lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-23-1002/186

Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

KriminaalasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 19.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
1-23-1002/186
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod
Kuulutamise aeg
19.06.2025
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
14 275
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-23-1002/203Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium10.11.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi 1-23-1002

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi

Harju Maakohus 19.06.2025 Tallinnas 1-23-1002 Piret Liivo rahvakohtunikud Maren Urb ja Anne Heidmets Julia Senkevitš Eduard Gromov süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

Prokurör

üldmenetluses Antti Aitsen

Süüdistatav

Eduard Gromov – isikukood: 37504132214, elukoht xxx, kodakondsus xxx, emakeel xxx keel, xxx haridusega, töökoht: xxx, kehtivaid kriminaalkaristusi 2, viimati karistatud 29.03.2018 Viru Maakohtu poolt otsusega nr 1-17-9502 KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 5 aastat, 11 kuud, 25 päeva. Vabastati ennetähtaegselt KarS § 76 lg 5 alusel 22.04.2021, ärakandmata karistus 1 aasta 11 kuud, 2 päeva jäi katseajale 10.05.2021-11.04.2023.

Tõkend – KrMS § 217 alusel kinni peetud 29.08.2022, vahistatud 30.08.2022 määrusega, 28.10.2022 ja 22.12.2022 pikendati vahi all pidamise tähtaega kuni 28.02.2023. Kohtu alla anti 20.02.2023 mil tõkend vahistamine jäeti muutmata. 07.11.2024 asendatud tõkend vahistamine KrMS § 1371 lg 1, 4 alusel asendustõkendiga alluda elektroonilisele valvele ning 23.11.2024 asendati tõkend vahistamine ning kohaldati elektroonilist valvet aadressile xxx alates 25.11.2024. 31.03.2025 andis kohus loa vahetada elukohta ning uueks elukohaks kus kohaldatakse asendustõkendit alluda elektroonilisele valvele on xxx Kaitsja

Anu Toomäemägi-Kivistik

Menetluse liik

Üldmenetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg 1, 3, § 311- § 313, § 315 kohus otsustas:

1.

Sarnased lahendid

Rahvatervisevastased süüteod
  • 24.07.20261-26-4300/21Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 02.07.20261-26-627/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20261-26-627/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20261-26-3191/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20261-26-4540/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20261-26-3890/8Viru Maakohus Narva kohtumaja
Süüdi tunnistada Eduard Gromov KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust.
2.KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Viru Maakohtu 29.03.2018 otsusega 117-9502 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o vangistusega 1 aasta, 11 kuud ja 2 päeva ning mõista Eduard Gromovile liitkaristuseks vangistus 4 aastat, 11 kuud ja 2 päeva.
3.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.08.2022-25.11.2024 s.o 2 aastat 2 kuud ja 26 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 8 kuud ja 6 päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise aeg.

5.Eduard Gromovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamise asendamise elektroonilise valvega - jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
6.Jätta rahuldamata Eduard Gromovi kaitsja taotlused hüvitada Eduard Gromovile süüteomenetlusega tekitatud mittevaraline kahju summas 48 837 eurot ja varaline kahju summas 22 035.12 eurot.
7.Jätta rahuldamata Eduard Gromovi kaitsja taotlus tasuda menetluskuludena lepingulisele kaitsjale S. Reinsaarele makstud tasu hüvitamiseks. Lahendada vaidlus tsiviilkohtumenetluse korras.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud: puuduvad.

9.Asitõendid: KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde järgmised teabekandjad, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures: 1) 17.08.2022 jälitustoimingu protokolli lisa (kd 1, tl 14-16) – 1 CD-plaat 2) 04.01.2023 jälitustoimingu protokolli lisa (kd 1, tl 25-181) – 1 CD-plaat 3) 04.01.2023 jälitustoimingu protokolli lisa (kd 1, tl 182-238) – 1 CD-plaat 4) 03.10.2022 asitõendi vaatlusprotokolli lisa (kd 2, tl 166-224) – 1 CD-plaat 5) 09.12.2022 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lisa (kd 2, tl 232-233) – 1 CD-plaat 6) 20.09.2022 SEB Pank AS vastuskirja lisa (kd 2, tl 243-244) – 1 CD-plaat 7) 13.12.2022 asitõendi vaatlusprotokolli lisa (kd 2, tl 245-246) – 1 CD-plaat 8) 03.10.2022 asitõendi vaatlusprotokolli lisa (kd 3, tl 206-262) – 1 CD-plaat 9) 03.10.2022 asitõendi vaatlusprotokolli lisa (kd 3, tl 1-12) – 1 CD-plaat 10) 03.10.2022 asitõendi vaatlusprotokolli lisa (kd 3, tl 13-26) – 1 CD-plaat 11) 21.12.2022 asitõendi vaatlusprotokolli lisa (kd 3, tl 73-101) – 1 CD-plaat

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Eduard Gromovilt menetluskuluna I astme kuriteos süüdimõistmise korral määratav sundraha summas 2215 eurot, riigi õigusabi kulud kohtueelses menetluses kokku 2296.80 eurot, riigi õigusabi kulud kohtumenetluses kokku 8681.74 eurot. Menetluskulusid kogusummas 13193.54 eurot on võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 1099.46 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber 99925700018679. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete ja viitenumbriga Eduard Gromovile ka kohtuotsusest eraldi. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Süüdistatava kulud lepingulisele kaitsjale jätta süüdistatava kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav 29. august 2025. Tervikotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav 29. augustil 2025. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. I Süüdistus Eduard Gromov’it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 29.03.2018 kohtuotsusega 1-17-9502 süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 1,2 alusel, olles seega KarS § 184 lg 2 p 2 täheldatud isik, käitles ebaseaduslikult 24.07.2022 kuni 25.07.2022 tahtlikult isikute grupis suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ainet kanepit. Eduard Gromov käitles ebaseaduslikult ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos V. S., J. B.ga ja A. R.ga tahtlikult suures koguses narkootilist ainet kanepit, milline tegevus seisnes järgnevas: 2022 aasta juulis otsustasid Eduard Gromov ja V. S. omandada Saksamaalt suures koguses narkootilist ainet kanep ning toimetada see Saksamaalt Eestisse. Kanepi veoks palkasid nad A. R. ja J. B.. Eduard Gromov ja V. S. lubasid A. R.le ja J. B.le maksta sõidu eest raha, kanda reisikulud (elamine, söök, sõiduki kütusekulud). J. B. ja A. R., olles andnud nõusoleku sõiduks, reisisid V. S. ja Eduard Gromovi korraldusel ja juhendamisel 21.07.2022 Eesti Vabariigist Saksamaale eesmärgiga omandada seal narkootilist ainet kanep ning toimetada narkootiline aine Saksamaalt tagasi Eesti Vabariiki Eduard Gromovi poolt määratud kohta, täpsemini aadressile XXX. Kanepi vedamiseks leidis sõiduki Eduard Gromov ning 21.07.2022 sõitis J. B. Eduard Gromovi korraldusel Tallinnas aadressil xxx asuva maja ette, kus sai kokku D. G.ga, kelle käest sai sõiduauto Volkswagen Passat (reg.nr XXX). Nimetatud sõidukiga sõitis J. B. V. S. elukohta, aadressile xxx, kust võttis peale A. R.. Seejärel vastavalt V. S.lt ja Eduard Gromovilt saadud juhistele sõitsid J. B. ja A. R. 21.07.2022 Eestist Saksamaale, Berliini. 22.07.2022 edastas V. S. telefoni teel A. R.le Saksamaal viibiva isiku, kelle käest nad pidid saama narkootilise aine, kontaktid. A. R. ja J. B. kohtusid ajavahemikus 22.07.2022 kuni 24.07.2022 Saksamaal Berliinis eeluurimisel seni tuvastamata isikuga. Nimetatud isik andis J. B.le ja A. R.le üle 6 koeratoidu pakki, kuhu oli peidetud kokku 6 vaakumpakendit, millesse omakorda oli pakitud narkootiline aine kanep (kanepiõisikud), kogukaaluga 1308,95 grammi (THC sisaldus 18-19%). J. B. ja A. R. panid pakendid narkootilise ainega sõiduautosse Volkswagen Passat reg.nr XXX. Vastavalt V. S.lt ja Eduard Gromovilt saadud juhistele, valdasid ja vedasid J. B. ja A. R. sõiduautoga Volkswagen Passat reg.nr XXX ebaseaduslikult narkootilist ainet kanepit Saksamaal, Poolas, Leedu Vabariigis, Läti Vabariigis ning 25.07.2022 kella 22.15 paiku toimetasid ebaseaduslikult narkootilise aine kanep Läti Vabariigist Eesti Vabariiki üle Eesti

Vabariigi riigipiiri Pärnumaal Ikla küla kandis. J. B. ja A. R. pidid 25.07.2022 pärast Eestisse jõudmist toimetama kanepi Eduard Gromovi poolt ette antud aadressile xxx. Peale Eesti Vabariigi riigipiiri ületamist vedasid J. B. ja A. R. sõiduki pagasis narkootilist ainet kanep Pärnumaal kuni kella 22.50-ni, kui sõiduk Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel Uulus Maksu- ja Tolliameti ametnike poolt kinni peeti. V. S. ja Eduard Gromov omaltpoolt kontrollisid 21.07.2022 kuni 25.07.2022 A. R. ja J. B. tegevust Eestist Saksamaale sõitmisel, kanepi ebaseaduslikul käitlemisel, kandsid A. R. ja J. B. reisikulud (sh sõiduki kütusekulu), andsid juhiseid, hoidsid ennast kursis sellega, kus asusid isikud, sõiduk ja kanep ning juhendasid kuhu ja millal tuleb kanep Eestis toimetada. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 2 lg 1 p 1 kohaselt loetakse aine (sealhulgas ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid) narkootiliseks ja psühhotroopseks, kui aine on loetletud seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjades. Narkootiline aine kanep kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 2 p 3 mõistes on narkootiliste ainete käitlemine nende ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist. Eduard Gromovi jt poolt käideldud kanepi ja amfetamiini kogusest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt vähemalt 1745 inimesele. Seega Eduard Gromov, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega grupis ning isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, pani toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Prokuröri seisukoht

1.Prokuröri hinnangul on E. Gromovi süü KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. Prokuröri hinnangul on E. Gromov ühiselt ja planeeritult koos V. S., A. R. ja J. B.ga toime pannud grupiviisilise kuriteo. E. Gromovi tegevus viitab grupiviisilisele tegevusele st. teadlikkusele narkootilise aine Saksamaalt Eestisse toimetamisest ning selle valdamisest ja edasi Tallinnasse E. Gromovi kätte toimetamisest ühise teoplaani alusel. Prokuröri hinnangul leidis kohtus tõendamist, et teoplaan ühiselt realiseeriti. Grupis olid juhtivad ja koordineerivad

rollid E. Gromovil ja V. S.l. E. Gromovi ülesandeks oli kooskõlastatult tegutseda koos V. S.ga, otsida inimene (J. B.), kes sõidaks koos A. R.ga Eestist Saksamaale ja tooks sealt Eestisse kanepi, hankida J. B.le ja A. R.le sõidu jaoks auto, anda raha sõiduki tankimiseks, hotellides ööbimiseks, söögikuludeks, kontrollida isikute tegevust narkootiliste ainete käitlemisel Saksamaal, kontrollida millal ja kuidas nad Saksamaalt Eestisse sõidavad, anda juhiseid kuhu Eestisse jõudes toimetada kanep, kanep vastu võtta ning maksta J. B.le tehtud töö eest. V. S. ülesandeks oli kooskõlastatult tegutseda koos E. Gromoviga, otsida inimene (A. R.), kes sõidaks koos J. B.ga Eestist Saksamaale ja tooks sealt Eestisse kanepi, kontrollida A. R. tegevust narkootiliste ainete käitlemisel Saksamaal, hoida E. Gromovit kursis Saksamaal toimuvaga, kontrollida millal ja kuidas nad Saksamaalt Eestisse sõidavad, vahendada teavet selle kohta, kuhu Eestisse jõudes toimetada kanep ning maksta A. R.le tehtud töö eest. A. R. ja J. B. ülesanne oli täita V. S. ja E. Gromovi korraldusi reisi ajal, vajadusel pöörduda abi ja juhiste saamiseks nende poole, vastu võtta ja omanda kanep Saksamaal, toimetada kanep sõidukiga Saksamaalt Eestisse ning Eestis üle anda E. Gromovi poolt ette öeldud kohas.

2.Grupi liikmete tegevus oli kooskõlastatud, st iga grupi liige teadis täpselt, kus ja millal ta olema peab ning mis on tema roll ja panus antud tegevuses. A. R. ja J. B. sõitsid V. S. ja E. Gromovi korralduste ja juhiste alusel ning E. Gromovi vahendusel saadud sõidukiga ja käest saadud raha arvelt Eestist Saksamaale. Kohtusid V. S. poolt antud kontaktinfo abil Berliinis O. S.ga, said O. S. käest Berliinis koeratoidu kottidesse peidetud kanepi, toimetasid V. S. ja E. Gromovi juhiste alusel kanepi sõidukiga Saksamaalt Eestisse ning pidid kanepi ja sõiduki üle andma Tallinnas E. Gromovile tolle poolt etteantud aadressil.
3.Prokuröri hinnangul on tuvastatud faktilised asjaolud, mis annavad alust järelduseks, et kõik isikud on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühtse teoplaani realiseerimisse.
4.Subjektiivsest küljest on tõendamist leidnud, et E. Gromov pani kuriteo toime kavatsetult, st kanepi Eestisse toimetamine ja selle edasine käitlemine oli tema eesmärgiks.
5.Karistust raskendavaks asjaoluks leiab prokurör antud asjas E. Gromovi puhul olevat KarS § 58 p 1 mõttes kuriteo toimepanemine omakasu eesmärgil.
6.Prokurör taotles E. Gromovi karistamist 6 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada mõistetavat karistust temale eelmise, so Viru Maakohtu 29.03.2018.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta 11 kuud 2 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 7 aastat 11 kuud ja 2 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.08.2022.a. kuni 02.12.2024.a. s.o 2 aastat 3 kuud 5 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust.

