Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis (XXX ) asuvad ja alljärgnevalt nimetatud asitõendid: 1) aktiga nr 25ATH34459 hoiule võetud jakk (pakend nr 1), T-särk (pakend nr 2), pusa (pakend nr 3), müts (pakend nr 4), püksid (pakend nr 5); 2) aktiga nr 25ATH34703 hoiule võetud punast värvi käepidemega nuga ja musta värvi noatupp (pakend nr 1), dressipüksid (pakend nr 2). Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis 20. oktoober 2025.a. Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada nimetatud karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõista vangistus 4 aastat. Süüdistatav Valdek Suigusaar tunnistas kohtuistungil ennast süüdi temale esitatud süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ja kahetses toimepandud tegu. Süüdistatav võttis tsiviilhagi õigeks. Kaitsja leidis, et Valdek Suigusaare kaitseks on tal väga vähe argumente. Kaitsja nõustus sellega, et kannatanu poolt edastatud tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise nõudes on mõistlikus suuruses ja et see tuleb süüdistatavalt välja mõista. Kaitsja palus kohtul kaaluda Valdek Suigusaarele mõistetava karistuse mõnevõrra vähendamist. Kaitsja tõi välja, et Valdek Suigusaar on kohtueelses menetluses ja kohtus avaldanud, et ta kahetseb kannatanu noaga löömist. Kannatanu J.F jäi kohtuistungil tsiviilhagis esitatud nõude juurde.

10.03.2025 asitõendi vaatlusprotokollist (kd 1, tl 19-26) nähtuvalt on vaatluse objektiks pakend nr 1, millest võeti välja punast värvi plastikust käepidemega nuga koos musta värvi plastikust tupega, millised leiti sündmuskohalt sündmuskoha vaatluse käigus (fotod nr 1-4). Noa tupe esiküljelt ja tagaküljelt võeti DNA proovid, mis pakiti pappkarpi ja tähistati pakend 1.1 (noatupe esikülg) ja pakend 1.2 (noatupe tagakülg). Vaatlusprotokolli kohaselt võeti noatupest välja punast värvi plastikust käepidemega nuga. Noa kogupikkus on 205 mm ja noatera pikkus on 95 mm. Noa tera ja noa käepideme vasakult küljelt võeti DNA proovid, mis pakiti eraldi pappkarpidesse ja tähistati pakend 1.3 (noa teralt) ja pakend 1.4 (noa käepidemelt). Noa teralt ja käepidemelt võeti proovid ning reaktiiviga TetraBase kontrolliti vere olemasolu. Noa teralt võetud proov värvus lillakas-siniseks s.o tegemist verega. Noa tera paremalt küljelt ja käepidemelt võeti DNA proovid, mis pakiti eraldi pappkarpidesse ja tähistati pakend 1.5 (noa teralt) ja 1.6 (noa käepidemelt). Noa teralt võeti täiendav proov ning BLUESTAR OBTI inimvere kiirtestiga kontrolliti inimvere olemasolu võetud proovis. Test osutus positiivseks. 