Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-24-2128 17. aprill 2025 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Heili Sepp Kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamine Tartu Ringkonnakohtu 27. septembri 2024. a määrus Menetlusväline isik Delfi Meedia AS, esindajad vandeadvokaadi abi Annegret Reisi ning vandeadvokaadid Mari Männiko ja Karoliina Kõrgesaar, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Gerd Raudsepp 26. märts 2025, kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAS
1.Muuta Tartu Ringkonnakohtu 27. septembri 2024. a määruse põhiosa, asendades ringkonnakohtu põhjendused menetlusvälise isiku kaebeõiguse puudumise kohta käesoleva määruse põhjendustega.
2.Muus osas jätta kohtumäärus muutmata.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Delfi Meedia AS-i määruskaebemenetluse kulu jätta tema enda kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Lõuna Ringkonnaprokuratuur saatis 8. aprillil 2024 Tartu Maakohtusse kriminaalasja Priit Humala süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 3001 lg 2 ja Parvel Pruunsilla süüdistuses KarS § 3001 lg 2 – § 22 lg 3 järgi. 17. juunil 2024 andis maakohus P. Humala ja P. Pruunsilla üldmenetluses kohtu alla.
2.8. augusti 2024. a istungil taotlesid P. Pruunsilla kaitsjad istungi osaliselt kinniseks kuulutamist, sest prokurör soovis esitada tõendina 7. juuni 2023. a vaatlusprotokolli, mis kaitsjate hinnangul sisaldas süüdistatava usulisi, filosoofilisi ja poliitilisi vaateid ning pangasaladusega kaitstud kirjavahetust. P. Humala kaitsja taotles kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamist menetlusvälise isiku eraelu kaitseks, kuna viidatud vaatlusprotokoll kajastas kolmanda isiku terviseandmeid.
3.Maakohus rahuldas kaitsjate taotluse osaliselt ja kuulutas kohtuistungi kinniseks osas, milles avaldatakse e-kirjad, mis kajastavad andmeid pangalt laenude taotlemise kohta. Kirjad sisaldavad endas nii ärisaladust kui ka informatsiooni laenu soovinud isikute eraelu kohta, nagu ka pangasaladust krediidiasutuste seaduse § 88 tähenduses. Kohus kuulutas kohtuistungi osaliselt kinniseks ka selleks, et uurida e-kirja, mis sisaldas menetlusvälise isiku terviseandmeid.
1-24-2128
4.Maakohtu selle määruse peale esitas määruskaebuse menetlusväline isik Delfi Meedia AS, kes taotles maakohtu määruse tühistamist osas, millega rahuldati kaitsjate taotlus ja kuulutati istung kinniseks pangalt laenude taotlemisega seotud e-kirjade avaldamiseks. Alternatiivselt taotles kaebaja, et tuvastataks maakohtu määruse õigusvastasus.
5.27. septembri 2024. a määrusega jättis Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Kuivõrd kohtuistung on juba toimunud, on määruse õiguslik toime lõppenud ja menetlusvälisel isikul ei ole enam võimalik talletada kohtuistungil uuritud tõendite sisu nende ajakirjanduses kajastamiseks. Seega pole Delfi Meedia AS-il võimalik Tartu Maakohtu
8.augusti 2024. a määrust vaidlustades oma eesmärki saavutada, mistõttu ei ole tal ka kaebeõigust. Ühtlasi leidis apellatsioonikohus, et kohtumenetluse avalikkuse põhimõte on sätestatud eesmärgiga kaitsta eeskätt menetlusosaliste õigusi ja huve riigi omavoli eest, mistõttu subjektiivne õigus nõuda avalikku kohtuistungit kuulub menetlusosalistele, mitte aga avalikkuse esindajaile.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6.Ringkonnakohtu määruse vaidlustas Delfi Meedia AS, kelle hinnangul võeti kaebajalt istungi kinniseks kuulutamisega võimalus teostada oma õigust ja kohustust kajastada päevakohaseid ning avalikkusele huvi pakkuvaid sündmusi, samuti realiseerida õigust informatsioonile ning sõna- ja väljendusvabadust. Taotletava eesmärgi saavutamine on võimalik ka olukorras, kus istung on juba toimunud ja tõendid uuritud. Nii näiteks oleks kaebajal võimalik olukorras, kus on tuvastatud
8.augusti 2024. a määruse õigusvastasus, saada juurdepääs kohtuistungil uuritud tõenditele kohtuistungil osalenud isikute kaudu. Seega tuleb maakohtu 8. augusti 2024. a määruse õiguslikku toimet jätkuvalt jaatada.
7.Kaebaja leiab, et istungi kinniseks kuulutamine ei olnud õigustatud, sest kohtuistungil ei avaldatud panga- ega ärisaladust. Samuti on sellel istungil uuritud tõendites sisalduv suures osas avalikkusele meedia vahendusel juba teatavaks saanud.
