Igor Palamarchuk süüdistuses KarS § 93 1 lg 1 – KarS § 25 lg 2 järgi, Vladimir Palamarchuk süüdistuses KarS § 931 lg 1 – KarS § 25 lg 2 järgi, üldmenetluse korras
Prokurör
Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Daniel Toom
Süüdistatav
Igor Palamarchuk Sünniaeg 02.02.1965; elukoht XXX, Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; XXX; emakeel vene keel; XXX omanik, Tšehhi Vabariik; kehtivad karistused puuduvad. Tõkendit ei ole kohaldatud.
Kaitsja
lepinguline kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejev
Süüdistatav
Vladimir Palamarchuk Sünniaeg 09.01.1988; elukoht XXX, Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; XXX; emakeel vene keel; töökoht puudub; kehtivad karistused puuduvad. Tõkendit ei ole kohaldatud.
Kaitsja
lepinguline kaitsja jurist Igor Sumarok
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest § 311, 312 ja 315 maakohus otsustas: Tunnistada Igor Palamarchuk süüdi KarS § 931 lg 1 – KarS § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 10,00 eurot, s.o 2000,00 (kaks tuhat) eurot.
Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004
SWEDBANK
Sarnased lahendid
Inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod
EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV Pank EE957700771001523585. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitusse märkida „Igor Palamarchuk, 1-24-5973, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tunnistada Vladimir Palamarchuk süüdi KarS § 931 lg 1 – KarS § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 300 (kolmsada) päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 10,00 eurot, s.o 3000,00 (kolm tuhat) eurot. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004
SWEDBANK
EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV Pank EE957700771001523585. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitusse märkida „Vladimir Palamarchuk, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: Andmekandja (mälupulk scandisk), mis asub kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. 21.03.2024 (KoTo, tõendite köide 2, tl 123) vaatlusprotokollis vaadeldud digitaalselt allkirjastatud dokumendid, mis asuvad Kaitsepolitseiameti dokumendiregistris – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel Kaitsepolitseiameti dokumendiregistrisse. Konfiskeerimisele kuuluv vara: Igor Palamarchukile kuuluv sõiduk BMW 840i registreerimismärgiga XXX, VIN kood XXX koos autovõtme(mis asuvad Astro Service OÜ valduses olevas asitõendite hoiustamise laos) ning autodokumentidega (mis on pakendatud XXX kleebistega pakendisse ja on hoiul Kaitsepolitseiametis) – konfiskeerida KarS § 83 lg 2 alusel kui süüteo toimepanemise vahetu objekt. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel jätta Igor Palamarchuki kanda lepingulise kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejevi poolt osutatud õigusabi kulud summas 22470,47 eurot. Mõista Igor Palamarchukilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha summas 1329 eurot, pool tõlkekuludest summas 63,135 eurot ning pool tunnistaja kuludest summas 33,035 eurot. Igor Palamarchukilt kuulub välja mõistmisele pool sõiduki BMW 840i saate- ja hoiukuludest summas 2022,63 eurot(sh käibemaks), millele lisandub iga päeva eest 5,40 eurot(lisandub käibemaks) alates 27.03.2025 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni. Kokku moodustavad Igor Palamarchukilt väljamõistetud menetluskulud 3447(kolm tuhat nelisada nelikümmend seitse) eurot ja 80 senti, millele lisandub iga päeva eest 5,40 eurot(lisandub käibemaks) alates 27.03.2025 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni. KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Igor Palamarchuk hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „Igor Palamarchuk, 1-24-5973, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel jätta Vladimir Palamarchuki kanda lepingulise kaitsja jurist Igor Sumaroki poolt osutatud õigusabi kulud summas 6464,80 eurot. Mõista Vladimir Palamarchukilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha summas 1329 eurot, pool tõlkekuludest summas 63,135 eurot ning pool tunnistaja kuludest summas 33,035 eurot. Vladimir Palamarchukilt kuulub välja mõistmisele pool sõiduki BMW 840i saate- ja hoiukuludest summas 2022,63 eurot(sh käibemaks), millele lisandub iga päeva eest 5,40 eurot(lisandub käibemaks) alates 27.03.2025 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni. Kokku moodustavad Vladimir Palamarchukilt väljamõistetud menetluskulud 3447(kolm tuhat nelisada nelikümmend seitse) eurot ja 80 senti, millele lisandub iga päeva eest 5,40 eurot(lisandub käibemaks) alates 27.03.2025 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni. KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Vladimir Palamarchuk hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „Vladimir Palamarchuk, 1-24-5973, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsust on võimalik vaidlustada/apelleerida Tartu Ringkonnakohtus. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis hiljemalt 22.08.2025. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul (KrMS § 315 lg 6). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o KrMS 15. peatükis sätestatud korras. Menetluskulude vaidlustamiseks tuleb esitada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, milles tuleb märkida, et vaidlustatakse üksnes menetluskulusid. Teate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas. Lahend on kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis hiljemalt 22.08.2025. Määruskaebus menetluskulude vaidlustamises tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
SÜÜDISTUS
1.Igor Palamarchukki ja Vladimir Palamarchukki süüdistatakse selles, et nemad ühiselt ja kooskõlastatult korraldasid sõiduauto BMW 840i VIN-koodiga XXX (edaspidi BMW) müümise ja transpordi 09.02.2023 Narvas Peterburi tee 1 asuva piiripunkti kaudu Venemaa Föderatsiooni, kuid Maksu- ja Tolliamet pidas sõiduki kinni ja takistas selle toimetamist Venemaale. Vladimir Palamarchuk, olles Tšehhi Vabariigis registreeritud äriühingu XX S.R.O. ainuosanik, ostis 23.01.2023 äriühingu nimel Saksamaa Liitvabariigis asuvalt äriühingult Auer Gruppe GmbH sõiduauto BMW summas 59 571,43 eurot ilma käibemaksuta. V. Palamarchuk saatis sõidukile järgi P G ja A D , et nad toimetaksid sõiduki Tšehhi. V. Palamarchuk koostas ja allkirjastas 19.01.2023 volikirja, mille kohaselt XX S.R.O. volitas P. G võtma vastu BMW Saksamaa äriühingult XX G ning toimetama seda Tšehhi. A. D ja P. G said 25.01.2023 sõiduki BMW kätte nimetatud äriühingult, misjärel sõitsid Tšehhi ning andsid BMW üle Igor Palamarchukile. 26.01.2023 on V. Palamarchuk kinnitanud XX G, et on BMW kätte saanud. 26.01.2023 leppisid V. Palamarchuk ja P. G kokku, et P. G toimetab BMW Tšehhist Eestisse Narva. Narvas pidi P. G auto üle andma N K , kes toimetab selle edasi üle piiri Venemaa Föderatsiooni ning annab seal selle üle V. Palamarchuki tuttavale E D . 03.02.2023 vormistati Tšehhis BMW omanikuks I. Palamarchuk ning sõidukile omistati transiidimärk XXX. 07.02.2023 võttis P. G sõiduki BMW oma treileri peale ning sai auto tehnilise passi ja sõiduki ostu-müügilepingu I. Palamarchuki käest. Ostu-müügileping oli sõlmitud I. Palamarchuki ja E. D vahel, mille kohaselt ostab viimane BMW I. Palamarchuki käest 4900 euro eest ning sõiduk on sõidukõlbmatu mootori ja ülekande veaga. V. Palamarchuk andis P. G korralduse teekonnal Narva, sõita Leedu Vabariiki aadressile XXX, kus asub äriühing XX A T LT ja töötab V B , kes korraldab vajalike dokumentide vormistamise piiriületuseks. P. G sai Leedust leedukeelse auto ostu-müügilepingu ning leedukeelse tollideklaratsiooni, kus mõlemal dokumendil oli kauba väärtuseks märgitud 4900 eurot. Dokumendid edastas P. G ka V. Palamarchukile, kes dokumendid heaks kiitis. 09.02.2023 andis P. G Narvas BMW koos dokumentidega üle N. K , kes toimetas enda haagise peal BMW Narva piiripunkti, et see Venemaa Föderatsiooni toimetada. N. K anti P. G poolt edasi järgmised dokumendid: leedukeelne auto ostu-müügileping, mille kohaselt sõiduki müüjaks oli XX A T LT ning ostjaks E D , sõiduki hinnaks 4900 eurot; leedukeelne tollideklaratsioon, kus oli sõiduki väärtuseks märgitud 4900 eurot, ning kauba saatjaks XX A T LT ja kauba saajaks E D ; tšehhikeelne auto ostu-müügileping, kus oli sõiduki väärtuseks märgitud 4900 eurot, müüjaks Igor Palamarchuk ja ostjaks E D ning sõiduki vigadena märgitud, et sõiduk on sõidukõlbmatu mootori ja ülekande veaga; tšehhikeelne sõiduauto üleandmisprotokoll, kus oli kirjas, et sõiduk on sõidukõlbmatu. Lisaks oli N. K saanud eelnevalt E. D venekeelse notariaalse volituse, mille kohaselt E. D on volitanud N. K ostma sõiduki BMW ning toimetama selle talle Venemaa Föderatsiooni. 09.02.2023 sõitis N. K Narvas Peterburi tee 1 asuvasse piiripunkti, kus esitas ametnikele talle kaasa antud venekeelse volikirja, leedukeelse ostu-müügilepingu, tšehhikeelse ostu-müügilepingu ning leedukeelse tollideklaratsiooni eesmärgiga ületada piiri, kuid tema piiriületus tõkestati ja sõiduk BMW peeti kinni, kuna esines kahtlus, et sõiduki BMW tegelik väärtus on üle 50 000 euro
ning selle eksport Venemaa Föderatsiooni on keelatud Euroopa Nõukogu määruse alusel kehtestatud sanktsioonide tõttu. Maksu- ja Tolliamet tuvastas eksperthinnanguga, et Euroopa Liidus on sellise sõiduki turuväärtus vähemalt 62 000 eurot ilma käibemaksuta. Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014, 31.07.2014 artikkel 3h lõike 1 kohaselt on keelatud müüa, tarnida, üle kanda või eksportida määruse XVIII lisas loetletud luksuskaupu otse või kaudselt füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksusele või asutusele Venemaal või kasutamiseks Venemaal. Sõiduauto, mille väärtus ületab 50 000 eurot, kuulub määruse XVIII lisa seitsmeteistkümnendas lõikes kaubakoodi 8703 23 90 00 alla. Üle 50 000 euro maksvad sõiduautod lisati sanktsioonialuse kaubana määrusesse 15.03.2022 muutmismäärusega nr 2022/428. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde. Seega on Euroopa Liidu Nõukogu 31.07.2014 määrus nr 833/2014 koos muudatustega rahvusvaheline sanktsioon. Sellise käitumisega panid Vladimir Palamarchuk ja Igor Palamarchuk kumbki toime KarS § 93 1 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud keelu rikkumise katse.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2.Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud ning hinnanud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõuab kohus järeldusele, et Vladimir Palamarchuk ja Igor Palamarchuk on toime pannud KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Oma seisukohti põhjendab kohus järgnevalt, andes esmalt hinnangu tõendite lubatavusele, seejärel käsitleb tuvastatud faktilisi asjaolusid, annab õigusliku hinnangu süüdistusele ning viimaks peatub karistuse küsimusel, asitõenditega toimimise küsimusel, konfiskeerimisel, kuna prokurör on taotlenud sõiduki BMW konfiskeerimist ning menetluskuludel. Tõendite lubatavus
3.Kohus võttis 10.03.2025 kohtuistungil tõendina vastu Vladimir Palamarchuki ja P G vahelise vestluse talletuse välisel andmekandjal ja vestluse salvestuste vaatlusprotokolli 18.06.2023 koos andmekandjaga. (KoTo, tõendite köide 2, tl 45-94). Kaitsjad on seisukohal, et tegemist on lubamatu tõendiga, sest dokumendid on esitatud Google Drives, nende päritolu ei ole kontrollitav, ei ole teada, kas neid on muudetud ning kes kellega vestles. Kohus leiab, et tegemist on lubatava tõendiga. P G on kohtus ütlusi andes kinnitanud, et ta suhtles V. Palamarchukiga WhatsAppi kaudu. Vestlus toimus helisalvestiste, tekstide ja telefonikõnedega. Rakenduses
salvestunud talletused ja salvestused andis P. G uurijale välja. Eelnevat kinnitavad ka P G ekirjad, milles sisaldub link, mille P. G on menetleja K. K ning A. P edastanud. Seega on tuvastatud, et Google Drive salvestused on edastatud uurijale P. G poolt ning sisaldavad vestlust V. Palamarchuki ja P. G vahel. Vaatlusprotokollist on üheselt jälgitav, millised failid on edastatud ning kuidas menetleja on nendega toiminud. Seejuures on txt failist failinimede järgi tuvastatav, millal ja millise sisuga pildi ja helifailid on edastatud. Kohus ei pea, arvestades vestluse sisu, mahtu, edastatud pildifaile ning ka seda, et suhtlus on toimunud mitte ainult kirjalike sõnumite vaid ka häälsõnumite abil, eluliselt usutavaks, et P G on uurijale edastatud suhtluses midagi moonutanud. Teoreetiliselt on muidugi võimalik nii fotosid kui ka vestlusi võltsida, kuid kohtu hinnangul peavad lisaks teoreetilisele võimalusele esinema ka konkreetsed alused, mis viitavad, et selline moonutamine on toimunud. Kohus selliseid aluseid ei tuvastanud.
