Gerda Jušin süüdistuses KarS § 423 lg 2 järgi üldmenetluses
Kohtuistungi sekretär
Liina Tulit-Kuum
Kohtuistungi toimumise aeg
13. juuni 2025
Kohtuistungil osalesid
süüdistatav Gerda Jušin ja tema kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk, ringkonnaprokurör Silva Rood, kannatanute M.M. i, K.O. , L.H. i, J.H. i esindajad vandeadvokaadid Kristiina Lee ja Sander Potisepp ning kannatanu M.M.
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu 6. mai 2024 otsus
Apellatsiooni esitaja
kannatanute J.H. i, L.H. i, M.M. i, K.O. vandeadvokaat Kristiina Lee
Prokurör
ringkonnaprokurör Silva Rood
Süüdistatav
Gerda Jušin, isikukood: 49912272738, elukoht: XXX; töökoht SA-s Vaimse Tervise Hooldekeskus; varem kriminaalkorras karistamata vandeadvokaat Indrek Sirk
Kaitsja
esindaja
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 6. mai 2024 otsus osas, millega jäeti Gerda Jušinile mõistetud vangistus täitmisele pööramata.
2.Tühistatud osas teha uus otsus, millega määrata, et KarS § 73 lg 2 alusel kuulub Gerda Jušinile mõistetud 3 aasta pikkusest vangistusest kohe kandmisele 2 (kaks) kuud vangistust.
3.Vangistusliku karistuse kandmise algust arvestatakse alates Gerda Jušini vangistuse kandmisele asumisest. Kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus saadab süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
4.KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud 2 aasta 10 kuu pikkune vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu Gerda Jušin ei pane 3 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
5.Mõista Eesti Vabariigilt eelmises apellatsioonimenetluses valitud esindajatele makstud tasu katteks L.H. i ja J.H. i kasuks välja 1537,20 eurot ning M.M. i ja K.O. kasuks 1537,20 eurot.
6.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 6. mai 2024 otsus muutmata.
7.Apellatsioon rahuldada osaliselt.
8.Mõista Eesti Vabariigilt apellatsioonimenetluses valitud esindajatele makstud tasu katteks L.H. i ja J.H. i kasuks välja 534,60 eurot ning M.M. i ja K.O. kasuks 534,60 eurot.
9.Mõista Eesti Vabariigilt apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks süüdistatava Gerda Jušini kasuks välja 1066,89 eurot. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanutel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
1.Gerda Jušin anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 423 lg 2 järgi selles, et ta rikkus mootorsõidukit juhtides ettevaatamatusest liiklusnõudeid ja põhjustas kahe inimese surma. 30. augustil 2021 kella 21.15 paiku sooritas ta möödasõitu enda ees olnud sõidukist ja põrkas vastassuunavööndis kokku vastutuleva mootorrattaga. Süüdistuse kohaselt ei olnud G. Jušin enne möödasõidu alustamist piisavalt ettevaatlik ja tähelepanelik, ei veendunud möödasõidu ohutuses ning seetõttu ei märganud õigel ajal vastutulevat mootorratast. Süüdistatav rikkus liiklusseaduse § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 51 lg 3 p-de 3, 4 ja lg 4 nõudeid. Kokkupõrke tagajärjel hukkusid sündmuskohal 17-aastane mootorratta juht ja 15-aastane mootorrattal kaasreisija. Maakohtu otsus
2.Tartu Maakohus karistas 6. mai 2024 otsusega G. Jušinit KarS § 423 lg 2 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega, mille kohus jättis KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui G. Jušin ei pane 3 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestatakse katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 6. maist 2024. Maakohus võttis KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena G. Jušinilt ära sõiduki juhtimise õiguse 1 aastaks.
3.Maakohus mõistis võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel G. Jušinilt kannatanute K.O. , M.M. i; L.H. i ja J.H. i kasuks välja igaühele 22 000 eurot mittevaralise kahju katteks. Lisaks mõistis kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 182 lg 2 alusel G. Jušinilt tsiviilhagi menetlemisega seotud esindaja kulude kattekeks kannatanutele K.O. le, M.M. ile, L.H. ile ja J.H. ile igaühele välja 4583,08 eurot. Süüküsimuse menetlemisega seotud esindaja tasu 4583,07 eurot jäeti samas summas iga kannatanu enda kanda.
4.Maakohus leidis, et G. Jušini süü KarS § 423 lg 2 järgi on kinnitust leidnud ning selle eest on süüdistatavale põhjendatud mõista karistuseks 3-aastane vangistus, mis jäetakse tingimisi kohaldamata. Maakohus arvestas G. Jušini süü suuruse hindamisel, et tegemist oli algaja juhiga, kellel oli lühikese aja jooksul toimunud mitu liiklusrikkumist, mis oleks pidanud juhtima süüdistatava tähelepanu sellele, et tal tuleb liikluses olla tähelepanelikum. Üldteada on asjaolu, et möödasõidu sooritamine on liikluses levinud manööver, samas on tegemist ühe ohtlikuma manöövriga, millega seotud eksimus toob üldjuhul kaasa traagilise tagajärje. G. Jušini eksimust sellise manöövri tegemisel ei saa lugeda harukordseks, küll aga teeb selle harukordseks äärmiselt traagiline tagajärg.
5.Erinevalt kannatanute esindajast leidis maakohus, et G. Jušin ei rikkunud paljusid liiklusnõudeid, kuid tema rikkumine oli sedavõrd saatuslik, et kellelgi liiklusõnnetuse osapooltest ei jäänud võimalust traagilisi tagajärgi ära hoida või neid leevendada. G. Jušini süü on keskmine.
