2.3.mõista Marko Karmile KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi karistuseks 7 aastat vangistust.
3.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 17.11.2025. a otsus muutmata.
4.Apellatsioon rahuldada osaliselt.
5.Määrata vandeadvokaadi Kalju Kutsari poolt Marko Karmile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 515,84 eurot (sh käibemaks).
6.Jätta apellatsioonimenetluses tekkinud kulud summas 515,84 eurot (sh käibemaks) Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebekord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
1.Marko Karmi süüdistatakse KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi selles, et ta lõi 07.02.2025 kella 17.50 paiku Tartus XXX korteris U.K. i lauanoaga neljal korral kõri piirkonda, tekitades talle lahtise haava tugeva verejooksuga. Tekitatud kehavigastus oli eluohtlik. M. Karmi eesmärk oli U.K. tappa, kuid tapmine jäi lõpule viimata, sest K.K. , R.T. ja K.V. sekkusid. Sekkumise tulemusena andis M. Karm noa K.K. ile ja U.K. sai korterist lahkuda. Seega pani M. Karm toime KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise katse. Maakohtu otsus
2.Tartu Maakohtu 17.11.2025. a otsusega tunnistati M. Karm süüdi KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 9 aastat ja 6 kuud vangistust algusega 07.02.2025. M. Karmilt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud kokku summas 4333,28 eurot, mis tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
2.1.Vaidlust ei ole selles, et M. Karm lõi 07.02.2025 kella 17.50 paiku Tartus XXX korteris U.K. i lauanoaga kõri piirkonda, tekitas sellega lahtise haava ja tegemist on eluohtliku tervisekahjustusega. Prokuratuuri ja kaitsja seisukohad lahknevad küsimustes, kui mitu korda M. Karm kannatanut lõi ja kas ta tegutses tapmistahtlusega. Kohtu hinnangul on tapmistahtlus tõendatud.
2.2.Tunnistajate K.V. i ja R.T. ütlustest selgub, et M. Karm lõi ühise alkoholitarvitamise käigus U.K. i köögist võetud noaga elutoas kõrri, kusjuures U.K. istus löömise ajal elutoas toolil. Kooskõlas kõnealuste ütlustega nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist samuti, et Tartu linn XXX korteri elutoas diivani kõrval seisva tooli istmepadja esiserval ja parempoolsel esijalal olid vere voolamisjäljed ning tooli ees põrandavaibal olid vere tilkumisjäljed. Politseiametnikust tunnistaja P.S. a ütlustest nähtub, et M. Karm tunnistas kohapeal politseinikele, et tema tegi. DNA-ekspertiisi akti kohaselt leiti sündmuskohalt kaasa võetud noa teralt verejäljest U.K. i DNA-d ja sama noa käepidemelt leiti M. Karmi DNA-d. Tunnistajate K.V. i ja R.T. ütlustest nähtub ühtemoodi, et pärast noaga löömist anti U.K. ile verejooksu peatamiseks käterätik ja U.K. lahkus XXX korterist. K.V. ei mäletanud, kas M. Karm ütles enne noaga löömist midagi, kuid R.T. sõnul ütles M. Karm enne noaga löömist, et ta viibis 12 aastat tagasi U.K. i tõttu vanglas. R.T. avaldas veel, et M. Karm viskas pärast löömist noa käest ja tunnistaja K.V. lisas, et M. Karm küsis pärast löömist teist nuga. Tunnistaja P.S. a ütlustest ja vormikaamera salvestisest selgub, et P.S. p leidis noa K.K. i osutatud kohast, s.o elutoast kapi pealt, kusjuures K.K. i sõnul peitis ta ise noa sinna.