4.Kohus võttis 10.03.2025 kohtuistungil tõendina vastu N K ja Vladimir Palamarchuki vahelise vestluse talletuse välisel andmekandjal ja vestluse salvestuste 27.05.2024 vaatlusprotokolli (KoTo, tõendite köide 2, tl 95-122). Kaitsjad on sarnaselt eelmises punktis märgitud tõendiga seisukohal, et tõend ei ole lubatav. Kaitsjad tõid välja, et tegemist on menetluses kahtlustatavana olnud isiku poolt kuvatõmmiste edastamisega menetlejale ning nende modifitseerimist ei ole võimalik kontrollida. N K on kohtumenetluses tunnistajana üle kuulatatud ning ta on oma ütlustes kinnitanud, et andis WhatsAppi vestlused üle uurijale oma ülekuulamise käigus. Prokurör on koos 27.05.2024 vaatlusprotokolliga kohtule üle andnud ka e-kirjad, millega N. K on ekraanitõmmised WhatsAppi vestlustest menetleja K. K edastanud. Seega on ekraanitõmmiste edastamine menetlejale jälgitav ning kohus ei tuvasta aluseid, mis viitaksid ekraanitõmmiste sisu moonutamisele. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et tegemist on lubatava tõendiga.
5.Kohus võttis tõendina vastu ka N K ja E D vahelise vestluse talletuse välisel andmekandjal ja vestluse salvestuste 28.05.2024 vaatlusprotokolli (KoTo, tõendite köide 2, tl 143205). Tegemist on N. K poolt eelneva tõendiga sarnasel viisil menetlejale edastatud vestluste salvestuste ning nende vaatlusega ning kohus jaatab tõendi lubatavust eelmises punktis märgitud põhjendustel.
6.Kohus märgib, et menetluse käigus on tõusetunud küsimusi mitmete tõendite, sh isikuliste tõendiallikate ütluste usaldusvääruse osas. Tõendite usaldusväärsusel peatub kohus allpool. Faktilised asjaolud
7.Vaidlust ei ole, et 09.02.2023 peeti Narva piiripunktis kinni sõiduk BMW 840i registreerimismärgiga XXX, VIN kood XXX. 17.03.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga on sõidukit vaadeldud ning sellest nähtuvalt on sõiduk musta värvi, sedaankerega, nahast istmetega, läbisõit 12047 km, all suverehvid (KoTo, tõendite köide 1, tl 1-5). Sõiduk BMW tuli piirile kaubana, see liikus haagise peal ja auto haagise peal toimetas piirile N K , kes soovis sõiduki viia Eestist Venemaale. See nähtub tunnistaja T Z ütlustest, kes töötab Narva tollipunktis juhtiva inspektorina ning koordineerib tollipunkti tööd. Lisaks on sõiduki kinnipidamise fakt kajastatud nii 13.02.2023 läbivaatuse aktis, milles on kirjeldatud sõiduki kontrollimisel tuvastatud asjaolusid (KoTo, tõendite köide 1, tl 76-77), kui ka 21.02.2023 Maksu-ja Tolliameti kuriteoteates (KoTo, tõendite köide 1, tl 73-75). Samuti kinnitavad sõiduki kinnipidamist Narva piiripunktis ning seda, et sõidukit transportis haagisel N K ning soovis sõidukit toimetada Eestist Venemaale ka N. K ütlused. N. K piiriületust tõendab vaatlusprotokoll N K piiriületuste kohta Narvas, Peterburi tee 1 asuvas piiripunktis (KoTo, tõendite köide 2, tl 1). Nii Vladimir Palamarchuk kui ka Igor Palamarchuk on oma ütlustes kinnitanud, et sõiduk BMW 840i pidi transporditama Venemaale, kuid sõiduk peeti Narva piiripunktis kinni.
Asjaolu, et sõidukit BMW 840i registreerimismärgiga XXX sooviti eksportida kaubana
Venemaale tõendab lisaks tolli eksportdeklaratsiooni kinnitatud väljatrükk (KoTo, tõendite köide 1, tl 139-140) ning Euroopa uurimismääruse alusel saadud ekspordideklaratsiooni XXX kinnitatud ärakiri (KoTo, tõendite köide 1, 143-150). Nimetatud dokumentidest nähtub, et sõiduk BMW 840i registreerimismärgiga XXX deklareeriti kaubana, mille saajaks oli märgitud D E , asukohaga Venemaal.
9.Sõiduk BMW 840i registreerimismärgiga XXX kinnipidamise põhjuseks Narva piiripunktis oli asjaolu, et piirivalvele esitas N. K ostumüügilepingud, kus olid võltsingu tunnused. Piiriületusel esitatud eksport tollideklaratsioonis oli väärtuseks märgitud 4900 eurot. Kuna tegemist oli BMW autoga, mille esmane registreerimine oli tehtud 2019. aastal, tundus kahtlane deklareeritud kauba väärtus ning tekkis kahtlus, et tegemist oli luksuskaubaga. Tolliametnikul püsis kahtlus, et kauba väärtus võib ületada 50 000 eurot ja võib kuuluda sanktsioneeritud kaupade nimekirja vastavalt Nõukogu määrusele 833/2014. See nähtub nii tunnistaja T. Z ütlustest kui ka 13.02.2023 läbivaatuse aktist (KoTo, tõendite köide 1, tl 76-77) ning 21.02.2023 Maksu-ja Tolliameti kuriteoteatest (KoTo, tõendite köide 1, tl 73-75), tolli eksportdeklaratsiooni kinnitatud väljatrükist (KoTo, tõendite köide 1, tl 139-140) ning Euroopa uurimismääruse alusel saadud ekspordideklaratsiooni XXX kinnitatud ärakirjast (KoTo, tõendite köide 1, 143-150).
10.Vastavalt vallasasja hoiulevõtmise protokollile XXX esitas N. K Narva piiripunktis CZE auto registreerimistunnistused osa I ja II väljastatud sõidukile registreerimisnumbriga XXX , leedukeelse ostu-müügilepingu XX A T LT ja E. D vahel. CZE ostu-müügilepingu I. Palamarchuki ja E. D vahel ning Leedu tollideklaratsiooni. (KoTo, tõendite köide 2, tl 11). Lisaks esitas N. K ka volikirja, millega E D volitab N. K seoses sõidukiga BMW 840i VIN kood XXX (KoTo, tõendite köide 1, tl 153-156). N. K piiripunktis esitatud dokumente on vaadeldud 29.04.2024 vaatlusprotokolliga (KoTo, tõendite köide 2, tl 12-21). Leedukeelsest ostumüügilepingust nähtub, et leping on 30.01.2023 Marijampoles sõlmitud XX A T LT ja D E vahel, millega XX A T LT müüb E D sõiduki BMW 840i VIN kood XXX. Hinnaks on sõnadega märgitud 4900 eurot aga numbritega 49000, üks null märgitud käsikirjas juurde. Lepingu kohaselt sõidukil on mootori ja käigukasti defekt. (KoTo, tõendite köide 1, tl 151-152). Tšehhikeelse ostumüügilepingust nähtub, et Igor Palamarchuk müüb E D sõiduki BMW 840i VIN kood XXX, hinnaga 4900 eurot. Ka selles lepingus on märgitud, et sõiduk on mootori ülekande veaga, lisaks täpsustus, et sõidukõlbmatu. (KoTo, tõendite köide 2, tl 5-10).
11.Piiripunktis esitatud 30.01.2023 ostu-müügilepingu võltsitus tuvastati 09.02.2023 dokumendi uurimise aktiga nr XXX (KoTo, tõendite köide 1, tl 81-83). Ka N. K poolt piiripunktis esitatud tšehhikeelse ostu-müügilepingu osas on kaitsjad tõstatanud võltsingu kahtluse, sest I. Palamarchuk kinnitab, et ei ole sellist lepingut allkirjastanud ning allkiri antud lepingul ei ole tema oma. Poolte vahel puudub vaidlus, et viidatud lepingul olev I. Palamarchuki allkiri erineb oluliselt I. Palamarchuki tavapärasest allkirjast. Kuna esitatud tõendikogumis on lepinguid, mille osas I. Palamarchuk on kinnitanud, et on need allkirjastanud ning ka I. Palamarchuki dokumendi koopia, kus on näha I. Palamarchuki allkiri, nõustub ka kohus allkirju võrreldes, et allkirjad on erinevad. Kohus leiab sedagi, et nii tunnistajate (K , G , D ) kui ka süüdistatavate ütlustest nähtub üheselt, et tegelikkuses oli sõiduk sõidukõlblik ja mingit mootori ja käigukasti defekti ei esinenud. Seega sisaldab leping sõltumata I. Palamarchuki allkirja õigsusest või ebaõigsusest ebaõigeid andmeid ning kohus leiab, et lepingus märgitud andmed on seetõttu tervikuna ebausaldusväärsed.
12.Vaidlust ei ole selles, et sõiduki BMW 840i registreerimismärgiga XXX omanik on Igor Palamarchuk. Igor Palamarchuk on seda ise oma ütlustes kinnitanud. Sama tuleneb ka Tšehhi Vabariigi sõiduki registreerimistunnistuse I osa nr XX ja II osa nr XX kinnitatud väljatrükkidest ning 30.04.2024 vaatlusprotokollist, millega eelnimetatud registreerimistunnistusi on vaadeldud. Registreerimistunnistuste ja vaatlusprotokolli kohaselt on sõiduki registreerimistunnistus XX välja antud 26.01.2023 ning transiitnumber XXX on omistatud sõidukile 03.02.2023, sõiduki omanikuks Igor Palamarchuk. (KoTo, tõendite köide 1, tl 84-109). Ka andmed riiklikust Tšehhi
Vabariigi registrist tõendavad, et sõiduki BMW 840i registreerimismärgiga XXX omanik on Igor Palamarchuk, kes on 26.01.2023 taotlenud sõiduki registrisse kandmist ning järgnevalt transiidinumbri väljastamist. (KoTo, tõendite köide 1, tl 110-136).
13.Lisaks nähtub tunnistaja T. Z ütlustest, et 13.02.2023 tuli piirile kohale I. Palamarchuk ja tema sõnade kohaselt tema oli selle auto omanik ning esitas lisadokumendid ja seletuskirja. I. Palamarchuk esitas isiku tuvastamiseks ka oma isikut tõendavad dokumendid, millest tunnistaja tegi koopiad (KoTo, tõendite köide 1, tl 137-138). 13.02.2023 läbivaatuse aktist, millega on kontrollitud sõidukit BMW 840i registreerimismärgiga XXX nähtub, et läbivaatuse juures viibis kauba omanik I. Palamarchuk ning esitas tollile sõiduauto ostumüügilepingu 26.01.2023, osamaksete kviitungid, arve, sõiduauto üleandmise akti, ostumüügilepingu 04.02.2023. (KoTo, tõendite köide 1, tl 76-77).
14.29.04.2024 vaatlusprotokollist ning 26.01.2023 tšehhikeelsest ostu-müügilepingust nähtub, et A D müüb Igor Palamarchukile sõiduki BMW 840i: VIN kood XXX, tehnilise passi nr XX ning registreerimistunnistus XX. Ostuhinnaks 44 700 eurot, tasumine ositi, viimase makse tähtpäevaks 31.01.2023. Üleandmisakti kohaselt sai I. Palarmachuk sõiduki kätte 31.01.2023 (KoTo, tõendite köide 1, tl 163-170). I. Palamarchuki esitatud lepingute kohaselt on 04.02.2023 sõlmitud ostu-müügileping, millega I. Palamarchuk müüb sõiduki E D , kelle elukoht on Venemaa, 49 000 euro eest. (KoTo, tõendite köide 1, tl 157-160, 161-162, KoTo, tõendite köide 2, tl 22-44).
