kriminaalasi üldmenetluses Romek Niggulise süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2, § 418 lg 1, § 423 1, § 3314, § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi, Stanislav Noroki süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi, Jüri Bogensi (endise nimega Mägi) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning I.G. süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu 3. märtsi 2025 otsus
Süüdistatavad
Romek Niggulis. Isikukood 38109155212; elukoht XXX; kannab Viru Vanglas karistust; ei tööta; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati, Harju Maakohtu 19. detsembri 2024 otsusega KarS 4231 ja § 424 lg 2 järgi 1 aastase vangistusega, mida vähendati 11 kuu 27 päeva peale; Stanislav Norok. Isikukood 38611192244; elukoht XXX; ei tööta; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati Viru Maakohtu 22. novembri 2024 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning § 4231 järgi 2 aastase vangistusega, mis jäeti suures osas tingimisi täitmisele pööramata; Jüri Bogens (endise nimega Mägi). Isikukood 38412250364; elukoht XXX; viibib teises kriminaalasjas vahi all Viru Vanglas; töökoht Rakvere Moto OÜ; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 2. mai 2023 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 263 lg 1 p 1, § 423 1 ja § 424 lg 1 järgi 4 aasta ja 6 kuuse vangistusega, mis jäeti suures osas tingimisi täitmisele pööramata; I.G. . Isikukood xxxxxx; määratlemata kodakondsusega; elukoht XXX; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 2. veebruari 2023 otsusega KarS § 202 lg 2 p 2 järgi 3 kuuse vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata
Apellandid
prokuratuur, esindaja Viru ringkonnaprokurör Paul Pikma; Romek Niggulis;
Romek Niggulise kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar Teised apellatsioonimenetluse pooled
Stanislav Noroki kaitsja vandeadvokaat Margus Viira; Jüri Bogensi kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi; I.G. kaitsja vandeadvokaat Gregori Palm; kannatanu osaühing EHEL, esindaja E.L. ; kannatanu T.I. ; kannatanu R.A.
Menetluse vorm
suuline, kohtuistung 22. mail 2025
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, Tartu Ringkonnakohus otsustab
1.Tühistada Viru Maakohtu 3. märtsi 2025 otsus osaliselt, s.o:
1.1.Jüri Bogensi õigeksmõistmises KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi esitatud süüdistuses;
1.2.Stanislav Noroki süüdi tunnistamises KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi;
1.3.Romek Niggulisele § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ja KarS § 423 1 järgi mõistetud üksikkaristuste osas;
1.4.Jüri Bogensi kohtueelses menetluses ja kohtulikul arutamisel tekkinud 3096,36 euro suuruse kaitsjatasu Eesti Vabariigi kanda jätmises.
2.Teha tühistatud osas Jüri Bogensi osas uus otsus, millega:
2.1.Tunnistada Jüri Bogens süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning karistada teda 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega;
2.2.KarS § 65 lg 2 alusel liita Jüri Bogensile mõistetud karistusele Harju Maakohtu 2. mai 2023 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 3 aastat ja 8 kuud vangistust, saades liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat 2 kuud vangistust.
2.3.KarS § 68 lg 1 alusel arvata Jüri Bogensi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva, st lugeda Jüri Bogensi kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust.
2.4.Mõista Jüri Bogensilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1329 eurot ning muud menetluskulud 3096,36 eurot. Selgitada, et menetluskulud summas 4425,36 eurot tuleb Jüri Bogensil tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
3.Tühistatud osas teha uus otsus ka Stanislav Noroki osas: tunnistada ta süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi, kuid jätta talle mõistetud karistus muutmata.
4.Viimaks teha tühistatud osas uus otsus ka Romek Niggulise osas: mõista Romek Niggulisele tulenevalt tema KarS § 63 lg 1 alusel süüdi tunnistamisest KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning KarS § 4231 järgi karistuseks 5 aastat vangistust, jättes talle KarS § 64 lg 1 ja KarS § 65 lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse (6 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus) muutmata.
5.Muus osas jätta Viru Maakohtu 3. märtsi 2025 otsus muutmata.
2(20)
6.Rahuldada prokuratuuri apellatsioon osaliselt. Jätta Romek Niggulise ja tema kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari apellatsioonid rahuldamata.
7.Määrata Ahto Sirendi Advokaadibüroo OÜ-le vandeadvokaat Ahto Sirendi poolt Jüri Bogensile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja hüvitatavate kulude suuruseks 601,46 eurot, sealhulgas käibemaks 108,46 eurot. Jätta see apellatsioonimenetluse kulu Eesti Vabariigi kanda.
8.Määrata Advokaadibüroo Sven Sillar OÜ-le vandeadvokaat Sven Sillari poolt Romek Niggulisele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja hüvitatavate kulude suuruseks 805,69 eurot, sealhulgas käibemaks 145,29 eurot. Jätta see apellatsioonimenetluse kulu Eesti Vabariigi kanda.
9.Mõista Eesti Vabariigilt I.G. kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu katteks 1791,17 eurot.
10.Jätta Romek Niggulise 1. juunil 2025 esitatud taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanutel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
PÕHIOSA
Süüdistus
1.Romek Niggulis anti kohtu alla süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2, § 418 lg 1, § 4231, § 3314, § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi, Stanislav Norok süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi, Jüri Bogens (endise nimega Mägi) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning I.G. süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi. Süüdistuse sisu on kokkuvõetult järgmine.
2.R. Niggulis käitles koos I.Gi. iga ebaseaduslikult suures koguses protonitaseeni ja metonitaseeni – tegemist on narkootiliste ainetega. I.Gi. tegi 2023. detsembris tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 10. detsembril 2023, R. Niggulisele ettepaneku sõita Lätti, et seal omandada suures koguses narkootikume. R. Niggulis oli sellega nõus. R. Niggulis hankis uimastite veoks R.M. i sõiduauto Honda CRV (reg-nr XXX ), mille järel sõitsid R. Niggulis ja I.Gi. sellega 10. detsembril 2023 Kohtla-Järvelt Lätti. Autot juhtis R. Niggulis. I.Gi. ja R. Niggulis võtsid Lätis Riias Vidžeme eeslinnas asunud peidikust vaakumpakendi, milles oli protonitaseeni ja metonitaseeni sisaldav narkootiline aine, ning tõid selle I.Gi. i elukohta aadressile XXX . I.Gi. kaalus ja pakendas selle aine soonkinnisega kottidesse, pannes igasse kotti vähemalt 40 grammi ainet – kokku pakendas ta Lätist toodud narkootilise aine vähemalt 11 soonkinnisega kotti. Ühe narkootilise ainega täidetud koti jättis I.Gi. enda korterisse, mis leiti ja võeti ära 17. jaanuaril 2024 toimunud läbiotsimisel. Ekspertiisiakti kohaselt oli ühes soonkinnisega kotis protonitaseeni/metonitaseen massiga 37,50 g. Ülejäänud ainet hoidis I.Gi. enda kasutuses olevas garaažis, kuni see 3. jaanuaril 2024 läbiotsimisel ära võeti. Ekspertiisiakti kohaselt oli seal protonitaseeni/metonitaseeni massiga 397,06 g.
3(20)
3.R. Niggulis käitles ka suures koguses amfetamiini:
23.augustil 2021 kandis ta Kohtla-Järvel Estonia pst 11 ja Estonia pst 14 vahel kaasas õlakotis 10 soonkinnisega kotti, milles oli puhast amfetamiini 2,04 g.
5.septembril 2023 oli tal Kohtla-Järvel Puru tee 77 juures tema juhitud sõiduki pagasiruumis 0,38 g pulbrit, mis sisaldas amfetamiini. Pulbri vähesuse tõttu jäi puhta amfetamiini osakaal kindlaks tegemata.
16.veebruaril 2024 oli tema juhitud sõiduki tagaistmel seljakott. Kotis oli nätsupurk, milles olid soonkinnisega kotid, milles oli puhast amfetamiini kokku 1,9 g, samuti süstal, milles olnud vedelik sisaldas 0,64 grammi amfetamiini. 2024. aasta aprillis omandas ta kahes pakendis väikese koguse amfetamiini, mida hoidis enda juures ja mille andis 6. aprillil 2024 edasi N.L. le.
4.R. Niggulis käitles ebaseaduslikult tulirelva ja padrunit. 23. augustil 2023 leiti politsei turvakontrolli käigus R. Niggulise taskust püstolitaoline ese, millel olid ümbertegemise tunnused, ja padrun. Ekspertiisiakti kohaselt oli püstolitaoline eseme näol tegemist hoiatus- ja signaalpüstoliga Blow P29 kaliibriga 9 mm P.A.K. See osutus laskekõlbulikuks ümberehitatud tulirelvaks, millega on võimalik tulistada pihtamislaengut. Padrun kuulub tulirelva laskemoona hulka ja on ette nähtud laskmiseks omavalmistatud või ümberehitatud tulirelvadest laskmiseks. R. Niggulisel polnud nõuetekohast luba relva ega padruni käitlemiseks.
5.R. Niggulis rikkus Viru Maakohtu 28. märtsi 2023 kohtumäärusega asjas nr 1-18-9683 kohaldatud karistusjärgse käitumiskontrolli nõudeid. Vaatamata keelule omas ja tarvitas ta 4 korral uimasteid, rikkus 2 korral registreerimiskohustust ning läks Eestist kriminaalhooldusametniku loata Poolasse.
