Eesistuja Marina Ninaste, liikmed Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus
Kohtuistungi sekretär
Margit Mägi
Tõlk
Alla Lašmanova
Kohtuasi ja menetlusliik
Kriminaalasi Ilja Orlovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 121 lg 2 p 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi (lühimenetluses)
Vaidlustatud kohtuotsus
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 17. juuli 2025. a otsus
Apellant
Süüdistatav Ilja Orlov (ik 50107303754; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht Eestis: XXX, hetkel elab Rootsis; põhiharidus; emakeel vene keel; ametlik töökoht puudub; kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Viru Maakohtu 3. juuni 2022. a otsusega nr 1-22-3510; tõkendit ei ole kohaldatud)
Teised apellatsioonimenetluse pooled
Kaitsja -
Vandeadvokaadi abi Igor Belugin
Prokuratuur -
Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Priit Tõnisson
Kannatanu Asja läbivaatamise viis ja aeg
Maxima Eesti OÜ Nord Haldus OÜ
Suuline menetlus, kohtuistung 10. märtsil 2026
RESOLUTSIOON
Tühistada Viru Maakohtu 17. juuli 2025. a otsus osas, millega: 1) mõisteti Ilja Orlovile KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus Viru Maakohtu 3. juuni 2022. a otsusega nr 1-22-3510 kohaldatud karistusega; 2) arvati KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse hulka KarS § 68 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise päev 15. septembril 2022;
3) loeti karistuse kandmise aja alguseks 17. juuli 2025.
Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 1) arvata pärast 3. juunit 2022 toime pandud kuritegude eest lühimenetluses mõistetud 3 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse hulka KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud 1 päev (15. september 2022). Lõplikuks kandmata karistuseks lugeda 3 aastat 3 kuud ja 29 päeva vangistust; 2) Ilja Orlovile mõistetud 3 aasta 3 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuse alguseks tuleb lugeda aeg, mil Ilja Orlov saabub vanglasse karistust kandma. KrMS § 414 lg 1 järgi saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab Ilja Orlov karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks ilmumata jätmisel kohaldatakse Ilja Orlovile sundtoomist või ta vahistatakse.
Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
Apellatsioon rahuldada osaliselt.
Määrata osaühingule Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus Narva osakond vandeadvokaadi abi Igor Belugini poolt Ilja Orlovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 238,08 eurot (sealhulgas käibemaks 46,08 eurot). Jätta see summa Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Ringkonnakohtu otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Ilja Orlovile esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 121 lg 2 p 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi.
2.KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdistatakse I. Orlovi järgmistes tegudes: -
7.augustil 2022 lõi ta koos A.G. iga I.P. ile mitu korda rusikatega vastu pead ja nägu;
-
7.märtsil 2023 lõi ta vanglas kaaskinnipeetavat M.L. i korduvalt rusikaga näkku ja pähe:
-
30.novembril 2023 lõi ta koos J.K. iga vanglas kaaskinnipeetavat S.Ž. d käte ja jalgadega korduvalt keha piirkonda. Kui S.Ž. kukkus maha, siis I. Orlov ja J.K. jätkasid maas lamava S.Ž. peksmist käte ja jalgadega;
-
26.aprillil 2024 ründas ta vanglas kaaskinnipeetavat V.K. t, lüües teda rusikaga kolmel korral;
2(11)
-
1.juunil 2024 ründas ta vanglas kaaskinnipeetavat A.D. it, keda ta peksis metallist trenažöörikangiga mitu korda pähe ja tabas ka vasakut kätt.
3.KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüdistatakse I. Orlovi selles, et tema lõi 11. septembril 2022 avalikus kohas koos D.G. i ja A.G. iga maas lamavat A.K. it rusikate ja jalgadega. See häiris oluliselt konflikti pealt näinud V.K. i rahu ja turvatunnet.
4.KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi süüdistatakse I. Orlovi selles, et 28. detsembril 2021 võttis ta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühiselt ja kooskõlastatult koos R.S. iga Sillamäel asuvast Maxima Eesti OÜ kauplusest alkoholi. Nord Haldus OÜ-le kuuluva kaubanduskeskuse aknaklaas löödi katki ja I. Orlov ning R.S. sisenesid hoonesse. Seejärel liikusid nad alkoholiosakonda ja panid alkoholipudeleid kilekottidesse, misjärel lahkusid. Nad tekitasid Maxima Eesti OÜ-le kahju 265,26 eurot ja aknaklaasi lõhkumisega Nord Haldus OÜ-le kahju 473 eurot.
5.KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 alusel süüdistatakse teda veel 23. juulil, 5. augustil, 14 augustil,
31.augustil, 13. septembril, 14. septembril, 15. novembril ning 16. novembril 2022 toime pandud vargustes. Süüdistuse kohaselt varastas ta üksi või grupis Maxima Eesti OÜ kauplusest kaupu, tekitades ühe vargusega kahju kuni 161,38 eurot.
