lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-40-04

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 13.05.2004

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-40-04
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
13.05.2004
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
832
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (19)

lahend.ee
1-25-4879/81Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium27.08.20261-24-1748/96Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium17.06.20261-26-3002/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja13.05.20261-26-2207/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja23.04.20261-25-4423/31Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja08.04.20261-25-6741/18Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja01.04.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

3-1-1-40-04

Otsuse kuupäev

13. mai 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

G. V. süüdistusasi KarS § 25 lg 4 ja § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2004. a kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riigiprokuratuuri kassatsioonprotest

Asja läbivaatamise kuupäev

27. aprill 2004. a

Istungil osalenud isikud

G. V. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas, riigiprokurör Rita Hlebnikova

Resolutsioon

1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2004. a kohtuotsus G. V. karistusest KarS § 74 ja 75 alusel tingimisi vabastamise osas ning saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Mõista G. V.-lt välja riigieelarve tuludesse 885.- krooni kohtukulu kaitsja esinemise eest Riigikohtus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.G. V. anti kohtu alla süüdistuses KarS § 25 lg 4 ja § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi selles, et varem varguse toimepannud isikuna püüdis ta 18. detsembril 2002. a kella 13.00 paiku Lääne-Virumaal X vallas T. metskonna kvartali VG 046 eralduselt 6 ja 7 grupis varastada 97 väikest kuuske väärtusega 4390 krooni. Lääne-Viru Maakohtu 20. novembri 2003. a otsusega mõisteti G. V. selles süüdistuses süüdi ja teda karistati 9-kuulise vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga. Vastavalt KarS § 74 ja § 75 sätetele allutati ta katseajaks käitumiskontrollile.
1-25-5415/12
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
27.03.2026
1-25-5435/30Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium25.03.2026
1-25-3073/21Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja10.02.2026
1-25-5173/36Viru Maakohus Rakvere kohtumaja22.01.2026
1-25-4145/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.01.2026
1-25-5153/27Tartu Maakohus Tartu kohtumaja14.01.2026
1-25-773/47Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval03.11.2025
1-25-4931/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja07.10.2025
1-24-4072/106Viru Maakohus Narva kohtumaja29.09.2025
1-25-4461/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja22.09.2025
1-23-52/80Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium22.08.2025
1-24-5973/65Viru Maakohus Narva kohtumaja14.08.2025
1-25-3070/20Viru Maakohus Narva kohtumaja24.07.2025
2.Maakohus märkis oma otsuses, et vastavalt KarS §-le 56 on karistamise aluseks isiku süü. Karistust kergendava asjaoluna tõi kohus esile G. V. kahetsuse, raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohtualuse isikut iseloomustava asjaoluna märkis kohus, et G. V.-d on varem kriminaalkorras karistatud 9 korral. Rõhutades veelkord karistust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist ning kuriteo raskust ja laadi, pidas maakohus otstarbekaks G. V. vangistusest tingimisi vabastada.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Lääne-Viru prokurör, vaidlustades G. V.-le KarS § 74 sätete kohaldamise ning paludes mõista talle 9 kuud vangistust reaalselt.
4.Viru Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2004. a kohtuotsusega jäeti apellatsioonprotest rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et G. V.-le mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätetega ning vastab igati toime pandud teole ja süü suurusele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5.Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuratuuri prokurör, kes palub otsuse tühistada G. V.-le mõistetud karistuse osas kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. 5.1 Kassaator leiab, et G. V.-le mõistetud karistus ei vasta tema isikule ning ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldalustega ja väljakujunenud kohtupraktikaga.
5.2.Prokurör märgib, et kohtud ei ole põhistanud eeldusi KarS § 74 kohaldamiseks G. V. suhtes. Milliseid konkreetseid teo tehiolusid ja isikuomadusi kohus G. V. karistusest vabastamisel arvesse võttis, kohtuotsustest ei selgu. 5.3 Prokurör leiab, et kohtud on jätnud täiesti tähelepanuta G. V. isikut iseloomustavad andmed. Ta rõhutab, et kohtualust on varem karistatud 9 korral, neist kuuel korral reaalse vangistusega. Kahel korral on kohus pidanud otstarbekaks G. V.-d karistuse kandmisest tingimisi vabastada, kuid mõlemal korral pani ta katseajal toime uue kuriteo. Prokurör rõhutab sedagi, et viimase varguse katse pani G. V. toime viiendal päeval pärast vanglast vabanemist. Seetõttu palub ta Viru Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2004. a kohtuotsuse tühistada ja kriminaalasi kohtule uueks arutamiseks saata.
6.Riigikohtu istungil prokurör toetas protesti selles toodud motiividel, kaitsja palus jätta protest rahuldamata ja kohtuotsused muutmata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohus on KarS § 56 lg-t 1 tõlgendanud ülemäära kitsalt. Nimetatud normi kohaselt on karistamise aluseks ja seega ka põhiliseks kriteeriumiks tõepoolest üksnes isiku süü. Sama lõike teisest lausest aga selgub, et karistuse mõistmisel tuleb peale aluse arvestada ka teisi asjaolusid, sh. ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega tuleb kohtutel karistuse mõistmisel silmas pidada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Igasugune mõjustamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks - prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma - arvestama ka süüdlase isikut. Siinkohal tuleb märkida, et kassatsioonis tõstatatud põhiprobleemiks pole mitte G. V.-le mõistetud karistus, vaid tema tingimisi vabastamine karistusest.
8.Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab taas kord, et isiku karistusest tingimisi vabastamine KarS §-de 73 ja 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seega tuleb KarS §-de 73 või 74 kohaldamisel igal juhul arvestada isikut iseloomustavate andmetega. Kuna KarS §-de 73 ja 74 kohaldamine ei ole ühelgi juhul kohtule obligatoorne, järeldub sellest, et isiku põhikaristusest tingimisi vabastamise korral peab kohus kindlasti esitama põhjendused, miks pole karistuse reaalne ärakandmine otstarbekas. Lääne-Viru Maakohtu 20. novembri 2003. a kohtuotsuses, aga samuti Viru Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2004. a kohtuotsuses sellised põhjendused puuduvad.
9.Eeltoodu põhjal leiab Riigikohus, et kassatsioonprotesti väited väärivad tõsist tähelepanu ning on vastavalt AKKS § 39 lg 3 p-le 7 ja § 64 p-le 1 ja 2 aluseks kohtuotsuse tühistamisel G. V. karistusest KarS §-de 74 ja 75 alusel tingimisi vabastamise osas ning asja uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtus. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.