6.Prokurör ja kaitsja leidsid, et G. Jušini vastutust kergendava asjaoluna tuleb lugeda puhtsüdamlikku kahetsust. Kannatanute esindaja sellega ei nõustunud. G. Jušini ema T.G. on
31.augustil 2021 pöördunud e-kirjaga koos manusega menetleja poole, paludes hukkunute lähedastele edastada manuses olev kiri. Samuti palutakse menetlejalt teavitust, kui on leitud G. Jušini telefon, mis sündmuskohalt kaduma läks. Manuses oleva kirjaga avaldas perekond Jušin hukkunute lähedastele kaastunnet ja kahetsust juhtunu osas. 8. septembril 2021 on sarnase e-kirja koos manusega menetlejale saatnud ka G. Jušin, paludes edastada hukkunud noorte perekondadele kaastundeavaldus. Süüdistatav avaldas kaastunnet ja kahetsust juhtunu pärast. Samuti kinnitas ta, et võtab oma süü eest kogu vastutuse. Ka kohtumenetluse jooksul on G. Jušin korduvalt avaldanud juhtunu pärast kahetsust ning vabandanud kannatanute ees. Kahetsust ja kaastunnet on kohtus kannatanutele avaldanud ka G. Jušini ema T.G. , kes oli kohtusse kutsutud tunnistajana kannatanute esindaja taotluse alusel. G. Jušin ja tema lähedased ei ole suhtunud juhtunusse ükskõikselt. Olukorda arvestades on nad reageerinud adekvaatselt ning pole millegagi asunud uurimist takistama või mõjutama. Pigem on olnud valmis tegema koostööd. G. Jušin on vabatahtlikult andnud enda telefonile ligipääsu, kaitsja on edastanud esimesel võimalusel kannatanutele kahtlustatava ülekuulamise protokolli. Ka menetlusele kaasaaitamine on tõlgendatav kahetsusena. Seega maakohus ei nõustunud kannatanute esindaja väidetega sellest, et G. Jušini ja tema perekonna vabandus, kahetsus ja kaastunne ei ole siirad ning on kantud soovist tugineda kohtumenetluses nendele kui karistust kergendavatele asjaoludele. Ei saa nõustuda ka, et G. Jušini suhtumine kannatanutesse on pigem ükskõikne, kindlasti mitte siiras ja kahju tundev ega sellega, et G. Jušinist püütakse jätta muljet kui oma tegevust kahetsevast isikust, kes kordab soovitud ja päheõpitud lauseid süü tunnistamise ja kahetsuse kohta. Peale äärmiselt traagilist ja pöördumatute tagajärgedega sündmust on väga keeruline hinnata, millal ja millises vormis on kohane esitada vabandust, kahetsust ja kaastunnet. Arusaadavatel põhjustel ei saagi kannatanute seisukohast võttes olla ükski vabandus või kahetsus piisavalt õigesti esitatud ja siiras. Asjaolu, kas vabandused on esitatud kannatanutele sobival ajal ja vormis, ei saa üldjuhul olla aluseks nende siiruse hindamisel. Nõustuda ei saa kannatanute korduvalt väljendatud seisukohaga, mis puudutab T.G. i kirjas väljendatud uhkusetunnet G. Jušini sõidustiili üle. Väljendatut on korduvalt kontekstist välja rebitud ning omistatud sellele tähendust, mida sellel pole. Antud asjas esineb süüdistatava süüd kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine.
7.Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole G. Jušinit karistusregistrisse kantud – ta on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamisele. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena
prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse kandmise ebaotstarbekaks (RKKKo asjas nr 3-1-1-40-04, p 8). Ka arvestas maakohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
8.Esmakordsel karistamisel on võimalik jätta karistus täitmisele pööramata ning G. Jušini suhtes on otstarbekas ja võimalik kohaldada KarS § 73 sätteid. Kohus ei tuvastanud G. Jušini isikus ja tema käitumises asjaolusid, mida oleks vaja katseajal kriminaalhoolduse kaudu toetada ja kontrollida. Seega on põhjendatud süüdistatav vabastada KarS § 73 lg 1 alusel täielikult talle mõistetud karistusest katseajaga 3 aastat. Karistuse eesmärke on G. Jušini osas võimalik saavutada ilma reaalset vangistust kohaldamata.
9.Arvestades G. Jušini poolt põhjustatud liiklusõnnetuse asjaolusid, lühikese aja jooksul tema süül toimunud väiksemaid liiklusõnnetusi on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. G. Jušin ei suutnud teha piisavaid järeldusi 2021. aasta suvel, enne traagilist liiklusõnnetust toimunud väiksematest intsidentidest, millised olid samuti seotud tähelepanematuse ja hooletusega. Maakohtul oli olemasolevate andmete pinnalt kahtlus süüdistatava valmisolekus sõidukijuhina liikluses osalemiseks. Apellatsioon
10.Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus kannatanute esindaja vandeadvokaat Kristiina Lee. Apellatsioonis taotleti kokkuvõtlikult G. Jušini süüditunnistamist KarS § 422 lg 2 p 2 järgi ja tema karistamist reaalse vangistusega. G. Jušini süüditunnistamise KarS § 423 lg 2 järgi jõusse jätmise korral taotles kannatanute esindaja G. Jušini karistamist reaalse vangistusega. Lisaks taotles apellant kannatanute lepingulise esindaja tasu süüdistatavalt täies mahus väljamõistmist. Asjatundja kirjaliku arvamuse koostamisega tekkinud kulu ei saanud kohus jätta kannatanu kanda.
11.Põhjendused, millised käsitlevad karistuse kandmisest tingimisi vabastamist on üldsõnalised ilma igasuguse analüüsita, sh on arvestamata kannatanute kohtukõne p-des 44 kuni 54 toodud põhikaristust puudutavad seisukohad. Kohus on eiranud KrMS § 38 lg 1 p-s 9 sätestatut, mille kohaselt on kannatanul õigus anda arvamus karistuse osas ning § 38 lg 5 p 5. Olukorras, kus kannatanud on avaldanud nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses läbivalt, et nende hinnangul on põhjendatud G. Jušinile reaalse vangistuse mõistmine, oli kohtul kohustus põhjendada vastavate seisukohtadega arvestamata jätmist.