6.Süüdistuse sisuks olevate tegude toimepanemise ajal olid I. Orlovil kehtivad karistused KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi. Maakohtu otsus
7.Viru Maakohtu otsusega mõisteti I. Orlov talle esitatud süüdistuses süüdi. 28. detsembril 2021 toime pandud varguse eest mõisteti talle KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 alusel 3 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 2 kuuni. KarS § 65 lg 1 alusel loeti see kaetuks Viru Maakohtu 3. juuni 2022. a otsusega nr 1-22-3510 mõistetud 3 aasta 5 kuu ja 2 päeva pikkuse vangistusega. Sellest arvati maha vahepeal kantud karistus (21.–22. oktoober 2021, 22. veebruar kuni 23. juuli 2022, 16. november 2022 kuni 17. juuli 2025) ja kandmata liitkaristuseks loeti 3 kuud ja 29 päeva vangistust.
8.KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõisteti talle 3 aastat vangistust. Pärast 3. juunit 2022 toime pandud varguste eest mõisteti talle KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 alusel 3 aastat vangistust. KarS § 263 lg 1 p 1 alusel mõisteti talle 9 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 3 järgi mõisteti selle eest liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja I. Orlovi karistati 3 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega.
9.KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus Viru Maakohtu 3. juuni 2022. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osaga (3 kuud ja 29 päeva) ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 7 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 1 päev (15. september 2022) karistusaja hulka ja kandmata karistuseks jäi 3 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust, mille algust loeti alates 17. juulist 2025.
10.Kannatanute tsiviilhagid rahuldati. Samuti lahendati menetluskuludega seotud küsimused.
11.Maakohus leidis, et I. Orlovi süü talle etteheidetud kuritegude toimepanemises on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Vaidlust ei ole avaliku korra raskes rikkumises ja vargustes, mis on toime pandud pärast 3. juuni 2022. a kohtuotsust. Samuti pole vaidlust kehalise väärkohtlemise episoodides, kui välja arvata I.P. it puudutav tegu. I. Orlov võttis nendes kuritegudes süü omaks 3(11)
20. juuni 2025. a istungil. Süüdistav eitab vaid 28. detsembri 2021. a vargust ja väidab, et I.P. tuli talle ise kallale.
12.Seoses 28. detsembri 2021. a vargusega ei nõustunud kohus süüdistatavaga. Väide, et ta oli samal ajal Tallinnas tööl, on paljasõnaline. Seda kinnitavaid tõendeid ei ole süüdistatav esitanud. I. Orlovi süü on tõendatud tunnistajate A.K. , A.J. , M.B., J.M, G.S, A.K. i ütluste ning Maxima Eesti OÜ (Viru pst 35 Sillamäe) valvekaamera videosalvestistega koos nendest tehtud vaatlusprotokollidega. Videosalvestistelt on näha, kuidas kaks meest 28. detsembril 2021 kell 23.51, kellest üks on tumeda jopega ja teine kollase jopega, liiguvad ükshaaval Maxima kauplusesse lõhutud akna kaudu alkoholi jookide osakonda ning panevad pudeleid kilekottidesse. Seejärel lahkuvad isikud poest kell 23.52. Poe sissepääsu juures on maas näha klaasikilde, mis viitab lõhutud aknale. Tunnistajad M.B. ja J.M. tundsid videosalvestiselt ära, et kollase jopega isik oli I. Orlov. Nad tundsid ta ära kasvu, figuuri, kehaehituse, ülemise näopoole ja kõnnaku järgi. Nende ütluste kohaselt on I. Orlov ka eelnevalt poodi külastanud sama kollase jopega. Tunnistaja J.M. ütluste kohaselt on I. Orlovi korduvalt nähtud Sillamäe tänaval ja kõnealuses Maxima kaupluses.
13.Kohtu arvates on tõendatud, et I. Orlov pani toime varguse sissetungimisega grupis. Kuriteo objektiivse koosseisu eeldused on täidetud. I. Orlov, kes on videosalvestiselt nähtuv isik kollase jopega, tungis koos R.S. iga Maxima kauplusesse sisse. Nad lõhkusid kaupluse klaasi ajal, mil kauplus oli lukus ja kedagi seal ei viibinud. Nad võtsid ilma Maxima Eesti OÜ loata endaga kaasa kauplusele kuuluvaid alkoholipudeleid. I. Orlov pani teo toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 järgi.
14.7. augusti 2022. a kehaline väärkohtlemine on tõendatud kannatanu I.P. i ja tunnistajate ütlustega, Häirekeskusesse tehtud kõnega ja politseiametniku vormikaamera videosalvestisega. Kannatanu vigastused nähtuvad isiku läbivaatuse protokollist.
15.11. septembri 2022. a tegu on kvalifitseeritav KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. A.G. ja kannatanu A.K. läksid kaklema. Hiljem peksid kannatanut mitu meessoost isikut, kellest üks oli I. Orlov. Peksmine toimus avalikul tänaval, mida nägi pealt asjasse mittepuutuv V.K. . Temas tekitas nähtu hirmu.
