Aleksandr Tipakovi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, üldmenetluse korras
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margit Pärn
Süüdistatav
Aleksandr Tipakov Elukoht XXX, isikukood 37810033721, XXX, XXX, emakeel – XXX, töökoht XXX kriminaalkorras karistatud ühel korral: Viru Maakohtu 15.08.2023 kohtuotsusega nr 1-234758 süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust; KarS § 68 alusel 5 kuud 29 päeva vangistust; KarS § 73 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Tõkendit pole kohaldatud
Kaitsja
määratud korras v.adv. abi Andres Veski
Kohtuitungi toimumise aeg
21.07.2025
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-dest 311-315, kohus otsustab: Tunnistada Aleksandr Tipakov süüdi KarS 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 1(12)
KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui Aleksandr Tipakov ei pane 1 (ühe) aasta 7 (seitsme) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, ta kohustub: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest ehk alates 24.07.2025. KarS § 78 lg 2 kohaselt alustatakse KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 8 sätestatud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuse kohaldamist pärast kohtuotsuse jõustumist. Mõista Aleksandr Tipakovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1329 eurot sundraha ning 1083, 34 eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et Aleksandr Tipakovil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 2412 (kaks tuhat nelisada kaksteist) eurot 34 senti 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700020515 ning selgitus „Aleksandr Tipakov, 1-25-3070 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 25.07.2025. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada
2(12)
1-25-3070
apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 25.07.2025. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 18.08.2025.
MENETLUSE KÄIK
1.Aleksandr Tipakovi süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu 15.08.2023 kohtuotsusega nr 1-23-4758 süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, pani taas toime kehalise väärkohtlemise. Ja nimelt: - 13.04.2025 kella 23.00-23.25 paiku XXX korteris läks voodil lamava XXX M B juurde, võttis voodist kinni ning paiskas tahtlikult voodi ümber selliselt, et M B kukkus voodilt põrandale ning madrats ja voodi detailid kukkusid kannatanule M B peale. Aleksandr Tipakov põhjustas oma tegevusega kannatanule M B füüsilist valu vasaku jala piirkonnas. Sellega pani Aleksandr Tipakov toime KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemise ning milline tegu on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes.
2.30.05.2025 koostatud süüdistusakt saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja samal päeval ja kriminaalasi nr 1-25-3070 jagati kohtute infosüsteemi (KIS) kaudu kohtunik Mari-Liis Aviksoni menetlusse. Kaitseakt saabus Viru Maakohtusse 07.06.2025.
3.12.06.2025 toimunud eelistungil prokurör ja kaitsja taandusi ei esitanud ning kaitsjal puudusid vastuväiteid ka Aleksandr Tipakovi kohtu alla andmisele. Viru Maakohtu 12.06.2025 määrusega andis kohus Aleksandr Tipakovi kohtu alla.
4.Kohtuistungil tõi süüdistatav Aleksandr Tipakov välja, et süüdistus on talle arusaadav, kuid täielikult süüdi ta ennast ei tunnistanud. Selles tegevuses, et ta tõstis voodi üles, jah, kuid enne seda siis toimusid teised tegevused, mille pärast siis koondus kogu tema tegevus sellele.
5.Prokurör leidis, et kohtulikul uurimisel on A. Tipakovile esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi tõendamist leidnud ning palus ta süüdi tunnistada ning mõista talle karistuseks 11 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et kui isik ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli üldnõudeid ja lisakohustusi, siis isikut vanglakaristust kandma ei saadeta. Määrata käitumiskontrolli üldnõuded ja lisakohustused. Esimene kohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi ja teine kohustus on läbida sotsiaalprogramm. Sotsiaalprogrammi valib kriminaalhooldusametnik siis, kui ta on isikuga tegevuskava paika pannud. Kriminaalhooldusametnik saab siis hinnata, milline on sobilik programm. On selleks siis alkoholi liigtarvitamisega seotud või sõltuvusega seotud teemad või lähisuhte või viha juhtimise teemad. Prokurör palus A. Tipakovilt välja mõista menetluskulud, õigusabi osutamise tasud ja teise astme kuriteo sundraha.
6.Kaitsja leidis, et Aleksandr Tipakovi süü ei ole tõendatud ning palus kaitsealuse õigeks mõista.