III Kaitsja seisukoht

7.Kaitseakti esitanud kaitsja S. Reinsaar leidis, et E. Gromov ei ole kuritegu toime pannud ja süüdistus on alusetu. Kuigi E. Gromovil on olnud vestlusi teiste isikutega, kes on süüdistatud kuriteos osalemises, ei ole tõendatud, et ta oleks teadnud, et tegemist on kanepi käitlemisega. Kaitsja rõhutab, et E. Gromov ei olnud teadlik keelatud tegevusest, vaid tema tegevus oli seotud töö vahendamisega ja muude mitte keelatud tegevustega. Samuti toob kaitsja välja, et E. Gromov soovis kohtueelses menetluses selgitada oma tegevust ja vastata kõikidele küsimustele, kuid teda ei kuulatud, kuigi ta avaldas soovi koostööd teha. Kaitsja leiab, et kohtueelses menetluses ei ole piisavalt kogutud tõendeid, mis toetaksid E. Gromovi väiteid, ning menetlus on olnud ühekülgne. Kaitsja seisukohalt ei ole tegemist tahtliku teoga, kuna E. Gromov ei olnud teadlik, et tema tegevus viib süüteo toimepanemiseni, seega süüdistus ei ole põhjendatud.
8.Vahetunud kaitsja A. Toomemägi-Kivistik jäi kohtuvaidlustes sarnasele seisukohale leides, et ei ole täidetud ei objektiivset ega subjektiivset koosseisu. Kaitsja hinnangul ei ole E. Gromov osalenud selles asjas ei teo planeerimisel, ega kontrollimisel või aine edasitoimetamise korraldamisel selle teo kaasosalise valdusesse jõudmiseks. E. Gromov ei ole olnud mingikski organisaatoriks, ei saa rääkida E. Gromovist kui osavõtjast või kaastäideviijast. Tõendamata on E. Gromovi otsus omandada narkootilist ainet, sel eesmärgil B. ja R. palkamine, sõidu eest raha maksmise lubamine ja kogu sõidu raames E. Gromovi poolne juhendamine ja korralduste andmine. Seega palub kaitsja kohtult E. Gromovi temale esitatud süüdistuses täielikult õigeks mõista ning jätta Eesti Vabariigi kanda E. Gromovi menetluskulud valitud kaitsjale ning samuti RÕA korras kaitsjatasu.
9.Lisaks on kaitsja 29.08.2024 esitanud kohtule selle päeva seisuga väljaarvestatult süüteoga tekitatud kahju hüvitamise taotluse, milles taotles mittevaralise kahju hüvitis summas 48 837 eurot (aluseks Statistikaameti 2024.a II kvartali brutopalk päeva kohta 66,96 eurot x 730 p) ja varalise kahju summas ühe kuu tasu = 918, 13 eurot x 24 kuud = 22 035,12 eurot väljamõistmist. Mõlema kahjuliigi puhul tuleks see välja mõista alates kuni aluse äralangemiseni ehk E. Gromovi vabastamiseni mis leidis aset 02.12.2024.a. IV Kohtu seisukoht
10.Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt (KrMS § 61). Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu (KrMS § 61 lg 1). Kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks (KrMS § 60 lg 1). Tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad (KrMS § 60 lg 2).
11.Kohus uuris tõendeid seaduses sätestatud korras - esmalt prokuröri tõendid, seejärel kaitsja tõendid. Prokuratuur esitas esmajärjekorras dokumentaalsed tõendid, peale neid küsitleti tunnistajaid.
12.Käesolevas kriminaalasjas on tegemist eraldatud menetlusega. Kõik toimingud mida on erinevate kriminaalmenetluste raames tehtud on olnud kohtule raskesti jälgitavad, kuivõrd kohtueelses menetluses on süüdistatav E. Gromov käinud kahtlustatavana läbi paljudest menetlustest. Kohus selgitab, et käesoleva menetluse raames jälgis kohus vaid süüdistuses esitatud teo menetlust ning esitatud tõendeid. Kahjuks ei ole seda suutnud teha mõnevõrra selgelt prokuratuur, mistõttu on olnud kohtul keeruline jälgida sündmuste käiku vaid selle ühe, käesoleva menetluse süüdistuse esemeks oleva teo puhul.
13.Kokkuvõtlikult, kohtule esitatud andmete (teadetest kriminaalmenetluse alustamistest, ühendamistest, eraldamistest) kohaselt liideti 28.08.2022 kolm kriminaalasja (XXX, XXX,

XXX), millest käesoleva menetluse tegu moodustas ühe. Kahtlustatavate ring selles ühendatud menetluses XXX oli suur – kokku kahtlustati 10 inimest, nende hulgas ka süüdistatav E. Gromov. 22.12.2022 eraldati kahe isiku osas (A. R. ja J. B.) menetlus eraldi menetluseks (XXX) ja 24.01.2023 eraldati samast menetlusest veel kahe isiku osas (V. S. ja E. Gromov) materjalid eraldi menetluseks, mille numbriks jäi XXX. Eelkirjeldatud kaks eraldamist on tehtud eri aegadel kuid ühe kuriteosündmuse kohta. Seejärel mõned päevad hiljem, s.o 27.01.2023 on koostatud eraldamise määrus ühe kahtlustatava osas (V. S.) menetlusest XXX, uueks kriminaalasja numbriks XXX ning see ühendati samal päeval omakorda menetlusega nr XXX, uueks nr-ks jäi XXX ning see sisaldab m.h käesoleva menetluse süüdistuse aluseks olnud tegu.

14.E. Gromovile heidetakse ette KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikku käitlemist grupis olleks isikuks, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo.
15.NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine muu hulgas narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine ja hoidmine. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.
16.E. Gromovile etteheidetavat narkootilise aine käitlemise kuritegu analüüsib kohus läbi J. B. ja A. R. seotud kuriteoepisoodide ja läbi menetluse käigus kogutud ning kohtule esitatud objektiivsete tõendite.
17.Vaidlust ei ole asjaolus, et J. B. koos A. R.ga sõitsid Volkswagen Passatiga reg.nr XXX 21.07.2022.a. kuni 23.07.2022.a. Eestist, Tallinnast Saksamaale Berliini. Samuti puudub vaidlus, et Saksmaalt tagasi tulles s.o 25.07.2022.a. peeti nad Eestis, Pärnumaal kinni ning sõidukist leiti ja võeti ära koeratoidu pakenditesse peidetud 1308,95 grammi kanepit (THC sisaldusega 18-19%). 17.1 VW Passat reg nr XXX liikumine on fikseeritud MTA kasutuses olevas automaatses numbrituvastussüsteemis (ANTS). Süsteem on fikseerinud riigipiiri ületamise aja ja koha, riigipiiri ületamise suuna, sõiduki reg nr, samuti teeb ülesvõtte sõidukist Eesti Vabariigi riigipiiril. 28.11.2022 koostatud vaatlusprotokollis (kd 1, tl 94-96) on fikseeritud, et eelkirjeldatud sõiduk liikus 21.07.2022 kl 20:52 Eestist Lätti Vabariiki, 22.07.2022 kl 15:01 on fikseeritud sõiduki liikumine Leedu Vabariigist Poola Vabariiki, 25.07.2022 kl 18:49 läheb sama sõiduk Leedust Lätti ning 25.07.2022 kl 22:15 jõuab Lätist Eestisse. 17.2 03.10.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud J. B. kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefoni koos kahe SIM-kaardiga (kd 3, tl 1-59). Sellest nähtub, et telefoni on kasutatud suhtluseks perioodil 21.07.2022-25.07.2022 erinevate inimestega kuid arutelu toimib ühe teema ümber - arutatakse detaile sõidu osas Saksamaale ja sealt tagasi. Nt vahetatakse infot mis sõidukiga minek, kus kohtumine ning asjaolusid, et sõidukile tuleb ära teha kindlustus ja ülevaatus. Protokollist nähtub, et J. B. andis teada V. S.le kui olid teel (peatustes) ning kui jõudsid kohale. V. S. andis juhiseid, et märguande peale peab J. B. helistama Kostjale (tuvastatud samuti kui O. S.) kes annab edasised juhised, samuti, et telefon tuleb välja lülitada ning organiseeris J. B.le ka raha tema pangakontole. Nähtavasti 22.07 jõudis J. B. Poola, 23.07 Saksamaale, 24.07 taas Poola, 25.07 Leetu ning Lätti. On tuvastatud, et J. B. suhtles nii G. (E. Gromov), V. S. kui O. S.ga (kasutajanimega zxc4). Samuti on sama telefoni kasutades tuvastatud vestlus Signalis O. S. ja A. R. vahel, kus A. R. annab teada kus nad on ning uurib kuhu nad kotid viivad. Sellest nähtub, et A. R. numbrit kasutati 25.07.2022 kuriteo

toimepanemise ajal J. B. telefonis. Kohus loeb igakülgselt tuvastatuks, et J. B. ja A. R. sõitsid koos Saksamaale narkootikume tooma ning andsid sellest igakülgselt aru V. S.le ning E. Gromovile. 17.3 16.08.2022 koostatud jälitustoimingu protokolli koopiast (kd 2, tl 11-15) nähtub, et ajaperioodil 21.07.2022 kl 08:50 - 21.07.2022 kl 16:00 on jälgitud J. B. ja tema kasutuses olevat sõidukit Volvo V50 reg nr XXX. See tõend haakub 25.08.2023 jälitustoimingu protokolliga koos tõlkega (kd 2, tl 16-124), kus on fikseeritud varjatud jälgimine V. S. ja E. Gromovi osas, täpsemalt nende kasutuses olevate telefoni abonentnumbrite ja telefonide suhtes perioodil 15.07.2022-27.07.2022. Samuti haakub see tõend 21.12.2022-18.01.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga 29.08.2022 E. Gromovi kinnipidamisel ja temaga seotud kohtade läbiotsimistel ära võetud mobiiltelefonide osas koos tõlke ja lisaga CD-plaadil (kd 2, tl 174202). 17.4 Nii J. B., kui A. R. kohtus antud ütlused kinnitavad, et nad koos Saksamaale sõitsid ja sealt kauba Eestisse tõid. 17.4.1 J. B. oli eristaatuses tunnistaja ning tema ütlused kattuvad enamjaolt teiste kohtumenetluses uuritud tõenditega, täpsemalt jälitusprotokollidega. J. B. selgitas kohtus, et ta otsis tööd ning pöördus seepärast S. S. poole, kes andis ta kontaktid edasi E. Gromovile. E. Gromov helistas talle ja pakkus tööotsa sõita Saksamaale Berliini, täpsemalt pidi ta viima ühe isiku sinna omi asju ajama ja siis tagasi sõitma. Päeva eest lubas E. Gromov maksta 100 eurot ja J. B. lootis sõiduga teenida 500 eurot. Toit, majutuse jms kulude eest pidi tasuma see isik keda ta sinna Saksamaale sõidutas (nähtuvalt esitatust siis A. R., kellele andis raha omakorda E. Gromov). E. Gromov andis teada kust J. B. saaks auto, see oli Ümera tn, Tallinnas, autoks oli VW Passat. Aadressi kust sõidutatav mees peale võtta andis E. Gromov, see oli ütluse kohaselt V. S. maja lähedusest. Nii võttis J. B. peale A. R. ning koos sõideti E. Gromovi juurde ja saadi edasised instruktsioonid. Ütluste kohaselt olla A. R. rääkinud tol päeval E. Gromoviga kuid J. B. ei tea millest. Peale seda alustasid nad sõitu Saksamaale läbi Läti. J. B. kirjeldas, et sõit kestis umbes 2 päeva, nad ööbisid Leedus ja A. R. tasus kulutuste eest nii nagu E. Gromov J. B.le öelnud oli. J. B. selgitas kohtus, et A. R. pani oma telefoni kaardi tema telefoni kuna tal ei olnud internetti aga J. B.l on Roaming. J. B. kinnitas, et tema telefoni kasutas sõidu ajal A. R., kes suhtles V. S.ga. Aadressi kuhu nad seal Saksamaal liikusid sisestas A. R. J. B. telefonis asuvasse navigaatorisse. J. B. sõnul sai A. R. kellegagi kokku, kellega J. B. ei teadnud. Tagasi Eestisse jõudes suhtles A. R. kellegagi kuid J. B. ei teadnud kellega täpselt, A. R. kasutas J. B. telefoni. A. R. poolset J. B. telefoni kasutamist kinnitab sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koos lisa CD-plaadiga (kd 3, tl 67-68), kus vaadeldi J. B. kõneeristust perioodil 01.01.2022 kuni 01.08.2022 01.12.2022 Viru Maakohtu loa (kd 3, tl 60-66) alusel. Protokollist nähtub, juulis 2022 J. B. mobiiltelefonis kasutatud abonentnumbreid ning A. R. kasutuses olnud abonendi kasutamist selles telefonis, tuvastatud seadme IMEI – XXX abil. 25.07.2022 suhtlesid A. R. ja V. S. ning E. Gromov ja A. R.. 17.4.2 Mis ei kattu ja mille kohus loeb ka ebausaldusväärseks on asjaolu, et J. B. kohe kui E. Gromov talle tööd pakkus soovis teada, et ega pole kriminaalne tegevus see mis ta tegema peab. Kohtu hinnangul ei ole see eluliselt usutav, et J. B. veendus, et tegemist ei oleks kriminaalse tegevusega. Ta oli E. Gromovit oma ütluste järgi tundnud 2-3 kuud, esialgu pidi olema ka teine reis Peruusse, mille eest ta pidi sama 2000 eurot kuid mis jäi ära J. B. sõnul teadmata põhjusetel ning juulis 2022 läks ta siis Saksamaale. Ei ole eluliselt usutav, et inimene ei uuri mida ta peab tegema, miks autojuht olema pelgalt kellegile selliselt. 17.4.3 Sarnaselt J. B.le kuulas kohus üle samuti eristaatuses oleva A. R.. Ka A. R. ütlused on kohtu hinnangul osaliselt kattuvad muude tõenditega kuid E. Gromovi ning V. S. osas on A. R. mälu teda alt vedanud või esineb soov neid detaile mitte mäletada. Nii nagu teiste tunnistajate

