Mikhail Simtsovi (Simtsov; isikukood: 38705052224) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. mai 2024 määrus
Määruskaebuse esitaja
Mikhail Simtsov
Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Melissa Maalmets Menetluse vorm
kirjalik
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 14. mai 2024 määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).
PÕHIOSA
Menetluse käik
1.Tartu Ringkonnakohtu 21. veebruari 2024 otsusega tunnistati Mikhail Simtsov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 järgi, mille eest karistati teda kuuekuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti talle kogumis Viru Maakohtu 30. novembri 2021 otsusega liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 8 päeva vangistust, mille kandmine algas 30. novembril 2021 ja lõpeb 8. märtsil 2025.
Viru Vangla esitas 30. aprillil 2024 Viru Maakohtule materjalid otsustamaks M. Simtsovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üle. Vangla ja prokuratuur toetavad M. Simtsovi vabastamist vaid juhul, kui tema kui Venemaa kodaniku suhtes jäetakse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 426 lg 3 alusel käitumiskontroll kohaldamata ning ta saadetakse riigist välja.
Maakohtu määrus
3.Viru Maakohtu 14. mai 2024 määrusega jäeti M. Simtsov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid lühidalt sellised.
4.Ehkki täidetud on ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused, ei kuulu M. Simtsov vangistusest vabastamisele. M. Simtsovil on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Vangistuses viibib ta viiendat korda. See näitab, et varasemalt mõistetud karistused pole talle vajalikku mõju avaldanud. M. Simtsov on toime pannud varavastaseid kuritegusid (sh röövimise), juhtinud joobeseisundis mootorsõidukit ning sooritanud vägivallakuritegusid. M. Simtsovi käitumine on sarnane varasemaga – ta kordab vigu ega suuda tagajärgedest õppida. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on majandusliku kasu saamise soov, sõltuvusprobleemid ning puudulik probleemide lahendamise oskus.
5.M. Simtsov rikkus hiljuti vangladistsipliini. Individuaalse täitmiskava raames võtab ta osa vangla majandustöödest. Riskipõhistes vestlustes pole M. Simtsov lapse suhtes vägivalla kasutamist tunnistanud, süüdistades teisi. Ka pole ta väljendanud kahetsust tehtu osas. Toodu näitab, et M. Simtsov pole oma tegudest vajalikke järeldusi teinud – suure tõenäosusega jätkab ta senist käitumismustrit. M. Simtsov on varemgi kriminaalhooldusel viibinud, rikkudes selle kestel käitumiskontrolli nõudeid ja määratud kohustusi: ta on hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning pannud katseajal toime uue kuriteo. Kirjeldatu iseloomustab tema suhtumist õiguskorda. Puudub veendumus, et käesolev vangistus oleks M. Simtsovile teistmoodi mõjunud.
6.Kuna M. Simtsov on Eestist väljasaadetav, ei oma vabanemisjärgse elukoha olemasolu määravat tähtsust. Ühtlasi pole süüdimõistetul võimalik Eestis tööle asuda. Kuigi tema isa on valmis teda materiaalselt toetama, võivad kindla sissetuleku puudumine ja võlad pärssida M. Sintsovi toimetulekut ning viia ta uutele varavastastele kuritegudele. M. Simtsovil on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kuna ta on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes, esineb kuritegude sooritamise ja alkoholi kuritarvitamise vahel seos – seda ei ole aga praegusel juhul võimalik maandada. Määruskaebus