7.Kohtuistungil kuulati üle kannatanu Mart Bernat (KoTo, tl 27-32), tunnistaja Jegor Tšekin (KoTo, tl 32-33 pöördel) ja ka süüdistatav Aleksandr Tipakov (KoTo, tl 39 pöördel-44 pöördel). Kohtus uuriti järgmiseid prokuratuuri poolseid tõendeid: asitõendi vaatlusprotokoll 15.04.2025 kriminaalasjas nr 25233050344 koos DVD-R plaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 16); asitõendi vaatlusprotokoll 15.04.2025 koos DVD+R plaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 73(12)
1-25-3070
16); karistusregistri õiend (KoTo, tõendite köide , tl 17) ja Viru Maakohtu 15.08.2023 otsus kriminaalasjas nr 1-23-4758 (KoTo, tõendite köide, tl 18-20). Kohus võttis vastu ka kaitsjapoolse tõendina videosalvestuse mälupulgal koos tõlkega (24-29).
MAAKOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED
8.Aleksandr Tipakovile esitatud süüdistus on järgmine. Aleksandr Tipakovi süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu 15.08.2023 kohtuotsusega nr 1-23-4758 süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, pani taas toime kehalise väärkohtlemise. Ja nimelt: - 13.04.2025 kella 23.00-23.25 paiku Narvas Joala 10-M1 korteris läks voodil lamava XXX M B juurde, võttis voodist kinni ning paiskas tahtlikult voodi ümber selliselt, et M B kukkus voodilt põrandale ning madrats ja voodi detailid kukkusid kannatanule M B peale. Aleksandr Tipakov põhjustas oma tegevusega kannatanule M B füüsilist valu vasaku jala piirkonnas. Sellega pani Aleksandr Tipakov toime KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemise ning milline tegu on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes.
9.Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et süüdistatav Aleksandr Tipakov tuleb talle inkrimineeritavas süüdistuses süüdi mõista. Alljärgnevalt põhjendab kohus sellisele seisukohale asumist, käsitledes kõigepealt faktilisi asjaolusid ja hinnates selle käigus tõendeid (I). Järgnevalt analüüsib kohus tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt teo objektiivset (II) ja subjektiivset (III) koosseisu ja õigusvastasust (IV) ning otsustab milline karistus on põhjendatud mõista (V). Jaotises VI käsitleb kohus menetluskulusid. I Faktilised asjaolud ja hinnang tõenditele
10.Kõigepealt sedastab kohus asjaolud, milles pole vaidlust.
11.Vastuvaidlematult oli (ja on) tuvastatud see, et 13.04.2025 kella 23.00-23.25 paiku XXX korteris läks Aleksandr Tipakov voodil lamava XXX M B juurde, võttis voodist kinni ning paiskas tahtlikult voodi ümber selliselt, et M B kukkus voodilt põrandale. Eeltoodu on tõendatud nii süüdistatava Aleksandr Tipakovi kui ka kannatanu M B usaldusväärsete ütlustega, mis on eeltoodu osas omavahel kooskõlas ja haakuvad ka teiste kohtulikul uurimisel uuritud usaldusväärsete tõenditega. Nii tuleneb asitõendi vaatlusprotokollist 15.04.2025 (KoTo, tõendite köide, tl 1-6), et 13.04.2025 kell 23:25 on tehtud kõne häirekeskusesse telefoninumbrilt 058228322. Kõne kestab 3 minutit ja 59 sekundit. Teataja räägib vene keeles naishäälega: „Tere, kas saaks politsei kutsuda?“ Seoses küsimusega, mis juhtus, rääkige vastab teataja: „No meil on isa ebaadekvaatses seisundis. Lihtsalt, et ta ära viidaks. Meil on laps kodus“. Seoses küsimusega, kes ära viidaks vastas teataja: „ Et meie isa ära viidaks, meil on laps kodus. Et isa ära viidaks, kas võib?“ Seoses ametniku küsimusega, kas ta on seal praegu agressiivne vastas teataja: „Väga“. Seoses ametniku küsimusega purjus ka vastas teataja: „Jah“. Seoses ametniku küsimusega, et mis aadress on vastas teataja: „XXX“. Seoses ametniku küsimusega, kas ta on trepikojas vastas teataja: „Praegu on ta kodus“. Seoses kaebuse esitaja küsimusega, mis teie nimi on vastas teataja: „M B“. Seoses ametniku küsimusega, et mis ta nimi on avaldas teataja: „Aleksandr Tipakov“. Avaldaja ka lisas: „Jah, see on minu lapse isa“.