6.R. Niggulis juhtis mitmel korral mootorsõidukit, omamata selleks vastava kategooria juhtimisõigust. Ta tegi seda 5. septembril 2023 Kohtla-Järvel Puru tee 77 juures, 21. detsembril 2023 Kohtla-Järvel Kalevi 3 juures, 3. jaanuaril 2024 Kohtla-Järvel Olevi 27 juures, 16. veebruaril 2024 Tallinna-Narva nt 174. kilomeetril ning 10. detsembril 2023 Kohtla-Järvelt Riiga ja tagasi sõites. Kõikidel kordadel kasutas ta tuttavate sõidukeid.
7.R. Niggulis, S. Norok ja J. Bogens sõitsid 6. aprillil 2024 kella 2.00 ja 4.00 vahel J. Bogensi sõidukiga Lääne-Virumaale, kus tungisid Vinni vallas Vetiku külas Lehe tee 4 asuvasse garaaži. Sealt võtsid nad ära T.I. ile ja R.A. ule kuulunud esemed – põhiliselt tööriistad –, tekitades seeläbi T.I. ile 8506,16 euro ja R.A. ule 8967,85 euro ulatuses kahju. R. Niggulis, S. Norok ja J. Bogens viisid varastatud esemed autoga J. Bogensi elukohta ja Kiviõlis asuvasse garaaži, kust need suuremas osas läbiotsimisel leiti ja kannatanutele tagasi anti.
8.S. Norok ja I.G. sõitsid ajavahemikul 25. kuni 27. oktoobrini 2023 Lääne-Virumaal Vinni vallas Tudu alevikus asuvasse Raudtee 11 aadressil asuvasse hoonesse. Seal lõhkusid nad ukseluku, sisenesid hoonesse ja võtsid kaasa erinevaid osaühingule EHEL kuuluvaid tööriistu, voolikuid ja õli kogusummas 11 883,30 eurot.
4(20)
Maakohtu otsus
9.Viru Maakohtu 3. märtsi 2025 otsusega tunnistati R. Niggulis peaaegu kogu süüdistuse mahus süüdi – ta mõisteti õigeks vaid osas, milles talle heideti ette narkootilise aine käitlemist 5. septembril 2023. KarS § 418 lg 1 järgi karistati R. Niggulist 8-kuuse vangistusega, KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 5 aastase vangistusega, KarS § 183 lg 2 p 2 järgi 2 kuuse vangistusega, KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi 9 kuuse vangistusega, KarS § 331 4 järgi 3 kuuse vangistusega ning KarS § 4231 järgi 6 kuuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti R. Niggulisele kuritegude kogumi eest karistuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti kohtuotsuste kogumis Viru Maakohtu 19. detsembri 2024 otsusega mõistetud karistus (s.o 11 kuud 27 päeva vangistust) kaetuks praeguse karistusega. Viru Maakohtu 19. detsembri 2024 otsusega kantud karistus arvati käesolevast liitkaristusest maha, mille tulemusena jäi alates 3. märtsist 2025 kanda 5 aasta 9 kuu ja 23 päevane vangistus.
10.S. Norok tunnistati KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi süüdi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti see karistus kaetuks Viru Maakohtu 22. novembri 2024 otsusega mõistetud karistuse, s.o 2-aastase vangistusega. Sellest omakorda arvati maha Viru Maakohtu 22. novembri 2024 otsuse alusel osaliselt kantud karistus, s.o 8 kuud vangistust. Nii jäi kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti see karistus täitmisele pööramata tingimusel, et S. Norok ei pane 2 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.
11.J. Bogens ja I.G. mõisteti õigeks.
12.S. Norokilt mõisteti võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 lg 1 p 5 alusel OÜ-le EHEL välja 11 903,46 eurot. Ühtlasi mõisteti S. Norokilt ja R. Nigguliselt välja menetluskulud. J. Bogensi ja I.G. kaitsjatasud jäeti riigi kanda.
13.Kohtuotsuse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised.
14.KarS § 418 lg 1 järgi esitatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise süüdistus on tõendatud.
23.augustil 2025 toimunud turvakontrolli käigus leiti R. Niggulise käest musta värvi püstol, mille salves oli üks padrun. Tulirelva ekspertiisi aktist ilmneb, et tegemist oli BLOW P29 cal. 9 mm nr 2200148 püstoliga, mis oli ümber ehitatud laskekõlbulikuks. 9 mm padrun kuulub tulirelva laskemoona hulka ning oli laskekõlbulik. Küll aga ei ole laskemoonana käsitatavad R. Niggulise käest avastatud 7 tulirelva paukpadrunit. R. Niggulisel puudus relvaseaduse (RelvS) § 32 kohane relvasoetamisluba, samuti RelvS § 34 järgne relvaluba. R. Niggulise pani teo toime tahtlikult. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
15.R. Niggulis tunnistas, et käitles 23. augustil 2023 narkootilist ainet. Tunnistaja P.R. i sõnul olevat R. Niggulis turvakontrolli käigus öelnud, et tema õlakotis on umbes 1,5 grammi amfetamiini. Õlakotist leiti vedelikuga täidetud süstal ja 10 soonkinnisega kotti valget värvi pulbriga. Eksperdiarvamusest ilmneb, et süstlast leitud vedelik sisaldas 0,12 g amfetamiini. Soonkinnisega kottidest leiti kokku 2,04 g puhast amfetamiini. Ekspertiisiakti kohaselt piisab 10 inimesele joobe tekitamiseks 1,3 g amfetamiinist. R. Niggulis käitles narkootikumi otsese tahtlusega. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
16.Vaidlust ei ole selles, et R. Niggulis hoidis 5. septembril 2023 sõiduki pagasiruumis 0,38 grammi amfetamiini sisaldavat ainet, mille kontsentratsiooni pole kindlaks tehtud. See tähendab, 5(20)
et R. Niggulist käitles narkootilist ainet väikeses koguses. Pole tõendatud, et R. Niggulis oleks seda aine edasiandmise käidelnud eesmärgil. Seetõttu tuleb ta õigeks mõista.
17.R. Niggulis tunnistas end 2023. aasta detsembris toimunud narkootilise aine käitlemises süüdi. Süüdistatava ütluste järgi võtsid nad I.Gi. iga Riias asunud peidikust narkootilise aine – R. Niggulis oli enda sõnul auto juures, kui I.Gi. aine peidikust ära tõi. Niisuguste ütluste paikapidavust kinnitavad teised tõendid. Ehkki I.Gi. i sõnul käisid nad peidiku juures kahekesi, pole viimase ütlustele võimalik toetuda, sest teda pole kohtuistungil ristküsitletud. Seega tuleb selles aspektis tugineda R. Niggulise ütlustele. 3. jaanuari 2024 läbiotsimisprotokolli kohaselt andis I.Gi. välja narkootilise aine. 10. jaanuaril 2024 saabus ekspertiisi suurem pakend, milles oli 5 väiksemat pakendit. Viiest pakendist kahes oli 11,19 g puhast amfetamiini, kolmes eraldi pakendis oli metonitaseeni ja protonitaseeni segu, milles oli puhast metonitaseeni 23 g ja protonitaseeni 27,34 g. Amfetamiin, metonitaseen ja protonitaseen on kantud narkootiliste ainete I nimekirja. Ekspertiisiaktist nähtub, et ühele isikule piisab joobe tekitamiseks 0,00005–0,0002 g metonitaseenist või 0,000025–0,0001 g protonitaseenist. 17. jaanuari 2024 läbiotsimisprotokolli kohaselt andis I.Gi. vabatahtlikult välja 40 g narkootilist ainet: ekspertiisiakti kohaselt sisaldas see 2,25 g metonitaseeni ja 2,66 g protonitaseeni. R. Niggulis tegutses I.Gi. iga ühiselt ja kooskõlastatult. R. Niggulis manifesteeris oma teopanust ja teovalitsemist muu hulgas selle kaudu, et tema pani narkoainega pakendi sõiduki pagasiruumi. R. Niggulise teopanus oli oluline, kuna ta osales aineveos, vastutades sõiduki juhtimise eest. R. Niggulis tegutses kavatsetult.
18.R. Niggulis tunnistas end süüdi ka narkootilise aine käitlemises 16. veebruaril 2024. Tunnistaja D. Kolhonen teostas viidatud kuupäeval liiklusjärelevalvet, mille käigus otsustas ta R. Niggulise juhitud sõidukit kontrollida – viimasel puudus juhtimisõigus. R. Niggulis tunnistas politseinikele, et ta olevat hiljuti amfetamiini tarvitanud ning et tema seljakotis on narkootilist ainet. Läbivaatuse käigus avastati 3 kollaka pulbriga soonkinnisega kotti. DNA ekspertiisi järgi avastati igalt kotikeselt R. Nigguliselt pärinevat bioloogilist materjali. Narkootilise aine ekspertiis tegi kindlaks, et kotikestes oli 5,67 grammi ainet, milles puhast amfetamiini 1,9 grammi. Kuna 10 isikule joobe tekitamiseks piisab keskmiselt 1,3 g-st puhtast amfetamiinist, valdas R. Niggulis narkoainet suures koguses. R. Niggulis käitles narkootikumi otsese tahtlusega. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
19.R. Niggulis ei vaielnud vastu ka 6. aprilli 2024 tegu puudutavale süüdistusele. Jälitusprotokollist ilmneb, et R. Niggulis suhtles 3 korral N.L. ga – ühel korral palus N.L. süüdistataval midagi kümneka eest teha. Tunnistaja N.L. tõdes kohtueelses menetluses, et ta palus R. Niggulisel 2024. aasta aprillis anda talle amfetamiini. N.L. saigi R. Niggulise käest kaks pakendit amfetamiini. Seega valdas R. Niggulis edasiandmise eesmärgil narkootilist ainet, mis oli piisav kahele inimesele joobe tekitamiseks. Selle aine andis ta edasi N.L. le. R. Niggulis käitles narkootikumi otsese tahtlusega. Kuna R. Niggulis on varemgi narkootikumi käidelnud, tuleb tema tegu kvalifitseerida KarS § 183 lg 2 p 2 järgi.