08.05.2025 asitõendi vaatlusprotokollist (kd 1, tl 40-42) nähtub, et vaadeldud on uuringuakti nr 25U-AOS00244 10.03.2025, EKEI poolt saadetud T. Si surnukeha jalas olnud dressipükse. Dressipüksid on pakendatud kilekotti, mis on vigastustega. Dressipüksid on tumedat värvi, esiküljel kirje „Hilfiger“. Vasak püksisäär on lõigatud katki, läbi imbunud veretaolisest ainest. Vasaku püksisääre allosas torke/lõike auk. Vaatlusprotokollist 28.04.2025 (kd 1, tl 46-50) nähtub, et vaadeldav objekt on politseipatrulli vormikaamera U12499 [09.03.2025 1824 40].mp4 salvestis. Vaatlusprotokolli kohaselt saabub 09.03.2025 kell 18.24 politseipatrull sündmuskohale – XXX . Politseipatrulli ootab väljas, maja ees kaks kiirabitöötajat. Eelviidatud protokolli ja salvestisega on tõendatud, et Valdek Suigusaar tunnistab politseiametnikele, et ta 09.03.2025.a. lõi noaga kannatanut T. Si, kuna nad läksid sõnavahetusse. Valdek Suigusaare sõnul toimus noaga löömine mitu tundi tagasi. Vaatlusprotokolli kohaselt toimus patrullpolitseiniku ja kiirabitöötaja vahel arutelu, kui palju verd on kannatanul tulnud, mille peale Valdek Suigusaar sõnab, et „see ei ole eluohtlik ju“. Küsimusele, miks Valdek Suigusaar kiirabi ei kutsunud, kui nägi, et verd jookseb, vastas süüdistatav, et ta ei julgenud kutsuda, ehmatas ära selle peale ise. Valdek Suigusaar tunnistas, et lõi kannatanut laua peal oleva noaga. Asitõendi vaatlusprotokollist 10.03.2025 (kd 1, tl 51) nähtub, et vaadeldav objekt on kõnefail: 20250309 180131 053760442.mp3. Protokolliga on tõendatud, et 10.03.2025 kell 18:01 tehti kõne häirekeskusesse mobiiltelefonilt XXXXXXXX, kus meesterahvas ütleb häirekeskuse töötajale, et temaga koos olev xxxxxxx ei kontakteeru temaga ja et talle tundub, et xxxxxxx on surnud vist. Ta ütleb, et neil oli omavahel tekkinud konflikt ja tema oli xxxxxxx löönud pussnoaga jalga juba mitu tundi tagasi. Meesterahvas ütleb, et ta raputab xxxxxx igatpidi, aga ta ei kontakteeru temaga ja xxxxxxx keha hakkab juba külmaks minema. Häirekeskuse töötaja palub öelda aadressi, kus nad asuvad. Meesterahvas ütleb asukohaks XXX . Oma nimeks ütleb ta Valdek Suigusaar ja vanuseks 30 aastat. Häirekeskuse töötaja küsib ka xxxxxx vanust ja selle peale vastab Valdek, et 47-aastane. Küsimusele, et mis teil seal juhtus, ütleb Valdek, et neil oli väike sõnavahetus ja et ta lõi xxxxx pussnoaga vastu jalasäärt ja et sellest küll inimene ära ei sure. Xxxxxx juures on ka verd. Pussnoa tõmbas Valdek haavast välja. Häirekeskuse töötaja ütleb, et nii kiirabile kui ka politseile on väljakutse edastatud. 09.03.2025 kiirabikaardi nr 90007141 ABJA91320250309180414 (kd 1, tl 52) kohaselt jõudis kiirabi sündmuskohale XXX mk. kell 18:13:34. Patsiendiks oli T.S, kes identifitseeriti ID-kaardi alusel. Kiirabikaardil on visiidi tulemuseks märgitud, et patsient oli surnud.