2.3.Teisalt on K.V. i ja R.T. ütluste vahel ka üksikud vastuolud. Nii avaldas K.V. , et M. Karm lõi kannatanut noaga 1 kord, keegi ei läinud löömisele vahele ja M. Karm istus pärast löömist diivanile. R.T. aga selgitas, et M. Karm lõi U.K. i noaga 3–4 korda, mispeale R.T. sekkus, ütles M. Karmile, et ta lõpetaks ära, ja lükkas M. Karmi eemale. M. Karm istus pärast
löömist laua taha põrandale. Seoses eeltoodud vastuoludega märgib kohus, et tunnistaja P.S. a ütlustest selgub sarnaselt R.T. ütlustega, et kui politseinikud jõudsid XXX korterisse, olid 3 inimest diivani juures ja M. Karm põlvitas teisel pool diivanilaua juures. Pidades täiendavalt silmas, et R.T. istus noaga löömise ajal U.K. i kõrval, nägi R.T. rünnakut kõige lähemalt. Kuna K.V. i sõnul käis noaga löömine kähku, ei pruukinud K.V. kõiki rünnaku detaile märgata. Seega on R.T. ütlused K.V. i ütlustest usaldusväärsemad ka noalöökide arvu ja konflikti sekkumise osas. Kuigi kohtuarstliku ekspertiisi akti järgi diagnoositi U.K. il ainsa kehavigastusena üks torkehaav kaelal, ei kummuta see asjaolu R.T. ütlusi, sest M. Karm tabaski noaga U.K. i vaid ühel korral.
2.4.Kohus tuvastas, et M. Karm ütles 07.02.2025 kella 17.50 paiku Tartus XXX korteri elutoas ühise alkoholitarvitamise käigus kõigepealt, et ta viibis 12 aastat tagasi U.K. i tõttu vanglas, ja lõi seejärel lauanoaga U.K. i 3–4 korda kõri piirkonda, tekitades talle kõri piirkonda lahtise haava, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Edasi ütles samas seltskonnas viibinud R.T. M. Karmile, et ta lõpetaks ära, ja lükkas M. Karmi eemale. M. Karm viskas noa ära ja küsis uut nuga.
2.5.Kuna U.K. jäi ellu, pole KarS § 113 lg 1 objektiivsed tunnused täidetud ja kõne alla tuleb M. Karmi süüditunnistamine KarS § 113 lg 1 ̶ § 25 lg 2 järgi tapmiskatses. Pidades silmas, et M. Karm ütles kõigepealt, et ta viibis U.K. i tõttu vanglas, lõi seejärel teda 3–4 korda lauanoaga elutähtsasse kehapiirkonda (kõrri) ja küsis teist nuga, nõustub kohus prokuröriga, et M. Karmi eesmärk oli U.K. tappa. M. Karm tegutses kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Kuna M. Karm lõi U.K. i noaga, alustas ta vahetult tapmise toimepanemist KarS § 25 lg 2 mõttes. Pärast kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist ei olnud edasine sündmuste käik M. Karmi kontrolli all, vaid teised seltskonnas viibinud inimesed katkestasid ründe, asusid kannatanut abistama, võimaldasid kannatanul korterist lahkuda ja peitsid ründerelva ära. Eelnevast nähtuvalt ei loobunud M. Karm vabatahtlikult tapmiskatsest, vaid U.K. i surm jäi saabumata tänu teistele kohalolijatele. Õigusvastasust ega süüd välistavad asjaolusid pole.
