Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Edasikaebamise kord Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse 2 / 24

1-25-773 avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Kannatanutel on kassatsiooniõigus ning see ulatub lisaks tsiviilhagile ka süüküsimuse ja karistuse vaidlustamiseni (Riigikohtu 27.12.2019 otsus asjas nr 1-18-3901). Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Kaido Lepp on antud kohtu alla selles (sh 02.09.2025 süüdistust täpsustati), et tema: 1) 26.09.2021 kella 10.00 paiku koos R. H. ründas X linnas X maja lähistel J.I. R. H. lõi J.I tahtlikult vähemalt 12-l korral puitmaterjalist kaikaga vastu jalgu ja Kaido Lepp lõi J.I tahtlikult vähemalt ühel korral rusikaga näo piirkonda. Löömisega tekitasid Kaido Lepp ja R. H. J.I-le füüsilist valu ja tervisekahjustused - haava vasakul kulmul, marrastuse vasaku sarnaluu piirkonnas, ninaluude murru, pindmised vigastused vasakul ja paremal säärel ja sääre kontusiooni. 2) olles varem toime pannud KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, 05.09.2022 kella 13.16 ajal X linnas X hoovis lükkas invaskuutril istunud O.T-na koos invaskuutriga pikali, misjärel lõi O.T tahtlikult eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt ühel korral käega pea piirkonda, vähemalt ühel korral jalaga pea piirkonda ja vähemalt ühel korral jalaga rindkere piirkonda, sakutas juustest ning seejärel lõi püsti tõusnud O.T ühel korral rusikaga pea piirkonda. Kaido Lepp põhjustas oma tahtliku teoga O.T-le füüsilist valu. 3) Samuti lõi 07.10.2022 kella 18.20 paiku X linnas täpselt tuvastamata kohas X ja X kinnistute piiri lähedal, aga kas F.F-i kasutuses oleval X kinnistu mõttelisel osal või X kinnistul, F.F-i tahtlikult ühel korral rusikaga suu piirkonda, misjärel lõi veel vähemalt neljal korral F.F-i suunas, kuid ei tabanud F.F-i, kuna F.F osutas vastupanu. Kaido Lepp põhjustas oma teoga F.F-ile füüsilist valu ning tervisekahjustused - marrastuse ja hematoomi ülahuulel. Seega Kaido Lepp tahtliku tegevusega, s.o teisele inimesele füüsilist valu ja tervisekahjustusi tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud korduvalt, pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Kohtuistung Prokurör nõudis K. Lepa süüdi tunnistamist esitatud süüdistustes ning karistamist 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega tingimisi KarS § 73 lg 1, 3 alustel sama pika katseajaga. Prokurör toetas tsiviilhagi rahuldamist. 3 / 24

1-25-773 Kaitsja taotles õigeksmõistmist, alternatiivselt aga menetluskulude ositi tasumist 1.a jooksul.

KOHTUOTSUSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades uuritud tõendite kogumist tekkinud siseveendumust, on seisukohal, et esitatud süüdistused on tõendamist leidnud. I.

26.09.2021 süüdistuse episood (kannatanu J.I)

Kaido Lepale on inkrimineeritud KarS § 121 järgi J.I-le nii valu kui tervisekahjustuse tekitamine, isikute grupis, mis seisnes selles, et R. H. lõi J.I vähemalt 12-l korral puitmaterjalist kaikaga vastu jalgu ja Kaido Lepp vähemalt korra rusikaga näo piirkonda. J.Ile tekitati eeltooduga füüsilist valu ja tervisekahjustused - haav vasakul kulmul, marrastus vasaku sarnaluu piirkonnas, ninaluude murd, pindmised vigastused vasakul ja paremal säärel ja sääre kontusioon. Antud süüdistuse osas on poolte vahel peamine vaidlus selles, kas K. Lepp tegutses hädakaitses, teatud vastuolud on ka küsimustes, kuhu ja kui palju kannatanut löödi. Enne hädakaitseküsimusi, peab kohus hindama situatsiooni, kellest sai rünnak alguse jne. Süüdistuse järgi peab kohus samuti tuvastama, kas K. Lepp koos R. H. lõid 12-l korral puitmaterjalist kaikaga vastu kannatanu J.I jalgu ja K. Lepp lõi vähemalt ühel korral J.I-le rusikaga näopiirkonda, millega tekitati valu ja süüdistuses toodud tervisekahjustused. KarS § 121 objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu – tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Kaido Lepale on süüks pandud valu ja tervisekahjustuse tekitamine ning raskendava asjaoluna tegutsemine isikute grupis. Kannatanu J.I (26.06.2025 ip lk 29-40) ja tunnistaja K.I (avaldatud KrMS § 291 lg 1 p 4, II kd tl 18-21, 23-24, 24-25) ning süüdistatav Kaido Lepa (16.07.2025 ip lk 4-28) ütlused on ühesugused selles, et 21.09.2021 hommikul enne kella kümmet läksid K.I ja J.I Kaido Lepa juurde aadressil X, et Kaido Lepalt viina osta. Kaido Lepp ei olnud neile nõus müüma, kuna leidis, et K.I ja J.I olid tema maja ukse ära lõhkunud. Kaido Lepa ütluste (16.07.2025 ip lk 8) kohaselt käisid J.I ja K.I tema juures tööd tegemas ja ta lubas selle eest kaks kasti õlut. Nad jõid ühe ära ja teise kasti eest tahtsid kaks pudelit viina. K. Lepp läks magama ja avastas hiljem, et kaks kasti õlut oli esikust kadunud ja uks kangiga murtud. See lõhkumine oli toimunud Kaido Lepa kohtus antud ütluste järgi nädal enne süüdistuse sündmust. Samas kohteelsel uurimisel antud ütluste (viide 16.07.2025 ip lk 22-23) järgi 2 kuud enne süüdistuse sündmust. Maakohus on seisukohal, et selgelt ei saa süüdistatava ütluste järgi usaldusväärselt tuvastada seda, millisel kuupäeval täpselt see ukse lõhkumine aset leidis, kuid asjas omab tähtsust fakt, et kindlasti leidis see aset palju päevi (vähemalt nädal) enne antud süüdistuse kuupäeva 26.09.2021. J.I kohtus antud ütluste kohaselt 26.09.2021 läksid nad K.I-ga Kaido Lepalt viina ostma, viimane aga keeldus. Kannatanu J.I ja tunnistaja K.I ütluste järgi K.I lubas pärast Kaido Lepa keeldumist helistada politseisse, et ka keegi teine ei saaks Kaido Lepalt alkoholi osta. Kannatanu poolt on koostatud ka skeem (I kd tl 74) kannatanu ja K.I liikumiste kohta X. Asjaoludest nähtuvalt helistaski K.I seetõttu Häirekeskusesse, teatades, et X eramajas 4 / 24

1-25-773 müüakse ööpäevaringselt alkoholi (Häirekeskuse kõne 29.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll I kd tl 152-153; teenistuslehtedel nr 26092021-Pärnu PT-004, nr 26092021-Pärnu PT-005 väljatrükk I kd tlk 154-155). Hädaabinumbrile on tehtud veel teinegi kõne kell 09:53, kui samalt numbrilt helistatakse ja uuritakse, millal politsei tuleb. Sama info kajastub ka politsei eeltoodud teenistuslehtedel. T. H. ütluste (27.06.2025 II ip lk 15-22) kohaselt talle helistanud X oli ähmi täis. Kohus tuvastab, et eeltoodust tulenevalt on ka arusaadav, et T. H. ei saanud X kõnest selgelt aru ka probleemi objektiivsetest faktilistest põhjustest. T. H. olid kaasas sõbrad R. H. ja K.B ning nad sõitsid kolmekesi Kaido Lepa maja juurde. Maakohus leiab, et asjaolude kogumist nähtuvalt süüdistatav tegelikkuses lihtsalt reageeris üle ja see ka haakub seisundiga, mida rahvakeeli nimetakse, et keegi oli ähmi täis. Sellest saab järeldada üksnes tungivat soovi, et X kohe tuleks, sest ta ise ei saa emotsionaalselt olukorraga hakkama ja samas ei too see mingit selgust olukorra ega selle faktide kohta. Võib öelda, et ähmis inimene võib reageerida üle ja tema väited (ka tajutu kohta) võivad olla ebatäpsed ja liialdatud. Samas kohtu hinnangul Kaido Lepa elukogemust ja elulist usutavuse printsiipi silmas pidades, kui tegemist oleks olnud nt vahetu röövimise või omavolilise sissetungi katsega, küllap oleks ta need asjaolud ka varem menetluse eelselt või kohtueelses menetluses suutnud välja tuua, kas oma X või vahetult kohale saabunud politseile jms. Samuti jättis Kaido Lepp kohtus ka kohtule üsna konkreetse ja väga vahetu isiku mulje (nt süüdistatav ka vaatamata kohtu märkustele ei suutnud vahetult jätta kommenteerimata ja vahele segamata isikute ütlustele, kui ei nõustunud nendega). Antud juhtumil selliste täiendavate hädakaitse argumentide liialt hiline esitamine seab need argumendid kahtluse alla ka elulise usutavuse kriteeriumist lähtudes. Samaselt kirjeldasid kannatanu, tunnistajad ja süüdistatav järgnevaid sündmusi selles, et kui T. H. sõitis sõiduautoga BMW Kaido Lepa maja juurde aadressil X, siis olid J.I ja K.I X maja juures tänaval. Kannatanu J.I andis ütlusi (26.06.2025 ip lk 31), et BMW-d nähes läksid nad koos K.I-ga teisele poole teed, kuna kartsid ning K.I jooksis kohe minema. K.I ütluste (II kd tl 19) kohaselt BMW-d nähes ütlesid nad üksteisele, et paneme jooksu ja tema jooksis minema, kuid J.I saadi kätte. Mõlemad andsid ütlusi selles, et nad nägid sõidukist väljumas kolme meest, kelles sõiduki juhis tundis K.I ära Kaido Lepa X T. H. (04.10.2021 äratundmiseks esitamise protokollid II kd tl 22-23, 24-25). J.I ja K.I kirjeldasid sõidukist väljunud mehi. Kannatanu J.I ütluste kohaselt ta ei saanud joosta, kuna tal on tervisehäired ja pea käis ringi (26.06.2025 ip lk 31 jj). Ta läks teisele poole tänavat ja hakkas X tänava suunas minema, kui talle tuli järgi üks meestest, kes BMW-st välja tuli ja lõi teda kurikaga säärtesse. Ta oli sel ajal mehe poole seljaga, lööke oli kümme kindlasti ja tabasid teda säärde ja reie pihta. Tal kadusid põlved alt ära ning ta kukkus põlvili. Mees lõi teda kurikaga ka siis edasi jalgadesse. See mees teda mujale ei löönud. Kui ta end püsti ajas, lõi Kaido Lepp kannatanut rusikaga näkku (vastu silma) nii, et ta kukkus uuesti käpuli maha ja silme eest läks mustaks (sama ip lk 33). Seejärel eemaldusid temast lööjad. Kannatanu ajas end püsti ja hakkas edasi X tänava suunas liikuma, siis tundis, et ei jõua enam ja kutsus kiirabi. Kannatanu ütluste järgi põhjus, miks Kaido Lepp J.I lõi, oli ukse lõhkumise pärast (sama ip lk 35). Kannatanu J.I ütluste kohaselt (sama ip lk 36) kutsus ta vahetult sündmuse toimumise järel välja kiirabi, seda kinnitab Häirekeskuse kõne 29.09.2021 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 5 / 24

