitmed kohtumised Alo Abeliga, kus on arutatud pere eluolu ja pakutud ja abi ning tuge. Lastekaitse on perele pakkunud nii psühholoogilist nõustamist kui ka pere tugitöötaja rakendamist, kuid tänaseni ei suuda lastekaitse Alo Abelit veenda, et teenus võib tuua pere ellu muudatusi. Lastekaitse jätkab perega tööd ja teenuse osutaja on tugitöötaja teenuse rakendamiseks ka valmis. (vt Kohtla-Järve linnavalitsuse laste ja perede heaolu peaspetsialist Julia Lehtla 13.01.2025 vastus nõudekirjale nr 11-2/104-1; II kd tl 4) Seega, tegemist ei olud sugugi mitte esimese konfliktolukorraga antud peres ning ka süüdistatav ise (nagu ka kannatanu) ei eitanud seda. Siis 2024.a alguses alustati kriminaalmenetlus Alo Abeli suhtes seoses füüsilise vägivalla kasutamisega. Julia Lehtla kohtus antud ütluste järgi: Esimene kokkupuude perekond Abeliga oli mais 2024, minuga võttis ühendust prokuratuur seoses lähisuhtevägivalla juhtumiga. X pidi andma ütlusi, mina pidin tulema prokuratuuri... Maikuus Alo Abel oli kasutanud laste suhtes füüsilist vägivalda. See kriminaalmenetlus lõpetati ära. Lõpetamise alust ei tea. 16.12.2024 suundusin laste turvakodusse, et suhelda Xga... Ta ütles esimese asjana, et soovib minna koju tagasi... Miks peres konfliktid tekkisid – lapsed on üle elanud suure trauma, ema kaotuse, psühholoogiline nõustamine, leinateraapia on ära jäänud. Oleme pakkunud abi, käia nõustamisel. Kahel korral pere suunatud nõustamisele. 10 tundi Xle ja 10 tundi Alo ja X suhete parandamisele. Tagasiside pereterapeudilt oli lühike aga positiivne, et jõuti

arusaamale, et füüsiline vägivald ei ole parim variant. Alole sai öeldud, et kui on vajadus pöörduge, KOV aitab ja toetab. Konkreetset vastust pole temalt saanud, et soovib abi. Pere jätkuvalt vajab abi. Kasvamas on kaks teistmeelist last, elamistingimust on kitsavõitu, lapsed elavad ühes toas. Aloga on arutatud, võimalused tegelikult olemas... Alole on korduvalt räägitud, et sõnadega võimalik lahendada, ei pea alati selleks jõudu kasutama. Alo mõistab, et konfliktid on olnud valed, aga puudub oskus seda lahendada teisiti... Alo üritab vastavalt oma oskustele olukorda lahendada. See menetlus lõpetati ära, kuid see näitab, et pingelised suhted peres on säilinud pika aega. Edasi, sisult on leidnud kinnitust ka asjaolu, et peretülide käivitajaks võis tihti olla kannatanu agressiivne ja pealetükkiv käitumine xxx Y suhtes, sest samal moel on X käitunud ka koolis, mis nähtubki tema kooliiseloomustusest: XXX kooli iseloomustuse ja sellele lisatud materjalide järgi X käitumisega koolis esineb probleeme ...nii tundides kui ka klassikaaslastega. Tunnis segab rääkimisega ja telefonis olemisega tundi. Räägib sellest, kuidas ta isaga kohtus käib ja ei häbene seda, vaid pigem esineb kerge nn „uhkus“ selle üle. Klassikaaslastest on sihikule võtnud osad klassis õpivad poisid. X lööb neid jalaga või ütleb neile halvasti. Kui Xga sellel teemal vestelda, siis vastuseks on alati, et nemad ka teevad... Väidetavalt oli ta jalaga löönud nii klassivenda kui ka ... koolikaaslast. X koolivend on ka varem kurtnud X käitumise ja kiusamise üle... Probleeme on ka esinenud käitumisega kooli raamatukogus. Probleeme on just käitumisega ning ka ebatsensuursete sõnade kasutamisega... Märkus: ... X viskas ... tossuga teist kaasõpilast... Kiusas kaasõpilast... Vedas kaasõpilast jalast tirides mööda staadionit... (II kd tl 32-41) Tunnistaja C (X klassijuhataja) ütluste järgi viimasel ajal käitumine on paranenud, kuid sündmuste ajal (detsembris 2024) see ilmselt nii hea ei olnud: ...Varasemaga võrreldes käitumine on paranenud, on mõistvam, isa poolt tagasiside et intsidente rohkem polnud. Et kodus oli vihahooge – Alo alati informeerib sotsiaalpedagoogi, see info pärineb sealt. Millest vihahood tekkinud olid – põhjused olid olemas, erinevad. X poolt xxx Y suhtes vägivalla kasutamist tõendavad ka meditsiinilised dokumendid ja Yi ütlused: Y haigusjuhtumi väljavõttest nähtuvalt 16.12.2024 pöördus ta Ida-Viru Keskhaiglase, diagnoos: pindmine küünarvarrevigastus, muud pindmised vigastused, löök vastu muid esemeid, kell 19.30 paiku laps vigastas vasakut kätt, küünarvarre piirkonnas on väike hematoom diameetriga 1 cm. 13.05.2023 pöördus analoogse diagnoosiga: pindmine randme- ja käevigastus, sõrme kontusioon, löök vastu muid esemeid (II kd tl 46). Tunnistaja Y ütluste järgi: Juhtub, et tülitseme Xga. Nüüd harva, varem oli see tihedamini... Tülid said alguse, et X viskas asju, mina viskasin tagasi, siis ta lõi mind. See oli tihti niimoodi. Rusikaga lõi. Käisin arsti juures seoses käe vigastusega. X viskas pudeliga vastu kätt, vihane oli. X ütluste järgi: Mina viskasin pudeliga xxx, metallpudel, miks ei mäleta. Ei mäleta kas tüli põhjustajaks võis olla Y. Ka kaitsja poolt esitatud videosalvestistest nähtub neli juhtumit, mil X on käitunud agressiivselt, oli ärritunud (II kd tl 48, videofailid üles laetud KIS-i, toiming nr 20S):

Videofailist „video1“ on näha kuidas X vihastub, tuleb vihahoog, lükkab jõuga välisust. Video2: X istub sõbrannaga, vestlevad, sõbranna lahkub, X millegipärast läheb endast välja, viskab riided, läheb närvi, peksab labidaga vastu ust, tagub telefoniga, jalaga vastu ust. Video3: – video tehtud novembris 2024, X jätab xxx ukse vahele ja vigastab, käsi jäi ukse vahele. Y kinnitas oma ütlustes, et selline juhtum leidis aset: Väga harva on juhtumeid kui üks hoiab ust. Sõrmed jäid ukse vahele, X oli sees. Sain ust lahti ja siis ta tõmbas ust kinni. Ei mäleta miks X mind tuppa sisse ei lasknud. Oli ka nii, et mina olin sees ja ei lasknud T tuppa. Video4: vihapurse, analoogne video1-ga, X lükkab jõuga välisust. Niisiis, 12.12.2024 õhtul puhkes järjekordne tüli X ja isa Alo Abeli vahel. Esialgne info sellest laekus xxxlt, kellele lapselapsed helistasid. Seda tõendab uurija Julia Salem 14.12.2025 koostatud õiend, mille järgi: PPA MIS süsteemis oli 12.12.2025 registreeritud juhtum, et ...lasteabisse helistas üks murelik xxx, kes on mures xxx pärast. Talle helistas xxx xxx, kes oli isaga tülli läinud. Tüli oli alguse saanud sellest, et lapsel olid sõbrad külas ja ta oli neid saatma läinud. Tagasi tulles oli xxx lapsel suitsuhaisud juures. Isa ja xxx laps olid omavahel