8.Määruskaebuse vastuses leiab prokuratuur, et ei ole alust jaatada selliste isikute kaebeõigust, kellel puudub igasugune kokkupuude kohtumenetlusega. See ei ole aga ülekantav ajakirjandusele, kellel on õigus (ja isegi kohustus) informatsiooni saada ning avaldada. Kuna kohtuistungi kinniseks kuulutamise määruse tühistamise korral on kaebajal võimalik oma eesmärk saavutada, mõjutab see määrus jätkuvalt kaebajat.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus jättis määruskaebuse läbi vaatamata eelkõige põhjusel, et prokuratuuri tõendite uurimiseks kinniseks kuulutatud kohtuistung on juba toimunud. Apellatsioonikohus leidis, et määruse õiguslik toime on lõppenud ja menetlusvälisel isikul ei ole seetõttu võimalik talletada kohtuistungil uuritud tõendite sisu nende ajakirjanduses kajastamiseks. Kohtu selline järeldus on ekslik.
10.16. aprilli 2020. a lahendis nr 1-19-8262/17 asus Riigikohus seisukohale, et määruse kehtivuse lõpp ei välista selle vaidlustamist määruskaebemenetluses, sest isikul võib olla õigustatud huvi ka kehtivuse kaotanud kohtumääruse seaduslikkuse kontrollimise vastu. Asjaolu, et kohtulahendi tühistamine pole lahendi kehtivuse lõppemise tõttu enam võimalik, ei võta kaebust läbi vaatavalt kohtult pädevust teha kindlaks kohtulahendi õigusvastasus (vt viidatud määruse p 29). Praeguses asjas on määruskaebuse esitaja eesmärk saada juurdepääs kinniseks kuulutatud kohtuistungil uuritud tõenditele kasvõi vahendlikult, nt kohtuistungil osalenud isikute küsitlemise abil. Kolleegiumi hinnangul oleks määruse õigusvastasuse tuvastamise korral selline eesmärk vähemalt teoreetiliselt
2(3)
1-24-2128 saavutatav. Seega ei olnud ringkonnakohtul alust jätta kaebus läbi vaatamata põhjusega, et vaidlustatud määruse õiguslik toime oli lõppenud.
11.Eeltoodu ei tingi ringkonnakohtu määruse tühistamist, kuna kohtu järeldus menetlusvälise isiku kaebeõiguse puudumisest on lõpptulemusena õige.
12.Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 14 sätestab kriminaalmenetluse võistlevuse põhimõtte. Sellest põhimõttest lähtuvalt tuleb mõtestada ka tõendite uurimise korda kohtumenetluses. Nii on kriminaalmenetluses kohtumenetluse poole otsustada, milliseid tõendeid ta oma väidete kinnitamiseks kohtule esitab ning kuidas neid tõendeid kohtus uurida soovib. KrMS § 296 lg 3 näeb ette, et kui kohus võtab kohtumenetluse poole esitatud teabesalvestise, asitõendi või dokumendi tõendina vastu, siis loeb tõendi esitanud kohtumenetluse pool selle tervikuna või osaliselt ette või avaldab muul viisil, arvestades konkreetse tõendi olemust ning selle kasutamise eesmärki. Poolte kokkuleppel võib aga jätta tõendi ka sootuks avaldamata tingimusel, et kohtu hinnangul ei ole see vastuolus kohtuistungi avalikkuse põhimõttega (KrMS § 296 lg 3 teine lause). Seega tuleb kohtul igal üksikjuhtumil hinnata, kuidas uurida tõendeid nii, et see ei riivaks kohtuistungi avalikkuse põhimõtet ülemäära. Kohus ei ole seda otsustust tehes seotud istungi pealtvaatajate soovidega, mistõttu ei saa ka istungil viibiv menetlusväline isik nõuda, et tõendeid esitataks või uuritaks eelmainitust erineval – talle või kellelegi teisele meelepärasel – viisil.
13.KrMS § 384 lg 1 kohaselt on maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Praeguses asjas kuulutas maakohus kohtumenetluse poole taotlusel kohtuistungi osaliselt kinniseks üksikute tõendite uurimiseks. Kohtuistungil viibiv menetlusväline isik ei saa kohtumenetluses otsustada ega kaasa rääkida küsimuses, milliseid tõendeid ja kuidas tuleb kohtuistungil uurida. Kuna tõendite uurimisega seotud küsimuste lahendamine ei piiranud seega praegustel asjaoludel menetlusvälise isiku õigusi ega seaduslikke huve, ei ole tal ka õigust sellises olukorras kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamist vaidlustada.
14.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 3 ja § 390 lg-st 1, asendab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 27. septembri 2024. a määruse õiguslikud põhjendused käesoleva määruse põhjendustega. Muus osas jätab kolleegium kohtumääruse muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
15.Delfi Meedia AS taotleb Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses lepingulistele esindajatele õigusteenuse eest makstud tasu hüvitamist. Kuna Riigikohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jääb see tasu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel menetlusvälise isiku enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.