1-25-773 152-153), mille kohaselt helistas 26.09.2021 kell 10:12 meesterahvas telefonilt nr XXX, ütles enda nimeks J.I ja rääkis, et teda peksti kurikatega läbi, teine mees on nende käes. Nad on praegu siin, 3-4 meest. Vaja kiirabi. Kurikatega peksid, silma kohalt jookseb verd. Teataja ootab X ja X nurgal. Kurikad on autos, tume või must BMW-ga. Peksti selle pärast, et kitse panin. Eeltoodud aeg haakub ka kiirabi kaardiga (II kd tl 144 ) – väljakutse andmete juures on kellaaeg 10:14. Kuivõrd J.I helistas häirekeskusesse 26.09.2021 kella 10:12 ajal, pidi sündmus olema selleks ajaks toimunud. Seega arvestades ka mõningast aega, mis kulus liikumiseks X juurest eemale, võiski süüdistuses toodud sündmus toimuda kella 10 paiku. Tunnistajate K.I, T. H. ja K.B (27.06.2025 II ip lk 22-25) ütlused langevad kokku selles, et autost väljatulemise järel jooksis K.B K.I-le järgi ja neile järgnes T. H. . Kui K.I ja K.B ütlustest nähtub, et nad X juures aset leidnud sündmusi pealt ei näinud, siis T. H. jõudis näha ka seda, mida tegid J.I, R. H. ja Kaido Lepp. Tunnistaja T. H. sõnul sõitsid tema, R. H. ja K.B tema juhitud musta BMW-ga X tänavale (27.06.2025 II ip lk 17 jj). T. H. ütluste järgi, kui ta auto seisma jättis, hüppasid kõik autost välja ja X tuli hoovist välja. Hoovist tulid välja kaks härrat, kes olid tänava ääres (sama II ip lk 16). Kleenukesem mees jooksis minema. Tunnistaja T. H. ütluste järgi jooksis ta koos K.Bega (X) talle järele. Selleks ajaks, kui tunnistaja autost välja jõudis, oli teine mees läinud üle tänava. Tunnistaja T. H. ütles, et see kõik käis nii kähku. Kaido Lepp ja R. H. läksid mehele järgi. Mõlemad olid selle mehe juures. T. H. ütluste järgi tema X Kaido Lepp lõi seda meest rusikaga ühel korral lõua piirkonda, nii tundus tunnistajale teiselt poolt teed vaadates (sama II ip lk 18). R. oli vist mingi kaika leidnud kuskilt, võimalik, et maja pealt. Sellist kaigast tunnistaja sõnul temal autos ei olnud. Kust R selle kätte võttis, tunnistaja ei näinud. Kaigas võis olla puidust ja käevarre pikkune. R. H virutas kaikaga paar korda, ilmselt jalgadesse. Kas mees ka end kaitses, tunnistaja ei mäletanud. Mehel vigastusi tunnistaja ei mäletanud. T. H. arvates ei olnud Kaido Lepp kaine ja ta oli agressiivne, mille pärast üritas T. H. teda natuke ka tagasi hoida (sama II ip lk 20). Kaido Lepa ütlused (16.07.2025 ip lk 4-28). Nende ütluste kohaselt kulges kõik väga kiiresti, kui T. H. autoga tema juurde jõudis. R. H. leidis maast lati ja hakkas sellega uhama ja sellest sai esimesena J.I laksu pihta, löök läks pea suunas ja äkki sai kannatanu isegi käe ette (sama ip lk 7, 25). K.I jooksis minema. J.I hakkas taganema üle tee, kukkus kõnniteele maha. Tema läks J.I-le ja R. H. le järgi. Tema jäi R. H. taha n-ö turvama. Süüdistatava ütluste järgi ta jälgis mängu, et kui R väga hulluks läheb ja hakkab juba nagu nokki lööma poissi, siis läheb vahele. R. H. lõi 7-8 korda, külje pihta. Maakohus tuvastab, et eeltoodud süüdistatava ütluste järgi haakuvalt esitatud süüdistusega toimus kannatanu peksmine isikute grupis R. H. ja need ütlused haakuvad usaldusväärselt tõendite kogumiga. Lõpuks Kaido Lepa ütluste järgi saatis süüdistatav R minema ja viimase litaka panin ise talle. Ta lõi J.I vasaku käe rusikaga (osutas istungil käega paremale põsele) põse pihta. J.I kukkus istuli, läks kannaga vastu äärekivi, kukkus istuli ja siis lõppes asi ära. Eeltoodu alusel maakohus tuvastab, et süüdistatava ütlused selles osas usaldusväärselt kinnitavad R. H. isikute grupis tegutsemist, olukorras, kus ta lasi R. H kannatanut korduvalt lüüa ja ise lõpetas rünnaku viimase enda rusikalöögiga. Ehkki K. Lepp ei leidnud, et oleks tekitanud kannatanule kehavigastusi, et see ei olnud nii kõva (rusikaga) löök, kõrvutab ja analüüsib kohus seda väidet allpool ka teiste tõendite alusel. 6 / 24

1-25-773

Vahekokkuvõttena kannatanu, T. H. ja R. H. ütlused haakuvad selles, et R. H. lõi kannatanud jalgade piirkonda. Eeltooduga süüdistatava ütlused ei haaku tõendi kogumiga, et R. H. lõi või üritas esimesena lüüa kannatanut pea suunas, mistõttu selles osas kohus ei pea süüdistatava ütlusi usaldusväärseteks. Lisaks T. H. ütluste järgi lõi tema X kannatanut rusikaga lõua piirkonda ja süüdistatava ütluste järgi põse piirkonda, maakohus leiab, et ka selles osas ei ole nende ütlused usaldusväärsed, sest ei haaku kannatanu vigastustega silma - ja nina piirkonnas, eluliselt loogiline on see, et kui tabatakse silmapiirkonda siis võidakse tabada nii kulmu kui ka nina, rusika laiuse tõttu. Kaido Lepp ütluste järgi J.I lõi ta sellepärast, et J.I lõhkus tema ukse ära. K. Lepp ütles, et ta tahtis tegelikult, et K.I saab nuuti. Ta tahtis näidata, et see oli viga, et nad tulid siia nõudma midagi. Ta ähvardas veel politsei kutsuda või midagi. Maakohus tuvastab, et süüdistava ütluste alusel pole kahtlust, et subjektiivselt vähemalt otsese tahtlusega soovis ta kannatanut vägivallaga kahjustada ja tema tahtega oli kooskõlas ka R. H. paljukordne löömine puitmaterjalist kaikaga. R. H. ütlused (I kd tl 83-85). Tema ütluste kohaselt kui nad T kodu juurde jõudsid, nägid, et ukse taga on kaks neile võõrast meest. Keegi küsis neilt meestelt, mida te siin murrate ust lahti ja selle peale hakkasid mõlemad mehed nende poole tulema, hakates rusikatega nende seltskonnast kedagi ründama, kuid keda täpselt, ei mäleta. Tunnistajat mehed ei rünnanud. R. H. andis ütlusi, et üks meestest lõi rusikaga näkku K.B-d, lööja jooksis eemale ja K.B jooksis talle järele. R. H. leidis K X maja juurest maast puidust kaika ja võttis selle kätte. Kui teine mees hakkas tema suunas tulema, siis ta lõi meest mõned korrad kaikaga vastu jalgu ning kinnitas, et Kaido Lepp lõi seda meest rusikaga näkku. Maakohus nõustub prokuröriga, et R. H. ütlused on usaldusväärsed osaliselt. Nimelt need ei ole usaldusväärsed selles osas, et R. H. ütluste järgi võõrad mehed hakkasid esmalt rusikatega nende seltskonnas olevaid mehi ründama, üks meestest, kelleks pidi olema K.I, lõi K.B-d rusikaga näkku ning J.I tuli tema suunas. Neid ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks, kuivõrd need ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõendiga. Nii J.I, K.I, Kaido Lepa, T. H. kui K.B ütlustest nähtub, et J.I ja K.I hakkasid autot nähes ära minema, K.I jooksis minema ja J.I läks teisele poole tänavat. Keegi eelpoolnimetatutest, sh K.B, keda väidetavalt löödi, ei ole kinnitanud, et kannatanu või tunnistaja oleksid neid rünnanud, nende suunas tulnud või kedagi löönud. Seetõttu tuleb R. H. ütlused nende seltskonna vastu mistahes rünnakute osas lugeda ebausaldusväärseteks, millele ei saa rajada kohtuotsust. Riimuvalt esitatud süüdistusega nii kannatanu, tunnistaja T. H. kui Kaido Lepa ütlustega on tõendamist leidnud, et R. H. ja Kaido Lepp lõid J.I X maja lähistel teisel pool tänavat. Haakuvalt esitatud süüdistusega on meditsiiniliste dokumentidega tuvastatav alljärgnev: 1) J.I-l lahtise peahaava, silmalau ja silmaümbruse lahtise haava ja pindmise säärevigastuse (kiirabikaart I kd tl 144); 2) patsiendikaardil (I kd tl 145-148) märgitu kohaselt oli J.I-l vasakul kulmul ca 2 cm pikkune haav, laud turses, vasaku sarnaluu piirkonnas marrastus, nina verine, esihambad valusad, iiveldustunne. Paremal sääre välimisel ülemisel kolmandikul löömisjälg – punetav vorp, valu;