12.Juba 4. septembril 2023 kohtuistungil avaldas kannatanute esindaja: /---/ kuna kannatanute menetlusõigus seaduse kohaselt on ka arvamust avaldada karistuse osas, siis seda me oleme teinud ja kannatanud leiavad, et see karistus peaks olema kindlasti vangistus, vähemalt ta peab olema teatud osas vangistus /---/. Lisaks tuleb arvestada, et ka prokuratuur taotles, et G. Jušin kannaks temale vangistusena mõistetavast karistusest osa (kolm kuud) reaalse vangistusena. Kirjeldatuga arvestamata jätmisel, sh prokuratuuri poolt taotletud nn šokivangistuse kohaldamata jätmise osas põhjenduste esitamata jätmisel on kohus eiranud KrMS § 3051 lg 1.
13.KarS § 56 lg 1 ls 2 alt-de 2 ja 3 kohaselt arvestatakse karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Preventsioone tuleb vaadelda karistuse kohaldamise iseseisva etapina süü piiride hindamise järel. Kannatanute hinnangul ei ole kohus järginud karistuse mõistmisel karistuse eri- ega üldpreventiivseid eesmärke. Karistuse kohaldamine peab läbima kindlad etapid.
Riigikohus on selgitanud, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest.
14.Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude kõrval näitavad süü suurust ka teo koosseisupärasuses ja õigusvastasuses sisalduv ebaõigus ja taunitavus, kui süü suurust mõjutavad näitajad. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse reaalse kohaldamise ebaotstarbekus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine mainitud alustel on üldjuhul võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (RKKKo asjades nr 3-1-1-14-02, nr 3-1-1-79-03, nr 3-1-1-70-10). Süüdlase karistusest tingimisi vabastamiseks ei pea siiski kuriteo toimepanemise asjaolud ega süüdlase isik mõlemad olema märkimisväärsete erisustega, vaid piisab, kui kohtuotsuses on veenvalt põhjendatud kas kuriteo toimepanemise asjaolude või süüdlase isikut iseloomustavate tunnuste märkimisväärset eripära (lahend kohtuasjas nr 3-1-1-99-06 p 14). Seega piisab, kui need tegurid kas iseseisvalt või koostoimes tingivad süüdlase karistusest tingimisi vabastamise (RKKKo asjades nr 3-1-1-10-09 p 30.2, nr 3-1-1-11-10 p 6.1, nr 3-1-1-18-11 p 8.2). Välistatud ei ole ka süüdlase tingimuslik karistusest vabastamine raskemate kuritegude puhul, kuid seda vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavate erandlike asjaoludega (lahendid kohtuasjades nr 3-1-1-80-04, 3-1-1-99-06). Kuriteo toimepanemise asjaolude arvestamisel tuleb esmajoones arvestada toimepandud kuriteo raskust. /---/ Karistuse tingimisi vabastamise otsustamiseks peab kohus teiseks arvestama süüdlase isikut. /---/ Siiski ei pruugi süüdlase isik ja tema käitumine pärast kuriteo toimepanemist (nt vanus, puhtsüdamlik kahetsus ja tekitatud varalise kahju vabatahtlik hüvitamine) iseenesest veel anda alust tema tingimisi karistusest vabastamiseks, kui kuriteo asjaoludest tulenevalt on tegemist raske tagajärje põhjustamisega (RKKKo asjas nr 3-1-1-2-98).
15.Maakohus märkis, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamisele, kuid ei sisustanud seda G. Jušini puhul. Mitte ühtegi kohtu sisulist põhjendust G. Jušini täies ulatuses karistuse kandmisest tingimisi vabastamiseks ei nähtu. Kaalutud ei ole preventsioone, kohus vaid sedastab üldsõnaliselt, et arvestab võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
16.Kannatanute hinnangul toob G. Jušini karistuse kandmisest täielik tingimisi vabastamine kaasa nii isikule endale (G. Jušinile) kui ka ühiskonnale signaali karistamatusest ning valitud karistuse sisu ilmselgelt vähendab ühiskonna silmis sarnaste kuritegude hukkamõistetavust. Karistuse kandmisest täielik tingimisi vabastamine annab võimaluse järelduseks, et isegi olukorras, milles ettevaatamatusest toime pandud süütegu on enamohtliku tagajärjega – kahe isiku (sh laste) surm – ei vääri see tegu reaalse vangistuse mõistmist. KarS § 423 lg 2 puhul on seadusandja pidanud ainuvõimalikuks karistusliigiks vangistust. Kannatanute hinnangul on maakohtu otsus signaal inimelude vähesest väärtustamisest. Kuna liikluskuriteod on sagedasti toimepandavate kuritegude liik ning arvestades antud kuriteoga kaasnenud tagajärge (kahe lapse surm), ei ole eri- ega üldpreventiivsetel eesmärkidel põhjendatud ega võimalik karistusest tingimisi vabastamine. Riigikohus näeb üldpreventsioonina riigipoolset reaktsiooni, mis annab õiguse adressaatidele selge signaali näiteks sellest, et liiklusõigusrikkumiste näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Praktikas on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud õigushüvede väärtusmastaabis ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglite järgimisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus.
17.Karistuse puhul ei ole võimalik jätta arvestamata G. Jušini suhtumist liikluskorda üldiselt ning tema hoolimatut liikluskäitumist – 3. juunil 2021 ning 1. juulil 2021, s.o vahetult enne
30.augusti 2021 kuriteosündmust toime pandud liiklusrikkumisi. G. Jušinit tuleb karistada reaalse vangistusega ning seda ka olukorras, milles kohus ei muuda süüteo kvalifikatsiooni.