12.Eeltoodud tõenditega haakub asitõendi vaatlusprotokollis 15.04.2025 kajastuv (KoTo, tõendite köide, tl 7-16), mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks üks videosalvestus, mis on tehtud Narva politseijaoskonna patrullpolitseiniku vormikaameraga P33368 ning salvestatud 4(12)
1-25-3070
DVD+-ketta peale DEMS WEB LIBRARY kaudu. Videosalvestus on tehtud Narva Politseijaoskonna patrullpolitseiniku vormikaameraga P33368 alguseks 13.04.2025 kell 23:36:41 ning kestab 6 minutit ja 51 sekundit. Videosalvestus algab vähemalt kahe patrullpolitseiniku jõudmisega aadressile XXX. 23 sekundi möödudes alates videosalvestuse algusest avab ukse alaealine poiss (isik tuvastatud kui E T, ik XXX, edaspidi E), kes lubas patrullpolitseinikud edasi tuppa. Toas tuleb politseiametnikele vastu lühikeste heledate juustega naisterahvas (isik tuvastatud kui kannatanu M B, ik XXX, edaspidi M. B). Videosalvestust teostanud patrullpolitseinik (edaspidi Politseiametnik 1) tutvustab ennast ning hoiatab, et teostatakse videosalvestus. Kohtulikul uurimisel üle kuulatud tunnistajast politseiametniku Jegor Tšekini ütlused haakuvad eeltoodud tõendiga. Nii on ta kohtuistungil välja toonud enda ütlustes (KoTo, tl 32-33 pöördel), et see sündmus toimus 13. aprillil 2025 XXX ning voodi oli külje peal. M rääkis, et tundis füüsilist valu.
13.Vaidlusküsimuseks kujunes see, kas eeltoodud ajal ja kohas kukkusid kannatanu M B peale ainult madrats või ka voodi detailid ja kas süüdistatav Aleksandr Tipakov põhjustas süüdistuses toodud tegevusega kannatanu M B füüsilist valu vasaku jala piirkonnas.
14.Kohus leiab, et eeltoodud küsimustele on põhjendatud vastata jaatavalt. Nii on kannatanu M B andnud seoses eeltooduga järgmised ütlused. Aleksandr läks närvi. Võib-olla sellepärast, et mina valasin alkoholi ära. Võimalik, et ta järeldas, et ma jõin selle ära, kuna olen ka siis alkoholi tarvitamas üsna sageli, mul on alkoholi probleem olemas, samuti lasin ennast kodeerida. Sellepärast võis Aleksandr arvata, et mina olen selle ära joonud, mis kutsub temal esile alati ärritust, sest ta ei kannata mind, kui olen alkoholi tarvitanud. Ilmselt oligi see tema agressiivsete tegevuste aluseks. Ta läks närvi ja siis paiskas mind ümber. Võiks nii öelda, et ma kukkusin ebamugavasse asendisse, et jalg oli siis väänatud. Ma jäin voodi alla. Seoses prokuröri küsimusega, millised esemed teile peale kukkusid on kannatanu vastanud: „Madrats ja voodi ise“. Eeltoodud ütlustele on kannatanu jäänud kindlaks ka hiljem ristküsitlemisel kaitsja küsimusele vastates, kus viimane on täpsustanud, kas ta sai õigesti aru, et see asi, mis kannatanule siis peale kukkus, oli madrats. Kannatanu on eeltoodud küsimusele vastanud järgnevalt: „Madrats ja voodi“. Ka on kannatanu seoses kaitsja küsimusega, kui kõrge see voodi on vastanud järgnevalt: „Ma arvan, et 30 cm siis see puidust osani ja siis madrats 40 cm ja ta on üsna raske“.