Tunnistajana ülekuulatud politseiametniku J.A ütlused (kd 1, tl 71-72) tõendavad, et 09.03.2025 kella 18.04 paiku tuli väljakutse XXX, kus teataja väitis, et oli löönud xxxxxx noaga jalga ja nüüd xxxxx enam ei hinga ja ei reageeri raputamisele. Tunnistaja J. A jõudis sündmuskohale kella 18.24 paiku ning läks koos patrullpolitseinik A.J korterisse, kus ühes toas laua taga oli istuvas asendis surnud xxxxxx , kelle jalal olid noahaavad ja jalgade ees maas oli vereloik. Tunnistaja J. A ütlustest nähtub, et kiirabi sõnul olid nad mõned päevad tagasi ühte noahaavadest õmblemas juba käinud. Teisel pool lauda istus meesterahvas Valdek Suigusaar, kelle selgituse kohaselt oli tal surnud T.Siga olnud mõned tunnid tagasi tüli ning selle käigus võttis ta noa ja lõi xxxxxxxx jalga, peale mida läks ise magama. Ärgates xxxxx enam tema kõnetamisele ei reageerinud. Samuti pani Valdek laua peale noa, millega ta väidetavalt xxxxxxxxx löönud oli. Kriminaalasjas on läbiviidud isiku kohtuarstlik ekspertiis. Ekspertiisiaktis nr 25E-AOS0024401/TRT60 (kd 1, tl 79-91) sisalduva eksperdiarvamusega on tõendatud, et T.Si surma põhjuseks on vasaku sääre süvastruktuuridesse ulatuv torke-lõikehaav veresoonte vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust. Eksperdiarvamuse põhjendavas osas on märgitud, et arvestades torke-lõikehaava paiget ning haavakanali suunda ja sügavust, on vigastatud eesmine säärearter ja seda saatvad veenid. „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra“ (Vabariigi Valituse määrus nr 266 13.08.2022) alusel on säärearterit ja seda saatvate veenide vigastusega torke-lõikehaav eluohtlik tervisekahjustus. T.Si surnukehal sedastati põhivigastusena süvastruktuuridesse ulatuv paranemistunnusteta torke-lõikehaav vasaku sääre ülaosas ning kaasuvate vigastustena paranemistunnustega torke-lõikehaavad vasaku sääre ülaosas, paranemistunnustega täpsustamata nahahaav paremas peopesas, paranemisjärgus nahamarrastused kätel, imendumisjärgus nahaalune verevalum näol ning imendumisjärgus nahaalused verevalumid kehatüvel, kätel ja jalgadel. T.Si põhivigastus on iseloomulik teravale vägivallale ja võib olla tekitatud löömisel/torkamisel siledaservalise ühe teritatud servaga torke-lõikeriistaga, näiteks noa või muu taolise torke-lõikevahendiga lühikest aega enne T.Si surma. Ekspertiisiks esitati asitõend nr 25-03819 koos vaatlusprotokolliga. Asitõend nr 25-03819 on punast värvi plastikust käepidemega ühe teritatud servaga nuga musta värvi plastikust noatupes. Noatera pikkus on 9,5 cm ja laius ~ 4 cm kaugusel tera tipust ~ 1,6 cm. T.S il eluohtliku verejooksu põhjustanud vasaku sääre süvastruktuuridesse ulatuvat torke-lõikehaava iseloomustavad järgmised tunnused: pikkus 1,5 cm, sügavus ~ 4 cm, nahahaava üks nurk terav ja teine M-kujuline. Kuna nahas paiknevate elastsete kiudude toimel on nahahaavade mõõtmed pärast haava tekitamiseks kasutatud vahendi haavast eemaldamist reeglina veidi väiksemad kui haava tekitamiseks kasutatud vahendi mõõtmed haavaga kokkupuutuvas piirkonnas, korreleeruvad T.Si põhivigastuse vormilised omadused ekspertiisiks esitatud noaga. Seega võib T.Sil esinev eluohtlik vigastus olla tekitatud ekspertiisiks esitatud noaga. T.Si surnukehal sedastatud kaasuvad vigastused on tekitatud vähemalt 1 ööpäev enne surma ega ole seotud käesoleva juhtumiga. Põhistamata ekspertiisiakti nr 25E-GE00288-01 (kd 1, tl 95-102) kohaselt on ekspertiisiobjektideks 1. Pakend 1.1 – DNA