2.6.M. Karm lõi U.K. i lauanoaga korduvalt kõripiirkonda ühise alkoholitarvitamise käigus, tuues põhjuseks, et ta viibis just U.K. i tõttu vanglas. Samuti tekitas M. Karm U.K. ile eluohtliku tervisekahjustusena kaela torkehaava hingamisteed ahendavate verevalumitega, millega kaasnes äge hingamispuudulikkus. Seetõttu jääb M. Karmi süü suurus keskmise määra lähedale. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole, mh ei kahetsenud süüdistatav U.K. i ründamist. M. Karmi on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Täpsemalt on karistusregistri väljavõtte järgi M. Karmi karistatud Eestis kriminaalkorras 16 korda (eeskätt KarS § 121 ja § 199 järgi) ning ta on viibinud vanglas 6 korda. KarS § 121 järgi on M. Karmi karistatud 6 korda ja 3 viimast kehalist väärkohtlemist pani ta toime vangistuste kandmise ajal (viimati 27.01.2019). Kuigi M. Karm vabanes vanglast 10.01.2020 ja tal pole Eestis kehtivaid kriminaalkaristusi, on teda alates 24.11.2020 (s.o ca 10 kuud pärast vanglast vabanemist) karistatud välisriikides 3 korda. Viimati karistati M. Karmi Saksamaal 19.09.2024. Käesolevas asjas pani ta 07.02.2025 (s.o vähem kui 5 kuud pärast viimast välisriigi karistust) Eestis toime tapmiskatse. Ülaltoodust nähtuvalt jätkas M. Karm lühikest aega pärast Eestisse naasmist vägivaldset käitumist. Ka viimases sõnas avaldas M. Karm, et on olukordi, kus mehed ei mahu enam tuppa ära ja sõnadest jääb väheks, kuid tuleb lahendada ikkagi omal jõul ilma abivahenditeta. Kokkuvõtlikult pole M. Karm teinud varasematest arvukatest süüdimõistvatest kohtuotsustest ega korduvatest vangistustest mistahes järeldusi ning peab konfliktide lahendamist vägivallaga aktsepteeritavaks käitumiseks.
Apellatsioon
3.Maakohtu otsuse peale esitas 16.12.2025 apellatsiooni süüdistatava kaitsja Kalju Kutsar. Kaitsja palub maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega mõista M. Karm süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning vähendada temale mõistetud karistust.
3.1.Süüdistatav ei nõustu tema teo kvalifitseerimisega tapmiskatsena. Maakohus on pidanud tõendatuks, et M. Karm ütles kõigepealt, et ta viibis U.K. i tõttu vanglas, lõi seejärel U.K. i 3–4 korda lauanoaga elutähtsasse kehapiirkonda ja küsis siis veel teist nuga. Seda arvestades nõustus kohus prokuröriga, et M. Karmi eesmärk oli U.K. tappa. Asjaolud, mis seavad kahtluse alla süüdistatava soovi U.K. tappa, jättis maakohus tähelepanuta. Tunnistaja K.V. seletas kohtuistungil, et M. Karm võttis köögist lauanoa ja lõi sellega U.K. i ühel korral kõri piirkonda. Nii tunnistaja K.V. kui ka tunnistaja R.T. kinnitavad, et pärast lööki viskas süüdistatav noa ära. Tõenditest ei nähtu, et pärast noalöögi saamist oleks kannatanu kukkunud. Seega pidi M. Karm mõistma, et tema löök ei põhjustanud kannatanu surma. Juhul, kui süüdistatav oleks tõepoolest soovinud kannatanut tappa, oli tal piisav võimalus U.K. i uuesti lüüa. Selle asemel viskas M. Karm noa eemale ja istus maha. Isegi kui nõustuda sellega, et M. Karm nõudis teist nuga, ei muuda see olukorda. Kuna keegi kohalolijatest ei olnud selleks ajaks sündmusse sekkunud, siis oleks saanud süüdistatav ka ise köögist teravama noa tuua ning seda kasutada (sündmuskoha vaatluse protokollist nähtuvalt oli köögis mitu teravat nuga). Seega nähtub tõenditest, et M. Karm ei seadnud eesmärgiks kannatanu tapmist.
3.2.Apellandile on arusaamatu maakohtu veendumus, et M. Karm lõi kannatanut noaga korduvalt ning see väidetavalt kinnitab tema tahtlust kannatanu tappa. Korteris viibinud isikud olid tugevas joobes ning nende ütlustes esineb vastuolusid. Kriminaalasjas on läbi viidud kohtuarstlik ekspertiis, mille tulemuste kohaselt tuvastati U.K. il vaid üks vigastus – kaela torkehaav hingamisteed ahendavate verevalumitega. Ekspert on üheselt märkinud, et muid vigastusi kannatanul ei tuvastatud. Eluliselt ei ole usutav, et M. Karm lõi kannatanut noaga korduvalt, kuid tabas kogu aeg ühte kohta, mistõttu tuvastas ekspert vaid ühe haava. Sama ebausutav on ka see, et üks löök põhjustas eluohtliku vigastuse, samas kui ülejäänud löögid ei jätnud kannatanule mingit jälge. Seega puuduvad tõendid selle kohta, et M. Karm oleks löönud U.K. i noaga korduvalt ning tunnistaja R.T. ütlused ses osas on ebatäpsed.