7 / 24

1-25-773 3) ambulatoorses epikriisi (I kd tl 149-150) kohaselt sedastati veel löömisjälg vasaku põlve piirkonnas mediaalselt, põlveõndlas. Tehtud pea ja näokolju KT. Pea KT alusel ninaluude murd vasakul, hemosiinus; 4) Pärnu Haigla on teavitanud ka politseid (teatis I kd tl 151) kannatanu vigastustest, mis haiglas tuvastati. Maakohus on seisukohal, et eeltooduga on tuvastatud, et 26.09.2021 kella 10 paiku ründasid R. H. ja Kaido Lepp J.I X X maja juures. R. H. lõi kannatanut vähemalt 10 korda puidust kaikaga jalgadesse, Lepp lõi teda korra rusikaga näkku. Vigastused – verevalumid säärtel, reitel ja näos – kinnitavad kannatanu ütlusi. Tunnistajad T. H. ja R. H. kinnitasid lööke. Löömiseks kasutatud asitõendi, täpne nimetus on kohtu hinnangul süüdistuses toodu järgi puidust kaigas. Sellise tugevast materjalist löömiseks kasutatud eseme kasutamine on kindlasti tõendatud ja väljaspool kahtlust, et sellega löömine tekitab valu ning vigastusi. Süüdistus peab löömisvahendit puitmaterjalist kaikaks, seda kinnitavad ka eelduslikult vigastused, kui rünnak oli äkiline ja jõhker ning lööke selleks oli palju, sh vigastused kannatanul on ulatuslikud (fotod kannatanust ja tema vigastustest n-ö ümberringi sedastavad seda, I kd tl 67-73). Löömiseks kasutatud eset ei leitud ka hilisemalt antud BMW-st politseinikust tunnistaja O.E ütluste kohaselt (27.06.2025 II ip lk 25-27), pigem viitab ka sellele, et kuivõrd süüdistatava ja R. H. ütluste kohaselt see puidust ese maast leiti, siis ta oli ka väärtusetu ja seda kaasa ei võetud. Eeltoodu kaudselt kinnitab seda, et tegemist pigem oli süüdistuses kirjeldatud puitmaterjalist kaikaga. Lõppastmes pole oluline vigastuste tekitamise seisukohast, kas löömisvahendit pidada kaikaks (nt T. H. ütluste järgi) või kurikaks (kannatanu ütlus, viitega, et võib-olla oli ka metallist) või latiks (Kaido Lepp nimetas seda latiks), sest ilmselgelt oleks võimalik võrdväärselt sellise esemega sarnaseid vigastusi ja valu, mis said osaks kannatanule, tekitada. Meditsiinilised dokumendid ja fotod toetavad, et rünnak, millega tekitati süüdistuses kirjeldatud kannatanu vigastused, toimus süüdistuses toodud ajal ning lööke oli palju. J.I ütluste kohaselt lõi R. H. teda kurikaga säärte ja reie piirkonda korduvalt, korduvalt, kümme korda kindlasti. R. H. märkis, et mõned korrad ikka lõi. Kaido Lepp andis ütlusi, et R. H. lõi kannatanut 7-8 korda külje pihta, viimase all saab tavamõistes mõelda üksnes lööke kerepiirkonda. Viimaseid lööke ei ole aga meditsiiniliste dokumentidega tuvastatud, mida väidab Kaido Lepp. Samuti ei ole eluliselt usutav, et üldse lööke tehti kaikaga valutult ja jälgi jätmata 7-8 kerepiirkonda, sest kannatanu neid ei tajunud ega viidanud ka meditsiiniasutuses. Samuti R. H. ütlused, et ta tegi vaid mõned löögid, pole kooskõlas kannatanu jalgadelt nähtuvate löökide ulatuslikkusega. Samuti Kaido Lepa ütluste järgi ta n-ö turvas ja ei lasknud R. H. kannatanut päris nokki lüüa (knockout) ja et enne läheb vahele – kohtu hinnangul eeltoodud kirjeldus viitab selgelt, et kannatanu sai ikka tugevasti, paljukordselt ja nii, et jälgi pidid sellised löögid jätma. Seega sai kannatanu üksnes reite ja säärte piirkonda kaikaga ning kerepiirkonda löökide väide Kaido Lepalt on ebausaldusväärne. Kui R. H. ei osanud kohtueelsel uurimisel antud ja kohtus avaldatud ütluste kohaselt öelda, mitu korda ta J.I lõi, aga mõned korrad ikka lõi – siis kohtul puudub alus aga kahelda kannatanu ütlustest, et lööke oli vähemalt 10 just vigastuste ulatuslikkuse tõttu. Kohtul pole alust ka kahelda, et kannatanu vigastus nina ja silmapiirkonnas (sedastatud vigastused sarnaluu ja kulmu juures) on just Kaido Lepa rusikalöögi (tema poolt nimetatud ka litakas rusikaga) tagajärg. Kõige enam lähenevad süüdistuses toodud puitmaterjalist kaikaga tehtud 8 / 24

1-25-773 löökide arvule kannatanu ütlused, millised võtab kohus ka kui usaldusväärseimad ütlused kohtuotsuse aluseks. Süüdistuses on toodud 12 lööki, inimlikult on arusaadav, et kannatanu ei suuda lugeda ja mäletada iga lööki, kuid in dubio pro reo, puuduvad ka tõendid, et väita, et lööke oli vähemalt 12, kui peamine tõend on löökide arvu kohta kannatanu ütlused, mis kinnitavad vähemalt kümmet lööki. Vähemalt 12 on aga suurem arv, mida aga kohus ei tuvasta. Selline süüdistuse mahu vähenemine on arvulises mõttes ebaoluline ega too kaasa ka õigeksmõistmist, vaid uuritud tõendite järgi on see asjaolu tõenditega täpsustamist leidnud kohtuliku uurimise tulemusel. Süüdistatava vastuväited, et kannatanu vigastuste hulka on ka arvatud need vigastused, kui kannatanu väidetavalt sai ka järgmisel päeval peksa, on aga ebapiisavad ja paljasõnalised. Maakohus leiab, et KarS § 121 lg 1 objektiivne koosseis on eeltooduga tõendamist leidnud, sest puitmaterjalist kaikaga Kaido Lepa ja R. H. isikute grupis sellisel viisil teisele inimesele vastu jalgu ja rusikaga teisele inimesele näkku löömine tekitab ilmselgelt kannatanule füüsilist valu ja tekitasid ka tervisekahjustusi, mida kinnitavad kohtus uuritud meditsiinilised dokumendid. Kaido Lepa ja R. H. tegevust tuleb pidada ühiseks ja kooskõlastatud tegevuseks, mis seisnes selles, et esimese initsiatiivi rünnakuks andis Kaido Lepp ja rünnakut alustas selleks R. H. . Kaido Lepa heakskiidul ja viimase initsiatiivist tuleneval julgustusel ja valve all rakendas vägivalda esmalt R. H. ja vägivalla seeria kannatanu vastu lõpetas rusikalöögiga Kaido Lepp. Maakohtu hinnangul on Kaido Lepp J.I kehalise väärkohtlemise toime pannud kavatsetult, sest Kaido Lepa ütlustest nähtub, et ta soovis J.I lüüa, lükkas R. H. eest ja lõi J.I selle eest, et viimane lõhkus ära tema ukse. Seega vägivallale ärgitamine kannatanu vastu toimus Kaido Lepa poolt ukse lõhkumise süüdistuse tõttu ja sellest sai aru ka R. H. Kavatsetuse korral soovib isik teo tagajärge. Kaido Lepp andis ütlusi, et J.I pidigi haiget saama. Ei ole kahtlust, et rusikalöök näkku tekitab tavapäraselt valu ning ka vigastusi. Samuti tekitavad puidust kaikaga löögid valu ja vigastusi. Kuivõrd Kaido Lepp on kehalise väärkohtlemise toime pannud koos R. H. ehk isikute grupis, siis tuleb temale omistada kogu J.I-le tekitatud tagajärg füüsilise valu ja tervisekahjustuste näol. Seega on Kaido Lepp toime pannud KarS § 121 lg 1 objektiivsele ja subjektiivsele koosseisule vastava kuriteo. Õigusvastasus ja süü KarS § 27 kohaselt õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. KarS § 28 lg 1 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. 2. lõike kohaselt isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.

9 / 24

1-25-773 Kohtul tuleb lahendada küsimus, kas kannatanu ründas Kaido Lepa õigushüvesid ja tegi seda vahetult eesseisnud ründe tõttu. Kohus ülal tuvastas, et Kaido Lepa enda ütluste järgi ukse lõhkumine ei toimunud kindlasti samal päeval ega vahetult, seega väidetav rünne selles osas oli ammu ära olnud ja lõppenud. Seega ukselõhkumise asjaoludega seoses ei saanud tekkida K. Lepal mingit ründeõigust kannatanu suhtes, mida saaks õigustada hädakaitseseisundiga. Kaido Lepa ütlus, et J.I sai peksa seetõttu, et ta ukse ära lõhkus, näitab, et tegemist ei olnud kaitsetahtega, vaid Kaido Lepp soovis J.I karistada, talle õpetust anda ja kätte maksta. Seega on tegemist kättemaksuga, mis õigusvastasust ei välista. Kohtuistungil tõstatas Kaido Lepp aga täiendavad etteheited, et süüdistuses toodud ajal vahetult rünnati tema õigushüvesid ja sooviti tema tahte vastaselt temalt alkoholi ära võtta. Nimelt Kaido Lepa istungi antud ütluste järgi (16.07.2025 ip tl 24-25) kui J.I ja K.I tema juurde tulid, siis J.I olevat öelnud, kui K.I politseisse helistas, et lähme võtame ise need viinad, mis sa ikka helistad. Süüdistatava ütlused istungil: „J.I arvas, et lähme kahekesi ja võtame sealt paar tükki, nad teadsid, nad on sees käinud, kus mu baarikapp on, kohe välisukse kõrval, kaks meetrit minna. Siis ma hakkasin kartma, et äkki, raisk, üks jookseb sisse, ma teisega seal madistan ja võtavadki, kui tahavad. Siis helistasin poisile, et tule nüüd kähku tunnistajaks, aga tal olid sõbrad autos, kes hakkasid kohe tegutsema. Sealt läks asi nagu mitte just nii, nagu ma plaanisin. Ja samamoodi rääkisite eeluurimisel? - Loomulikult, jah.„. Selliseid süüdistatava ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks, kuivõrd see versioon lisaks ukse lõhkumise väitele lisandunud väidetele on tekkinud alles kohtus istungil ütlusi andes ning seda versiooni ei kinnita ka rõhuvalt paljud teised tõendid varasemast ajast. Prokurör avaldas Kaido Lepa kohtueelsel uurimisel antud ütlusi (16.07.2025 ip lk 24) ja sellest nähtub, et J.I ja K.I nõudsid neile alkoholi müümist ja Kaido Lepp tõstatas varasemalt väidetavalt olnud ukse lõhkumise küsimuse. Lisaks puudusid avaldatud kohtueelsel uurimisel antud ütluste järgi mistahes kannatanutelt ähvardused selle kohta, et nad tahtsid loata süüdistatava majja siseneda ja sisuliselt röövida alkoholi. Samuti alkoholimüümise nõudmine ei sisaldanud endas kuidagi varalise kahju tekitamise soovi Kaido Lepale või rünnakut tema õigushüvedele. Seega kannatanu ja K.I kriminaalses mõttes kuidagi ei ähvardanud Kaido Leppa, vaid subjektiivselt avaldasid talle viimase jaoks ebameeldivat survet. Kannatanu ja K.I hoiatus politseisse pöördumise kohta ei anna K. Lepale õigust hädakaitseks. Samuti kohtul puudub alus kahelda kannatanu J.I (26.06.2025 ip lk 31) ütlustes selles osas, et Kaido Lepa käest on olnud võimalik alkoholi saada (osta), mis oli ka põhjuseks, et sinna mindi ja osta sooviti. Samuti on Kaido Lepp istungil ise väitnud, et tal on olemas kodus baarikapp alkoholiga, mistõttu oli väljapool kahtlust Kaido Lepa võimalused selliseks tehinguks. Kohtus usaldusväärsuse kontrollimiseks vastuolu tõttu avaldatud ütluste järgi ütles Kaido Lepp eeluurimisel, et J.I ja K.I lubasid talle ukse lõhkumisega seoses nõuete esitamise korral K. Lepa vastu tunnistada ning see oli probleem ja vahetu konflikti tekkimise allikas. Sisuliselt andsid J.I ja K.I seega süüdistatavale valida, kas ta müüb neile alkoholi või nad kutsuvad talle