käsitsi kähmlema läinud ning xxxl lapsel on käe peal kriimud. Hiljem helistab xxxle xxx laps, kes nutab. Xxx ei oska öelda, kas kodus tüli isa ja laste vahel veel kestab või on läbi. Lapsed olid xxxle kurtnud, et nad ei ole süüa saanud, et isa ei tee. Laste ema on surnud. Xxx sõnul on selliseid tülisid viimasel ajal olnud rohkem. Juhtumi täiendamine: EI OLE LSV. Peres on surnud ema ning Y ja X ei saa omavahel läbi. Alo sõnade kohaselt on X peale ema surma muutunud agressiivseks ning kiusab enda xxx. Lastel on tihti peale konfliktid omavahel, kuid Alo sõnade kohaselt suudab ta neid korrale kutsuda. Alo rääkis, et Xga juba tegeleb psühholoog ja koolis on tal ka probleemid ning isa lisas, et lastekaitse käib nende pere juures juba pikemat aega. Lastega suheldud ning nemad tahtsid isaga koju jääda. Ohtu laste elule ja tervisele ei ole. (II kd tl 16-22) Kannatanu esindaja Julia Lehtla ütluste järgi 16.12.2024 vestles ta kannatanuga turvakodus ja selle käigus X on rääkinud, et ...esimene konflikt juhtus 12.12 kui käis külas sõber, siis küsis isa miks on suitsuhais. Sellest tekkis sõnavahetus, X helistas xxxle, viimane helistas politseile... 13.12.2024 õhtul pärast toimunud tüli helistas X xxxle Zle, kes omakorda helistas häirekeskusele: 5.01.2026 asitõendi vaatlusprotokolliga uuriti 13.12.2024 kell 20:52:13 Z poolt häirekeskusele tehtud kõne sisu (fail nimega „20241213_205213_056666974 (1)“, DVD plaadil toimiku jurues): ... Mul xxx xx-aastane ja xxx xx-aastane elavad bioloogilise isaga , mina olen nende xxx. X helistab, et isa näpistab ja lööb ja tõukab. Neil on mingi suur tüli seal... Eile käis politsei nende juures. Küsitud, kas xxxl ja xxxl on seal turvaline. Isa ütles, et jah, muidugi. Pärast oli neid veel löönud. xxxl on sinikad. See on korduv. Lastekaitse on teadlik. Kas tegeleb – ma ei tea. Kool on teadlik – kas tegeleb, ma ei tea... xxx... See on eramaja. Ma elan Tallinnas. Ma ei tea, mis tegelik olukord on, ma ei näe seda. xxx just helistas mulle, nutab, on paanikas. Isa karjub seal taustal: „Koristage ära! Mida kuradit!“ jne. Oli just lükanud xxx. xxx ütles, et tal on sinikad kätel. Ta näpistab teda... Rätikuga lööb, siis ei jää jälgi. Aga praegu on jäljed. Ta ei julge seda kellegagi rääkida koolis... Lastekaitse ütles, et olen kõrvaline isik ja mul ei ole õigust sinna asja oma nina toppida. Koolipsühholoog ütles, et ... kui mina ei ole lapsi seni võtnud enda juurde

elama, siis ma järelikult ei tahagi neid. Aga isa ei luba lapsi ka minu juurde, ei külla ega midagi... Nimi... Z... xxx nimi X... xxx nimi Y... Mulle helistas xxx lauatelefonilt. Isa võttis talt telefoni ära. Talle ei saa praegu helistada... xxxle on öeldud mitu korda nii lastekaitse kui politsei poolt, kas tuled turvakodusse, siis võtame su ära või jääd siia, ja ta ei taha minna turvakodusse. Aga kodus on tal, tegelikult, ohtlik. Ei tea, mis hea variant on. Neil on ka xxx sealsamas linnas elab. Xxx on nii endast väljas seoses kogu selle olukorra pärast... Et turvakodu ei ole nii hirmus koht... Isa nimi on Alo Abel. Politseipatrulli koosseisus sündmuskohale saabunud tunnistaja Q kohtus antud ütluste järgi näitas kannatanu talle sinikaid kätel, sh mis olid eelneval päeval tekkinud ning süüdistatav on ise näidanud, kuidas ta võtab lastest käevarrest näpistades kinni, et neid lahutada: 13.12.2024 oli väljakutse, kus teataja ei viibinud kohapeal, aga kohal viibis tema xxx, keda isa lööb ja näpistab. Kodus oli isa, xxx ja xxx. X nuttis ja tema jutust oli raske aru saada, ta oli endast väljas. Ta rääkis päris palju, ka eelnevast päevast, et käis külas sõbra juures, rääkis et isa karistab ainult teda, ainult Yga saab isa hästi läbi. Näitas sinikaid kätel, osa neist oli eelneval päeval tekkinud, osa sel päeval kui meie tulime... rääkis et isa näpistab teda ja kardab isa. Sinikad olid käte peal, küünarvarrel, küünarnukist natuke allapoole, mõlemal käel minu mäletamist mööda. Ei mäleta mitu sinikat oli ühel käel ja mitu teisel. Tol õhtul mis oli konflikti põhjuseks – X ütles, et sõber käis... tekkis tüli sõbra ja Y vahel, siis laste vahel toimus asjade viskamine, millele isa reageeris karistades Xt. Yt isa üldse ei karista. X ütles, et helistas xxxle. X tahtis kodust ära saada. Toimetasime turvakodusse. Isa ütles, et tüli tekkis tol õhtul kirjeldas X käitumist, et ta ise provotseerib ja kiusab Yt. Isa näitas et tal oli operatsioon ja ta ei saa füüsiliselt minna nad lahutama, näitas, et võtab neist kinni, et omavahelt lahutada. Isa seisis ja läks Y poole ja käega näpistades võttis kinni tema käevarrest. Et ta tol õhtul lahutas lapsi nii, et näpistas. Küsisin kuidas isa karistab ja Y ütles et isa näpistab. Isa sekkus ja rääkis kuidas X provotseerib ja suhtleb xxxga, kes elab Tallinnas ja xxx tutvustab temale tema õigused ja kuidas hakata isale vastu. Eelmine päev oli sarnane konflikt aga siis jõuti vaid ukseni, sisse ei lastud. X sõnul eelmine päev oli samuti näpistamine. Sinikad, mis olid tekkinud eelneval päeval olid sinised, aga küünarnukist allpool oli justkui punetus. Ülespool juba sinised, allpool pigem punetus mis tekkisid samal päeval. Mitu sinikat oli ei mäleta. Punetused olid mõlemal käel. Turvakodusse minekust rääkis paarimees. Ei mäleta, kas ise tahtis või pakuti talle. X ütles, et tahab minna xxx juurde. Üldiselt. Ei olnud nii, et ta hakkas kohe rääkima, et ta tahab kodust ära minna. Isa näitas korra kuidas ta lahutab lapsi. Sain aru, et tegemist on näpistamisega. Kas oli terve käega haaramine – näpistamine kahe sõrmega, aga see ei olnud kinni haaramisega, pigem oli siiski näpistamisega. Terve käega aga kõikide sõrme otsaga võttis isa käest kinni, nii näitas. Kohtus üle kuulatud tunnistaja Y ei mäletanud tolle õhtu asjaolusid, mäletab vaid, et X läks turvakodusse. Kannatanu esindaja Julia Lehtla ütluste järgi turvakodus selgitas X juhtunu nii: ...Tekkis isaga konflikt... isa oli ärritunud selle peale miks nende tuba on sassis ja tekkis xxxga sõnavahetus. Et seda lõpetada kasutas isa füüsilist kontakti X suhtes. X näitas parema käe õlale, et isa vajus kõvasti, oli muljumise jälg... Vasakul käel oli üks suurem sinikas. X ütles et isa oli haaranud teda käest ja pigistanud. Isa keelab tal suhelda xxxga.