osas tajus kohus, et kõik mis puudutab süüdistuses esitatu teo asjaolusid ja seotust E. Gromovivõi V. S.ga ei aidanud mälu värskendada isegi jälitustoimingutes kõnede sisu avamine. Küll aga tunnistas A. R., et V. S. pakkus talle tööd, mille sisu ta algusest peale ei teadnud, samuti tasu osas ei teadnud palju töö eest teenib kuid tööks pidi minema Saksamaale ning täpsema informatsiooni kõige osas annab D./D. X kellega oli siis telefonitsi ühenduses. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et inimene läheb tööle kuid ei tea täpselt mis tööle, palju makstakse jne. Ütlustest nähtuvalt andis reisiks ja kulutusteks raha E. Gromov ning reisi vältel suhtles ta läbi J. B. telefoni nii oma tüdruksõbra kui V. S.ga. 17.4.4 Ütlustest nähtuvalt selgus Saksamaal kohapeal, et A. R. peab proovima mingit pulbrit, mis see täpsemalt oli ta jällegi ei teadnud kuid sai aru, et tegemist on narkootikumiga. Ütlustes kirjeldab, et ta proovis kolm korda erinevaid pulbreid seal. J. B. ütlustega kattub see osa ütlustest, et Saksamaal oli keegi Kostja (tuvastatud kui O. S.), kelle nr-i andis V. S. ning kes ütles kuhu nad peavad seal Saksamaal minema, mida tegema ning seegi asjaolu, et J. B. ööbis teises hotellis kus A. R.. Sama Kostja oli pannud auto pagasiruumi koeratoidupakid ning öelnud, et hiljem saavad teada kuhu nad need viima peavad, kotid pidid jõudma Eestisse. Raha juurde kandis A. R.le kulutuste katteks E. Gromov. A. R. ei osanud selgitada miks ta V. S.le oma liigutustest Saksamaal ette kandis, samuti proovis ta tervikuna jätta kohtule muljet, et ta ei teadnud mida V. S. talle tuua palus, mis 1 gramm ja mis roosadest plätudest rääkis. See on kohtu hinnangul ebausutav ning pelgalt püüd säästa V. S.t ja E. Gromovit vastutusest. 17.5 Sarnaselt J. B.le ja A. R.le kuulas kohus üle samuti eristaatuses oleva O. S.. Tema peeti kinni seoses narkootikumide transpordiga milles ta oma süüd tunnistas. Sarnaselt teiste eristaatuses olevate tunnistajatega sai ka tema juhiseid D. Venemaalt. O. S. kirjeldas, et tema oli siis isikuks kes Saksamaal A. R.le narkoainet andis ning esitles end Kostjana. Vastuolu J. B. ja A. R. ütluses oli selles, et O. S. ütluste kohaselt oli A. R. koos teise mehega viidates J. B.le, mitte nad ei tegutsenud eraldiseisvalt nagu viimased kohtule väitsid. Ütlused kattusid selles, et A. R. koos teise mehega tulid Berliini musta värvi VW Passatiga ja ütluste kohaselt käisid nad O. S. juures kahel korral. Ühel korral käisid nad kanepi järgi ja teisel korral amfetamiini järgi. Täpsemalt kirjeldas tunnistaja, et pakendas amfetamiini koeratoidu pakkidesse, on seda ka varem sarnaselt teinud kuid seda korda ta ei mäleta kas ta pani iga koeratoidu paki sisse amfetamiini. Ütluste kohaselt andis tunnistaja A. R.le amfetamiini proovida, et ta vaataks kas sobib. Kui algul ütles, et nad otsustasid transportida sellisel viisil narkootikume koeratoidupakkides siis täpsustavale küsimusele vastas tunnistaja et tema otsustas sellisel viisil narkootikume transportida. Tunnistaja sõnul on ta pakkinud narkootilisi aineid ka varasemalt koeratoidu pakkidesse (kd I, tl 208). Täpsemalt kõik mis puudutas E. Gromovit tunnistaja ei mäletanud ega teadnud, eitades seotust nii V. S. kui E. Gromoviga ning jäi endale kindlaks, et tema sai kogu info vaid D. Venemaalt. Kohtu hinnangul saavad selle tunnistaja ütlused kinnitada vaid asjaolu, et J. B. ja A. R. koos Saksamaal Berliinis käisid, tema andis nende sõidukisse, millega viimased kinni peeti koeratoidupakid millesse oli narkoaine pakitud. 17.6 Kohtule esitati 26.07.2022 koostatud läbivaatuse akt nr 22LA1101761-1 koos lisa fototabeliga (kd 1, tl 14-24). Kaitsja leidis, et selle tõendi näol oli tegemist oma sisult läbiotsimisega, milleks oleks pidanud olema prokuratuuri või kohtu luba. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu kuivõrd tolliametnikel on seaduslik õigus teostada sõiduki läbivaatust prokuröri poolt istungil välja toodud seadusesätete alusel (TS § 61; § 60; KorS § 30-34; § 4452) ning käesoleval juhul puuduvad kaitsjapoolsed tõendid või ka argumendid (peale kaitsja enda veendumuse) mis võiksid tema väidet kuidagi kinnitada. 17.6.1 Nähtuvalt teostati läbivaatus Eesti reg märgiga XXX sõidukile VW Passat. Sõidukit ja pagasit kontrolliti narkokoeraga, kes markeeris kaasreisija istet ja ühte suuremat poekotti selles olevate toodetega. Ametnike küsimustele, kas on keelatud esemeid sõidukis märkis kaasreisija, et esimese kõrvalistme all on pakike. Tollikontrolli käigus nimetatud istme alt pakikest ei

leitud. Kotist mille peal kirje Mega Zoo, mille samuti koer markeeris, võeti välja 4 kg koeratoidu pakend kirjadega Select Gold, Sensitive, Medium Senior. Pakendi lahti lõikamisel oli näha koera krõbinate sees läbipaistvat vaakumpakendit, millest paistsid rohekad taimsed osad. Protokolli kohaselt tolliläbivaatus lõpetati koheselt ning kutsuti narkotalituse ametnikud. Isikud koos sõiduki ja pagasiga anti üle edasiseks menetluseks. 17.6.2 Kohtule esitatud teised tõendid kinnitavad prokuröri seisukohta, et esimene kuriteokahtlus tekkis alles pärast sõiduki läbivaatust (kriminaalmenetluse alustamine jj toimingud). Praktikas on eelkirjeldatud toimingute läbiviimise järjekord ka tavapärane ning edasised uurimistoimingud tehti juba vastavalt kehtivale korrale. Kohtu hinnangul on tõend lubatav ning tõendab 25-26.07.2022 A. R. ja J. B. valduses ja kasutuses olnud sõidukist Volkswagen Passat reg.nr XXX ebaseadusliku narkootilise aine kanepi leidmist. Narkootilise aine leidmist eelnimetatud sõidukist kinnitab lisaks läbivaatuse aktile koopia 26.07.2022 asitõendi vaatlusprotokollist, milles on fikseeritud, et 25-26.07.2022 läbivaatuse käigus leitud vaakumpakend taimsete osadega kaalus 283,6 grammi, kiirtest reageeris ainele THC (kd 1, tl 25-26). Kohtu hinnangul on tõendid seaduslikult kogutud, on asjakohased ning usaldusväärsed. 17.7 Juba täpsem toiming, mille protokoll kohtule esitati on 26.07.2022 koostatud läbiotsimisprotokoll, milles teostati läbiotsimine sõidukile Volkswagen Passat reg.nr XXX koos lisa fototabeliga (kd 1, tl 31-60). Protokollist nähtub, et sõiduki läbivaatus teostati läbiotsimismääruse alusel. Protokollist nähtub, et vabatahtlikult sõidukite valdajad J. B. ning A. R. midagi välja ei andnud. Protokollis on kirjeldatud kogu läbiotsimise käik. 17.7.1 Läbiotsimist alustati pagasiruumist, kus asus 3 suurt poekotti Mega Zoo kirjetega, millest ühe narkokoer markeeris. Poekottides olid erinevad koerte maiustused ning kuus suuremat kotti koeratoiduga. Iga suurem koeratoidukott avati skalpelliga ning uuriti pakendite sisu. Koeratoidupakendist Select Gold Medium Senior Sensitive leiti koerakrõbinate seest läbipaistev vaakumpakend kogukaaluga 284.9 grammi (pakend 1). Koeratoidupakendist Country Selection Alpine pakkidest leitud samuti läbipaistvad vaakumpakendid, ühest pakist 283.2 grammi (pakend 2) ja teisest 442.5 grammi (pakend 3). Koeratoidupakendist kirjega Wilderness Adult Wide Savannah leiti läbipaistev vaakumkott kaaluga 123.9 grammi (pakend 4). Koeratoidupakendist Wilderness Adult Pure Duck leiti läbipaistev vaakumpakend kaaluga 176.4 grammi (pakend 5). Koeratoidupakendist Country Selection Bretagne leiti vaakumpakend 282.9 grammi (pakend 6). 17.7.2 Samuti leiti sõiduki kõrvalistuja istme alt mingirip kott, milles valge pulbriline aine kogumassiga 5.2 grammi (pakend 7). 17.7.3 Samuti leiti Läti kõnekaardi ümbris. A. R. seljakotist leiti kilepakend valge pulbrilise ainega kogukaaluga 7.1 grammi (pakend 8), aine reageeris narkootilise aine testis ainele amfetamiinile. 17.7.4 Sõidukist leiti venekeelsed dokumendid, A. R.le kuuluvad pangakaardid, kõnekaart ja J. B.le kuuluvad pangakaardid ja kõnekaart. Lisaks leiti sõidukist Nokia telefon Läti kõnekaardiga (pakend 9). Kõik äravõetud esemed on loetletud protokollis ning fototabelis kajastatu kinnitab protokolli sisu. 17.7.5 Kaitsja taotlusel esitati kohtule ka 26.07.2022 koostatud läbiotsimise määrus (kd 1, tl 27-30). Määrusest nähtub, et prokurör on vajalikuks pidanud läbiotsimise teostamist kuivõrd sõiduki läbivaatusel leiti narkootilise aine kahtlusega ainet. Prokurör esitas kohtus dokumenti esitades, et määruses on viga leitud pakendite grammides, nimelt on märkimata jäänud komakohad. Kohus selgitab, et tegemist on eksimusega, mis ei väära läbiotsimisel leitud ainekoguseid, mida vastavalt kohtule esitatud protokollile oli kokku vähemalt 1593.8 grammi.

Kohtu hinnangul on läbiotsimine läbi viidud kõiki menetlusnorme järgides, õiguspäraselt ning tõend on vaatamata kaitsja vastumeelele lubatav. Kuivõrd süüdistuses on ainekogus esitatud 1308.95 grammi lähtub kohus siiski süüdistuses esitatust (vt ka käesoleva lahendi p 17.11). 17.8 06.09.2022 koostatud narkootilise aine ekspertiisiaktist nt 22E-AN1037 (kd 1, tl 69-72) nähtub, et ekspertiisiks esitati kõik sõiduki läbiotsimisel leitud narkootilise aine kahtlusega pakendid. Uurimistulemusena selgus, et koeratoidupakkidest (pakendid 1, 2, 4, 5 ja 6) leitud vaakumpakenditesse pakitud taimeosad sisaldavad 18% tetrahüdrokannabinooli (edaspidi THC) ning üks leitud pakk (pakend 3) sisaldas 19% THC-d. Seega on leitud aine näol tegemist kanepiõisikutega. Sõidukist leitud pulbripakenditest ühes (pakend 7) sisaldus 2.7% amfetamiini s.o 0.11 grammi ning teises (pakend 8) sisaldas jälgedena alla 1% amfetamiini. 17.9 30.08.2022 koostatud DNA-ekspertiisiakt 22E-GE0640, koos lisadega (kd 1, tl 83-93) kinnitab, et läbiotsimisel esemetelt ning vaakumpakenditelt võetud proovid kattuvad osaliselt A. R. DNA-profiiliga. Tuvastati ka tundmatu isiku DNA-d. 17.10 Seega on igakülgselt tuvastatud, et J. B. ja A. R. läksid juulis 2022 Eestist Saksamaale, Berliini ning toimetasid O. S. pakendatud narkootilise aine kanepiõisikud kokku 1593.8 grammi (mille THC sisaldus vähemalt 18%) Eestisse läbi Poola, Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi ning 25.07.2022 kella 22.15 paiku jõudsid Eesti Vabariiki. A. R. ja J. B. peeti kinni 25.07.2022 kl 23:38, kohtule esitati ka nende kinnipidamiste protokollid (kd 1, tl 61-64 ja 6568). 17.11 Kuigi kriminaalasja materjalidest, eelkõige ekspertiisiaktist 22E-AN1037, 26.07.2022 koostatud läbiotsimise määrusest ja 26.07.2022 koostatud läbiotsimisprotokollist nähtub, et leitud narkootilise aine kogus oli kokku 1593,8 grammi, on prokuratuur oma süüdistuses süüdistanud E. Gromovit 1308.95 grammi narkootilise aine käitlemises. Kohus on kriminaalmenetluses seotud prokuratuuri poolt esitatud süüdistuse piiridega. Süüdistus on raamistik, millest kohus ei saa oma otsuses väljuda. Suurema narkootilise aine koguse arvestamine läheks vastuollu kriminaalmenetluse põhimõtetega ja kitsendaks oluliselt süüdistatava kaitseõigusi. Süüdistataval on õigus end kaitsta vaid selle vastu, mis talle on süüks pandud. Suurema koguse arvestamisel ei oleks tal olnud võimalust selle vastu oma seisukohti esitada ja vastavaid tõendeid esitada. Seega, lähtub kohus käesolevas kohtuasjas süüdistuses toodud aine kogusest, milleks on 1308.95 grammi. 17.12 Puudub vaidlus selles, et leitud narkootilise aine näol on tegemist suure kogusega. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi suur kogus 10-le on 7,5 g, seega saaks süüdistuses nimetatud narkootilise aine kogusest narkojoobe vähemalt 1744 inimest. Seega on tegemist vaieldamatult suure kogusega.

