Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

Esitatud süüdistus.

vilgu. See tekitab põhjendatud kahtluse, et süüdistatav ei lukustanud lahkudes autot ja jättis võtme salongi. Lühikese aja möödumisel pärast seda, kui Robert Ambartsumjan jättis Audi A8 parklasse, viis menetlusega tuvastamata isik auto parklast minema ning see toimetati Leedu Vabariigi registreerimisnumbreid kandva kaubiku ja treileriga Eesti Vabariigist minema. Hetkel, kui tundmatu isik Audi A8-sse istus, ei vilkunud mitte ükski auto tuledest. Järelikult ei kasutatud sõidukisse sisenemiseks võtit ja/või pulti ja auto ei olnud lukustatud. Seda, et sõiduki ohutuled peaksid pärast auto lukustamist korraks sisse-välja lülituma, kommenteeris Robert Ambartsumjan ka pärast videosalvestise vaatamist. Süüdistatav elas VVV ning kasutas lisaks Audi A8-le teist autot, Land Roverit, mida ta parkis maja hoovis. Sealt sisse-välja sõites (ja seda tegi Robert Ambartsumjan ajavahemikul 19. detsembrist – 23. detsembrini korduvalt) jääb maja kõrval olev parkla (sh sõiduki Audi A8 parkimiskoht) juhi vaatevälja. Järelikult süüdistatav valetas öeldes, et ta märkas Audi A8 kadumist alles 23. detsembril. Soov venitada kindlustusele sõiduki n-ö vargusest teatamisega oli tingitud kindlustuslepingu tingimusest, mille järgi võib kindlustusandja hüvitise välja maksmisest keelduda, kui kindlustusvõtja ei anna üle kõiki sõiduauto võtmeid. Audi A8 elektroonilise võtme mälus talletunud andmete järgi kasutati ühte süüdistatava poolt kindlustusandjale tagastatud võtit 21. detsembril. Kaitsja väide, et mälus olevaid andmeid võidi manuaalselt muuta, ei ole tõendatud. Kaudselt kinnitab Robert Ambartsumjani seotust sõiduki n-ö vargusega ka Häirekeskusesse tehtud kõne salvestis, mille järgi pole Robert Ambartsumjan sõiduki kadumisest häiritud, ta naerab ning süüdistatava ainuke mure on see, kuidas saada kindlustuselt hüvitist. 4.2 Kuivõrd süüdistatav jättis Audi A8 võtme sõiduki ära viinud isikule ja/või isikutele ning auto viidi selle omaniku R.E tahte vastaselt Leedu Vabariiki, pani süüdistatav toime tema kasutuses olnud vallasasja enda või kolmanda isiku kasuks pööramise ehk omastamise KarS § 201 lg 1 mõttes. Teo pani süüdistatav toime kavatsetusega.

viidi. Seda, et tagantjärele pole mitte kuidagi võimalik tuvastada, kas võtmel olnud kellaaeg vastas tegelikule kellaajale, kinnitas tunnistaja W.