15.Kohtul ei ole eeltoodud kannatanu ütluste tegelikkusele vastavuses alust kahelda, sest kohtulikul uurimisel ei selgunud midagi sellist, mis annaks aluse asuda seisukohale, et kannatanu M B võiks moonutada tõde. Seda, et kannatanu on usaldusväärne tõendiallikas kinnitavad ka süüdistatava Aleksandr Tipakovi kohtulikul uurimisel antud ütlused, mille kohaselt kannatanu rääkis kohtuistungil 99% tõtt, tuues välja, et kuigi valuskaalast öeldes oleks võimalik seda valuastet natukene vähendada (KoTo, tl 40). Kohtulikul uurimisel ka selgus see, et kannatanu sooviks oli see, et süüdistatava süüdistamine päädiks võimalikult leebete õigusjärelmitega. Kannatanu on enda kohtulikul uurimisel antud ütlustes välja toonud järgneva: „Ma ei tahtnud, et oleks alustatud kriminaalasi Aleksandri suhtes. Minu soov oli, ainult, et oleks kodunt lahkunud ja see konflikt oleks lõppenud.“ Ka elulise usutavuse aspektist hinnates kannatanu ütlusi ei ole kohtu hinnangul alust kahelda nende tegelikkusele vastavuses. Kohtupraktikas on välja kujunenud nõue, mille kohaselt on ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. septembri 2005. a otsus asjas nr 3-1-174-05, p 15 ja 1. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-61-08, p 16.6). Ütluste eluline 5(12)
1-25-3070
usutavus on ütluste kui tõendi usaldusväärsuse hindamise oluline kriteerium (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-89-12, p 14). Nii on üldteada olevalt madrats voodiraami sees ning selle ümberpaiskamisel on eluliselt igati usutav see, et seal peal lebanud põrandale kukkunud kannatanule kukkus peale lisaks madratsile ka mingi osa puidust voodiraamist.
16.Seda, et eeltoodud süüdistatava Aleksandr Tipakovi tegevuse tõttu tundis kannatanu valu on samuti tõendatud kannatanu M B ütlustega, mille tegelikkusele vastavuses ka selles osas samuti kohtul alust kahelda ei ole. Nii on kannatanu seoses küsimusega, mida ta tundis seoses süüdistatava eeltoodud tegevusega välja toonud järgneva: „Valu“ .Seoses täpsustavate küsimustega, kus ta valu tundis on süüdistatav vastanud: „Jalal. Vasakul. Reiel“.
17.Eeltoodud kannatanu ütlused haakuvad ka asitõendi vaatlusprotokollis (KoTo, tõendite köide, tl 7-16) kajastuvaga. Nii on kannatanu M B seoses politseiametniku küsimusega, kas füüsilist valu ei tundunud vastanud: „Tundsin muidugi aga see pole nii tähtis. Ühesõnaga niimoodi. Ma taha lihtsalt, et see kõik oleks juba fikseeritud ja mind on see kõik ära tüüdanud juba“. Hiljem on politseiametnik veel täpsustanud kannatanult valu tundmisega seonduvat, küsides, millist valu te tundiste, kui te voodist välja kukkusite. Kannatanu on eeltoodud küsimusele vastanud järgnevalt: „No mul põlv jälle ... see on juba järjekordne juhtum. Ma kukkusin voodist välja. Mis te arvate, millist valu ma tundsin? Jälle tulevad sinikad.“ Ka on politseiametnik kannatanult täpsustanud seda, kas viimane kukkus põlve peale või puusale. Kannatanu M B on eeltoodud küsimusele vastanud järgnevalt: „Ma kukkusin kõige peale, isegi väike ehmatas. Ja lisaks kukkus veel madrats minu peale. Ja vot need lauad“. Politseiametnik on täpsustanud ka seda, kas valu oli terav, millele kannatanu M. B vastas, et väga. Kohtulikul uurimisel palus ka kaitsja kannatanul hinnata valu tugevust, tuues välja, et kui kannatanu kirjeldaks, ütleme skaalal 1 kuni 10, seda valu, kui võtame, siis näiteks, sääse hammustus on üks ja mingi tugev valu on 10, kuhu kannatanu haiget saamise sellel skaalal paigutaks. Kannatanu vastus eeltoodule oli neli.