Kannatanul kehavigastuste olemasolu ja selle tekkemehhanismi kinnitab ka 13.12.2024 lähisuhtevägivalla infoleht: ...kell 20:54 xxx registreeriti perevägivalla juhtum, milles kannatanuks on alaealine X. Tervisekahjustuste kirjeldus: „Mõlemal käsivarrel sinikad“. Kannatanu läks varjupaika/turvakodusse. Abivajaduse kirjeldus: „Kannatanu hinnangul on vägivald korduv, kardab kordumist, mõjutab järgmiselt: tervist mõjutab väga palju, turvalistust mõjutab väga palju, toimetulekut mõjutab väga palju. Kannatanu on vägivallatseja xxx. Vägivallatseja: Alo Abel, tekitas lapse käsivartele sinikad. Abivajadus edastatud KOVi. Lisainfo: „Aadressile jõudes olid kodus isa Alo ja lapsed Y ja X. Isa sõnul oli toimunud konflikt ja X oli endast välja läinud ja asju loopinud ning xxxga kakelnud. X sõnul aga oli isa tema peale karjunud ja selle käigus käest tugevalt näpistanud ja suure rätikuga löönud (X sõnul rätikuga selleks, et sinikaid ega jälgi ei jääks), xxx kartis isa ja teatas seetõttu xxxle, et xxx politseisse teataks. Xl olid mõlemal käevarrel suured sinikad. X kiirabi poolt üle vaadatud. Vesteldes isaga selgus, et kodus on pidevalt X ja tema ning ka xxx vahel konflikte, kuna xxx otsib tähelepanu. Samas Xl on koolis nii hinded korras, kui ka käitumine eeskujulik, millest järeldub, et kodust väljaspool käitumisega probleeme ei esine. Isa sõnul on olukorras süüdi X xxx Z, kes Xle nõu annab ja xxx peale seda isale vastu hakkab. Isa kinnitas, et näpistab karistamiseks lapsi ja ütles ka, et on rätikuga lehvitanud, et rahustada. Isa põhjendas X käel olnud sinikaid sellega, et kuna tal oli hiljuti kopsuoperatsioon, mille haav veel valutab, oli tal raske lapsi üksteisest lahutada ja ta haaras tugevalt xxx käest, et teda eemale tõmmata. Vestlesime kohapeal ka xxx Yga, muuhulgas küsisime, kas ta vahepeal ka pahandust teeb ja kuidas isa siis reageerib, mille peale xxx vastas esimese asjana, et isa siis näpistab. Isa ei mõistnud, et selline käitumine ei ole õige. Alo Abel oli kaine. X toimetatud xxx turvakodusse“ (II kd tl 1-2). Lähisuhtevägivallas riskide hindamise ja maandamise lehest tuleneb, et: „Vägivald on muutunud sagedasemaks ja tõsisemaks viimase aasta jooksul, on korduv, kannatanu kardab vägivalla kordumist, vägivallatseja kontrollib kannatanu igapäevaelu. Kannatanu on alaealine, vägivallatsejast sõltuv, tal puudub tugivõrgustik, kogetud vägivald mõjutab kannatanut... 13.12.2024 piirkonnapolitseinikud ... teostasid järelkontrolli lapsega suheldes varjupaigas.... X selgitas, et oli konflikt isaga, sest isa võttis telefoni ära ja tagasi ei andnud. X ütles, et tülitseb tihti ka xxxga. Seekord isa tüli käigus näpistas last kätest (sinikad olemas). Pole esimene kord. X sõnul ta soovib väga minna koju, kooli... Suheldud isaga tel.teel, kus Alo selgitas, et X oli löönud teda rinna piirkonda teades, et oli kopsuoperatsioon ja ta tõukas teda eemale. Telefoni kasutamisest räägitud, nõustub, et keelas lapsel nutitelefoni põhjusel, et too helistab xxxle Tallinnasse ja too keerab Xt isa vastu. Palutud kaaluda siiski lapsele telefoni tagastamist, kuna vajadusel ja ohu korral saab laps 112 helistada. Lubas mõelda...“ (II kd tl 3). Ehk siis, nii süüdistatava enda ütlustest kui ülalpool uuritud tõenditest nähtub süüdistatava konkreetne ja korduv tegutsemisviis laste tülide lahutamiseks, et ta võtab lastel käest kinni (mida tunnistajad ja kannatanu nimetavad ka „näpistamiseks“) ja lahutab nad üksteisest eemale. Seda süüdistatav on selgitanud ka Julia Lehtlale, kelle ütluste järgi: ...Aloga vestlesime 16.12.2024, ta ei eitanud et tekkis konflikt ja et oli füüsiline, Alo ja X vahel. Kirjeldas xxx, et on muutunud kiuslikumaks, pidevalt provotseeriv, otsib tülisid, ka oma xxxga, nad lähevad omavahel riidu, nende lahutamiseks ta kasutas rätiku või haarab käe piirkonnast kinni, et üksteisest lahutada. Ei täpsustanud kuidas ta on rätikut kasutanud. Käest haaramine, kinni võtmine – ühest käest ja teisest käest kinni ja tõmbab jõuga laiali... X väitis, et isa haaras, pigistas kätt...