20.R. Niggulise tegu on süüdistuses kirjeldatud samaaegselt nii korduva kui jätkuvana. Tegu ei saa olla nii jätkuv kui ka korduv. R. Niggulise käitumisakte saab käsitleda korduvana – tema tegevus ei ole vaadeldav ühtsest tahtlusest kantud jätkuva narkokäitlemisena. Niisiis pani R. Niggulis toime KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavad teod 23. augustil 2023, 2023. aasta detsembris ja 16. veebruaril 2024. Nagu öeldud, tuleb 6. aprilli 2024 tegu kvalifitseerida KarS § 183 lg 2 p 2 järgi.
21.R. Niggulis tunnistas end süüdi ka karistusjärgse käitumiskontrolli nõuete rikkumises. Süüdistatava ütluste ja Viru Maakohtu 28. märtsi 2023 määrusega, samuti registreerimislehe, 6(20)
alkoholi või narkootilise aine tarvitamise kontrollimise protokollide, 23. augusti 2023 positiivse proovi, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tunnistaja T.V. avaldatud ütluste ning politsei ja kriminaalhooldusametniku kirjavahetusega on tõendatud, et R. Niggulis rikkus karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatuna kuritahtlikult talle seatud kontrollnõudeid: ta lahkus kriminaalhooldusametniku loata Eestist ja rikkus narkootikumide tarvitamise keeldu. Registreerimiskohustuse rikkumine aga tõendatud ei ole. R. Niggulis pani teo toime otsese tahtlusega. Tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 3314 järgi.
22.R. Niggulis tunnistas enda süüd süstemaatilises juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimises ega vaielnud vastu faktilistele asjaoludele. Talle etteheidetava kuriteo toimepanemist kinnitavad tunnistajate ütlused ühes juhtimiselt kõrvaldamise otsustega. R. Niggulis juhtis vastava kategooria juhtimisõiguseta mootorsõidukit 5. septembril 2023 Kohtla-Järvel Puru tee 77 juures, 21. detsembril 2023 Kohtla-Järvel Kalevi 3 juures, 3. jaanuaril 2024 Kohtla-Järvel Olevi 27 juures, 16. veebruaril 2024 Tallinn-Narva mnt 174. kilomeetril ning 10. detsembril 2023 Kohtla-Järvel. R. Niggulis tegutses otsese tahtlusega. Sõidukijuhtimiste arv ja nende toimepanemise tihedus näitavad, et R. Niggulis tegutses intensiivselt, juhtides mootorsõidukit süstemaatiliselt. R. Niggulise tegu on kvalifitseeritav KarS § 4231 järgi.
23.J. Bogens end 6. aprilli 2024 varguses süüdi ei tunnistanud, selgitades kokkuvõetult järgmist. R. Niggulis olevat talle õhtusel ajal helistanud paludes, et J. Bogens sõidutaks ta Rakverre. Seda J. Bogens tegigi. Peale tema ja R. Niggulise oli autos veel S. Norok. Rakverre jõudes jättis J. Bogens oma mobiiltelefoni autosse. J. Bogens rentis enda Kiviõlis asunud garaaži R. Niggulisele – vaatamata sellele, et ta hoiab endagi asju seal. Keegi meestest – kas R. Niggulis või S. Norok – olevat talle saatnud asjadest fotosid. Ta ei küsinud R. Nigguliselt, kas asjad on varastatud. J. Bogens sai oma mobiiltelefoni tagasi järgmise päeva lõunal. Kui S. Norok talle autovõtmed tagasi andis, ei kontrollinud ta autot üle. Pärast seda kasutas autot veel O.M. . Alles siis, kui politsei selle auto kinni pidas, nägi J. Bogens sõiduki pagasiruumis maski.
24.R. Niggulis aga tunnistas end varguses süüdi ning selgitas, et ta pani selle toime koos S. Norokiga. Tema kandis torusallist maski ning kangutas ukse lahti. Ta ei vaidle vastu, et varastas koos S. Norokiga süüdistuses loetletud asjad. Varastatud kauba toimetasid nad Kiviõlis asunud J. Bogensi garaaži. J. Bogens ei teadnud, et garaažis on varastatud esemeid. Midagi maha müüa R. Niggulis ei jõudnud. Musta maskiga mees videol on S. Norok. Kella 1 paiku jõudis ta S. Norokiga sündmuskohale, kus oli ehitusjärgus maja. J. Bogens oli Rakveres, kuid tema telefon jäi autosse. 6. aprillil 2024 kell 3.34 suhtles telefoniga mitte J. Bogens, vaid S. Norok. Selle telefonikõne ajal oli R. Niggulis ehitusjärgus maja juures. Kell 3.51 SMS-i ajal pidi S. Norok olema juba auto juures. Kell 4.06 suhtles R. Niggulis telefonitsi S. Norokiga – arutles, kuidas asjad pagasiruumi mahutada. Kell 5.37 jõudsid nad juba Kiviõlli ning panid hommikul asjad autost garaaži. Hommikul kella 8–9 paiku seisis auto J. Bogensi maja juures. R. Niggulis saatis J. Bogensile fotosid, et näidata asju, mida ta soovis müüa.
25.S. Norok ei andnud kohtus ütlusi. Kohtueelses menetluse antud ütlustes tunnistas S. Norok enda osalust varguses, kuid ei andnud ka siis teo kohta sisulisi ütlusi.
26.J. Bogensile esitatud süüdistus toetub jälitusprotokollides kajastatule – peamiselt J. Bogensi ja R. Niggulise telefonisuhtlusele. Samas ei eita J. Bogens ja R. Niggulis, et suhtlesid omavahel
5.aprillil 2024 kell 23.38 ja 23.41 ning sõitsid siis Rakverre. Seal läks J. Bogens Thale Bogensi juurde, kuid jättis enda telefoni autosse. Selline versioon pole ümber lükatud ega eluliselt ebausutav. R. Niggulis kasutas S. Norokiga venekeelsete sõnumite vahetamisel küll sõna „meie“, aga ta selgitas seda oma ebapiisava vene keele oskusega. Isegi kui arvata, et R. Niggulisega oli 7(20)
tekstisõnumi saatmise hetkel keegi kaasas, ei võimalda see väljaspool mõistlikke kahtlusi järeldada, et tegemist oli J. Bogensiga. J. Bogensi garaaživõtmed tõi politsei kätte O.M. , viimane kasutas ka J. Bogensi sõidukit. Vähetähtis pole seegi, et 2024. aasta aprillis pani S. Norok koos O.M. ga toime varguse. S. Norokit süüdistatakse veel I. Goreevaga varguse sooritamises. See näitab, et J. Bogensi asemel võis kolmandaks isikuks olla keegi teine.
27.Sündmuskoha vaatlusprotokollis on kajastatud Vinni vallas Vetiku külas Lehe 4 ehitusjärgus oleva hoone uksel olevaid sissemurdmise jälgi. T.I. kinnitas kohtueelses menetluses antud ütlustes, et ta avastas 6. aprillil 2024 hoone juurde saabudes, et maja juures on palju jalajälgi, garaaži uks oli lõhutud ja varastatud on asju. Majal on kaamera. 12. aprillil 2024 kinnitas kannatanu, et ta sai varastatud asjad suures osas tagasi. E-kirjas kinnitas ta uurijale, et tagastamata asjade osas on kindlustus talle hüvitise määranud. R.A. selgitas, et 6. aprilli 2024 vargusega tekitati temalegi kahju, sest ehitusjärgus hoones asus ka talle kuuluvaid esemeid. Ta ei esitanud kahjunõuet.
28.8. aprilli 2024 vallaasja läbivaatuse protokollis on vaadeldud on sõidukit Porsche XXX , mida juhtis O.M. . Sõiduki pagasiruumist avastati must mask. O.M. avaldatud ütluste kohaselt peeti ta 8. aprillil 2024 Rakveres kinni. Temaga oli kaasas J. Bogens. Sõidukist avastati musta värvi mask, millest ta ei tea midagi. K.K. u avaldatud ütluste kohaselt nägi ta 6. aprillil 2024 Porsches musta plastikust maski. Tunnistaja K.R. avaldatud ütlustest ilmneb, et J. Bogens oli ööl vastu 6. aprilli 2024 kodus. J. Bogens rentivat autot välja.
29.9. aprillil 2024 otsiti läbi J. Bogensi garaaž. Läbiotsimise käigus leiti garaažist hulk esemeid, sh tööriistu ja muud protokollis kajastatut. Muu hulgas avastati garaažist musta ja valget värvi töökindad. DNA ekspertiisiakti kohaselt leiti musta maski sisemusest nina piirkonnast võetud DNA proovist S. Norokile kuulunud bioloogilist materjali. See ühtib S. Noroki teo omaksvõtu ja R. Niggulise ütlustega, kelle sõnul kandis R. Niggulis torusallist maski, S. Norok aga musta maski. Garaažist leitud töökinnastel oli S. Norokilt pärinev bioloogiline materjal. See näitab, et S. Norok võis pärast vargust garaažis viibida ning anda autovõtmed hommikul J. Bogensi kätte.
30.Majakaamera salvestisel on näha, kuidas kaks inimest liiguvad maja läheduses. Transporti ega kolmandat isikut ei ole salvestise pealt näha. Salvestisele jäädvustatu riimub R. Niggulise ütlustega. J. Bogensi osalemine varguses ei ole millegagi tõendatud – seetõttu tuleb ta õigeks mõista. Tõendatud pole seegi, et J. Bogens oleks hoidnud enda garaažis teadlikult kuritegelikul teel saadud vara.
