M. R. süüdistuses KarS § 201 lg.2 p.3 järgi üldmenetlus
Prokurör
riigiprokurör Eneli Laurits
Süüdistatav
M. R.
Isikukood XXX, elukoht XXX; XXX kodanik; emakeel XXX, valdab XXX; XXX, töötab F OÜ-s, XXX; kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole.
Kaitsja Kannatanu
vandeadvokaat Kristjan Tuul XXX (registrikood XXX), esindaja vandeadvokaat Allan Valk
Menetlustoiming
Korralduslike küsimuste lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada prokuratuuri ja süüdistatava taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg.1 alusel.
2.Kohustada M. R.t hüvitama XXX tekitatud kahju summas 29 114 eurot ja 88 senti kolme kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Kahjuhüvitis kanda XXX arveldusarvele XXX.
Jätta M. R. kohtukulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Määrus ei ole määruskaebe korras vaidlustatav (KrMS § 385 p 10).
ASJAOLUD
1.M. R. anti Harju Maakohtu 27.02.2024 määrusega kohtu alla süüdistatuna KarS § 201 lg 2 p 1 ja 3, § 209 lg 2 p 2 ja § 217 2 lg 1 järgi. Kohus võttis 15.03.2024 määrusega menetlusse ka XXX ja Eesti Vabariigi tsiviilhagid.
2.Harju Maakohtu 21.08.2024 otsusega mõisteti süüdistatav õigeks KarS § § 201 lg 2 p 1 ja 3, § 209 lg 2 p 2 ja § 2172 lg 1 järgi ja tsiviilhagid jäeti läbi vaatamata.
3.Tallinna Ringkonnakohus tühistas prokuratuuri apellatsioonkaebuse peale 20.02.2025 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja tunnistas süüdistatava süüdi KarS § 209 lg 2 p 2 järgi. Ringkonnakohus saatis Eesti Vabariigi tsiviilhagi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus.
1-23-7274 Tallinna Ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsioonkaebused nii prokuratuur kui ka kaitsja. Riigikohus tühistas 18.11.2025.a Tallinna Ringkonnakohtu otsuse süüdi tunnistada süüdistatav KarS § 209 lg.2 p.2 järgi ning mõistis isiku õigeks. Samas tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti tühistamata maakohtu otsus süüdistatava õigeksmõistmises KarS § 2172 järgi. Riigikohus jõustas Harju Maakohtu 21.08.2024 otsuses osas, millega mõisteti süüdistatav KarS § 209 lg.2 p2 järgi õigeks ja Eesti Vabariigi tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. Riigikohus saatis KarS § 2172 ja XXX nõude osas kriminaalasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises koosseisus. 02.02.2026 esitas prokuratuur kriminaalasjas muudetud süüdistuse, kvalifitseerides süüdistatavale etteheidetava süüteo ümber KarS § 201 lg.2 p.3 järgi. Samal päeval esitas kannatanu täpsustatud nõude summale 29 114,88 eurot, millise kvalifitseeris tsiviilhagi asemel avalik-õigusliku nõudena. 04.02.2026 kohtuistungil esitas prokuratuur taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Taotluse kohaselt on tegemist teise astme süüteoga, süüdistatava süü ei ole suur, ta on nõustunud heastama tekitatud kahju ning tänaseks päevaks puudub asjas piisav avalik menetlushuvi. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu esindaja toetasid prokuratuuri taotlust.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, kuulanud ära menetluse poolte seisukohad, sh süüdistava seisukoha temale etteheidetava teo ja tekitatud kahju suhtes ning tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 274 lg 5 ja § 202 lg 1 alusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.KrMS § 274 lg 5 kohaselt võib kohus prokuröri ja süüdistatava taotlusel lõpetada kriminaalmenetluse KrMS §-des 202–2031 sätestatud alustel. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. I Teo karistatavuse üldised eeldused
10.KrMS 202 kohaldamine eeldab, et eelnenud kriminaalmenetluse käigus on kahtlustatava või süüdistatava käitumises tuvastatud KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo karistatavuse üldised eeldused – süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü (RKKK 3-1-1-19-10, p 8.3).Siinkohal tuleb märkida, et kriminaalasja lõpetamise määrus ei rajane samasugusel tõenduslikul baasil ja õiguslikul analüüsil kui süüdimõistev kohtuotsus ega ole sellega samastatav (RKKKo 1-17-3615 p 21).