15.Kohus leiab, et kogutud tõendite pinnalt puudub alus kahelda, et sõiduk BMW 840i registreerimismärgiga XXX sooviti Venemaale toimetada just E. D . Lisaks I. Palamarchuki poolt esitatud lepingutele ja I. Palamarchuki ütlustele, milles ta kinnitab lepingu sõlmimist, nähtub E. D kauba saajana tolli eksportdeklaratsiooni kinnitatud väljatrükis (KoTo, tõendite köide 1, tl 139140) ning Euroopa uurimismääruse alusel saadud ekspordideklaratsiooni XXX kinnitatud ärakirjas (KoTo, tõendite köide 1, 143-150). Notariaalselt tõestatud volikirja kinnitatud väljatrükist nähtub, et E D volitab N. K t ostma BMW 840i VIN kood XXX tema nimele, vormistada dokumendid ja tuua sõiduk Venemaale. Volikirjaga on antud E. D poolt N. K õigus kasutada sõidukit, juhtida sõidukit ja olla tema esindajaks. (KoTo, tõendite köide 1, tl 153-156). Dokumentidega kooskõlas olevalt kinnitab N. K oma ütlustes, et E. D pidi sõiduki Venemaal vastu võtma. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et on tõendatud, et I. Palamarachuk sõiduki BMW 840i registreerimismärgiga XXX omanikuna soovis toimetada sõidukit Venemaale E D, kuid sõiduk peeti 09.02.2023 Narva piiripunktis kinni.
16.Kaitsjate väitel, ei olnud sõiduk BMW mõeldud Venemaal kasutamiseks ning on esitatud 06.02.2023 ostu-müügileping, mis on sõlmitud E. D ja S vahel. (KoTo, tõendite köide 3, tl 154156). Kohtu hinnangul ei oma mitte mingit tähendust see, mida E. D plaanis sõidukiga Venemaal edasi teha ning kas tal oli soov sõiduk edasi müüa või ise kasutada. Vaieldamatu fakt on see, et sõiduki müüs I. Palamarachuk just E. D mitte kellelegi teisele ning ilma tingimusteta, et sõiduk on vaja kellelegi teisele võõrandada. Samuti on vaieldamatu seegi, et sõidukit soovis I. Palamarchuk toimetada E. D justnimelt Venemaale mitte kuhugi mujale.
17.Järgnevalt peatub kohus sõiduki BMW 840i registreerimismärgiga XXX Narva piiripunkti toimetamise täpsemal protsessil. Sõiduk oli algselt müügis Saksamaal. Europoli Siena teabevahetussõnumi ja Saksamaa Tolliameti vastusega on kogutud dokumendid sõiduki BMW VIN-koodiga XXX müügi kohta Saksamaa Liitvabariigis (KoTo, tõendite köide 1, tl 20-60). Edastatud dokumente on vaadeldud 21.03.2023 vaatlusprotokolliga (KoTo, tõendite köide 1, tl 619. Dokumentidest nähtub järgmine: XX GmbH 23.01.2023 sõiduki müügiarve nr XX kohaselt X X GmbH müüb sõiduki BMW 840i VIN koodiga XXX ostjale XX S.R.O. summas 59571,43 eurot, summa ei sisalda käibemaksu. Sõiduki läbisõiduks on märgitud 12270 km. Esmane registreerimine
30.12.2019. Arvele on löödud tempel makstud 30.01.2023. Ostja kinnituse kohaselt kauba vastuvõtja on P G , kes toimetab sõiduki Tšehhi, kuupäev 25.01.2023. Vla Terax S.R.O. volikirjaga 19.01.2023 volitab Vladimir Palamarchuk P G XX GmbH-lt vastu võtma sõiduki BMW 840i VIN kood XXX ning toimetama Tšehhi. Kinnituskirja kohaselt Vladimir Palamarchuk on kätte saanud sõiduki BMW 840i VIN kood XXX 26.01.2023. Müügiga seotud dokumentidena on edastatud ka P G Tšehhi elamisluba ning Vladimir Palamarchuki elamisluba. Nähtub, et müügiga seoses kontrolliti käibemaksukohuslase registreerimisnumbri kinnitust XX S.R.O. kohta ning äriregistri väljavõtet XX S.R.O. kohta, mille kohaselt on XX S.R.O juhatuse liige E B , osanik Vladimir Palamarchuk.
18.Vaidlust ei ole, et sõiduk BMW oli algselt pärit Saksamaalt ning sellel käis järgi P G , koos A. D , seda kinnitavad nii eelmainitud dokumendid kui ka I. Palamarchuki, V. Palamarchuki, A. D ning P. G i ütlused. Samas kui müügiarve kohaselt oli sõiduki ostjaks ettevõte XX S.R.O., siis nii Igor Palamarchuki, Vladimir Palamarchuki kui ka A D ütluste kohaselt oli sõiduki ostjaks hoopis A D , kes võttis sõiduki ostmiseks Igor Palamarchukilt laenu. Laen kanti XX S.R.O.-le ning sõiduk osteti ettevõtte kaudu selleks, et mitte maksta käibemaksu. Samas on A. D oma ütlustes kinnitanud, et ostis auto firmalt välja, mis tõendab, et algselt osteti sõiduk siiski XX S.R.O. poolt, nii nagu müügiarvel kirjas.
19.Vladimir Palamarchuki ütluste kohaselt tema sõiduki ostmise protsessi kaasatud ei olnud ning tema ei ole allkirjastanud volitust XX S.R.O. nimel P. G sõiduki ostmiseks ega ei ole allkirjastanud kinnitust sõiduki kättesaamise kohta. Kohus peab kummastavaks, et olukorras, kus sõidukit soovis osta A. D , kes ise koos P. G käis autol järel, oli vajalik volitada sõidukit kätte saama P. G it mitte aga A. D i. P. G osutas seoses Saksamaalt sõiduki Tšehhi toimetamisega vaid transporditeenust ning mingit isiklikku seost tal sõidukiga ei olnud. On elementaarne, et sellise väärtusega kauba/sõiduauto kätte saamiseks on vajalik volikiri ning huvi, et volikiri on esitatud, et kaup kätte toimetataks, on tellijal. Ainult transporditeenust osutades puudus P. G , mistahes huvi võltsida automüüjale esitamiseks volikirja või kinnitust sõiduki kätte saamise kohta Tšehhis.
20.Kohus leiab, et selline huvi ja vajadus puudus ka A. D . Kuna nii I. Palamarchuk, V. Palamarchuk ja ka A. D kinnitavad, et laenu vahendajaks I. Palamarchuki ja A. D vahel, et A. D saaks sõiduki osta, oli V. Palamarchuk, siis V. Palamarchuk oli teadlik sõiduki soetamisest. Väljavõttest Tšehhi Vabariigi äriregistrist nähtub, et XX S.R.O. osanik on Vladimir Palamarchuk. A D ei ole märgitud ei osanikuks ega juhatuse liikmeks (KoTo, tõendite köide 1, tl 60-72). Seega isegi juhul kui A. D oli ettevõttes osanikuks, aga seda ei saanud äriregistrisse märkida, nagu väidab Vladimir Palamarchuk (kohus peab seda küll eluliselt ebausutavaks), pidi A. D XX S.R.O. nimele sõiduki ostmiseks oma tegevuse kooskõlastama, kas XX S.R.O. juhatuse või äriregistri järgse osanikuga. Olukorras, kus väidetavalt laenusumma kanti XX S.R.O. arvele sõiduki ostmiseks ning hiljem sõiduki eest ka tasuti ettevõtte arvelt, siis on iseenesest mõistetav, et ettevõtte juhatusel/osanikul ei ole põhjust keelduda väljastada volikirja või kinnitada sõiduki kättesaamist.
21.Nii volikirjal kui ka kinnitusel sõiduki kättesaamise kohta on dokumendi ülaosas kuupäev koos kellaajaga ning pdf faili nimetus, dokumendi allosas link, mis viitab sellele, et dokumendid on edastatud elektrooniliselt. Volikirjal, mis esitati XX GmbH-le on XX S.R.O. tempel ning auto müügiga seoses on esitatud just Vladimir Palamarchuki elamisloa koopia. Nii A. D kui ka P. G i ütlustest nähtub, et V. Palamarchuk oli seotud sõiduki Saksamaalt Tšehhi toimetamisega. P G i ütluste kohaselt osutas ta transporditeenust sõiduki Saksamaalt ära toomiseks Vladimir Palamarchuki palvel. A. D on oma ütlustes kinnitanud, et Vladimir Palamarchuk ka kontrollis ostmise protsessi, aga kontrollimise initsiaatoriks oli tema (D ). Eelnevast lähtuvalt leiab kohus, et V. Palamarchuki ütlused, et ta ei olnud kaasatud sõiduki BMW 840i ostmise protsessi ning ei ole volikirja ega kinnitust sõiduki kätte saamiseks allkirjastanud, ei ole usaldusväärsed, sest on
vastuolus teiste tõenditega.
22.Andmed riiklikust Tšehhi Vabariigi registrist tõendavad, et Igor Palamarchuk taotles 26.01.2023 Tšehhis sõiduki arvele võtmist ning 03.02.2023 transiidinumbri väljastamist. Sõiduki registreerimistunnistus XXX on välja antud 26.01.2023 ning transiitnumber XXX on omistatud sõidukile 03.02.2023, sõiduki omanikuks on märgitud I. Palamarchuk. (KoTo, tõendite köide 1, tl 110-136). I. Palamarchuki ütluste kohaselt sai ta sõiduki omanikuks põhjusel, et A. D ei suutnud talle tagasi maksta laenu, mis D oli temalt sõiduki ostmiseks võtnud ning A. D pakkus talle laenu katteks sõidukit. Kuna sõidukil olid puudused ning sõiduk vajas remonti, oli I. Palamarchuk nõus sõidukit laenu katteks vastu võtma pärast remondi teostamist. A. D sõlmiti ostu müügileping 26.01.2023. Vormistatud tšekid olid võla osa fikseerimine, tšekid kinnitavad, et ta (I. Palamarchuk) andis A. D raha 40 000 millegagi. I. Palamarchuk sõitis autoga 1-2 päeva, kuid auto siiski ei sobinud ning ta tegi A. D ettepaneku auto maha müüa.
23.Sarnase seletuse, et sõidukil esinesid puudused ning pärast korda tegemist sõiduk talle ikkagi ei meeldinud ja ta otsustas sõiduki müüa, esitas Igor Palamarchuk ka Narva piiripunktis (KoTo, tõendite köide 1, tl 139-140).
24.Seda, et A. D ei suutnud I. Palamarchukile laenu tagastada, sest avastas, et sõidukil esinevad puudused ning A. D klient keeldus autost, mistõttu pakkus A. D sõidukit I. Palamarchukile laenu katteks, on kinnitanud oma ütlustes ka V. Palamarchuk. V. Palamarchuki ütlused on kooskõlas I. Palamarchuki ütlustega samuti osas, et I. Palamarchuk sõitis mitu korda autoga, aga see talle ei sobinud.
25.Eelnevaga on kooskõlas A. D ütlused, kes kinnitab, et kuna tema algne klient, kellele ta soovis sõidukit vaheltkasuga edasi müüa, loobus sõiduki ostmisest autol olevate puuduste tõttu, siis pakkus ta sõidukit laenu katteks I. Palamarchukile. Samuti kinnitab A. D lepingu sõlmimist sõiduki müügiks I. Palamarchukile. D ütluste kohaselt ostis ta selle auto firmalt välja ning müüs füüsilise isikuna füüsilisele isikule. Tšehhis ei tohi toimetada ühel päeval üle 10 000 euroga, lepingus oli kirjas, et justkui tasuti sularahas, aga faktikohaselt kõik läks võla katteks. Tegelikult raha üleandmist ei toimunud.
26.Eelnevaga riimub 26.01.2023 ostu-müügileping koos üleandmisakti ja arvega. Dokumentidest nähtub, et A D müüb Igor Palamarchukile 26.01.2023 BMW 840i: VIN kood XXX, tehnilise passi nr XX ning registreerimistunnistus XX , hinnaga 44 700 eurot. Ostuhinna tasumises on kokku lepitud maksegraafik. (KoTo, tõendite köide 1, tl 163-172) Sissetuleku orderite kohaselt on A. D maksnud I. Palamarchukile sõiduki eest sularahas (KoTo, tõendite köide 1, tl 173-178).
27.Vaidlust ei ole, et sõiduk toimetati seejärel Tšehhist Eesti ning sõiduki transpordi Tšehhist Narva teostas P. G , kes andis auto edasi Venemaale toimetamiseks üle N. K le. Vaidlust pole ka selles, et sõiduki sai P. G I. Palamarchuki käest. See tuleneb üheselt P. G i, A. D i, I. Palamarchuki ja V. Palamarchuki ütlustest. Lisaks kinnitab seda 07.02.2023 teenuse osutamise leping number 1. Lepingu poolteks on P. G , ja I. Palamarchuk. Lepingust tulenevalt pooled leppisid kokku sõiduki suhtes veoteenuse osutamises Prahast Venemaale Peterburi 50 000 tsehhi krooni eest (KoTo, tõendite köide 3, tl 73-81).