proov noa tupe esiküljelt; 2. Pakend 1.2 – DNA proov noa tupe tagaküljelt; 3. Pakend 1.3 – DNA proov noa tera vasakult küljelt; 4. Pakend 1.4 – DNA proov noa käepideme vasakult küljelt; 5. Pakend 1.5 – DNA proov noa tera paremalt küljelt; 6. Pakend 1.6 – DNA proov noa käepideme paremalt küljelt; 7. Pakend 1 kark – DNA proov Valdek Suigusaare kargult vere kahtlasest ainest. Võrdlusmaterjaliks on T.Silt (ik xxxxxxxxx ) lahangu käigus võetud vereproov ning Valdek Suigusaare (ik 39410206018) võrdlusproov. Ekspertiisiakt tõendab, et noa tera paremalt küljelt ja noa tera vasakult küljelt saadud DNA-profiil on 1024 korda tõenäosem, et proovis leidub bioloogiline

materjal pärineb T.Salt kui see, et bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Lisaks tõendab ekspertiisiakt, et noa käepideme paremalt küljelt saadud DNA-profiil langeb kokku nii T.Si kui Valdek Suigusaarega. Süüdistatava Valdek Suigusaare kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 09.03.2025 hommikust alates tarvitas ta koos kannatanu T.Siga alkoholi, kokku umbes 4 liitrit õlut. V. Suigusaare sõnul istus ta tabureti peal ja T. S laua taga tugitoolis. Nende vahel tekkis sõnavahetus, mille käigus T.S nähvas, et paras, et su vanaema ära suri. Siis ütles T. S, et sa ei ole siin mitte keegi ja kao minema. V. Suigusaare sõnul sai ta vihaseks, karjus ka T. Sile igasuguseid asju ning siis haaras ta laua pealt pussnoa. Valdek Suigusaare seletuste kohaselt tahtis ta T. Si hirmutada, tahtis lüüa selle noa põrandasse või tugitooli külge, aga juhtus kogemata, et tabas T. Si jalga. Pärast seda pani V. Suigusaar noa laua peale, läks teise tuppa ja viskas pikali. Paar tundi pärast löömist süütas V. Suigusaar elutoas sigareti ja pakkus sigaretti ka T. Sile, et ära leppida, kuid siis avastas, et T. S ei reageeri tema pakkumisele. Alles siis V. Suigusaar avastas, et T. Si huuled on lillad ja ta on poolleige. V. Suigusaar mõistis siis, et T. S on surnud. V. Suigusaar tunnistas, et tema lõi T. Si noaga jalga, kuna lõi noaga kannatanu suunas. Süüdistatava seletustest nähtub, et tegemist oli pussnoaga, mille tera oli 10 cm. V. Suigusaar tunnistas kohtuistungil antud ütlustega, et on varem T.Si suhtes tarvitanud vägivalda, rusikaga mõne korra löönud ja lahtise käega. V. Suigusaare sõnul oli T. S tema xxxxxxx , kellega oli peaaegu kolm aastat koos elanud.

Seega tuleb esmalt selgeks teha, kas süüdistataval oli tahtlus tekitada kannatanule T. Sle tervisekahjustus KarS § 121 lg 1 alt 1 kohaselt. V. Suigusaar on ise tunnistanud, et võttis laua pealt noa ning lõi sellega kannatanu suunas ning löök tabas kannatanut T. Si jalga. Seega saab jaatada, et süüdistataval esines teo toimepanemiseks vähemalt kaudne tahtlus KarS § 16 lg 4 kohaselt, kuivõrd teist inimest noaga säärde torgates pidi süüdistatav vähemalt võimalikuks pidama tervisekahjustuse saabumist ja möönma seda. Järgnevalt tuleb tuvastada asjaolu, kas süüdistataval esines tahtlus KarS § 118 lg 1 kohaselt sellise tervisekahjustuse tekitamise osas, mis lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje – KarS § 118 lg 1 p 7 puhul surma – saabumiseni (mis põhjustas kannatanule eluohtliku seisundi ja viis seejärel tema surma saabumiseni.). Käesolevas asjas on kindlaks tehtud, et kõnealuse tagajärje (kannatanu surm) tingis vasaku sääre süvastruktuuridesse ulatuv torke-lõikehaav veresoonte vigastusega (eesmise säärearteri ja seda saatvate veenide