18.Apellandid ei nõustu maakohtu käsitlusega puhtsüdamlikust kahetsusest kui G. Jušini karistust kergendavast asjaolust. Kannatanud ise on kohtule vahetult avaldanud, et nende hinnangul ei ole G. Jušini kahetsus puhtsüdamlik. Kohtuotsusest on arusaadav, et kohus käsitleb süüdistatava kahetsusena ka tema ema T.G. i 31. augusti 2021 e-kirja ja T.G. i poolt kohtuistungil avaldatut. Viimase osas viitavad kannatanud, et T.G. tunnistajana keeldus ütluste andmisest isiklikel põhjustel, s.o KrMS § 71 lg 1 p 1 alusel. Kannatanute hinnangul ei ole pereliikme vabandus, kahetsus ega kaastunne samastatav süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsusena KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses.
19.Vaidlust ei saa olla, et T.G. i 31. augusti 2021 e-kirjast tuleneb: ---/ alles nädal tagasi tundsin suurt uhkust oma tütre sõiduoskuste ja -distsipliini osas, kui sugulane kiitis tema korrektset sõidustiili /---/. Kannatanud ei saa kirjas sisalduvat mõista teisiti kui sellena, et G. Jušini ema T.G. pidas kannatanutele suunatult vajalikuks välja tuua, et on tundnud suurt uhkust oma tütre sõiduoskuste ja -distsipliini osas ning on sellise avalduse teinud vaid päev pärast seda, kui G. Jušini süül olid hukkunud kannatanute lapsed. Kannatanute jaoks on uhkustundele viitamine kummastav ka seetõttu, et ilmselgelt oli emana T.G. ile teada, et esiteks on tema tütrel olnud vähest aega juhtimisõigus (alates 21. maist 2021) ning teiseks, et selle aja jooksul on tema tütre süül toimunud mitu liiklussündmust, millega on kaasnenud (varaline) kahju (3. juuni 2021, 1. juuli 2021). Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2024 otsus
20.Tartu Ringkonnakohus tühistas 23. oktoobri 2024 otsusega maakohtu otsuse kannatanute menetluskulusid puudutavas osas. Ringkonnakohus mõistis G. Jušinilt enne ringkonnakohtu menetlust tekkinud kannatanute esindajatasust iga kannatanu kasuks välja 6874,61 eurot ning jättis iga kannatanu enda kanda 2291,53 eurot. Ülejäänud osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonimenetluse kulude osas leidis ringkonnakohus, et K.O. le, M.M. ile, L.H. ile ka J.H. ile apellatsioonimenetluses kaitsjate K. Lee ja S. Potisepa poolt osutatud õigusabi tasu 2100 euro ulatuses tuleb arvata menetluskulude hulka ja jätta see kulu riigi kanda.
21.Karistuse osas selgitas ringkonnakohus, et KarS § 423 lg 2 sanktsioon koostoimes karistusseadustiku üldosaga võimaldab jätta selle kuriteo toime pannud inimese vanglasse saatmata ehk seadusandja ei ole selliste tegude puhul pidanud reaalset vangistust möödapääsmatult vajalikuks. Reaalse vangistuse võiks tingida G. Jušini isik või kuriteo toimepanemise asjaolud. Kui tegemist on inimese esimese kuriteoga ja pole alust eeldada, et ta sooritab kuritegusid ka edaspidi, on üldjuhul põhjust jätta talle mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata. Kuriteo asjaolude kohta märkis kohus, et G. Jušin täitis KarS § 423 lg 2 koosseisu minimaalseimal määral; reaalse vangistusega peaks karistama pigem sellist inimest, kes põhjustab kolme või enama inimese surma. Tema manööver ei olnud iseäranis ohtlik. Ka ei tingi vangistuse täitmisele pööramist asjaolu, et surma said väga noored inimesed, sest inimelu väärtust ei ole võimalik astmestada. Kassatsioon
22.Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid kannatanute esindajad, taotledes jätkuvalt G. Jušini süüditunnistamist KarS § 422 lg 2 p 2 järgi ja tema karistamist reaalse vangistusega. Kui
kuriteo kvalifikatsioon jäetakse muutmata, siis taotlevad kassaatorid G. Jušini karistamist reaalse vangistusega. Kannatanute maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud palutakse G. Jušinilt välja mõista suuremas ulatuses. Riigikohtu otsus
23.Riigikohus tühistas 20. märtsi 2025 otsusega Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2024 otsus osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsus jätta G. Jušinile mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata ning lahendati kannatanute apellatsioonimenetluse kulud. Tühistatud osas saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata.
24.Riigikohus nägi põhimõttelist laadi õiguslikke eksimusi maa- ja ringkonnakohtu otsustes osas, mis puudutab G. Jušinile mõistetud 3-aastase vabadusekaotusliku karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas korduvalt märkinud, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik (RKKKo asjas nr 1-17-10050/74, p 24) ning kohus ei pea karistusest vabastamata jätmist eraldi põhjendama (RKKKo-d asjas nr 3-1-1-116-12, p 11; asjas nr 3-1-1-138-13, p 19). Mõistes karistuseks vangistuse ei pea kohus seejärel hakkama veel eraldi põhjendama, kas ja miks see tuleb täitmisele pöörata. Mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist puudutavad argumendid peavad kohtuotsuses sisalduma vaid juhul, kui karistuse sellist kohaldamist kohtult taotletakse või kui kohus ise leiab, et on alust selle individualiseerimise viisi poole pöörduda.