28.I. Palamarchuki ütluste kohaselt ostja leidis Venemaalt A. D , kes tõi talle allkirjastamiseks ostu-müügilepingu. Sõiduki pidi Narvani toimetama P. G ning sealt edasi Venemaale P. G i tuttav. Läbirääkimisi G pidas A. D , samuti tõi A. D allkirjastamiseks lepingu sõiduki transportimiseks.
29.V. Palamarchuk on oma ütlustes sarnaselt kinnitanud, et müügiprotsessiga tegeles A. D . Samas V. Palamarchuki ütluste kohaselt pakkusid P. G koos A. D sõiduk müüa väljaspool Euroopa Liitu ning sõiduki kohaletoimetamisega tegelesid A. D ja P. G . V. Palamarchuki ütluste
kohaselt tema sõiduki Venemaale müümisega seotud ei ole, P. G ülesannet sõiduki Venemaale toimetamiseks ei ole andnud, Leedu ettevõttes töötavat Valdat ei tunne, E D sai teada alles pärast uurimise algatamist.
30.A. D i ütluste kohaselt ettepanek sõiduk kolmandatesse riikidesse müüa, tuli P. G. Kes leidis ostja, ta ei mäleta, tehnilised küsimused lahendas P. G . Sõiduki transportimiseks sõlmitud lepingut ta on näinud, kas ka lugenud, ei mäleta.
31.P. G ütluste kohaselt tegeles ta sõiduki transportimisega Tšehhist Venemaale Vladimir Palamarchuki soovil. Sõiduki koos dokumentidega sai ta Tšehhist Igor Palamarchuki käest ning edasised juhised tulid Vladimir Palamarchukilt. Ta sai V nimelise kontakti, XXX ja ta pidi läbi Eesti sinna sõitma, et saada kätte dokumendid. Leedust sai ta juurde mingi ostu-müügilepingu taolise dokumendi ja vist tollideklaratsiooni. Dokumentides oli sõiduki hinnaks märgitud 5000 eurot ning Valda kommenteeris seda sellega, et sõidukil on katki käigukast ja mootor, sellest teavitas P. G V. Palamarchuki, kes ütles, et ei ole probleemi. Narvas P. G kohtus N K ja toimetas sõiduauto N. K haagisele. K pidi sõiduki edasi Venemaale toimetama ning tema andis N. K üle tal olevad dokumendid.
32.On tuvastatud, et P. G i poolt viidatud V on V B , selleks on Leedule esitatud Euroopa uurimismäärus (KoTo, tõendite köide 3, tl 65-72), kuid V. Blechertiene ütluste kohaselt ei tea ta ei P. G it, E. D ega mäleta I. ega V. Palamarchuki. Tunnistaja V B ütluste kohaselt töötab ta Leedus ettevõttes XX ning ettevõte tegeleb kauba veoga. XX A T LT kaupa ta on võibolla vedanud. UAB Marijampoles Muitines Terminalas on tollivahendaja ning kui tema poole on pöördutud dokumentide vormistamiseks on ta kliente sinna suunanud.
33.Seega isikuliste tõendiallikate poolt antud ütlused sõidukile ostja leidmisel, dokumentide vormistamisel ning Venemaale toimetamisel on vastuolulised, mistõttu tõusetub küsimus, kelle ütlusi pidada usaldusväärseteks. Kohus märgib, et kohus on juba varasemalt leidnud, et V. Palamarchuki ütlused osas, mis puudutasid sõiduki Saksamaalt ostmisprotsessi on olnud vastuolus teiste tõenditega, mis annab aluse kahtluse alla seada ka muud V. Palamarchuki ütlused, mis tõendikogumiga ei riimu. Nii I. Palamarchuki kui ka A. D i ütlustest tuleneb, et nad on vormistanud sissetuleku orderid fiktiivselt, tegelikkuses sularaha üleandmist nende alusel ei toimunud, mis näitab kohtu hinnangul seda, et isikud on nõus moonutama tegelikkust endale sobivas suunas. Paratamatult annab see võimaluse teha negatiivne järeldus isikute ütluste usaldusväärsuse osas tervikuna.
34.Arvestades, et V. B tegutseb valdkonnas, kus on palju kliente ja kaupu, siis on eluliselt usutav, et iga üksikjuhtum ning klient talle meelde ei jää ning V. B võibki juhtunut mitte mäletada.
35.P. G i ütluste kohaselt suhtles ta Vladimir Palamarchukiga suhtlusrakenduse WhatsApp kaudu. Suhtlusrakenduses toimunud vestluse on P. G ka uurijale välja andnud ning seda on vaadeldud 18.06.2024 vaatlusprotokolliga (KoTo, tõendite köide 2, tl 95-122). Seega P. G i ütlused on lisaks kinnitatud ka muu tõendiga, mille kohus on lubatavaks tunnistanud. Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et sõiduki BMW Venemaale toimetamise asjaolude osas on usaldusväärsed P. G i ütlused, mis on kooskõlas 18.06.2024 vaatlusprotokolliga.
36.Vaatlusprotokollist nähtub, et P. G i ja V. Palamarchuki vahel toimub 26.01.2023 vestlus, et kas P. G saaks toimetada BMW Tšehhist Eestisse Narva ja sealt edasi Peterburgi. 01.02.2023 saadab P. G V. Palamarchukile N. K telefoninumbri. 02.02.2023 saadab V. Palamarchuk P. G ile aadressi XXX ning 07.02.2023 kirjutab täiendavalt, et Eestisse sõites tuleb läbi käia Leedus aadressilt, kus on keegi naisterahvas V , kes abistab dokumentide vormistamisega. 08.02.2023 edastab V. Palamarchuk P. G ile E D ja I. Palamarchuki passide koopiad. P. G i ja V. Palamarchuki vahelisest salvestatud vestlusest nähtub, et 07.02.2023 läheb P. G BMW-le järele
Tšehhi V. Palamarchuki juurde, kus I. Palamarchuk annab sõiduki üle P. G ile, kes seejärel liigub treileril oleva BMW-ga Eesti poole. 08.02.2023 saadab P. G Leedust saadud dokumentide pildid V. Palamarchukile. 09.02.2023 hommikul saab P. G Narvas kokku N. K ning saadab treilerile laaditud sõiduki pildid V. Palamarchukile, kes tunneb muret, ega kinnitused velgesid ära ei kriimusta. Samal päeval küsib V. Palamarchuk G , miks P. G ei öelnud N. K , et arvel kirjas 4900, kuna seal mootori ja käigukasti praak, millest V eile kirjutas.
37.Seega tuleneb 18.06.2024 vaatlusprotokollist ning P. G i ütlustest, et juhised sõiduki BMW Venemaale toimetamiseks andis V. Palamarchuk, ta juhendas, kuidas sõidukit transportida, kelle poole pöörduda dokumentide vormistamiseks ning kontrollis sõiduki liikumist kuni selle kinnipidamiseni Narva piiripunktis.
38.Ka N K ütlustest tuleneb, et juhised sõiduki Narvast Venemaale üle piiri viimiseks sai ta V. Palamarchukilt. N. K ütluste kohaselt võttis V temaga ühendust ja palus autoga piiri ületada. V. Palamarchuk küsis tema käest, milliseid dokumente on piiri ületuseks vaja ning palju K teenus maksab. Auto toimetas K P. G . Vladimir kureeris sõiduki transportimise protsessi, öeldes kes ja millal välja sõidab. Dokumendid sai ta P. G i käest. Tema kontrollis, kas tehniline pass oleks korras ja et oleks tema nimel volikiri. Volikirja sai ta Venemaalt, kontakti volikirja saamiseks andis talle Vladimir Palamarchuk. Sõiduki pidi N. K Venemaal toimetama E D.
39.Kaitsjad on viidanud, et N. K on asjas ise olnud kahtlustatav. Nii tõepoolest on olnud, kuid 27.05.2024 on N. K suhtes põhistamata määrusega menetlus lõpetatud KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, s.o aluse puudumise tõttu (KoTo, tõendite köide 1, tl 198-200, tõendite köide 4, tl 216217). Kohtupraktika kohaselt endise kaaskahtlustatava või -süüdistatava ütluste hindamisel ei ole seaduse mõttes kitsendusi või erandeid ja neid hinnatakse üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega. (vt nt Riigikohtu 14.06.2022 otsus 1-20-1208). N. K on andnud kohtumenetluses ütlusi 07.03.2025, s.o peaaegu aasta pärast seda, kui menetlus tema suhtes on aluse puudumise tõttu lõpetatud ning kohtumenetluses ütlusi andes on ta olnud tunnistaja staatuses. N. K ütlused, et V. Palamarchuk juhendas sõiduki BMW toimetamist Venemaale ühtivad P. G ütlustega ning 18.06.2024 vaatlusprotokolliga, millega on vaadeldud P. G i ja V. Palamarchuki vahelisi vestlusi. Samuti on ka N. K sarnaselt P G nii V. Palamarchuki kui ka E. D suheldes kasutanud suhtlusrakendust WhatsApp ning säilinud vestlusest tehtud kuvatõmmised uurijale edastanud. Välja antud vestlusi on vaadeldud 27.05.2024 vaatlusprotokolliga (KoTo, tõendite köide 2, tl 95122) ning 28.05.2024 vaatlusprotokolliga (KoTo, tõendite köide 2, tl 143-205).
40.27.05.2024 vaatlusprotokollist nähtub, et V. Palamarchuk 09.02.2023 küsib N. K , kus on auto võti ning kas K on kirjeldanud auto seisukorda, küsib Vene volikirja kohta ja teatab, et Emil võtab selle ära. 13.04.2023 kirjutab V. Palamarchuk K korduvalt, et mis on minu autoga, mille te pidite kohale toimetama Venemaale. Tal (V. Palamarchukil) on rahalised kulutused. (KoTo, tõendite köide 2, tl 95-122).
41.28.05.2024 vaatlusprotokollist nähtub, et E D kirjutab 02.02.2023 N K seoses auto üleviimisega ning N. K teatab, et on vaja volikirja ning edaspidi N. K ning E. D edastavad andmeid sõiduki toimetamisega seonduvalt. Piiripunktis 09.02.2023 küsib N. K E. D miks invoices seisab 4900, mille peale D kirjutab, et kohe Vladimir helistab. Samuti kirjutab E. D veidi hiljem, et helista Vladimirile. (KoTo, tõendite köide 2, tl 143-205)
42.Seega on N. K ütlused kooskõlas ka 27.05.2024 ning 28.05.2024 vaatlusprotokollis kajastatuga, mistõttu leiab kohus, et N. K ütlused on usaldusväärsed.
43.Viimaks peatub kohus sõiduki BMW väärtusel. Tunnistaja T. Z on oma ütlustes selgitanud, et kui tegemist on tolliväärtusega või statistilise väärtusega kauba väärtusega, siis
Maksu-ja Tolliametis on olemas tariifide talitus, kes vastab nendele päringutele. Kui ametnikul on küsimus määratud kaubakoodi osas, siis ta võtab ühendust spetsialistidega, et nemad määraksid õige kaubakoodi. Tema pöördub tollitariifide talitusse ja sõltuvalt kauba iseloomust, siis kas nemad ise määravad statistilist väärtust või kui nemad ei ole selle ala eksperdid, siis nad pöörduvad spetsialisti poole, kellega on Maksu-ja Tolliametil olemas vastav leping.
44.Kaubakoodi määramise e-kirjade väljatrüki kohaselt 10.02.2023 pöördus T. Z e-kirjaga tollitariifide osakonna poole, et määrata sõiduki BMW registreerimismärgiga XXX kaubakood ja statistiline väärtus. Kaubakoodiks määrati 8703 23 90 00. (KoTo, tõendite köide 1, tl 78-80). Väärtuse hindamiseks on Maksu-ja Tolliameti 13.02.2023 pöördunud Roheline Laine OÜ poole, paludes mootorsõiduki keskmise turuväärtuse määramist, millele vastuseks e- kirjaga edastati hindamisakt. (KoTo, tõendite köide 1, tl 190-191).
45.Kaitsjad on seadnud kahtluse alla OÜ Roheline Laine poolt koostatud hindamisakti usaldusväärsuse, tuues välja, et on selgusetu, millest on lähtunud Rohelise Laine hindaja, sõiduki ülevaatus on olnud pealiskaudne ning ülevaatuse on teostanud isik, kes lisaks töötab ka politseitöötajana. Tegemist ei ole akrediteeritud eksperdi poolt esitatud hinnanguga, vaid tavapärase inimese arvamusega, kes on hinnangu andnud tuvastamata meetodil.