vigastus), mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust. Seega tuleb hinnata, kas süüdistatav pidas vähemalt võimalikuks ja möönis (kaudne tahtlus), et kannatanut noaga lüües vigastab ta kannatanu vasaku sääre eesmist säärearterit ja seda saatvaid veene, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust. Tahtluse tuvastamisel peab arvestama kõiki kriminaalasja menetlemisel tõendatuks loetud asjasse puutuvaid asjaolusid ja tahtlus tuleb kindlaks teha rangelt teo toimepanemise hetke seisuga (RKKKo nr 3-1-1-111-16, p-d 10 ja 11). Süüdistatava Valdek Suigusaare kohtuistungil antud ütluste kohaselt tekkis tal kannatanu T.Siga sõnavahetus ning T.S oli süüdistatavale nähvanud: „paras, et paras, et su vanaema ära suri“. V. Suigusaare sõnul ütles siis kannatanu veel: „sa ei ole siin mitte keegi ja kao minema“. V. Suigusaar karjus kannatanule ka igasuguseid asju ning siis rabas ta laua pealt pussnoa. Ta tahtis kannatanut tegelikult hirmutada, et lööb selle noa kas põrandasse või tugitooli külge, kuid noalöök tabas T.Si jalasäärde. Samas on ta kohtuistungil kinnitanud ka asjaolu, et ta lõi noaga T.Si suunas. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused selles, et ta soovis tegelikult noaga lüüa põrandasse või tugitooli külge, ei riimu teiste asjas kogutud tõenditega ja tuleb jätta tõendikogumist välja. Asjaolu, et süüdistatav lõi tüli käigus kannatanut jalga, on süüdistatav kinnitanud ka kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustes 10.03.2025 (kd 1, tl 154), aga samuti sündmuskoha vaatlusel, kus süüdistatav on selgitanud oma tegu sellega, et lõi kannatanut sellepärast, et läks kannatanuga sõnavahetusse. Ka telefonikõnes häirekeskusesse on Valdek Suigusaar rääkinud, et lõi xxxxxxx omavahel tekkinud konflikti, sõnavahetuse käigus pussnoaga jalga. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt tõendab, et 09.03.2025.a. kannatanu T. Si põhivigastus s.o vasaku sääre ülalosas paiknev nahahaav on sääre pikitelje suhtes ristisuunaline ning haava kaugus jalatallast on ca 29 cm. Seega oli süüdistatava noalöök suunatud T.Si jala suunas, mitte aga põrandasse või tugitooli. Ka sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotolt nr 14 nähtub, et tugitool ja põrand ei ole kannatanule tekitatud haava vahetus läheduses, vaid visuaalselt hinnates vähemalt 20 cm kaugusel kannatanule noaga tekitatud haavast. Eelmärgitud tõenditega on ümberlükatud süüdistatava väide, et tema tegelikuks sooviks oli lüüa noaga põrandasse või tugitooli. Seega tuleb asuda seisukohale, et Valdek Suigusaare noalöök oli suunatud kannatanu suunas ja süüdistataval oli tahtlus kannatanule kehavigastuse tekitamiseks. Samas ei teki siiski kohtul kriminaalmenetluses tuvastatud asjaolude põhjal KrMS § 60 lg 2 kohaldamiseks tarvilikku veendumust (RKKKo nr 1-20-1301/35 p 12), et süüdistatav pidas oma senise elukogemuse põhjal võimalikuks, et noaga teist isikut säärde lüües võib see tabada eesmist säärearterit ja seda saatvaid veene ning põhjustada eesmise säärearteri ja seda saatvate