18.Kohus leiab, et tõendikogumist tuleb jätta välja kohtu poolt vastu võetud kaitsjapoolne tõend kui selles kriminaalasjas tähtust mitteomav. KrMS 3051 lg 3 kohaselt tõendi vastuvõtmine ei välista selle lubamatuks tunnistamist kohtuotsuse tegemisel. KrMS § 2861 lg 1 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise, millel on kriminaalasjas tähtsust. Käesoleval juhul ei selgu kohtule esitatud tõendist, millal on vaadeldud videosalvestus tehtud. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava Aleksandr Tipakovi poolt kohtulikul uurimisel välja toodus, mille kohaselt on eeltoodud salvestis tehtud 19. juuni, neljapäev (KoTo, tl 41). Ajavahemik, s.o ajaperiood alates 13.04.2025 kuni 19.06.2025 on liialt pikk selleks, et jaatada seda, et see tõend oleks õiguslikult relevantne hindamaks seda, kas süüdistatav pani toime 13.04.2025 enda elukaaslase kehalise väärkohtlemise. Kriminaalkolleegium on välja toonud, et isiku teotahtlus tuleb tuvastada rangelt teo toimepanemise hetke seisuga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-34-12, p 12.2). Ehkki isiku teojärgne käitumine võib teatud juhtudel tõepoolest anda teavet ka süüteokoosseisu subjektiivse külje kohta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-79-15, p 8), on see eeskätt siiski abipakkuv kriteerium, mis aitab tahtlust siduda isiku suhtumisega teosse ja tagajärge vahetult teo toimepanemise ajal (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. märtsi 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-142-05, p 20).
6(12)
1-25-3070
19.Kokkuvõtvalt leidsid kohtulikul uurimisel usaldusväärselt tõendamist kõik süüdistuse sisus ära toodud faktilised asjaolud eeltoodud usaldusväärsete tõenditega. II Teo objektiivne koosseis
20.KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt. KarS § 121 „Kehaline väärkohtlemine“ näeb lõikes 1 ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellistest kohtlemistest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-48-04, p 8).
21.Isegi kui pidada valu võimalikuks, tuleb süüteokoosseisu tunnuste objektiivsel omistamisel arvestada, et mitte alati ei saa isiku tekitatud kahju pidada tema teo tagajärjeks ka karistusõiguslikus mõttes. Riigikohus on korduvalt tõlgenduslikult kitsendanud erinevate kuriteokoosseisude rakendusala, võttes muu hulgas arvesse koosseisuga kaitstavat õigushüve ja õigushüve kahjustamise ulatust. Kehalise väärkohtlemise (KarS § 121) puhul on seda tehtud näiteks RKKK 23.10.2017. a otsuses nr 1-16-10326/51, p 27, ja võimuliialduse puhul 18.06.2020 otsuses nr 1-19-31. Kohtuotsuses nr 1-16-10326/51 rõhutati, et karistatava teona KarS § 121 mõttes pole alust käsitada tegusid, mis seisnevad teise isiku keha vähese intensiivsusega mõjutamises (nt kinnihoidmises, pigistamises, tõukamises või trügimises), kui sellega ei kaasne tüüpilise tagajärjena tervisekahjustust või valuaistingut. Kui valu või tervisekahjustuse tekkimine pole objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb ka teo tagajärje objektiivset omistamist eitada. Selle lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetut süüditunnistamist kuriteos, kui nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse tagajärje (nt valu) tekkimise võimalikkust (vt nt RKKKo nr 3-1-1-50-13, p 12, ja nr 3-1-1-2915, p 11.3).
22.Käesoleval juhul on kannatanu M B enda kohtu hinnangul usaldusväärsetes ütlustes jaatanud valu tundmist ning kohtu hinnangul on ka valuaistingu tundmine hinnatav objektiivse kõrvalseisja seisukohast süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, arvestades seda, et süüdistatava tegevuse tulemusena kukkus kannatanu voodist põrandale ning talle kukkus peale nii madrats kui ka täispuidust voodi detailid. Ka süüdistatav enda ütlustes ei ole eitanud seda, et kannatanu M B teavitas ka teda sellest, et tundis seoses süüdistatava tegevusega valu, tuues välja järgneva: „Algul vist ütles jah, et oli haige“. (KoTo, tl 42). Ka hiljem on süüdistatav enda ütlustes möönud vastates prokuröri küsimusele, et M võis valu saada, tuues välja: „Jah, ikka“. (Ko,To, tl 43).
23.Vaidlust polnud selles, et 13.04.2025 olid Aleksandr Tipakov ja M B lähisuhtes, kuna nad elasid koos ja kasvatasid ühiselt enda XXX E T. Senises praktikas on Riigikohus järjepidevalt kõnealust koosseisutunnust sisustades leidnud, et lähisuhte tuvastamisel ei saa piirduda pelgalt suhte vormiliste tunnuste sedastamisega. Viimasest tähtsam on sisuline ühiseluline side inimeste vahel, mis võib hõlmata näiteks ka laste kasvatamist, ühist majapidamist jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet. Vaid seetõttu on õigustatud sellisele suhtele täiendava 7(12)
1-25-3070
karistusõigusliku kaitse andmine, kehtestades raskema sanktsiooni võrreldes KarS § 121 lg-s 1 kriminaliseeritud vägivallateo põhikoosseisuga. (RKKK 09.03.2020, 1-19-3377/32, p-d 9 ja 10 ja viimati RKKK 06.12.2023, 1-21-4285, p 21).