3.3.Maakohtu seisukoht karistust kergendavate asjaolude puudumise osas ei ole põhjendatud. M. Karm jäi pärast kuriteo toimepanemist sündmuskohale ning ta ei ole kordagi püüdnud oma süüd U.K. i löömises eitada. Süüdistatava on teinud politseiametnikega koostööd ning tema käitumine on väljendanud kahetsust. Seega esineb karistust kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus.
3.4.Maakohtu viited varasematele karistustele on asjakohatud. Esiteks on M. Karmi karistused Eesti Vabariigis kustunud. Välismaal on teda karistatud teiseliigiliste süütegude eest, mistõttu on äärmiselt küsitav sellistele karistustele viitamine. Menetlus ringkonnakohtus
4.Tartu Ringkonnakohus arutas asja 02.02.2026 toimunud istungil. Kaitsja jäi istungil oma varasemate seisukohtade juurde.
5.Prokurör palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Maakohus on R.T. ja K.V. i ütlusi hinnanud ning leidnud õigustatult, et R.T. ütlused on usaldusväärsemad, kuna haakuvad teiste asjas kogutud tõenditega. K.V. i mälupilt aga tõele ei vasta. Õige on ka maakohtu järeldus, et
M. Karmi soov oli kannatanu tappa, kuid kuna rünnakusse sekkuti, jäi surm saabumata. Tapmistahtlus nähtub rünnaku intensiivsusest. Nüri noa jõudmine 6 cm sügavusele kõrri eeldab väga suurt jõudu. Maakohus leidis, et haavu oli üks, s.t, et nuga tungis kõrri ühel korral. Kuid lööke, mis ei tabanud, võis olla rohkem, nagu seda kinnitas R.T. . Tunnistaja on kirjeldanud, et lööke oli 3–4. Prokurör ei nõustu ka sellega, et M. Karmi käitumine oleks väljendanud kahetsust. Ainuüksi asjaolu, et ta ei hakanud politseile vastu, ei näita seda, et ta rünnakut kuidagi kahetseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
6.Kolleegiumi hinnangul väärivad apellatsiooni väited tähelepanu ja toovad kaasa maakohtu otsuse osalise tühistamise oluliste materiaal- ja menetlusõiguslike rikkumiste tõttu. Kolleegium käsitleb esmalt teo tehiolude tuvastamise (I) ning kvalifitseerimisega (II) seonduvaid väiteid. Seejärel antakse hinnang mõistetud karistusele (III) ning võetakse kokku apellatsioonimenetluse tulem (IV). (I)
7.Vaidlus puudub selles, et M. Karm lõi U.K. i lauanoaga kõri piirkonda ja põhjustas sellega eluohtliku kehavigastuse. Peamine vaidlusalune küsimus teo tehiolude osas on see, kui mitu korda süüdistatav kannatanut noaga lõi. Maakohus tugines siinkohal tunnistaja R.T. ütlustele ning tuvastas, M. Karm lõi ühise alkoholitarvitamise käigus U.K. i 3–4 korda kõri piirkonda. Apellant maakohtuga ei nõustu, leides, et puuduvad tõendid selle kohta, et M. Karm oleks löönud U.K. i noaga korduvalt. Tunnistaja R.T. ütlused selles osas on ebatäpsed.
8.Kohtus selgitas R.T. , et M. Karm tuli köögist ja ütles U.K. ile, et istus tema pärast 12 aastat tagasi kinni. Sellele järgnes kohe ka rünnak. M. Karm hakkas kannatanut noaga lööma otse kõrri. Küsimuse peale, mitu korda M. Karm lõi, vastas R.T. , et 3–4 korda vist. Tunnistaja istus sel hetkel U.K. i kõrval (dtl 288).
