Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-24-2128 28. november 2025 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Heili Sepp Taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Ringkonnakohtu 27. märtsi 2025. a määrus X-i esindaja vandeadvokaat Erki Kergandberg, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Gerd Raudsepp 29. oktoober 2025, kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. märtsi 2025. a ja Tartu Maakohtu 11. veebruari 2025. a määrus osas, millega jäeti rahuldamata X-i taotlus hüvitada Kaitsepolitseiameti tegevusega tekitatud kahju. Tühistatud osas jätta taotlus läbi vaatamata.
2.Määruskaebus ja menetluskulude hüvitamise taotlus jätta rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X-i (kaebaja) esindaja taotles maakohtult süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 7 lg 1 alusel esindatavale kahju hüvitamist 23 450,84 euro suuruses summas ning prokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti (KAPO) õigusvastase tegevuse tuvastamist. Taotluse kohaselt andis prokuratuur KAPO-le isikuandmete kaitse seadusest (IKS) tulenevaid andmetöötluse nõudeid eirates suulise loa avaldada kohtueelse menetluse andmeid. Kuivõrd luba ei olnud kirjalik, pole võimalik kontrollida selle põhjendatust ega seda, mis tingimustel ja millises ulatuses lubati andmeid avaldada. Õigusvastase loa alusel tutvustas KAPO korruptsiooniohu ennetamise ettekäändel kaebaja tööandjale salajase pealtkuulamise käigus salvestatud kahtlustatava ja kaebaja vestlusi ning see viis
22.märtsil 2024 kaebaja töösuhte lõppemiseni poolte kokkuleppel. Kohtueelse menetluse andmete avaldamisega sekkuti lubamatult kaebaja eraellu ning KAPO tegevuse eesmärk oli survestada tööandjat töösuhet lõpetama. Töö kaotamise tõttu tekkis kaebajal varaline ja mittevaraline kahju.
2.Tartu Maakohus jättis 11. veebruaril 2025 taotlused rahuldamata. KAPO pädevuses on julgeolekuasutuste seaduse (JAS) § 6 p 22 ja Kaitsepolitseiameti põhimääruse § 8 p 9 kohaselt meetmete rakendamine ametialaste kuritegude ja korruptsiooni ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks. Kaebaja ametialasest tegevusest lähtuvad võimalikud korruptsiooniriskid said uurimisasutusele teatavaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel ning neid riske tutvustati vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 214 lg-le 1 prokuratuuri nõusolekul. Prokuratuuri luba ei pea olema kirjalik. Suulise loa andmist on kinnitanud nii KAPO kui ka prokuratuur. Loa andmine vastas ka KrMS § 214 lg 2 tingimustele ning uurimisasutus tutvustas kohtueelse menetluse
1-24-2128 andmeid üksnes osas, mis oli vajalik seadusega pandud eesmärkide täitmiseks. Pole tõendatud, et sellega osutati survet töösuhte lõpetamiseks.
4.Tartu Ringkonnakohtu 27. märtsi 2025. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtueelse menetluse andmete avaldamisega ei rikutud andmekaitse nõudeid. Prokuratuur andis loa tutvustada kogutud andmeid üksnes tööandja esindajatele, järgides sellega isikuandmete töötlemise minimaalsuse nõuet. KrMS § 152 lg 3 järgi lähtutakse isikuandmete kaitse seadusest tulenevate andmesubjekti õiguste teostamisel kriminaalmenetluse seadustikus sätestatust. Menetlusseadustik ei kehtesta KrMS § 214 lg-s 1 märgitud loale vorminõudeid. KAPO-l on õigus töödelda isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks (JAS § 211 lg 1 p-d 1 ja 2). Tööandjal oli pärast andmetega tutvumist võimalik töösuhet jätkata. Kaebaja töösuhe lõppes poolte kokkuleppel, mistõttu pole seda õiguslikult võimalik siduda tema kohta kogutud andmete avaldamisega tööandjale.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja palub Riigikohtul hüvitada talle tekitatud kahju ja menetluskulud ning tuvastada, et prokuratuur lubas andmeid avaldada õigusvastaselt ja KAPO avaldas need lubamatult. Kaebuse väited on kokkuvõtlikult järgmised.