46.Hindamisaktis on märgitud, et sõiduki hinna määramisel on kasutatud võrdlusena sarnaste sõidukite müügipakkumisi nii Eestis kui Euroopas. Samuti on L.Y oma ütlustes selgitanud hindamise protsessi kohta, et kui tuleb tellimus, siis sisestatakse see vastavasse töösüsteemi ja jagatakse tööülesandena sõiduki ülevaatus vastavalt Eestis olevale piirkonnas viibivale konsultandile. Pärast seda läheb konsultant vaatab sõiduki üle, täidab kõik vajalikud materjalid, vaatab üle sõiduki varustuse. Selle käigus tehakse ka fotod ja tuuakse välja ka sõiduki puudused, on nad tehnilised või visuaalsed. Seejärel antakse tööülesanne üle hindajale, ehk siis talle, kelle ülesandeks on määrata sõidukile turuväärtus Euroopas ja Eestis olevate võrdväärsete sõidukite alusel. Nende alusel koostatakse hind ja allkirjastatud akt väljastatakse akt tellijale. L.Y on oma ütlustes kinnitanud, et BMW registreerimismärgiga XXX hindamisprotsess toimus tavapäraselt. Piirkonna konsultant vaatas auto üle, edastas talle materjali ning tema otsis välja võrdlevad pakkumisi nii Eesti, kui ka Euroopa müügiportaalidest. Eestis nii müügil olevate, kui lähiajaloos olevate sõidukite hulgas oli vähe võrdlusi ning seetõttu läks ta Euroopa turule üle. Seega on kohtu hinnangul jälgitav, millistele andmetele on hindamisel tuginetud.
47.L.Y ütluste kohaselt Rohelise Laine OÜ Ida-Virumaa konsultant on P R ning L.Y möönis, et teab, et P. R töötas politseis. Kohus leiab, et asjaolu, et P. R töötab ka Politsei-ja Piirivalveametis ei oma antud juhul tähtsust ja ei mõjuta mitte kuidagi tema poolt teostatud ülevaatuse usaldusväärsust. P. R ülesandeks oli sõiduk üle vaadata, teha fotod ning edastada materjalid L.Y-le. Kohtule ei ole kaitsjate poolt esitatud ühtegi alust, et P. R edastatud materjalid ja fotod erinenuks tema tavapäraselt L.Y-le edastatud materjalidest. P. R ei ole käesolevas asjas olnud menetlejaks. Ainuüksi asjaolu, et P R töötab lisaks Rohelise Laine OÜ konsultandiks olemisele ka politseinikuna, ei muuda teda erapoolikuks. Kohus rõhutab, et kohtueelset menetlust käesolevas asjas ei viinud läbi Politsei-ja Piirivalveamet vaid Kaitsepolitseiamet.
48.Kohus nõustub, et L.Y ei ole akrediteeritud ekspert. L.Y on andnud ütlusi, et on ametilt kahjukäsitleja, hindaja. Tema tööülesande hulka kuulub sõidukite turuväärtuse hindamine liisingutele, kindlustusseltsidele, kui on mahakandmis taotlused ja ka Maksu-ja Tolliametile. Selles valdkonnas on ta töötanud 16 aastat, aga aktiliselt allkirjastab viiendat aastat. Aastas teeb ta ca 300-400 hindamisakti. Seega on kohus seisukohal, et L.Y-l on olemas vajalikud teadmised ja oskused sõiduki keskmise turuväärtuse hindamiseks. Hindamisaktil on ka märgitud Bureau Veritase sertifitseering ISO 9001 järgi. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hindamisakt
on usaldusväärne tõend ja sellele on võimalik tugineda.
49.OÜ Roheline Laine poolt koostatud hindamisaktist ning selle juurde kuuluvast kirjavahetusest nähtub, et sõiduki tegelikuks väärtuseks on 62 000 eurot ning seda ilma käibemaksuta. Hindamine on teostatud 15.02.2023 ja ülevaatus samuti 15.02.2023. Hindamise teostas Rohelise Laine komisjon ning L.Y on oma ütlustes kinnitanud, et komisjon oli ainuisikuline ning hindamise teostas tema. Hindamisaktis on märgitud sõiduki tehnilised andmed, varustus, lisavarustus. Märkustena on kirjas, et auto on väga heas seisukorras, käivitatud. Turuväärtust tõstvaid ja langetavaid asjaolusid ei ole. Hooldusraamat puudub. Võrreldud on sarnaste sõidukite müügipakkumisi Eestis ja Euroopas. Aktile on juurde lisatud fotod. (KoTo, tõendite köide 1, tl 192-197). OÜ Roheline Laine hindamisakt on kooskõlas Saksamaa autopoest saadud arvega, mille kohaselt müüdi sõiduk 59571,43 euroga ilma käibemaksuta.
50.Kaitsja I. Sumarok on seisukohal, et sõiduki väärtuse hindamisel ei ole lähtutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. a määrusest nr 952/2013 (liidu tolliseadustik) ja EL komisjoni 24. novembri 2015. a rakendusmäärusest nr 2015/2447 ehk Kauba väärtuseks loetakse Kauba tolliväärtus. Tolliväärtuse määramise esmaseks meetodiks on tehinguväärtuse meetod, st kõigepealt peab alati proovima määrata tolliväärtuse esimese (tehinguväärtuse) meetodi alusel ning alles siis saab kasutada teisi meetodeid.
51.Kohus märgib, et kuna sõiduautode, mille väärtus ületab 50 000 eurot müük, tarne, üle kandmine ning eksport Venemaale on keelatud, siis kaitsja poolt viidatud tehinguväärtuse kasutamine, toob kaasa olukorra, kus kauba väärtusega on võimalik manipuleerida, märkides selle tehingus tahtlikult madalamaks, eesmärgiga võimaldada kauba müüki, tarnet jne Venemaale. See omakorda muudab sanktsioonid sisutühjaks. Seetõttu leiab kohus, et tehinguväärtuse põhimõtte kohaldamine antud tingimustes ei ole võimalik ning kauba väärtuse määramisel võib ja tulebki lähtuda teistest põhimõtetest.
52.Kaitsja A. Matvejev on seisukohal, et väärtuse määramisel tuleb lähtuda TsÜS § 65 lõikest 1, mille kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 65 teise lause kohaselt on eseme harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind ehk turuhind. Kaitsja lähtub sellest, et sõiduk oli registreeritud ja asus väidetava kuriteo toimepanemise ajal Tšehhi Vabariigis. Seetõttu tuleb kaitsja arvates sõiduki väärtuse kindlaksmääramisel lähtuda Tšehhi Vabariigi turutingimustes kehtinud väärtusest ehk kohalikust keskmisest müügihinnast.
53.Kohus leiab, et kaitsja viide keskmisele müügihinnale on küll asjakohane, kuid kohus ei nõustu kaitsjaga, et tuleks lähtuda keskmisest müügihinnast just Tšehhi Vabariigis. Sõidukit BMW registreerimismärgiga XXX püüti toimetada üle piiri Venemaale Narvas, s.o Eesti Vabariigis. Seega saab asjakohane olla Eesti Vabariigis kehtiv keskmine müügihind. L.Y ütluste kohaselt kuna Eestis võrdlusmaterjali sarnase sõiduki kohta nappis, oli hinna määramisel kasutatud Euroopa turgu laiemalt. Kohtu hinnangul on sõiduki väärtuse määramisel toimitud korrektselt ning sõiduki väärtuse määramine on jälgitav. Lisaks märgib kohus, et autoportaalide vaatlusprotokolliga 07.06.2024 on kontrollitud sarnase sõiduki väärtust Venemaal, st riigis kuhu sõiduk sooviti toimetada ning tuvastatud, et sarnase sõiduki väärtus on Venemaal oluliselt kõrgem. (KoTo, tõendite köide 1, tl 179-189)
54.Kaitsjad on oma tõendina esitanud Tšehhi riikliku eksperti poolt esitatud ekspertiisiakti sõiduki hinna määramiseks (KoTo, tõendite köide 3, tl 22-34) ja ka väljavõtte Tšehhi Vabariigi justiitsministeeriumi kodulehelt, millest nähtub, et ekspertiisiakti koostaja on Tšehhi riiklik ekspert. (KoTo, tõendite köide 4, tl 1-3). Kohus ei näe alust, et kahtluse alla seada Tšehhi eksperdi pädevust eksperdiakti väljastamisel. Küll aga on kohus seisukohal, et ekspertiisiakt ei saa olla
usaldusväärseks tõendiks sõiduki tegeliku väärtuse osas põhjusel, et pärast sõiduki ekspertiisiks esitamist teostati sõiduki remont. Nimelt ekspertiisiaktist lähtuvalt on sõiduki hind määratud seisuga 26.01.2023 ning akt koostatud 15.02.2023. (KoTo, tõendite köide 3, tl 22-34). A. D i, I. Palamarchuki ning V. Palamarchuki ütlustest nähtub aga, et esmalt viidi sõiduk ekspertiisi ning seejärel viidi sõiduk parandusse. A. D i ütluste kohaselt oli sõidukil vigastus laki värvikihil, paljudel keredetailidel, mistõttu sõiduk viidi ekspertiisi, et tuvastada sõiduki hind. Eksperdil oli vahendid laki värvikihi mõõtmiseks ning ta andis suuliselt auto ligikaudse hinnangu. A. D aitas I. Palamarchukil leida kohta sõiduki remondiks. Nii I. Palamarchuki kui ka V. Palamarchuki ütluste kohaselt esinesid sõidukil värvikahjustused ning I. Palamarchuk nõustus A. D sõidukit vastu võtma pärast ekspertiisi tegemist ja siis kui oli parandatud puudused. Seega sõidukil esinenud puudused parandati. Kaitsjad on seejuures esitanud värvikahjustuste parandamise tõendamiseks tõenditena 09.04.2024 arve Hommage Detailing s.r.o-lt. (KoTo, tõendite köide 3, tl 82-84) ja Hommage Detailing Instagrami postituse (KoTo, tõendite köide 3, tl 85-87). Kohus märgib, et ei arvest, kus on küll märgitud värvi parandamine ja renoveerimine, ei nähtu, millisel autol töö teostati ega postitusest ei nähtu ühtegi sõiduki identifitseerimistunnust, mistõttu kohus ei saa seostada esitatud tõendeid justnimelt BMW registreerimismärgiga XXX tehtud värvitöödega. Samas ilmestab selline tõendite esitamine, et vaidlus puudub selles, et sõidukil esinenud puudused parandati.
55.Kohus leiab, et üheselt on tuvastatud ka see, et sõiduki remont toimus pärast 26.01.2023, s.o pärast sõiduki ekspertiisi viimist. Kohus on varasemalt tuvastanud, et sõiduk jõudis Tšehhi 26.01.2023 ning samal päeval taotles I. Palamarchuk sõiduki Tšehhis arvele võtmist. Eluliselt ei ole usutav, et samal päeval jõuti veel enne sõiduki ekspertiisi viimist teostada sõidukil värvitööd. Lisaks on isikulised tõendiallikad ( D ja I ja V. Palamarchuk) kinnitanud, et järjekord oli just esmalt ekspertiis ja seejärel remont. Ka ekspertiisiaktis on otseselt viidatud värvikahjustuste olemasolule, mis kinnitab, et parandusi eksperdi sõiduki ülevaatamise ajaks tehtud ei olnud. Kohus märgib ka seda, et I. Palamarchuk on oma ütlustes viidanud velgede vigastustele. Sõiduki velgi on kontrollitud Inchape BMW service poolt 20.05.2024, tulemuseks oli, et viskamist ei tuvastatud, ega ka seda, et veljed oleksid kõverad. (KoTo, tõendite köide 2, tl 14-142). A Š ütluste kohaselt kui viskumist ei tuvastata ja ei ole näha, et veljed kõverad oleksid, siis suure tõenäosusega on veljed korras. Eelnev kinnitab veelkord, et kui sõidukil esinesid Tšehhis puudused, siis sõiduki Eestisse toimetamise ajaks olid need kõrvaldatud. On ilmselge, et sõiduki väärtust mõjutab tema remondivajadus ning olukorras, kus puudused on parandatud, siis on kõrgem ka sõiduki väärtus. Olukorras, kus ekspertiis teostati seisuga, kui sõiduki remont oli alles teostamata, ei saanud ekspertiis kajastada sõiduki tegelikku väärtust. Eelnevast lähtuvalt leiab kohus, et Tšehhi ekspertiisiaktile sõiduki väärtuse tuvastamisel ei ole võimalik tugineda.