11.Süüdistatavat süüdistatakse KarS § 201 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ametiisikuna KarS § 288 lg 1 mõttes, mis seisneb selles, et tema XXX vallavanemana tekitas XXX varalist kahju vähemalt summas 29 114,88 eurot, pöörates talle usaldatud vara ebaseaduslikult kolmandate isikute kasuks.
12.Ametiisik KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 1 kohaselt on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. XXX 4. koosseisu 13. istungi XXX. a otsusega nr XXX valiti XXX. Vastavalt XXX. a avaldusele astus süüdistatav XXX ametikohalt alates XXX. a tagasi. Seega täitis süüdistatav ajavahemikul XXX. a kuni XXX.a XXX avalik-õigusliku juriidilise isiku esindaja ülesandeid ja oli ametiisik KarS § 288 lg 1 ning KVS § 2 lg 1 tähenduses.
13.Ajavahemikul 13.03.2019. a kuni 25.03.2019. a vabastas süüdistatav XXX teenistusest ATS § 87 lg 1 ja 4 alusel: 1) 13.03.2019 käskkirjaga nr 17.1-1.1/73 XXX P. L. ja määras maksta hüvitist teenistusest vabastamisel kuue kuupalga ulatuses, s.o 14400 eurot. P.L. arvestati ametist lahkumisel
1-23-7274 kuupalka 1028,57 eurot ja puhkusekompensatsiooni 2135,30 eurot. Lisaks maksis XXX P.L. eest sotsiaalmaksu 5796,08 eurot ja tööandja töötuskindlustust 140,51 eurot. 2) 15.03.2019 käskkirjaga nr 17.1-1.1/77 XXX S. T. ja määras maksta hüvitist teenistusest vabastamisel kuue kuupalga ulatuses, s.o 13 200 eurot. S.T. arvestati ametist lahkumisel kuupalka 1152,38 eurot ja puhkusekompensatsiooni 3560,91 eurot. Lisaks maksis XXX S.T. eest sotsiaalmaksu 5911,38 eurot ja tööandja töötuskindlustust 143,31 eurot. 3) 20.03.2019 käskkirjaga nr 17.1-1.1/83 XXX E. B. ja määras maksta hüvitist teenistusest vabastamisel kuue kuupalga ulatuses, s.o 12 000 eurot. E.B. arvestati ametist lahkumisel kuupalka 1028,57 eurot ja puhkusekompensatsiooni 2135,30 eurot. Lisaks maksis XXX E.B. eest sotsiaalmaksu 5101,13 eurot ja tööandja töötuskindlustust 123,66 eurot.
14.ATS § 87 kohaselt vabastatakse ametnik teenistusest tema enda soovil tema enda algatatud taotluse alusel, mis tuleb esitada vähemalt 30 kalendripäeva enne soovitud vabastamise päeva. Kokkuleppel teenistusest vabastamise õigust omava isikuga võib ametniku teenistusest lahkumise korral kohaldada ka lühemat etteteatamistähtaega. ATS § 103 lg 2 p 6 kohaselt peab ametniku teenistusest vabastamise haldusakt sisaldama muuhulgas ametnikule makstavat hüvitist, sealhulgas hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest, kui vabastamisega kaasneb hüvitise maksmine. Süüdistataval oli õigus määrata isikutele preemiat ATS § 61 lg 1, 5 ja ajavahemikul 03.12.2018 kuni 31.08.2019 kehtinud XXX ametiasutuste palgajuhendi § 14 lg 1 kohaselt. ATS § 61 lg 5 ja tolleaegse XXX ametisutuste palgajuhendi § 11 lg 2 alusel oli õigus preemiat maksta kuni 20 protsendi ulatuses ametniku aastasest põhipalgast. ATS § 102 lg 1 andis süüdistatavale õiguse koondamise tõttu teenistusest vabastamise korral maksta ametnikule hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses.