10 / 24

1-25-773 politsei seoses alkoholi müügiloata müümisega, mille kohta on neil politseile siis üht-teist öelda. Samas Kaido Lepp edutult nõudis ukse lõhkumise tunnistamist. Seega kohus tuvastab, et algselt Kaido Lepa ütlused puudutasid üksnes ukse lõhkumist ja et J.I ja K.I ei nõustunud Kaido Lepa ukse lõhkumise süüdistustega. Eeltoodu aga ei anna süüdistatavale õigust nende suhtes vägivalla tarvitamiseks. Kaido Lepa ütlustest nähtub, et ta oli teadlik, et K.I helistas politseisse seoses alkoholi müümisega ning et ta helistas politseisse mitu korda. Seega oleks olnud võimalik kõiki asjaolusid kohapeal selgitada politsei juuresolekul, sh nt teha avaldus ukse lõhkumise asjaolude kohta (või tuua välja ka ähvardus teda röövida). Hilisemast Kaido Lepa käitumisest nähtub, et ta ei jäänud politseid ära ootama. Samuti ei nähtu K. Lepa ütlustest seda, et ta kutsus poja seoses temalt n-ö alkoholi röövi (Kaido Lepa vastu suunatud vahetu õigushüve rünne) kahtlusega. Nimelt J.I ja K.I külaskäiguga seoses helistas süüdistatav koheselt enda pojale T. H. e, kelle ütlustest nähtuvalt samuti ei avaldatud siis selliselt asjaolusid nagu seda tegi Kaido Lepp alles kohtuistungil. Seega süüdistatava istungil antud ütlused tema rünnaku ajendite osas on vastuolulised ja põhjendamatud. Lisaks ka istungi käigus on ta n-ö ennast unustavalt toonud välja üksnes ukse lõhkumise põhjuse tema rünnaku ajendina. Süüdistatava ülekuulamine istungil: „Te ütlesite kohtuistungi alguses, et K. kaup sai peksa sellepärast, et ta lõhkus teie ukse ära. - No jah, nad olid koos. Minu jaoks on mõlemad süüdlased, K.I ja J.I. Kas te jääte selle juurde? Jään küll, jah. Poleks seda ukse lõhkumist olnud, mul poleks nende vastu midagi, ma oleks neid edaspidi ka sinna tööle kutsunud, aga kuna nii, siis siukseid enam tagasi ei kutsu ju.“ (16.07.2025 ip lk 26). Ka R. H. ütluste kohaselt (I kd tl 84) sai ta aru kohapeal, et probleemiks oli ukse lõhkumine, sest keegi küsis neilt meestelt (kannatanu ja K.I), et mida te siin murrate ust lahti. Samuti R. H. ütluste kohaselt läks T X närvi öeldes, et selliselt tullakse ust lõhkuma. Seega vahetult oli teemaks üksnes ja ainult tõstatatud ukselõhkumise probleem. Seega tõendite kogum viitab üheselt, et süüdistava versioon enda rünnakut õigustada lisaks ukselõhkumise faktile täiendavate faktidega, on kunstlik ja tekkinud ebausaldusväärselt hilja. Kokkuvõttes ei ole tõendamist leidnud, et Kaido Lepal sai tekkida hädakaitse seisund ja selleks vastav vahetu rünnak kannatanu poolt, et sellega süüdistuses kirjeldatud tegu hädakaitsega saaks õigustada. Kaido Lepp on ka talle inkrimineeritud tegevuses süüdi, sest temal puuduvad mis tahes süüd välistavad asjaolud. Ülaltoodu alusel mõistab kohus Kaido Lepa J.I vastu pandud kuriteos KarS § 121 lg alusel süüdi. II.

05.09.2022 süüdistuse episood (kannatanu O.T)

Kaido Lepale on inkrimineeritud KarS § 121 järgi O.T-le valu põhjustamist, mis seisnes selles, et Kaido Lepp lükkas invaskuutril istunud O.T-na koos invaskuutriga pikali, misjärel lõi O.T täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt ühel korral käega pea piirkonda, 11 / 24

1-25-773 vähemalt ühel korral jalaga pea piirkonda ja vähemalt ühel korral jalaga rindkere piirkonda, sakutas juustest ning seejärel lõi püsti tõusnud O.T ühel korral rusikaga pea piirkonda. Kohtuvaidluses prokurör vähendas süüdistuse mahtu osas, mis puudutab süüdistuse järgi rusikalööki, mille K. Lepp tegi süüdistuse kohaselt siis, kui O.T end püsti ajas. Seetõttu antud mahu vähenemise osa ei saa arvata enam üheski vormis süüdistatavale inkrimineeritud etteheidete hulka ja edaspidiselt kohus ei hinda ka antud väidet uuritud tõendite alusel. Kannatanu O.T-na ütlused (26.06.2025 ip tl 22-29). Kohtulikul uurimisel kannatanu O.T-na ja süüdistatava Kaido Lepa ütlused langesid kokku selles, et 05.09.2022 tuli O.T K. Lepa juurde ja hakkas maksma võlga, kuid kogu võlasummat tal kaasas polnud ja K. Lepp läks seetõttu täitsa pööraseks. K. Lepp läks nii endast välja, et lükkas kannatanu koos invaliikuriga ümber, nii et kannatanu kukkus rollerist välja külili maha. Siis K. Lepp sakutas ja rahmeldas kannatanu sõnul, võttis tal juustest kinni ja lõi lahtiste kätega näkku. Lõi teda 5-6 korral nii käte kui jalgadega, jalgadega lõi kannatanu sõnul mitte näkku, vaid kuhugi kerepiirkonda. K. Lepa kohta ei olnud löök eriti tugev, ei löönud täisvihaga. Kannatanu sai ise püsti, tõstis rolleri püsti, siis K. Lepp seal nügis omaette ja karjus. Kas Kaido Lepp seejärel teda lõi, kannatanu ei mäletanud. Löökide tagajärjel tundis kannatanu viha ja kättemaksuhimu ning ka õrna valu (sama ip tl 25 ja 28). Rohkem moraalset kui füüsilist valu. Arsti poole kannatanu ei pöördunud, sest vigastusi ei olnud. Kaido Lepa ütlused on kannatanu omadega kokkulangevad selles, et Kaido Lepp läks endast välja ja lükkas O.T-na koos invaliikuriga pikali. Kannatanu ja K. Lepp annavad erinevaid ütlusi, mitmel korral Kaido Lepp O.T lõi ning millega kuhu teda tabas. Asjaolu, et Kaido Lepp lõi kannatanut lahtise käega näkku, on kinnitanud nii kannatanu, tunnistaja F.F kui süüdistatav Kaido Lepp. O.T ütles, et Kaido Lepp lõi teda lahtiste kätega näkku. F.F-i ütluste kohaselt oli pehmemaid labakäega lükkamisi või lööke 2-3, need tabasid pigem pea- ja näopiirkonda. Kaido Lepp ütles, et lõi ühe korra O.T lahtise käega näopiirkonda, sest ei tahtnud rusikaga lüüa. 26.10.2022 asitõendi vaatlusprotokoll ja DVD fail (I kd tl 45-49). Videosalvestise faili (nimega nr 20220905_131639, kestvus 2 min 49 sek) tegi sündmusest F.F. Videofailist ei nähtu K. Lepa käelööke, kuid tuleb arvestada, et videosalvestis ei hõlma kogu kuriteo toimepanemise aega, kuna tunnistaja eluliselt esmalt sedastas situatsiooni, seejärel asus ise majas sees olles salvestama ning liikus ühelt aknalt teisele, mistõttu leidis osa juhtunust juba eelnevalt aset. Videosalvestiselt nähtub, et selle alguses on kannatanu juba selili maas ehk mingi osa sündmusest pidi aset leidma enne seda. Antud episoodis kohtus üle kuulatud tunnistaja F.F ja kannatanu andsid ütlusi selle kohta, et K. Lepp lõi kannatanut jalaga kehatüve piirkonda. K. Lepp tunnistas, et lõi kannatanut jalaga vastu tagumikku. Haakuvalt esitatud süüdistusega nähtub videosalvestiselt ka see, kuidas süüdistatav lööb jalaga O.T peapiirkonda ja seejärel jalaga kehapiirkonda. Edasi kandub tegevus maja nurga taha. Kannatanu hindas käe- ja jalalöökide arvuks kokku 5-6, tunnistaja F.F labakäega lööke 2-3 ja kui kannatanu oli pikali, siis nii käte kui jalgadega lööke vastavalt 2-3. Süüdistatav tunnistas ühel korral lahtise käega näkku löömist ja jalaga tagumikku löömist. Ehkki salvestiselt nähtud jalaga peapiirkonda löömist ei kinnita ükski ülekuulatud isikutest, nähtub nii kannatanu,

12 / 24

1-25-773 tunnistaja kui süüdistatava ütlustest, et nad ei pruugi juhtunu detaile enam mäletada, kuna sündmusest on aega möödas. Kohus nõustub prokuröriga, et süüdistatava ütlused löökide suuna ja arvu osas ei ole usaldusväärsed, kuna on omavahel vastuolus ning pole kooskõlas ka muu tõendite kogumiga. Süüdistatav ütles kohtus, et tema kannatanut näkku ei löönud, samas tunnistas, et lõi kannatanut lahtise käega vastu nägu. Süüdistatav ütles, et ta ei löönud kannatanut jalaga oma teada ühtegi korda, lõi käru pihta, siis tunnistas, et lõi äkki tema tagumiku pihta ka. Seega ei saa Kaido Lepa ütlusi selles, et ta kannatanut jalaga näkku löömist ei kinnita, kohtuotsuse aluseks võtta. Usaldusväärsem tõend on seetõttu videosalvestis, millel on juhtunu asjaolud talletunud tolle aja seisuga ning sellelt nähtub selgelt, kuidas süüdistatav kannatanut jalaga pea piirkonda lööb. Kannatanu O.T-na ütluste järgi, haakuvalt esitatud süüdistusega, samuti K. Lepp sakutas teda juustest, võttis juustest kinni. Peast need ära ei tulnud. Kaido Lepp vastas küsimusele, kas ta võttis kannatanul juustest kinni, et ta lükkas peast niimoodi küll, jah. See juhtus siis, kui ta lükkas O.T-na käru ümber. Videosalvestiselt on näha, kuidas K. Lepp seisab O.T-na kohal ning sakutab kannatanut kätega. F.F andis samuti ütlusi, et ta nägi aknast agressiivset suhtlemist, sakutamist. Kannatanu O.T-na ütlustes, et sündmuse käigus sakutas K. Lepp teda juustest, ei ole põhjust kahelda, kuivõrd seda toetavad ka tunnistaja ütlused. Süüdistatav K. Lepp andis ütlusi, et kannatanu ei tahtnud avaldust teha ja ta ei teinudki avaldust. Kuidagi see F.F toppis selle sinna vahele ja nüüd ei pääse enam sellest. Prokurör toonitas kohtuvaidluses õigesti, et Eesti Vabariigis kehtib legaliteedipõhimõte ja erasüüdistust ei tunnustata, mis tähendab, et kui kuriteo toimepanemine saab õiguskaitseorganitele teatavaks, on riigil kohustus seda kuritegu ka menetleda ja tõendatuse korral ka süüdlane süüdi mõista. Asjaolu, et süüdistatav ja kannatanu on selles episoodis tänaseks omavahel leppinud, on üksnes kergendav asjaolu karistuse mõistmise faasis. Kannatanu O.T-na ütluste järgi läks tema K. Lepa juurde 05.09.2022 umbes pärastlõunal. Nad jõid õlut ja ajasid umbes pool tundi juttu. Tunnistaja F.F ütles, et tema tuli sel päeval koju lõuna paiku, ühe-kahe kandis. Ka F.F-i tehtud videosalvestise järgi on tuvastatav salvestamise kuupäev ja kellaaeg. Kuivõrd videofail kannab nimetust 20220905_131639, siis F.F-i selgituste kohaselt tähendab see 5. septembrit 2022 kell 13:16:39. Kuivõrd nii F.F-i kui O.Tna ütluste kohaselt oli tegemist lõunase ajaga, võib kellaaeg 13:16 olla tõele vastav. Mõnevõrra eeltoodule vastanduvad K. Lepa ütlused, mille kohaselt tuli O.T tema juurde hommikupoole, enne kella 12. Kohus on seisukohal, et teised tõendid sündmuse täpsema aja kohta on loogilisemad, kui K. Lepa ütlused. Eeltoodu alusel on kannatanu O.T-na, tunnistaja F.F-i, videosalvestise ja osaliselt ka süüdistatava Kaido Lepa ütlustega tõendamist leidnud, et Kaido Lepp tõmbas O.T-na invaskuutriga pikali, lõi maaslamavat kannatanut täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt ühel korral käega näkku, vähemalt ühel korral jalaga pea piirkonda ja vähemalt ühel korral jalaga kehapiirkonda ning sakutas juustest. K. Lepale on esitatud süüdistus valu tekitavas kehalises väärkohtlemises KarS § 121 järgi. Kannatanu kohtuistungil tunnistas teatud valu teket temal ning samuti on füüsilise valuaistingu teke eluliselt eeldatav olukorras, kui inimene lükatakse invaskuutriga pikali, lüüakse ilmselt viha ajel käte ja jalgadega, sh sakutatakse juustest. Kannatanu märkis, et tundis rohkem moraalset valu kui füüsilist, kuid küsimusele, kas valu tundis, vastas, et õrn 13 / 24