13.12.2024 kannatanu mõlemal käel fikseeriti hematoome ehk sinikaid mõlema käe õlavarrel. Seda kinnitavad ka meditsiinilised dokumendid: Kiirabikaardist nähtuvalt 13.12.2024 kell 20.53 laekus teade, et „xx aastane xxx helistas teatajale ja kurtis, et isa näpistab ja lööb. Taustal oli kuulda isa kisa. xxx kurtis, et keha peal sinikad, lööb rätikuba, et jälgi ei jääks. Teataja ise Tallinnas. xxx helistas lauatelefonilt, mille isa siis hiljem tema käest rebis... xxx kardab turvakodusse minna, samas linnas elab xxx. Patrull soovib kiirabi, lapsel käel kriimustused, marrastused. Patsient X. Diagnoos – pindmine õla- ja õlavarrevigastus. Parema käe küünarvarre küünarnuki juures 5 küünte jälge, õla juures 2 kriimustust kuni 1 vm, parema käe õlavarre sisemisel osal hematoom 3x1.5 cm, vasaku käe õlavarrel hematoomid 6x2cm, 4x1 cm, 3x1 cm, vasaku küünarnuki juures 3 kriimustust kuni 1 cm. Anamnees: kiirabi saabumisel patsient istus oma toas voodi peal. Patsiendi sõnul tema isa lööb teda ja näpistab. Käte peal on näha kriimustused, küüntejäljed, hematoomid. Patsient ei tea miks isa teda lööb, ei oska öelda, millal hakkas lööma, täna lõi uuesti. Patsient kardab edasi isaga koju jääda, xxx juurde ei saa minna, kuna xxx on patsiendi sõnul haige. (II kd tl 9) 7.01.2025 ekspertiisiakti nr 24E-AOI00431-01 järgi Xl esinesid kohtuarstlikul läbivaatusel 20.12.2024 nahaalused verevalumid mõlemal õlavarrel, nahamarrastusedkriimustused mõlemal küünarvarrel ja paremal õlavarrel. Verevalumid mõlemal õlavarrel võisid olla tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et näpistamise teel, mida tõestab verevalumite ümar-ovaalne, rõngast meenutav kuju, võimalik, et 5-9 päeva enne kohtuarstlikku läbivaatust. Nahamarrastused-kriimustused võisid olla tekitatud küünistamisel, võimalik et 3-5 päeva enne läbivaatust. Vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 päeva kuid vähem kui 4 nädalat. (II kd tl 12) Kehavigastuste iseloom – hematoomid ja kriimustused-marrastused mõlema käe õlavarrel, on iseloomulik ja loogiline tagajärg süüdistatava eelpool kirjeldatud tülitsevate laste lahutamise viisile, et ta võtab lastel käest kinni ja lahutab nad üksteisest eemale ehk näpistab. Naha ja lihaste kokkusurumise tagajärjel võivadki tekkida hematoomid ning kriimustused-marrastused pidid seejuures paratamatult jääma süüdistatava küüntest käega kokkusurumise-kinnihoidmise loomuliku tagajärjena. Süüdistatav on algusest peale andnud ütlusi, et ta vaid lahutas X ja Y omavahelist tüli, hoides Xt käega õlavarrest kinni ja tõmmates teda xxxst eemale. A.Abel: ...kuni operatsiooni minekuni astusin laste vahele, lükkasin nad eemale, peale operatsiooni ei tohtinud ülakeha lihaseid kohaldada... Tavaliselt haarasin käest, et tõmmata X eemale... tõmbasin last eemale, võtsin kinni, liikusin eemale... Haarasin haardega ja tõmbasin eemale, õla lähedal. X valuaistinguga ei reageerinud... Olin enda toas kui lapsed hakkasid kaklema lastetoas. Ootasin natuke kas sumbub ise, kas Y tuleb minu juurde. Kui see ise ei lõppenud läksin, et lapsed lõpetage, nad ei kuulnud. Siis tõmbasin agressiivse lapse, kes läks teise lapse kallale eemale. Y hakkas valust nutma ja X röökima, kuulsin lööke ja rabelemist, siis ma sekkusin. Võtsin käest ja tõmbasin eemale. Siis ta läks ise edasi. Y tuli mulle sülle, lohutasin teda. 5-10 min oli X kuskil mujal rääkis telefoniga. Pooltundi umbes olime toas kui politsei tuli. Ei oska öelda mitu korda, võis olla mitu sellist episoodi. Alati proovin sõnaliselt rahustada, taktika on meelitada millegagi ära. See oli X taktika, ta viis konfliktini ja siis helistas xxxle Zle. Kui intensiivset jõudu kasutati – see oli proportsionaalne, ei oska seda mõõta. See oli vastupidine liikumine X poolt. Tema rebis, mina võtsin kinni. Mitte tugevat jõudu...