15.Eeltoodust tulenevalt oli P.L. õigus preemiat maksta summas 5760 eurot, S.T. 5280 eurot ja E.B. 4800 eurot. Kuivõrd E.B. ametikoht jäi täitmata ja hilisemalt koondati, oli E.B. teenistussuhe võimalik lõpetada ATS § 90 lg 1 p 2 alusel ning ATS § 102 lg 1 kohaselt talle hüvitist maksta ühe kuu keskmise palga ulatuses ehk 2000 eurot. Ajavahemikul 13.03.2019. a kuni 20.03.2019. a määras süüdistatav aga oma käskkirjades ametist lahkunutele (P.L., E.B. ja S.T.) seaduses lubatust kõrgemad rahalised hüvitised, mille tulemusel maksti XXX kuuluvatest rahalistest vahenditest: 13.03.2019.a P.L. 14 400 eurot; 15.03.2019.a S.T. 13 200 eurot ja 20.03.2019.a E.B. 12 000 eurot, kokku 39 600 eurot. Seega seadusliku aluseta maksti P.L. 8640 eurot, S.T. 7920 ja E.B. 5200 eurot ehk kokku 21 760 eurot. Lisaks hüvitistele maksis XXX 21 760 eurose väljamakse pealt pealt sotsiaalmaksu 7180,80 eurot ja tööandja töötuskindlustusmaksu 174,08 eurot.
16.KarS § 2 lg.2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüdistatavale heidetakse ette KarS § 201 lg.2 p.3 tunnustele vastava süüteo toimepanemist. Nimetatud sätte kohaselt karistatakse ametiisiku poolt valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Seega on selle süüteokoosseisu objektiivsed tunnused: a) isikule usaldatud võõras vara, b) selle enda või kolmanda isiku kasuks pööramine, c), varakäsutuse ebaseaduslikkus, d) antud juhul erisubjektina ka ametiisiku staatus.
17.Kohtu hinnangul tuleb süüdistatavale etteheidetavas käitumises nende tunnuste esinemist jaatada. Võõras vara oli XXX pangakontol olev raha mille käsutusõigus oli usaldatud süüdistatavale, kolmanda isiku kasuks pööramine seisnes väljamakse tegemises P. L.le, S. T.le ja E. B.le õigusaktidega lubatust suuremas määras, varakäsutuse ebaseaduslikkus seisnes sellise väljamakse tegemiseks õigusliku aluse puudumises (avalikus õiguses kehtiv nulla actio sine lege e. seaduslikkuse põhimõte) ning süüdistatav oli teo toimepanemise ajal ka ametiisik.
18.Seega, olles 26.06.2018.a - 04.04.2019.a XXX, pööras süüdistatav kriminaaltoimiku materjalide pinnalt XXX vara, s.t kontol oleva raha kui valla panga vastu suunatud nõude, õigusliku aluseta hüvitist saanud ametnike kasuks, kogusummas 29 114,88 eurot.
19.Kriminaaltoimiku pinnalt võib järeldada teo toimepanemisel vähemalt kaudset tahtlust KarS §
1-23-7274 16 lg.4 mõttes. Viidatud sätte kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Avaliku võimu kandja tippjuht pidi teadma, et avalike vahendeid saab kasutada ainult viisil, mis on otseselt õigusaktides ette nähtud ning õigusaktides ettenähtud määrast suuremas määras vahendite avaliku võimu kandja omandist välja suunamisel vähemalt möönma, et selline tegevus võib olla ebaseaduslik.
20.Kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid.
21.Seega tuleb kriminaaltoimiku pinnalt lugeda tuvastatuks teo karistatavuse üldiste eelduste esinemine. II Etteheidetava kuriteo raskusaste
22.Otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamise teise eeldusena on vajalik tuvastada, et süüdistatavale etteheidetav kuritegu on teise astme kuritegu.