1-25-773 jah. Seega tunnistas kannatanu, et tundis süüdistatava löökide tagajärjel valu. Tunnistaja F.F-i sõnul, kes juhtunut pealt nägi, tajus ta, et löögid olid nii tugevad, et need pidid kannatanule tekitama vigastusi ja valu. Käesolevas asjas ilmselgelt esineb ka kannatanu poolt hilisem pehmendamise kahtlus, mis ei haaku otseselt teiste usaldusväärsete tõenditega. Eeltoodu on ka seletatav sellega, et kannatanu ja süüdistatav on tänaseks leppinud, sh on olnud väga pikka aega tuttavad ning kannatanu ei soovinud menetluse läbiviimist – ei ole vaja avada mingit toimikut või kriminaalasja, ütles kannatanu kohtus. Kohus nõustub prokuröriga, et uuritud tõendite järgi aga K. Lepa käitumine koos tema kehakeelega jalalöökide ajal ei jäta sugugi muljet, et löögid olid näilised või tehtud žestiks. Ei ole kahtlust, et tõendatud kontekstis K. Lepa käitumise järgi käega ja jalaga löömine pea piirkonda, aga ka jalaga keha piirkonda tekitab tavapäraselt teisele inimesele valu. Seega saab lugeda eeltoodud tõenditega tõendatuks, et K. Lepp lõi O.T süüdistuses nimetatud ajal ja kohas käe ja jalaga ning sikutas juustest ning põhjustas oma käitumisega kannatanule füüsilist valu. Sellega täitis Kaido Lepp oma käitumisega KarS § 121 lg 1 objektiivse koosseisu. Välise teopildi järgi soovis Kaido Lepp O.T lüüa, ta lükkas kannatanu invaskuutriga tahtlikult ümber ning lõi kannatanut korduvalt selleks, et viimast hirmutada ja oma füüsilist üleolekut demonstreerida. Käe-, aga eriti jalaga pea piirkonda, aga ka kehapiirkonda löömine on selline, mille puhul on valu tundmine arusaadav igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale ning mille puhul peab süüdlane võimalikuks valu tekitamist. Maakohus arvestab kannatanu ütlusi juhtunu alguse kohta, kui ütluste järgi läks K. Lepp lausa pööraseks kui ei saanud kogu võlga tagas, et K. Lepa tahtlus põhjustada süüdistuses kirjeldatud mitmekesiste tegevustega kannatanule valu on hõlmatud vähemalt otsese tahtlusega. K. Lepp on KarS § 121 lg 2 p 3 järgi varem väärkohtlemise toime pannud isikuks (21.09.2021 J.I kehaline väärkohtlemine). Seega on Kaido Lepp toime pannud KarS § 121 lg 2 p 3 objektiivsele ja subjektiivsele koosseisule vastava teo. Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seadus ei näe ette võlausaldaja õigust tarvitada võlgu jäänud inimese suhtes füüsilist vägivalda. Seda ka mitte juhul, kui võlausaldaja on arvestanud õigeaegse võla tagastamisega. Oma nõude maksmapanekuks on olemas õiguskaitsevahendid ja mitte miski ei õigusta vägivalla tarvitamist võlgu jäänud inimese suhtes. Ülaltoodu alusel mõistab kohus Kaido Lepa O.T-na vastu pandud kuriteos KarS § 121 lg 2 p 3 alusel süüdi. III.

07.10.2022 süüdistuse episood (kannatanu F.F)

Kaido Lepale on inkrimineeritud KarS § 121 järgi F.F-ile nii valu kui tervisekahjustuse tekitamine, mis seisnes selles, et ta lõi F.F-i korra rusikaga suu piirkonda, misjärel lõi veel vähemalt neljal korral F.F-i suunas, kuid ei tabanud F.F-i, kuna F.F osutas vastupanu. Kaido 14 / 24

1-25-773 Lepp põhjustas F.F-ile füüsilist valu ning tervisekahjustused - marrastuse ja hematoomi ülahuulel. Fototabelite (I kd tl 137-138) järgi kohus tuvastab, et nendest nähtuvad selged vigastused kannatanu F.F-i ülahuulel, mis haakuvad esitatud süüdistusega (lisaks on ühel fotol jäädvustatud ka kannatanu käsi). Kannatanu andis kohtuistungil ütlusi, et need fotod tegi süüdistuses toodud ajal politseipatrull, kes sündmuspaika tuli (26.06.2025 ip lk 12). Samuti on tehtud fotod (I kd tl 42-44) politseis F.F-i 07.10.2022 ülekuulamisprotokolli juurde nii tema näost kui kätest, mis varasematele fotodele lisaks täiendavat teavet juurde ei anna. Patsiendikaardi (I kd tl 40-41) järgi kohus tuvastab, et sellel on toodud F.F-i vigastused, mis haakuvad täielikult esitatud süüdistusega. Kiirabisse on pöördutud süüdistuses toodud kuupäeval kell 22.21. Tuvastati turses labakäsi, millel liikumine seetõttu piiratud ning ülahuule marrastus ja turse. 26.10.2022 asitõendi vaatlusprotokoll ja DVD fail (I kd tl 45-49). Selles on vaadeldud kannatanu poolt mälupulgal üle antud faile, sh tehtud videofaili. Kannatanu istungil antud ütluste kohaselt tegi ta selle videosalvestise (faili nimega 20221007_182959, kestus 27 sek) sel õhtul vahetult pärast Kaido Lepa mahakukkumist ja temale rätiku toomist. Salvestise järgi kohus tuvastab, et sellel on muruga kaetud hoov, kus murul on poolkülili asendis meesterahvas, kes hoiab näo ees kaltsu. Temast filmija pool paremal on mõne meetri kaugusel murutrimmer. Salvestise tegija küsib, no Kaido, miks sa lõid mind esimesena? Maas olev meesterahvas, kes pildi järgi on Kaido Lepp, ütleb vastu: „Varsti saad peksa.“ Salvestise tegija küsib: „Kaido, miks sa lõid mind, aga ma olen sinuga viisakas olnud, sa lõid mind rusikaga näkku.“ Kaido Lepp vastab: „Mine persse raisk, ära mölise, nahhui, palun ära mölise praegu.“ Videost nähtub, et Kaido Lepp asub kiige ja batuudi vahel, mõned meetrid elupuuhekist ja mõned meetrid murutrimmerist eemal. Eeltoodud vaatlusprotokollis on ka 02.10.2018 notariaalakti nr 1994 – notariaalleping koos lisaga (I kd lg 51-63, lisa lk 64). Selle kohaselt on XX OÜ ja E. L. kaasomandis ja selle valdamise ja kasutamise kord on notariaalselt kinnitatud K. Lepa X E. L. ja X A. L. ja A. T. juuresolekul. Kehtiva kokkuleppe kohaselt on kaasomanikul sisuliselt ainuõigus vallata ja kasutada nende kasutuses olevat kindlaksmääratud osa kinnistust (vt lepingu p 4.1.1. ja 4.1.2.) – F.F-il XX OÜ esindajana selle alusel notariaalakti lisas skeemil märgitud punasega viirutatud X kinnistu osa (vt lepingu punkt 4 ja selle alapunktid). Kannatanu F.F ütlusi andes ütles, et sellele kinnistu osa piirile istutas ta elupuuheki. Mõttelise osa kinnistu hooldamise kohustus on sellel, kellel on kasutuskord ehk temal. Kannatanu F.F-i ütlused (26.06.2025 ip lk 5-22). Kannatanu ütlustest nähtuvalt ei tunnista Kaido Lepp kunagi oma kadunud X poolt sõlmitud notariaalselt kasutuskorda, mistõttu on ta aastaid kannatanut vaevanud ja eriti juhtub see siis kui ta alkoholi tarvitab. Kannatanu ütluste kohaselt süüdistuses toodu ajal trimmerdas ta muru ja asus sel hetkel mängumaja juures, mis on orienteeruvalt XXX ja X kinnistu piiri peal mängumaja juures, kui ta avastas, et K. Lepp oli pistnud pea läbi elupuuheki ja karjus tema suunas, et mida sa tont trimmerdad siin, mine trimmerda oma maa peal. Räuskas midagi veel, ebamääraseid kiruvaid sõnu. Kannatanu ütluste kohaselt Kaido Lepp ei tunnusta, et X notariaalselt kindlaks määratud mõttelist osa ja kasutuskorda. Kaido Lepa arvates kuulub see maa osa ja selle kasutus, kus F.F asus, endiselt temale ja teda ärritas F.F-i trimmerdamine seetõttu sel maa-alal. Kaido Lepp tuli heki vahelt kannatanu ainukasutuses olevale kinnistu osale. Kui F.F seda nägi, lõpetas ta trimmerdamise ja liikus K. Lepa suunas ning ütles talle rahustavaid sõnu, et rahunegu maha, kuna kannatanu 15 / 24