56.Kaitsja A. Matvejev on esitanud tõenditena Tšehhi ja Saksamaa autode müügiportaalidest pärit sõidukite müügikuulutusi. Müügikuulutustest nähtuvalt on müügis olnud mitmeid BMW 840i sõidukeid, registreerimisaastaga 2019/2020, mille hinnaks on vähem kui 50 000 eurot. (KoTo, tõendite köide 3, tl 88-153). Vaidlust ei ole, et kaitsja esitatud müügikuulutused on pärit hilisemast ajast kui sõidukit BMW registreerimismärgiga XXX püüti üle Narva piiri toimetada, mistõttu ei kajasta müügikuulutused müügis olevate sõidukite hindu sõiduki BMW registreerimismärgiga XXX üle piiri toimetamise ajal. Samuti leiab kohus, et enamus müügikuulutustes olevatest sõidukitest ei ole samaväärsed BMW registreerimismärgiga XXX , mistõttu ei saa müügikuulutuste põhjal teha järeldust, et vaidlusaluse BMW keskmine turuväärtus oli selle üle piiri toimetamise ajal väiksem kui 50 000 eurot.
57.BMW registreerimismärgiga XXX oli BMW 840i, kupee, bensiinimootoriga, võimsus 245 kW, esmane registreerimine 2019 detsembris (KoTo, tõendite köide 1, tl 84-109). Sõiduki läbisõit Saksamaa müügiarve kohaselt 12270 km (KoTo, tõendite köide 1, tl 6-19), sõiduki
ülevaatamisel asitõendina 12047 km (KoTo, tõendite köide 1, tl 1-5), hooldusajaloo kohaselt 12019 km (KoTo, tõendite köide 2, tl 123-140). Kaitsja poolt esitatud müügikuulutustes on esitatud nii diiselmootoriga sõidukite müügikuulutused (KoTo, tõendite köide 3, tl 88-94, tl 110114) kui ka hoopis teistsuguse BMW mudeli müügikuulutused (KoTo, tõendite köide 3, tl 95-103) ning isegi kabriolett kerega BMW müügikuulutus (KoTo, tõendite köide 3, tl 134-138). Müügikuulutustes olevate sõidukite läbisõit erineb oluliselt BMW registreerimismärgiga XXX läbisõidust. Kõige väiksema läbisõiduga sõiduk müügikuulutustes on läbisõiduga 21064 km ning tema hind 57 999 eurot (neto 48 739 eurot), (KoTo, tõendite köide 3, tl 139-144), sealt järgnev läbisõiduga 38 000 km hinnaga 49500 eurot (KoTo, tõendite köide 3, tl 120-124), ülejäänud müügikuulutustes olevad sõidukid on suurema läbisõiduga. Üldteada on, et läbisõit mõjutab oluliselt auto hinda ning väiksema läbisõiduga sõidukite hind on üldjuhul kõrgem, mistõttu ei saa oluliselt erinevate läbisõiduga sõidukeid pidada samaväärseteks. Lisaks väljavõttest portaalist automobile.ee nähtub, et 19.03.2025 tehtud otsingus on määratud hinnaks kuni 50000 eurot. (KoTo, tõendite köide 3, tl 148-153). Seega on väljavõte portaalist esitatud valikuliselt ning kajastamata on jäänud müügikuulutused, kus sõidukid on olnud müügis kõrgema hinnaga kui 50 000 eurot. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et esitatud müügikuulutustest ei ole võimalik teha järeldust sõiduki BMW registreerimismärgiga XXX väärtuse osas.
58.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et süüdistuses kirjeldatud sündmuste käik on tõendamist leidnud. Õiguslik hinnang
59.Vladimir Palamarchukile ja Igor Palamarchukile on esitatud süüdistus KarS § 93 1 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteos, s.o rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud keelu rikkumise katses.
60.KarS § 931 on koosseisutüübilt formaalne ja viiteline kuriteokoosseis. Rahvusvahelise sanktsiooni mõistet KarS ei ava ning selles osas tuleb kohaldada Rahvusvahelise sanktsiooni seadust (RSanS). RSanS § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde.
61.Vladimir Palamarchukile ning Igor Palamarchukile on süüks pandud Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014, 31.07.2014 rikkumise katset. Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014, 31.07.2014 artikkel 3h lõike 1 kohaselt on keelatud müüa, tarnida, üle kanda või eksportida määruse XVIII lisas loetletud luksuskaupu otse või kaudselt füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksusele või asutusele Venemaal või kasutamiseks Venemaal. Sõiduauto, mille väärtus ületab 50 000 eurot, kuulub määruse XVIII lisa seitsmeteistkümnendas lõikes kaubakoodi 8703 23 90 00 alla. Üle 50 000 euro maksvad sõiduautod lisati sanktsioonialuse kaubana määrusesse 15.03.2022 muutmismäärusega nr 2022/428. Euroopa Liidu Nõukogu 31.07.2014 määrus nr 833/2014 koos muudatustega on RSanS § 9 lg 1 tähenduses rahvusvaheline sanktsioon.
62.Kuna Igor ja Vladimir Palamarchukile on esitatud süüdistus süüteokatses, siis tuleb esmalt hinnata millise teo toimepanemisele oli isikute teo tahtlus suunatud. Puudub igasugune vaidlus selles, et Igor Palamarchuk oli ja on sõiduki BMW registreerimisnumbriga XXX omanik. Kohus on tuvastanud sellegi, et I. Palamarchuk sõlmis müügilepingu sõiduki müümiseks E D, kes elab Venemaal. Sõiduki Venemaale toimetamiseks sõlmis I. Palamarchuk lepingu P. G iga veoteenuse osutamiseks Prahast Venemaale Peterburgi. I. Palamarchuk andis sõiduki Tšehhis P. G ile üle ning
andis üle ka dokumendid. Juhised P. G ile sõiduki BMW transportimiseks andis aga V. Palamarchuk ja seda juba enne sõiduki üle andmist P. G ile. Nii edastas 02.02.2023 V. Palamarchuk P. G ile aadressi XXX ning 07.02.2023 juhendas, et sealt aadressilt on vaja läbi käia dokumentide vormistamiseks. V. Palamarchuk oli ka see, kes P. G teatas, et sõiduki saab I. Palamarchuki käest. 08.02.2023 edastas V. Palamarchuk P. G ile E D ja I. Palamarchuki passide koopiad. Selline sündmuste jada kinnitab kohtu hinnangul seda, et I. Palamarchuki ning V. Palamarchuki tegevus oli kooskõlastatud ning nad tegutsesid ühiselt. I. Palamarchuk sõlmis ostjaga lepingu, andis üle dokumendid ja sõiduki transpordiks Venemaale ning V. Palamarchuk korraldas sõiduki toimetamist ostjale Venemaale. Selleks V. Palamarchuk juhendas P. G it, kuidas sõidukit transportida, kontrollis selle üle andmist N. K , kelle ülesandeks oli sõiduk üle piiri viia ning kontrollis sõiduki liikumist kuni selle kinnipidamiseni Narva piiripunktis. Eeltoodust lähtuvalt tahtsid Igor Palamarchuk ja Vladimir Palamarchuk müüa ja transportida sõidukit BMW Venemaale.
63.Kohus leiab sedagi, et I. Palamarchuk ja V. Palamarchuk olid teadlikud, et sõiduki BMW väärtus on suurem kui 50 000 eurot. I. Palamarchuk on oma ütlustes kinnitanud, et andis A. D laenu 60 000 eurot sõiduki ostmiseks Saksamaalt. Seega oli I. Palamarchuk teadlik, et sõiduki väärtus on ca 60 000 eurot. Kuigi isikuliste tõendiallikate ütlustest tuleneb, et Tšehhis avastati sõidukil erinevad puudused ning sõidukile teostati ekspertiis, mille kohaselt sõiduki väärtus oli väiksem kui 50 000 eurot, on üheselt tuvastatud, et sõidukil esinevad puudused parandati. Seejuures parandati puudused pärast sõiduki ekspertiisi viimist. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et I. Palamarchuk ei saanud sõiduki väärtuse osas tugineda teostatud ekspertiisile, seda enam, et ekspertiisi akt koostati alles 15.02.2023, s.o pärast seda kui sõiduk oli juba Narva piiripunktis kinni peetud. Kohus leiab, et eluliselt ei ole usutav, et ekspert andis juba enne akti koostamist eelhinnangu ning isegi juhul kui selline hinnang anti, siis I. Palamarchuk oli teadlik, et ekspert ei saanud arvestada asjaolu, et sõiduk remonditi. Üldteada olevalt sõiduki remont mõjutab sõiduki väärtust ning käesoleval juhul on ilmselge, et remondi eesmärk oligi sõiduki väärtuse tõstmine, sest värvikahjustuste olemasolu ja nende parandamine ei mõjuta sõiduki sõiduomadusi, küll aga on otseselt seotud sõiduki välimusega.
64.Sarnaselt I. Palamarchukiga oli ka V. Palamarchuk teadlik, et sõiduk soetati Saksamaalt ca 60 000 eurot eest. Kohus on varasemalt tuvastanud, et Saksamaalt osteti sõiduk XX S.R.O. nimel, mille osanik on Vladimir Palamarchuk ning kes andis volikirja sõiduki Saksamaalt Tšehhi toimetamiseks ning kes kinnitas sõiduki kätte saamist. V. Palamarchuk kinnitas oma ütlustes sarnaselt I. Palamarchukiga, et sõidukil esinesid puudused, teostati ekspertiis ja remonditi sõiduk. Seega ka V. Palamarchuk teadis, et pärast remonti sõiduki väärtus suures osas taastub ja sõiduki väärtus ei vasta enam eksperdi hinnangule. V. Palamarchuk oli isikuks, kes suunas P. G i Leetu dokumentide vormistamiseks ning Leedust saadud dokumentidel on märgitud sõiduki väärtus 4900 eurot ning viidatud sõidukil olevatele puudustele. V. Palamarchuk on P. G kirjutanud, et miks P. G ei öelnud N. K , et arvel kirjas 4900, kuna seal mootori ja käigukasti praak, millest Valda eile kirjutas. Seega näitab V. Palamarchuki käitumine, et ta oli teadlik, et sõiduki väärtus ületab 50 000 eurot ning ta sooviski näidata sõiduki väärtust tegelikust väiksemana, et võimalda sõiduki müük ja transport Venemaale. Eelnev kinnitab sedagi, et V. Palamarchuk oli teadlik sanktsioonide olemasolust ning kavatsetult korraldas sõiduki toimetamist Venemaale. Ka I. Palamarchuki tegevus müügilepingus (esitas Narva piiripunktis) sõiduki tegeliku väärtuse väiksemana kajastamisel, kinnitab, et ka I. Palamarchuki kavatsus oli vältida olukorda, kus sanktsioonide tõttu ei ole võimalik sõidukit Venemaale müüa ja transportida. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et on tõendatud, et I. Palamarchuk ja V. Palamarchuk olid teadlikud, et sõiduki BMW väärtus ületab 50 000 eurot ning nad tahtsid sõidukit müüa Venemaal elavale isikule ja transportida Venemaale.
65.Süüteokatse objektiivsete tunnuste hulka kuulub süüteo vahetu alustamine toimepanija poolt. Kohus on varasemalt tuvastanud, et sõiduki transpordiks kasutasid I. Palamarchuk ning V.
Palamarchuk P. G i ning N. K teenuseid. P. G transportis sõiduki Narva N. K ning N. K ülesandeks oli toimetada sõiduk üle Eesti Vene piiri Narva piiripunktis. Seega ei I. Palamarchuk ega V. Palamarchuk ei transportinud sõidukit ise. Kohtu hinnangul ei too see aga kaasa I. Palamarchuki ja V. Palamarchuki vastutuse välistamist. KarS § 21 lg 1 kohaselt on kuriteo toimepanijaks isik, kes paneb vahetult teo toime või teist isikut ära kasutades. Käesoleval juhul ongi I. ja V. Palamarchuk teo toime pannud teist isikut ära kasutades ning seda ülekaaluka teadmisega valitsemisel. Kohus on tuvastanud, et P. G sai dokumendid sõiduki kohta I. Palamarchukilt ning juhised edasise sõidukiga toimimise osas V. Palamarchukilt. Seega tema teadmised sõiduki, sh sõiduki väärtuse kohta pärinesid I. ja V. Palamarchukilt. P. G i roll seisnes transporditeenuse osutamises, seejuures piirdus tema osa sõiduki transportimisel vaid kuni Narvani. N. K , kelle ülesandeks oli toimetada sõiduk üle Eesti Vene piiri, sai oma teadmised sõiduki väärtuse kohta V. Palamarchukilt. N. K ütluste kohaselt oli tal V. Palamarchukiga isegi juttu ega ei ületata sanktsioone, mille peale V. Palamarchuk vastas, et kõik on korras. N. K ei olnud teadlik asjaoludest, mis tingisid tema tegevuse ebaseaduslikkuse. N. K lähtus V. Palamarchukilt saadud teabest ja talle edastatud dokumentidest. N. K antud dokumendid olid tšehhi- ja leedukeelsed, s.o keeltes, mida N. K ei vallanud ning tal puudus võimalus dokumentidega tutvudes neist aru saada.