23.Kuritegude raskusastmeid reguleerib KarS § 4. Selle kolmanda lõike kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest KarSis on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Prokuratuur süüdistab süüdistatavat KarS § 201 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS § 201 lg.2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
24.Osutatust nähtub, et süüdistatavale etteheidetav tegu on teise astme kuritegu, mille puhul on seadusandja pidanud võimalikuks kaaluda kriminaalmenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. III Süü suurus
25.Otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamise kolmanda eeldusena on vajalik tuvastada, et süüdistatava isiku süü ei ole suur.
26.Kohtu hinnangul tuleb süüdistatava süü suuruse hindamisel arvestada eelkõige asjaolu, et süüdistatava tahe teo toimepanemisel ei olnud suunatud kasu saamisele. Süüdistatav on selgitanud, et pidas enda tegevust sellel ajahetkel õiguspäraseks, olles eelnevalt arutanud hüvitiste maksmist valla õigusnõuniku ja vallavalitsusega. Süüdistatava teadmise kohaselt oli tema tegevus kooskõlas ka senise praktikaga. Tegemist võib olla süüdistatava eksimusega teo keelatuses, kuid süüdistatava vastutus ei ole välistatud seetõttu, et kohtu hinnangul ei olnud selline eksimus antud juhul vältimatu. Üldjuhul on keelueksimus välditav (RKKK 21.06.2024, 4-23-3193/28, p 19). Kohtupraktikas on leitud, et kui isik tegutseb spetsiifilises majandustegevuse valdkonnas, milles osalejatelt eeldatakse valdkonna reeglite tundmist, on tema võimalus tugineda keelueksimuse vältimatusele äärmiselt piiratud (RKKK 28.11.2022, 121-697/63, p 65). Sarnane põhimõte laieneb ka avalikule haldusele, eeskätt selle tippjuhtide tegevusele. Teo sotsiaaladekvaatsus, millele kohtud menetletavas asjas viitasid, on keelueksimuse välditavuse üle otsustamisel aga oluline ennekõike väljaspool n-ö spetsiifilisi tegevusvaldkondi (RKKK 27.09.2022, 1-21-7336/33, p 16). Vallavanem on vallavalitsuse kui avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani juht. Inimeselt, kes nõustub asuma vallavanemaks, saab KarS § 39 lg 1 kohaldamise kontekstis eeldada teadmist, et valla vara käsutamiseks peab olema õiguslik alus ja et ta ei tohi määrata ametnikele omal äranägemisel summasid, mille maksmist ükski õigustloov akt ette ei näe.
27.Süüdistava süü hindamisel tuleb mh arvestada ka seda, et süüdistatavat tuleb pidada üldjoontes õiguskuulekaks isikuks. Riigikohus on selgitanud, et tulevaste süütegude vältimiseks kohase sanktsiooni valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest ja nende eest mõistetud karistustest. Samuti võib varasemaid karistusi eripreventiivsetel kaalutlustel arvestada ka juhul, kui need on karistusregistrist kustutatud (RKKK 02.11.2023, 4-22-4139/41, p-d 11 ja 13). Samamoodi nagu kehtivad ja kustunud karistused, annavad ka menetlusaluse isiku hilisemad teod teavet tema käitumismustri ja hoiakute kohta ning võimaldavad hinnata karistuse eripreventiivset mõju. Kui isik jätkab õigusrikkumisi ka süüteomenetluse kestel ja rikkumised on seotud menetletava süüteoga (osutatud 4-22-4139/41, p 13), võib see viidata vajadusele
1-23-7274 valida teist liiki karistus, mis on konkreetse juhtumi asjaoludel eelduslikult mõjusam. Antud juhul ei ole süüdistatavat enne etteheidetava teo toimepanemist kriminaalkorras karistatud, samuti on süüdistatav alates etteheidetava teo toimepanemisest kuni käesoleva määruse tegemiseni käitunud õiguskuulekalt. Selles kontekstis tuleb ühekordselt õiguslikult etteheidetava otsuse tegemist lugeda pigem erandlikuks ning süüdistatava õiguskuulekale käitumisele mõjutamiseks pole vajalik karistusõiguslike sunnivahendite kohaldamine.