31.Kuna R. Niggulist on varem korduvalt varguste eest karistatud, on tema tegevus süstemaatiline. R. Niggulis ja S. Norok panid varguse toime KarS § 16 lg 2 tähenduses kavatsetult. R. Niggulise tegu on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p-de 4 ,7 ja 8 järgi – ta pani toime korduva varguse grupis ja sisse tungimisega. S. Noroki tegu vastab KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 tunnustele – temagi pani grupiviisilise varguse toime sisse tungimise teel.
32.I.G. selgitas kohtuistungil puutuvalt vargusse 2023. aasta oktoobris, et ta oli 2023. aastal S. Noroki elukaaslane. Ta ei ole käinud Tudu asulas, kus vargus toime pandi, samuti pole ta juhtunust teadlik. Tema ja S. Norok kasutasid S. Noroki ühe sõbra sõidukit Škoda (reg-nr XXX ) – selles võis olla tema mobiiltelefon, sest ta kasutas korraga kahte mobiiltelefoni. Autos võisid olla ka tema kindad. S. Norok kasutas tema telefoni, mängides näiteks veebikasiinos. Pärast kahtlustuse saamist suhtles ta vanglas viibiva S. Norokiga, kes tunnistas talle varguse toimepanemist. S. Norok tõdes ka eeluurimisel antud ütlustes, et ta pani varguse toime, kuid üksinda. 8(20)
33.I.G. le esitatud süüdistus toetub DNA ekspertiisiaktile, mis kinnitab, et sündmuskohal olnud metallkorgilt võetud proovist avastati bioloogilist materjali – sellel oli C-segaprofiil, mis pärineb mitmelt isikult, mille seas on tuvastatav I.G. DNA. Samas on tegemist vaid kaudse tõendiga. DNA-profiilis võis olla kuni 4 isiku bioloogilist materjali. Eksperdi sõnul võis bioloogiline materjal sattuda objektile muul viisil kui isiku ja objekti kokkupuutel. Nii võis I.G. DNA-profiil metallist korgile jõuda sootuks S. Noroki kaudu.
34.R.O. i kohtuistungil avaldatud ütluste kohaselt läks ta 27. oktoobri 2023 varahommikul kell 4.40 Tudu alevikku Raudtee 11 aadressile kütust võtma. Seal nägi ta hoone juures seismas tundmatut sõidukit, millel ei põlenud tuled. Ühtäkki nägi ta Škoda Octaviat, mis sõitis edasi Rannapungerja maanteele. R.O. avastas, et hoone teine uks oli lõhutud, käsipump ja saekotid aga kadunud.
35.Kannatanu E.L. kinnitas, et 27. oktoobril 2023 OÜ EHEL kasutuses olnud hoonest olid osaühingule kuulunud asjad varastatud – nende maksumus oli 11 903,46 eurot.
36.Sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi vaadeldi Vinni vallas Raudtee 11 asunud hoonet – hoone uks oli lahti ja selle siselukul puudus südamik. Menetleja koostatud õiendi kohaselt edastas Vinni valla spetsialist kannatanule 27. oktoobril 2023 kell 4.42 Tudu alevikus liikunud sõiduki registreerimisnumbri – see oli XXX . Tunnistaja I.S. i sõnutsi kuulub selle numbrimärgiga sõiduk temale, kuid vahepeal andis ta seda kasutada S. Norokile. Vahel rentis ta seda S. Norokile ka raha eest.
37.Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid väljaspool mõistlikku kahtlust, et I.G. oleks süüdistuses kirjeldatud kuriteo toime pannud. Seetõttu tuleb ta õigeks mõista. S. Noroki teo omaksvõtu ja teiste kaudsete tõenditega saab järeldada, et S. Norok oli varguse toimepanijaks: 27. oktoobril 2023 lõhkus ta Vinni vallas Tudu alevikus Raudtee 11 asuva hoone uksel luku, sisenes hoonesse ja varastas OÜ-le EHEL kuulunud tööriistad, voolikud ja õli, tekitades osaühingule seeläbi 11 883,30 eurot kahju. Selle teo pani S. Norok toime kavatsetult. Tema tegu on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, kuna ta pani toime kaks vargust sissetungimisega ja ühe grupiviisiliselt.
38.Kuna S. Norok võttis OÜ EHEL hagi õigeks, kuulub tema vastu esitatud tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 alusel rahuldamisele.
39.KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü.
40.KarS § 418 lg 1 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. R. Niggulis tunnistas enda süüd ning andis tehtu kohta ütlusi. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei esine. R. Niggulise teosüü on keskmisest oluliselt väiksem. R. Niggulis soetas tulirelva samal päeval, mil politsei selle ära võttis – ka laskemoona polnud palju. R. Niggulis ei sooritanud relvaga laske. Ehkki R. Niggulist on varem kriminaalkorras karistatud, ei ole ta tulirelvade käitlemisega seotud kuritegusid toime pannud. Teisalt näitab see, et tema kuritegude dünaamika on ajas laienenud. Rahalise karistuse mõistmine pole põhjendatud, sest R. Niggulisel puudub töökoht ja püsivad sissetulekud, samuti realiseeritav vara, millele sissenõuet pöörata. R. Niggulis ei ole tasunud varem määratud rahatrahve. Toodud kaalutlustel tuleb teda karistada 8 kuu pikkuse vangistusega.
9(20)
41.KarS § 199 lg 2 näeb ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Rahalise karistuse mõistmine ei ole põhjendatud. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei esine. R. Niggulise teosüü on alla keskmise, kuid mitte minimaalne. R. Niggulis täitis kolm kvalifitseerivat tunnust. Varastatud asjade hulk ja tekitatud kahju on märkimisväärne. Süü suurust vähendab see, et kahju on osaliselt hüvitatud, kuid seda vaid eduka uurimise tulemusena. R. Niggulis on varem sooritanud varavastaseid kuritegusid. Seetõttu tuleb teda karistada 9 kuu pikkuse vangistusega.
42.KarS § 183 lg 2 näeb ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei esine. R. Niggulise süü on minimaalne. R. Niggulis pole tänavadiiler ega tegele narkootikumi järjepideva levitamisega. Tegemist on ühekordse teoga, kus süüdistatav andis narkootikumi edasi teise inimese palvel. Neil asjaoludel tuleb R. Niggulisele mõista 2 kuu pikkune vangistus.
43.KarS § 184 lg 2 näeb ette karistusena ette 3 kuni 15 aastat vangistust. R. Niggulis tunnistas end süüdi ja väljendas kahetsust. Karistust kergendava asjaoluna ei saa aga käsitleda aktiivset kaasaaitamist süüteo avastamisele, kuna süü tunnistamine näitab kahetsust, mitte aktiivset kaasabi uurimisele. R. Niggulise süü on keskmisest oluliselt väiksem. Ta pani toime kolm tegu – kahel juhul käitles ta narkootikumi enda tarbeks, ohustades seeläbi vaid oma tervist. 2023. aasta detsembri narkokäitlemise puhul suurendab tema süüd see, et ta pani selle toime grupis. Samuti tõik, et ta käitles ainet muljet avaldavas koguses: ainuüksi protonitaseeni kogusest piisanuks 300 300 inimesele joobe tekitamiseks. Selline tegevus ohustab märkimisväärselt rahvatervist. Teisalt oli R. Niggulise teopanus kaastäideviija omast oluliselt väiksem – tema roll oli vaid aineveo tehnilist poolt korraldada. R. Niggulis pole professionaalne narkolevitaja, vaid narkotarvitaja. Ta ei rikastunud kuriteo arvelt. R. Niggulist pole varem narkokuriteo eest karistatud. Neil kaalutlustel tuleb teda karistada 5-aastase vangistusega.
44.KarS § 3314 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse. R. Niggulis tunnistas enda süüd ja väljendas tehtu osas kahetsust. R. Niggulise süü on keskmisest oluliselt väiksem. Teoakte pole palju. R. Niggulise suhtumist kriminaalhooldusesse saab vaadelda kergemeelsena: ta käis enamasti registreerimistel küll regulaarselt, kuid polnud valmis narkootikumidest loobuma. Seetõttu on teda põhjust karistada 3 kuu pikkuse vangistusega.
45.KarS § 4231 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse. R. Niggulis tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Tema süü on keskmine: ta pani teo toime suhteliselt lühikese ajavahemikul kestel, jäädes 4 korral vahele. Ühel korral kasvas tegu üle narkoaine vedamiseks. R. Niggulist on varem sama teo eest karistatud. Seetõttu tuleb talle mõista 6 kuud vangistust.
46.KarS § 64 lg 1 alusel tuleb raskeima karistuse suurendamise teel mõista R. Niggulisele kuritegude kogumi eest liitkaristus 6 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel tuleb Viru Maakohtu 19. detsembri 2024 otsusega mõistetud karistus lugeda kaetuks praeguse karistusega, mõistes talle liitkaristuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse kantud osa, s.o 4 kuud 6 päeva vangistust, tuleb liitkaristusest maha arvata. Seetõttu jääb kandmisele kuuluvaks vangistuseks 6 aastat 1 kuu ja 24 päeva vangistust. KarS 68 lg 1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg, s.o 16. jaanuar 2024 ning ajavahemik 9. aprillist 2024 kuni 9. augustini 2024, arvata karistusaja hulka. R. Niggulisel tuleb alates 3. märtsist 2024 kanda 5 aastat 9 kuud ja 23 päeva vangistust.
10(20)
47.S. Norok kahetseb tehtut ning ta on kohtuliku arutamise käigus enda süüd tunnistanud. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Ehkki tema süü on keskmisest väiksem, ei saa seda pidada minimaalseks. S. Norok pani toime kaks vargust. Sel moel tekitas ta märkimisväärse kahju. Ehkki R.A. ule on osa asju tagastatud, on see vaid eduka uurimise – mitte süüdistatava kaasabi – tulemus. Ühel juhul tegutses S. Norok grupis, mõlemal korral tungis ta varguspaika sisse. S. Norokit on varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Suure tõenäosusega jätkab ta kuritegude toimepanemist. Neil kaalutlustel tuleb talle mõista 1-aastane vangistus.