24.Kujunenud kohtupraktika kohaselt korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus (KarS § 24 lg 1). KarS § 121 lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab tema spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seetõttu kätkeb uus kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv) (vt nt RKKKo 3-1-1-72-16, p 9). Juriidilise retsidiivi korral avaldub uue kehalise väärkohtlemise ebaõigus muu hulgas selles, et varem mõistetud karistus pole mõjutanud toimepanijat hoiduma samast kuriteost. KarS § 121 kaitseb teise inimese tervist ehk kehalist ja vaimset heaolu (vt RKKKo 1-18-5540/50, p 14). Eeltoodu tähendab, et kui isik paneb toime kehalise väärkohtlemise ja ta on varem süüdi mõistetud näiteks tapmise eest, näitab seegi tema retsidiivsust KarS § 121 lg 2 p 3 tähenduses.
25.Seda, et Aleksandr Tipakovi on varasemalt karistatud sama kannatanu kehalise väärkohtlemise eest tõendab Viru Maakohtu 15.08.2023 otsus kriminaalasjas nr 1-23-4758 (KoTo, tõendite köide, tl 18-20).
26.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kohtuliku uurimise tulemusena leidis usaldusväärselt tõendamist see, et Aleksandr Tipakov enda tegevusega süüdistuses toodud ajal ja kohas täitis kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu. III Teo subjektiivne koosseis
27.Tahtluse tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatav teadis (intellektuaalne külg) ja tahtis (voluntatiivne külg) koosseisupäraste asjaolude esinemist (vt ka RKKKo 3-1-1-1307, p 12). Toimepanija tahtlus avaldub KarS § 121 koosseisu realiseerimisel selles, et ta peab vähemalt võimalikuks ja möönab (KarS § 16 lg 4) kannatanule tervisekahjustuse tekitamist või valu põhjustamist. Puuduvad mistahes kaalukad argumendid, mille toel saaks tõsiselt võetavalt eitada Aleksandr Tipakovi tahtlust põhjustada enda tegevusega kannatanu M B valu.
28.Süüdistatav agressiivselt paisates voodi ümber teades, et seal lebab kannatanu M B pidas võimalikuks, et kannatanu kukub ootamatult põrandale ning tunneb seetõttu valuaistingut. Eeltoodu oli kohtu hinnangul ka süüdistatava sooviks, sest kannatanu ütlustest tuleneb see, et süüdistatava sellisele tegevusele eelnes nendevaheline tüli, mis seisnes selles, et Aleksandr ei leidnud oma alkoholi, kuna kannatanu oli selle ära valanud ning kannatanu nimetas süüdistatavat ka joomariks. Samuti kinnitavad süüdistatava Aleksandr Tipakovi ütlused seda, et ta tahtlikult kehaliselt väärkohtles kannatanut süüdistuses toodud ajal ja kohas, tuues välja, et tema eesmärk voodit külje peale visates oli see, et M lõpetaks tema halvustamise lapse juuresolekul (KoTo, tl 41 pöördel). Ka on süüdistatav enda ütlustes tunnistanud ägestumist vahetult enne voodi ümberkeeramist tuues välja järgneva: „Ma läksin tigedaks selle pärast, et ta (kannatanu – kohtu märkus) oli taas purjus, jõi selle ära“. (KoTo, tl 42 pöördel).
29.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kohtuliku uurimise tulemusena leidis usaldusväärselt tõendamist see, et Aleksandr Tipakov enda tegevusega süüdistuses toodud ajal ja kohas täitis kehalise väärkohtlemise subjektiivse koosseisu. IV Teo õigusvastasus ja süü
8(12)
1-25-3070
30.Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud. Tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Aleksandr Tipakovi süüdivuses KarS § 32 lg 1 mõttes kohtul kahtlusi ei tekkinud ja menetluse vältel ei väljendanud neid ka kaitsja ega prokurör. V Karistus
31.KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
32.Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka süüdistatava isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04 ja 20. veebruari 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06). Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04).