25.Nii KarS § 73 lg 1 kui § 74 lg 1 sätestavad, et kohus võib jätta mõistetud karistuse täielikult või osaliselt täitmisele pööramata, kui selle tingivad kuriteo asjaolud ja süüdlase isik. Seega nähtub seadusest esmalt see, et isegi nimetatud tunnuste olemasolul ei pea tingimata järgnema mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine (...võib jätta...). Sellest on välja loetav seadusandja tahe, et karistusest tingimisi vabastamine on üldjuhul võimalik vaid väikese raskusastmega kuritegude puhul (RKKKo asjas nr 3-1-1-1402, p 6.1). Niinimetatud kergemate süütegude kontekstis on seadust tõlgendatud siiski leevendavalt ning leitud, et seaduses nimetatud alused ei pea esinema ühel ajal, vaid piisab ka ühest alternatiivist. Ehk veenvalt peab olema põhjendatud kas kuriteo toimepanemise asjaolusid või süüdlase isikut iseloomustavate tunnuste märkimisväärset eripära (RKKKo asjas nr 3-1-1-99-06, p 17). Täielikult ei ole siiski välistatud KarS §-de 73 ja 74 kohaldamine ka raskemate kuritegude puhul. Sellisel juhul on lävend aga kohtupraktika kohaselt kõrgem, st siis võib mõistetud karistuse jätta täitmisele pööramata vaid tingimusel, et kuriteo toimepanemist ja süüdlase isikut iseloomustavad erandlikud asjaolud esinevad üheaegselt (RKKKo asjas nr 3-1-1-20-16, p 15).
26.Maakohtu lahendis on Riigikohtu praktikale küll viidatud, kuid edasiselt ei ole sellest paraku juhindutud. Maakohtu vastavasisulises argumentatsioonis on vaid märgitud, et tegemist on G. Jušini esmakordse karistamisega. Kuidas see haakub maakohtu enda poolt eelnevalt viidatud eeldustega, mida tuleb arvesse võtta karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel, jääb selgusetuks.
27.Kannatanud viitasid apellatsioonis maakohtu kõnealusele minetusele ning kehtivast praktikale, kuid ringkonnakohus jättis selle põhjendamatult tähelepanuta. Ühtlasi tuleb tõdeda, et apellatsioonikohus on karistuse individualiseerimise küsimust käsitlenud sootuks ekslikult, kui on hakanud otsima erandlikke asjaolusid süüdlase isikus või kuriteo toimepanemises, mis võiks tingida mõistetud vangistuse reaalse täitmisele pööramise. Nagu eelnevalt selgitatud, on õiguslik regulatsioon vastupidine. Sama ütleb ringkonnakohus ka kuriteo toimepanemise asjaolude kohta, lisades ühtlasi mõistetamatu arutluse, et KarS § 423
lg 2 koosseis on täidetud kõige minimaalsemal määral ning reaalse vangistusega peaks karistama pigem sellist inimest, kes põhjustab kolme või enama isiku surma. Ringkonnakohtu põhjendus võib olla asjakohane süü suuruse hindamisel, kuid karistuse individualiseerimise staadiumis räägib igasugune raske tagajärg, nagu näiteks inimese surm, karistuse täitmisele pööramata jätmise vastu. Kui kohus leiab, et hoolimata raskest tagajärjest on põhjendatud isiku täielikult vabastamine reaalsest karistusest, peavad selle täitmisele pööramise vastu rääkivad argumendid olema sedavõrd erandlikumad.
28.Seega on kohtud G. Jušinile mõistetud karistuse edasisel individualiseerimisel kohaldanud valesti materiaalõigust. Kriminaalasi tuleb mõistetud karistuse täitmise viisi puudutavas osas saata uueks arutamiseks ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
29.Otsus tuleb tühistada ka osas, mis puudutab kannatanute poolt apellatsiooniastmes kantud õigusabikulusid. Nimelt lähtus ringkonnakohus selle küsimuse lahendamisel iseenesest õigustatult mh sellest, kui suur oli apellatsiooni põhjendatud argumentide osakaal. Kuivõrd selles osas oli ringkonnakohtu otsus vähemalt osaliselt ekslik, tuleb uuel arutamisel uuesti lahendada ka apellatsioonimenetluse kuludega seonduv. Menetlus ringkonnakohtus
30.Tartu Ringkonnakohtu 15. aprilli 2025 määrusega määrati asja läbivaatamine kohtuistungile, mille toimumise ajaks otsustati 13. juuni 2025.
31.Ringkonnakohtu istungil esitas kaitsja süüdistatavat täiendavalt iseloomustavaid tõendeid. Apellandid jäid esitatud apellatsiooni juurde ning leidsid, et puuduvad eripärased asjaolud, mis võimaldaksid jätta karistuse täielikult tingimisi kohaldamata. Prokurör toetas kannatanute apellatsiooni karistuse osas. Kaitsja esitas vastuväited apellatsioonile ja taotleb jätta maakohtu otsus muutmata, apellatsioon rahuldamata ning menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
32.Vaidlust ei ole enam selles, et G. Jušin põhjustas liikluses hooletusest kahe inimese surma ning talle tuleb selle eest karistuseks mõista 3 aasta pikkune vangistus. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis toodud argumendid materiaalõiguse rikkumise kohta karistuse mõistmisel väärivad tähelepanu. Need toovad kaasa maakohtu otsuse tühistamise osas, millega kohus jättis G. Jušinile mõistetud vangistuse täies ulatuses tingimisi kohaldamata. Maakohus pole jälgitavalt põhjendanud, millised kuriteo toimepanemist või süüdlase isikut iseloomustavad erilised asjaolud tingivad süüdistatava puhul täielikult vangistuse täitmisele pööramata jätmise. Maakohtu otsuses on napisõnaliselt märgitud, et tegemist on G. Jušini esmakordse karistamisega (vt ka RKKKo nr 1-23-52/69 p 25).