Tema selgitused on näha sündmuskohale saabunud patrullpolitseiniku rinnakaamerast. 5.01.2026 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi 13.12.2025 sündmuskohale saabunud patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestis. ...Välisukse avab meesterahvas ning tema nimi on Alo. Tema kõrval on xxxlaps, kelle nimi on Y. Alo ütleb, et xxx X kiusab oma xxx Yt. Nimelt ta lööb, peksab ning lõhub Y asju. Üks politseinik jääb Alo ja Y juurde ning teine läheb Xga rääkima. Alo kirjeldab X käitumist ning selle põhjused, samuti kuidas ta X ja Y omavahelist tüli lahutab... X ütles, et isa näpistas teda ja näitas politseiametnikule oma käte piirkonnas kohti, kus tal on hematoomid, mis on tekkinud näpistamise tagajärjel samal päeval ja päev enne... (II kd tl 24) Videosalvestiselt (fail nimega „P24876 [13.12.2024 21_03_33]“ DVD plaadil, mis asub toimiku juures) on näha süüdistatava selgitused kohapeal ja kannatanu seisund: A.Abel: ... xxx kiusab xxxga...lööb, peksab, lõhub tema asju. Kui kutsun korrale, siis helistab xxxle. Nutab, et Y lööb teda... X kutsus (politseid). Ta kiusab last, siis helistab xxxle. Helistab xxxle, ütleb, et hoopis teda kiusatakse, kutsu politsei, et issi vangi pandaks. Agressiivne, xxx kiusav laps on... Käime psühholoogi juures.. Xga... Agressiivse, raevuhoogudega lapsega olen hädas... Eile juba käis politsei... Võttis Y asjad, loopis pliiatsid põrandale laiali... Lein pöördus mingi hetk vägivallaks... Oli minu suhtes vägivaldne... Käis politsei... Kriminaalasi minu suhtes oli algatatud, lõpetatud väidetud vägivalla suhtes... Mil viisil te teda korrale kutsute? – Lükkan nad laiali. Tavaliselt hakkab peale, et ta kiusab Yt. Y lööb vastu. Siis hakkab X kisama ja lööb teda, kaklus läheb suureks. Mina tulen lahutama. Vanasti ma lükkasin laiali, aga olen hiljaaegu käinud operatsioonil, ma ei saa füüsiliselt lükata. Ma pigistan näpuga, see on see, mida ma teha saan, mul on operatsioonihaav. Ma ei saa hetkel nad võtta ja tõsta laiali. Lahutan nii nagu mul on võimalik. Selle peale jookseb X telefoni juurde, helistab xxxle ja xxxle Zle, kes xxx xxx xxx. Nüüd helistab xxxle... xx aastat vana... satub paanikasse ja helistab teile (s.t politseile), et laps nutab, last kiusatakse... Xxxl on kehv tervis, kõrge vererõhk. Kui teil on võime viia teda kuskile mujale, on teil mingid kohad... Xxx tervis ütleb ülesse... Ta provotseerib konflikti, siis helistab, et tuleks politsei, ja siis tema saaks nutta ja rääkida... Täna (X) sõi mandariine, toidunõud jättis lastetoa lauale, prügi ja mandariinikoored olid Y voodis visatud, võtsin, viskasin X voodisse tagasi ja siis läks õhku täis, kukkus kisama, röökima, Y voodit püüdis jalaga puruks lükata... Lastekaitsetöötajad vahelduvad... X käib psühholoogi juures kord nädalas... pakuti, et kodus käivad nõustajad, abilised, seda ma ei ole vastu võtnud. See ei lahenda... kell üheksa õhtul hakkavat tüli. W oli väljakutsuja täna, eile ka, xxx. Enne helistas xxx Z... Analoogselt on kirjeldanud süüdistatava käitumist ka Y oma ütlustes: Kuidas isa sellesse sekkub ja korrale kutsub - isa võtab käest kinni ja tõmbab eemale, nii lahutab meid. Seejuures ei kinnita Y, et tülide lahutamisel tegi isa haiget: Isa ei tee haiget kui lahutab meid. Ei mäleta, kas tegi Xle haiget kui meid lahutas. Xl sinikaid nägin väga harva. Rätikuga on ka lehvitanud, aga ei löönud. Isa ei näpista. Kui lahutab võtab käevarrest kinni. Mul ei tekkinud sellest valu. Me rahuneme maha siis. Kui mõlemad pahandused teeme saame karistada, tehakse internetikeeld. Süüdistatava ütlused, et hiljuti enne uuritavaid sündmusi tehti talle operatsioon on tõendatud meditsiiniliste dokumentidega: Alo Abeli haigusjuhtumi väljavõttest nähtuvalt 1.11.2024 tehti temale operatsioon (xxx) (II kd tl 42-43).

See kinnitab A.Abeli ütlusi, et ta taastus pärast operatsiooni ja ei saanud kannatanu suhtes suuremat füüsilist jõudu rakendada, vaid võttis tal käest kinni ja tõmbas lapsed üksteisest eemale. Ükski tõend ei näita süüdistatava puhul kalduvust agressiivsele käitumisele ja füüsilise vägivalla kasutamisele. Nt klassijuhataja (tunnistaja C) iseloomustab süüdistatavat ainult positiivselt ja ei kinnita füüsilise vägivalla kasutamise juhtumite täheldamist koolis: Alo on väga hea lapsevanem. Ta alati võtab ühendust, alati teavitab, tunneb laste käekäigu vastu suurt huvi. Kas Xl on koolis olnud sinikaid – ei. Kannatanu X tunnistab, et oli tüli ja vastastikune kaklus xxxga: ...Isal oli operatsioon, ta oli nõrk, ta tuli lahutama meid... xxxga oli tüli, mina lõin teda ja vastupidi. Isa tuli, tõmbas mind eemale, ta tõmbas meid üksteisest lahku, et me ei kakleks. Mina jäin oma tuppa. Kas eelnenud päeval oli konflikte ei mäleta. Helistasin xxxle, mul olid sõbrad külas, siis isa ütles „miks on suitsuhais“, vastasin et ei ole, ei tea. Siis isa ei uskunud, et me salaja suitsu ei teinud. Ta ignoreeris, ei hakanud selle pärast rohkem tülitsema. Jättis selle teema sinna. Kohtu arvates usaldusväärsed ei ole kannatanu kohtus antud ütlused, et tema kätel olnud hematoome tekitas temale xxx ja klassikaaslased. Prokuröri poolt vastuolu selgitamiseks esitatud politseis antud ütlustes (videosalvestis) kannatanu on otseselt osutanud isale (et isa näpistab) ja ei rääkinud midagi vägivallast koolis või et kehavigastused tekitas temale xxx Y. Ka patrullpolitseiniku rinnakaamera videosalvestiselt on kuulda kannatanu selgitused kohapeal, et konflikt oli isaga (noogutab jaatavalt peaga politseiniku küsimusega „kas konflikt oli isa vahel“), küsimusele „kuhu ta sind näpistas“ tõstab kannatanu t-särgi varruka ja näitab hematoomi vasaku käe õlavarrel, selgitab, et see oli eile. Siis näitab õlavarrest allapoole ja paremale käele ka, et see oli täna näpistatud. Mõlemal käel on näpistused. Küsimusele „Sa kardad enda isa?