18.Kohtus esitatud ja uuritud tõendid kinnitavad, et J. B., A. R. ja O. S. ei toimetanud omapäi vaid said juhiseid teistelt isikutelt. J. B.le pakkus tööd E. Gromov (vt käesoleva lahendi p 17.4.1) ja A. R.le vastavalt V. S. (vt käesoleva lahendi p 17.4.3). Mis tööga tegemist oli ei suutnud ükski eristaatuses tunnistaja kohtus välja öelda ning sellekohased ütlused luges kohus ka ebausaldusväärseks kuivõrd need ei ole eluliselt usutavad ning kohtule esitatud jälitustoimingute protokollidega on tuvastatud, et juhiseid andsid nii E. Gromov kui V. S.. Mõistagi oli kohtule mahukatest protokollidest keeruline jälgida mis on oluline ning kahetsusväärselt esitati kohtule hulgaliselt protokolle selliselt, et prokurör ei toonud välja, mis tõendamiseseme asjaolu protokoll tõendama peaks nimetades pelgalt üldsõnalisi järeldusi.
19.Iseenesest puudus vaidlus selles, et KrMS § 126 2 lg 2 näeb ette võimaluse teha jälitustoiminguid KarS § 184 kuriteo puhul nagu käesoleval juhul süüdistuse esemeks on.

Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et arvestades jälitustoimingu eripära, ei saa kohus jätta rahuldamata kohtumenetluse poole taotlust kontrollida jälitustoimingu seaduslikkust. Vastava taotluse saamisel on kohtul kohustus veenduda eelkõige jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul 1. Lisaks eeltoodule tuleb aga hinnata ka sisulisi jälitustoimingu tegemise eeldusi. Nimelt KrMS § 126 1 lg 2 näeb ette jälitustoimingu lubatavuse eeldusena nõude, et tõendite kogumine muude menetlustoimingutega peab olema välistatud või oluliselt raskendatud (nn ultima ratiopõhimõte). Seega pidi prokuratuur ja maakohus kõnealustes lubades esitama argumentatsiooni mh selle kohta, miks ei ole kriminaalasjas tõendite kogumine muude menetlustoimingutega võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud. See eeldab muu hulgas, et kohtumäärus sisaldab vähemalt kokkuvõtlikult seda tõendusteavet, mille alusel kohus loa väljastamise otsustas.2

20.Pole vaidlust, et jälitustoimingute näol on tegemist kõigist võimalikest kõige tõsisemate põhiõiguste riivetega. Kohus kontrollis jälitustoimingute seaduslikkust ja tuvastas, et kõik jälitustoimingud teostati kehtivate jälituslubade alusel ning prokuratuur ja kohus on põhistanud jälitustoimingute vajalikkust jälgides kehtivat seadusandlust ja kohtupraktikat. Ka käesolevas süüdistuses etteheidetud kuriteo toimepanemisele on üldjuhul iseloomulik planeerituse kõrge tase, süsteemsus ja juhuslikkuse välistamine. Kohtuliku uurimise ajal tutvus kohus jälitustoimikutega ja tuvastas, et kõik jälitustoiminguteks väljastatud load on jälitustoimikutes olemas, need on nõuetekohaselt allkirjastatud nii prokuröri kui ka kohtuniku poolt ning kohtu hinnangul on need piisava põhjalikkusega põhistatud. Samuti tuvastas kohus nii jälituslube kui ka protokolle kõrvutades, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul.
21.Jälitustoimingute tulemusel saadud tõendite sisulist lubatavust kontrollides lähtus kohus KrMS § 1261 lg 2, mis näeb ette jälitustoimingu lubatavuse eeldusena nõude, et tõendite kogumine muude menetlustoimingutega peab olema välistatud või oluliselt raskendatud (nn ultima ratio-põhimõte). Vastav argumentatsioon kajastub jälitustoimingute lubades ning seda argumentatsiooni asja arutav kohus kontrollis. Kohus märgib, et antud menetlusstaadiumis ei olnud võimalik tõendeid koguda muul moel. Ultima ratio põhimõtte järgimise nõuetekohasel põhjendamisel on oluline roll prokuratuuri taotluse kvaliteedil. Prokuratuuri kui kohtueelse menetluse juhi ülesanne on selgitada oma taotluses kohtule faktipõhiselt ja arusaadavalt, miks on konkreetses asjas vältimatult vaja koguda tõendeid jälitustoimingutega. Selline selgitus ei pea olema kuigivõrd mahukas, keeruliselt sõnastatud ega sisaldama mingeid kindlaid väljendeid, vaid selles tuleb kajastada faktidel rajanevaid põhjusi selle kohta, miks ei ole konkreetses kriminaalasjas jälitustoiminguid tegemata võimalik oluliste raskusteta või õigel ajal tõendeid koguda3. Käesolevas kriminaalasjas olid asja arutava kohtu hinnangul põhjendused arusaadavad ja piisava detailsusega motiveeritud.
22.KrMS § 1261 lg 4 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. Kohtu hinnangul on nii prokuratuuri load kui ka kohtumäärused mõlemad põhistatud ja vastavad KrMS § 145 määruse nõuetele. Kohus kontrollis jälitustoimingute seaduslikkust ja tuvastas, et kõik jälitustoimingud teostati kehtivate jälituslubade alusel ja prokuratuur ja kohus on põhistanud jälitustoimingute vajalikkust jälgides kehtivat seadusandlust ja kohtupraktikat. Seega on jälitustoimingute protokollid tõendina lubatavad.

RKKKo 30.06.2014, 3-1-1-14-14, p 668; RKKKo 05.12.2008, nr 3-1-1-63-08, p 13.3. RKKKo 30.06.2014, 3-1-1-14-14 p 773.

RKKKm 23.02.2017 nr 3-1-1-112-16, p 32.

23.2022 aasta suvel, süüdistuses märgitud perioodil ja enne seda kasutas E. Gromov abonente XXX, XXX, XXX. V. S. kasutas tel.nr-it XXX. J. B. kasutas abonenti XXX. A. R. kasutas abonenti XXX. On tuvastatud, et 21.07.2022 kuni 25.07.2022, sõidu ajal Saksamaale ja tagasi Eestisse kasutas A. R. oma numbrit füüsiliselt J. B. mobiiltelefonis. Kuigi kohtus ei käsitletud ega selgitatud, miks E. Gromov pidi suhtlema erinevate inimestega kolmest erinevast telefoninumbrist ning eelduslikult ka erinevatest seadmeist, ei ole selline käitumisviis narkokuritegude kontekstis ebatavaline ning on kohtupraktikas üsna tavapärane nähtus, arvestades süüdistuse sisu. Erinevate numbrite kasutus on tuvastatud kinnipidamise protokollidest ning kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefonide vaatlusest ning läbiotsimistel leitud ja äravõetud mobiiltelefonide vaatlusest, samuti jälitustoimingute protokollidest.
24.Niisiis on kohus 25.08.2023 jälitustoimingu protokollis koos tõlkega (kd 2, tl 16-124) tuvastanud, et 18.07.2022 võttis V. S. ühendust E. Gromoviga ning andis teada, et J. B. (tuvastatud kui hüüdnimega D.) otsib tööd, tahab E. Gromovi nr-it ning küsis millist Gromovi nr-t J. B.le anda. Sama päeva õhtul kella 20:48 paiku helistas E. Gromov ise (abonendilt XXX) J. B.le, kes vaatamata asjaolule, et oli juba magama minemas ja hilisele kellajale läks õue kohtuma kui E. Gromov tema elukoha juurde sõidab. Prokuröri tõlgendus, et vastu ööd arutada tööpakkumise asjaolusid vahetult silmast-silma oli tingitud telefonide pealtkuulamise hirmust on eluliselt usutav kuivõrd nii E. Gromovi kui J. B. näol on tegemist varasemalt korduvalt narkokuritegude eest karistatud isikutega, kes on varasemalt kokku puutunud õiguskaitseasutuste töömeetoditega. Seetõttu tõenäoliselt püüdsid mehed vältida riski vahelejäämiseks, hoidudes telefonivestlustest tundlikel teemadel ning eelistades vahetut kontakti. See käitumismuster on tüüpiline organiseeritud ja konspireeritud kuritegude toimepanemisel ning on leidnud korduvalt kinnitust ka varasemas kohtupraktikas. Kohtumine ebaharilikul ajal – vastu ööd – ilma veenva põhjuseta, toetab prokuröri püstitatud versiooni, et kohtumise eesmärk ei olnud süütu tööpakkumine, vaid hoopis varjatud kuritegelik tegevus ning kommunikatsioonikanalite vältimine on olnud selgelt teadlik ja eesmärgipärane tegevus.
25.Samast jälitustoimingu protokollist nähtub, et järgmisel päeval s.o 19.07.2022 toimus 11 kõne. Nähtavasti hommikul ei saanud kätte E. Gromov ei V. S.t ega J. B. (vastamata kõnedest tulenevalt) kuid E. Gromovi sms-ile J. B. vastab ja saab alguse selle päeva suhtlus. Protokollis avatud kõnedest nähtub, et E. Gromov suunab ja juhendab J. B. tehnilist ülevaatust ja kindlustust tegema sõidukile, ütleb, et raha selleks ja ka kütuse jaoks saab D. käest, kes kaasa tuleb kohapeale ning kui kõik tehtud lähevad nad (J. B. ja D.) sõitu. Samal ajal räägivad omavahel ka V. S. ja S. S. ning otsivad taga J. B. (J.), kes ei vasta telefonile kuid kes pidi minema tehnoülevaatust tegema. Kõnes V. S. ja E. Gromovi vahel selgub, et E. Gromov otsis varuvariandina teise inimese kes läheks tehnoülevaatusele, teatab, et leidis ka auto ning V. S. teatab, et autojuht A. on siis olemas. Samal õhtupoolikul helistab E. Gromov V. S.lt saadud numbril ja uurib kas A. P. saab autole järele minna, saadab D.i telefoni nr, kes annab juhised kus on dokumendid, võtmed jms. Sõidukiks pidi olema Opel Zafira. Sel õhtul räägib E. Gromov veel J. B.ga ja kontrollib kas ülevaatus ja kindlustus tehti ära. J. B. teatab, et peab sõidukit pisut remontima, et saaks pikale sõidule üldse sellega minna.
26.Järgmisel päeval s.o 20.07.2022 ei saa E. Gromov J. B. kätte kuid E. Gromov lõpuks kui kätte sai teatas, et nüüd on kiire Saksamaale sõitmisega (tõlkest, kd 2, tl 80). Sel päeval lepiti siis kokku, et J. B. läheb Saksamaale, E. Gromov leidis talle kaks autot – ühe VW Passati ja teise variandina võis J. B. minna ka Opel Zafiraga. E. Gromov selgitas, et kõik on valmis, auto on tangitud ja vajalik vaid inimene peale võtta ja sõita ning teele annab ta kaasa 500 eurot. Lepitakse kokku, et sõitu alustatakse järgmisel hommikul, umbes kl 10-11, loetakse ka sõnad peale E. Gromovi poolt, et sisse ei tohi magada ja telefonitsi peab kättesaadav olema. Sõidu toimumist kinnitab V. S. üle ka A. R.le.
27.21.07 hommikul helistab E. Gromov J. B.le ja teatab, et auto Opel Zafira tuleb enne kella 11 ära tuua Ümeralt, Grossi vastast, auto on täispaagiga ja D. on auto juures. E. Gromov küsib kas J. B.l on juhiluba olemas ja mees teatab, et läheb sellele järele ARK-i. J. B. teatab, et läheb jalgsi, selle peale E. Gromov ütleb, et võtku tõukeratas. Peale seda teatab V. S. A. R.le, et autole mindi järgi ning kutsub A. R. enda juurde kohvi jooma. 21.07 kella 10:42 ajal teatab J. B., et sai auto kätte, Passati. E. Gromov annab juhise, et välja sõita Saksamaale tuleks kell 13, ütles, et läheb 3 päeva ja kõik olemas (ostavad ise poest toidu, ööbitakse hotellis Saksamaal mis broneeritakse kohapeal).
28.Seega sellest jälitustoimingu protokollist nähtub, et E. Gromov ja J. B. on omavahel tihedas suhtluses. Esmalt saatis E. Gromov ta auto järgi, andis selged juhised kuna, kuhu, kuidas ning J. B. tegi nii nagu öeldud. J. B. teatas kui auto käes, saatis auto reg nr-i E. Gromovile ja oleks teinud ka pildi kui telefoni fotoaparaat polnuks kehva olnud.

Kohtumenetluses on tuvastatud, et auto organiseeris E. Gromov D. G. käest.