33.G. Jušini kaitsja esitas enne ringkonnakohtu istungit täiendavad tõendid – SA Tartu Vaimse tervise Hooldekeskuse Toetavate teenuste osakonna juhataja Merili Tamme iseloomustuse G. Jušini kohta ning OÜ Juvenis kliinilise psühholoog-psühhoterapeudi Mariza Tasuja tehtud süüdistatava haigusloo väljavõtte. Prokurör ei vaielnud tõendite vastuvõtmisele vastu, küll tegid seda kannatanute esindajad. Vandeadvokaat K. Lee leidis, et samu tõendeid oleks saanud esitada varem ning neid ei ole võimalik arvestada. Vandeadvokaat S. Potisepp leidis, et tegemist ei ole KrMS § 63 lg 1 mõttes tõenditega. Kui tegu on asjatundja arvamusega, siis oleks tulnud asjatundja üle kuulata. Kaitsja märkis vastuseks, et tal ei olnud võimalik tõendeid varem esitada ning tegemist on muu dokumendiga. Asjaolud, et isikul on jätkuvalt töökoht ning ta vajab siiani ravi, ei olnud ette teada.
34.Ringkonnakohus leiab, et esitatud tõendid on KrMS § 63 lg 1 mõttes muud dokumendid, mis iseloomustavad süüdistatavat praegusel ajal ja mida saab arvestada karistuse mõistmisel. Seega on kohtul võimalik nendele tõenditele otsuses tugineda ja võtta arvesse, et G. Jušin jätkuvalt töötab ning ta on käinud 15. septembrist 2021 kuni 17. aprillini 2025 psühhoteraapias.
35.Maakohus ei põhjendanud nõuetekohaselt seda, miks ta jätab G. Jušinile mõistetud vangistuse täielikult tingimisi täitmisele pööramata. Kohus jättis seejuures tähelepanuta kuriteo toimepanemise asjaolud. G. Jušini tingimisi vabastamine kogu vangistuse kandmisest pole põhjendatud. Samas leiab ringkonnakohus sedagi, et suurema osa vangistusest saab jätta tingimisi kohaldamata.
36.KarS § 73 lg-st 1 nähtub, et karistusest tingimisi vabastamise küsimuse lahendamisel tuleb arvestada nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdistatava isikut, millele tuginedes peab kohus otsustama, kas karistuse ärakandmine on otstarbekas. Vangistuse täitmisele pööramine on reegel, millest saab irduda üksnes erandlike asjaolude korral (vt. RKKKo nr 123-52/69, p 22).
37.Ringkonnakohus leiab, et ehkki praeguseks on tuvastatud, et G. Jušin pani talle süüks arvatava teo toime hooletusest, oli tema käitumine sõidetud teelõigul iseäranis tähelepanematu ja see tingis kokkupõrke vastu tulnud mootorrattaga ning sellel olnud kahe inimese surma (vt ka Tartu Maakohtu 6. mai 2024 otsuse p 42, Tartu Ringkonnakohtu 23.oktoobri 2024 otsuse p 56). Riigikohus on 20. märtsi 2025 lahendi punktis 26 märkinud, et karistuse individualiseerimise staadiumis räägib igasugune raske tagajärg, nagu näiteks inimese surm, karistuse täitmisele pööramata jätmise vastu. Tähelepanu väärib seegi, et G. Jušin pani algaja autojuhina ka enne menetletavat juhtumit küllaltki lühikese ajavahemiku jooksul toime liiklusrikkumisi. Transpordiametilt saadud andmete kohaselt sai G. Jušin sõiduki juhtimise õiguse 21. mail 2021. Ometi oli tema osavõtul mitu liiklussündmust, mis tõid kaasa kindlustusjuhtumid 3. juunil 2021 ja 1. juulil 2021. Lisaks tuleb arvesse võtta, et liikluskuriteod on küllaltki levinud kuriteod, mis võivad liiklusrikkumisega tekitatava ohu realiseerumisel põhjustada raskeid tagajärgi (vt nt https://www.justdigi.ee/kuritegevus2023/liikluskuriteod/https://www.kriminaalpoliitika.ee/ kuritegevus2021/liikluskuriteod-page.html). Seega peab G. Jušini karistamisel silmas pidama ka seda, et riigil tuleb sellistesse rikkumistesse suhtuda rangelt. Need asjaolud kõnelevad sellest, et G. Jušini karistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmist ei saa pidada otstarbekaks KarS § 73 lg 1 tähenduses.
38.Küll aga leiab kolleegium, et G. Jušinile mõistetud vangistuse saab jätta osaliselt tingimisi kohaldamata, võttes arvesse kuriteo toimepanemist hooletusest ja selle kahetsemist, sellest möödunud aega, tema vahepealset õiguskuulekat käitumist ja sedagi, millist mõju avaldas juhtunu talle endale. Süüdistatav pani kuriteo toime hooletusest, mis tähendab KarS § 18 lg 3 järgi seda, et ta ei näinud ette, et põhjustab enda ebakohase manöövriga kahe inimese surma, kuigi oleks pidanud sellist tagajärge tähelepanelikult liigeldes ette nägema. Kuritegu toimus
30.augustil 2021 ehk neli aastat tagasi. Apellandid leiavad, et G. Jušini puhul ei ole võimalik arvestada karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kergendava asjaolu esinemist põhjalikult käsitlenud. Seejuures on kohus kujundanud seisukoha ka T.G. i kirja osas. Apellatsioonis esitatud argumentatsioon ei muuda kahetsust olematuks, sest see ei sõltu sellest, et G. Jušini ema tundis uhkust oma tütre juhtimisoskuse üle enne 30. augustit 2021. Pole alust arvata, et süüdistatava ema üritaks sellega kuidagi õigustada süüdistatava tegu. Ringkonnakohtul pole andmeid, et G. Jušin oleks vahepeal uuesti rikkunud liiklusnõudeid ja et teda oleks karistatud. Varem karistamata noort inimest, kes pani kuriteo toime hooletusest, kelle teost on möödunud neli aastat, kes kahetseb seda ja on vahepeal käitunud õiguskuulekalt, saab praeguse juhtumi asjaoludel piisavalt
mõjutada osaliselt reaalselt kantava karistusega. Kolleegium võtab arvesse veel seda, et ka G. Jušinile endale on toimepandu arvestataval määral mõjunud, sest ta on korduvalt osalenud psühhoteraapia seanssidel tingituna tema põhjustatud raskest liiklusavariist. Seda kinnitab OÜ Juvenis kliinilise psühholoog-psühhoterapeudi M. Tasuja haigusloo väljavõte.