9.Tunnistaja K.V. kirjeldas juhtunut järgmiselt. U.K. istus elutoas toolil, kui M. Karm teda köögist tulles noa tagumise otsaga kõri piirkonda lõi. Tegu oli söökla noaga ning M. Karm lõi sellega kannatanut ühe korra. Noa oli M. Karm saanud köögist valamukapi pealt, kus K.V. kahvleid ja nuge hoiab. Seoses kuriteosündmuse toimumise asukohaga avaldati tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tema poolt kohtueelses menetluses öeldu, milles nähtuvalt toimus kõik köögis, mitte elutoas (dtl 284). Kohtus kinnitas tunnistaja, et mäletab, et kõik toimus elutoas ja nii on ta ka uurijale rääkinud. Tema köök on nii väike, et kõik kohalviibinud isikud ei mahuks sinna äragi.
10.Maakohus hindas R.T. ütlusi K.V. i omadest usaldusväärsemaks, kuna neid toetavad tunnistaja P.S. a ütlused. Lisaks istus R.T. noaga löömise ajal kannatanu kõrval ehk nägi rünnakut kõige lähemalt. Seetõttu on maakohtu hinnangul R.T. ütlused K.V. i ütlustest usaldusväärsemad ka noalöökide arvu osas (maakohtu otsuse p 11).
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et ainuüksi R.T. ütlused, et süüdistatav lõi kannatanut 3–4 korda vist, ei võimalda süüdistust noalöökide arvu osas tõendatuks lugeda. Esiteks kasutab tunnistaja sõna vist, mis viitab sellele, et ta pole ka ise noalöökide arvus kindel. Kriminaaltoimikus on asitõendi vaatlusprotokoll (I kd lk 123-131) koos politsei vormikaamera salvestustega. Salvestusel R.T. na identifitseeritud (18.34.47) isik selgitab politseile juhtunut. Tema antud seletus ja süüdistatava liigutuse matkimine ei võimalda järeldada, et lööke oleks olnud mitu (18:36:30). Salvestiselt kuuldub seegi, kuidas R.T. kirjeldab seda, mida süüdistatav ütles vahetult pärast tegu. See ei lähe kokku tema kohtus
antud ütlustega. Küll aga kattuvad kohtus antud ütlused salvestiselt nähtuvalt R.T. kõrval samal ajal politseile selgitusi andnud isiku ütlustega. Viimati nimetatud isikuga seonduvad ringkonnakohtule teadaolevalt erilised asjaolud ja maakohus tema ütlustele täiesti põhjendatult otsust ei rajanud. Teiseks on tunnistaja K.V. rääkinud, et toimus üks löök. Kolmandaks diagnoositi U.K. il kohtuarstliku ekspertiisi akti järgi ainsa kehavigastusena 1 torkehaav kaelal (dtl 159). See tõendikogum ei võimalda tõendatuks lugeda, et süüdistatav tegi kannatanu suunas mitu lööki. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7 lg 3 järgi tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks. Seetõttu saab tõendatuks lugeda vaid, et M. Karm lõi noaga U.K. i ühe korra. (II)
12.Maakohus tuvastas subjektiivse küljena kavatsetuse. Pidades silmas, et M. Karm ütles kõigepealt, et ta viibis U.K. i tõttu vanglas, lõi seejärel U.K. i 3-4 korda lauanoaga elutähtsasse kehapiirkonda (kõrri) ja küsis teist nuga, nõustub kohus prokuröriga, et M. Karmi eesmärk oli U.K. tappa. Ringkonnakohus leiab, et teo toimepanemise asjaolud kõige suurema ebaõigussisuga tahtluse liigile ei viita. Kui eesmärgiks on teine inimene tappa, on selleks tavalisest nürist lauanoast sobivam vahend terav nuga. 07.02.2025. a sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab, et kõnealuse korteri köögis oli ka teravaid nuge (dtl 71). Väljaspool kahtlust on tuvastatav ühe noalöögi tegemine. Saades aru, et noalöök kannatanut ei tapnud, ei läinud siiski süüdistatav köögist tooma tapmisteoks sobivamat vahendit. Asja materjalidest (sh vormikaamera salvestuselt) ei nähtu ka midagi arvestatavat, mis oleks võinud süüdistatavat selles takistada. Asjaolu, et M. Karm heitis kannatanule ette vanglasse sattumist, ei ole eraldivõetuna samuti tunnismärgiks selle kohta, et ründe eesmärk oli kannatanu tappa. Kogutud tõendid ei kinnita, et M. Karm oleks otseselt U.K. i surma kui tagajärje saavutamise poole pürginud (vt ka RKKK 3-1-1-79-15 p 6).