28.Süüdistatavale heidetakse ette varavastase süüteo toimepanemist. Varavastaste süütegude puhul on üheks süü suuruse hindamise kriteeriumiks tekitatud kahju suurus. Omastamistegu on kriminaalkorras karistatav, kui sellega kaasneb kahju, mille rahaline väärtus ületab kahtekümmend miinimumpäevamäära, s.o 200 eurot (KarS § 218 lg 4). Karistusseadustiku mõttes on oluliseks kahjuks kahju, mis ületab 4 000 eurot. Suureks kahjuks on kahju, mis ületab 40 000 eurot ja eriti suur on kahju, mis ületab 400 000 eurot (KarS § 12 1). Süüdistatavale etteheidetav omastamistegu jääb alla seda piiri, mida seadusandja on pidanud suureks kahjuks. Seega on ka kahjustatud õigushüve suurusest lähtuvalt põhjust hinnata süüdistatava süüd väikseks.
29.Kriminaaluurimisele kaasaaitamist, enda eksimuse selget tunnistamist kohtuistungil ja vabatahtlikult vastutuse võtmist kannatanule kahjude kiire (kolme kuu jooksul) hüvitamise näol tuleb kohtu hinnangul pidada süüd kergendavateks asjaoludeks KarS § 57 lg.2 mõttes.
30.Kohus asub siiski seisukohale, et kuigi süüdistatava süü ei ole antud asjaoludel välistatud, on siiski selle suurus piisavalt väike õigustamaks kriminaalmenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. IV Tekitatud kahju heastamine
31.Otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamise neljanda eeldusena on vajalik tuvastada, et süüdistatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud.
32.Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu esitanud avalik-õigusliku nõude ametist lahkunud ametnikele ebaseaduslikult välja makstud summa 29 114,88 eurot hüvitamiseks. Süüdistatav ei ole sellele vastu vaielnud ning on võtnud endale kohustuse see summa täies ulatuses hüvitada kolme kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Nimetatud kohustuse võtmist tuleb kohtu hinnangul antud asjaoludel käsitleda kuriteoga tekitatud kahju heastama asumisena.
33.Süüdistatava kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava enda kanda, kannatanu enda kulude väljamõistmist süüdistatavalt ei taotle.
34.Kohtu hinnangul on sellega täidetud ka kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise tekitatud kahju heastamise nõue. V Avaliku menetlushuvi puudumine
35.Otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamise viienda eeldusena on vajalik tuvastada, et asjas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
36.Avaliku menetlushuvi näol on tegemist määratlemata õigusmõistega, mida sisustakse eri- ja üldpreventiivsete kaalutluste kaudu. See on seotud karistusõiguses kehtiva ultima ratio põhimõttega, mis näeb ette, et karistust tuleb kohaldada siis, kui muud vahendid osutuvad ebapiisavaks ja karistamise järele eksisteerib tungiv vajadus. Avaliku menetlushuvi määratlemise aluseks ei ole õige võtta kannatanu või kahtlustatava sotsiaalset staatust, avalikkuse huvitatust konkreetse õigusküsimuse lahendamisest, kriminaalkohtuotsuse vajalikkust haldusõigusliku meetme kohaldamise alusena, samuti juhtumi kajastamist meedias.
37.Avaliku menetlushuvi mõiste on enamjaolt seotud materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o eri- ja üldpreventsiooniga.