39.Lähtudes nn šokivangistuse eripreventiivsest eesmärgist, milleks on isiku tõsine hoiatamine lühiajalise vangistusega (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-41-04, p 9), tuleb G. Jušinil mõistetud vangistusest kohe ära kanda 2 kuud vangistust. See tähendab, et ülejäänud 2 aasta 10 kuu pikkune vangistus jääb tingimisi KarS § 73 lg 1 alusel täitmisele pööramata. Kohtu hinnangul annab tehtav karistusotsustus selge hinnangu etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud õigushüvede väärtusmastaabis ning motiveerib süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglite järgimisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus.
40.Maakohus määras G. Jušini katseaja pikkuseks 3 aastat ja 6 kuud. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o 6. maist 2024. Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks on katseajast möödunud juba rohkem kui 1 aasta ja 3 kuud. Riigikohus on määruses asjas nr 1-22-454/58 rõhutanud, et see, kui kõrgema astme kohus muudab madalama astme kohtu määratud karistusest vabastamise tingimusi või katseaja kestust, ei anna talle KarS § 78 p 1 järgi alust muuta katseaja algust. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse karistuse individualiseerimise viisi osas, mõistab talle osaliselt reaalse vangistuse ning jätab ülejäänud osa vangistuses tingimisi kohaldamata, on katseaja alguseks jätkuvalt 6. mai 2024.
41.Riigikohus saatis kriminaalasja ringkonnakohtule tagasi uueks arutamiseks muuhulgas ka Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2024 otsusega kannatanute apellatsioonimenetluskulude osas. Selle otsusega arvati K.O. le, M.M. ile, L.H. ile ja J.H. ile apellatsioonimenetluses vandeadvokaatide K. Lee ja S. Potisepa osutatud õigusabi tasu 2100 euro ulatuses menetluskulude hulka ning jäeti need kulud riigi kanda. Kohus leidis, et taotletud 6234,20 eurot tuleb vähendada, sest esindajad kordavad suuresti juba varasema menetluse kestel esitatud argumente. Lisaks võttis kohus arvesse, kui suures ulatuses apellatsioon rahuldatakse ja milline on apellatsiooni põhjendatud argumentide osakaal ning maht, mis olid enamasti põhjendamatud. Põhjendamatu oli ka istungiks ettevalmistamise aeg. Kokku leidis kohus, et mõistlikuks saab pidada ca kolmandiku taotletavast summast.
42.Riigikohus leidis, et otsus tuleb tühistada kannatanute apellatsioonimenetluse kulude lahendamise osas, kuna ringkonnakohtu otsus oli vähemalt osaliselt ekslik ja kulude põhjendatusel tugineti apellatsiooni argumentide asjakohasusele.
43.Ringkonnakohus nõustub ringkonnakohtu varasema seisukohaga sellest, et kuigi kannatanutel on kaks esindajat, siis KrMS § 175 lg 2 alusel arvestatakse tasu ühe esindaja järgi. Samuti nõustub kohus varasemaga selles, et esindajad kordavad suuresti varasema menetluse kestel esitatud argumente ning istungiks ettevalmistamine on ülemäärane. Praeguseks ajaks tuleb apellatsiooni argumente karistuse osas pidada asjakohaseks. Vaatamata sellele ei leia ringkonnakohus, et 36,5 tundi tööd (sh istungil osalemine) oleks põhjendatud. Arvestades eelnevat ning apellatsiooni argumentide asjakohasust mõistetud karistuse osas, loeb ringkonnakohus põhjendatuks õigusteenusele kulunud ja istungil osalemisele kulunud ajaks kokku 18 tundi, s.o õigusteenuse summas 3074,40 euro, sh käibemaks 554,40 eurot. Kuna menetluskulude nimekirja on peetud kannatanute L.H. i ja J.H. i ning K.O. ja M.M. i osas eraldi ning õigusteenus on olnud ühesugune, siis jagab kohus õigusteenuse summa pooleks. Nimetatud osas jäävad menetluskulud riigi kanda vastavalt kahes osas summas 1537,20 eurot ning tuleb hüvitada kannatanutele.
44.Lähtudes eeltoodust ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 4, § 338 p-le 2 ja § 340 lg-le 2 p-le 4 tühistab ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse karistusest täielikult vabastamise osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega määrab, et 3 aasta pikkusest vangistusest tuleb kohe ära kanda 2 kuud vangistust ning ülejäänud vangistus 2 aastat 10 kuud tuleb kanda tingimisi KarS § 73 alusel katseajaga 3 aastat 6 kuud.
45.Ringkonnakohtus toimunud teistkordses menetluses esitasid kannatanute esindajad ja süüdistatava kaitsja samuti taotlused õigusabikulu hüvitamiseks.
46.Kannatanute esindajad K. Lee ja S. Potisepp esitasid kulude tõendamiseks 2 arvet: kannatanute M.M. i ja K.O. osas ja kannatanute K. ja J.H. i osas.