16.I. Orlovi süü on üle keskmise. Ta on kuritegusid toime pannud korduvalt. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Esineb karistust raskendav asjaolu KarS § 58 p 10 järgi – süüteo toimepanemine grupis, kuid seda vaid tegudes, mille puhul pole grupp kvalifitseerivaks tunnuseks.
17.Süüdistataval on üks kehtiv karistus Soomes. Eestis on tal 2 kehtivat kriminaalkaristust ja 5 kehtivat väärteokaristust. Vanglas on süüdistatav pannud toime ka mitmeid distsiplinaarrikkumisi. I. Orlov lähtub hetke-emotsioonidest ja ei suuda oma käitumist kontrollida. Ta ei käitu seadusekuulekalt ja tal puuduvad oskused konfliktide lahendamiseks. Lühema karistusaja jooksul ei mõista isik oma käitumise tagajärgi. Seetõttu on põhjendatud pikem vanglakaristus. Vaatamata sellele, et süüdistataval on elukaaslane ja ta pole ühe aasta jooksul kuritegusid toime pannud, on toimepandud kuriteod liiga rasked, et kohaldada lühemat karistust. Mõista tuleb 5-aastane vangistus. Apellatsioon
18.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist. Ta vaidlustab süüditunnistamist 28. detsembri 2021. a varguses ja talle mõistetud 4(11)
karistust. Ta palub mõista 5-aastase vangistuse asemel 2 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistuse, mida vähendada lühimenetluses 1/3 võrra. Ta palub jätta karistus KarS § 74 alusel tingimisi kohaldamata 5-aastase katseajaga. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb süüdistatava hinnangul jätta riigi kanda.
19.Süüdistatav ei nõustu maakohtu väitega, et ta pole tõendanud enda viibimist Tallinnas 28. detsembril 2021. Süüdistatava ütlused on tõendiks. 2021. a detsembris töötas süüdistatav ametlikult Tallinnas Silkagro armeerijana, millest teavitas uurijat 2022. a detsembri ülekuulamisel. Ta lootis, et uurimise käigus saadakse andmed Töötamise registrist.
20.Maakohtu otsuse kohaselt on videosalvestiselt näha, et 28. detsembril 2021 panevad varguse toime tumeda ja kollase jopega mehed. Süüdistataval aga ei olnud 2021. a detsembris kollast jopet. Uurimise käigus ei ole temal sellist jopet tuvastatud. Puudub alus järelduseks, et isik, keda tunnistajad videosalvestiselt ära tunnevad, oleks I. Orlov. Maakohtu otsuse kohaselt on I. Orlov tuntud ära ülemise näopoole järgi. Apellandi hinnangul on selline kirjeldus liiga üldine, mis ei tekita siseveendumust selle järelduse tõesuses.
21.Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidlustanud teine varguses osaleja (R.S. ) oma kohtuotsust. R.S. ei andnud ütlusi, et I. Orlov oleks olnud vargusega seotud. Maakohus jättis selle fakti hindamata.
22.Kohus ei uurinud kõiki fakte ja tõendeid 28. detsembri 2021. a varguse episoodis. See on kohtuotsuse tühistamise aluseks KrMS § 339 lg 1 p 8 järgi – kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Isik, kes on ära tuntud, ei ole I. Orlov. Kohtu siseveendumus on asendatud isikute arvamusega, kes väidetavalt I. Orlovi ära tundsid. Kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.
23.Maakohus on mõistnud põhjendamatult karmi karistuse. Väär on kohtu järeldus, et puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Kui ringkonnakohus mõistab süüdistatava õigeks vaidlustatud varguses, siis on apellant oma süüd täielikult tunnistanud ja kahetsenud. Samuti väheneb sellega süüdistuse maht. Maakohtu märgitud vastutust raskendav asjaolu ei esine kõikide episoodide osas.
24.Karistuse kergendamise kasuks räägivad järgmised asjaolud. Apellant ei pane juba poolteist aastat toime kuritegusid. Vanglas olles hindas ta oma hoiakud ümber ja kahetses toimepandut.
31.juulil 2024 ta abiellus ja tema naine M.O. on 24. nädalat rase. Alates 19. novembrist 2025 on ta ametlikult tööle vormistatud OÜ-sse ArBiVik (reg-nr 14146078). Tööle vormistas ta end juba 6. päeval pärast vahistamist. Seda on võimalik kontrollida Töötamise registrist, mistõttu viitab apellant sellele kui üldtuntud faktile.
25.Kuigi maakohtu otsuse põhjendused võisid kehtida poolteist aastat tagasi, hindab süüdistatav nüüd muid eluväärtusi ja elab seadusekuulekat elu. Ta väärib karistuse mõistmisel armulikku suhtumist. Väär on maakohtu järeldus, et süüdistatav pole valmis ühiskonda naasma ja seadusekuulekalt käituma.