6.Ringkonnakohus täiendas maakohtu määrust (KrMS § 337 lg 1 p 2), mistõttu pidi jätma menetluskulud KrMS §-de 187 ja 185 lg 1 koosmõjus riigi kanda.
7.KrMS § 152 lg 3 ei välista isikuandmete kaitse seaduse kohaldamist, vaid väljendab põhimõtet, mille kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel lähtuda nii kriminaalmenetluse seadustikust kui ka isikuandmete kaitse seadusest. Prokuratuur peab tõendama isikuandmete töötlemise õiguspärasust. Tagantjärele antud suuline kinnitus pole selleks piisav. Andmete töötlemise fikseerimise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis näevad ette IKS §-d 36 ja 37. Füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist käsitleb Euroopa Liidu 27. aprilli 2016. a direktiiv 2016/680 (õiguskaitseasutuste direktiiv). See direktiiv kinnitab, et ka mitteautomatiseeritud töötlemissüsteemides tuleb kasutada tõhusaid meetodeid töötlemise seaduslikkuse tõendamiseks.
8.Andmete avaldamiseks ei olnud õiguslikku alust. KrMS § 12612 lg 3 loetleb ammendavalt alused, millal on lubatud jälitustoiminguga saadud andmeid kasutada nende kogumisest erineval eesmärgil. Menetletavas asjas ei nähtu neist ühtegi.
9.Tööandjale andmete avaldamise tegelik eesmärk oli lõpetada kaebaja töösuhe. Seda kinnitab asjaolu, et KAPO ei järginud oma tegevuses ultima ratio-põhimõtet ega kasutanud mistahes leebemat varianti väidetava korruptsiooniriski tõkestamiseks. Mööda mindi KrMS §-st 141, mis lubab kõrvaldada teatud tingimustel ametist vaid kahtlustatava või süüdistatava.
10.Ringkonnakohus jättis vastamata kaebuse mitmele väitele ega selgitanud, milles seisnes väidetav korruptsioonirisk või avalikkuse huvi andmete avaldamise vastu. Kohus ei hinnanud, kas andmete avaldamine oli kooskõlas KrMS § 214 lg 2 p-s 4 nimetatud piiranguga, ja jättis arvestamata, et Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangul tuleb riigil isiku era- ja perekonnaelu austamise nimel kohtueelse menetluse andmete avaldamisest hoiduda.
2(5)
1-24-2128
11.Prokuratuur vaidleb määruskaebusele vastu. Ringkonnakohus ei täpsustanud maakohtu lahendit, mistõttu ei pidanud jätma menetluskulu riigi kanda. Prokuratuur ja KAPO töötlesid isikuandmeid seaduslikult. Kriminaalmenetluses tuleb andmete töötlemisel juhinduda KrMS §-st 152, mis on kooskõlas nii isikuandmete kaitse seadusega kui ka õiguskaitseasutuste direktiiviga. Loa andmine ei ole isikuandmete töötlemine, vaid seda ettevalmistav tegevus. Logimise kohustus kohaldub vaid automatiseeritud töötlemisele, millega praegu tegemist ei olnud. Menetleja ei edastanud tõele mittevastavaid, ebatäielikke või aegunud andmeid. Loa olemasolu on tõendatud. Andmeid tutvustati isiku õigusi kõige vähem riivaval viisil ja ulatuses. KAPO-l oli andmete avaldamiseks õiguslik alus (JAS § 6 p 22, § 211 lg 1 ja § 32 lg 31) ning avaldati vaid selliseid andmeid, mis olid seotud kaebaja tööülesannete täitmisega. KrMS § 12612 lg 3 reguleerib andmete kasutamise keeldu tõendina, mitte nende avaldamise keeldu. Tutvustamise ajaks olid jälitustoiminguga kogutud andmed lisatud kriminaaltoimikusse ja tegemist oli jälitustoimingu protokolliga KrMS § 12610 tähenduses. KAPO ei survestanud andmete avaldamisega tööandjat töösuhet kaebajaga lõpetama.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotluse kohaselt tekitas prokuratuur kaebajale kahju sellega, et andis loa kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks, ja KAPO sellega, et avaldas andmed kaebaja tööandjale. Kahju väljendub töösuhte lõppemise tagajärjel saamata jäänud töö- ja tulemustasus ning töökaotusest tingitud üleelamistest tekkinud mittevaralises kahjus.