38.Prokurör on seisukohal, et eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ei ole käeolevas kriminaalmenetluses avalikku menetlushuvi. Süüdistatav on nii enne kriminaalmenetlust kui ka hilisemalt käitunud seaduskuulekalt. Tema suhtes kriminaalkaristuse kohaldamine ei ole seega
1-23-7274 vältimatult vajalik tema õiguskuuleka käitumise tagamisel. Juba ainuüksi selle kriminaalasja menetlemise kulg on ilmselgelt avaldanud tugevat eripreventiivset mõju. Kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid süüdistatava väljakujunenud või väljakujunemisel olevale õigusevastasele käitumisele. Etteheidetavad omastamisteod on toime pandud väga väikeste vahedega ning ühes kindlas situatsioonis, millise kordumine on suurima tõenäosusega välistatud. Kohus nõustub selle seisukohaga. Kohtu hinnangul on pikk, avalik ja kulukas kohtumenetlus juba iseenesest süüdistatava suhtes piisavalt represseeriv ning sellega oma eripreventiivse eesmärgi täitnud. Süüdistatav on kohtuistungil selgelt avaldanud, et saab nüüd aru enda teo keelatusest ning teeks samas olukorras edaspidi teistsuguse otsustuse.
39.Prokuröri hinnangul on üldpreventiivsetest eesmärkidest avaliku menetlushuvi jaatamiseks alust siis, kui ühiskonna usk õiguse kehtivusse kannataks tugevalt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kriminaalmenetluse esemeks oleva teo toimepanemise viisist, tagajärgede erakordsest iseloomust, analoogiliste tegude suurest arvust või muudest põhjustest tingituna. Kuigi süüdistatav pani talle etteheidetava süüteo toime ametiisikuna, siis käesoleval ajal ta seda enam aga pole ning ta on taandunud poliitikast, mistõttu maandab nimetatu avalikku menetlushuvi. Avalikku menetlushuvi maandab ka asjaolu, et õiguslik vaidlus selle üle, milline on vallavanema pädevus omal soovil ametist lahkuvatele ametnikele hüvitiste määramisel, on selles kriminaalasjas tuvastatud asjaolude suhtes seisukoha kõrgeima kohtu poolt saanud. Ka käesoleva taotluse rahuldamise vältimatu eeldus on põhjendatud kuriteokahtluse tuvastamine, seega laheneb avalikkuse võimalikku huvi puudutav õiguslik vaidlus ikkagi kohtu otsustusega.
40.Kohus nõustub prokuröriga ka selles osas, et antud asjas puudub üldpreventiivsetel kaalutlustel huvi menetluse jätkamiseks. Puhtalt õiguslik huvi nt pretsedenti loova kohtuotsuse saamise vastu ei ole eraldivõetuna avaliku huvi jaatamiseks piisav. Kohus on ka seisukohal, et avalik menetlushuvi võib ajas väheneda, seda kasvõi mõistliku menetlusaja tagamise valguses. Sõltuvalt asjaoludest võib kriminaalasja menetlemise mõistliku aja möödumise proportsionaalseks järelmiks olla kriminaalasjas menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel (RKKK 3-1-1-3-04 p 22; 3-1-1-43-10 p 20). Käesolevas asjas on süüdistatav talle etteheidetava teo toime pannud 2019 aastal, kriminaalmenetlust on alustatud 2021 aastal, süüdistatav on kohtu alla antud 2023 aastal. Kriminaalasja on arutatud nii maakohtus, ringkonnakohtus kui riigikohtus. Riigikohus on andnud kriminaalasja esemeks olevatele asjaoludele hinnangu (RKKKo 18.11.2025 1-23-7274). Selle hinnangu läbi on saanud üheselt selgeks milline on avaliku võimu kandja pädevus avalike vahendite kasutamisel ning sellega kaasnev vastutus. Kohtu hinnangul puudub eeltoodud valguses vajadus asja edasiseks menetlemiseks ka õiguskorra üldise kaitsmise huvist lähtuvalt. VI Süüdistatava nõusolek menetluse lõpetamiseks
41.Otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamise viimase eeldusena on vajalik tuvastada, et asjas kriminaalmenetluse lõpetamiseks on süüdistatava nõusolek.