26.Süüdistatav ei nõustu maakohtuga, et ta on toime pannud raskeid kuritegusid. Teda on süüdi tunnistatud teise astme kuritegudes. Apellant palub arvestada karistuse mõistmisel asjaoluga, et ta on kõik varasemad karistused ära kandnud. Ringkonnakohtu istung
27.Ringkonnakohtu istungil jäi I. Orlov apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde. Süüdistatava sõnul saab ta varsti lapse ja plaanib selleks ajaks tulla Rootsist tagasi Eestisse. I. Orlov tõi välja, 5(11)
et videosalvestise järgi ei saa teda ära tunda. Tol ajal kaalus ta praegusest rohkem ehk 80 kg. Ta on olnud 5 kuud vabaduses ja ei ole toime pannud ühtegi kuritegu. Peale vabanemist leidis ta kohe Eestis töö. Vangla teda ei paranda, vaid teda aitas pere leidmine.
28.Kaitsja hinnangul on I. Orlov pärast vanglast vabanemist astunud ühiskonda ja käitunud seaduskuulekalt ning saab uskuda, et tal on edaspidi korralikud eluviisid. Hetkel töötab I. Orlov Rootsis. Prokuratuur oleks pidanud enne asja kohtusse saatmist uurima, kas I. Orlov viibis 28. detsembril 2021 kell 23.51 Tallinnas või Sillamäel. Kahtlused ei ole ümber lükatud.
29.Prokurör leidis, et isik peab enda kaitseversiooni kinnitamiseks esitama ise tõendeid – sh et ta viibis Tallinnas. Maakohtu mõistetud karistus on põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Kolleegium leiab, et maakohus tunnistas I. Orlovi õigesti süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 121 lg 2 p 3 ning § 263 lg 1 p 1 järgi. Maakohus mõistis I. Orlovile süü suurusele vastava karistuse. Vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega kohus mõistis süüdistatavale KarS §
lg 2 järgi liitkaristuse, suurendades mõistetavat karistust Viru Maakohtu 3. juuni 2022. a otsusega nr 1-22-3510 mõistetud karistuse kandmata osa (s.o 3 kuu ja 29 päeva) võrra. I. Orlov on praeguseks osutatud otsusega mõistetud karistuse ära kandnud. Seega pole enam alust mõista liitkaristust KarS § 65 lg 2 alusel.
31.I. Orlov vaidlustab apellatsioonis maakohtu otsust osas, millega ta on süüdi tunnistatud 28. detsembri 2021. a varguses. Teiste kuritegude toimepanemise üle vaidlust ei ole ja kolleegium ei näe vajadust väljuda nende osas apellatsiooni piiridest. Samuti ei nõustu süüdistatav mõistetud karistusega. Kolleegium käsitlebki seega esmalt apellatsiooni väiteid, mis puudutavad I. Orlovile ette heidetud 28. detsembri 2021. a vargust (I) ja seejärel talle mõistetud karistust (II). Kolmandaks selgitab ringkonnakohus, mis põhjustel tuleb tühistada I. Orlovile KarS § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristus (III). Viimaks võtab kolleegium kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab menetluskulude taotluse (IV). (I)
32.Maakohus hindas dokumentaalseid tõendeid ja kõrvutas neid ütlustega. Maakohus tugines muu hulgas kaupluse valvekaamerate videosalvestistele ja nendest tehtud vaatlusprotokollidele. Sealt on näha, kuidas näo ees maski kandvat kaks meest – üks tumeda ja teine kollase jopega – liiguvad ükshaaval 28. detsembril 2021 kell 23.51 lõhutud akna kaudu Maxima kauplusesse. Nad suunduvad alkoholiosakonda, panevad pudeleid kilekottidesse ja lahkuvad poest kell 23.52. Lõhutud aknale viitavad poe sissepääsu juures maas olevad klaasikillud. Kogumis videosalvestistega analüüsis kohus ka M.B. ja J.M. ütlusi, osutades, et M.B. ja J.M. tundsid videosalvestiselt ära I. Orlovi kui kollase jopega isiku tema kasvu, figuuri, kehaehituse, ülemise näopoole ning kõnnaku järgi. Tunnistajate sõnul on I. Orlov ka eelnevalt poodi külastanud sama kollase jopega. Tunnistaja J.M. on I. Orlovi korduvalt näinud Sillamäe tänaval ning kõnealuses Maxima kaupluses (vt maakohtu otsuse p 6 teine lõik). Kolleegium nõustub esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaoludega, lisades järgmist.