1-25-773 on enda maa peal. F.F ütles enda sõnul ka seda, et ta ei ole mingisugune invaliikuris inimene, palun ära minuga mölise ja palun mine tagasi ja rahune maha, kuna ta oli olnud 05.09.2022 tunnistajaks sellele, kuidas K. Lepp invaliikuris isikut peksis. Seepeale tuli K. Lepp hekist läbi ja tuli X kannatanu kasutuses oleva kinnistu osa peale. F.F liikus enda sõnul K. Lepale vastu ja ütles, et ta lahkuks tema kinnistu osalt. Kui ta jõudis löögiulatusse, lõi K. Lepp teda ootamatult rusikaga näkku. F.F-i sõnul üritas Kaido Lepp teda peale esimest lööki veel mitmel korral lüüa, kannatanu ütles, et lööke oli umbes 2-3, neid võis olla ka rohkem, 4-5, aga kannatanu kaitses ennast ja K. Lepp ei saanud talle pihta. Need löögid tegi K. Lepp käega kannatanu pea- ja näopiirkonda. F.F lõi enda kaitseks K. Leppa enda sõnul neljal-viiel korral rusikaga näkku, kuni Kaido Lepp murule kukkus. Siis tõi F.F K. Lepale rätiku, et ta saaks ennast pühkida, filmis telefoniga K. Lepa asukohta ja teatas juhtunust Häirekeskusesse. Kannatanu ütluste järgi ta lõpetas Kaido Lepa löömise hetkel, kui sai aru, et K. Lepal ei ole võimalik enam rünnakut jätkata. Maakohus tuvastab, et eeltooduga on kooskõlas ka kannatanu vigastus käel, mis patsiendikaardi kohaselt oli turses. 25.10.2022 asitõendi vaatlusprotokoll (II kd tl 139-140), milles on vaadeldud Häirekeskusesse tehtud kõnet. Kannatanu kohtus antud ütlused haakuvad usaldusväärselt ka tema poolt tehtud kõnega 07.10.2022 kell 18:27. Kõnest nähtub, et F.F soovib politseid XXX ja selgitab, et naaber Kaido Lepp, kellega on ühine piir, tuli üle piiri ja lõi temale rusikaga näkku. Ta pidi enesekaitseks naabri ära elimineerima, naaber pikali maas, ninast tuleb verd. Kõne ajal küsib F.F Häirekeskuse töötaja palvel K. Lepalt, kas too vajab kiirabi. F.F teeb Häirekeskusele veel teisegi kõne, millest nähtub, et kiirabi läks valele aadressile ning K. Lepp on tema juurest lahkunud oma kinnistule. Haakuvalt süüdistuses toodud sündmuse ajaga, toimus see 07.10.2022 kell 18:20 paiku, lähtudes kannatanu ütlusest, natuke hilisemast kõneajast Häirekeskusesse, sh jõudis kannatanu pärast juhtunud tuua süüdistatavale rätiku ja filmida ka olukorda. Kaido Lepa ütlused (16.07.2025 ip lk 6-8, 15-28). Süüdistatav nõustub, et süüdistuses toodud ajal võis toimuda vahejuhtum F.F-iga. Süüdistatava sõnul olid alguses temal F.F-iga suhted head kuni tuli välja, et mingi kaasomand on tekkinud, mida süüdistatav õigeks ei pidanud, sest F.F oli selle väidetaval ajal sahkerdanud tema õdedega. Süüdistuses toodud ajal tuli süüdistatav hommikumantlis välja vaatama, et kas M.G on ära läinud ja maja ümbrus korras. Siis hüüdis teda sealt kuskilt põõsaste vahelt F.F ja lihtsalt kutsus teda, et tule siia. Süüdistatava ütluste järgi ta isegi ei teadnud, mida F.F seal üldse tegi ja hüppas põõsaste vahelt läbi tema poole, aga ta jäi ühe jalaga põõsaste taha kinni ja kukkus F.F-ile rinda või näkku kätega/isegi rusikatega ja siis tema arvas, et ma ründan ja löön teda. F.F-il oli käes teivas/ehituslatt 5x5 mingi 2m pikkune ja ta hakkas süüdistatavat sellega uhama ja sellega ta lõigi süüdistava nokki. Süüdistatav sai kannatanult löögi meelekohta ja kukkus selili, siis hüppas tema rinna peale ja hakkas ülalt alla n-ö lööke laduma. K. Lepa eeltoodud ütlused on vastanduvad oluliselt prokuröri teiste tõenditega. Vaidlus puudub selles, et K. Lepp oli tema X maatehingu tõttu rahulolematu F.F-iga. Ilmselt võib tõele vastata K. Lepa ütlustest, et ta esmalt tõepoolest ümber oma maja käis. Samas kannatanu sõnul ta trimmerdas enda kaasomandi osal (ka kannatanu poolt vaadeldud fotodelt on näha murutrimmer) ja kohus peab eluliselt usutavaks K. Lepa varasemat suhtumist arvestades, et see võis taas ärritada K. Leppa. K. Lepp ju isegi oma ütluste järgi läbivalt ütleb, et ta ei suuda aktsepteerida ega pole nõus selle notariaalselt määratletud kaasomandi kasutamise korraga. Kohus nõustub prokuröriga selles, et Kaido Lepp on kergesti ärrituv isik ja sellest tuleneb ka 16 / 24

1-25-773 oht vägivallatsemiseks, mida kinnitavad läbivalt kõik tõendid tema kolme süüdistuse kohta. Kannatanu ütluste järgi sisuliselt antud tüliõun tekib ikka ja jälle, kui K. Lepp on tarvitanud alkoholi. K. Lepa ütluste järgi süüdistuses toodud ajal oli ta suhteliselt kaine, ehkki oli sel päeval alkoholi ka tarvitanud. Kohus nõustub prokuröri käsitlusega selles, et tõenditest tekkiv kontekst viitab, et tõenäoliselt märkas alkoholijoobes Kaido Lepp naabrit tema arvates „temale kuuluval maal“ ning ta tegi F.F-ile seoses tema maa peal viibimise ja seal muru trimmerdamisega seoses märkuse, sisuliselt K. Lepp otsis provokatsiooni ja häiris kannatanu kodurahu. Seega on õige tõendite kogumi järgi ka prokuröri käsitlus, et süüdistuses toodud ajal oli selgelt Kaido Lepal soov F.Figa kontakteerumiseks ja provotseerimiseks, kuid selline huvi puudus F.F-il esimesest välja teha. Tõendite kontekst kinnitab aga seda, et see olukord ärritas veelgi enam süüdistatavat. F.F andis kohtus ütlusi, et tal ei olnud sel päeval Kaido Lepaga midagi arutada ja ta tegi tööd. Kohtul pole mingit alust uskuda, et F.F kutsus K. Leppa enda ainuvalduses olevale kinnistu osale, arvestades niigi keerulisi suhteid K. Lepaga, mis pole rahuldava tulemuseni aastaid viinud ja kannatanu soovi teha tööd. Seetõttu on ka vähetõenäoline, et ta oleks Kaido Lepa enda ainukasutuses oleva maa peale üldse soovinuks kutsuda. Samuti eluliselt kui tõesti midagi oleks olnud öelda, saanuks seda teha ka nii, et suhtlus toimuks ilma kaasomandi kasutuskorraga määratud piire ületamata. Kannatanu ütlused ja kannatanu esitatud videosalvestisel murutrimmeri nähtumine kinnitavad, et kannatanu sel õhtul tõepoolest muru trimmerdas. Ütluste usaldusväärsuse hindamiseks tuleb võtta arvesse, millal on osapooled juhtunust rääkinud. Kannatanu F.F oli see, kes helistas sündmuse järel Häirekeskusesse ja teatas juhtunust, osutas Kaido Lepale sündmuse järel abi ja videosalvestas sündmuskoha olustiku. Samuti juhatas F.F politsei sündmuskohale ja rääkis juhtunust politseipatrullile. Puudub vähimgi alus arvata, et F.F mõtles väga lühikese aja jooksul välja oma versiooni juhtunust ja rääkis seda nii Häirekeskusele tehtud kõnes Kaido Lepa kuuldes kui politseile. Kaido Lepp seevastu lahkus sündmuskohalt, keeldus kohaletulnud politseinikega juhtunust rääkimast ning tal oli aega, et leida F.F-i maale minemiseks põhjus ja kohandada oma ütlusi vastavalt, sest Kaido Lepp teadis, et F.F filmis teda, kui ta pikali maas oli. Seega ei saa ta eitada asjaolu, et ta asus F.F-i maal ning oli vaja põhjust, miks ta seal oli - F.F kutsus ta enda juurde. Asjaolude kontekst ja K. Lepa vahetu käitumine kohapeal näitavad hoopis seda, et K. Lepp mõistis, et tema provokatsioon ei viinud päris soovitud tulemuseni, sest naaber andis asjale vahetu, konkreetse ja sh ka ametliku käigu. Tunnistaja P.Z (27.06.2025 I ip lk 1-2; II ip lk 1 jj). Tunnistaja ütluste kohaselt süüdistuses toodud kuupäeval oli ta tööl politseipatrullis ja läks seetõttu väljakutsele, mis oli seotud F.F-i ja K. Lepaga. Väljakutse sisu oli see, et naabrimees läks teisele naabrimehele kallale. P.Z kohapeal nägi F.F-i, kes oli endast väljas ja sai aru, et F.F-i kinnistut ja K. Lepa kinnistut eraldab elupuu hekk. Kohus leiab, et tunnistaja sai probleemist sisuliselt õigesti aru, ehkki eksitud on terminiga, kuid see ei muuda kuidagi asjade sisu. Kohus selgitab, et kui kinnistu kasutuskord on notariaalselt määratletud, siis on see ka vastava isiku käsutada, kasutada ja vallata, ehk regulatsioon on väga sarnane justkui oleks eraldi kinnistuga, sest kaasomanikul puudub õigus teise kaasomaniku kinnistut ilma esimese loata nt kasutada mis tahes viisil või ka siseneda kaasomaniku loata teise kaasomaniku kasutuskorra alasse. Tunnistaja P.Z-i ütlused haakuvad täielikult F.F-i ütlustega. Lisaks oli ilmselt F.F veel juhtunu mõju all, seega, ei ole P.Z-i ütlused mitte üksnes F.F-i ütluste usaldusväärsuse hindamiseks 17 / 24