7.21. mail 2024 esitas M. Simtsov maakohtu määruse peale kaebuse, paludes end vanglast tingimisi enne tähtaega vabastada ning Venemaale deporteerida. M. Simtsov leiab, et tema ennetähtaegse vabastamise üle tehtud otsustus sõltus suuresti asja lahendanud kohtunikust, mitte KarS §-s 76 toodud alustest. Kohus pidanuks tuginema konkreetsetele asjaoludele, mitte iseloomustuses märgitud paljasõnalistele väidetele. Inimese vanu karistusi ei tohiks vabastamise üle otsustamisel aluseks võtta. Otsustav tähendus peaks olema hoopis heal käitumisel ja vangla toetusel. Jääb arusaamatuks, mis motiveeriks kinnipeetavaid paremini käituma, kui seda ei arvestata ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. Kohus pidanuks lähtuma vabastamist toetavatest asjaoludest. M. Simtsov leiab, et tema vangistuse eesmärgid on täidetud: ta läbis „Eluviisitreeningu“ ning töötas koristaja ja prügisorteerijana. Talle määrati küll noomitus võõras kambris viibimise eest, ent see rikkumine polnud rasket laadi – liiatigi külastas ta kaaskinnipeetavat selleks, et kontrollida, kas viimasega on kõik korras. Kuna M. Simtsovi ja sotsiaaltöötaja vahel esines keelebarjäär, on nende vestlust iseloomustuses ebaõigesti kajastatud. M. Simtsov tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Ühtlasi on ta parandanud oma käitumist. Ta on emotsionaalne ja võib vahel ägestuda – tal on diagnoositud psüühiline haigus, kuid see on närvilise õhkkonna tõttu vanglas raskesti ravitav. M. Simtsov muretseb oma poja pärast, kuid ei saa temaga suhelda. Kinnipeetavat toetab tema isa. Vanglal ei ole talle peale töö midagi pakkuda. M. Simtsov viitab teistele ennetähtaegse vabastamise menetluses tehtud lahenditele ning toonitab, et ta on peaaegu terve karistuse ära kandnud. 2(4)
8.13. juunil 2024 laekus ringkonnakohtule M. Simtsovi täiendav seisukoht, milles viimane teatas, et vangla taotleb tema edasisest karistusest vabastamist. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Kohtukolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud argumendid alust asuda M. Simtsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.
10.Vangla poolt 10. juunil 2024 Viru Maakohtule esitatud taotlus M. Simtsovi edasisest karistusest kandmisest vabastamiseks ei oma praeguses menetluses määravat tähendust. Ringkonnakohus kontrollib käesoleva menetluse raames üksnes maakohtu otsustuse õiguspärasust ja põhjendatust, andes omapoolse hinnangu sellele, kas M. Simtsovi saab vangistusest enne karistustähtaja lõppemist n-ö ennetähtaegse vabastamise korras välja lasta. Selleks teeb kohus kindlaks, kas karistus on M. Simtsovi suhtes oma eesmärgi täitnud ning kas temast lähtuv retsidiivsusrisk on piisaval määral maandatud. Seejuures tuleb ka KrMS § 426 lg s 3 sätestatu kohaldamine – ehk väljasaadetava isiku puhul käitumiskontrollist loobumine – kõne alla alles siis, kui kohus leiab, et esinevad süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise eeldused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr 1-15-2671/174, p 13).
11.Ei saa eitada, et M. Simtsovi iseloomustavad positiivses valguses mitmed asjaolud – ta osaleb aktiivselt majandustöödel, on läbinud riskipõhised vestlused ning tema käitumine on enamjaolt püsinud hea. Siiski ei kummuta need järeldust, et M. Simtsovi retsidiivsusrisk ei pruugi olla veel piisavalt madal. Sellele vastu kõneleb tema kuritegelik elukäik ühes alkoholisõltuvusega.
12.Esiti annab kõrge retsidiivsusriski jaatamiseks aluse M. Simtsovi kuritegelik minevik. Tõik, et M. Simtsovi on üheksal korral kriminaalkorras karistatud, näitab, et senised karistused on tema õiguskuulekusele suunamise perspektiivist osutunud viljatuks. M. Simtsovi kuritegelik tee sai alguse juba võrdlemisi noores vanuses. Viru Maakohtu 29. juuni 2010 otsusega (asjas nr 1-09-17244) tunnistati M. Simtsov süüdi erinevates varavastastes kuritegudes (omastamistes, kelmustes ja vargustes) – tollal karistati teda küll vangistusega, kuid see asendati KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel üldkasuliku tööga. Juba järgnenud aasta veebruaris esitas kriminaalhooldusametnik M. Simtsovi suhtes erakorralise ettekande: M. Simtsov hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, mistõttu taotles ametnik vangistuse täitmisele pööramist. Kuivõrd M. Simtsovi kahtlustati juba uues kuriteos (ta viibis vahi all), jättis kohus karistuse täitmisele pööramata. 