13.Ringkonnakohus sedastas õigesti, et kuna kaebaja töösuhe lõppes poolte kokkuleppel, puudub põhjuslik seos töösuhte lõppemise ja väidetavalt tekitatud kahju ning kohtueelse menetluse andmete avaldamise vahel (vt ka RKKK 13.06.2016, 3-1-1-34-16, p 18). Ekslik on kaebuse väide, et kaebaja sisuliselt kõrvaldati ametist. Poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamist ei ole võimalik võrrelda, liiati samastada ametist kõrvaldamise kui KrMS §-s 141 sätestatud kriminaalmenetluse tagamise vahendiga. Seetõttu nõustub kolleegium kohtutega selles, et osas, mis seondus prokuratuuri tegevusega, tuli süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotlus jätta praegusel juhul rahuldamata.
14.Selles osas, milles paluti hüvitada KAPO tekitatud kahju, on kohtud taotluse ekslikult läbi vaadanud. SKHS sätestab süüteomenetluses menetleja tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra (SKHS § 1 lg 1). Tutvustades kaebaja tööandjale salajase pealtkuulamise käigus salvestatud kahtlustatava ja kaebaja vestlusi, ei tegutsenud KAPO süüteomenetluse raames, vaid haldusorganina haldusmenetluses, täites JAS § 6 p-st 22 ja Kaitsepolitseiameti põhimääruse § 8 p-st 9 tulenevaid kohustusi. Seejuures on teabe avaldamine riigi poolt üldjuhul avalik-õiguslik toiming, millega tekitatud kahju hüvitatakse riigivastutuse seaduse (RVastS) §-de 7 jj alusel ja vaidluse lahendamiseks on pädev halduskohus (RVastS § 17 lg 1).
15.Kuigi SKHS § 13 lg 3 kohaselt võib taotluse või kaebuse jätta läbi vaatamata, kui isikul puudub ilmselgelt õigus nõuda kahju hüvitamist, tuleb seda siiski teha olukorras, kus kohtul puudub pädevus küsimust lahendada. Seega tuleb tühistada maa- ja ringkonnakohtu määrused osas, millega jäeti rahuldamata KAPO poolt süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotlus, ja jätta taotlus selles osas läbi vaatamata.
16.Määruskaebuses ja selle vastuses sisalduvate väidete kohta, mis puudutavad prokuratuuri rolli kohtueelse menetluse andmete avaldamise loa andmisel, märgib kolleegium järgmist. KrMS § 214 lg 1 kohaselt võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. Seega on nende andmete avaldamine lubatud kriminaalmenetluse, avalikkuse või andmesubjekti huvides, kui see ülemäära: 1) ei soodusta kuritegevust ega raskenda kuriteo avastamist; 2) ei kahjusta Eesti Vabariigi või kriminaalmenetluse 3(5)
1-24-2128 huve; 3) ei sea ohtu ärisaladust ega kahjusta juriidilise isiku tegevust ning 4) ei kahjusta andmesubjekti ega kolmandate isikute õigusi, eriti eriliiki isikuandmete avaldamise puhul.
17.Selleks, et prokuratuur saaks kontrollida, kas KrMS §-s 214 nimetatud nõuded on täidetud, peab andmete avaldamist taotlev asutus või isik põhjendama prokuratuurile andmete avaldamise vajadust, selgitama andmete avaldamise ulatust ja kui seda on mõistlik eeldada, osutama ka andmete töötlemise õiguslikule alusele. Prokuratuur tohib kohtueelse menetluse andmete avaldamist lubada vaid juhul, kui taotluse põhjal saab järeldada, et andmed avaldatakse õiguspäraselt ning sellega ei rikuta KrMS § 214 lg-s 2 kehtestatud piiranguid. Näiteks tuleb prokuratuuril keelduda loa andmisest juhul, kui taotlejal on andmete töötlemiseks küll nii pädevus kui ka põhjendatud huvi, kuid see kahjustaks ülemääraselt kriminaalmenetlust või ärisaladust või andmesubjekti või kolmandate isikute õigusi (vrd RKKK 1-22-1949/24, p 42).