29.1 Prokurör küsitles tunnistaja D. G.t seoses 2022. aasta suvel toimunud sündmustega, mis hõlmasid sõidukit VW Passat XXX. D. G. kinnitas, et sõiduk kuulus tema abikaasale, kuid teda kasutas tema ise. Ta selgitas, et plaanis alustada sõidukite rentimise äri ja kasutas Passatit, pakkudes seda inimestele rendile. D. G. mainis, et tema parim sõber, E. Gromov, kasutas autot oma tuttavate jaoks ja rentis selle tasu eest. D. G. ei suutnud täpselt öelda, kui palju E. Gromov talle rendi eest maksis, kuid hind oli vahemikus 15–30 eurot ööpäeva kohta. 29.2 D. G. rääkis ka sellest, kuidas sõiduk oli arestitud Pärnus ja kuidas tema ja tema abikaasa läksid sinna sõiduki kätte saamiseks. Samuti ütles ta, et sõidukit rentis keegi noormees, kellel oli lühikesed püksid ja T-särk, ja et ta ei teadnud teda enne, kui see inimene auto üle võttis. D. G. mainis, et tal ei olnud kokkulepet selle kohta, kui kaua sõiduk peaks rentimiseks olema ega ka eesmärkide osas. Ta ei teadnud, kuhu sõidukiga sõideti, kuid hiljem sai teada, et see viidi Saksamaale. 29.3 Kohus esitas küsimusi ka sõnumite kohta, mis olid vahetatud D. G. ja E. Gromovi vahel juulis 2022. Näiteks küsiti D. G.lt, miks ta saatis sõnumi E. Gromovile rohelise kaardi tegemise kohta (kindlustuskaart, mis võimaldab sõita välismaale). D. G. selgitas, et kaart tehti Opel Zafira jaoks. Samuti tuli välja, et D. G. oli teinud kokkuleppeid ka Lätiga seotud isikutega, kes olid samuti Passatit rentinud. 29.4 D. G. rääkis ka, et E. Gromov on tema parim sõber ja nad olid tuttavad alates 1995. aastast. E. Gromov on varem kandnud karistust varguste, ärandamiste ja narkootikumide eest, kuid D. G. usaldas teda ja väitis, et oli hoiatanud, et renditud autod ei tohi olla seotud kuritegudega. Samuti mainis D. G., et E. Gromov ei rääkinud temaga, mis oli sõiduki eesmärk pärast aresti, ega ka selle kohta, kuidas sõiduki tagastamine toimuks. D. G. kinnitas, et ta ei teadnud, et Passat viidi Saksamaale, kuni hiljem sai ta sellest teada. 29.5 Kaitsja esitas küsimusi D. G.le seoses tema autode rendi ja müügiga. D. G. kinnitas, et VW Polo müüdi maha, kuid ta ei teadnud, kellele seda müüdi. Samuti rääkis ta, et ta ei pidanud palju kontakti A., kes soovis rentida sõidukit Passat. D. G. ütles, et ta andis oma sõidukite võtmed välja ainult E. Gromovile ning et tema jaoks oli oluline, et sõidukite rentimine ei oleks seotud kuritegudega. 29.6 Kokkuvõttes kinnitas D. G., et ta rentis sõidukeid inimestele, sh E. Gromovile ja tema tuttavatele, kuid ei teadnud täpselt, mis eesmärkidel neid sõidukeid kasutati. Samuti väitis ta, et ei olnud teadlik kõikidest detailidest, mis puudutasid renditud sõidukite kasutamist pärast rendiperioodi lõppu.

29.7 Sarnaselt ei teadud mis eesmärkidel sõidukeid renditakse tunnistaja J. G.a (hüüdnimega J.). Tema kohtus antud ütluste kohaselt oli sõiduk VW Passat, reg nr XXX, tema nimele registreeritud, kuid on praegu registrist maha kantud ja ei ole enam kasutuses. Tunnistaja ei mäletanud, kas ta isiklikult kasutas seda autot 2022. aastal, kuid ütles, et tema abikaasa kaudu võis E. Gromov tuttavatele auto kasutamiseks lubada. Tunnistajale teadaolevalt ei olnud E. Gromov autot isiklikult kasutanud, vaid seda kasutasid E. Gromovi tuttavad. 29.8 Tunnistaja selgitas kohtus, et auto rentimine ei olnud ametlikult reguleeritud ega olnud rendilepingut. Ta ei saanud auto rentimise eest raha, tegemist oli vabas vormis kokkuleppega, kus auto andmine kasutusse käis läbi tema abikaasa ja E. Gromovi tutvusringkonna. Tunnistaja ei mäletanud täpselt, kelle jaoks auto renditi. 29.9 Tunnistaja mainis, et neil oli kokkupuude õiguskaitseorganitega, kuna nad pidid Pärnusse minema, et sõidukile järgi minna, kuna auto oli kinni peetud. Ta ei teadnud, kes autot kasutas, kuid arvas, et E. Gromov isiklikult seda ei kasutanud. 29.10 Seoses pangamaksetega, tunnistas tunnistaja, et tegi kaks ülekannet A. R. kontole, kuid ei teadnud, mis otstarbel need täpselt tehtud olid, kuna tema abikaasa oli palunud raha üle kanda. Ta ei mäletanud täpselt, millal maksed tehti kuid meenutas, et see raha võis olla kütuse ostmiseks, et inimesed saaksid tagasi sõita. 29.11 Tunnistaja elukoht 2022. aastal oli Tallinnas, Lasnamäel, aadressil XXX. Ta selgitas, et parkimiskohti oli keeruline leida, kuna neil polnud oma parkimiskohta ja pidid sageli parkima kaugemal. 29.12 Tunnistaja teab, et see sõiduk sai trahvi teises riigis kiiruse ületamise eest. 29.13 Tunnistaja ütluste kohaselt sõiduki soetamise vajadust otseselt polnud, auto oli soodushinnaga oksjonil ja kuna neil oli juba mitu autot, soetati see sõiduk kui üleliigne varuauto juhuks, kui mõni olemasolevatest sõidukitest peaks katki minema.

30.25.08.2023 jälitustoimingu protokollist koos tõlkega (kd 2, tl 16-124) nähtub, et peale J. B. poolset auto äratoomist D. G. juurest suhtlevad omavahel ka D. G. ja E. Gromov. Kõne alguses räägitakse J. B.st, E. Gromov tahtis D. G.lt teada kuidas J. B. talle tundus, välja nägi ja D. G. vastas, et J. (tema naisele) poleks see mees meeldinud kuid Janka sõitis lastega ära. Kõnes räägiti palju autodest, tehnilistest töödest ja keretöödest jne ning ühel hetkel D. G. kurtis E. Gromovile, et 20 eurosed trahvid mis saadud, et tema neid ei maksa ja väljendas, et Jankale need ei meeldi. E. Gromov ütles, et neile makstakse need kinni aga kuna auto on nende nimel siis peavad maksma esialgu ise. Kohus mõistab kõnedest, et keegi, kes autoga ringi sõitis sai trahvi Lätis ja see kiri saadeti J. kuid nad ei räägi nimedest kes sõitis, nimetavad isikut adekvaatiks. E. Gromov selgitab D. G.le, et ta hakkab raha kinni hoidma kuni...kuid siis katkestab end ning küsib kui palju ja mis aja kohta trahv tuli ning D. G. vastab, et 23-ndal tuli trahv (23.06.2022 siis kuna D. G. täpsustab, et kuu jooksul). E. G. avaldab E. Gromovile, et äkki jääb see isik (adekvaat) kusagil mujal vahele ja E. Gromov küsib juhi numbrit ning teatab, et kannab D. G.le ka raha üle. Seega hoolitses E. Gromov ka selle eest, et renditud sõidukiga tehtud trahvid kiiruskaameratest saaks D. G.le tasutud.
31.E. Gromovi ja J. B. suhtlusest nähtub, et J. B. pidi sõitma esmalt V. S. juurde, võtma peale ühe noore, kes teda juba ootamas ja seejärel peab J. B. sõitma E. Gromovi juurde Noblessnerisse, XXX parklasse ning saama edasised juhised kuidas edasi toimetada. E. Gromov on edasises kõnes J. B. peale ka pahane, et viimane ei ole õigel ajal õigeks kohas, J. B. püüab selgitada, et auto vajab ülevaatust kuid E. Gromov teatab, et alles tuli servisest auto ja

peab saama sõita ja rahulikult. Proovib anda kõnes selgeid juhiseid, mida J. B. tegema peab, nt rahulikult peavad sõitma Varrsavini, seal teevad peatuse, magavad ja kiirust ei tohi ületada kuna tulevad fotod sellest auto omanikule. E. Gromov teatab J. B.le, et D. G.l on veel kaks autot seal ja on halb kui tulevad erinevad trahvid. J. B. annab lubaduse, et sõidab rahulikult. Nähtuvalt edasistest kõnedest võttis J. B. V. S. juurest peale A. R. (hüüdnimega A.) ja sõitis siis E. Gromoviga kohtuma kokkulepitud kohta Noblessneris. E. Gromov andis selge juhise, et las J. B. paneb A. R. maha, viimane istub E. Gromovi autosse ja J. B. sõidab E. Gromovile järele, selgitades, et nad lähevad raha tooma. Poole tunni möödudes annab A. R. teada V. S.le, et nad sõidavad, järgmise kõne ajal teatab A. R. V. S.le, et nad on Lätis. Järgmisel päeval s.o 22.07.2022 annab A. R. V. S.le teada, et nad tegid peatuse ning taas sõidavad ja V. S. teatab, et Eestisse ei tohi helistada ja tagasiteel tuleb telefon üldse välja lülitada. A. R. teatas, et nad vahetavad kaarte, et Lätis ostsid Läti kohaliku kaardi ja Leedus ostavad Leedu oma. V. S. palub teatada kui Berliini jõuavad. 23.07.2022 kl 01:44 annab J. B. teada, et nad jõudsid Berliini.

32.Seejärel toimub vestlus A. R. ja V. S. vahel, V. S. kontrollis mida A. R. teeb, mis kell välja registreerimine hotellist ja ütleb, et A. R. võtaks lõdvalt kuigi kõnest on tunda, et hoopis ta ise pabistab. Nähtuvalt kõnedest A. R. ja V. S. vahel nähtub, et A. R. pidi kontakti saama J. B.ga (J.) kuid V. S. ei tahtnud ise helistada J. B.le, teatades, et numbrid on olemas -suhelgu omavahel ise.
33.Kõnedes räägitakse konspireeritult kuid siiski piisavalt arusaadavalt. A. R. ja V. S. vahel toimunud kõnede pinnalt on kohtul veendumus, et A. R. pidi proovima enne ostmist või narkoaine enda valdusesse võtmist seda ainet mille pidi Eestisse tooma. Kõnedest on aru saada, et A. R. Saksamaal kohapeal 23.07.2022 midagi proovib ja pole rahul sellega, ütleb, et ta juba kaks korda proovinud ja ei vasta ootustele, ei mõju nii nagu peab (vt tõlge A. R. ja V. S. vahel toimunud vestlusest, II kd, tl 107-109). A. R. annab V. S.le tagasisidet, et ta proovib veel ja edasiselt on aru saada, et ainet kaalutakse grammides, V. S.le annab A. R. info, et talle anti 10 grammi proovimiseks ning A. R. väitis, et talle piisab proovimiseks vaid 1 grammist, et sellest saab juba kõik aru. V. S. palub ka endale sellest antud 10 grammist 1 gramm tuua, annab juhise, et hästi ära pakkida.
34.Omavahel tihedas ühenduses alates 24.07.2022 on ka E. Gromov ja A. R.. E. Gromov annab juhiseid A. R.le, nt et J. B. (J.) ei prooviks narkoainet, küsib palju raha on kulunud ja palju juurde raha tarvis jne (vt tõlge II kd lk 112 jj). On arutelu millisest pangast raha saates kiirelt kohale jõuab. Kõnedest lähtuvalt antakse raha täpselt niipalju kui kuluda võiks, mitte rohkem. Kütuse jaoks on A. R.l korduvalt raha juurde vaja (kahel korral organiseerivad E. Gromov ja V. S. talle raha juurde).
35.Kõnedest nähtub, et A. R. andis V. S.le teada kui jõudsid Eestisse (25.07.2022 kl 22:22) ning seejärel E. Gromov helistas A. R.le ja teatas aadressi kuhu nad peavad liikuma, XXX, peale mida E. Gromov lubas nad ise pärast ära viia. Peale seda, ajavahemikul kl 23:11-23:55 toimus mitu tühja ja vastamata kõne E. Gromovilt A. R.le. E. Gromov proovis kätte saada ka J. B.. Samuti proovis A. R.t kätte saada aktiivselt V. S. kuni 26.07 kl 01:13ni. Seejärel suhtlesid V. L. ja V. S. naine omavahel läbi V. S. telefoni ning naine teatas V. L., et J. B. (J.) koos A. R.ga (A.iga) võeti täna öösel kinni kui nad tagasi sõitsid. Uurija K. oli Pärnust helistanud ja öelnud, et toovad nad Tallinnasse.
36.Suhtluses 27.07.2022 küsis D. G. E. Gromovilt mida teha ja E. Gromov arvas, et oodata. D. G. tegi ettepaneku, et teatab politseisse, et ta andis auto ja inimesed on kadunud, et ei saa kätte telefoni teel. E. Gromov oli umbmäärane avaldades, et ei tea kuid siis, et las helistavad jah, saab ehk informatsiooni. D. G. arutles, et äkki lastakse nad välja? (II kd, lk 48). D. G. teatab E. Gromovile kui kõne politseisse tehtud, teatab ka, et tema naine keelab tal E. Gromoviga suhelda, naine süüdistavat meest, et ta teadis, mida seal veeti. Räägivad ka

omavahel kui palju raha kulub ning, et kui raha tuleb siis kohe tuleb E. Gromov D. G.le seda tooma.