48.Kuna mõlemad kuriteod sooritas S. Norok enne 22. novembri 2024 kohtuotsust, tuleb talle mõista KarS § 65 lg 1 alusel uus liitkaristus. Viidatud otsusega tunnistati ta süüdi kolmes varguses ning KarS § 4231 järgses kuriteos – teda karistati 2-aastase vangistusega. S. Norok pani kuriteod toime enamjaolt samal ajal, mistõttu olnuks neid mõistlik samas kriminaalmenetluses uurida. Seetõttu tuleb käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus lugeda kaetuks raskema, s.o
22.novembri 2024 otsuses mõistetud karistusega, mõistes talle liitkaristuseks 2 aastat vangistust. S. Norok on praeguseks 8 kuud vangistust ära kandnud. Kuna 22. novembri 2024 otsusega on S. Norok karistuse kandmiselt tingimisi vabastatud, tuleb ta taas karistuse kandmiselt tingimisi vabastada – seda 2 aasta ja 3 kuu pikkuse katseajaga. Apellatsioonimenetlus
49.Viru Maakohtu 3. märtsi 2025 otsuse peale esitasid apellatsiooni prokuratuur, R. Niggulis ja tema kaitsja.
50.Prokuratuur vaidlustab maakohtu otsuse J. Bogensi ja I.G. õigeksmõistmises, samuti S. Noroki kvalifikatsiooni osas. Süüdistaja palub teise astme kohtul teha uus otsus, millega tunnistada S. Norok süüdi ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, jättes talle mõistetud karistuse muutmata ja võimalikud menetluskulud riigi kanda. Samaaegselt taotleb prokuratuur J. Bogensi süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ning tema karistamist 2-aastase vangistusega, millele liidetaks juurde Harju Maakohtu 2. mai 2023 otsuse kandmata osa, samuti I.G. süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning tema karistamist 1-aastase vangistusega, millele liidetaks KarS § 65 lg 2 alusel juurde Viru Maakohtu 2. veebruari 2023 otsusega mõistetud karistus, s.o 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Apellatsioonis välja käidud argumendid on lühidalt järgmised.
51.Apelleeritavas otsuses on S. Norok tunnistatud süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi, st mitte süstemaatilises (punkt 9), vaid korduvas varguses (punkt 4). Samas aga tunnistati S. Norok kriminaalasjas nr 1-24-4093 Viru Maakohtu 22. novembri 2024 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ehk süstemaatilises varguses. Praegu vaidlustatavast otsusest ei selgu, kuidas süstemaatiliste varguste osas süüdimõistetud isiku süüdimõistmine ja liitkaristus kohtuotsuste kogumis täiendavate vargusepisoodidega kujuneb üksnes korduvaks, mitte aga süstemaatiliseks varguseks.
52.J. Bogensi õigeksmõistmisel on irdutud objektiivsete tõendite sisust. Pole usutav, et S. Norok ja R. Niggulis suhtlesid varguse toimepanemisel ajal teineteisega telefoni teel. Liiatigi on nad tunnistanud, et 5. märtsi 2024 kella 23.39 ja kella 23.41 toimusid kõned J. Bogensi ja R. Niggulise vahel. J. Bogensi hääl on äratuntav ka varguse ajal tehtud hilisemates kõnedes. Ajal, mil J. Bogensi telefonilt saadeti R. Niggulis telefonile sõnum, toimetasid R. Niggulis ja S. Norok videosalvestise järgi kaamera vaateväljas koos. See välistab võimaluse, nagu oleks J. Bogensi telefon jäänud sõidukisse ning et seda võinuks J. Bogensi asemel kasutada S. Norok. R. 11(20)
Niggulise telefoni positsioneerimisega saadud informatsioon lükkab ümber J. Bogensi väite, justkui oleks S. Norok ta Rakverest Kiviõlisse tagasi viinud: pärast seda, kui sõiduk lahkus sündmuskoha lähedalt (kell 4.01), liikus R. Niggulise telefon kella 4.40ni Antsu teele, Ulvi külla, Vinni valda – mitte aga Rakverre. See näitab, et kui J. Bogens sõitis koos S. Norokiga Rakverest Kiviõlli tagasi, pidi ta olema sõidukis, milles olid varastatud esemed, või võeti ta varguse toimepanemise koha ja Kiviõli vahelisel teel auto peale. J. Bogensi hääle kokkulangevus telefonikõnedes enne vargust, varguse ajal ja pärast seda viitab võimalusele, et J. Bogens oli vargusega kursis ning ta andis meestele juhtnööre tegutsemiseks. Järelikult oli J. Bogens varguse kaastäideviija. Maakohus on põhjendamatult asunud ise tõendeid koguma (teise kriminaalasja materjale) ja neile hüpoteese rajama.
53.Esimese astme kohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et tõele vastavad S. Noroki kohtueelses menetluses antud ütlused, mille järgi pani ta 2023. aasta oktoobri varguse toime üksinda. S. Noroki ütluste tõepärasust ei saanud ristküsitluse vormis kontrollida. Võttes arvesse I.G. väidet, et S. Norok oli tema elukaaslane, võis viimane süü enda peale võtta – eriti veel pidades silmas seda, et I.G. oli katseajal. I.G. DNA-profiil leiti metalltünni lahtikeeratud korgilt, mida oli varguse toimepanija eelduslikult puutunud – tegemist oli DNA-täisprofiiliga. Kui objektiga on kokku puutunud mitu inimest, pärineb DNA täisprofiil eelduslikult objektiga viimati kokku puutunud inimeselt. I.G. on varem varavastases kuriteos süüdi tunnistatud. Seega viitab tõendikogum sellele, et ta viibis sündmuskohal ning osales varguses.
54.Viru Maakohtu otsuse apelleeris ka R. Niggulis, paludes talle mõistetud karistust kergendada. Süüdistatav toob välja, et kuritegu avastati suuresti tänu temale. Prokuratuur taotles karistuseks 5 aastat ja 10 kuud vangistust, kuid kohus mõistis sellest karmima karistuse – seda olukorras, kus ta mõisteti osaliselt õigeks. I.Gi. i kohtuotsuses on välja toodud, et kuritegu avastati tänu R. Niggulise kaasabile. Seda pole arvesse võetud.
55.R. Niggulise kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar toetab enda apellatsioonis R. Niggulise kaebuses väljendatud seisukohti ning palub süüdistatavale mõistetud karistus tühistada ning saata asi uueks arutamiseks tagasi Viru Maakohtule. Kaitsja märgib, et R. Niggulis on enda süüd kõigis etteheidetud tegudes tunnistanud ning kahetsenud. KrMS § 14 järgi on kriminaalkohtumenetlus võistlev – kohtumenetluses täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Kuna iga kriminaalkohtumenetlus lõppeb vaidlustega, kus prokurör teeb karistusettepaneku, on see kohtumenetluse kohustuslik osa – ehkki seda pole sõna-sõnalt seadusesse kirja pandud. Seetõttu peaks kohus karistusettepanekuga mittenõustumisel selgitama, miks ei väärinud prokuröri karistusettepanek tähelepanu. Jättes selle argumentatsiooni lahti kirjutamata, rikkus maakohus KrMS § 339 lg 1 p-st 7 tulenevat põhjendamiskohustust.
56.22. mail 2025 toimunud kohtuistungil jäid prokuratuur ning R. Niggulise kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde. Vandeadvokaat Ahto Sirendi leidis, et maakohtu otsus tuleb J. Bogensi õigeksmõistmist puudutavas osas muutmata jätta. Ühtlasi märkis ta, et häälte kokkulangevuse tuvastamine nõuab eriteadmisi, kuid praegu pole hääleekspertiisi läbi viidud. Vandeadvokaat Gregori Palm palus I.G. õigeksmõistmise jõusse jätta. I.G. väitis, et ta pole vargust toime pannud: S. Norokil polnud ütlusi andes põhjust I.G. t n-ö säästa, sest S. Norok polnud uurimise ajal enam I.G. ga suhtes. Ka J. Bogens eitas kuriteo sooritamist, toonitades et tema telefoni kasutasid varguse ajal R. Niggulis ja S. Norok. Ringkonnakohtu seisukoht
12(20)
57.Kriminaalkolleegium nõustub apellantidega selles, et maakohus on mõnest aspektist rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja kohaldanud vääralt materiaalõigust – need minetused on viinud ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Seetõttu tuleb Viru Maakohtu 3. märtsi 2025 otsus osaliselt tühistada. I
58.Ringkonnakohtu hinnangul on loogiliselt tuvastatud – ja selles ei ole ka vaidlust –, et R. Niggulis ja S. Norok sõitsid ööl vastu 6. aprilli 2024 J. Bogensi sõidukiga Lääne-Virumaale, kus tungisid Vinni vallas Vetiku külas Lehe tee 4 asuvasse garaaži. Sealt võtsid nad ära T.I. ile ja R.A. ule kuulunud asju, tekitades kannatanutele varalise kahju. Siis viisid R. Niggulis ja S. Norok äravõetud asjad J. Bogensi Kiviõlis asuvasse garaaži (kd 3 tl 23–24, 25–27), kust need suuremas osas läbiotsimisel leiti ja hiljem kannatanutele tagasi anti.