Vilniuse ringkonnaprokuratuur täitis prokuratuuri uurimismääruse 28. septembril 2021. a (kd III tlk 81-83). Eesti prokuratuurile edastati väljavõte Leedu Vabariigi kriminaalseadustiku §dest 300 ja 301. Kolleegium nendib, et Eesti Vabariigi karistusseadustiku § 344 lg 1 järgi loetakse kuriteoks sellise dokumendi, pitsati või plangi võltsimine, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Leedu Vabariigi kriminaalseadustiku §-i 300 p 1 kohaselt on Leedus kuritegu võltsitud dokumendi valmistamine, õige dokumendi võltsimine ning vale- või teadvalt võltsitud dokumendi omamine, vedu, edastamine, kasutamine või realiseerimine. Kui norme võrrelda, siis on ilmne, et Eestis kehtiv karistusseadustik seab teo karistatavusele täiendava tingimuse: võltsitud dokument peab olema kohane õiguste omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. Leedu kriminaalseadustik võltsitud dokumendile selliseid nõudeid ei esita. Ringkonnakohtu hinnangul on tõendatud, et Robert Ambartsumjani tegu (sõiduauto ostu-müügilepingu võltsimine) on sarnaselt Eestiga karistatav ka Leedu Vabariigis. Vastupidiseid diskussioone oleks kolleegiumi arvates mõtet pidada üksnes siis, kui Leedus seataks erinevalt Eestist võltsitud dokumendile mingisugused täiendavad kriteeriumid. Eeltoodu tõttu jääb Robert Ambartsumjani süüdi mõistmine KarS § 344 lg 1 järgi muutmata osas, mis puudutab sõiduauto Audi A8 ostu-müügilepingu võltsimist Leedu Vabariigis. 17.3 Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et Robert Ambartsumjani süüdi tunnistamine KarS §-de 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi pole põhjendatud õigusvastasust välistava asjaolu tõttu. Iseenesest vastab tõele, et valitseva arvamuse kohaselt loetakse kannatanu nõusolek karistusseadustikus sätestamata seadusüleseks õigustavaks asjaoluks juhul, kui kannatanu on teadlikult ja vabatahtlikult soostunud koosseisupärase õigushüve kahjustamisega (vt RKKKo 3-1-1-89-11 p 16.1). Kaitsjal on õigus selleski, et R.E , kelle allkirja Robert Ambartsumjan võltsis, kinnitas maakohtus toimunud ristküsitlusel, et ta teadis nii oma allkirja võltsimisest erinevatel Audi A8 soetamise ja registreerimisega seotud dokumentidel kui ka võltsitud dokumentide kasutamisest selleks, et auto Eestis arvele võtta (vt R.E ütlused kd I tlk 27 ja 31). Vaatamata kõigele on ringkonnakohtu hinnangul kannatanu nõusolek käsitletav õigusvastasust välistava asjaoluna ainult siis, kui kuriteoga hinnatakse mõnd kannatanu individuaalõigushüve. KarS §des 344 lg 1 ja 345 lg 1 kirjeldatud teod on suunatud kollektiivse õigushüve ehk avaliku usalduse vastu ning õiguskäibe usaldusväärsust kannatanu hallata ei või. Sama puudutab TsÜS §-des 128-130 sätestatut, kannatanu ei saa tagasiulatuvalt heaks kiita sellise õigushüve kahjustamist, mis olemuslikult talle ei kuulu. Kokkuvõtlikult jääb apellatsioon tagajärjetuks ja maakohtu otsus muutmata osas, mis puudutab Robert Ambasrtsumjani süüdi tunnistamist KarS §-de 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi.

kannatanu ütlused kd I tlk 22-32 ja süüdistatava ütlused kd IV tlk 15-40 vt siinkohal ka kd I tlk 71 liiklusregistri väljatrükk

kannatanu ütlused kd I tlk 26

kannatanu ütlused kd I tlk 25 ja 28, vaata siinkohal ka süüdistatava ütlused kd IV tlk 15