33.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate/raskendavate asjaolude esinemisele nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11, p 11). Isiku süü suuruse kindlakstegemisel tuleb seejuures lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust. Nii on asutud ka seisukohale, et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema teosüüd reeglina suurena (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-11-18-11, p 8.1). Samuti näitavad süü suurust mitme kuriteo toimepanemine, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus ja tagajärje raskus (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). Riigikohus selgitas ka juba 13. märtsi 2006. a otsuses asjas nr 3-1-1-158-05, et süüdistatavale karistuse mõistmisel tuleb alati vaadata konkreetse teo avaldumisvormi ja ohtlikkust, mis võib ja enamasti ongi ka ühe kuriteokoosseisu raames erinev.
34.Kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud prokuröri ega kaitsja seisukohtadega ning kohus lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohtumenetluse poolte karistustaotlustega on kohus seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-113-12, p 10; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-9107, p 6.6).
35.Ühtegi karistust kergendavat asjaolu KarS § 57 mõttes ei esine. Karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 58 p-s 13 sätestatut (isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul), kuna süüdistatav Aleksdandr Tipakov pani talle inkrimineeritava kannatanu kehalise väärkohtlemise toime alaealise, s.o XXX E T juuresolekul, milles kohtumenetluse pooltel puudus vaidlus. Seda, et alaealine laps oli sündmuskohal tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll 15.04.2025 (KoTo, tõendite köide, tl 79(12)
1-25-3070
16), kust tuleneb see, et politseiametnikele avas 13.04.2025 kell 23:36:41 aadressil XXX ukse just alaealine poiss, kes tuvastati kui E T.
36.Enne karistusmäära otsustamist tuleb valida karistuse liik, mis käesolevas kriminaalasjas kujunes peamiseks vaidlusküsimuseks. KarS § 56 lg 2 lubab kohtul vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, ning kohus peab vangistuse mõistmist eraldi põhistama, kui KarS eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi.
37.Kohus on antud juhul seisukohal, et põhjendatud on pöörduda raskemaliigilise karistuse, s.o vangistuse poole, kuigi kannatanu on kaitsja küsimusele seoses süüdistatavale mõistetava karistusega leidnud, et see peaks olema kõige minimaalsem rahaline rahatrahv (KoTo, tl 31). Seda seetõttu, et kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega ei ole võimalik käesoleval juhul saavutada karistuse eesmärke, s.o ei eri- ega ka üldpreventiivset karistuse mõistmise eesmärki. Nii on juba Viru Maakohtu 15.08.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-4758 Aleksandr Tipakovi karistatud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 73 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Paraku Aleksandr Tipakov ei teinud eeltoodud karistusest vajalikke järeldusi ning põhjendatud on järeldada, et ta pani uuesti sama kannatanu suhtes toime kehalise väärkohtlemise ja seda enda alaealise 8aastase lapse juuresolekul. Nimetatu annab kohtule aluse asuda seisukohale, et karistuse eripreventiivset eesmärki ei ole võimalik saavutada uuesti süüdistatavat karistusest tingimisi vabastades. Eeltoodud seisukohale on asunud ka süüdistatav ise, tuues kohtuistungil välja järgneva: „Meil on juba ammu niisugused probleemid, selles mõttes, et miks ma ei ole nõustunuid lihtmenetlusega, sest see järjekordne rahaline karistus või tingimuslik karistus ja see ei oleks lahendanud meie probleemi, mis oleks siis edasi nagu olemas“ (KoTo, tl 44-44 pöördel). Seega käesoleval juhul nõustub kohus prokuratuuriga selles, et põhjendatud on Aleksandr Tipakovi allutamine käitumiskontrollile ühes asjakohaste lisakohustuste määramisega saavutamaks tema edasise õiguskuulekuse. Seega peab kohus põhjendatuks tema allutamist tõhusama riikliku monitooringu alla. Samas, kuna süüdistatav Aleksander Tipakov on perekonna ainus toitja ja ta on väga pikaajaliselt töötanud välismaal ning eluliselt usutav on see, et eeltoodu põhjuseks on eesmärk teenida suuremat sissetulekut kui see on võimalik Eesti Vabariigis, siis kohtu seisukoha kohaselt ei tohi talle mõistetav karistus tuua kaasa seda, et süüdistatav kaotaks töökoha välisriigis. Nii tuleb tal pöörduda kriminaalhooldaja poole saamaks loa töötamiseks välismaal ning kohtu hinnangul, kuna kriminaalhoolduse eesmärk on suunata kriminaalhooldusalust õiguskuulekusele, siis on igati põhjendatud süüdistatavale ka sellise loa andmine.