59.Süüdistusetteheite kohaselt osales varguse toimepanemisel ka J. Bogens. Maakohtu hinnangul pole aga J. Bogensi osalemine varguses tõendatud: sündmuskohal asunud turvakaamera salvestisel on näha pelgalt kahe inimese liikumist. R. Niggulis tunnistab varguse toimepanemist koos S. Norokiga. J. Bogensi sõnul suhtles ta küll 5. aprillil 2024 kella 23.38 ja 23.41 ajal telefoni teel R. Niggulisega, kuid läks pärast seda T. Bogensi juurde, jättes enda telefoni autosse – seejärel jäi tema sõiduk R. Niggulise ja S. Noroki kasutada.
60.Kohtukolleegiumi nõustub prokuratuuri kriitikaga, mille järgi on maakohus tõendite hindamisel eksinud. Hoolimata tõendite eraldiseisvast analüüsimisest on esimese astme kohus jätnud need hindamata kogumis, rikkudes seeläbi KrMS § 61 lg-t 1. Tõendite hindamine kogumis eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-4-07, p 7.1.) Jättes tõendid nõuetekohaselt kogumis hindamata, rikkus esimese astme kohus KrMS § 339 lg 2 tähenduses oluliselt kriminaalmenetlusõigust.
61.Maakohus on J. Bogensi ütlustesse (aga ka R. Niggulise räägitusse) suhtunud võrdlemisi kriitikavabalt. Iseäranis veel olukorras, kus J. Bogensi ütluste usaldusväärsuse seab kahtluse alla ainuüksi viimase esitatud väide, justkui oleks S. Norok ta ööl vastu 6. aprilli 2024 (veel) Rakverest Kiviõlisse tagasi sõidutanud (kd 5, tl 107 pd). Sellise versiooni paikapidavuse lükkavad ümber jälitustoimingutega kogutud R. Niggulise mobiiltelefoni asukohaandmed: viimase telefon asus kella 1.20st kuni 4.00ni Piira külas või selle läheduses ning liikus sealt alles kella 4.01st kuni 4.40ni Antsu teele, Ulvi külla, Vinni valda – mitte Rakverre, nagu J. Bogens mõista andis. R. Niggulise sõnul oli ta samal ajal sündmuskohal koos S. Norokiga (kd 5, tl 116 pd). Prokuratuur on asjakohaselt märkinud, et juhul, kui J. Bogensi väide peab paika ning ta sõitis tõepoolest koos S. Norokiga Rakverest Kiviõlisse, pidi ta varguse ajal viibima sündmuskoha lähistel või jõudma n-ö omal jõul sündmuskoha ja Kiviõli vahelise tee peale – viimane väide pole aga loogiline ning sellele ei viita ükski teine tõend. Niisiis pole J. Bogensi ütlustele toetuvalt võimalik süüdistusversiooni sisuks olevat tegevust rekonstrueerida.
62.Valitseva kohtupraktika kohaselt on menetlusõiguse olulise rikkumisena käsitatav seegi, kui isiku süüküsimuse lahendamisel esitatakse tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-64-16, p 9). Kolleegiumi meelest on maakohus sellegi õigusreegli vastu eksinud. Siiski on ringkonnakohtul võimalik apellatsioonimenetluse raames kirjeldatud eksimused kõrvaldada ning anda olemasolevale tõendikogumile uus hinnang.
13(20)
63.Ringkonnakohus leiab, et süüdistusversioon peab suuremalt jaolt paika ning 6. aprillil 2024 sooritatud varguses osales lisaks R. Niggulisele ja S. Norokile ka J. Bogens. Tõenditele toetudes on võimalik tuvastada sündmuskäik nii, nagu see on kirjas süüdistuses – välja arvatud osas, mis puudutab J. Bogensi viibimist võõras garaažis. R. Niggulis ja S. Norok sõitsid koos J. Bogensiga ööl vastu 6. aprillil 2024 J. Bogensi sõidukiga Lääne-Virumaale, kus tungisid Vinni vallas Vetiku külas Lehe tee 4 asuvasse garaaži. Sealt võtsid S. Norok ja R. Niggulis ära süüdistuses kirjeldatud asjad, viies need sõiduautosse. J. Bogens oli varguse toimepanemise ajal sündmuskoha läheduses, kureerides sealt (eemalt) sündmuse toimumist. Viimaks viisid R. Niggulis, S. Norok ja J. Bogens varastatud asjad autoga J. Bogensi Kiviõlis asunud garaaži.
64.5. märtsil 2024 kella 23.39 ja kella 23.41 ajal toimusid telefonikõned J. Bogensi ja R. Niggulise vahel – sellele ei vaidle vastu ka mehed ise. R. Niggulise kaitsja kritiseerib seda, et telefonivestluste võrdlemiseks on jäänud tegemata hääleekspertiis. Selline ekspertiis oleks tõepoolest võinud põhjendatud olla. Sellegipoolest saab telefonikõnest kuuldavate häälte osas öelda üht-teist ka ilma hääleeksperti kaasamata. Esiteks ei ole mingeid viiteid sellele, et hääli oleks kuidagi moondatud – seda ei väida ka kaitsja. Teiseks saab ka ilma eksperditeadmisteta öelda, et ülal viidatud telefonikõnedes kostev J. Bogensi hääl väga sarnane sellele häälele, mis kõlab kell 3.34 alanud kõnesalvestisel: siis helistas keegi J. Bogensi telefonilt R. Niggulise telefonile. Veelgi enam – see hääl on sarnane kohtuistungil kõlanud ja istungi helisalvestiselt kostva J. Bogensi häälega. Ehkki ringkonnakohus ei saa teha kõneleja R. Nigguliseks olemise kohta kategoorilist järeldust – muu hulgas tulenevalt ekspertiisi puudumisest –, saab kokkuvõtvalt tõdeda, et helisalvestisel olev hääl meenutab tugevasti J. Bogensi häält.
65.J. Bogensi osalusele viitab ka R. Niggulise kahtlusi äratav selgitus, nagu oleks S. Norok võinud temaga suhtlemiseks kasutada J. Bogensi mobiiltelefoni. Esmalt ei tundu kuigivõrd loogiline, et sündmuskohal teineteise ligidal asuvad inimesed kasutaksid omavaheliseks suhtlemiseks mobiiltelefoni – veelgi vähem kellegi teise oma. Taolise võimaluse muudab ringkonnakohtu jaoks peaasjalikult ebausutavaks aga seik, et ajal, mil J. Bogensi telefoniga saadeti R. Niggulis telefonile sõnum (kell 3.51), toimetasid R. Niggulis ja S. Norok teineteise lähedal valvekaamera vaateväljas (kd 1, tl 133; 138). Süüdistaja juhib põhjendatult tähelepanu sellelegi, et kell 3.34 toimus kõne vaid minut pärast kahe mehe kaameraväljast lahkumist.
66.Märkimist väärib seegi, et R. Niggulis ütles kell 3.04 toimunud telefonikõnes: „Me ootame juba kümme minutit“ (kd 3, tl 89.) Ehkki R. Niggulis põhjendab meie-vormi kasutamist kasina vene keele oskusega (kd 5, tl 116 pd), ei pea ringkonnakohus seda veenvaks. Pole usutav, et keelt kasvõi mõneti valdav inimene ajaks segamini sõnad „meie“ ja „mina“ – need on niisugused elementaarsed sõnad, mida õpitakse ühena kõige esimestest ja nende erinev sisu on äärmiselt hõlpsasti mõistetav. Olgu viidatud sellelegi, et R. Niggulis kasutas tegusõna (ootamine) keeleliselt korrektselt: „meie ootame“ („мы ждем“; kd 3, tl 85).
67.Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad nii J. Bogensi ja R. Niggulise vahel toimunud telefonisuhtlus kui ka R. Niggulise telefoni asukohaandmed, et J. Bogens sõitis koos S. Noroki ja R. Niggulisega sündmuskoha juurde ja viibis vähemasti selle läheduses. Kuna videosalvestisel on näha vaid kahte inimest sündmuskohal liikumas, tuleb in dubio pro reo-põhimõttest lähtuvalt lugeda tõendatuks J. Bogensi jaoks (vähemalt teoreetiliselt) soodsam variant – see, et ta viibis sündmuskoha läheduses, mitte aga võõras garaažis, nagu on kirjas süüdistuses.
68.J. Bogensi juhtivale rollile viitab tõik, et ta ei sisenenud n-ö objektile, vaid jäi auto juurde. Nii helistas ta kell 3.34 R. Niggulisele ja ütleb: „Davai, valmistage ette, me oleme juba kohe kohal,“ kiirustades teisi tagant – ehkki niisugune lause jätab õhku võimaluse, et J. Bogensiga oli 14(20)
kaasas neljaski inimene, pole ringkonnakohtul seda väidet võimalik kontrollida. Kell 3.51 saatis J. Bogens R. Niggulise telefoninumbrile sõnumi: „Me Kiviõlis maha laadima. Ning viska kohvrid minema. Pange tööriistad kilekottidesse.“ See lause näitab, et J. Bogens korraldas S. Noroki ja R. Niggulise tegevust ning väljendas plaani äravõetud asjad garaaži transportida. Kell 4.07 küsis J. Bogens R. Nigguliselt telefoni teel: „Kas istmed kokku panna või lahti võtta“. See võimaldab väita, et J. Bogens tundis sündmuskoha ligiduses olnuna huvi, kas kaasa võetud esemed mahuvad autosse või tuleb tal nende paigutamiseks ruumi juurde teha. (kd 3, tl 85–90) Nagu öeldud, kinnitab J. Bogensi kureerivat rolli seegi, et varastatud asjad avastati tema garaažist (kd 3, tl 23–70).
69.Järgnevalt annab ringkonnakohus J. Bogensi teole õigusliku hinnangu.