“ noogutab kannatanu jaatavalt peaga. Selgitab, et isale ei meeldi korralagedus lastetoas. Eile politsei käis ka. Politseiniku küsimusele „Kuidas ta? kriimustas?“, vastab kannatanu selgelt, et „näpistas“ (salvestise aeg 14:19). Ehk siis kannatanu selgitused sündmuskohal ühemõtteliselt osutavad isale, s.t süüdistatavale, kes on teda näpistanud, mitte aga kellegi teisele isikule või olukorrale. Kannatanu selgitused, et „politseis seda ei küsitud“ (kes tekitas hematoome) ei ole veenvad. Videosalvestiselt ei ole näha politsei poolt survestamise, mõjutamise vms tunnuseid. Rinnakaamera salvestisest nähtuv kannatanu jutt on siiras, kannatanu nutab, on veel läbielatu mõju all ja ei nähtu mingit motiivi, miks ta peaks sellises olukorras isa laimama ehk siis on ta rääkinud tõtt. Kooliiseloomustusest nähtuv asjaolu, et kannatanu oli koolis uhkustanud sellega, et käib isaga kohtus, ei leidnud kohtuliku uurimise käigus kinnitust. Tunnistaja (klassijuhataja) C selgitas, et ...selle info edastas teine õpetaja, et see intsident olevat olnud. Klassikaaslasele. Ei tea, mis võis olla selle eesmärk. Ei olnud varem teadlik, et isa vastu kriminaalmenetlus on. Ehk siis seda fakti ei saa lugeda tõendatuks, vaid tegemist on kuuldusega, millele kohus tugineda ei saa. Ehk siis ei leia tõendamist kannatanu poolt valeütluste andmise motiiv, et ta soovis isa nö vangi panna, et asuda elama xxx juurde. 14.12.2025 õiendist nähtuv info aga kinnitab, et 12.12.2025 lasteabisse helistas xxx, kes on mures, sest talle helistas xxx xxx (ehk siis X), kes oli isaga tülli läinud. Tüli oli alguse saanud sellest, et lapsel olid sõbrad külas ja ta oli neid saatma läinud, tagasi tulles oli xxx lapsel

suitsuhaisud juures. Isa ja xxx laps olid omavahel käsitsi kähmlema läinud ning xxx lapsel on käe peal kriimud. Hiljem helistab xxxle xxx laps, kes nutab. On usutav, et xxxle helistades kannatanu oli veel läbielatu mõju all ja on rääkinud tõtt, s.t et oli isaga tülli läinud. Samuti tunnistaja Q ütluste järgi 13.12.2025 X sõnul: Eelmine päev oli sarnane konflikt aga siis jõuti vaid ukseni, sisse ei lastud. X sõnul eelmine päev oli samuti näpistamine. Sinikad, mis olid tekkinud eelneval päeval olid sinised, aga küünarnukist allpool oli justkui punetus Ehk siis ka Qle kannatanu on rääkinud sama juttu ehk, et hematoomid olid tal tekkinud isa näpistamisest, mitte koolis või xxx poolt. Seega, osas, et 12.12.2024 tema ja isa vahel ei olnud konflikti, kannatanu ütlused on ümber lükatud viidatud dokumentaalse tõendiga (14.12.2025 õiendiga) ja tunnistaja Q ütlustega. See konflikt leidis aset ja selle käigus süüdistatav oli kannatanut käest kinni haaranud ehk näpistanud, millest kannatanu vasaku käe õlavarrele jäi hematoom. 13.12.2024 sündmuste kohta selgitas kannatanu, et: Politseis rääkisin, et isa näpistas, sest tahtsin kolida xxx juurde. Isa tõmbas eemale, siis jälle hakkasime kaklema. Politseis rääkisin, et isa näpistas asjade loopimise pärast. Siis käisid lastekaitsetöötajad, sotsiaaltöötajad koolis, ähvardasid mind. Tahtsin xxx juurde elama minna. Kartsin, et mind viiakse kodunt ära... xxx rääkis linnavalitsuses, et kui isa oleks vangis, siis saaks tema juurde elama minna. Politseis rääkisid, et sinikad olid isa poolt, kohtus, et sõprade ja xxx poolt – rääkisin nii, sest tahtsin minna elama xxx juurde. Siis suhted isaga olid mitte kõige paremad. Ei vasta tõele, et isa on mind valusalt näpistanud. Kohtu arvates ei ole usutav kannatanu poolt politseis valeütluste andmise motiiv, sest kannatanu soovis minna elama xxx juurde. Muudest tõenditest (peale kannatanu enda kohtus antud ütlusi) seda ei nähtu. Seda ei kinnitanud ei lastekaitse töötaja, ega teised tunnistajad. Ei nähtu midagi taolist ka dokumentaalsetest tõenditest. Patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestisest on näha ja kuulda kannatanu selgitused, et juba siis oli X teadlik, et xxx Z ei tohi võtta teda enda juurde elama (salvestise aeg 12:40). Ehk siis isegi kui selline soov tal oli, oli kannatanu juba siis teadlik, et tema soov ei ole realistlik. Isa laimamisega ei saanud ta siis soovitu kuidagi saavutada. Ei saa välistada, et valeütluste andmisega kannatanu on üritanud kaitsta kohtus oma isa (mis ei tee tema tegu vähem taunitavaks, sest kohtus peab rääkima tõtt). Samas, kuna kannatanu ei ole veel jõudnud kriminaalvastutuse ikka ei saa kohus sellele kuidagi rangemalt reageerida. Kannatanu ütlused, et: Sinikad tekivad kergesti, käisin sellega seoses arstil, öeldi, et see on selline tervise eripära... Koolis kaklesin ja õues, kohe sinikas. Kätele ja jalgadele kergesti tekivad. ei ole millegagi kinnitatud. Selle kohta ei ole meditsiinilisi dokumente vms. Ka klassijuhataja (C) ei näinud koolis kannatanul hematoome, mis paratamatult pidid jooksvalt olemas olema, kui need tõesti oleksid nii kergesti tekkivad, nagu kannatanu sellest räägib. See kannatanu väide on ebausutav ka selle tõttu, et hematoomid olid kannatanul just konkreetsetes kohtades (parema ja vasaku käe õlavarrel, vt fotosid II kd tl 14), mitte aga kätel teistes kohtades või üleüldse üle keha suvalistes kohtades. Need kohad mõlemal käel aga riimuvad süüdistatava ja tunnistaja Yi ütlustega ja kirjeldusega, kuidas isa neid (s.t lapsi) lahutab, kui nad lähevad tülli, nimelt võtabki selles kohas õlavarrest kinni ja tõmbab eemale.