37.Suhtlus D. G.ga toimus E. Gromovil ka teistes seadmetes. Kohtule on esitatud 21.12.2022-18.01.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll 29.08.2022 E. Gromovi kinnipidamisel ja temaga seotud kohtade läbiotsimistel ära võetud mobiiltelefonide osas koos tõlke ja lisaga CD-plaadil (kd 2, tl 174-202). Vaadeldud mobiiltelefonidest ja seadmetes sisalduvatest andmetest tehti failisüsteemi koopiad ning sellest omakorda loodi raportfailid, mida vaadeldi tarkvara XAMN abil. Telefonidest leitud kõnedest tehti tabelid, kus on näha kõnedes osalised, nende telefonide numbrid, kõnede toimumise kuupäevad, kellaajad, kõne kestvused, kõne suund ja suhtlusrakendused, mille kaudu kõned toimusid. Telefoni Motorola oli kasutatud 20.08.2022 kolme sissetuleva kõne teostamiseks kell 16:38-17:54. Tahvelarvutist Nokia koos SIM-kaardiga leiti andmed suhtlusrakenduse vestlustest ning nende kohaselt suhtles E. Gromov perioodil 24.06.2022 kuni 05.08.2022 aktiivselt D. G.ga (kes kasutas nr-t +372XXX). Räägiti nii auto rentimisest kui juhtidest, D. ei teadnud palju ta raha saab ja ootas E. Gromovi poolset infot, kes auto järele tuleb, kauaks jne. Samuti nähtub suhtlusest, et D. G. naine pole olukorraga rahul ning mees pidi teda veenma, et anda auto inimestele, kes poleks süüdimõistetud (vestluses arutlevad mehed omavahel, et kas juht oli adekvaatne, et E. Gromov on edastanud info, et ta ei taha enam endisi, vt kd 2, lk 180). Vestlusest nähtub, et autosid ka valitakse juhtide poolt, hinnatakse kas pikka vahemaad nagu 3500 km sõita saab ning tahetakse mugavusi nagu nt püsikiiruse hoidja. Nähtuvalt vestlusest organiseerib autosid E. Gromovile D. G. kuid juhtidega suhtleb otse ka D. G. ise andes teada E. Gromovile kuidas mees tundus. D. G. annab 20.07.2022 vestluses teada, et juht ei tahtnud Opeliga sõita ja teatab E. Gromovile esmalt, et uut juhti on vaja ning seejärel 20 minutit hiljem ütleb, et see kas uut juhti on vaja või ei peab E Gromov ise uurima kuid auto on valmis, paak on täis. D. G. teatab ka selles suhtluses, et talle tuli Lätist trahviteade 20 eurosele trahvile, mille Margus sõitis 23.06 ning pilt (toimikus loetamatu) trahviteatest. 20.07.2022 annab E. Gromov D. G.le teada, et järgmisel päeval on autot vaja, kl 10-11, täpsustades kas Opel Zafira või VW Passat ja D. G. teatas, et läks Passat ja kirjeldas juhti kui vaest kirikurotti nagu nemad ise olid E. Gromoviga 20 aastat tagasi (vt kd 2, tl 183). E. Gromov saatis peale auto võtmist, samal õhtul andmed, kes auto juhiks osutus (A. R.), samuti konto nr ja aadressi ja D. G. organiseerib A. R.le raha, kannab üle või laseb üle kanda ja annab sellest E. Gromovile teada viitega, et tahab raha tagasi saada. 27.07.2022 kui oli tulnud ilmsiks, et sõiduk koos meestega peeti Pärnumaal kinni teatas D. G. E. Gromovile, et ta naine tapab E. Gromovi ära ja teda temaga koos ja räägivad varjatult kinnipidamisest, rahadest ning E. Gromov avaldab, et ignoreerib tellijat juba 2 päeva (vt kd 2, tl 185) kui D. G. küsis mis tellija räägib. Vestlusest nähtub, et E. Gromov nõuab D. G.le kelleltki 1700 eurot auto eest kuid E. Gromov leiab, et teda on alt veetud. E. Gromov soovitab D. G.l politseist uurida mis autoga edasi saab. Samas tahvelarvutis on E. Gromov suhelnud 20.07.2022 ka I.T. ́iga (kes kasutas nr-t +37XXX), kellele E. Gromov teatas, et meest nähti Rakveres kui ta sõitis Tallinna poole ning tekkis mingi probleem mida I. T. ise lahendab ja lepivad kokku omavahel ka kohtumise.
38.21.12.2022-18.01.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis on kajastatud ka infot mis ei ole käesoleva süüdistusega puutumuses. Nt Tahvlis olevast pildialbumist on vaatlusprotokolli välja toodud pilt passist T. K. nimele. Samuti telefonist Samsung leiti suhtlusrakenduse Viber vestlus, milles on näha vestlused ajaperioodil 17.10.2021-01.11.2021 E. Gromovi ja S. P. vahel, mille sisu ei oma kohtu hinnangul tähtsust menetletavas kriminaalmenetluses. Ajaperioodil 27.07.2022-23.08.2022, s.o siis peale J. B. ja A. R. kinnipidamist on sama telefoni teel suheldud O. T., kes räägib lennust Berliini ja küsib E. Gromovilt kas D. (tuvastatud kui D. I.) jõudis kohale, kas keegi läks talle vastu Berliinis. E. Gromov maksis naisele lennupileti eest raha ja E. Gromov teatab, et otsib võimalusi Ta (D. kui konteksti arvestada) tagasi saada ja väga kiirelt teatab naisele, et leidis Madriidis inimese. Naine palub abi viia riideid, toitu öeldes, et mehel pole ju midagi, isegi dokumente mitte. E. Gromov teatab naisele, et V. (konteksti mõistes V. S.) ei tohi midagi kuulda ja naine nõustub sellega, täpsustades, et V. pole midagi vaja, et nad

suitsetavad koos kanepit ja neil on kõik korras. Naine teatab, et talt võeti ka koer ära. Vaatlusprotokollist on näha, et E. Gromovile saadetakse sms S. G. poolt 03.08.2022 ning teatakse, et D. I. kirjutas O.le ja palub helistada talle tagasi.

39.Kohtule esitatud 04.01.2023 koostatud jälitustoimingu protokollist koos lisa CDplaadiga (kd 3, tl 71-227) nähtub, et nii V. S.l kui E. Gromovil on raske leida inimesi kes sõidaks narkootikume tooma. Kuivõrd protokoll kajastab sündmusi varasemast perioodist kui süüdistuses etteheidetud peab kohus vajalikuks märkida, et enne süüdistuses toodud perioodi toimunud sündmusi kohus ei hinda. Selle hulka läheb nt J. B. ebaõnnestunud käik Peruusse mis samuti oli organiseeritud E. Gromovi ja V. S. poolt nagu Saksamaale minek ja mida kajastab suur osa protokollist. Tähtsust käesoleva süüdistuse kontekstis võib omada asjaolu, et sealse reisi planeerimise suhtlus telefonis on arutatud varjatult, rääkides kõnedes hoopis santehnilistest töödest kuid nad ei suuda konspireeritult lõpuni rääkida, E. Gromov ütleb V. S.le, et ei saa ka ise sõita kuna on tingimisi (kd 3, tl 113). Tingimisi karistus ei ole kuidagi takistuseks santehniliste tööde tegemisel seega saab kohus aru, et räägiti tõenäoliselt narkootikumide vedamisest mille osas neile süüdistust paraku esitatud ei ole. Narkootikumide veo planeerimisele viitavad antud jälitusprotokollis veel teisedki asjaolud, nt lepiti kokku, et J. B. saadab iga päev pilte, et jääks mulje, et ta on turist, samuti J. B. avaldab ühes kõnes, et võib kinni iga hetk minna selle eest. Ka tol korral sarnaselt Saksamaa reisiga organiseeris ja andis raha E. Gromov. Too reis ebaõnnestus, kuna J. B. võttis kogemata kaasa enda vana, kehtetu passi ning uue, kehtiva passi toimetamine E. Gromovi poolt võttis aega täpselt nii kaua, et J. B. suutis reisiraha Saksamaal ära kulutada. Selle reisi luhtaminekuga kaotasid nad S. S. sõnul protokollist nähtuvalt kusagil 12000 eurot. Samast protokollist nähtub, et nii V. S. kui E. Gromov võtavad ühendust päris mitmete inimestega süüdistuses etteheidetud Saksamaa reisi teostamiseks kuid neid saadab sageli ebaõnn kuna inimesed joovad, tarbivad narkootikume ega ole kohusetundlikud. Seda ilmestab nt asjaolu, et 26.06.22 hakkab E. Gromov otsima inimest, kes sõidaks Saksamaale. Helistas G.T. vennale. 28.06 pidi see juht võtma peale Vilde tee 94 inimese ja sõitma hakkama aga see inimene jõi end täis vms ja jäi minemata. E. Gromov otsis siis edasi, helistades J. M.le seejärel P. F.le. Gromov pakub 100 eurot päevas + kõik kulutused makstakse kinni. E. Gromovil olid selged nõudmised kullerile, välimuselt peab olema enamvähem, rahulik, normaalne (3 kd, tl 187). Nähtuvalt protokolli sisust peavad nii E. Gromov kui V. S. pidevalt kontrollima kas isik on usaldusväärne, kellegile neist ei tohi anda raha sest siis nad kaovad ära ja on aru saada, et nii V. S.l kui E. Gromovil on suured usaldusprobleemid nende isikute suhtes, keda nad üritavad oma töödeks palgata. Kokkuvõtlikult püüavad nad mõlemad leida sobivat isikut kuid parimaks valikuks jääbki A. R., teised veavad neid alt kulutades raha ja kadudes ära.
40.Eelavatud jälitustoimingu protokollidest ja 21.12.2022-18.01.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist tulenevalt on kohtule selge, et E. Gromov ja V. S. pidid olema omavahel kokku leppinud, milleks ja millal J. B. ja A. R. Saksamaale saadetakse. Oli plaan kust keegi kellegi peale võtab, millise autoga minnakse ning kuidas kulud kantakse ehk E. Gromov koordineeris nii J. B. kui ka A. R. tegevust nende liikumiste osas ning määras Eestis konkreetsed kohtumiskohad (nt XXX, XXX). Nähtuvalt kõnedest on E. Gromovil olnud otsustav roll kuna jälgis nii J. B. kui A. R.ga suhtlust ning tegevuste kulgu - helistas, kontrollis täpset asukohta ning tundis muret ka kiiruskaamerate ja trahvide pärast. E. Gromov hoidis kontakti nii J. B., A. R. kui V. S.ga ning reageeris kohe, kui keegi jäi kättesaamatuks või tekkis viivitus (nt A. R. või J. B. kättesaamine pärast Saksamaalt naasmist). Vähetähtis ei ole seegi, et E. Gromov oli isikuks, kes korraldas rahastamist — jagas A. R.le kütuseraha, küsis kulude kohta aru ning otsustas, kui palju raha saata ja millisest pangast see kiirelt liigub. Samuti lahendas E. Gromov trahviküsimused, sekkus kuigi trahvid olid saadetud kolmandatele isikutele (nt J. G.ale), ning korraldas nende hüvitamise D. G.le. Tuleb tõdeda sedagi, et pärast A. R. ja J. B. kinnipidamist ööl vastu 26.07.2022 oli just E. Gromov see, kelle poole pöördusid teised inimesed (nt D. G.) võimalike juhiste saamiseks. Nt suunas E. Gromov D. G.t suhtlema

politseiga ja hindas võimalikke järgnevusi. Seega saab 25.08.2023 jälitustoimingu protokollist koos tõlkega (kd 2, tl 16-124) järeldada, et E. Gromov ei olnud pelgalt transpordi, side või töötaja vahendaja ja korraldaja, vaid isik, kellel pidi olema ülevaade kogu tegevuse ülesehitusest, osalejatest, finantsidest ja riskidest kuna E. Gromovi poolt antud suunised olid detailsed ja konkreetsetes olukordades otsustavad. Kuivõrd E. Gromovilt oodati juhiseid saab eeldada, et tal oli teatav vastutus korralduse terviklikkuse eest.