1-25-773 kasutatavad, vaid ka kuulduste tõendi kvaliteediga. Lisaks P.Z-ile märkis kannatanu F.F ka seda, et K. Lepp oli tulnu tema kinnistule järsku, kui tema muru trimmerdas ja K. Lepal oli käes suuremat sorti latt. P.Z-i sõnutsi puudusid F.F-il väliselt joobeseisundile viitavad tunnused. Samuti F.F kinnitas, et kui K. Lepp napsu võtab hakkab taas see kaasomandi teema tema hinge kriipima ja siis tekivad ka probleemid naabriga, aga muidu on K. Lepp rahulik. Tunnistaja sõnutsi F.F-ilt saadud info alusel oli K. Lepp teda rusikaga vastu huult löönud, mille nad kui vigastused kohapeal ka vahetult fotodega fikseerisid. Samuti F.F-i vahetute ütluste järgi oli K. Lepp proovinud teda rünnata, kuid F.F oli saanud rünnet ära hoida. Kohus nõustub täielikult prokuröriga selles, et K. Lepa hiljem tekkinud versiooni juhtunust (tema hädakaitseseisundist) ei toeta tegelikkuses ükski usaldusväärne tõend. Tunnistaja M.Y (27.06.2025 II ip lk 6-12). Tunnistaja M.Y ütluste kohaselt oli ta süüdistuses toodud ajal K. Lepa juures. Täpsemalt, ta istus siis trepi peal, kui Kaido Lepp tuli majast välja ja F.F kutsus Kaido Lepa enda poole. Tunnistaja vastas kohtus küsimusele, et miks ta ei rääkinud eeluurimisel, et F.F kutsus K. Leppa enda juurde, et seda ei küsitud. Tunnistaja M.Y ütles kohtus, et ta nägi, kuidas Kaido Lepp välja tuli, elupuude juures komistas, kukkus sinna rippu ja siis läks neil F.F-iga löömaks ja oli rusikatega kaklus, F.F lõi Kaido Leppa. Tema üldse ei teadnud, kes see meesterahvas on. Küsimusele, kas ta rääkis eeluurimisel sama juttu, vastas tunnistaja jah, oli küll. Midagi ma mäletan jah. Kui tunnistajale avaldati vastuolu selgitamiseks tema kohtueelselt antud ütlused, selgitas tunnistaja küsimusele, et miks ta kohtueelsel uurimisel rääkis, et läks tuppa ja Kaido Lepp läks välja ning tema ei näinud, mis õues toimus, et ta ei oska selgitada, miks ta ütles, et tuppa läks. Korra ta käis toas ja siis istus väljas trepil. Küsimusele, kas ta nägi, mis õues toimus, vastas tunnistaja, et natuke ikka nägin, väga vähe nägin. Et ta küll ütles kohtueelsel uurimisel, et ei näinud, aga pärast hakkas tal nagu meelde tulema. Meelde hakkas tulema järgmine päev või kuskil niimoodi. Küsimusele, et 31.10 teil ei olnud meeles, aga 01.11 tuli meelde, vastas tunnistaja jah. Tunnistaja ütles kohtus veel seda, et tema konflikti algust ei näinud, ei tea, kuidas see algas. Kohus nõustub eeltoodud asjaoludel täielikult prokuröri seisukohaga, et tunnistaja M.Y ütluseid ei saa võtta kohtuotsuse aluseks. M.Y kohtus antud ütlused on ebausaldusväärsed ja puuduvad ka adekvaatsed selgitused, miks tema kohtueelselt antud ütlused on diametraalses vastuolus kohtus antud ütlustega. M.Y selgitus, et politseis ülekuulamisel tal juhtunu meeles ei olnud, kuid järgmisel päeval või kuskil niimoodi hakkas meelde tulema, ei ole usutav. M.Y ei öelnud ülekuulamisel, et ta juhtunut ei mäleta. Samuti jättis ta rääkimata asjaolu, et F.F Kaido Lepa enda juurde kutsus, kuna seda temalt ei küsitud, öeldes selle asemel, et tema ei näinud, mis õues toimus. Tunnistaja andis ka kohtus vastuolulisi ütlusi, kui ta algul rääkis, et nägi rusikatega kaklust ja hiljem, et ta ei näinud, vaid kuulis, et oli kähmluseks läinud. M.Y küll viibis sel õhtul Kaido Lepa juures ning kui politseipatrull Kaido Lepa juurde jõudis, oli ta tunnistaja P.Z-i ütluste kohaselt õues, kuid seda, kuidas sündmused alguse said ja aset leidsid, ei saa M.Y vastuoluliste ütluste alusel tuvastada. Tunnistaja M.G ütlused (30.06.2025 ip lk 1-8). Kohtu hinnangul M.G ei teadnud anda ütlusi tõendamiseseme oluliste ja vaidlusaluste asjaolude kohta, sest tema ütluste kohaselt ta süüdistuses toodud kuupäeval käis küll K. Lepa juures, kus tarbis M.Y-ga õlut, kuid ei viibinud enam süüdistuses toodud ajal Kaido Lepa juures, sest lahkus pool viis.

18 / 24

1-25-773 Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul tõendamist leidnud esitatud süüdistuse järgi K. Lepale inkrimineeritud KarS § 121 lg 2 p 3 objektiivse koosseisu tunnused, sest ta lõi F.F-ile rusikaga ühel korral näkku, millega põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustuse, mida tõendavad otseselt kogumis kannatanu ütlused, kuulduste tõenina tunnistaja P.Z-i ütlused, vahetult kannatanust tehtud fotod ja kohtus uuritud kannatanu patsiendikaart. Kohus on eelnevalt ka tuvastanud, et K. Lepp on KarS § 121 lg 2 p 3 tähendatud isik. Kohus on seisukohal, et süüdistatava väidet, mille kohaselt tema löök näkku kannatanule ei olnud tahtlik, ei kinnita usaldusväärne tõendite kogum. Antud kogum loob konteksti, mis näitab läbi ajalise telje K. Lepa kustumatut vimma ja sellest pikka eellugu, mis puudutab kannatanu omandiõigusest tulenevate õiguste mittetunnistamist ja seetõttu kannatanu sisulist kiusamist Kaido Lepa poolt, oli tegemist kavatsetusega toime pandud rünnakuga F.F-i vastu, et rikkuda viimase meelerahu ja kodurahu ning põhjustada provokatsiooniga meelehärmi, et enda õiguslikult lausa absurdset vastasseisu naabrile ikka ja jälle meelde tuletada. Õigusvastasus ja süü Kaido Lepp peab rünnaku algatajaks F.F-i, kuna F.F kutsus teda enda juurde. Kohus on tuvastanud, et see ei ole eluliselt usutav ega usaldusväärsete tõendite alusel tõendatav. Uuritud tõendite järgi ründas Kaido Lepp esimesena F.F-i ning F.F tõrjus süüdistatava rünnet. Sealjuures käitus K. Lepp selgelt ka provokatiivselt, häirides eelnevalt naabri rahu oma märkustega – provokatsioon välistab samuti hädakaitse tekke K. Lepal ja provokatsiooni hulka tuleb lugeda ka ilma F.F-i loata ehk igasugu õiguseta naabriks olnud F.F-i kaasomandi alale tulemist ja töö tegemise segamist. F.F-il oli õigus eeltooduga kaasnenud füüsilisele ründele teostada vasturünnet, et rünnak tõhusalt lõpetada. Politsei ja prokuratuur ei ole tuvastanud (kohtutel puudub EV-s õigus alustada süüteomenetlusi), et F.F oleks ületanud hädakaitsepiire ja seetõttu ka menetlust alustanud F.F-i suhtes. Õigesti on prokurör kohtuvaidluses toonitanud, et isegi – hüpoteetiliselt väites – olukorras , kui oleks tuvastatud, et F.F ületas hädakaitsepiire ja tekitas Kaido Lepale liigset kahju, ei vabastaks see Kaido Leppa vastutusest F.F-i esmase rünnaku ja löömise eest. Eeltoodu tõttu ei ole asjasse puutuvaks ka Kaido Lepa raviasutusse pöördumine seoses enda provokatsioonist ja õigusvastasest ründest saadud vigastustega (I kd tl 141), sest need tõendavad üksnes F.F-i poolt õigusvastase ründe tõrjumist viimase hädakaitse seisundi tõttu, milleks F.F-il oli ka täielik õigus. Süüd välistavad asjaolud samuti puuduvad. Seetõttu tunnistab kohus Kaido Lepa ka antud süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi. IV.

Karistus

KarS § 53 lg 1 alusel on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus juhindub karistuse mõistmisel alljärgmistest põhimõtetest:

IV.1.

J.I kehalise väärkohtlemine

Karistust kergendavaid asjaolusid K. Lepa puhul ei ole. Karistust raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine grupi poolt (KarS § 58 p 10). Arvestades kannatanule osaks saanud 19 / 24

1-25-773 isikute grupis rünnakut - löökide arvu ja viisi ning tahtluse raskeimat astet, on süüdistatava süü selles episoodis vähemalt keskmine ja sellele peab vastama ka karistus. Süü suurust iseloomustab küünilisus kannatanu kannatuste suhtes ja tahtluse raskeim vorm. Kannatanu tundis nii valu kui sai tervisekahjustusi. Süüdistuse asjaoludest nähtuvalt sisuliselt Kaido Lepp eksitas ka oma x ja mõnevõrra ka X kohale sõitnud seltskonda, sest kõik said aru, justkui oleks vahetult toimunud ukse maha murdmine, ehkki saabujad seda ei märganud. Sisuliselt ässitas K. Lepp ka R. H. vägivaldsusele ja soovis ise enne R. H. poolt kannatanu täielikku n-ö knockout’i löömist kindlasti veel kannatanule rusikat anda, et viimane veel teadvusel olles vastasseisu Kaido Lepaga hästi mäletaks. Kaido Lepa ässitavast käitumisest ei võtnud õnneks tuld tema X, erinevalt R. H. st, samas sai õnnekombel jooksu ka K.I. Selline Kaido Lepa võime kiiresti n-ö üles keerata ja eskaleerida tegevusi isikute grupis vägivalla tegudeks, töötas täielikult kannatanu kahjuks, kel ei õnnestunud pääseda. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et antud kuriteo eest eraldivõetuna oleks põhjendatud K. Leppa karistada ca KarS § 121 lg 1 keskmise sanktsiooni määra järgi.

IV.2.

O.T-na kehaline väärkohtlemine

Kohus leiab, et selles episoodis on süü suurus alla keskmise, sest kannatanu kannatuste sisuks on väiksemat laadi valu. Selles episoodis esineb kergendav asjaolu – leppimine kannatanuga (KarS § 57 lg 1 p 9), samas raskendav asjaolu on süüteo toimepanemine abitus seisundis oleva isiku suhtes (KarS § 58 lg 3). Eeltoodust lähtuvalt kohus on seisukohal, et antud kuriteo eest eraldivõetuna oleks põhjendatud K. Leppa karistada alla 1/3 sanktsiooni määra.

IV.3.