33.Ringkonnakohtu hinnangul haakuvad maakohtu järeldused ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kuigi teistes varguses I. Orlovil kollast jopet ei nähtu, ei ole ta nende toimepanemisel kandnud vaid ühte ja sama jopet. Jope on olnud nii selline, mis on üleni musta värvi ja mille vasakul pool on valget värvi logo (IV kd, tl 37, 39–44), kui ka selline, mis on musta värvi, kuid 6(11)
mille varrukatel on valged triibud ja mille mõlemal pool on valget värvi logo (IV kd, tl 72, 82– 87; 88, 90–94; 100, 102–105; 106, 110–114; 119, 121–124; 125, 126–128). Seega ei ole teise jope kandmine selline asjaolu, mis välistaks I. Orlovi 28. detsembri 2021. a varguse toimepanijana. Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et videokaamera salvestiselt nähtuv kollast jopet kandev mees on I. Orlov ja musta jopet kandev mees R.S. . Ringkonnakohtu istungil märkis I. Orlov, et 28. detsembril 2021. a episoodi ajal kaalus ta praegusest rohkem ehk 80 kg. Kolleegium märgib, et kui võrrelda 2021. a ja 2022. a episoode, on näha, et 2022. a episoodide ajal oli isik tõesti kõhnem. Samuti nähtub eri varguste kaamerasalvestistelt, et I. Orlovi tossud on musta värvi ja valge tallaga – sarnased jalanõud olid tal jalas ka vaidlusaluse varguse toimepanemisel. Maakohtu seisukohti ei lükka ümber apellatsiooni väide, et menetluses ei ole tuvastatud, et süüdistataval üldse oleks kollast jopet.
34.Kolleegiumi hinnangul ei ole alust kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, et videosalvestisel olev isik on just I. Orlov. Mõlemad tunnistajad töötavad samas Maxima kaupluses ja nende ütluste kohaselt on nad I. Orlovi ja R.S. iga varemgi kokku puutunud. Tunnistajad märkisid, et nii I. Orlov kui ka R.S. külastasid korduvalt Maxima kauplust. Nad on ennegi sealt varastanud ja tunnistajad on näinud neid ka väljaspool kauplust Sillamäe linnas (V kd, tl 27–32, 33–37) M.B. kinnitas, et mõlemad isikud on kandnud samasuguseid riideid, sh käis I. Orlov „tookord poes samas kollases jopes“ (V kd, tl 27–32). Ka tunnistaja J.M. on näinud mõlemaid isikuid poes samas riietuses: „I. Orlov käis kollases jopes ja R.S. tumedas jopes“ (V kd, tl 33–37).
35.Apellant toob välja, et ka R.S. ei osutanud I. Orlovile kui kuriteo toimepanijale. Kolleegium märgib, et R.S. ei tunnistanud endagi osalust, kuid mõisteti siiski süüdi. Järelikult ei pidanud kohus tema selgitusi usaldusväärseks.
36.Apellandi väitel ei saanud ta 28. detsembri 2021. a vargust toime panna, kuna töötas sel ajal ametlikult Tallinnas OÜ-s Silkargo. Ringkonnakohus osutab, et kriminaalasja materjalides olevast töötamise registri väljavõttest (V kd, tl 128–129) nähtub tõepoolest, et I. Orlov töötas vahemikul 27. oktoober 2021 kuni 15. veebruar 2022 ja 11. august 2022 kuni 10. oktoober 2022 Silcargo OÜ-s (registrikood 14631796). Kriminaalasja materjalidest ei nähtu aga, millises linnas asus töökoht. Isegi kui see oli Tallinnas, ei välista see mujal varguste toimepanemist. Seda näitab ilmekalt tõik, et Viru Maakohtu 3. juuni 2022. a otsusega tunnistati I. Orlov süüdi muu hulgas 4. novembril 2021 Narva-Jõesuus ja Sillamäel asuvates Maxima kauplustes varguste toimepanemises. Üks nendest vargustest oli toime pandud koos R.S. iga (V kd, tl 109 pöördel – 110). Sama kohtuotsuse kohaselt varastas I. Orlov Sillamäel asuvatest kauplustest ka 24. detsembril ja 31. detsembril 2021 (samas). Kõik need vargused pani I. Orlov toime ajal, mil ta töötas väidetavalt Tallinnas. Järelikult ei saa sellest kuidagi järeldada, et ta 28. detsembri 2021. a vargust toime ei pannud.
37.Kolleegium märgib sedagi, et I. Orlovile etteheidetava 28. detsembri 2021. a varguse toimepanemise viis sarnaneb oluliselt teiste tema poolt toimepandud vargustega. Ta on Viru Maakohtu 3. juuni 2022. a otsusega asjas nr 1-22-3510 süüdi tunnistatud mitme samalaadse varguse toimepanemises. 4. novembril 2021 kella 23.57 paiku löödi grupis tegutsedes katki Maxima kaupluse aknaklaas ja siseneti koos lõhutud akna kaudu hoonesse. Seejärel lõhkus I. Orlov müügisaali leti ees olnud ukse, pani hoiukastist erinevaid tubakatooteid endale kilekotti. Samal ajal võttis teine isik alkoholiosakonnast erinevaid alkoholitooteid ja pani need kotti. Viimaks lahkusid mõlemad isikud müügisaalist võetud kaubaga kauplusest ja sündmuskohalt. 4. novembril 2021 kell 17.35 ehk enne murdvargust pani I. Orlov Narva-Jõesuu Maxima kauplusest toime varguse koos R.S. iga. 22. veebruaril 2022 kella 23.55 paiku löödi grupis 7(11)
tegutsedes katki A1000 Market kaupluse aknaklaas. Seejärel sisenes I. Orlov üksinda lõhutud akna kaudu müügisaali, võttis ostukorvi ja pani alkoholiosakonnas korvi erinevaid alkoholitooteid. Viimaks läks I. Orlov alkoholipudeleid sisalduva ostukorviga lõhutud akna juurde, andis ostukorvi akna kaudu tänaval ootavale teisele isikule ning isikud lahkusid sündmuskohalt (V kd, tl 108–112). Seega on vaidlusaluse ehk 28. detsembri 2021. a vargusega samal perioodil I. Orlov toime pannud varguse sissetungimisega ja grupis nii samast Maxima kaupluses kui ka teisest kauplusest. Vähemalt ühe varguse on ta toime pannud grupis koos R.S. iga.