13.Kolleegium ei jaga kaitsja seisukohta, et M. Karmi tegu tuleks kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Kaitsja põhistab tapmistahtluse puudumist väitega, et peale lööki pani süüdistatav noa ära, kuigi pidi mõistma, et tema löök ei põhjustanud kannatanu surma. Juhul, kui süüdistatav oleks tõepoolest soovinud kannatanut tappa, oli tal piisav võimalus U.K. i uuesti lüüa. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja seisukohad kohased teo subjektiivse küljena KarS § 16 lg 2 tähenduses kavatsetuse puudumise põhjendamisel. Kui eesmärgiks on teine inimene tappa, on uue ründe järgnemine tõenäoline. Koosseis aga on täidetud ka sellisel juhul, kui subjektiivse küljena tuvastatakse otsene või kaudne tahtlus.
14.Kaudse tahtlusega on tegemist juhul kui inimene peab võimalikuks (intellektuaalne külg) ja möönab (voluntatiivne külg), et tema tegu realiseerib süüteokoosseisu. Kaudse tahtluse puhul on tegemist isiku sellise psüühilise suhtumisega teosse, kus tagajärje saabumine konkreetses situatsioonis ei ole kindel, vaid ainult tõenäoline. Sellist olukorda iseloomustab ilmselt kõige paremini üldkeelest pärinev võib olla: kaudse tahtluse puhul võib tagajärg saabuda, kuid võib ka jääda saabumata (Pikamäe, P. Karistusõiguse üldosa. Tartu: Juura, 2025, p 335).
15.Sõltumata sellest, et kolleegium tuvastas, et M. Karm lõi kannatanut ühe korra, tuleb tapmistahtlust jaatada.
16.Tahtluse ulatust (kas sooviti vaid vigastada või tappa) hinnatakse sageli välise teopildi abil. Tapmistahtlust võib eeldada, kui rünne on sedavõrd intensiivne, suunatud elutähtsatesse piirkondadesse (nt pea, kõri) või kasutatakse eriti ohtlikku ründevahendit (nt pikk nuga). Kaela piirkond on otseselt seotud inimese hingamise ja elu säilitamiseks vajalike
funktsioonidega. Kaelas paiknevad mitmed elutähtsad veresooned, närvid ja hingamisteed. Inimese elu lõpetamise võimalikkus kaela piirkonda mõjutades – näiteks hingamist takistades, kägistades või muul viisil kaela survestades – on üldteada ning arusaadav igale mõistlikule inimesele, sh M. Karmile. Samuti on üldiselt teada, et kael on inimese keha üks haavatavamaid piirkondi. Süüdistatav lõi kannatanut nüri kööginoaga. Sellest hoolimata tekkis kannatanu kaela 6,5 cm sügavune ava (dtl 158). See räägib märkimisväärselt suurest jõu rakendamisest. Lüües suure jõuga teist inimest kaela esemega, mis läbistab koed, peab lööja võimalikuks surma saabumist. Ühtlasi möönis M. Karm sellist tagajärge, kuivõrd tal ei ole mingit adekvaatset alust loota, et U.K. jääb tema intensiivse ründe järel ellu. Ka kohtupraktikas on korduvalt leitud, et noaga kaela löömine näitab tapmistahtlust (vt nt RKKK 1-19-8357/34).