66.KarS § 25 lg 3 kohaselt algab teist isikut kasutava täideviimise korral süüteokatse hetkest, mil isik minetab kontrolli toimuva üle või kui teo vahendaja vastavalt isiku ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüteokatse algas hilisemalt ajal, kui N. K sõitis Narva piiripunkti ja alustas sõidukiga BMW piiriületust, seega alustas KarS § 93 1 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemist. Maksu- ja Tolliamet pidas aga sõiduki kinni ja takistas selle toimetamist Venemaale. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul Igor Palamarchuk ja V. Palamarchuk täitnud KarS § 931 lg 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivse ja objektiivse koosseisu.
Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
Karistus
68.Kuna kohus mõistab Igor Palamarchuki ja Vladimir Palamarchuki süüdi, tuleb mõista ka karistus. Riiklik süüdistaja taotles Vladimir Palamarchuki ja Igor Palamarchuki süüdi mõistmist KarS § 931 lg 1 – § 25 lg 2 järgi ning Igor Palamarchukile karistuseks rahalist karistust 200 päevamäära suuruses ning Vladimir Palamarchukile karistuseks 8 kuud vangistust. Seadusandja on KarS 931 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
69.KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, ning seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (KarS § 56 lg 1 ls 1) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
70.Kõrgeima astme kohus on korduvalt selgitanud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. Nimetatud põhimõte baseerub KarS § 56 lg-le 2. Seega alustab kohus esmalt karistuse mõistmisel seisukoha kujundamist selles, kas on võimalik kohaldada
rahalist karistust. Igor Palamarchuk
71.Igor Palamarchuk on Eesti karistusregistri andmetel karistamata (KoTo, tõendite köide 3, tl 21). Kuigi tegemist on Vene Föderatsiooni kodanikuga ning kohtule ei ole esitatud andmeid, kas isikut on karistatud mujal, nt Vene Föderatsioonis, siis kohus lähtub in dubio pro reo printsiibist ja teeb, tuginedes Eesti karistusregistri andmetele järelduse, et I. Palamarachuki käitumine on olnud õiguskuulekas. Seega ei saa I. Palamarchuki puhul väita, et tema käitumist saab mõjutada ainult vangistusega. Kohus ei näe arvestades toime pandud tegu ning I. Palamarchuki teopanust ka ühtegi muud alust, mis annaks võimaluse asuda seisukohale, et kergemaliigilise karistuse mõistmine oleks ilmselgelt ebapiisav. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et I. Palamarchukile on piisav mõista kergemaliigiline karistus, s.o rahaline karistus.
72.Hinnates I. Palamarchuki teosüüd leiab kohus, et tuleb arvestada I. Palamarchuki teopanust. Nimelt tema sõiduki BMW omanikuna sõlmis müügilepingu E. D , kelle elukoht on Venemaa ning andis sõiduki koos dokumentidega üle Venemaale toimetamiseks. Sõiduki Venemaale transportimise juhendamisega I. Palamarchuk ei tegelenud. Kohus arvestab sedagi, et I. Palamarchuk pani teo toime kavatsetult ning tegemist oli kuriteo katsega, sest sõiduk BMW peeti Narva piiripunktis kinni.
73.Karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ei esine. Karistust raskendava asjaoluna esineb KarS § 58 p-s 10 sätestatud süüteo toimepanemine grupi poolt. Kohus märgib, et kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seadus ei olnud sätestatud kuriteokoosseisu kvalifitseeriva tunnusena teo toime panemist grupis. Käesoleval ajal kehtiva seaduse kohaselt on KarS § 93 1 lg-s 2 sätestatud eraldi kuriteo toimepanemine grupis, mille puhul on raskeimaks karistuseks 6 aasta pikkune vangistus. Kogumis hindab kohus Igor Palamarchuki teosüüd keskmisest väiksemaks.
74.Nagu eelnevalt osutatud, tuleb lisaks isiku süüle KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. I. Palamarchuk on Vene Föderatsiooni kodanik ning andmed tema tegeliku sissetuleku ja varalise seisundi kohta puuduvad. Menetluses on tuvastatud, et tal on olnud piisavalt rahalisi vahendeid, et anda laenu summas 60 000 eurot. Sellest võib järeldada, et rahalise karistuse kandmine ei saa talle olla ülejõu käiv ning rahaline karistus väikeses määras võib olla ebapiisav tema mõjutamiseks oma käitumist korrigeerima ja edaspidi õiguskuulekalt käituma. Samas tuleb arvestada, et I. Palamarchuk on varem karistamata, mistõttu ka karistuse mõistmise fakt iseenesest võib I. Palamarchuki käitumist suunata õiguskuulekusele. Puutuvalt üldpreventatiivsetesse kaalutlustesse, siis kohus nõustub prokuröriga, et õiguspoliitiliselt on oluline, et sanktsioonide rikkumise puhul oleks karistuste üldpreventiivne mõju olemas, kuna vastasel juhul võidakse Eesti Vabariiki hakata ära kasutama Venemaale kauba toimetamise transiitriigina. Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus Igor Palamarchukile karistuse määramisel prokuröri poolt taotletud karistusmääraga ning mõistab I. Palamarchukile karistuseks rahalise karistuse 200 päevamäära suuruses. Kuna puuduvad andmed isiku tegeliku sissetuleku ja varalise seisundi kohta, siis arvestab kohus päevamäära suuruseks 10 eurot, mistõttu rahaliseks karistuseks jääb 2000 eurot.
75.Kohus nõustub prokuröriga ka selles, et I. Palamarchukile mõistetav karistus ei kuulu tingimisi kohaldamisele. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad
põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04 p 8).
76.Nagu kohus on varem märkinud, siis Igor Palamarchuk on Venemaa kodanik. Menetluses esitatud tõenditest ja seisukohtadest ei tulene, et I. Palamarchuk oleks seotud Eestiga või et I. Palamarchukil oleks põhjust või vajadust viibida Eestis. Ka kohtumenetluses on I. Palamarchuk osalenud videosilla vahendusel ning selgitanud, et reisimine on tal tervisliku seisundi tõttu raskendatud. Seega on põhjendatud arvata, et ka edaspidi jäävad I. Palamarchuki kontaktid Eestiga kaugeks ning ei ole tõenäoline, et I. Palamarchuk edaspidi valiks oma viibimiskohaks just Eesti Vabariigi. I. Palamarchuki käitumine väljaspool Eesti Vabariiki ei pruugi aga olla kontrollitav, mis võib kaasa tuua selle, et karistusest tingimusliku vabastamise korral muutub karistus sisutühjaks. Kohus nõustub prokuröriga, et tingimusliku karistuse olemus seisneb selles, et inimene hoidub uute kuritegude toimepanemisest teadmisega, et uue kuriteo toimepanemisel võidakse talle mõistetud karistus täitmisele pöörata. Olukorras, kus inimese toime pandud teod, mis tingiksid karistuse täitmisele pööramise, võivad jääda suure tõenäosusega Eesti õiguskaitseorganiteni jõudmata, ei avalda tingimisi karistuse kohaldamine mitte mingisugust mõju. Vladimir Palamarchuk
77.Vladimir Palamarchuk on samuti Eesti karistusregistri andmetel karistamata (KoTo, tõendite köide 3, tl 20). Sarnaselt I. Palamarchukiga on tegemist Vene Föderatsiooni kodanikuga ning ka V. Palamarchuki puhul kohus lähtub in dubio pro reo printsiibist ja teeb, tuginedes Eesti karistusregistri andmetele järelduse, et V. Palamarachuki käitumine on olnud varem õiguskuulekas. V. Palamarchuki teopanus võrreldes I. Palamarchukiga on olnud suurem, kuid kohtu hinnangul ei anna see võimalust järelduseks, et kergemaliigilise karistuse mõistmine oleks ilmselgelt ebapiisav. Prokurör on põhjendanud V. Palamarchukile vangistuse taotlemist mh asjaoluga, et V. Palamarachuk on avaldanud, et tal on finantsiliselt keeruline ning rahalise karistuse mõistmisel puudub kindlus, et V. Palamarchuk seda on üldse võimeline täitma. Kohus leiab, et kuigi puuduvad andmed V. Palamarchuki sissetulekute kohta, ei ole alust arvata, et V. Palamarchukil vahendid rahalise karistuse määramisel selle tasumiseks üldse puuduksid. V. Palamarchuk on kasutanud menetluses lepingulise kaitsja teenuseid, mis kinnitab, et V. Palamarchuk on maksejõuline. Samuti nähtub menetluses käigus tuvastatud asjaoludest, et V. Palamarchukil on olnud piisavalt rahalisi vahendeid, et korraldada sõiduki transportimist Eesti Vene piirile. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et ka V. Palamarchuki puhul on piisav mõista kergemaliigiline karistus, s.o rahaline karistus.
78.Hinnates V. Palamarchuki teosüüd leiab kohus, et tuleb arvestada V. Palamarchuki teopanust. V. Palamarchuk korraldas sõiduki BMW toimetamist ostjale Venemaale. V. Palamarchuk juhendas P. G it, kes transportis sõidukit Tšehhist Eesti, kuidas sõidukit transportida, juhendas, et täiendavalt on vaja käia sõidukiga läbi Leedust dokumentide vormistamiseks, kontrollis sõiduki üle andmist N. K , kelle ülesandeks oli sõiduk üle piiri viia ning kontrollis sõiduki liikumist kuni selle kinnipidamiseni Narva piiripunktis. Kohus arvestab sedagi, et V. Palamarchuk pani teo toime kavatsetult ning tegemist oli kuriteo katsega.
79.Karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ei esine. Karistust raskendava asjaoluna esineb KarS § 58 p-s 10 sätestatud süüteo toimepanemine grupi poolt. Kogumis hindab kohus Vladimir Palamarchuki teosüüd keskmisest suuremaks.
80.Eri- ja üldpreventiivsetetel kaalutlustel arvestab kohus järgmist. V. Palamarchuk on Vene Föderatsiooni kodanik ning andmed tema tegeliku sissetuleku ja varalise seisundi kohta puuduvad. Kohus on juba varasemalt märkinud, et V. Palamarchuk on menetluses kasutanud lepingulise kaitsja teenuseid, mis kinnitab, et V. Palamarchuk on võimeline leidma rahalisi vahendeid. Sellest võib järeldada, et rahalise karistuse kandmine ei saa talle olla täitmiseks võimatu ning kuna V. Palamarchuk on viidanud, et võrreldes oma isaga ta majanduslikult nii edukas ei ole (laenu summas 60 000 eurot V. Palamarchukil endal anda ei olnud), siis rahaline karistus on V.
Palamarchukile ka tuntav ning mõjus, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt. Puutuvalt üldpreventatiivsetesse kaalutlustesse, siis need on samad, mis I. Palamarchuki puhul. Õiguspoliitiliselt on oluline, et sanktsioonide rikkumise puhul oleks karistuste üldpreventiivne mõju olemas, kuna vastasel juhul võidakse Eesti Vabariiki hakata ära kasutama Venemaale kauba toimetamise transiitriigina. Eeltoodust lähtuvalt kohus mõistab V. Palamarchukile karistuseks rahalise karistuse 300 päevamäära suuruses. Kuna puuduvad andmed isiku tegeliku sissetuleku ja varalise seisundi kohta, siis arvestab kohus päevamäära suuruseks 10 eurot, mistõttu rahaliseks karistuseks jääb 3000 eurot.
81.Kohus leiab, et sarnaselt I. Palamarchukiga ka V. Palamarchukile mõistetav karistus ei kuulu tingimisi kohaldamisele. Vladimir Palamarchuk on samuti Venemaa kodanik ning ka tema puhul ei tulene, et tal oleks põhjust või vajadust viibida Eestis. Kohtumenetluses osales V. Palamarchuk videosilla vahendusel ning on alust arvata, et ka edaspidi jäävad V. Palamarchuki kontaktid Eestiga kaugeks, ning ei ole tõenäoline, et V. Palamarchuk edaspidi valiks oma viibimiskohaks just Eesti Vabariigi. Seega tekib V. Palamarchuki puhul sarnaselt I. Palamarchukiga olukord, kus V. Palamarchuki käitumine väljaspool Eesti Vabariiki ei pruugi olla kontrollitav, mis võib kaasa tuua selle, et karistusest tingimusliku vabastamise korral muutub karistus sisutühjaks. Asitõendid
82.KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse asitõenditega toimimise viisi kohta.
83.Kohtumenetluse käigus esitas prokurör kohtule koos 18.06.2023 vaatlusprotokolliga P G i poolt väljaantud materjali salvestusest 1 andmekandja (mälupulk scandisk). Kohus võttis andmekandja vastu ja see asub tõendite toimikus (KoTo, tõendite köide 2, tl 94). KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta andmekandja kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.