38.Eeltoodust tulenevalt on maakohus jõudnud tõendeid kogumis hinnates õigele järeldusele, et I. Orlov on toime pannud talle etteheidetava varguse. Maakohus märkis nõustumisväärselt sedagi, et tegu on toime pandud kavatsetult (KarS § 16 lg 4), sest asjade äravõtmine oli I. Orlovi eesmärk. (II)
39.I. Orlov leiab, et maakohus ei ole võtnud karistust kergendava asjaoluna arvesse süü tunnistamist ja toimepandu kahetsust. Ta palub vähendada talle mõistetud karistust ja jätta see KarS § 74 alusel täielikult tingimisi täitmisele pööramata.
40.Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui selle küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega on tegemist muuhulgas siis, kui kohus on teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide (sh nt KarS § 56 lg 1 ls 1) kohaldamisel kaalutlusvea. See võib seisneda seaduses sätestatud diskretsiooni piiride ületamises, kaalutlusõiguse teostamata jätmises, sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest lähtumises või mõne olulise asjaolu arvestamata jätmises (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. jaanuari 2021. a otsus asjas 1-19-4150/132, p-d 27–28).
41.Kolleegium leiab, et maakohus ei teinud I. Orlovile karistust mõistes sellist kaalutlusviga, mis oleks tinginud tema süüle ja isikule selgelt mittevastava karistuse. Maakohus mõistis I. Orlovile KarS § 121 lg 2 p 3 järgi karistuseks 3 aastat, § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi karistuseks 3 aastat ning § 263 lg 1 p 1 järgi 9 kuud vangistust, millega ringkonnakohus nõustub. Kuigi maakohtu põhjendused on mõneti pealiskaudsed, on apellatsioonimenetluses võimalik neid täiendada.
42.Kolleegium nõustub maakohtuga, et KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritavate tegude puhul on I. Orlovi süü üle keskmise. Ta pani toime 11 vargust. Üks vargustest on toime pandud pärast kaupluse sulgemist sissetungimisega – lõhuti ka kaupluse aknaklaas. Sellega tekitati täiendavat kahju. Varastati tihti kalleid alkoholipudeleid, mitte näiteks esmatarbekaupu enda tarbeks. See osutab kogumis suuremale süüle. Sellest lähtuvalt ei saa öelda, et mõneti sanktsiooni keskmist määra ületav karistus oleks ebaseaduslikult range.
43.KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude süü on samuti üle keskmise. I. Orlov pani toime 5 vägivallategu. 30. novembril 2023 löödi kannatanut lisaks kätele ka jalaga. Kui kannatanu kukkus maha, löödi maas lamavat kannatanut edasi. 1. juunil 2024 peksis I. Orlov kannatanut metallist trenažöörikangiga pea piirkonda. Kõigi tegudega tekitati kannatanutele tervisekahjustusi. 7. augusti 2022. a ja 30. novembri 2023. a teod on toime pandud grupis, mis
8(11)
on KarS § 58 p-s 10 sätestatud karistust raskendav asjaolu. Need asjaolud kogumis osutavad keskmisest suuremale süüle.
44.KarS § 263 lg 1 p 1 järgi heidetakse I. Orlovile ette ühe kuriteo toimepanemist. Samas peksti kannatanut kolmekesi, mistõttu esineb karistust raskendav asjaolu KarS § 58 p 10 tähenduses – teo toimepanemine grupis. Kannatanu lamas peksmise ajal maas ja teda löödi nii käte kui jalgadega. Sündmusesse sekkus ja vägivalla lõpetas juhuslik mööduja. Kannatanule tekitati lisaks valule ka tervisekahjustused. Maakohtu mõistetud 9-kuuline vangistus jääb oluliselt alla KarS § 263 lg 1 p-s 1 sätestatud keskmist määra. Seega pole ringkonnakohtu hinnangul alust mõistetud karistust vähendada.