17.Tõsi on see, et teojärgne käitumine võib viidata tapmistahtluse puudumisele. Isiku käitumine pärast rünnet (nt abi kutsumine või kannatanuga kontakti otsimine) võib kinnitada lootust, et surm ei saabu, mis räägib tapmistahtluse vastu ja toetab kvalifitseerimist pelga tervisekahjustuse tekitamisena (RKKK 3-1-1-79-15 p 8; RKKK 3-1-1-102-16 p 18). Asjaolusid, mis räägiks tapmistahtluse puudumise kasuks, ei ole. R.T. sõnul pidi ta rünnakusse sekkuma ja M. Karmi eemale lükkama. M. Karm viskas noa käest ja istus seejärel maha (dtl 288). Mingisugust abi süüdistatav kannatanule ei osutanud.
18.Ringkonnakohus leiab, et M. Karmi teo subjektiivse küljena on tuvastatav vaid kaudne tahtlus. Lüües kannatanut nüri lauanoaga kõri piirkonda, möönis M. Karm noalöögi mistahes tagajärgi, sh ka surma saabumist.
19.Kaitsja on kaudselt viidanud veel ka süüteokatsest loobumisele, kuna pärast lööki viskas süüdistatav noa ära ja istus maha. KarS § 40 järgi süüteokatsest vabatahtliku loobumise korral vabaneb süüdlane süüst ja vastutab vaid selle teo eest, millel on lõpuleviidud süüteo tunnused. KarS § 41 kohaselt loobub täideviija lõpetamata süüteokatsest, kui ta katkestab süüteo lõpuleviimise. Süüteokatse on lõpetamata, kui isik ei ole veel teinud kõike, mida ta peab vastavalt oma ettekujutusele teost vajalikuks süüteo lõpuleviimiseks. Süüdistatava löök kannatanu kaela tekitas rohke verejooksu. Koosmõjus igale mõistlikule inimesele omistatava teadmisega inimese elu lõpetamise võimalikkusest kaela piirkonda mõjutades (vt otsuse p 16) sai M. Karm aru ja möönis, et ta on juba teinud kõik, et U.K. i surm saabuks. Ilma kiire ja asjatundliku esmaabita oleks nii ka juhtunud. Seega ei ole tegemist lõpetamata süüteokatsega. Lõpetatud süüteokatsest loobumisest saab KarS § 42 lg 1 kohaselt rääkida vaid siis, kui täideviija hoiab ära või püüab tõsimeeli ära hoida tagajärje saabumist. Süüdistav tagajärje ärahoidmiseks midagi ei teinud. Seega ei loobunud M. Karm süüteokatsest.
(III)
20.Kaitsja hinnangul on maakohus ekslikult jätnud arvesse võtmata M. Karmi puhtsüdamliku kahetsuse kui karistust kergendava asjaolu. Kolleegium leiab, et süüdistatava poolt sündmuskohale jäämine ja asjaolu, et ta oma süüd pole eitanud, ei kvalifitseeru puhtsüdamlikuks kahetsuseks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kohtuistungil M. Karm ütlusi ei andnud. Oma viimases sõnas ütles M. Karm, et on olukordi, kus mehed ei mahu enam n-ö ühte tuppa ära ja sõnadest jääb väheks. Tuleb lahendada ikkagi need omal jõul, ilma abivahenditeta, mida ma tahan öelda praegu. Kokkuvõtvalt jääb tema viimasest sõnast mulje, et ta kahetseb küll rünnakut noaga, kuid mitte vägivaldset käitumist üldiselt. Samuti ei nähtu, et ta kahetseks konkreetse kannatanu ründamist. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga.
21.Küll aga võib nõustuda kaitsjaga selles, et karistust kergendava asjaoluna saab arvesse võtta M. Karmi koostööd politseiametnikega. KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes tähendab süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, et kahtlustatava/süüdistatava tegevus aitab menetlejal kohtueelset uurimist edasi viia (RKKK 1-17-10162/351 p 26). Antud juhul sisenesid politseinikud ruumi, kus viibisid mitu ühiselt alkoholi tarvitanud inimest. Sellises olukorras on võimalik, et isikud ei soovi üksteise vastu ütlusi anda, millele viitab tegelikult ka asjaolu, et kannatanu ei soovinud kohtuistungile tulla. M. Karm aga ütles ruumi sisenenud politseinikele ise, et tema pani teo toime ning teised ruumis viibinud isikud asjasse ei puutu (dtl 167). Teisisõnu viis M. Karmi süü omaksvõtt äsja alanud uurimist tol hetkel edasi, aitamaks tuvastada kahtlustatavat.