47.Kannatanute arved olid identsed ning sisaldasid järgmist: 13. juuni 2025 kohtuistungiks ettevalmistus (sh suhtlus klientidega, prokuröriga, Riigikohtu 20. märtsi 2025 kohtuotsusega tutvumine, seonduvalt eelneva apellatsioonimenetlusega dokumentidega tutvumine) (2,5 tundi); 13. juunil 2025 kohtuistungil osalemine Tartu Ringkonnakohtus (1 tund), kokku 3,5 tundi. Õigusteenust osutati summas 597,80 eurot (sh käibemaks). Teenust tõendavad OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm 12.juuni 2025 arved nr 20242093 ja nr 20242094.
48.Kannatanute esindajad selgitavad, et kõik kulud on kannatanute vahel jagatud selliselt, et arved valitud esindaja poolt õigusteenuse osutamise eest on jagatud pooleks (kaheks) – pool M.M. ile ja K.O. le ning teine pool L.H. ile ja J.H. ile, v.a kohtuistungi kulu, mis on arvestatud eraldi kahe esindaja osalemise eest. Kohtuistungi kulu (arvetel märgitud 1 tund) on arvestatud prognoositavalt ja kannatanud paluvad seda kulu arvestada vastavalt kohtuistungi tegelikule kestvusele.
49.Kannatanutele on osutatud õigusabi tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks ja mis on kohtupraktikat arvestades mõistliku suurusega tasu.
50.Ringkonnakohtu istung algas 10.00 ja kestis kuni 11.38. Esindajad taotlesid prognoosi alusel istungil osalemist eest tasu 1 tunni ulatuses ning taotlesid kulu arvestamist vastavalt kohtuistungi tegelikkusele kestvusele. Tegelikkuses kestis istung 1 tunni ja 38 minutit, seega tuleb suurendada istungil osalemise tasu 38 minuti ulatuses, ning selleks tasuks kokku on 278,40 eurot, sh käibemaks 50,20 eurot.
51.Olukord ei ole muutunud võrreldes esimesel korral asja menetlemisega ringkonnakohtus. Kannatanutel on kaks esindajat ehk menetluskulu arvestatakse nii, et see ei ületa ühele esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Arvete alusel ei ole võimalik tuvastada, milline oli K. Lee ja milline S. Potisepa panus. Kokku on esindajad osutanud õigusteenust istungiks ettevalmistamiseks 5 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kuna tegemist on apellatsioonimenetlusega, apellatsioon on esitatud esindajate poolt, kes on menetlusega tuttavad, siis oleks pidanud istungiks ettevalmistamisele kuluma aega pigem vähesel määral. Seda aega ei suurenda ülemäära ka Riigikohtu otsusega tutvumine, mis pole väga mahukas. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud istungiks ettevalmistamise aeg 3 tundi, mille saab jagada vastavalt kannatanute L. ja K.H. i ja kannatanute M.M. ning K.O. i vahel võrdselt pooleks.
52.Eelnevast lähtuvalt peab ringkonnakohus põhjendatuks esindajate õigusteenuse osutamist kannatanutele M.M. ile ja K.O. le ning kannatanutele L.H. ile ja J.H. ile mõlemale 3 tunni 8 minuti ulatuses, s.o 534,60 eurot, sh käibemaks 96,40 eurot.
53.KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt karistuse tingimisi kohaldamata jätmises, siis jäävad tekkinud menetluskulud riigi kanda. Seega tuleb kannatanutele Eesti Vabariigilt välja mõista vastavalt 534,60 eurot. Muus osas,
arvestades et kaitsjat taotlesid kannatanutele vastavalt 597,80 euro hüvitamist, jäävad kulud kannatanute enda kanda.
54.Taotluse menetluskulude hüvitamiseks esitas ka süüdistatava G. Jušini kaitsja vandeadvokaat I. Sirk. Taotluse kohaselt on osutatud õigusteenust 5,75 tundi, millele lisanduvad sõidukulud, milles eest taotleb kaitsja kokku 1271,85 eurot. Õigusteenust on osutatud tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtuistungil taotles I. Sirk KrMS § 185 lg 1 alusel menetluskulude riigi kanda jätmist.
55.Arve nr 250608 on väljastatud G. Jušinile. Selle järgi on kulunud Riigikohtu otsuse analüüsile 0,75 tundi, edasise kohtumenetluse selgitamisele kliendile 0,5 tundi, iseloomustavate tõendite kogumisele 0,4 tundi, taotluse koostamisele 0,1 tundi, kirjaliku seisukohta vormistamises ja esitamiseks 2 tundi, esindamisele ringkonnakohtus 2 tundi ning sõidu- ja ajakulu Tallinn-Tartu-Tallinn on 360 km.
56.Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid kaitsja tunnihinnale ja sõidukuludele. Samas ei saa nõustuda kohtuistungiks ettevalmistamisele kulunud 3,75 tunni ega kohtuistungil osalemise ajaga. Nagu esindajategi puhul leiab ka kaitsja ettevalmistuse aja osas kolleegium, et teistkordses menetluses ei tohiks see võtta ülemäära aega. Ei saa öelda, et kaitsja oleks teinud rohkem tööd kui esindajad, seda ei suurenda oluliselt täiendavate tõendite esitamine ning arvestades argumentide asjakohast, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ajakulu istungiks ettevalmistamiseks on samuti 3 tundi.
57.Kuna istung ringkonnakohtus kestis 1 tunni ja 38 minutit ehk 1,63 tundi, siis sellest tulenevalt tuleb teha korrektuur ka taotletud istungi aja kulus. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud õigusteenus kokku 4,63 tunni ulatuses, millele lisanduvad sõidukulud. Kokku on taotlus põhjendatud 1066,89 euro ulatuses, sh käibemaks 192,39 eurot.
58.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, siis KrMS § 185 lg 1 alusel jäävad tekkinud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.