äriplaan ei õnnestu, väitis ka süüdistatav5. Ütlused on kokkulangevad ka selle kohta, et kannatanu plaanitud sõiduki rendiäri ideest kaugemale ei jõudnud ning autot hakkas kasutama Robert Ambartsumjan, sest tema enda sõiduk Range Rover ei olnud pikemat aega töökorras 6. Ringkonnakohus nendib, et ei kannatanu ega süüdistatava ütlustest ei nähtu, et teatud ajahetkel sai süüdistatavast Audi A8 omanik, kuigi kannatanu lubas süüdistataval autot kasutada, sest endal tal selleks huvi ja vajadust ei olnud. Samuti käitus just kannatanu, mitte süüdistatav auto omanikuna olukorras, kus oli vaja otsustada Audi A8 müügihind 7. Arvestades, et poolte riimuvate ütluste järgi ei saanud Robert Ambartsumjanist ka auto kaasomanikku (süüdistatav andis R.E-le auto ostmiseks kõigest osa vajaminevast rahast, mille ta lootis saada tagasi pärast Audi A8 kasumlikku ostu-müügitehingut) oli Audi A8 r/n XXXXXX järelikult süüdistatava valduses olnud võõras vallasasi KarS § 201 lg 1 mõttes. 18.2 Apellandi seisukoht, mille kohaselt ei ole süüdistatav seotud R.E-le kuuluva sõiduauto Audi A8 n-ö vargusega, ei tugine samuti tõenditele. Ringkonnakohus märgib, et kannatanu ja süüdistatava riimuvaid ütlusi8 silmas pidades oli sündmuste käik enne 19. detsembrit 2020. a järgmine. R.E soovis alustada sõiduauto rendiäriga ja vajas selleks autot. Ta pöördus Robert Ambartsumjani poole, kes oli varem välismaalt soodsa hinnaga autosid ostnud. Nad leidsid hea hinnaga auto Leedust ja leppisid kokku, et süüdistatav annab osa ostu-müügisummast tingimusel, et saab oma raha tagasi siis, kui sõiduk hiljem maha müüakse. Sealjuures lootis Robert Ambartsumjan, et hilisem ostu-müügitehing on kasumlik. Audi A8 osteti 26. augustil 2019. a hinnaga 30 000 eurot, millest 17 000 eurot maksis kannatanu ja 13 000 eurot süüdistatav. Sõiduki omanikuks sai R.E ja vastutavaks kasutajaks Robert Ambartsumjan. Pärast sõiduki ostmist selgus, et selle käigukast vajab remonti, vajalike tööde eest maksis süüdistatav. Lisaks kandis süüdistatav kõik auto ülalpidamisega seotud harilikud kulud (nt kindlustusmaksed). Kuigi kannatanu plaanitud ettevõtlusega ei alustanud, ei pandud autot kohe müüki, sest süüdistatava sõiduk oli pikemat aega remondis ning sel põhjusel kasutas Audi A8 kannatanu teadmisel ja loal Robert Ambartsumjan. Suvel 2020. a otsustati Audi A8 müüki panna. Ostu-müügihinna 37 000 eurot ütles kannatanu, auto müügiga hakkas tegelema Robert Ambartsumjan. Auto müügiprotsess venis: huvilisi küll jätkus, kuid nende seas ei olnud mitte ühtegi kindla ostusooviga inimest. Kolleegium märgib, et Robert Ambartsumjani vaates ei olnud olukord kiita, ta oli rahastanud kannatanu poolt ostetavat sõiduautot ja tegi seda tõenäoliselt kahel põhjusel: selleks, et aidata oma pikaaegset head tuttavat ning lootusega teenida auto edasimüügist kasu. Kasusaamise asemel pidi ta sõidukit omal kulul parandama (eelduslikult vastutab sõidukil ilmnenud puuduste eest selle ostmise ja ostuprotsessi käigus siiski auto ostuprotsessi käigus vahetult üle vaadanud inimene) ning oodatud huvi sõiduki ostmise vastu ei olnud. Lihtsustatult oli süüdistatav käinud talle mittekuuluva auto eest välja plaanitust rohkem raha ning selle tagasi saamine (rääkimata kasumist) venis. Siia tuleb lisada faktid, et 1) süüdistatav kindlustas kevadel 2020. a Audi A8 tingimusel, et sõiduki täieliku hävinemise korral (mille all mõisteti ka vargust) maksab kindlustusandja täishävingu korral lisaks auto turuväärtusele lisakaitsena veel 15% (kd II tlk 15-45) ning 2) välja makstava kindlustushüvitise summa suurusjärk ulatunuks ca 40 000 euroni (kd III tlk 144, 149-169). Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu arvates ilmne, et Audi A8 täishävingu ehk kindlustusjuhtumi korral ületanuks väljamakstav hüvitis tõenäoliselt 37 000 euro suuruse soovhinnaga müügis oleva Audi A8 müügist saadava summa. Seda enam, et ostuhuvi auto vastu oli leige. Kindlustusjuhtum tähendanuks Robert Ambartsumjanile seda, et ta saab oma raha (mis on pikemat aega n-ö võõra auto all kinni) vähemalt mingis osas tagasi.

süüdistatava ütlused kd IV tlk 15 ja 16 kannatanu ütlused kd I tlk 28 ja 29, süüdistatava ütlused kd IV tlk 18 ja 24