22.Apellatsioonimenetluse tulemusena tuleb M. Karmile mõistetud karistust vähendada. Esiteks leidis tuvastamist, et süüdistatav lõi kannatanut noaga ühel korral. See, nagu ka subjektiivse küljena kaudne tahtlus, viitab väiksemale teosüüle. Teiseks esineb karistust kergendav asjaolu. Arvestada saab ka seda, et tegu jäi katse staadiumisse. Samas karistuse eripreventiivset mõju saab prognoosida kasinaks. M. Karmil on 3 kehtivat välisriigi karistust (Saksamaal ja Austrias) ning 16 arhiveeritud kriminaalkaristust Eestis. Lisaks 5 kehtivat väärteokaristust. Ka reaalset vangistust on M. Karm korduvalt kandnud. Kuigi kehtivad karistused on varavastaste ja liiklusalaste süütegude eest, on arhiveeritud karistuste hulgas ka vägivallategusid. See ei võimalda sanktsiooni miinimumi kohaldamist.
23.Kuigi üldreeglina arvestatakse karistuse mõistmisel varasemate samaliigiliste kuritegudega, on M. Karmi karistusregister piisavalt kirju järeldamaks, et talle on juba viimased 30 aastat omane kuritegelik eluviis laiemalt ning uute kuritegude oht esineb paljude kuriteoliikide, sh vägivallategude puhul. Mis puudutab arhiveeritud karistuste arvestamist, siis seoses sellega on Riigikohus sedastanud, et tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest. Seejuures pole korduvrikkujale karistuse liiki ja määra valides põhjust välistada iseloomustava teabe seast ka varasemaid arhiveeritud karistusi, kui need on asjakohased (RKKK 4-24-1237/24 p 13).
24.Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest peab kolleegium põhjendatuks mõista M. Karmile KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi karistuseks 7 aastat vangistust.
(IV)
25.Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2 ja 3 ja § 340 lg 2 p-dest 3 ja 4, tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 17.11.2025. a otsuse osas, milles kohus tuvastas, et M. Karm lõi kannatanut 3–4 korda kõri piirkonda ja subjektiivse küljena kavatsetuse, ning mõistis M. Karmile karistuseks 9 aastat ja 6 kuud vangistust. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega tuvastab, et M. Karm lõi kannatanut noaga kõri piirkonda 1 korra ning ta tegutses kaudse tahtlusega. Kuna esineb ka karistust kergendav asjaolu, mõistab ringkonnakohus M. Karmile karistuseks 7 aastat vangistust. Apellatsioon rahuldatakse osaliselt.
26.Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha menetluskulude põhjendatuses ja väljamõistmises.
apellatsioonimenetluses
tekkinud
27.Apellatsioonimenetluses on M. Karmi määratud kaitsja esitanud 18.12.2025 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 290,16 eurot (sh käibemaks 56,16 eurot). Taotluse kohaselt kulus maakohtu otsusega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele 195 minutit. 02.02.2026 esitas kaitsja tasutaotluse summas 225,68 eurot (sh käibemaks 43,68 eurot). Taotluse kohaselt kulus istungiks ettevalmistusele 60 minutit ja istungil osalemisele 30 minutit. Sõiduks kulunud aja ja sõidukulude eest soovib kaitsja saada vastavalt 20 ja 54 eurot (ilma km-ta). Ringkonnakohtu hinnangul on taotlustes märgitud aja- ja sõidukulu põhjendatud ning tasutaotlused kuuluvad rahuldamisele.
28.KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuivõrd maakohtu otsus tühistatakse osaliselt, jääb määratud kaitsja tasu 515,84 eurot riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.