Sellest on loogiline järeldada, et hematoomid kannatanu kätel ei tekkinud suvaliselt muul põhjusel juhuslikult, vaid just läbi süüdistatava tegusid. Ka rinnakaamera videosalvestiselt on näha kannatanu selgitused, et kehavigastustest on tal vaid hematoomid mõlemal käel (salvestise aeg 14:17). Muudest kehavigastustest, hematoomidest teistes kohtades ta ei räägi ega näita neid. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et 12. ja 13.12.2024, õhtusel ajal, olles kodus aadressil xxx, süüdistatav, tekkinud olmetüli käigus haaras oma xxxl, tol ajal xx-aastasel kannatanul Xl, käest kinni, näpistades kannatanut õlavarre piirkonnas, millest tal tekkis kokku kolm hematoomi vasaku käe, üks hematoom parema käe õlavarre piirkonnas, samuti nahamarrastusedkriimustused mõlemal küünarvarrel ja paremal õlavarrel. Süüdistuses märgitud parema käe väikese sõrme siseküljel fikseeritud kriimustuse päritolu ja seos uuritavate sündmustega ei ole tuvastatud. Samas, kohtu arvates, süüdistatava teod ei väljunud bagatelldelikti piiridest ning seetõttu ei kuulu ta kriminaalvastutusele võtmisele. Riigikohus on osutanud, et: KarS § 121 puhul ei loeta karistatavaks selliseid tegusid, mis seisnevad teise inimese keha vähese intensiivsusega mõjutamises (nt kinnihoidmises, pigistamises, tõukamises või trügimises), kui sellega ei kaasne tüüpilise tagajärjena tervisekahjustust või valuaistingut. Kui valu või tervisekahjustuse tekkimine pole objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb ka teo tagajärje objektiivset omistamist eitada. Selle lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetut süüditunnistamist kuriteos nendel juhtudel, mil nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse tagajärje (nt valu) tekkimise võimalikkust (vt nt RKKKo 1-16-10326/51, p 27). Sarnaselt saab valu tekitava kehalise väärkohtlemise korral ka deliktiõiguslik vastutus tekkida üksnes siis, kui kannatanu kehalise terviklikkuse häiritus ja tervisliku seisundi mõjutatus on piisavalt olulised. Need ei hõlma mitte igasugust kannatanu seisukohast soovimatut kehalist kontakti ja tema füüsilist puutumatust riivavat käitumist. Teise inimese kehalise ja vaimse heaoluseisundi vähetähtsate riivete ehk bagatellide puhul ei tule kõne alla õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine. Niisiis ei saa tunnustada mittevaralise kahju nõuet juhtudel, mil sekkumine kannatanu kehalisse puutumatusesse on kõigest marginaalne. Näiteks löögi puhul on vajalik selle teatud intensiivsus (vt ka RKKKo 3-11-50-13, p 11). Rääkimaks niisuguste juhtumite puhul deliktiõiguslikust vastutusest, peab süüdistatava tekitatud valu mõjutama kannatanut oluliselt. Seda võivad näidata lisaks teo toimepanemise asjaoludele ehk tehioludele näiteks teo tagajärjel kannatanu haiglasse pöördumine ja tema isikukahju fikseerimine, samuti tervisliku seisundi parandamiseks erinevate abinõude kasutamine (nt valuvaigistite tarvitamine jm). (Riigikohtu 12.11.2019 otsus nr 1-18-7833/63, p-d 27-29) Antud juhul kannatanu ei pöördunud meditsiinilise abi saamiseks (kiirabi kutsus välja politsei) ning üldiselt teadaolevalt ei vaja hematoomid parandamiseks mingisuguste abinõude kasutamist, isegi mitte valuvaigistite võtmist. Kohtu arvates kannatanu kehalise terviklikkuse häiritus ja tervisliku seisundi mõjutatus on olnud minimaalsed ja palja silmaga nähtavalt ebaolulised, mistõttu sellises asjas süüdistuse esitamisega ja selle kohtusse toomisega prokuratuur on üle reageerinud. Kannatanu keha mõjutamise intensiivsus ei olnud suur ega oluline, isegi kui tegemist oli kannatanu seisukohalt vaadatuna soovimatu kehalise kohtaktiga. Teises lahendis osutab Riigikohus veel, et ei ole nii, et:

...iga valutunde tekitamine, millega kaasneb lapse nutt, kriminaalkorras karistatav. Näiteks mingite vastumeelsete harjutuste kohustuslik tegemine on puhuti vältimatu ning seega ka sotsiaalselt aktsepteeritav, mistõttu teise isiku keha füüsilist mõjutamist, millega kaasneb teatud ulatuses valuaisting ja nutt, ei saa mõistagi alati karistusõiguslikult hukka mõista (Riigikohtu 23.11.2016 otsus nr 3-1-1-76-16, p 12) Ka antud juhul xxxle, xxxle helistades ning politsei saabudes oli kannatanu nutune ja kaebas, et tal on valus, kuid see ei tähenda veel, et tegemist on olulise ja suure intensiivsusega kehalise puutumatuse riivega KarS § 121 tähenduses. Ta ei vajanud objektiivselt mingit meditsiinilist abi ega küsinudki seda. Isa sekkumine oli tingitud mitte tema (s.t Alo Abeli) agressiivsest meelestatusest, vaid ta reageeris laste vahel ja lastega seoses tekkinud olmetülidele, mitte ei otsinud ise võimalusi kannatanule haiget teha. Kuigi kannatanu on mõnes kohas rääkinud, et soovib asuda elama xxx juurde, turvakodusse ei soovinud ta jääda ja pigem oli ebarahul sellega, et teda viidi sinna ning esimesel võimalusel soovis naasta koju. Ka see näitab, et ta ei tundnud endale füüsilise vägivalla ohtu isa poolt. Ehk siis ei ole tunnuseid, et isa, s.t süüdistatav, kiusab või on kiusanud kannatanut, kasutades selleks füüsilist vägivalda, mistõttu tingimata nõutav oleks kriminaalkorras reageerimine ja süüdistatava kriminaalvastutusele võtmine. Kehalise väärkohtlemise puhul bagatelldelikti piire on uuritud ka erialakirjanduses ning oli osutatud nt olukorrale: ...kus isa müksab oma xxx pooleldi naljaga, pooleldi kasvatuslikul eesmärgil vastu õlga, mille tulemusel tunneb viimane ainult kerget valuaistingut, kuid tagajärjena tekib tema käele siiski ka sinikas, mis kaob ära alles kolme päeva möödudes. Ei ole iseenesest kahtlust, et kirjeldatud teoga mõjutas isa xxx kehalist heaolu, kuid tegi seda väheolulisel määral. Siiski kutsus ta esile haigusliku seisundi, sest iga sinikas peab siiski paranema, kuid tähendust omab siinkohal fakt, et see paranes lühikese ajaga ning täielikult iseeneslikult, s.o ilma meditsiinilise sekkumiseta. Samuti tuleb asuda seisu kohale, et isa käitumise väline intensiivsus oli minimaalne, s.o ta ei ületanud bagatell käitumise piiri. ...bagatellründed, millena käsitatakse praktikas näiteks ka ulaka lapse tukast sakutamist; samuti sellised teod, mille tagajärjeks on üksnes kerged muljumis jäljed ning marrastused. Seega välistatakse sellistel puhkudel kriminaalvastutus viisil, et eemaldatakse juba vaatlusalune