38.Hinnates süüdistatava süü suurust kehalise väärkohtlemise toimepanemisel on tähtis kehalise väärkohtlemise intensiivsus ja seeläbi kannatanutele tekitatud tervisekahjustuse raskus või objektiivselt hinnatava valu tugevus (RKKKo nr 3-1-1-44-16 p 20). Kohtu hinnangul tuleb mõista käesoleval juhul eeltoodut arvestades alla keskmäära jääv karistus, sest tegemist ei olnud väga intensiivse kannatanu kehalise väärkohtlemisega ning kannatanule ei tekkinud ka tervisekahjustust, mis annaks aluse jaatada suuremat süüd. Ka on kannatanu ise hinnanud 10 palli süsteemis valu tugevust alla keskmäära jäävana.
39.Eeltoodust tulenevalt, arvestades süüdistava süü suurust, peab kohus põhjendatuks karistada Aleksandr Tipakovi KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 alusel vangistusega 8 kuud. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel peab kohus põhjendatuks jätta karistus täitmisele pööramata, kui Aleksandr Tipakov ei pane 1 aasta 7 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, ta kohustub: 10(12)
1-25-3070
1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema sotsiaalprogrammis. Kohus peab käesoleval juhul põhjendatuks kahe täiendava lisakohustuse määramist, kuna kohtuliku uurimise tulemusena selgus kannatanu M B ütlustest (KoTo, tl 29 pöördel), et just alkoholi tarvitamine kutsub esile süüdistava agressiivsust. Kuna varasema karistusega samalaadse kuriteo toimepanemise eest ei kaasnenud seda, et süüdistatav Aleksandr Tipakov oleks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused, siis peab kohus põhjendatuks kohustada teda ka osalema kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis saavutamaks selle, et edaspidi on süüdistatav õiguskuulekusele orienteeritud ning sotsiaalprogrammi läbides on ta ka aktiivsemalt riigipoolse monitooringu all. Nimetatu omakorda toob kaasa selle, et on tõhusam kontroll ka selle üle, kas süüdistatav järgib kohustust, mille kohaselt ei tohi ta katseajal tarvitada alkoholi. Nii tunnistas ta ka ise, et kui tema ja kannatanu on kained, siis on kõik korras ning alkoholi tarvitamine mõjutab omavahelist läbisaamist (KoTo, tl 44). KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest ehk alates 24.07.2025. KarS § 78 lg 2 kohaselt alustatakse KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 8 sätestatud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuse kohaldamist pärast kohtuotsuse jõustumist. VI Menetluskulud
40.Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1, 5 kuupalga alammäära.
41.Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ka määratud kaitsja Andres Veskile tasutud kulu kokku 1083, 34 eurot (101, 26 eurot+982, 08 eurot).
42.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista süüdistatav Aleksandr Tipakovilt KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud kogusummas 2412, 34 eurot (1329 eurot sundraha ja 1083, 34 eurot muu menetluskulu).
43.Arvestades väljamõistetavate menetluskulude kogusummat ja seda, et süüdistatav on perekonna, kus kasvab alaealine laps, ainus ülalpidaja, määrab kohus, et menetluskulud tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub seda määrates KrMS § 180 lg-st 3, mis käsib kohtul menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning võimaldab määrata menetluskulud ositi tasumisele. Kohus ei määratle küll konkreetseid osi, mille kaupa Aleksandr Tipakov peaks menetluskulusid tasuma, kuid leiab, et ei lähe osi määramata vastuollu KrMS § 180 lg-s 3 öelduga. Erinevalt KarS §-st 66, mis näeb ette karistuse kandmise ositi, ei nõua KrMS § 180 lg 3 menetluskulude konkreetsete osade määratlemist kohtu poolt. Seetõttu leiab kohus, et õige on lugeda KrMS § 180 lg-t 3 ilma kunstliku ja süüdistatava huvide vastase kitsenduseta. Osade määramata jätmine kohtu poolt ei lähe vastuollu sätte mõttega ja on süüdistatava resotsialiseerumise ja toimetuleku aspektist paindlikum. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja 11(12)
1-25-3070
ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole tõenäoliselt reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda ning raskendaks ka alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. /allkirjastatud digitaalselt/
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.