41.Kohus peab usutavaks, et raha, mida E. Gromov sõitudeks jagas on tulnud Venemaalt. Kohus kuulas üle tunnistaja R. A., kelle ütlustes ei ole põhjust kahelda. R. A. teab E. Gromovit ca 10 aastat. Ütluste kohaselt 2022 aastal ta suhtles E. Gromoviga ning tunnistaja kinnitas, et tema on E. Gromovile raha andnud. Raha mida tunnistaja jagas oli pärit kelleltki A. Venemaalt kellega tunnistaja suhtles vaid telefonitsi. Tunnistaja suhtles A. läbi suhtlusportaali Wickr ning enda mäletamist mööda sai tunnistaja raha sellelt mehelt 5-6 korral. Raha oli mõeldud erinevatele inimestele edasi andmiseks ja selle raha vahendamise eest sai tunnistaja tasu erinevates summades. Tunnistaja küsis A. oma sõnutsi kas tegemist on kriminaalse rahaga ning sai eitava vastuse, rohkem selle kohta ta ei uurinud. Ütlustest nähtuvalt juulis 2022 käis E. Gromov raha järel tal kodus ning selle raha andis tunnistaja ema E. Gromovile kuna teda ennast polnud kodus. Tunnistaja ei mäletanud istungil aegasid kuid kinnitas, et on ka ise E. Gromovile raha andnud ning seda A. palvel. A. palvel otsis tunnistaja ka rendiautosid või rendijuhte, selliselt ühel korral palus sõbral D. I.il, kes on ühtlasi taksojuht, käia Saksamaal. Juht sai käimise eest raha kuid täpsemalt ei teadnud tunnistaja kui palju ning mis ajal see D. I. seal käis. Tunnistaja teab ka D. G.t kui autode rentijat. Samuti teadis tunnistaja A. R.t, kohtus temaga vanglas kuid siis ei suhelnud omavahel, ka temale viis tunnistaja 2022 aastal ühe korra raha (300 või 500 eurot) mida Aleksander palus. Suhtlus tundmatu A.ga katkes asjast kui E. Gromov kinni peeti, siis sai ka tunnistaja aru, et tegemist on olnud kriminaalse rahaga. Tunnistaja sai E. Gromoviga tuttavaks läbi V. S. kellega kohtus vanglas viibides narkokuriteo eest. Kui E. Gromov vabanes siis ta tahtis luua oma ettevõtte aga kuna tal kuulutati välja eraisiku pankrott ei saanud ta seda teha. Siis leppisid nad V. S.ga kokku, et V. S. avab enda nimele firma X OÜ.
42.21.03.2024 kuulati kohtus üle eristaatuses tunnistaja V. S.. Kohtu hinnangul tõendavad V. S. ütlused usaldusväärselt üksnes seotust E. Gromovi, A. R., J. B.ga – suhtlust omavahel ning asjaolu, et V. S. saatis A. R. ja J. B. Saksamaale tööd tegema. Ülejäänud osas on ütlused ebausaldusväärsed kuna V. S. ei suuda vastata selgelt prokuröri küsimustele näiteks nagu mis tööd ta mehed Sakamaale tegema saatis või mis grammi pidi A. R. talle sealt ka proovimiseks tooma. Jälitusprotokollidest on selgelt aru saada, et A. R. saadeti Saksamaale narkoaine testimiseks ning kui see on kvaliteetne siis Eestisse toomiseks, selle ülesande andis talle V. S. kes oli oma tegevuse kooskõlastanud E. Gromoviga. Kokkuvõtlikult ilmneb V. S. ütlustest, et ta puikleb vastu küsimustele mis puudutavad detaile narkootilise aine kohta. V. S. ei teadnud ütluste kohaselt mis tööd A. R. ja J. B. tegema lähevad, info, et vaja on isikuid, kes sõidaks Saksamaale ning V. S. lihtsalt leidis nad. Info kuna, kuhu tuli Venemaalt või läbi E. Gromovi. Täpsemaid detaile V. S. ei teadnud. Samuti ei teadnud ta mida A. R. Saksamaal proovima pidi kuid palus endale samuti grammike tuua. V. S. ei suutnud selgitada miks kogu aeg helistas ja uuris kuidas A. R.l seal ikkagi läheb, organiseeris rahalisi vaheneid, majutust, auto jmt. V. S. ütles A. R.le, et juhised kuhu minna, saab kellegilt teiselt, kohtule selgitas, et tema vaid vahendas infot mis tuli Venemaalt tundmatult D./S. kuid detaile ta ei teadnud. Kohus veendus, et V. S. teadis väga täpselt, et Saksamaalt oli vaja tuua narkootilisi aineid, otsis selleks inimesed koos E. Gromoviga ning organiseeris kõik vajaliku koos E. Gromoviga kuid kohtus ta seda tunnistada ei soovinud kuivõrd teadis, et tegemist on ebaseadusliku tegevusega.
43.E. Gromov end oma kohtus antud ütlustes süüdi ei tunnista. Ütlustes selgitas E. Gromov, et tunneb V. S.t üle 20 aasta, nad tutvusid vanglas viibides. E. Gromovi sõnul nad tegid V. S.ga koostööd – E. Gromovil olid tuttavad kes pakkusid tööd ja V. S.l olid töötajad kes oskasid midagi teha. E. Gromov tegeles töötajate värbamisega ka vanglas viibides. Ütluste

kohaselt olid tal tutvused erinevatest riikidest ja tema poole pöörduti juba vanglas viibides 2018 aastal, et kas ta leiab töötajaid. Leidis ta töötajaid läbi telefoni, helistas neile, kes on vanglas istunud või vabaduses töötud. E. Gromovi sõnul oli vaja leida tal autojuhte, veoauto juhte, keevitajaid, santehnikut, elektrikut ja abitöölisi ehituse valdkonnas. E. Gromovi sõnul oli vaja leida tal töötajaid nii Eestisse kui teistesse riikidesse - Saksamaa, Rootsi, Soome, keegi lendas isegi kaugemale. Tasud töötajate leidmise eest olid ütluste kohaselt erinevas suuruses, vastavalt kokkuleppele.

44.Ütluste kohaselt oli E. Gromovil Viru vanglas vangistuses viibides kambrikaaslaseks A. N., kes saadeti välja Eestist Venemaale. 2018 aastal tegi A. N. E. Gromovile ettepaneku osta Eestist brändiriideid ja viia Venemaale. Siis oli A. N.ile tarvis ka töölisi, veoautojuhte ja veel mingeid abitöölisi ning nende leidmiseks helistas ta E. Gromovile. Vanglast vabanedes, samal päeval toodi E. Gromovile telefon, toojaks oli D. R. ning koos telefoniga toodi 500 eurot ning öeldi, et talle helistab Saša, kellega E. Gromov vanglas suhtles. Esmalt pidi E. Gromov leidma veoautojuhi, seda tööotsa pakkus ta sõbra isale A. B.. Pärast seda oli veel vaja autojuhte. 2021 aasta lõpus andis E. Gromov A. N.ile V. S. kontakti öeldes, et ka tema võib talle töötajaid leida kuna E. Gromov oli ise ülekoormatud. V. S. töötajad olid aga inimesed, kes ei töötanud ning nende tõttu tulid finantsilised probleemid.
45.2022 aasta suvel leidis V. S. mingi töötaja kes pidi sõitma kuhugi kuid unustas passi vms ning sellest tekkis A. N.ile mingi rahaline kahju ning kuna V. S. organiseeris selle töötaja ähvardas A. N. V. S.l teise jala maha lõigata seepärast kuna A. N. jäi võlgu sellepärast kellegile. E. Gromovi sõnul oli palju töötajaid sellega seotud, tol korral ühines ta selleks, et kuidagi selgusele jõuda, mis oli juhtunud. Tol suvel V. S. palus E. Gromovil tuua tema leitud töölisele kohvri, E. Gromov viis 2 kohvrit kokku kuna esimene ei sobinud, olevat liiga väike. E. Gromov arvab, et talle andis info missugune see kohver peaks olema A. N.. Tol korral töötajaks oli J. B., kellele V. S. sõnutsi ei tohtinud raha anda kuna kulutab selle kohe ära. E. Gromov selgitas, et ei teadnud milleks J. B.le kohvrit vaja läks kuid A. N. palus talt leida kohver kuna V. S. oli invaliid ning ta aitas siis neid. Raha kohvrite eest sai E. Gromov tagasi läbi Ahtõrski. Siis ütlustest nähtuvalt selgus, et J. B. olles Saksamaal avastas, et tal on aegunud pass kaasas, siis helistas E. Gromovile V. S. või A. N. palusid E. Gromovil uus pass minna võtta J. B. ema juurest ning lennujaama viia see. E. Gromov koos J. B. emaga läksid lennujaama ja otsisid lennukit, et pass Berliini saata kuid sellest ei tulnud midagi välja. J. B. ema leidis kellegi kes viis passi Saksamaale bussiga. E. Gromovi sõnul ei teadnud ta täpselt kuhu J. B. lendama pidi, igatahes ta jäi lennust maha ning A. N. otsis taga nii V. S.t kui seda J. B.. E. Gromov suhtles edasi V. S.ga, tundis ka vastutust kuna tema andis V. S. kontakti A. N.ile.
46.Läbiotsimisel leitud telefonide kohta selgitas E. Gromov, et ta tegeles telefonide parandamisega, et tal oli terve kast telefone mida on parandatud. Internetipulk oli naiselt jäänud, tahvelarvuti oli tema oma, Xiomi oli tema üürniku N. K.i oma, Sony Xperia andis talle V. S. ja Huawei andis talle A. N.. Motorolat kandis endaga kaasas, et suhelda A. N.iga. Koeratoidust sai E. Gromov oma sõnul teada alles süüdistusaktist, teatas, et see oli N. K.i oma. N. K. on tema üürnik XXX asuvas korteris ning tal oli nii koer kui kass. N. K. kuulati üle kohtueelselt kuid koeratoidu kohta keegi temalt midagi ei küsinud, samuti ei küsitud süüdistatava enda käest. Läbiotsimisel leitud raha osas teatas süüdistatav, et see on vangla rahandusministeeriumi kontol, seda ei arestitud.
47.Leitud kaalu, vaakumpakendaja osas leidis süüdistatav, et need olid seente jaoks mõeldud, tal on külmik täis vaakumpakendatud seeni, tegi ka avalduse, et tagastatakse need asjad.
48.Kinnipidamisel äravõetud sularaha oli E. Gromovi sõnul sellest, et tol päeval oli tal palgapäev ja kuna tal oli endal pankrot siis tööandja maksis talle osaliselt sularahas.
49.Kohus ei pea E. Gromovi ütlusi usaldusväärseks, kuivõrd need on selgelt ennastõigustava iseloomuga ega kattu kohtueelses menetluses kogutud tõenditega. Kokkuvõtlikult selgitab E. Gromov, et ta vahendas tööjõudu. Juulis 2022 otsis J. B. tööd ja enne seda just A. N. soovis leida endale autojuhti, et kedagi Saksamaale viia kuid ta ei teadnud mis edasi. Sõidu eest pidi makstama 100 eur päev ja aega pidi võtma asi 5 päeva. Tol korral otsiti veel kedagi kes viiks oma autoga Saksamaale inimese. J. B.l oli auto kuid sellel polnud ei ülevaatust ega kindlustust. A. N. andis raha, et ta saaks asjad tehtud kuid J. B. auto ei läbinud tehnoülevaatust. E. Gromov võttis asjaajamise enda peale kuna V. S. ei soovinud J. B.ga suhelda. E. Gromov on esitanud üksikasjalikke, ent vastuolulisi seletusi oma rolli kohta, kirjeldades ennast valdavalt passiivse ja abivalmina, samal ajal kui tema seotus sündmustega on püsiv, korduv ning loogiliselt viitab teadlikule ja sihipärasele tegutsemisele. E. Gromov väidab järjepidevalt, et ta tegutses kolmandate isikute palvel, ei teadnud täpselt tegevuste sisu või eesmärki ning piirdus pelgalt juhusliku või heatahtliku abistamisega. Selline seletusviis, kus igale uurimisandmetega seonduvale asjaolule leitakse kohe vastus, mis süüdistatavat õigustab või tema rolli vähendab, viitab katsele vältida vastutust. Ütlustes on tunda läbivat püüdlust suunata vastutus teistele (nt A. N., V. S., J. B.), millega kaasneb valikuline mälulünk just nende asjaolude osas, mis võivad süüdistatavat negatiivselt mõjutada. Lisaks on esitatud seletused mitmes osas ebausutavad, puudub loogiline seos tegeliku elu- ja töökorraga, ning need ei leia kinnitust objektiivsete tõenditega. Samuti on süüdistatava jutustustes vastuolulisust ja kohatist liialdust detailide osas, mis loovad mulje, et seletused on konstrueeritud tagantjärele selgituste andmiseks, mitte sündmuste ausaks kirjeldamiseks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et E. Gromovi ütlused ei ole usaldusväärsed ning neid ei saa pidada piisavaks alusmaterjaliks tema süü puudumise või vastutuse välistamise tõendamisel.
50.Tõendite kogumisest ja hindamisest nähtub, et E. Gromovil oli narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise toimepanemisel oluline ja keskne roll, mis väljendus eelkõige tema tegevuses kogu toimingu organiseerimisel ja osalejate suunamisel. E. Gromov koordineeris sõitude ajakava ja marsruute, andis juhiseid osalistele (sh A. R.le ja J. B.le), jälgis toimuvate etappide kulgu ning korraldas vajalike rahaliste vahendite jagamist. E. Gromovi pidev ja aktiivne suhtlus teiste kaassüüdistatavatega, konkreetsed korraldused (sh auto liikumise, peatumiste ja telefoni kasutamise kohta) ning reageerimine tekkivatele olukordadele (nt trahvid, rahapuudus, kinnipidamised) viitavad sellele, et E. Gromovi roll ei piirdunud passiivse kõrvalosalemisega, vaid ta aitas kuriteo toimepanemisele otseselt ja oluliselt kaasa. Seega kvalifitseerub E. Gromov käesolevas asjas kaastäideviijaks, kuna ta osales narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises ühise tahtluse ja koordineeritud tegevuse raames, panustades kuriteo edukasse teostamisse selle planeerimis- ja elluviimisetappides.
51.KarS § 21 lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb KarS § 21 lg 2 esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline, mis tähendab, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (vt RKKKo 3-1-1-10-15 p 12 koos edasiste viidetega).
52.Eelkõige jälitustoimingu protokollides fikseeritust nähtub tegutsemine isikute grupis, suhtlusliinid ja ülesannete jaotus. Menetluse käigus on tuvastatud, et grupi tegevus on olnud pigem organiseeritud ning narkootilise aine veoks oli ette nähtud tööjaotus selliselt, et V. S. ja E. Gromov organiseerisid narkootiliste ainete vedu, A. R. ja J. B. olid töö tegijad. E. Gromov ja V. S. koordineerisid grupi erinevate osade tegevust ja kommunikatsiooni kuid kohtule esitatud materjalidest tuvastas kohus pigem, et. V. S. oli grupi peamine initsiaator ja korraldaja ning E. Gromov aitas teda. Kogumina jõudis kohus järeldusele, et E. Gromov ja V. S. ühiselt planeerisid reisi Saksamaale ja tagasi, leidsid selleks vahendid (auto ja raha), värbasid osalejad (leidsid kullerid kes sõidaksid, narkoainet kohapeal prooviksid) ja panid paika logistika (millal, kust, millega Saksamaale ja sealt tagasi liikuda). Selle kõige teostamiseks pidi olema E. Gromovil ja V. S.l ühine teoplaan. E. Gromov lubas kulleritele tasu ning kattis kõik reisiga seotud kulud (organiseeris auto, andis või organiseeeris raha kütuse, majutuse, toidu jaoks). Kogu transpordi vältel Saksamaalt Eestisse andsid E. Gromov ja V. S. J. B.le ja A. R.le pidevalt juhiseid. Nad suunasid A. R. ja J. B. Berliinis narkootilist ainet hankima ja juhendasid neid tagasiteel. E. Gromov hoidis end ka kursis grupi liikumise ja transporditava narkootilise aine asukohaga ning juhendas, kuhu narkootiline aine Eestis toimetada. Seega on käesolevas menetluses tuvastatud, et E. Gromovi roll oli sarnaselt V. S.ga kriitilise tähtsusega kogu tegevuse läbiviimisel, juhendades transpordi protsessi algusest lõpuni. Jälitustoimingu protokollides fikseeritust nähtub, et oma tegevuse kooskõlastas E. Gromov eelkõige V. Splavaga ning nende tegevus oli kantud ühtsest tahtlusest ning mõlema panus kuriteo toimepanemisse oli oluline. Grupi organiseeritud koostööd iseloomustab asjaolu, et E. Gromovil puudus otsene suhtlus mõndade kaastäideviijatega nii nagu V. S.lgi. Nt esialgu puudus otsene suhtlus A. R.ga (see oli V. S. ülesanne) ning rahasid organiseeris E. Gromov J. B.le ja A. R.le läbi teiste isikute. Just ühise kooskõlastatud tegevuse tulemusena sai narkootikumide käitlemine võimalikuks.
53.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E. Gromov tegutses suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega isikute grupis ühiselt ja kooskõlastatult koos V. S., A. R. ja J. B.ga. Grupi liikmete tegevus oli kooskõlastatud, st iga grupi liige teadis kus ja millal ta olema peab ning mis on tema roll. A. R. ja J. B. sõitsid V. S. ja E. Gromovi korralduste ja juhiste järgi ning E. Gromovi vahendusel saadud sõidukiga ja tema kaudu organiseeritud raha arvelt Eestist Saksamaale. A. R. ja J. B. kohtusid V. S. poolt antud kontaktinfo abil Berliinis O. S.ga, said O. S. käest Berliinis koeratoidu kottidesse peidetud narkootilise aine mille järel toimetasid V. S. ja E. Gromovi juhiste alusel narkootilise aine sõidukiga Saksamaalt Eestisse. Narkootilise aine ja sõiduki pidid A. R. ja J. B. üle andma Tallinnas E. Gromovile tolle poolt etteantud aadressil.
54.Karistusregistri andmetel on E. Gromovil kaks kehtivat kriminaalkaristust KarS § 184 lg 2 p 2 eest, seega on E. Gromov varem toime pannud isikuks (lg 2 p 2) ning ka see kooseisu objektiivne külg on täidetud.