17. oktoobril 2011 tunnistas Viru Maakohus M. Simtsovi süüdi sõiduautode ärandamises, joobes juhtimises, arvutikelmuses ning poevarguses (kohtuasi nr 1-11-3975). Selle eest saatis kohus ta reaalset vangistust kandma. Mõne aja pärast leidis Viru Maakohus, et süüdimõistetust lähtuvat retsidiivsusriski saab kriminaalhoolduslike meetmete toel maandada – seetõttu vabastas kohus ta tingimisi enne tähtaega vangistusest (Viru Maakohtu 9. märtsi 2012 määrus). Taoline seisukoht ei pidanud paika: alkoholi- ja narkootikumide tarvitamise keelu tõttu tuli mõistetud karistus taas täitmisele pöörata (Viru Maakohtu 16. jaanuari 2013 määrus). Viru Maakohtu 9. oktoobri 2013 otsusega (asjas nr 1-13-1691) karistati M. Simtsovi järjekordselt varguste ja kelmuste eest vangistusega. 2015. aasta juulis tabati M. Simtsov purjuspäi autoroolist – selle eest karistas kohus teda vangistusega, kuid jättis selle reaalselt täitmisele pööramata, kohaldades talle käitumiskontrolli. 3 oktoobril 2016 juhtis M. Simtsov järjekordselt ebakaines olekus mootorsõidukit: seekord tuli tal osa selle eest mõistetud karistusest n-ö šokivangistusena ära kanda, ülejäänu jäeti aga täitmisele pööramata (Viru Maakohtu 19. jaanuari 2017 otsus asjas nr 1-16-11572). Sama aasta oktoobris tabasid turvatöötajad M. Simtsovi varguselt – viimane üritas võtta poest ära suures koguses kaupa. Selle eest mõistis kohus talle vangistuse, kuid asendas selle üldkasuliku tööga (Viru Maakohtu 3. jaanuari 2018 otsus asjas nr 1-18-33). Sedagi kriminaalhooldust ei saatnud edu, sest M. Simtsov jätkas alkoholi tarvitamist. 19. veebruaril 2018 3(4)
võeti M. Simtsov uutes kuritegudes kahtlustatuna vahi alla. 10. mail 2019 tunnistas Viru Maakohus (asjas nr 1-19-2349) M. Simtsovi süüdi oma elukaaslase ähvardamises ja kehalises väärkohtlemises, samuti apteegi ja lillepoe röövimises. Viru Maakohtu 30. novembri 2021 otsusega tunnistati M. Simtsov süüdi kelmuses, oma poja kehalises väärkohtlemises ning endise elukaaslase ahistavas jälitamises (asi nr 1-21-5320). 15. septembril 2021 ähvardas M. Simtsov taas endist elukaaslast. Toodu kinnitab, et kuritegelik käitumine (sealhulgas vägivalla kasutamine) pole M. Simtsovi jaoks midagi juhuslikku, vaid see on olnud järjepidev.
13.Hoolimata määruskaebuses väljendatud kriitikast nõustub kohtukolleegium maakohtuga, et M. Simtsovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu varasema elukäigu pinnalt on tõenäoline, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Ehkki M. Simtsov väljendab tehtu osas kahetsust, puudub ringkonnakohtul veendumus, et ta suudaks vabaduses seaduskuulekalt käituda. Taolist seisukohta ei muuda ka maakohtu poolt tuvastatud positiivsed asjaolud, sest uute kuritegude risk jääb püsima neist hoolimata.
14.M. Simtsov küsib, mis motiveerib kinnipeetut vanglas hästi käituma, kui teda selle eest tänutäheks ennetähtaegselt ei vabastata. On kõigiti võimalik, et mõnikord on üheks kurjategija ennetähtaegse vabastamise kasuks kõnelevaks asjaoluks see, et ta on end vanglas korralikult ülal pidanud. Mõne inimese puhul pole see aga piisav, sest nt tema eelnevast elukäigust tuleneb suur uute kuritegude oht. Nii on see ka M. Simtsovi puhul. Motivaatoriks korralikult käituda võib aga olla see, et kinnipeetavat ei karistata distsiplinaarkorras – nt ei panda teda kartserisse. Lisaks sellele on mõeldav, et inimene jätab rikkumised toime panemata ja käitub korralikult lihtsalt seetõttu, et nii on õige – ehkki teda selle eest kuidagi selgelt (vahetult) ei premeerita.
15.Toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 14. mai 2024 määruse muutmata ja selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.