veenide vigastamise tõttu inimesele raske tervisekahjustuse ja tema surma. Seda kinnitab ka 10.03.2025 asitõendi vaatlusprotokoll (kõne häirekeskusesse), millest nähtub, et küsimusele, et mis teil seal juhtus, ütleb Valdek Suigusaar, et neil oli väike sõnavahetus ja et ta lõi xxxxx pussnoaga vastu jalasäärt ja et sellest küll inimene ära ei sure. Sarnaselt nähtub ka asitõendi vaatlusprotokollist (patrullpolitseiniku vormikaamera salvestis), et V. Suigusaar ütles nii politseinikele kui kiirabitöötajatele, et „see ei ole eluohtlik ju“. Mõlemad eelpool mainitud asitõendid riimuvad kohtu hinnangul süüdistatava kohtuistungil antud ütlustega, et ta soovis kannatanut tegelikult hirmutada. Kohus leiab, et soovinuks Valdek Suigusaar T. Si tõsisemalt vigastada, oli tal võimalus lüüa kannatanut ülakehasse, kus asuvad ka süüdistatava jaoks teadaolevalt elutähtsad organid. Tahtluse tuvastamiseks peavad esinema selle intellektuaalne element ehk koosseisupäraste asjaolude teadmine ja voluntatiivne element ehk koosseisupäraste asjaolude tahtmine (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-20-09, p 9.2). Tagajärje ettenägemine ehk tagajärje saabumise võimalikuks pidamine on kaudse tahtluse intellektuaalne element (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-76-16, p 17). Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt ei ole kohtu hinnangul võimalik kindlaks teha, kas süüdistatav sai noalöögiga kannatanu säärearteri ja seda saatvate veenide vigastamist ette näha, mistõttu pole võimalik jaatada selle tervisekahjustuse tekitamise osas kaudse tahtluse intellektuaalset elementi. Riigikohtu praktikas on samuti varem kerkinud esile küsimus, kas süüdistatava tahtlus ulatus kannatanu noaga löömisel tema reiearteri vigastamiseni, mis tingis kannatanu eluohtliku seisundi ja surma (vt RKKKo 1-17-5883/77, p 17). Viidatud kriminaalasjas oli tegemist küll reiearteri vigastamisega ning praeguses kriminaalasjas toimus sääre eesmise säärearteri ja seda saatvate veenide vigastamine, siis kohus peab oluliseks märkida, et noaga jala piirkonda löömisel on kohtutel tekkinud küsimusi tahtluse ulatuse tuvastamisel. Kriminaalasjas nr 117-5883/77 saatis Riigikohus asja maa- ja ringkonnakohtu vastuoluliste põhjenduste tõttu maakohtule uueks arutamiseks ja selle küsimuse lahendamiseks. Sarnaselt saatis Riigikohus kriminaalasjas nr 1-17-105/35 kriminaalasjas tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Mõlema kriminaalasja puhul ei olnud Riigikohtu hinnangul piisavalt põhjendatud subjektiivne koosseis, seda eelkõige selles, kas esines tahtlus KarS § 118 lg 1 kohaselt sellise tervisekahjustuse tekitamise osas, mis lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje – KarS § 118 lg 1 p 7 puhul surma – saabumiseni (mis põhjustas kannatanule eluohtliku seisundi ja viis seejärel tema surma saabumiseni). Ka Tartu Ringkonnakohus otsuses nr 1-23-5962, kus süüdistatav lõi kannatanut kööginoaga reie ülaosa piirkonda, vigastades sellega kannatanu reiearteri veeni, mille tulemusel tekkis kannatanul äge verekaotus välisest verejooksust ja ta suri sündmuskohal saadud vigastusse, leidis, et täidetud ei ole KarS § 118 lg 1 p 7 subjektiivne koosseis, tühistades maakohtu otsuse ja mõistis süüdistatava süüdi KarS § 117 lg 1 ja § 121 lg 1 järgi. Seega, lähtudes käsiloleva kriminaalmenetluse asjaoludest ning tuginedes varasemale kohtupraktikale, kohus nendib, et Valdek Suigusaarel puuduvad KarS § 118 lg 1 p 7 järgi esitatud süüdistuse järgi subjektiivse koosseisu tunnused s.t tegu toimepannes puudus Valdek Suigusaarel tahtlus tekitada kannatanule eluohtlikku vigastust s.o vasaku sääre süvastruktuuridesse ulatuvat torke-lõikehaava veresoonte vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust ning mis viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje s.o KarS § 118 lg 1 p 7 kohaselt kannatanu surma saabumiseni.