F.F-i kehaline väärkohtlemine

Maakohus leiab, et selles episoodis on K. Lepa süü suur. Vaatamata palju aastaid tagasi sõlmitud notariaallepingust tulenevatele kaasomaniku õigustele, ei ole K. Lepp andnud F.F-ile rahu, mida igaüks oma kodus vääriks. K. Lepp viitas isegi oma ütlustes (16.07.2025 ip lk 16), et talle on kunagi mingil perioodil kohus peale pandud ka lähenemiskeelu kannatanule tsiviilkohtu poolt. Antud olukord on kaugel normaalsusest, kui K. Lepp ei tunnista Eesti Vabariigis kehtivat õiguskorda ja hoiab pingeid edasi üleval. K. Lepp on saanud naabrit aastaid vaatamata naabri õigustele vaenata ja kiusata ning viimase kodurahu rikkuda. Maakohus leiab, et ainuüksi naabri panek sellisesse olukorda, et ta peab enda oma kodus pikema perioodi vältel taluma provokatsioone ning end ründe vastu kaitsma (taluma pidevat valmisolekut võimalike hädakaitseseisundite tekkeks), on ohtlik, sest igaühel (ka kannatanul) on oma emotsionaalsed piirid – nn närvid, mis võivad lõpuks ka pingeolukorras murduda. Ka eeltoodu näitab, milliseid piire oli K. Lepp valmis ikka ja jälle ületama. Käesolevas asjas ei olnud ka kannatanu poolt kaitstavaks individuaalõigushüveks mitte üksnes kodu puutumatus, vaid ka tema tervis, mida rünnati tema kodus. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 33 kohaselt on kodu puutumatu, kahjuks kannatanu osas see õiguse realiseerimisega on olnud liialt pika aja vältel raskusi ja mitte kannatanu, vaid K. Lepa õigusvastase tegevuse tõttu. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi

20 / 24

1-25-773 süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut ja tabama tema emotsioone, tundeid ning püüdlusi (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1). Kohus peab andma selge signaali, et sellistest K. Lepa negatiivsetest hoiakutest mitteloobumisel nüüd ja edaspidi astub riigi karistusvõim otsustavamaid samme õiguse kaitseks ja kinnistamiseks, kui K. Lepp oma õigusvastast käitumist jätkab kannatanu suhtes. Ühelt poolt maakohtu hinnangul eeltoodud alustest lähtudes oleks suure süü alusel vältimatu ja põhjendatud karistusnormi kinnistamiseks K. Lepa puhul kaaluda ka vabadusevõtmist. Teisalt, prokurör põhjendas asjakohaselt oma karistusnõude juures aga, et karistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud, sest 3.a on viimasest kuriteost möödas. K. Lepp ei ole seni oma negatiivseid hoiakuid antud notariaallepingu ja F.F-i suhtes muutnud, kuid kohtule ei avaldatud, et oleksid ka ründed (nende jätkumine) kannatanu õigushüvedele mis tahes vormis aktuaalsed ka täna. Tõepoolest, nõustudes prokuröriga, ei saa kohus mööda vaadata ka asjaolust, et viimase süüdistuse episoodi toimepanemisest on möödas juba pea 3 aastat. Seega kohtu ette pole toodud asjaolusid, et väita, et K. Lepp oleks jätkanud kannatanu isiku kiusamist. Ehkki K. Lepp istungil avaldas, et ta ei ole oma tõekspidamisi muutnud kannatanu suhtes, tuleb praeguses olukorras siiski lähtuda sellest, et K. Lepp on ennast suutnud hoida vaos ja selline suhtumine peakski edaspidi ka tagama õigusrahu. Antud kohtuotsus peab andma aga K. Lepale signaali, et reaalest vangistusest pääsemine oli äärmiselt napp seekord ja andma talle motivatsiooni jätkata õiguskuulekat elu.

IV.4.

Menetlusaja pikkus ja sellest sõltuv karistus

Kokkuvõtteks, karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. KarS § 121 lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Eeltoodud kohtupraktikat tsiteeris prokurör ka oma süüdistuskõnes ja loetles ette ka raskendavad asjaolud ning kokkuvõtvalt nõudis karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kohus nõustub prokuröriga, et süüst lähtuvalt on rahaline karistus üheselt välistatud. Teisalt, karistusraami keskmine vangistuse puhul oleks 2 aastat ja 6 kuud vangistust ning samas prokuratuuri karistusnõue on 1 aasta ja 6 kuud vangistust ei ole isegi ühte kolmandikku ning seda kokku 3 kuriteo episoodi eest. Kaido Lepp tekitas kolmele kannatanule vägivallategudega – löömisega valu ja tervisekahjustusi, mis O.T-na puhul tõid kaasa füüsilist valu, F.F-i puhul füüsilist valu ja marrastuse ülahuulel ning J.I-le erinevaid vigastusi pea ja kehapiirkonnas, sh ninaluumurru. J.I suhtes toimepandud kuriteos oli Kaido Lepa füüsiline osa R. H. d silmas pidades väiksem, ehkki kõik vägivallateod olid K. Lepa kontrolli all ja nõusolekul kaastäideviimise vormis. Arvestades kergendavat ja raskendavaid asjaolusid, episoodide arvu ning süü suurust, on maakohus seisukohal, et ühelt poolt oleks igati kohane karistus Kaido Lepale tema kuritegude eest on minimaalselt sanktsiooni keskmist ületav ehk 2 (kaks) aastat ja 7 (seitse) kuud vangistust.

21 / 24

1-25-773 Prokurör ütleb, et karistuse täitmisele pööramise otsustamisel tuleb arvesse võtta, et viimase kuriteo toimepanemisest on möödas pea kolm aastat, seega prokurör muidu möönaks reaalse vangistuse võimalusi. Maakohus on seisukohal, et selline argument pole mitte põhjendatav vaid karistuse täitmisele pööramisest loobumise osas, vaid menetlusaja pikkusel on antud kohtuasja kontekstis ka muu tähendus. Põhjusel, et prokuröri poolt välja tooduna on üksnes viimasest episoodist ca kolme aasta pikkune menetlusaeg möödunud, ei saa olla tähtsusetu ja seosetu, kui samas nõutakse ka karistusraami keskmisest alla kolmandiku karistust. Kriminaalasjast ei nähtu ka ühtegi põhjendust, miks kolme vägivallaepisoodi kohtueelne uurimine põhimõtteliselt nii kaua on kestnud. Fakt on see, et K. Lepp elab jätkuvalt samal aadressil, millega olid seotud ka kuritegudega seotud sündmused. 26.09.2021 episoodi toimumisel (J.I) kutsuti kohale ka politsei ja asjaoludest nähtuvad selged kriminaalmenetluse alused (29.09.2021 Hädaabi numbrile tehtud kõnede vaatluse kohta ja politsei teenistuslehed, I kd tl 152-155). Samuti F.F-i 07.10.2022 episoodis pöörduti ju kohaselt politsei poole ja politsei oli ka sündmuspaigal, kriminaalmenetluse alused olid samuti selgelt kohe olemas. Samuti ei ole antud süüdistuse episoodid uurimise seisukohast palju aeganõudvad, eriti kui politsei jõudis ka vahetult sündmuspaika (2 episoodis) ja esitati ka objektiviseerivat filmi- ja helimaterjali. See kõik ei saa põhjendada nii pikka kohtueelse uurimise perioodi mis tahes põhjustel, sest menetlusi saab õigeaegselt ja piisavalt vastavate meetmetega ka tagada. Põhimõtteliselt sellise „keerukusastmega“ asjade kohtueelset uurimist peaks olema võimalik lõpuni viia ca poole aastaga üldjuhul ja erandjuhul ca aastaga. Kohus on arutanud K. Lepa üldmenetluse kohtuasja esimesel võimalusel (kriminaalasi saabus kohtusse 11.02.2025 ja põhiistungid algasid juunis 2025), arvestades ka teisi menetluses olevaid üldmenetlusi ja teisi kohtuasju. Antud kohtuasi ei ole sisuliselt ega õiguslikult keerukaks, mis eeldanuks põhimõtteliselt nii pikka kohtueelset menetlusaega. Kohus nõustub prokuröri karistusnõudega üksnes eeskätt seetõttu, et ilmselt nii pika menetlusaja tõttu võib juba põhimõtteliselt eeldada, et kohtueelse menetluse pikkuses on olnud põhjendamatud viivitused, mistõttu esinevad olulised riived mõistlikule menetlusajale ja seetõttu kohus vähendab karistust 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuuni. Juhindudes eeltoodud asjaoludest ja põhimõtetest, mõistab kohus Kaido Lepale karistuseks KarS § 121 lg 2 p 3 alusel 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel on põhjendatud jätta see vangistus täies ulatuses täitmisele pööramata 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga, juhul, kui Kaido Lepp ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. V.

Tsiviilhagi

Kanntanu J.I on esitanud varalise kahju nõude summas 119,86 eurot ja mittevaralise kahju nõudesummas 400 eurot Kaido Lepa ja R. H. (viimane eraldatud kokkuleppemenetlusse) vastu. VÕS § 130 lg 1 kohaselt kuulub hüvitamisele tervise kahjustamise või kehavigastusega tekitatud kahju ning VÕS § 132 sätestab alused kahju hüvitamiseks asja kahjustamise korral.

22 / 24

1-25-773 VÕS § 134 lg 2 kohaselt muuhulgas isikule kehavigastuse tekitamisest ja tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kohus on seisukohal, et kannatanu nõuded põhinevad esitatud süüdistustel ja tal on õigus selles tulenevalt nõuda mh VÕS § 1043 alusel nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus on kohtulikul uurimisel tuvastanud, et kahju tekitamise õigusvastasus ei ole ühegi seadusliku alusega välistatud, sh K. Lepa vastavad vastuväited (hädakaitseseisund) ei ole tõendamist leidnud. Kohus on tuvastanud, et Kaido Lepp on kahju kannatanule põhjustanud tahtlikult ja on kahju tekitamises süüdi. Varalise kahju nõue summas 119, 86 eurot on tõendatud kannatanu poolt esitatud tõenditega: - kannatanu peksmise tõttu pöördus raviasutusse ja tasus visiidiarve – 5 eurot (I kd tl 75); - peksmise käigus purunes kannatanu telefon – see kahju on põhjuslikus seoses inkrimineeritud tegevustega ja tõendatud fotodega telefonist (I kd tl 76-78), väljatrükkidega Kuldsest Börsist ja Tele2 veebilehtedelt (I kd tl 79-80). Kannatanu nõue 100 eurot telefoni osas, on nende tõendite järgi igati põhjendatud; - apteekide veebilehtede väljavõtted ravimite kulu osas 14,86 eurot (I kd tl 81-82). Mittevaralise kahju nõue on 400 eurot. Kannatanu vigastused on tõendamist leidnud nagu kogu esitatud süüdistus. Maakohus on seisukohal, et kannatanu nõue temale süüdistuse järgi osaks saanud peksmise tõttu isikute grupi poolt kätkeb endas üleelamisi, valu ja kannatusi ning kannatanu nõue on igati põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 137 lg 1 alusel kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Maakohus on seisukohal, et VÕS § 1043, 1045 p-de 2, 5 alusel tuleb J.I tsiviilhagi rahuldada ja välja mõista Kaido Lepalt solidaarselt Pärnu Maakohtu 03.07.2025 otsusega kriminaalasjas nr 1-25-3527 süüdi mõistetud R. H. J.I haginõudeid puudutavate summadega. Kokkuvõttes käesoleva ja 03.07.2025 kohtuotsust koos arvestades vastutavad K. Lepp ja R. H. solidaarselt kannatanu varalise kahjunõude 119,86 ja mittevaralise kahjunõude 400 eurot tasumise eest. VI. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb välja mõista Kaido Lepalt menetluskulud, milleks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu ja kulud kohtueelses menetluses 467,76 eurot ning kohtumenetluses 2509,57 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 1329 eurot, kokku 4306,33 eurot. Kuivõrd K. Lepp on avaldatud andmete alusel töötu ning kaitsja taotles menetluskulude hüvitamise võimalust ühe aasta pikkuse perioodi jooksul, tuleb K. lepal tasuda temalt väljamõistetud menetluskulu kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12-s osas, tasudes igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks esimesel üheteistkümnel kuul 360 eurot ning viimasel kuul 346,33 eurot. Tunnistaja T. H. taotluse kulude hüvitamiseks jättis kohus 03.09.2025. a määrusega rahuldamata.

23 / 24

1-25-773 VII.

Tõkend ja asitõendid.

Tõkendit pole kohaldatud ja asitõendid puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

24 / 24

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.