18.Olukorras, kus taotletakse jälitustoiminguga kogutud andmete avaldamist, tuleb prokuratuuril lisaks KrMS § 214 lg-s 2 nimetatud kaalutlustele hinnata, kas andmete kasutamine nende kogumisest erineval eesmärgil on võimalik kooskõlas KrMS § 12612 lg-ga 3. Selles normis sisalduva loetelu kohaselt võib kogutud andmeid kasutada mistahes vormis nt julgeolekukontrollis, välisinvesteeringu usaldusväärsuse kontrollis ning isiku tööle või teenistusse võtmise ja loa või litsentsi andmise otsustamisel isiku seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks (KrMS § 12612 lg 3 p-d 3, 4 ja 6).
19.Prokuratuuri luba on vaid eeldus kohtueelses menetluses kogutud andmete kasutamiseks väljaspool kriminaalmenetlust. Kuigi prokuratuur peab tegema oma pädevuse piires kõik võimaliku tagamaks, et hilisem andmete avaldamine oleks õiguspärane, ei saa prokuratuur siiski vastutada andmete avaldaja tegevuse eest. Pärast loa andmist puudub prokuratuuril kontroll avaldaja tegevuse üle ja viimane peab ise veenduma andmete avaldamise õiguspärasuses ka vaatamata prokuratuuri loa olemasolule.
20.KrMS § 214 ei kehtesta loale vorminõudeid. Kaebaja hinnangul tuleneb IKS §-dest 36 ja 37 kohustus anda luba kirjalikku taasesitamist võimaldaval moel. Kolleegium sellega ei nõustu. IKS § 36 kohaldub automatiseeritud süsteemides tehtavate töötlustoimingute puhul, IKS § 37 näeb aga ette kohustuse registreerida kõik isikuandmete töötlemise toimingute liigid. Taasesitamist võimaldavat vormi ei nõua teisedki IKS-i sätted ja automatiseerimata andmetöötluse korral ka õiguskaitseasutuste direktiiv. Nii rakenduvad automatiseerimata töötlusele üldised isikuandmete töötlemise põhimõtted (IKS §-d 14–16), mis ei kohusta igat töötlemistoimingut kirjalikult fikseerima.
21.Kuigi seadus ei näe loa andmisele ette vorminõuet ning seetõttu võib prokuratuur anda loa ka suuliselt, on siiski oluline, et vajaduse korral oleks loa andmine ja selle tingimused hiljem tõendatavad ja jälgitavad. Selline suunis tuleneb ka õiguskaitseasutuste direktiivi preambuli p-st 56, mis ütleb, et isikuandmeid mitteautomatiseeritud töötlemissüsteemides töötlev vastutav või volitatud töötleja peaks kasutama tõhusaid meetodeid isikuandmete töötlemise seaduslikkuse tõendamiseks, siseseire võimaldamiseks ning andmete tervikluse ja turvalisuse tagamiseks, näiteks logide või muude säilitamisviiside kujul. Praktikas tuleb vastutaval töötlejal iga kord hinnata, kas piisab suulisest loast või tingib menetluse läbipaistvus vajaduse kasutada taasesitamist võimaldavat vormi.
22.Esindaja hinnangul jättis ringkonnakohus määruskaebemenetluse kulud alusetult kaebaja kanda. Menetluskulude hüvitamist määruskaebemenetluses reguleerib KrMS § 187. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata ja kaebuse rahuldamata, mistõttu tuli KrMS § 187 lg 2 kohaselt jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus esitati. Järelikult ei rikkunud ringkonnakohus menetluskulude otsustuse tegemisel menetlusõigust.
4(5)
1-24-2128
23.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 27. märtsi 2025. a ja Tartu Maakohtu 11. veebruari 2025. a määruse osas, millega jäeti rahuldamata taotlus hüvitada KAPO tegevusega tekitatud kahju, ja jätab selles osas taotluse läbi vaatamata. Esindaja määruskaebus jääb rahuldamata.
24.Esindaja taotles kaebuses menetluskulude riigi kanda jätmist, kuid taotlusele pole lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist ega kandmist kajastavaid dokumente. Ent ka KrMS § 175 lg 1 p-s 1 märgitud kulu tõendatuse korral jääks see KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel kaebaja kanda. Eelnevast tulenevalt jätab Riigikohus taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.