45.Apellant leiab, et maakohus on alusetult jätnud arvestamata karistust kergendava asjaolu, sest süüdistatav on süüd tunnistanud ja kahetsenud. Kolleegium sellega ei nõustu. KarS § 57 lg 1 p 3 sätestab karistust kergendavate asjaoludena süü ülestunnistamisele ilmumise, puhtsüdamliku kahetsuse ja süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamise. Üksnes süü tunnistamine ei ole käsitatav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 tähenduses. Samuti on Riigikohus selgitanud, et süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine tähendab koostööd süüteo asjaolusid väljaselgitava menetlejaga, kaasabi kaasosaliste vastu tõendite kogumisel või nende menetlejale paljastamisel vms. Aktiivse kaasaaitamisega ei ole tegemist olukorras, kus isik annab ütlusi vaid osas, mis on selleks hetkeks teiste tõenditega kinnitust leidnud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2019. a otsus asjas nr 1-17-10162, p 26). Selliseid asjaolud ses asjas ei esine.
46.Maakohus arutas kriminaalasja 20. juuni 2025. a istungil lühimenetluses. Süüdistatav taotles enda ülekuulamist ja andis kohtuistungil ütluseid. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et süüdistatav oleks toimepandut kahetsenud. Pigem ilmneb sealt süüdistatava ennast õigustav suhtumine – ühes vägivallateos on süüdi justkui vanglaametnikud, kes teda kannatanuga kokku lubasid. Teise teoga seoses osutas süüdistatav kannatanu provotseerivale käitumisele ja järgmises vehkis kannatanu ise süüdistatava hinnangul kätega (vt kohtuistungi protokoll).
47.Kohtul ei ole võimalik karistust kergendava asjaoluna arvesse võtta fakti, et 5. septembri 2022. a ülekuulamisel tunnistas ja kahetses I. Orlov 23. juuli, 5. augusti, 14. augusti ning 31. augusti 2022. a varguseid (IV kd, tl 57–64). Kolleegium osutas juba eelnevalt, et süüdistatav taotles maakohtu istungil enda ülekuulamist ja andis ütluseid. Sarnaselt üldmenetlusele ei tohi ka lühimenetluses süüdistatava ristküsitlemise korral kohus tugineda süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustele, mida ei ole ristküsitluses KrMS § 289 lg 1 alusel avaldatud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2018. a otsus asjas nr 1-17-1629, p-d 10–12). Eeltoodust tulenevalt ei saa tugineda sellele, et I. Orlov on ühel korral kohtueelses menetluses kahetsust avaldanud.
48.Süüdistatav heidab apellatsioonis maakohtule ette, et kohus pole karistust kergendavat asjaolu arvestanud ja osutab justkui kahetsuse avaldamisele minevikus. Sellegipoolest ei nähtu apellatsioonist puhtsüdamlikku kahetsust. Seda ei ilmnenud ka ringkonnakohtu istungil. Seega nõustub kolleegium maakohtuga, et karistust kergendavaid asjaolusid ei ole.
49.Eripreventiivsetel kaalutlustel ei saa jätta tähelepanuta, et I. Orlovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud nii varavastaste kui ka vägivallakuritegude eest. Ta on mitu korda kandnud reaalset vangistust. Sellest võib järeldada, et varasemad karistused ei ole mõjutanud teda kuritegude toimepanemisest hoiduma. Ka see toetab järeldust, et maakohtu mõistetud karistus ei ole põhjendamatult raske.
9(11)
50.Maakohus on mõistnud I. Orlovile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse üksikkaristustest raskeima suurendamise teel – 5 aastat vangistust. Arvestades süüdistatavale mõistetud üksikkaristusi – KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 3 aastat, § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi 3 aastat ja § 263 lg 1 p 1 järgi 9 kuud vangistust – ei ole 5-aastane liitkaristus ülemäära raske. Kolleegium soostub maakohtuga, et I. Orlovi karistusi ei saa lugeda kaetuks raskeima karistusega. Kuna ta on toime pannud eriliigilisi kuritegusid – vara- ja isikuvastaseid, samuti avaliku korra vastaseid – on nende kuritegudega kaasnev ebaõigus erinev. Maakohus ei ole liitkaristust moodustades kaalutlusõigust rikkunud.