käitumine koosseisupärase teo mõistest; seega varbale astumine, käest sikutamine või tukast sakutamine ei ole teise isiku väärkohtlemine objektiivse koosseisu tähenduses ning seda sõltumata sellest, kas puudutatud isik tundis selle tulemusel valu või mitte. ... muljumisjäljed, muhud, marrastused, paistetused, sinikad, kriimustused on ehk küll käsitatavad koosseisupärase tagajärjena kehalise väärkohtlemise mõttes, kuid neid ei ole põhjust täideviijale süüks arvata, kui sellised valu põhjustanud vigastused ei ole kas toime pandud teo tüüpiliseks tagajärjeks (nt möödajooksmisel koti käest rabamine) või ei saa tegu ise juba välisel vaatlusel hinnata teise isiku kehalise heaolu/terviklikkuse kaalukaks rikkumiseks, s.o täideviija käitumise väline intensiivsus ei võimalda rääkida teise isiku kehalise puutumatuse kaalukast kahjustamisest. Seega sõrmega vastu pead lastud nipsu, mis võib iseenesest tõesti kutsuda esile isegi hetkeliselt tuntava valuaistingu, ei saaks pidada kriminaalkorras karistatavaks kehaliseks väärkohtlemiseks juba välise teopildi vähese intensiivsuse tõttu. ...näiteks eitati kriminaalvastutust olukorras, kus isikute vahel tekkis tüli ühiskasutataval territooriumil oleva pesunööri juures, mille käigus naisterahvas A. S. tõukas teist naiste rahvast I.-R-i „käega tugevalt [...] parema külje roiete piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu, mida viimane tundis mitu päeva“ (RKKKo 3-1-1-123-13, p 1). Kuigi põhjuslikku seost süüdistatava teo ning sellega põhjustatud tagajärje – valu – vahel tuleb käesolevas kaasuses jaatada, ei tähenda see veel, et kõnealust tagajärge saaks süüdistatavale lisatingimusteta süüks arvata... Just piirsituatsioonides tuleb lisaks

kontrollida, kas kannatanul valuaistingu tekkimine on võimalik süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistada. Kokkuvõtlikult asus kohus selles kaasuses seisukohale, et I. R. kehaline väärkohtlemine ei olnud sedavõrd intensiivne, et seda kriminaal kuriteona A. S-le inkrimineerida. ... ei nõua seadus kriminaalkorras reageerimist iga tervise kahjustuse korral, mille kõrvaldamiseks piisab tükist jääst või lihtsalt plaastrist. Arvestades Riigikohtu praktikat ... oleks soodne moment mõningaid koosseisu kitsendavaid lisatunnuseid arvesse võttes filtreerida karistusõiguse kui ultima ratio abinõu vaateväljast välja käitumis aktid, mis sinna ilmselgelt ei peaks kuuluma. (vt Juridica III/2015, Paavo Randma, „Kehaline väärkohtlemine karistusseadustiku uues redaktsioonis“ kl 216-218). Kohtu arvates viidatud kriteeriumid on kohaldatavad ka antud kriminaalasjas ning süüdistatava teod (kannatanu kätest kinni haaramine, näpistamine) on olnud väheintensiivsed ja ei saa rääkida kannatanu kehalise heaolu kaalukast ega olulisest rikkumisest, mistõttu Alo Abeli teod ei saa kriminaalkuriteona karistada ning esitatud süüdistuses tuleb teda õigeks mõista. Menetluskulud Menetluskuludest antud asjas on tekkinud ekspertiisitasu 155 eurot (II kd tl 12). Peale selle, kaitsja esitas taotluse kaitsjatasu väljamõistmiseks, mille järgi Alo Abeli poolt on kantud õigusabikulu kogusummas 5022 eurot (spetsifikatsioon on toodud taotluses, lisatud arved – I kd tl 19-29). Kohtu arvates taotlus on põhjendatud osaliselt. Tunnitasu 150 eurot on mõistliku suurusega, kuid taotletav maht – 27 tundi ei vasta, kohtu arvates, asja keerukusele. Tegemist on teise astme kuriteoga, on kaks ühetaolist episoodi ühe päeva vahega, juhtumi sisu on ülilihtne – bagatelldelikti piiridesse jääv kehaline väärkohtlemine olmetüli käigus isa poolt pereliikme, lapse suhtes. Eeluurimistoimiku maht 66 lk (süüdistusakti tõendite loetelu järgi), üks tunnistaja (kaitsja taotlusel lisandus veel üks). Kõik faktilised asjaolud olid algusest peale selged. Pooled olid isegi menetluse lõpetamisega nõus, kuid ei suutnud leppida kokku kohustustes KrMS § 202 järgi. Sellistes tingimustes puudub vajadus kauakestvate nõupidamiste pidamiseks kliendiga vms. Kaitsja kaitseakt on kolmel lehel, selles on kaks lauset viidetega kohtupraktikale ja ülejäänu on tõendite üldine analüüs. Mõistlik ajakulu kaitseakti koostamiseks ja toimikuga tutvumiseks on ca 2 tundi, kaitsealusele toimiku tutvustamine on veel 1 tund. Süüdistusakt on ka lakooniline, kolmel lehel ja sellega tutvumiseks ei kuulu rohkem kui 0,5 t. Kliendi poolt saadetud materjalid (neli videofaili, millest kaks on umbes 10 sekundilised, veel kaks on pikemat, kõige pikem üle 4 minutit) olid kaitseakti koostamiseks juba läbi töötatud (akti p 6.4), need ei ole sisurohked, ei oma suurt tõenduslikku kaalu ja nende analüüsimiseks ja komplekteerimiseks ei saanud kaitsjal kuluda 1,5 t nagu see taotluses on. Kuna, nagu sai juba öeldud, asi ei ole üldse mitte keeruline ega mahukas puudus vajadus täiendavaks ettevalmistamiseks istungiks, kui materjalid olid juba eelnevalt, kaitseakti tehes, läbi töötatud, seetõttu materjalide ülevaatamise, järgnevateks kohtuistungiteks ettevalmistumise ja tunnistajatele küsimuste esitamise osas kaitsja taotlus (3,5 t+1,5 t) on selgelt üle paisutatud ja istungiteks ettevalmistamiseks, prokuratuuriga suhtlemiseks seoses oportuniteediga jms ei pidanud kulutama rohkem kui ca 2 tundi aega. Seega, kohtu hinnangul, antud asjas põhjendatud oli õigusabi andmine kokku 16 tunni mahus (sh kohtuistungitel osalemine kokku 8 tundi 31 minut): 13.05.2026 kl 10.00-10.38 ehk 38 minutit, 26.05.2026 kl 10.00-11.42, 11.59-12.58 ehk 1 t 42 m + 57 min, 2 t 39 min, 27.05.2026 kl 10.00-10.58,13.02-13.35 ehk 58 m+33 min, 1 t 31 min, 28.05.2026 k1 10-11.31, 14.08-15.30 ehk 1 t 31 m + 1t m 22 m, 2 t 53 min, 2.06.2026 kl 10.00-10.50 ehk 50 minutit.

150 eurot * 16 = 2400 eurot, millele lisandub käibemaks 576 eurot, kokku kuulub hüvitamisele õigusabikulu 2976 eurot KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Ehk siis ekspertiisitasu tuleb jätta riigi kanda ning süüdistatava kantud õigusabikulud 2976 tuleb temale hüvitada, kandes, kohtuotsuse jõustumisel, kulu summa Alo Abeli pangakontole, mis on märgitud taotluses. Ülejäänud osas jätta õigusabikulu Alo Abeli enda kanda. Asitõenditest on DVD plaat, mis tuleb jätta kriminaaltoimiku juurde. Tsiviilhagi esitatud ei olnud. Tõkendit ei olnud kohaldatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.