42.Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg.1 alusel on vaja süüdistatava nõusolek. Isiku soostumine kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel tähendab ühtlasi, et isik loobub talle inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest, seega ka enda võimalikust õigeksmõistmisest. Samas ei eelda nõusolek seda, et isik ennast peaks süüdi tunnistama, samuti ei saa seda tema nõusolekust järeldada.
43.Süüdistatav on avaldanud kohtuistungil nõustumist kriminaalmenetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel ning allkirjastanud ka kohustustega nõustumist kinnitava dokumendi. Seega on kohtu hinnangul täidetud kõik kriminaalmenetluse sellel alusel lõpetamise aluseks olevad tingimused. VII Kohtu lõppjäreldus
44.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 274 lg 5 määrab kohus lõpetada menetlus M. R. süüdistuses KarS § 201 lg.2 p.3 järgi KrMS § 202 lg.1 alusel.
45.Süüdistatava süüd talle etteheidetavate tegude toimepanemisel pole põhjust hinnata suureks,
1-23-7274 talle ette heidetavad teod on hinnatavad teise astme süütegudena, ta võtab endale kahju hüvitamise kohustuse ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
46.Otstarbekuse printsiibi rakendamise eesmärgiks on mh hoiduda karistuse kohaldamisest, kui see ei ole üld- ega eripreventiivsetel eesmärkidel tingimata vajalik. Viimase aluseks on põhiseaduslik proportsionaalsuse printsiip (PS § 11), mille karistusõigusliku sisu kohaselt tuleb karistust vältida kõikidel juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas (RKKK 3-1-1-85-04 p 16).
47.Süüdistatavale etteheidetavate tegude raskus ja nendega kahjustatud õigushüve oleks kriminaalasja arutamise korral üldmenetluses ebaproportsionaalses suhtes ja kõneleks piiratud ressursi ebamõistlikust kasutusest. Kohus on seisukohal, et antud asjaoludel on süüdistatava suhtes vajalikud karistusõiguslikud eesmärgid saavutatavad ka kriminaalmenetluse lõpetamisel pandavate kohustuste kaudu.
48.Kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb M. R.le panna kohustus hüvitada XXX tekitatud kahju summas 29 114 eurot ja 88 senti kolme kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. M. R. kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda. Kohus on seisukohal, et kriminaalmenetluse lõpetamisel otstarbekuse kaalutlusel on üheks oluliseks aspektiks ka kannatanu huvide parem kaitse, temale võimalikult täieliku ja kiire hüvitise pakkumine, mida antud juhul süüdistatav on kohustunud ka tegema. Nimetatud rahaline meede on ülaltoodule lisaks piisav kriminaalmenetluse eesmärkide saavutamiseks ning puudub vajadus süüdistatavale täiendavaid kohustusi panna.
49.Mitte vähetähtis ei ole kohtu hinnangul ka see asjaolu, et kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel aitab vältida süüdistatava suhtes avaliku kriminaalmenetluse läbiviimisega ning võimaliku süüditunnistamise ja karistusregistrisse kandmisega kaasnevat asjatut stigamtiseerimist.
50.Kohus selgitab, et kohustuste täitmata jätmine või ebakohane täitmine ei too kaasa määratud kohustuste sundtäitmist, vaid selle õiguslikuks tagajärjeks on kriminaalmenetluse uuendamine KrMS § 202 lg 6 alusel. VIII Kohtumääruse vaidlustamine
51.Kooskõlas KrMS § 385 p.10 ei ole kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetav kohtumäärus määruskaebe korras edasi kaevatav.
52.Kaebevõimaluse puudumine tuleneb asjaolust, et süüdistatav on andnud enda suhtes sellel alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks teadva nõusoleku. Nõusoleku andmine tähendab mh seda, et süüdistatav on teadlik kriminaalmenetluse lõpetamise eranditult kõigist järelmitest ja ka sellest, et tal puudub õigus määrust vaidlustada. Seega kujutab KrMS § 202 alusel tehtav otsustus endast lõppkokkuvõttes konkreetses asjas konsensuse ja õigusrahu saavutamist. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Palmiste, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.