84.21.03.2024 (KoTo, tõendite köide 2, tl 123) vaatlusprotokollis on vaadeldud digitaalselt allkirjastatud dokumente, mis asuvad Kaitsepolitseiameti dokumendiregistris. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel Kaitsepolitseiameti dokumendiregistrisse. Konfiskeerimine
85.Viru Maakohtu 16.08.2023 määrusega nr 1-23-4791 on arestitud konfiskeerimise tagamiseks I. Palamarchukile kuuluv mootorsõiduk BMW 840i registreerimismärgiga XXX , VIN kood XXX (KoTo, tõendite köide 3, tl 1-8). Tartu Ringkonnakohus jättis 06.09.2023 määrusega Viru Maakohtu määruse muutmata (KoTo, tõendite köide 3, tl 9-16). Prokuratuur on taotlenud kohtueelses menetluses arestitud sõiduki võõrandamist ning võõrandamisest saadud summa arestimist, kuid Viru Maakohus on prokuratuuri taotluse 15.12.2023 kohtumäärusega rahuldamata jätnud (KoTo, tõendite köide 4, tl 5-7) ning järgnevalt on Tartu Ringkonnakohus 25.01.2024 määrusega prokuratuuri määruskaebuse jätnud rahuldamata (KoTo, tõendite köide 4, tl 8-17). Ka taotlus vara aresti alt vabastamiseks on olnud edutu. Viru Maakohus on jätnud taotluse vara aresti alt vabastamiseks ja I. Palamarchukile tagastamiseks 12.07.2024 määrusega rahuldamata (KoTo, tõendite köide 4, tl 18-24) ja Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse 06.09.2024 määrusega jätnud rahuldamata (KoTo, tõendite köide 4, tl 25-31)
86.Prokurör taotles süüteo vahetuks objektiks oleva sõiduki BMW konfiskeerimist KarS § 83 lg 2 alusel. KarS § 83 lg 2 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. Riigikohtu praktika kohaselt on süüteo toimepanemise vahetu objekt aine või ese, mis on isiku käitumise objekt, mille käitamisele või käitlemisele on koosseisus kirjeldatud tegu suunatud. (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-37-07).
87.Kohus on varem tuvastanud, et sõiduki BMW 840i registreerimismärgiga XXX , VIN
kood XXX omanik on Igor Palamarchuk. Kohus leiab sedagi, et sõiduki BMW näol on tegemist kuriteo vahetuks objektis oleva esemega, nimelt oli kogu tegevus seotud just nimetatud sõiduki Venemaal elavale isikule müümise ning seejärel ostjale Venemaale toimetamisega. Tuvastatud on seegi, et sõiduki hind ületab 50 000 eurot. KarS § 931 lg 3 kohaselt võib kohus kohaldada KarS § 931 lg-s 1 sätestatud süüteo puhul konfiskeerimist süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme suhtes. Seega on täidetud KarS § 83 lg 2 sätestatud tingimused, mis võimaldavad kohtul sõidukit konfiskeerida.
88.Riigikohtu üldkogu seisukoha järgi on konfiskeerimine materiaalses mõttes karistus, mistõttu ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Kohus on leidnud, et I. Palamarchukile on kohaseks karistuseks rahaline karistus ning seda 200 päevamäära ulatuses. Samas leiab kohus, et prokuröri taotlus kohaldada I. Palamarchukile kuuluva sõiduki konfiskeerimist on põhjendatud ning selle kohaldamine koosmõjus mõistetud karistusega ei ole I. Palamarchukile ülemäära koormav ega karm. Kohus nõustub prokuröriga, et juhul kui mõistetavat rahalist karistust I. Palamarchuk täita ei kavatse ja karistuse täitmisele pööramine osutub võimatuks põhjusel, et I. Palamarchuk elab Venemaal ja tema vara asub Venemaal, siis sõiduki konfiskeerimine on võimalik ning I. Palamarchuki jaoks ka karistusena tuntav. Kohus nõustub prokuröriga ka selles, et konfiskeerimine on antud juhul vajalik ka põhjusel, et anda selge sõnum, et Eesti piiripunktide kaudu sanktsioonialase kauba üle piiri toimetamine ei ole äratasuv. Kohus nõustub, et kui sanktsioonialane kaup tagastada, võimaldab see proovida isikutel uuesti piiriületust kaubaga ning kui saab teatavaks, et sanktsioonialune kaup antakse tagasi, siis katsed Eesti kaudu sanktsioonialuse kauba üle piiri toimetamiseks suurenevad.
89.Kaitsja on leidnud, et konfiskeerimine on ebaproportsionaalne viidates Riigikohtu lahendile asjas nr 1-23-4049. Viidatud lahendis on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus isikule heidetakse ette üksnes Euroopa Liidu tolliterritooriumile toimetatud sularaha deklareerimata jätmist, oleks ebaproportsionaalne, kui lisaks isiku karistamisele KarS § 391 lg 1 järgi konfiskeeritaks temalt KarS § 394 lg 4 alusel ka teo objektiks olnud sularaha.
90.Kohtu hinnangul on KarS § 391 lg 1 ja § 93 1 lg 1 kaitse eesmärgid erinevad. Sanktsioonikuriteo puhul on karistatavaks teoks konkreetse kauba üle piiri toimetamine ning sanktsioonide kehtestamise eesmärk on vältida, et kaup ei jõuaks sihtriiki. KarS § 391 lg 1 puhul ei ole aga karistatav kauba üle piiri toimetamine, vaid üksnes kauba deklareerimata jätmine. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kaitsja viide Riigikohtu lahendile nr 1-23-4049 ei ole asjakohane, sest antud lahendis väljendatud seisukohta ei saa kohaldada käesolevas asjas.
91.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Igor Palamarchukile kuuluv sõiduk BMW 840i registreerimismärgiga XXX , VIN kood XXX tuleb konfiskeerida kui süüteo toimepanemise vahetu objekt. Menetluskulud
92.Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb seoses süüdimõistva kohtuotsusega I. Palamarchukilt ja V. Palamarchukilt riigituludesse välja mõista menetluskulud. Menetluskuludeks on käesolevas asjas valitud kaitsjatele makstud mõistliku suurusega tasu (KrMS § 175 lg 1 p 1), sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), tõlke- ja tunnistajakulud (KrMS § 175 lg 1 p 2) ning asitõendite hoiutasu, saate- ja hävitamiskulud (KrMS § 175 lg 1 p 6).
93.Esmalt märgib kohus lepingulistele kaitsjatele makstava tasu osas, et I. Palamarchuki kaitsja Andrei Matvejev on esitanud 04.06.2025 menetluskulude nimekirja, milles on välja toodud I. Palamarchukile esitatud arved ja nende tasumist kinnitavad pangakonto väljavõtted. Kohus on nimetatud arvetega tutvunud ja veendunud, et seal on menetluskulude nimekirjas esitatud andmed. Menetluskulude nimekirjas on kaitsja välja toonud, et menetluskulude nimekirja esitamise ajaks esitatud ja tasutud arved moodustavad kogusumma 15453,45 eurot. Nimetatud summale lisandub esitatud, kuid menetluskulude nimekirja esitamise ajaks tasumata arve summas 7017,02 eurot. Kohus märgib, et kaitsja poolt osutatud õigusabi kogusumma on seega 22470,47 eurot(mitte
kaitsja märgitud 22560,47 eurot). Seoses süüdimõistva kohtuotsusega jätab kohus KrMS § 175 lg 1 p 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel Andrei Matvejevi poolt osutatud õigusabi kulud summas 22470,47 eurot I. Palamarchuki kanda.
94.V. Palamarchuki lepinguline kaitsja Igor Sumarok on 29.05.2025 esitanud menetluskulude nimekirja koos V. Palamarchukile esitatud arvete ja arvete tasumist kinnitavate tõenditega. Kohus on nimetatud arvetega tutvunud ja veendunud, et seal on menetluskulude nimekirjas esitatud andmed. Kokku moodustavad kaitsjakulud 5781,60 eurot. 06.06.2025 esitas kaitsja Igor Sumarok täiendava menetluskulude nimekirja, mille kohaselt nimetatud summale lisandub tasu kaitsja kõne koostamise eest summas 683,20 eurot. Seega osutas kaitsja õigusabi kogusummas 6464,80 eurot. Seoses süüdimõistva kohtuotsusega jätab kohus KrMS § 175 lg 1 p 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel Igor Sumaroki poolt osutatud õigusabi kulud summas 6464,80 eurot V. Palamarchuki kanda.
95.KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel kuuluvad süüdimõistetutelt väljamõistmisele asitõendi sõiduk BMW 840i registreerimismärgiga XXX , VIN kood XXX saate- ja hoiukulud. Saate- ja hoiukulud moodustavad sõiduki BMW transpordi kulu Narva piiripunktist hoiukohta Narva, Tiigi 9a summas 75 eurot, sõiduki BMW velgede kontroll summas 118 eurot(KoTo, tõendite köide 3, lk 17-19), sõiduki BMW transpordi kulud hoiukohta summas 915 eurot ja sõiduki BMW parandus(aku remont/paigaldus)176,90 eurot (KoTo, tõendite köide 3, lk 35-51). Nimetatud kulud summas 1284,90 eurot sisaldavad käibemaksu. Esitatud tõendite kohaselt on Kaitsepolitseiameti ja OÜ Astro Service vahel sõlmitud laopinna üürileping, mida on kahel korral muudetud lepingu kehtivuse perioodi osas(KoTo, tõendite köide 3, lk 169-204). Samuti nähtub, et OÜ Astro Service on laopinna üürilepingu alusel esitanud Kaitsepolitseiametile regulaarselt arveid(KoTo, tõendite köide 3, lk 35-51), mis on tasutud(KoTo, tõendite köide 3, lk 169-204). Lähtudes Kaitsepolitseiameti teatisest moodustasid sõiduki BMW hoiukulud alates 02.02.2024 kuni 26.03.2025 2760,37 eurot(sh käibemaks) ning iga ööpäeva eest lisandub 5,4 eurot(lisandub käibemaks). Eeltoodust tulenevalt kuuluvad süüdimõistetutelt väljamõistmisele asitõendi saate- ja hoiukulud summas 4045,27(1284,90+2760,37) eurot, millele lisandub täiendav tasu iga päeva eest kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni.
96.KrMS § 178 lg 2 kohaselt tõlgile makstakse kohustuste täitmise eest tasu, välja arvatud juhul, kui ta täitis oma kohustusi ametialase ülesandena. Kohtumenetluses on tekkinud leedukeelse tõlgi kaasamise tõttu tõlkekulud. 08.04.2025 toimunud kohtuistungil osales tunnistaja V B ülekuulamise ajal koosseisuväline leedu keele tõlk R N . 09.04.2025 esitatud OÜ J arve nr XX kohaselt moodustavad tõlkekulud 126,27 eurot.
97.Vastavalt KrMS § 178 lg-le 1 kannatanule, tunnistajale, koosseisuvälisele tõlgile ning eksperdile ja asjatundjale, kes ei tööta riiklikus ekspertiisiasutuses, hüvitatakse seoses kriminaalmenetlusega tekkinud järgmised kulud: 1) saamata jäänud sissetulek käesoleva paragrahvi lõike 4 järgi; 2) päevaraha; 3) sõidu- ja ööbimiskulud. Viru Maakohtu 20.03.2025 määrusega rahuldas kohus tunnistaja L.Y avalduse sõidukulude ja saamata jäänud sissetuleku hüvitamiseks. Kohus pidas põhjendatuks hüvitada tunnistaja L.Y-le tunnistaja kulud summas 66,07 eurot, mis arvati menetluskulude hulka.
98.Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05).
99.KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määruse nr 87 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 886 eurot. St, et sundraha suuruses 1329 eurot kuulub süüdimõistetutelt välja mõistmisele.
100.KrMS § 180 lg 2 sätestab, et kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.
Kohus leiab, et on põhjendatud jagada kulud süüdistatavate vahel pooleks. Seega I. Palamarchuk peab maksma riigile kokku 3447,80 (1329+63,135+33,035+2022,63) eurot, millele lisandub millele lisandub iga päeva eest 5,40 eurot(lisandub käibemaks) alates 27.03.2025 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni. V. Palamarchuk peab maksma riigile samuti 3447,80 (1329+63,135+33,035+2022,63) eurot, millele lisandub millele lisandub iga päeva eest 5,40 eurot(lisandub käibemaks) alates 27.03.2025 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni.
101.Pidades aga silmas väljamõistetavate menetluskulude kogusuurust, siis peab kohus võimalikuks rakendada mõlema süüdistatava suhtes KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud võimalust menetluskulude ajatamiseks. Süüdimõistetud peavad riigile hüvitatavad menetluskulud tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.