70.Maakohus tegi kindlaks, et R. Niggulis ja S. Norok võtsid 6. aprillil 2024 Lääne-Virumaa Vinni vallas Vetiku külas Lehe tee 4 asuvast garaažist endaga kaasa hulga vallasasju – põhiliselt tööriistu. Lisaks R. Niggulisele ja S. Norokile osales asjade äravõtmisel ka J. Bogens: tema juhendas telefoni teel meeste tegevust ning tagas seltskonna jaoks sõiduki ning garaaži äravõetud asjade transpordiks ja ladustamiseks. Meeste poolt ära võetud asjad kuulusid T.I. ile ja R.A. ule, st need asjad olid J. Bogensi jaoks võõrad. Kuna J. Bogens viis koos R. Niggulise ja S. Norokiga asjad nende senises asukohast minema, kehtestas ta neile uue valduse. J. Bogens moodustas koos R. Niggulise ja S. Norokiga grupi. Kuna garaaži uks oli lukus, lõhkusid S. Norok ja R. Niggulis luku, et hoonesse sisse saada: sissetungimine on KarS § 21 lg 2 järgi omistatav ka J. Bogensile. J. Bogensit on varem süstemaatilise varguse eest karistatud (kd 3, tl 148–157). J. Bogens pani teo toime kavatsetult, teades et kehtestab võõrastele äravõetud asjadele uue valduse ning seades nende äravõtmise ja uue valduse kehtestamise eesmärgiks. Tema tahtlus ulatus ka sissetungimiseni. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega tuleb ta KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi süüdi mõista. II
71.Maakohus tuvastas veatult, et S. Norok sõitis täpselt tuvastamata ajal, kuid vahemikus 25. kuni 27. oktoobrini 2023, hoone juurde, mis asus Lääne-Virumaal Vinni vallas Tudu alevikus Raudtee 11 aadressil. Seal lõhkus ta ukseluku, sisenes hoonesse ja võttis kaasa erinevaid osaühingule EHEL kuuluvaid tööriistu, voolikuid ja õli, mille koguväärtus oli 11 883,30 eurot. Juhindudes KrMS § 342 lg 3 p-st 1, ei asu ringkonnakohus sellekohaseid põhjendeid üle kordama.
72.Prokuratuuri meelest oli S. Norokiga kaasas ka I.G. : seda tõendavat sündmuskohal asunud metalltünni korgilt tuvastatud bioloogiline materjal, millelt oli võimalik eristada I.G. le omane DNA-täisprofiil. Niisuguse versiooni kasuks rääkivat seegi, et I.G. t on varemgi varastamise eest karistatud. Ringkonnakohut selline argumentatsioon ei veena.
73.Kuigi sündmuskohal olnud metallkorgilt bioloogilise materjali leidmise fakt võimaldab eeldada, et võõras inimene on seda käes hoidnud, pole võimalik siiski väljaspool mõistlikku kahtlust väita, et seda tegi I.G. . S. Norok on kohtueelses menetluses väitnud, et ta pani varguse toime üksinda (kd 4, tl 90). Argumentatsioon, justkui võinuks S. Norok I.G. säästmiseks valetada, jääb oletuslikuks ning puuduvad muud tõendeid, mis selle paikapidavuse kummutaks. Oletustele ei saa süüdimõistvat otsust rajada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-222429/42, p 38). Võttes arvesse seda, et I.G. oli süüdistuses etteheidetud teo toimepanemise ajal S. Norokiga suhtes ning nad elasid koos, on võimalik öelda, et S. Norok puudutas mistahes viisil I.G. t kätega, mistõttu võis viimase pärilikkusaine S. Noroki käte külge jääda. Seepärast ei saa 15(20)
välistada võimalust, et S. Norok n-ö kandis I.G. pärilikkusainet sisaldava materjali (vahendlikult) sündmuskohal olnud korgile, võttes korgi ise pihku ning „määrides“ selle I.G. lt pärineva bioloogilise materjaliga (nt nahatükid, higi, rasu). Sellist varianti pidas võimalikuks ka kohtus üle kuulatud ekspert (kd 5, tl 132 pd).
74.Muid tõendeid, mis I.G. varguses osalemist kinnitaks, ei leidu. Sündmuskoha läheduses viibinud R.O. nägi küll S. Noroki poolt kasutuses olnud Škoda Octaviat, kuid ei silmanud selles või selle läheduses viibinud inimesi (kd 1, tl 1–2). Ehkki I.G. t on varem varguste eest karistatud, ei saa üksnes sellele tugineda: varasem kuritegelik tegevus võiks iseseisva tõendi kvaliteeti omada näiteks juhul, kui see tegevus moodustaks mingit sorti käekirja (modus operandi), kuid praegu pole prokuratuur niisugusele võimalusele viidanud ega varasemate kuritegude sisu kohtulikul uurimisel avanud. Seega puuduvad tõendid, mis võimaldaksid eelnevalt välja toodud kahtluse tõsikindlalt kummutada. Järelikult talitas maakohus õigesti, kui mõistis I.G. in dubio pro reo-põhimõttest (KrMS § 7 lg 3) lähtudes õigeks.
75.Küll aga on maakohus eksinud S. Norokile süüks pandava teo kvalifitseerimisel. Esimese astme kohus tunnistas S. Noroki süüdi muu hulgas KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, s.o korduvas varguses. Prokuratuur märgib asjakohaselt, et maakohus oleks pidanud S. Noroki teo kvalifitseerima mitte korduva, vaid süstemaatilise vargusena, sest S. Norokit on varem süstemaatilise varastamise eest karistatud. Need varasemad vargused olid praegu aset leidnuga sarnased – nt nähtub ka prokuratuuri viidatud kriminaalasjast nr 1-24-4093 (otsus nr 1-244093/32; kd 4, tl 30), et S. Norok käis võõrastel territooriumidel mh lukke lõhkudes vargil. Seetõttu tuleb tema käitumine ajavahemikul 25. kuni 27. oktoobrini 2023 toime pandud ning 6. aprillil 2024 sooritatud vargustes kvalifitseerida mitte KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi, vaid KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi. Selliselt talitamist ei takista asjaolu, et süüdistuses pole S. Noroki varasemale karistatusele viidatud. KrMS § 268 lg 5 ls 1 ei takista isiku süüdi tunnistamisel tema varasema karistuse arvestamist: isiku varasemasest karistatusest ei sõltu süü kindlakstegemine, vaid teo lõplik kvalifikatsioon ja sanktsioon. Seetõttu ei kujuta isiku varasem karistatus KrMS § 268 lõike 5 esimeses lauses nimetatud faktilist asjaolu. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-17-1327/52, p 17.) Tõik, et maakohus jättis õigusliku hinnangu andmisel S. Noroki varasema karistuse tähelepanuta, on käsitletav KrMS § 338 p 2 mõttes materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena. Juhindudes KrMS § 340 lg 4 p-st 1 kõrvaldab ringkonnakohus maakohtu minetuse.
76.Neil asjaoludel tühistab ringkonnakohus S. Noroki süüdimõistmise KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning tunnistab ta süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi. See ei tingi aga S. Norokile mõistetud karistuse kergendamist, kuna maakohtu poolt mõistetud karistus vastab S. Noroki süü suurusele ning on kooskõlas kohtupraktikaga. III
77.Maakohus tegi tõenditele toetudes veatult kindlaks, et R. Niggulis käitles 23. augustil 2021 ja
16.veebruaril 2024 suures koguses amfetamiini ning 2023. aasta detsembris protonitaseeni ja metonitaseeni, käies 10. detsembril 2023 koos I.Gi. iga sellel uimastil Riias järel – nende tegude eest tunnistas kohus R. Niggulise KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi. Samaaegselt karistas esimese astme kohus R. Niggulist KarS § 4231 järgi muu hulgas 10. detsembril 2023 – ehk samal kuupäeval – sooritatud juhtimisteo eest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selliselt talitamine õige: kuna R. Niggulis realiseeris 10. detsembril 2023 KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning KarS § 4231 järgsed teokoosseisud toime ühe ja sama teoga, on tegemist ideaalkogumiga, mille järgi
16(20)
tulnuks talle mõista üks karistus. Mõistes R. Niggulisele kaks iseseisvat karistust, on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust (KarS § 63 lg 1).
78.KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni piires. Apellatsioonis esitatud taotlusest lähtudes või sellest sõltumata teeb ringkonnakohus uue otsuse, kui ta tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mis süüdistatava olukorda raskendab (KrMS § 340 lg 1). Seega saab ringkonnakohus nende sätete järgi teha omal algatusel uue otsuse üksnes süüdistatava olukorra kergendamiseks. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-21-8941/64, p 16.)
79.Hoolimata sellest, et R. Niggulis täitis vaid ühe – s.o 10. detsembri 2023 – teoga nii KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 kui § 423 1 järgse objektiivse koosseisu (s.o kaks kuriteokoosseisu) ning teised käitlemis- ja juhtimisteod üheaegselt aset ei leidnud, tuleb seda siiski käsitada üheliigilise kogumina – ja sellist kogumit ei loeta mitmeks teoks liitkaristuse moodustamist reguleerivate eeskirjade tähenduses (Sootak – Karistusseadustik. Kommentaar. 5. trükk, § 63, komm 1.2). Niisuguses olukorras (korduvus) tuleb isikule mõista üks karistus (Kiris. Pikamäe. Sootak. Sanktsiooniõigus. 2. trükk, IV, vnr 125). Seetõttu pidanuks maakohus R. Niggulisele KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning KarS § 423 1 järgsete tegude eest mõistma KarS § 63 lg 1 alusel ühe karistuse. Juhindudes KrMS § 340 lg-st 1, väljub kolleegium apellatsioonide piiridest ning kõrvaldab maakohtu eksimuse.
80.KarS § 63 lg 1 järgi mõistetakse isikule üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Praegusel juhul näeb rangema karistuse ette KarS § 184 lg 2, mille järgi karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.