E. Gromovi tegu vastab KarS § 184 lg 2 p 1, 2 objektiivse süüteokoosseisu tunnustele.

Subjektiivne külg

56.Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses narkootilise aine käitlemisel kavatsetusega. Tuvastatud narkootilise aine kogusest piisanuks keskmiselt 750 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks. Kuigi kohtumenetluses jäi selgusetuks mis ajendil E. Gromov tegu toime pani, on eluliselt usutav, et E. Gromov tegutses ärilisel eesmärgil teenida hõlptulu. Kohtu hinnangul teadis varem narkootiliste ainete käitlemisega korduvalt tegelenud süüdistatav, et käitleb suures koguses narkootilist ainet. Seega ei saanud E. Gromovi tegevus olla juhuslik, vaid teadlik ja eesmärgipärane. Suhtlus teiste grupiliikmetega toimus konspireeritult, see viitab selgele soovile vältida vahele jäämist ja kuriteo avastamist, mis omakorda viitab süüdistatava tahtlikule ja teadlikule osalemisele kuriteo toimepanemisel. E.

Gromov andis nii silmast-silma kohtumistel kui ka telefoni teel juhiseid, kontrollis asukohta ja planeeris marsruudi - see kõik oli suunatud kuriteo teadlikule ja kavandatud toimepanemisele.

57.Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus E. Gromovi süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi Karistus
58.KarS § 184 lg 2 p 2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel on lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 4 Käesoleval juhul on keskmine karistusmäär 9 aastat vangistust. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki.5 Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.6
59.Käideldud narkootilise aine kogus oli suur ning vaatamata sellele, et ette heidetakse ühe kuriteo toimepanemist mõjutab aine kogus kaheldamatult E. Gromovi süü suurust. Et KarS §ga 184 kaitstavaks hüveks on rahvatervis, mõjutab süü suurust nii rahvatervise ohustamise määr ja käideldud keelatud aine kogus. Riigiülese kuriteo toimepanemine viitab ka sidemetele kuritegeliku maailmaga ja võrreldes siseriikliku narkodiilerlusega, on kohtu hinnangul tegemist ohtlikuma kuriteo ja seeläbi ka suurema süüga. Samuti ei olnud tegemist juhusliku ja E. Gromovi puhul ühekordset laadi eksimusega. Kuivõrd A. R. ja J. B. said kinnipeetud ning narkootiline aine ära võetud ei olnud teol suuremaid tagajärgi. See on kohtu hinnangul oluline tegur, mis vähendab teo faktilist kahju. Kuigi narkootikumide käitlemise näol on tegemist olulise kuriteoga, tuleb arvestada, et süüdistuses etteheidutu oli üksik episood. Kohtupraktikas on levinud, et raskema süüga juhud hõlmavad mitmeid korduvaid ja pikaajaliselt toime pandud tegusid, mis viitavad süsteemsele ja püsivale kuritegevusele. Käesoleval juhul oli tegemist üheainsa ja katkestatud transpordiga. See asjaolu vähendab teo ohtlikkust ja seega ka E. Gromovi süü suurust.
60.Arvestades E. Gromovi teopanust (vt käesoleva lahendi p 52-53), käideldud narkootilise aine kogust, asjaolu, et tuvastati ühe kuriteo toimepanemine ning kõiki kriminaalasjas kogutud materjale leiab kohus, et E. Gromovi süü saab hinnata suuresti alla keskmise määra.
61.Kuigi E. Gromov pani toime narkootilise ainega seotud kuriteo, olles varasemalt karistatud sarnaste kuritegude toimepanemise eest tuleb tõdeda, et varasemad teod jäävad aastate tagusesse aega. Karistusregistri andmetel on E. Gromovil kaks kehtivat kriminaalkaristust. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.01.2017 otsuse nr 1-17-657 järgi karistati teda KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 3 aastat tingimisi katseajaga 3 aastat (26.01.2017-25.01.2020). Samuti Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 29.03.2018 otsuse nr 1-17-9502 järgi karistati E. Gromovit KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi liitkaristusena vangistusega 5 aastat 11 kuud 25 päeva. E. Gromov kandis sellest ära 4 aastat 23 päeva vangistust ning vabastati ennetähtaegselt 10.05.2021 (Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.04.2021 kohtumäärusega 1-17-9502), katseajaga 1 aasta 11 kuud 2 päeva (10.05.202111.04.2023). Seega ärakandmata karistus E. Gromovil jäi 1 aasta 11 kuud 2 päeva. Eelnevast järeldub, et vaatamata varasemale korduvale karistatusele on E. Gromov jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. E. Gromovi sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge

RKKKo 11.06.2018 nr 1-17-1629/44, p 28 RKKKo 12.12.2012 nr 3-1-1-1132, p 9.1.

RKKKo 17.05.2013 nr 3-1-1-52-13, p 19.

ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see viitab, et E. Gromov ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Varasemad karistused ei ole omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Uue samalaadse kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav võib olla vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale.

62.Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka teiste grupi liikmete teopanust ja neile määratud karistusi. Kohtule esitatu kohaselt on nii V. S., A. R. kui J. B. karistatud sama kuriteo toimepanemise eest ning nende suhtes kohaldati alammäärale lähedast karistust. E. Gromovi teopanus oli pigem võrdne V. S. teopanusega, seega on proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes põhjendatud ka E. Gromovile alammäärale lähedase karistuse määramine.
63.Kohtu poolt ei tuvastatud käesolevas kriminaalmenetluses ühtegi E. Gromovi karistust kergendavat ega raskendavat asjaolu. Kuigi prokurör leidis, et E. Gromov on kuriteo toime pannud omakasu eesmärgil (KarS § 58 p 1) ja pidas seda karistust raskendavaks asjaoluks, ei leidnud see väide kohtumenetluse käigus objektiivset kinnitust. Prokurör ei esitanud E. Gromovi isikliku omakasu motiivi tõendamiseks piisavalt veenvaid objektiivseid tõendeid ega põhjendusi. Seetõttu ei saa kohus omakasu motiivi karistuse määramisel raskendava asjaoluna arvesse võtta. Karistuse määramisel tuleb kohaldada proportsionaalsuse printsiipi ning võtta aluseks vaid need asjaolud, mis on kohtumenetluses tuvastatud ja tõendatud. Kuna prokuröri viidatud raskendav asjaolu jäi tõendamata, mõistetakse karistus ilma selle mõjuta.
64.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus E. Gromovile põhjendatud karistuseks KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi 3 aastat vangistust. Kohus selgitab, et karistus peab olema piisav, et avaldada edaspidi mõju ja kaitsta õiguskorda, mis antud juhul on saavutatav ka alammäärale lähedase karistusega.
65.Kuivõrd E. Gromov pani uue teo toime enne temale varasemalt määratud karistuse täielikku ärakandmist tuleb mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. E. Gromovil on kandmata osa Viru Maakohtu 29.03.2018 otsusega 1-17-9502 mõistetud karistusest, täpsemalt vangistus 1 aasta 11 kuud ja 2 päeva ning sellele tuleb liita uus mõistetav karistus s.o 3 aastat vangistust. Kohtul puudub siin valikuvabadus, kuna uue kuriteo toimepanemine enne karistuse ärakandmist kinnitab, et eelnev karistus pole täitnud oma eesmärki (RKKK 3-1-1-25-14 p 8). Seega mõistab kohus E. Gromovile liitkaristuseks vangistuse 4 aastat 11 kuud ja 2 päeva. Vangistuse korral arvatakse eelvangistusaeg põhikaristuse aja hulka vahekorras üks eelvangistuspäev võrdub ühe vangistuspäevaga. KarS § 68 lg 1 alusel arvestab kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 29.08.2022-25.11.2024 s.o 2 aastat 2 kuud ja 26 päeva vangistust ja loeb ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 aastat 8 kuud ja 6 päeva.
66.E. Gromovile määratud karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda karistuse kandmisele asumise aeg. E. Gromovi suhtes on kohaldatud tõkend vahistamise asendamise elektroonilise valvega, see tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Taotlused
67.Kaitsja Anu Toomäemägi-Kivistik esitas taotluse hüvitada E. Gromovile süüteomenetlusega tekitatud mittevaraline kahju summas 48 837 eurot ja varaline kahju summas 22 035.12 eurot. SKHS § 18 lg 1 kohaselt kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks kohtule. Taotlus esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. SKHS § 5 lg 1 kohaselt võib nõuda kahju hüvitamist üksnes siis, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p-de 1, 2 või 5 alusel. Kuna käesoleval juhul on E. Gromovi süü tõendatud ning kohus mõistab süüdistatava talle ette heidetud kuriteo

toimepanemises süüdi, siis ei ole E. Gromovil õigust nõuda süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist ja esitatud taotlused jäävad rahuldamata.

68.Seoses E. Gromovi süüdimõistmisega jäävad kaitsjatasud KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel tema enda kanda. Seega jätab kohus rahuldamata E. Gromovi kaitsja taotluse tasuda menetluskuludena lepingulisele kaitsjale S. Reinsaarele makstud tasu hüvitamiseks ning vaidlus tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse korras. Menetluskulud
69.KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud koosnevad käesolevas kriminaalasjas sundrahast ja kaitsjatasust. Kohus mõistab menetluskulu süüdistatavalt välja järgmiselt: sundraha KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise eest 2,5 palga alammäära, s.o 2215 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses 2296.80 eurot ning kohtumenetluses 8681.74 eurot, seega kokku 10978.54 eurot riigituludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist, seega peab E. Gromov kokku menetluskuludena hüvitama 13193.54 eurot.
70.KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuna E. Gromovil ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega peab kohus võimalikuks menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes arvesse menetluskulude suurust, E. Gromovi väljatrükki töötamise registrist ja maksukohustuslaste registrist määrab kohus KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel, et E. Gromov peab tasuma menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena summas 1099.46 eurot. Seoses E. Gromovi süüdimõistmisega jäävad lepingulisele kaitsja tasud KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel tema enda kanda.
71.KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisakt nr. 22E-AN1169, S. elukohas 29.08.2022 leitud kanep) teostamisega tekkinud kulu summas 84 eurot (kd 2, tl 192) on välja mõistetud V. S.lt 10.11.2023 kuulutatud kohtulahendis 1-23-6416 (jõustunud 29.11.2023). Asitõendid
72.KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. KrMS § 126 lg 3 p 1, 2, 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde 11 teabekandjat (11 CDplaati), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures.

Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Maren Urb rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Anne Heidmets rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20261-26-4300/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 17.06.20261-26-4327/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja