Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioon Tartu ringkonnakohtule Viru maakohtu kaudu 30 päeva jooksul. Kohtuotsus jõustub 30 päeva möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest kui ükski menetluspool ei esita apellatsiooni.

SÜÜDISTUS

Aleksandr Tsvetkovi süüdistatakse selles, et ta 22.09.2023 kell 21.58 aadressil xxx, IdaVirumaal asuvas ühiselamu koridoris R Miga tekkinud konflikti käigus lõi parema käe rusikaga R Mi vastu nägu lõua piirkonda, mille tagajärjel kukkus R M põrandale ja jäi selili asendis lamama. Seejärel lõi Aleksandr Tsvetkov R Mi parema jala kannaga ülevalt alla enda parema jala kannaga ülevalt alla liigutustega seitsmel ja jalaga ühel korral R Mile vastu nägu ning ühel korral parema jalaga roiete piirkonda vasakule, seejärel uuesti parema jalaga vastu pead, mille järel jäi R M teadvuseta lamama koridori põrandale. Vastavalt isiku ekspertiisiaktile nr 24E-AOI00160-01 tekitas Aleksandr Tsvetkov oma tegevusega R Mile parempoolse alalõualuu nihkega killunenud liigesesisese murru, vasaku IXXI roide nihketa murru ja verevalumi soolekinnistis. Arvestades kannatanule tekitatud tervisekahjustuse laadi, tekkemehhanismi ja paiknemist tuleb Aleksandr Tsvetkovi tegevust käsitleda teise inimese tervisekahjustuste tekitamise katsena, kui sellega kaasneb oht elule. Oma teoga pani Aleksandr Tsvetkov toime KarS § 118 lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o tervisekahjustuse tekitamise katse, kui sellega kaasneb oht elule. Poolte seisukohad Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde. Esimese löögi tegi kannatanu süüdistatavale, selle vastu lõi süüdistatav kannatanut, mille tulemuseks kannatanu kukub maha ja süüdistatav jätkab peksmist, lööb seitse korda jalaga ülevalt alla. Kannatanu ennast kaitsta ei proovi, vastu ka ei hakka, pärast lööke jääb põrandale teadvuseta lamama. Mõne minuti möödudes süüdistatav hakkab kannatanut lohistama kättpidi samasse kohta, kust ta tuli. Ekspertiis tegi kindlaks kehavigastuste tekkemehhanismi. Ekspert ütles, et tegemist ei olnud eluohtlikke tervisekahjustustega, kuid videosalvestise järgi ja arvestades tervisekahjustuse tekitamise laadi, et enamus lööke oli tehtud pähe, kus asub elutähtis organ aju, kvalifitseeriti raske tervisekahjustuse tekitamise katsena. Me ei tea, mis oli konflikti põhjuseks, asjaosaliste sisulised ütlused puuduvad. Ka tunnistaja K ütlused ei anna palju juurde, sest ta nägi kõike läbi video, konflikti algust nägi pärast videosalvestisest. Salvestisest on näha, et kannatanu suundub teisse elamublokki. Süüdistatav takistab kannatanut ja suunab ta tagasi sinna, kust kannatanu tuli. Sellest tekib nende vahel sõnelus. Võimalik, et enne füüsilist konflikti oli suusõnaline konflikt. Süüdistatav suunab kannatanut sõnadega aga ka käega, suunas, kust ta tuli. Võimalik, et kannatanu soovis, et tema liikumisvabadust ei piirataks ning et süüdistatav ei takistaks minna sinna kuhu ta soovib lõi süüdistatavat rusikaga ehk esimesena lõi. Kannatanu tegutses oma õiguste kaitseks ehk hädaseisundis, sest üks hoop näkku, et kõrvaldada liikumistakistus ja kaitsta liikumispõhivabadus ületab mõõduka valu põhjustavat lööki. Videost on näha kuidas vastuseks süüdistatav hakkab kannatanut läbi peksma. Kuna kannatanu tegutses hädaabiseisundis, siis edaspidiseks füüsilise vägivalla kasutamiseks ei olnud alust. Koosseis on tõendatud salvestisega, kaudselt ka tunnistajate ütlustega. Puudub õigusvastasust välistav asjaolu. Kuriteo pani toime otsese tahtlusega, tegemist oli jalalöökidega ülevalt alla pähe, kus asub elutähtis organ – aju. Tegu jäi katsestaadiumi, sest tegemist ei ole eluohtlikke tervisekahjustustega. Tegu jäi lõpuni viimata kuna kannatanu ei osutanud mingit vastupanu ja oli juba meelemärkusteta kui süüdistatav lõpetas löömist. Tegu on lõpuleviidud katsega. Teopilti vaadates ka keskmisele

kõrvalseisjale arusaadav, et kehavigastused võivad olla eluohtlikud. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Teo toimepanemise ajal süüdistataval oli neli kehtivat karistust, neist kaks raskete isikuvastaste kuritegude eest. Ei nõustu kaitsjaga, et kui isik oli alkoholijoobes, siis ta justkui ei saanud tegutseda otsese tahtlusega. Alkoholijoobe ei välista tegutsemist tahtluse vormis. Kohtupraktikas on kinnistunud, et välise teopildi järgi saame anda hinnangut subjektiivsele küljele. Ei nõustu ka sellega, et löögid ei olnud tehtud elutähtsate organite piirkonda. Salvestiselt on näha, et kannatanu kukkus maha peale seda kui süüdistatav teda näkku lõi ja enne seda kui süüdistatav hakkab teda jalaga lööma ei ürita kannatanu üles tõusta või ennast kaitsta. Ei olnud mingit märku, et ta sooviks konflikti kuidagimoodi jätkata. Kui mingil põhjusel kohus peaks nõustuma kaitsja pakutud kvalifikatsiooniga, siis ei ole nõus, et isikut saab mõjutada tingimusliku karistusega. Isik on varem karistatud vanglakaristusega, seda korduvalt ja puudub veendumus, et teda suudab mõjutada tingimisi karistusega. Prokurör palus mõista karistuseks 5 aastat vangistust. Süüdistatav selgitas, et ei mäleta seda hetke, kuid ei soovinud tekitada raskeid kehavigastusi. Ei mäleta, kas olen kasutanud füüsilist vägivalda või mitte... Kahetsen seda, mida tegin, kaamerast on näha, et olin mina, ei kavatsenud raskeid vigastusi tekitada, häbi oma käitumise pärast, 1 a ja 8 kuud ei joo enam, hooldan teist isikut, elan seaduskuulekalt. Kaitsja leidis, et süüdistatava tegu tuleb kvalifitseerida kehalise väärkohtlemisena. Nii kannatanu kui süüdistatav ei mäleta sündmust, kuna mõlemad olid tugevas alkoholijoobes... Eksperdi järelduste järgi vigastused ei ole eluohtlikud. Puudus oht elule. Vigastused ei tekkinud eluohtliku mehhanismi kaudu, vaid nüri jõu toimel (nt rusika- või jalalöögist)... Süüdistatav ei mäleta midagi alkoholijoobe tõttu ning sellises seisundis ei saa rääkida teadlikust tahtlusest tekitada eluohtlik tervisekahjustus. Käitumine oli impulsiivne ja seotud vastastikuse konfliktiga, mitte sihiliku ründega. Löögid olid suunatud peamiselt näo, rindkere ja mitmesse kehapunkti, mitte ainult ühte piirkonda ega pea ülaossa ega elutähtsatesse organitesse. Lööke oli piiratud arv ning need toimusid kiiresti tekkinud konflikti käigus. Alkoholijoobe ja emotsionaalne olukord vähendasid Tsvetkovi teadlikkust ning välistavad otsese tahtluse olemasolu. Puuduvad tõendid, et süüdistatav jätkas vägivalla kasutamist pärast kannatanu kukkumist või teadvuse kaotust. Tegu tuleb kvalifitseerida § 121 lg 2 p 1 järgi või muu kergema koosseisu järgi, sest tervisekahjustus kestis vähem kui 4 nädalat. Isik oli alkoholijoobes. Süüdistatav tunnistab vägivalla kasutamist. Eksperdiarvamuse järgi kehavigastused ei ole eluohtlikud. Oli juhuslik konflikt kahe joobes isiku vahel, mille käigus tekitatud kehavigastused ei olnud eluohtlikud. Kui Tsvetkovil oleks plaan isikut tappa või tekitada rasked kehavigastused, siis tal oli selleks võimalus, viia see lõpuni, keegi pole seda takistanud. Videost on näha, et mingi hetk ta lõpetab oma tegevuse ja lihtsalt ootab. Keegi ei ole tema käitumist takistanud.

UURITUD TÕENDID JA KOHTU SEISUKOHT

Antud asjas ei olnud vaidlust faktiliste asjaolude üle ehk et 22.09.2023 kella 21.58 ajal, xxx asuva ühiselamu esimese korruse fuajees toimus konflikt selle ühiselamu elanike R Mi ja Aleksandr Tsvetkovi vahel, mille käigus alguses R.M lõi ühel korral A.Tsvetkovit rusikaga näkku, mille järel A.Tsvetkov peksis R.Mi läbi, lüües teda rusikaga vastu nägu lõua piirkonda, millest M kukkus põrandale. Seejärel lõi Tsvetkov põrandal selili lamavas asendis olnud Mi parema jalaga ülevalt alla seitsmel korral, veel ühel korral jalaga vastu nägu ning ühel korral parema jalaga roiete piirkonda vasakule, seejärel uuesti parema jalaga vastu pead, mille järel jäi R M teadvuseta lamama põrandale.

Kuigi kannatanu R M oli kohtuliku arutamise ajaks juba (antud menetlusega mitteseotud põhjustel) surnud (II kd tl 1), ka tema kohtueelses menetluses antud ütlused ei anna palju infot juurde. Ütlustest nähtub vaid, et kannatanu oli alkoholijoobes ja juhtunut ei mäleta: ...21.09.2023 hakkasin alkoholi tarvitama. Alguses jõin õlut. Reedel jätkasin alkoholi tarvitama, jõin viina naabri juures... Mäletan, et olin päris purjus. Pärast seda ma ei mäleta midagi... Hetkel viibin haiglas, arstide sõnul tean, et mul on murtud kolm roiet vasakult poolt, lõualuu murd paremalt poolt, kaks ülemist hammast lõhutud, ajupõrutus. Mul kogu keha valutab ja pea valutab... (II kd tl 3-4) Ka süüdistatav A.Tsvetkov keeldus kohtus ütlusi andmas ning prokurör esitas KrMS § 294 alusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused. 24.09.2023 A.Tsvetkovi ülekuulamise protokollist nähtuvalt ei mäleta ta juhtunut, sest oli alkoholijoobes: ...Kui ma olen siin (Viru vanglas), siis ma tegin seda. Ma ei mäleta sellest päevast midagi, seega mul ei ole selle kohta midagi öelda. 22.09.23 R käis minu juures külas päevasel ajal, me jõime viina. Peale seda R lahkus ja temaga oli kõik korras. Järgmine, mida mäletan, et õues on pime ja ma olen õues aadressil xxx. Seejärel ma ärkasin juba siin (Viru vanglas). (II kd, tl 6667) 12.11.2024 täiendaval ülekuulamisel kinnitas A.Tsvetkov, et: ...Soovin jääda varaasemate ütluste j uurde. Ma ei mäleta kahtlustuses kirjeldatud tegevusi. Mäletan vaid, et tarvitasime Riga alkoholi ning järgmine hetk mida mäletan on see, et olin politseijaoskonnas. Käesoleval hetkel me suhtleme Riga ning meil on antud hetkel väga head suhted. R käib minu juures külas. 2024. a veebruarikuust ei tarvita ma enam alkoholi ja kavatsen ka tulevikus tarvitamisest loobuda. Riga rääkisime, et mind on kutsutud uurija juurde ning R palus minu käest uurija numbrit. Ma tean, et R soovib kriminaalmenetluse lõppemist. Me leppisime temaga omavahel peaaegu koheselt peale juhtumit ära. Samas kannatanu ja süüdistatava joobes olek ja sellest tingitud mälulüngad ei takista juhtunu asjaolude väljaselgitamist, sest sündmus sai talletatud turvakaamerale ning videosalvestiselt on näha kuidas sündmused on arenenud. Videosalvestis sai uuritud 26.02.2025 asitõendi vaatlusprotokolliga: ...Videosalvestis on mustvalge ning on näha koridori, mille keskel seisab meesterahvas, kellel on seljas musta värvi t-särk ning jalas halli-musta värvi püksid ja jalatsid, peas on nokamüts ning kõrvaklapid. Meesterahvas hoiab käes mobiiltelefoni... Meesterahvas on tuvastatud kui Aleksandr Tsvetkov... Salvestise 00:18 ajal tuleb Aleksandr Tsvetkovi juurde teine meesteravahas, kellel on seljas musta värvi t-särk ja jalas musta värvi püksid. Meesterahvas on tuvastatud kui R M. Aleksandr Tsvetkov tõuseb püsti ja toimub üksteise nügimine. Mõlemad meesterahvad tuiguvad. 00:40-00:50 näitab Aleksandr Rile käega videosalvestise ülemises osas asuvale uksele ning suunab Ri selle poole liikudes koos temaga. R keerab mitmel korral ümber, justkui soovides minna vastassuunas. Ajavahemikul 00:55-01:30 sooritab R ühel korral löögi parema käega vastu Aleksandri pead. Selle peale sooritab Aleksandr Tsvetkov ühel korral löögi vastu R Mi nägu. Mõlemad meesterahvad jäävad jalule seisma, kuid löögi tagajärjel oli Aleksandr Tsvetkov taganenud R Mist, seejärel liigub Aleksandr Ri poole ning sooritab uuesti löögi mõlema käega vastu R Mi pead ning suunab teda endast paremale maha pikali. R M kukub põrandale selili paremale küljele. Aleksandr Tsvetkov astub Ri pea juurde ning sooritab ülevalt alla parema jalaga (tallaga) vastu R Mi nägu 4 lööki, mille käigus keerab R M selili ja jääb põrandale liikumatult lebama. Seejärel kummardab Aleksandr Tsvetkov R Mi pea kohale enda peaga, vaadates R Mi nägu ja sooritab uuesti ühe korra löögi parema jalaga vastu R Mi nägu. Aleksandr Tsvetkov kummardab uuesti R Mi kohale vaadates ta nägu ning lööb uuesti ühel korral parema jalaga (nina otsaga) vastu pead, pealae piirkonda ning veelkord ülevalt alla löögi parema jalaga (talla osaga) vastu nägu. Seejärel liigub Aleksandr Tsvetkov R Mi keha vasakule

poolele ning sooritab parema jalaga (talla osaga) löögi R Mi roiete piirkonda ning seejärel uuesti ühe löögi parema jalaga (nina osaga) vastu pead (kuvatõmmis nr 2 ja 3). Seejärel kummardab Aleksandr Tsvetkov R Mi kohale ja vaatab ta nägu ning viipab parema käega salvestise ülemises osas asuvale uksele ja seejärel viipab käega teisele poolele. Seejärel Aleksandr Tsvetkov keerab R Mile külje ning jääb seisma mobiiltelefon käes näoga valvekaamera suunas (kuvatõmmis nr 4)... Tsvetkov... võtab üles maas olevad kõrvaklapid... võtab istet R Mi kõrvale põrandale, kes on selili pikali ja ei liiguta... Tsvetkov hoiab käes telefoni... hakkab katsuma R.Mi enda vasaku käega rinnakust, vajutades rinnaku peale, seejärel haarab R.Mi näost ja liigutab seda paremale-vasakule... Seejärel istub tagasi põrandale ning vaatab enda telefoni. R M ei liiguta... Aleksandr Tsvetkov istub põrandal ning katsub R Mi nii kehast kui näost, viimane ei liiguta... ... Tõuseb A.Tsvetkov püsti ning võtab R Milt paremast käest kinni ning lohistab R Mi salvestise ülemises osas asuva ukse poole ja sealt edasi koridori... (II kd tl 8-15) Asjaolu, et peale kannatanut ja süüdistatavat keegi kolmas isik/isikud selles sündmuses ei osalenud, tuleneb ka sündmuskohale saabunud patrullpolitseinikke rinnakaamera salvestistelt, mida uuriti 26.02.2025 asitõendi vaatlusprotokolliga: ... Kell 22:10:12 sündmuskohale saabus politsei. Patrullpolitseinik ütleb: „Aadressil xxx, IdaVirumaa. Mina patrullpolitseinik R L alustan videot. Minuga koos on politseiametnik D G.“ Kell 22:10:17 politseiametnikega hakkab rääkima naisterahvas, kes on menetluse käigus tuvastatud kui J K: J: „Koridoris, ta tiris teda enda tuppa“.... Kell 22:10:27 politseiametnik läheb esimesele korrusele ja pöörab paremapoolsesse koridori, kus on näha põrandal lamava isiku jalad (ekraanitõmmis nr 2-3)... Põrandal on näha lamavat meesterahvast, kelle seljas on musta värvi T-särk ja püksid, menetluse käigus tuvastatud kui R M. Ri hoiab käest kinni ja lohistab korteri ruumi meesterahvas, kelle seljas on musta värvi Tsärk ja püksid, kes on menetluse käigus tuvastatud kui Aleksandr Tsvetkov. (ekraanitõmmised 46). R L ütleb: „...meesterahvas pikali maas. Teine isik, kes võimalik kahtlustatav, kes võis lüüa antud isikut, üritas tõmmata isikut tuppa. Kell 22:11:12 R L ja D G osutavad Rile esmaabi ja ootavad kiirabi. Kell 22:14:31 R L ja D G kummardusid Ri poole... R L: „R? Kas on kuulda, jah?“ R: „Mm“... R L: „Mis juhtus?“ R: „Ma ei mäleta“. Kell 22:19:41 R L: „Isik kes maas vedeles, on kiirabi poolt üle vaadatud ja otsustatud toimetada EMO-sse, kuna pupilli suurused on erinevad silmadel“... Kell 22:28:45 kuni 22:34:12 J K näitab politseiametnikele videokaamerate salvestist... (II kd tl 20-29) Ehk siis, ka politseinikke rinnakaamerate salvestistelt on näha kuidas süüdistatav tirib kannatanut tuppa ning kedagi kõrvalist isikut (peale kannatanut ja süüdistatavat), kes võis olla seotud selle teo toimepanemisega, selle juures ei viibi. See täiendavalt (lisaks ühiselamu turvakaamera videosalvestisele) tõendab, et kannatanu Mi läbipeksmisega on seotud vaid süüdistatav Tsvetkov. Rinnakaamerate salvestised riimuvad ka patrullpolitseiniku – tunnistaja R L kohtus antud ütlustega:

...22.09.2023 olin patrullis, oli väljakutse xxx aadressile, juhtimiskeskuselt saime väljakutse. Sisuks oli, et seal toimus kaklus. See oli hilisõhtul, pimeajal. Esimese asjana pidime tuvastama see koht, kus kõik toimus ja kus isikud olid. Ei mäleta, kas saime seda infot juhtimiskeskuselt või administraatorilt, kes seal töötab, et mis korrusel isikud on jne. Esialgu tulime keldrikorrusele, kus asus administraatori tuba ja siis läksime trepist ülesse ja jõudsime fuajeesse esimesele korrusele. Seal kedagi polnud näha, aga seal vedelesid asjad. Fuajees liikusime otse, siis paremale, kus olid boksid, kus elavad. Seal oli kaks isikut, üks lamas maas ja teine vedas. Kohe jooksime nende juurde ja isik, kes teda tassis oli seal juba boksi juures, boksiava sees, ei saanud aru, kuhu ta teda tassib. Ei täpsustanud, kes selles boksis elab. See, kes tassis oli juba pea boksis sees. Paariline läks temaga kontakti, et teda eraldada. Oli veel teine patrullekipaaž. Teine mees, keda tassiti, oli boksi kõrval, kui ei eksi. Nägupidi ei tunne ära, kas süüdistatav oli see kes tassis. Kohapeal tuvastasime isikut, käisime administraatori juures, küsisime isiku andmed. Mees, kes oli maas pikali, temalt infot, mis oli toimunud, ei olnud võimalik saada, vestelda ei saanud, kogu nägu oli verine ja ei olnud kontaktialdis, vastas vaid paar sõna, ei mäleta, mis sõnad need olid. Teine isik, kes tassis kannatanut – ei mäleta, kas temalt saime infot, aga temal nähtavaid vigastusi ei olnud. Verd, vigastusi temal – ei mäleta. Kas oli juttu, mis põhjusel ta seda teist meest lohistas – läksime vaatama videosalvestisi, seal nägime seda pilti, mis toimus seal, et see isik, kes lamas seal, tuli tüli norima selle teise isikuga ja nad tõuklesid seal ja see kes lebas maas oli löönud seda teist isikut. Videosalvestisel heli ei olnud, nad olid nii lähedal kontaktis, tõmblesid. Ei täheldanud, kas nende vahel oli vestlus... Politseid kutsus kohale ühiselamu administraator J K. Tema häirekeskusele tehtud telefonikõne sisu on näha 19.11.2024 asitõendi vaatlusprotokollist: ...Kõne kestvus 4 minutit 12 sekundit... Tere õhtust... tohib politseid kutsuda Mis teil juhtus? – Kaklus Kus toimub kaklus? – Ühiselamus ... xx xxx ja kus täpsemalt? – Fuajees esimesel korrusel Kes kakleb? – Kaks meest... õigemini üks peksab teist. ... Kas keegi sai kannatada?... – Ta peksis teda jalgadega vastu pead... Kes te olete? – Administraator... Nad on mõlemad meie omast (ühiselamust). Ja mõlemad on alkoholijoobes... Tsvetkov Aleksandr ja M R... Aleksandr Tsvetkov on see, kes alustas ja kannatanu on M R. Mille pärast toimus kaklus? – Ma ei tea, neil seal midagi omavahel. Kaklevad siiamaani? – Ei, üks on juba meelemärkuseta pikali. R. Ei liigu absoluutselt... Te näete seda kaamerate kaudu? – Jah... Ma olen keldrikorrusel, aga nemad on üleval. ... Mis praegu toimub? – Ta üritab teda... meelemärkusele tuua... (II kd tl 30-32) Sama pilt nähtub ka J K kohtus antud ütlustest: ...Septembris 2023 töötasin ka ühiselamu administraatorina, oli minu vahetus. ...Igal korrusel on videovalve, nägin, et on mingi liikumine, käib kaklus. See oli 1. korruse fuajees. Kaklus oli M ja Tsvetkovi vahel. Kakluse algust nägin juba videosalvestiselt. Kui nägin, siis oli see juba käimas. Kaklus kestis umbes 10 minutit. Kakluse algus – seda alustas M. Salvestise järgi tuli välja, et Tsvetkov istus fuajees, M läks temast mööda ja midagi nende vahel toimus. Heli videosalvestise juures ei olnud. Kas administraatori töökohta oli kosta, kuulda, millest nad räägivad – ei. Kas on mingi ettekirjutus, mida peab tegema kakluse korral – iga konflikti korral kutsume välja politseid. Ka seekord kutsuti politsei välja. Politsei tuli üsna kiiresti.

Seal kaitsmist ei olnud, esimesena lõi M, edasi läks rüseluseks, Tsvetkov lõi Mi rusikaga ja too kukkus maha. Pärast seda M jäi lebama aga Tsvetkov peksis teda edasi. Lõi vastu pead. Alguses rusikaga, siis jalaga. Kui kannatanu oli pikali olid vaid löögid jalaga. Kuhu see uks viib, kuhu kannatanu suundus – see on uks koridori, kus on toad, eraldi tiib. Tsvetkov elab parempoolses tiivas... Mehed olid alkoholijoobes. Mõlemad. Seda oli näha kehaliigutuste järgi. Nägin kuidas nad liiguvad kainena, siis on teised liigutused. Nende vahel varem juba oli konflikte. Need algasid kui kannatanu elukaaslane hakkas käima Tsvetkovi juures. Kas oli füüsilisi konflikte – nad üritavad kaamerate all mitte tülitseda. Aga tean, et konflikte neil oli. Meil on olemas päevik, kuhu kanname juhtumid, mis oli juhtunud. Millal enne seda oli konflikt nende vahel ei mäleta. Tol ajal nad tihti olid sellises seisundis, joobeseisundis. M joobes – vahest on agressiivne, vahest on rahulik... Pigem oli agressiivne, sest elukaaslane on mitmel korral kutsunud politseid temale. Tsvetkov kuulab alkoholijoobes muusikat. Jääb joobes rahulikuks. Pärast seda juhtumit nad jätkasid suhtlemist omavahel, kui M sai haiglast välja. Nägin juhtunu vaid läbi kaamera. Kohapeale ei läinud. Mina kutsusin politseid välja. Paar minutit ja politsei tuli kohale. Politsei pidas Tsvetkovit kinni, hakkasid teostama kannatanu taaselustamist. Valgustus (fuajees) lülitub sisse liikumisel. Kas oli midagi, mida ei saanud näha – konflikti algust, mis nende vahel toimus ei näinud ja kuidas politsei pidas kinni, sest nad pidasid kinni juba koridoris, mis viib tubadesse. Kiirabi tuli ka kohale. M viidi kiirabiga ära, ta oli teadvuseta. Iga toa ees on veel pisike koridor ja seal kaameraid ei ole. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et tõendamist on leidnud süüdistuses kirjeldatud tegu, nimelt, et 22.09.2023 kell 21.58 aadressil xxx, Kohtla-Järvel, Ida-Virumaal asuvas ühiselamu koridoris R Miga tekkinud konflikti käigus süüdistatav Aleksandr Tsvetkov lõi rusikaga Mi vastu nägu, mille tagajärjel kukkus R M põrandale ja jäi selili asendis lamama. Seejärel lõi Tsvetkov R Mi jala kannaga ülevalt alla liigutustega seitsmel korral ja peale seda veel jalaga ühel korral R Mile vastu nägu, samuti ühel korral parema jalaga roiete piirkonda, seejärel uuesti parema jalaga vastu pead, mille järel jäi R M teadvuseta lamama koridori põrandale. Vaidlust ei ole ka selle üle, mis laadi ja raskust tervisekahjustused kannatanul tekkinud on. Seda on teada ka meditsiinilistest dokumentidest ja ekspertiisiaktist: Patsiendikaardist nr 23-109467 nähtuvalt R M saabus Ida-Viru Keskhaiglale kiirabiga. Anamnees: 22.09.2023 22:00 kaklus, kaks meest ühiselamus. Kiirabi saabumisel mees oli teadvuseta, ninast verejooks reageerib valule. Kiirabiautos pt tuli teadvusele, vastab küsimustele. Kaebused: peavalu, rindkeres, iiveldab... Hiljuti joonud kanget alkoholi. Diagnoosid: kolju- ja näoluude murd, alalõua murd, kinnine. Roiete, rinnaku ja lülisamba rinnaosa murd, roiete hulgimurd, kinnine, kõhuõõneelundite vigastus, pankreasevigastus ilma õõnt avava haavata, muude kõhuõõnesiseste elundite vigastus, rünne kehalise vägivallaga, alkoholi leid veres, rünne kehalise vägivallaga. (II kd tl 35) 16.05.2024 ekspertiisiakti nr 24E-AOI00160-01 järgi R.Mil esinesid parempoolne alalõualuu nihkega killunenud liigesesisene murd, vasaku IX-XI roide nihketa murd, verevalum soolekinnistis. Vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega (näiteks rusika ja/või kängitsetud jalaga), võimalik, et ekspertiisimääruses näidatud ajal, s.o 22.09.2023 kl 22.00 paiku. Tema vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral

põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat kuid vähem kui 4 kuud (alalõualuu nihkega murd keskmiselt 30-45 päeva, mitme roide nihketa murd keskmiselt 30-45 päeva. Ehk siis eluohtlikku tervisekahjustust kannatanul ei ole tekkinud. Sellega seonduvalt, taandus vaidlus poolte vahel sisult süüdistatava teo kvalifikatsioonile. Prokurör jäi selle juurde, et arvestades kannatanule tekitatud tervisekahjustuse laadi, tekkemehhanismi ja paiknemist tuleb Aleksandr Tsvetkovi tegevust käsitleda teise inimese tervisekahjustuste tekitamise katsena, kui sellega kaasneb oht elule. Kaitsja aga viitas, et faktiliselt koosseisulist tagajärge tekkinud ei ole, ka süüdistatava tegudest ei nähtu, et tal oli just raske tervisekahjustuse tekitamise tahtlus, mida välistab ka tema tugevas alkoholijoobes olek. Kohus ei nõustu kaitsja sellise käsitlusega ning leiab, et süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud raske tervisekahjustuse tekitamise katsena ning see tuleneb välisest teopildist, mida on näha ühiselamu turvakaamera videosalvestiselt. Kohtupraktikas on peetud tahtluse tuvastamist võimalikuks ka üksnes välise teopildi alusel (vt nt RKKKo 3-1-1-46-15, p 9 ja RKKKo 3-1-1-102-16, p 17). Välisele teopildile saab eluohtliku tervisekahjustuse tahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustada võivast teost (nt korduvad löögid pähe)... Nimetatud juhtudel võib süüdistataval olla juba üldise elukogemuse põhjal alust pidada võimalikuks, et tema vallandatud kausaalahela katkematu kulgemine võib päädida raske tervisekahjustuse koosseisupärase tagajärjega (nt ohuga elule). (RKKKo nr 3-1-1-111-16, p 13) Antud juhul (peale rusikalöökide tegemist – vt salvestise ajal 00:56 ja 00:58) süüdistatav on kokku 9 korral löönud kannatanut jalaga pähe – alguses jalatallaga liigutusega ülevalt alla – vt fail nimega „D03_20230922215749“, salvestise aeg 01:01, 01:03; 01:04, 01:06, 01:08, 01:11; siis horisontaalse (jala)löögiliigutusega – salvestise aeg 01:14; siis jälle ülevalt alla (01:15) vastu pead, 01:18 vastu rindkere ning 01:20 jälle horisontaalse jalalöögiga pähe, seejuures kõik löögid on tehtud suure intensiivsusega, sest on näha, kuidas löökidest kannatanu pea vedeleb löögi suunas ja tagasi. Et siis tegemist ei olnud sugugi mitte kergete löökidega, „nalja tehes“ vms, vaid kogu jõust tehtud jalalöökidega, mis on sellevõrra ohtlikumad, et kannatanu lebas fuajee põrandal, mis on kaetud mitte nt pehme vaipkattega, vaid tegemist on kõva pinnaga, kivist põrandaplaatidega. Ehk siis löökide tegemisel ülevalt alla sai kannatanu pea traumeeritud nii kokkupuutest jalatallaga (videost on näha, et süüdistatav ei ole palja jalaga või sokkides, vaid jalas on tal jalanõud – tossud), kui pea tagumise osaga ka vastu kõva põrandaplaati. Ka horisontaalsed jalalöögid on tehtud kogu jõust (salvestise ajad 01:14 ja 01:20), nii et kannatanu pea vedeleb löökidest nagu pall. Selliseid lööke tehes juba üldise elukogemuse põhjal võis süüdistatav pidada kannatanul raske tervisekahjustuse ja eluohtliku kehavigastuse tekkimist, sest, tõesti, sellistest löökidest võis raskesti kannatada elutähtis organ, nimelt peaaju. Asjaolu, et selline raske tagajärg jäi saabumata ei tähenda, et see ei olnud süüdistatava tahtlusega hõlmatud. Ka tema alkoholijoobe ei välista tal sellise tahtluse tekkimist ja selle realiseerimise katset. Kohus ei nõustu ka kaitsja argumendiga, et miski ei takistanud süüdistataval viia oma tahtlus lõpule, ja kui see tagajärg jäi faktiliselt saabumata, järelikult tal ei olnudki seda kavatsust. Fuajee turvakaamera videosalvestiselt on näha, et juba pärast rüselust (salvestise aeg 01:00) kannatanu kukkus maasse ning ei olnud suuteline jalule tõusta. Kui süüdistatava tahtlus oleks piirdunud vaid kergemate kehavigastuste tekitamisega ehk kehalise väärkohtlemisega, siis sellega võis ta juba piirduda. Ometi ei olnud see tema jaoks piisav ning ta jätkas maas lamava kannatanu jalaga löömist isegi pärast seda, kui kannatanu muutus täiesti liikumisvõimetuks ning ei reageerinud

enam kuidagi süüdistatava jalalöökidele. Seejuures kahel korral süüdistatav peatub, kummardub kannatanu kohal (vt salvestise ajad 01:09 ja 01:13), aga siis ikka jätkab tema löömist, mis näitab, et seni tehtud löökidega ei olnud süüdistatav rahul ning pidas vajalikuks oma tahtluse realiseerimiseks lööma kannatanut veel ja veel. Seetõttu ei nõustu kohus kaitsjaga selles, et süüdistatava tahtlusega oli hõlmatud vaid kannatanu kehaline väärkohtlemine. Löökide arv, iseloom ja intensiivusus (9 tugevat lööki jalaga pähe 20 sekundiga, kahe peatusega, mille järel jätkas peksmist) ei jäta kahtlust, et süüdistatav teadis, et teostab raske tervisekahjustuse tekitamise kuriteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda, s.t tegutses otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõistes. Kuna temast olenemata põhjusel jäi raske tagajärg saabumata tulebki tegu kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi ehk raske tervisekahjustuse tekitamise katsena. Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuigi esimesena lõi süüdistatavat kannatanu, pärast põrandale kukkumist ei kujutanud ta enam mingit ohtu süüdistatavale (kes aga jätkas lööma teda jalaga enamasti vastu pead, aga ka vastu keha), mistõttu ei saa rääkida süüdistatavapoolsest hädakaitsest. Alkoholijoobe ei välista süüd (KarS § 36). Karistus KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad). KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette 4 kuni 12-aastane vangistus. KarS § 25 lg 6 sätestab, et süüteokatse puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. KarS § 60 lgte 1-3 järgi kohus võib kergendada isiku karistust. Kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast. Kergendatud karistuse alammäär on käesoleva seadustiku üldosas sätestatud vastava karistusliigi alammäär. Süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, teo toimepanemise asjaolud. Kohtu arvates süüdistatava süü vastab keskmisele määrale. Ta lõi kannatanut rusikaga näkku ning 9 korral jalaga vastu pead ja keha, mille tulemusena tekitas kannatanule parempoolse alalõualuu nihkega killunenud liigesesisese murru, vasaku IX-XI roide nihketa murru ja verevalumi soolekinnistis, mis põhjustasid pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat. Kohus ei tuvasta karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kuigi esimest lööki tegi kannatanu, kohtu arvates, ei saa pidada seda provotseerivaks õigusvastaseks ründeks, sest süüdistatav on ise takistanud kannatanul liikumist ja nägi, et see on kannatanule vastu meelt, ta on ärritunud ja ikka otsib võimalusi temast mööda minna, et jõuda soovitud kohta, mida süüdistatav aga tal ikka ei lubanud. Seetõttu kannatanu löök võis küll süüdistatavat ärritada ning läbi selle vallandada sellele järgnenud süüdistatavapoolsete löökide jada, kuid üllatavaks seda

(kanntanu lööki) pidada ning provokatsiooniks seda nimetada ei saa, sest vastav hoiak kannatanu suhtes oli süüdistataval juba enne seda, mis väljendus ka selles, et ta ei lasknud kannatanul läbi minna ja lükkas teda vastupidises suunas. Seejuures kohus ei nõustu prokuröriga selles, et kannatanu löök oli õiguspärane, sest ta tegi seda hädaseisundis. Hädaseisundi tunnuseid siin ei nähtu – alguses süüdistatav ei rünnanud kannatanut, vaid on piiranud oma kehaga kannatanu liikumist. Antud juhul kannatanul ilmselgelt oli teisi võimalusi kuidas jõuda soovitud kohta füüsilist vägivalda kasutamata (nt pöörduda ühiselamu administraatori poole), mida ta ometi pole teinud. Sellises olukorras (alkoholijoobes) kannatanu ilmselgelt ei tegutsenud oma elu, tervise või muu samaväärse õigushüve kaitsmise nimel. Vastavalt karistusregistri väljavõttele (II kd tl 44-45) A.Tsvetkovil on kolm kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistati teda Viru maakohtu 15.08.2018 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 4 aastat 3 kuud röövimise katse eest, mis seisnes selles, et tema koos kuriteokaaslasega on ähvardanud kannatanut peksmisega nõudes temalt raha (II kd tl 5255). Enne seda karistati Viru maakohtu 21.03.2017 otsusega KarS § 118 l g 1 p 7 järgi 4-aastase vangistusega (A.Tsvetkov tekitas oma elukaaslasele rasked tervisekahjustused - II kd tl 56). Enne seda karistati teda Viru maakohtu 12.04.2007 otsusega KarS § 113 järgi 7-aastase vangistusega (oma ema G T tapmise eest - II kd tl 58-59). Ehk siis süüdistatava, kui varem vägivallakuritegude eest korduvalt karistatud isiku puhul on olemas tõsised eripreventiivsed kaalutlused. Samas, arvestades, et antud kuritegu jäi katsestaadiumi ning kannatanule tekitatud pikaajaline tervisekahjustus ei olnud siiski eluohtlik, samuti süüdistatava seaduskuulekat eluviisi pärast antud kuriteo toimepanemist ning asjaolu, et teda määrati hooldajaks (30.07.2024 täisealise isiku hoolduse lepingust nr 11-17/270 ja 30.07.2025 lepingust nr 11-17/259 nähtuvalt A.Tsvetkov kohustus hooldama S Sit - II kd tl 73-76) peab kohus võimalikuks kohaldada KarS §-s 60 sätestatu ning mõista A.Tsvetkovile karistus, mis vastab sanktsiooni alamäärale, s.o 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. A.Tsvetkov peeti kahtlustatavana kinni 22.09.2023 ning vabastati 24.09.2023 (II kd tl 16,19). Seega eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva tuleb lugeda karistusaja hulka ning mõista A.Tsvetkovile lõplikuks karistuseks 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Jällegi, arvestades tema seaduskuulekat eluviisi pärast kuriteo toimepanemist, peab kohus võimalikuks jätta suurem osa karistusest täitmisele pööramata. Nimelt, KarS § 74 lg 1-3 alusel pöörata vangistus täitmisele vaid 1 aasta ulatuses ning ülejäänud osas, s.o 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mitte pöörata täitmisele, kui A.Tsvetkov ei pane 4 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Menetluskulud Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud, samuti määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Toimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavale riigi õigusabi osutamise eest on määratud kaitsjatele makstud järgmised summad: 535,68 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses (II kd tl 63), 989,52 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses (I kd tl 17). Ekspertiisikulud on antud asjas järgmised: 155 eurot (II kd tl 42). KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. 2025.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 886 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 2215 eurot (886*2,5=2215). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu (RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 27). Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele A.Tsvetkov’ilt. Kuigi menetluskulude summa on suur, võib ta menetluskulusid hüvidata vangistuses tööd tehes ja siis peale karistuse ärakandmist. Kohus ei tuvasta alust süüdistatava menetluskulude kandmisest vabastamiseks. KrMS § 180 lg 3 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et antud juhul võib määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid: DVD-plaadid, mis asuvad toimiku juures tuleb jätta toimiku juurde. Tõkendit A.Tsvetkovi suhtes kohaldatud ei ole, keegi pooltest ei taotlenud tõkendi kohaldamist ning kohus ei pea omal algatusel seda vajalikuks. Deniss Minzatov Ene Allikas Gunnar Karindi /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 19.02.2026 lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.