toodud, et Valdek Suigusaar on võimeline esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel kohtulikku karistust.

või kuni viieaastane vangistus. Vangistuse kohaldamise korral on sanktsiooni keskmiseks määraks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kuni kolmeaastane vangistus. Sanktsiooni keskmine määr on 1 aasta 6 kuud vangistust. Seega tuleb Valdek Suigusaart karistada KarS § 121 lg 2 p 2 järgi vangistusega. Kuna süüteoga põhjustati raske tagajärg - teise inimese surm, ei pea kohus põhjendatuks kergemaliigilise karistuse kohaldamist.

Hagiavalduse kohaselt tekitati J.F-ile xxx T.Si surmaga ning matuste korraldamisega järgnevad kulud: matusekulud, kütusekulu (Tartus käimine, Viljandis uurija juures käimine), matusega seotud asjaajamised. Kokku on põhjustatud kannatanule Valdek Suigusaare tegevusega kannatanule varalist kahju summas 787,42 eurot. Hagiavaldusele on lisatud tõendid tekitatud kahju kohta, s.h Tallinna Krematooriumi AS arve nr 2020347 summas 593 eurot, kütusearved: Alexela AS arve summas 66,38 eurot ja Circle K arve summas 49,39 eurot ning notaritasu arve summas 78,65 eurot seonduvalt pärimismenetlusega. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et tsiviilhagi on põhjendatud ja võttis tsiviilhagi õigeks (kd 2, tl 22). Kaitsja leidis, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kulutused ei ole ülemäärased ning on esitatud kulutusi tõendavad tõendid. KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et kannatanu J.F-i tsiviilhagi 787,42 euro nõudes tuleb täielikult rahuldada alljärgnevatel asjaoludel. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Esmalt märgib kohus, et kannatanu poolt esitatud nõude puhul on tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi, mille kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus on käesoleva kohtuotsusega tuvastanud, et süüdistatav Valdek Suigusaar on toime pannud KarS § 117 lg 1 ja KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning süüdistatav on tekitanud kannatanule õigusvastaselt kahju, põhjustades kuriteoga kannatanu ema T.Si surma ja sellega kaasnes kannatanule varaline kahju 787,42 eurot, mis seisneb matusekuludes, kütusekuludes ja asjaajamiskuludes, m.h notaritasu tasumine. Süüdistatav kahju tekitajana ei ole tõendanud süü puudumist vastavalt VÕS § 1050 lg 1. Süüdistatav on võtnud kannatanu nõude õigeks. Kohus leiab, et VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1 alusel on

põhjendatud kannatanu tsiviilhagi rahuldada täielikult ning kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks Valdek Suigusaarelt välja mõista J.F-i kasuks 787,42 eurot.

1) Aktiga nr 25ATH34459 (1 kd, tl 38-39) hoiule võetud jakk pakend nr 1; T-särk pakend nr 2; pusa pakend nr 3; müts pakend nr 4; püksid pakend nr 5; 2) Aktiga nr 25ATH34703 (1 kd, tl 44-45) hoiule võetud punast värvi käepidemega nuga, musta värvi noatupp pakend nr 1; dressipüksid pakend nr 2. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Valdek Suigusaar on kahtlustatavana kinni peetud 09.03.2025. Tõkendina vahistamine on süüdistatavale kohaldatud alates kahtlustatavana kinnipidamisest 09.03.2025, seega on Valdek Suigusaare karistusaja alguseks 09.03.2025. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.