51.Karistuse individualiseerimise osas leiab kolleegium maakohtuga nõustumisväärselt, et I. Orlovile tuleb mõista reaalne vangistus. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on tal 2 kehtivat kriminaalkaristust. Viru Maakohtu 5. novembri 2020. a otsusega karistati teda KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluse sätteid kohaldades 8-kuulise reaalse vangistusega. Vähem kui pool aastat pärast karistuse kandmisest vabanemist pani ta toime uued kuriteod. Viru Maakohtu 3. juuni 2022. a otsusega tunnistati ta süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3, § 136 lg 2 ja §
lg
p-de 7, 8 ja 9 järgi. Talle mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud ja 2 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 alusel määrati kohe kandmisele 5 kuud vangistust, ülejäänud vangistus jäi tingimisi kohaldamata. Viru Maakohtu 7. novembri 2022. a määrusega pöörati karistus täitmisele, sest I. Orlov ei täitnud registreerimiskohustust, lahkus loata Eestist Soome ja tarbis vaatamata keelule alkoholi (V kd, tl 114 ja 114 pöördel). Praeguses kriminaalasjas tunnistatakse teda süüdi kuritegudes, mis on toime pandud kriminaalhoolduse ajal. Lisaks vajab märkimist asjaolu, et I. Orlov on 3. juuli 2024. a seisuga pannud vanglas toime 24 distsiplinaarrikkumist ajavahemikul 27. juuni 2018 kuni 29. aprill 2024 (II kd, tl 175–176). Kui I. Orlov ei allu korrale isegi vangla rangelt kontrollitud keskkonnas, ei ole kolleegiumil mingit veendumust, et ta teeb seda vabaduses. Eeltoodud asjaolusid ei lükka ümber fakt, et I. Orlov vormistas end väidetavalt mõned päevad pärast 14. novembril 2025 vangistusest vabanemist tööle. Ringkonnakohtu istungi ajaks viibis ta juba Rootsis ja apellatsioonis viidatud töökohal ei töötanud. Paraku ei kaalu pikaajalist kuritegelikku käitumist üles ka I. Orlovi väited, et tal on naine, ta saab peagi isaks ja ta on lühiajaliselt elanud seadusekuulekalt. Lubadused, et ta on oma väärtusi muutnud ja elab edaspidi seadusekuulekalt, on paljasõnalised. Arvestades talle korduvalt mõistetud kriminaalkaristusi ja ebaõnnestunud kriminaalhooldust, ei esine KarS §-s 74 sätestatud aluseid süüdistatava karistusest tingimisi vabastamiseks.
(III)
52.Apellatsioonis pööratakse põhjendatult tähelepanu asjaolule, et I. Orlov on varasema karistuse ära kandnud. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega mõisteti süüdistatavale KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristus Viru Maakohtu 3. juuni 2022. a otsusega nr 1-22-3510 kandmata karistuse osaga (maakohtu otsuse tegemise seisuga 3 kuud ja 29 päeva vangistust). I. Orlov vabanes vangistuse kandmiselt tähtaegselt 14. novembril 2025. Seetõttu tuleb tühistada maakohtu otsus ka osas, millega määrati karistuse kandmise alguseks 17. juuli 2025.
53.Muus osas, s.o I. Orlovi süüditunnistamises ja talle mõistetud üksikkaristustes, samuti KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuste osas jääb maakohtu otsus muutmata. Maakohus mõistis süüdistatavale pärast 3. juunit 2022 toime pandud kuritegude eest KarS § 64 lg 1 alusel 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. I. Orlov on kahtlustatavana kinni peetud 15. septembril 2022, s.o 1 päev. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb see arvata karistuse hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 3 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust. Vangistuse kandmisele tuleb I. Orlovil asuda maakohtu poolt edastatud teatise alusel. 10(11)
(IV)
54.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2 ning § 340 lg-st l, lg 2 p-st 4 ja lg-st 3, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 17. juuli 2025. a otsuse osas, millega: 1) mõisteti Ilja Orlovile KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus Viru Maakohtu 3. juuni 2022. a otsusega kohaldatud karistusega; 2) arvati KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse hulka § 68 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15. septembril 2022; 3) loeti karistuse kandmise aja alguseks 17. juuli 2025. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega arvab pärast 3. juunit 2022 toime pandud kuritegude eest lühimenetluses mõistetud 3 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse hulka KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud 1 päev (15. september 2022). Lõplikuks kandmata karistuseks jääb 3 aastat 3 kuud ja 29 päeva vangistust. I. Orlovile mõistetud 3 aasta 3 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuse alguseks tuleb lugeda aeg, mil I. Orlov saabub vanglasse karistust kandma. KrMS § 414 lg 1 järgi saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab I. Orlov karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks ilmumata jätmisel kohaldatakse I. Orlovile sundtoomist või ta vahistatakse. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Apellatsioon rahuldatakse osaliselt.
55.Kaitsja esitas kaks apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasutaotlust – kokku 238,08 euro (sh käibemaksu 46,08 euro) hüvitamiseks. Esimese taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks, kaitsealusega arutamiseks ja apellatsiooni koostamiseks 115 minutit ning teise taotluse järgi kohtuistungiks ettevalmistamiseks 3 minutit ja kohtuistungiks 40 minutit. Esimese taotluse kohaselt on summaks ilma käibemaksuta kokku 140 eurot ja teisel 52 eurot (sh kohtuistung 48 eurot). Seega ilma kohtuistungita on kaitsja kulu ilma käibemaksuta 144 eurot.
56.Kolleegium leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja rahuldab selle. Kaitsja tasu toimingute eest ei ületa justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 6 lg-s 4 sätestatud lihtmenetluses riigi õigusabi osutamise eest ettenähtud tasu piirmäära, milleks on 144 eurot ühes kohtuastmes, v.a kohtuistungil osalemine. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg-st 1 juhindudes riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.