81.Tulenevalt R. Niggulise süüdi tunnistamisest KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning KarS § 423 1 järgi, mõistab ringkonnakohus talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 5 aastat vangistust – sama pika vangistuse, nagu mõistis esimese astme kohus R. Niggulisele KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. IV
82.Kuna ringkonnakohus tunnistab J. Bogensi KarS § 199 lg 2 p-de 7,8 ja 9 järgi süüdi (vt käesoleva otsuse p 70), on tarvis talle mõista selle eest karistus. KarS § 199 lg 2 näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kuna J. Bogensit on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta on sooritanud varavastaseid kuritegusid, pole rahalise karistuse mõistmine põhjendatud. J. Bogens täitis oma tegevusega kolm kvalifitseerivat tunnust ning ära võetud asjade koguväärtus osutus n-ö tavavargusest mõnevõrra kõrgemaks. Samas ei olnud varastatu väärtus ka väga suur ja suure osa ära võetud asjadest said nende omanikud tagasi. Seetõttu mõistab ringkonnakohus J. Bogensile karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
83.Kuna J. Bogens pani kuriteo toime katseajal, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel sellele karistusele liita Harju Maakohtu 2. mai 2023 otsusega nr 1-22-7829/79 mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 3 aastat 8 kuud vangistust. Seetõttu mõistab ringkonnakohus J. Bogensile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud 3 päeva (8.–10. aprill 2024) lugeda karistusaja hulka.
84.R. Niggulisele KarS § 63 lg 1 järgi uue üksikkaristuse mõistmine (vt käesoleva otsuse p 81) ei tingi talle KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse kergendamist. Olgugi et süüdistatav toob välja, et kuritegu avastati suuresti tänu temale, on esimese astme kohus seda asjaolu juba 17(20)
karistust kergendava asjaoluna arvesse võtnud, käsitades seda kahetsusena KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Pelgalt menetlustoimingutele allumine ei ole kolleegiumi meelest piisav käsitamaks seda süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisena. Liiati olid menetlejad R. Niggulise küsitlemise ajaks kogunud muid süüstavaid tõendeid.
85.Kergemat karistust ei tingi ka kaitsja argumentatsioon, mille järgi on esimese astme kohus R. Niggulisele karistust mõistes irdunud prokuröri karistusettepanekust. Ringkonnakohus meenutab, et kohus ei ole isikule karistuse mõistmisel prokuröri või kaitsja ettepanekutega seotud – niisuguse otsustuse langetab kohus seaduse ja siseveendumuse järgi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-91-07, p 6.6). Sellist kohtupraktikas juurdunud seisukohta ei väära ka viide KrMS §-le 14, mille järgi on kriminaalkohtumenetlus võistlev. Viidatud paragrahv määrab kohtu rolli eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse langetamisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-89-13, p 11.1), ega kitsenda kohtu voli iura novit curiapõhimõttel materiaalõigust rakendada.
86.Ehkki maakohus ei ole R. Niggulisele mõistetud liitkaristust eraldiseisvalt põhjendanud, ilmneb sellekohane põhjendus üksikkaristusi puudutavast arutluskäigus – nii tõi esimese astme kohus välja, et süüdistatav käitles 2023. aasta detsembris narkootilist ainet koguses, millest piisanuks joobe tekitamiseks sadadele tuhandetele inimestele. Niisamuti on oluline, et käideldud narkootikum oli ülikange – see tõstab tugevasti uimastitarvitajate üledooside ja seega ka surmade ohtu. Võttes arvesse sedavõrd mastaapset narkokuritegu ühes paljude teiste kuritegudega, samuti R. Niggulise varasemat korduvat karistatust, talitas maakohus õigesti, kui otsustas talle mõistetud karistustest raskeimat asperatsioonipõhimõtet järgides ca kolmandiku võrra suurendada. Seetõttu ei saa R. Niggulisele mõistetud 6 aasta ja 6 kuu pikkust karistust pidada kuidagi ebaseaduslikult rangeks. V
87.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles J. Bogens õigeks mõisteti, tuleb ümber vaadata ka menetluskuludesse puutuvad otsustused.
88.Esmalt tuleb menetluskulude hulka arvata sundraha: tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p-st 9 kaasneb süüdimõistva otsusega sundraha. Kuna J. Bogens panid toime teise astme kuriteo, on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määruse nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2025 töötasu alammäär 886 eurot. Seega on sundraha suuruseks 1329 eurot (886x1,5).
89.Esimese astme kohus jättis J. Bogensil tekkinud õigusabikulud summas 3096,36 eurot riigi kanda. Kuna ringkonnakohus tühistab õigeksmõistva otsuse ning tunnistab J. Bogensi süüdi, tuleb see summa KrMS § 180 lg 1 alusel jätta J. Bogensi kanda.
90.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 1, 2 ja 3, § 340 lg-st 1 ning lg 4 p-dest 1, 2 ja 3 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 3. märtsi 2025 otsuse osaliselt, s.o J. Bogensi õigeksmõistmises, S. Noroki süüditunnistamises KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning R. Niggulisele § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ja KarS § 423 1 järgi üksikkaristuste mõistmises. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega: - tunnistab J. Bogensi süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi, mõistes talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust;
18(20)
-
tunnistab S. Noroki süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi, kuid jätab talle maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmata; - mõistab R. Niggulisele KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistuseks 5 aastat 6 kuud vangistust, kuid jätab talle mõistetud liitkaristuse muutmata. Menetluskuludena mõistab ringkonnakohus J. Bogensilt välja 4425,36 eurot, mis tuleb tal tasuda ühe kuu jooksul. Prokuratuuri apellatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele, R. Niggulise ja tema kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata. VI
91.Viimaks peatub ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kuludel ja R. Niggulise taotlusel.
92.R. Niggulise kaitsja vandeadvokaat S. Sillar on esitanud kaks tasutaotlust. Esimeses taotluses palub ta vaidlustatud kohtuotsuse analüüsimise (45 minutit), kahtlustatavaga nõupidamise (35 minutit), apellatsiooni koostamise (120 minutit) ja sõidule kulutatud aja (164 km) eest hüvitada tasu 270 eurot, millele lisandub käibemaks 59,40 eurot. Muu hulgas taotleb ta sõidukulude hüvitamist marsruudil Tallinn-Viru Vangla-Tallinn (328 km) summas 98,40 eurot. Teiseks taotleb ta kohtuistungiks ettevalmistumise (45 minutit), kohtuistungil osalemise (83 minutit) ning sõidule kulutatud aja eest (180 km) tasu 184 eurot, millele lisandub käibemaks 40,48 eurot. Samuti palub kaitsja hüvitada sõidukulud marsruudi Tallinn-Tartu-Tallinn (360 km) läbimise eest summas 108 eurot, millele lisandub käibemaks 23,76 eurot. Ringkonnakohus leiab, et mõlemad taotlused on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 4 pärase lahendi, jääb see apellatsioonimenetluse kulu (805,69 eurot) KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda.
93.J. Bogensi kaitsja vandeadvokaat A. Sirendi taotleb apellatsiooni- ja maakohtu otsusega tutvumise ning kohtuotsuse analüüsimise ja seisukoha kujundamise (120 minutit), kohtuistungiks ettevalmistumise (90 minutit), istungil osalemise (83 minutit) ning sõidule kulutatud aja (185 km) eest tasu 382 eurot, millele lisandub 84,04 euro suurune käibemaks. Samaaegselt palub vandeadvokaat hüvitada sõidukulud marsruudi Tallinn-Tartu-Tallinn (370 km) läbimise eest summas 111 eurot, millele lisandub käibemaks 24,42 eurot. Ringkonnakohus leiab, et nii kaitsja tasutaotlus kui sõidukulude hüvitamise taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Et ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 4 pärase lahendi, jääb see apellatsioonimenetluse kulu (601,46 eurot) KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda.
94.I.G. kaitsja vandeadvokaat G. Palm palub Eesti Vabariigil hüvitada I.G. l tekkinud õigusabikulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on I.G. maksnud kaitsjale apellatsioonimenetluse kestel 1150 eurot, millele lisandub käibemaks 253 eurot. Vandeadvokaadi tunnitasu oli 230 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi koosnes 4-tunnisest sõidukulust (Tallinn-Tartu-Tallinn) ning 1-tunnisest istungiks valmistumisest. Kaitsja palub menetluskulude hulka arvata ka kohtuistungiks kulunud aeg. Lähtudes sellest, et kohtuistung kestis 83 minutit, on kaitsja tasu suuruseks 318,17 eurot (230/60x83), millele lisandub käibemaks 70 eurot (318,17x0,22). Niisiis on kaitsjatasu suurus kokku 1791,17 eurot (1403+318,17+70). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tunnitasu ning toimingutele kulunud aeg on põhjendatud. Kuna apellatsioonimenetluse käivitas I.G. jaoks prokuratuuri apellatsioon, tuleb kaitsja taotlus rahuldada ning mõista Eesti Vabariigilt I.G. kasuks välja 1791,17 eurot apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude katteks.
95.R. Niggulis palus ringkonnakohtul tagastada talle kaks politseis olevat mobiiltelefoni Samsung. Kuna süüdistatav esitas selle taotluse pärast kohtuistungit, s.o ajal, mil kohtukoosseis 19(20)
oli lahkunud nõupidamistuppa, jääb taotlus läbi vaatamata. Küll aga juhib kolleegium R. Niggulise tähelepanu sellele, et esimese astme kohus on viidatud mobiiltelefonide osas otsustuse langetanud – need tagastatakse R. Niggulisele kohtuotsuse jõustumisel. (allkirjastatud digitaalselt)
20(20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.