kannatanu ütlused kd I tlk 30 ja 31

kannatanu ütlused kd I tlk 22-32 ja süüdistatava ütlused kd IV tlk 15-40

18.3 Maakohus sidus Robert Ambartsumjani talle etteheidetava omastamisteoga järgmiste tuvastatud faktide abil (vt vaidlustatud otsuse lk-d 10-14): 1) süüdistatav oli viimane inimene, kes enne sõiduki kadumist seda kasutas (süüdistatava ütlused, kaamerasalvestiste vaatlus); 2) kadunud sõidukit avati ja lukustati pultvõtmest (süüdistatava ütlused, kohtuistungil video teel läbi viidud pultvõtme vaatlus Reval Auto Esindused OÜ-s, Audi A8 originaalvõtmete politseile üleandmise-vastuvõtmise akt); 3) sõiduki pultvõtmest avamisel ja lukustamisel vilguvad korraks suunatuled (üldteada asjaolu sarnast pultvõtit kasutavate autojuhtide jaoks, kaamerasalvestiste vaatlus, süüdistatava kommentaar pärast salvestise vaatamist); 4) Audi A8 sujuv ja läbimõeldud ära viimise protsess, mis külgnes ajaliselt süüdistatava poolt lukustamata sõiduki jätmisega parklasse (kaamerasalvestiste vaatlus); 5) viivitamine sündmusest teatamisega olukorras, kus pole eluliselt usutav, et süüdistatav ei märganud Audi A8 kadumist (Häirekeskuse kõnesalvestis, süüdistatava ütlused, sündmuskoha vaatlus ja skeem, kaamerasalvestiste vaatlus); 6) kõnes Häirekeskusesse naljatlemine ja keskendumine võimalikule kindlustushüvitisele (Häirekeskuse kõnesalvestis); 7) Audi A8 ühte pultvõtit, mille süüdistatav andis kindlustusandjale kasutati 21. detsembril 2020. a ehk pärast auto kadumist ja enne seda, kui süüdistatav auto kadumisest teatas (sõiduki võtme vaatlus, asjatundja W ja tunnistaja Q ütlused, Audi esinduse diagnostikaprotokollid). 18.4 Eeltoodust vaidlustab apellant järgmist: 1) tõendamata on asjaolu, et Audi A8-l vilguvad avamisel ja lukustamisel ohutuled. Tuginemine süüdistatava juhuslikult pillatud ristküsitluse välisele kommentaarile pole kaitsja hinnangul KrMS § 63 valguses lubatav; 2) kriminaalasjas pole tõsikindlalt tuvastatud, mis kellaaeg oli Audi A8 süsteemides selle äraviimise hetkel ja järelikult ei pruugi elektroonilise pultvõtme mällu salvestunud andmed olla õiged. 18.5 Ringkonnakohus nendib, et kui vaadata käsiloleva otsuse p-des 18.2 ja 18.3 kajastatut, siis on põhjust öelda, et sündmuste käik oligi väga suure tõenäosusega selline nagu seda süüdistus kirjeldab ning maakohus tuvastas. Riigikohus on rõhutatud, et kuriteo toimepanemise asjaolud ei pruugi välismaailmas peegelduda otseste tõenditena. Sel põhjusel võib inimese süüditunnistamine põhineda ka kaudsetel tõenditel, kui need on asetatud omavahelisse konteksti ning neid on hinnatud kogumis (vt RKKKo 1-18-86). Kohtu otsus ei tohi küll tugineda oletustele ning peab olema kooskõlas üldiste loogikareeglite ning üldjuhul ka kriminoloogiliste seaduspäradega, kuid otsuse langetamise aluseks saab olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist (RKKKo nr 1-20-1301, p 20). Viidatud põhimõtteid silmas pidades ei ole maakohus eksinud, sest kolleegiumi hinnangul lähtuvad kohtu järeldused süüdistatava süüküsimuse kohta asja juurde võetud ja analüüsitud kaudsete tõendite kogumist. Mis puudutab Robert Ambartsumjani poolt pärast kaamerasalvestiste vaatamist pillatud kommentaari peab vilkuma (vt maakohtu otsuses lk 11 ülevalt lugedes kolmas lõik), siis on kaitsjal õigus, et kooskõlas KrMS § 63 lg 1 on kriminaalasjas tõendiks ainult süüdistatava ütlus. Antud juhul pole vaidlust selles, et Robert Ambartsumjan avaldas oma seisukoha ristküsitluse väliselt. Ringkonnakohus tutvus istungi protokolliga (kd I tlk 52) ning kuigi Robert Ambartsumjani avaldus peab vilkuma mõjub kontekstivälisena pärast kaitsja arutlust talle kuuluva auto eripärast, on võimalik mõista, et süüdistatava sõnad on siiski mõeldud hilinenud vastusena kohtu eelnevale sõnavõtule, mille kohaselt: „...sest kohus tõepoolest ei tea, kas need tuled peavad vilkuma või ei pea“. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et tulenevalt KrMS § 63 lg 1 süüdistatava märkust tõendina kasutada ei või. Sarnaselt ei saa tõendina kasutada ka seda, mida süüdistatav oma viimases sõnas rääkis. Samas tegi maakohus antud juhul oma järelduse – Audi A8 pultvõtmest avamisel ja/või lukustamisel suunatuled vilguvad – tegelikult enama põhjal, kui süüdistatava juhuslikult pillatud kommentaar. Ringkonnakohus viitas eelnevalt, et maakohtu hinnangul on suunatulede vilkumine pultvõtmega autode sulgemisel ja/või avamisel

tavapärane ning konkreetse sõiduki puhul näitabki turvakaamerate salvestis, et suunatuled vilkusid kindlasti siis, kui süüdistatav sõiduki ära parkis ja poodi siirdus. Ringkonnakohtu hinnangul piisab juba eelnevast ning asjaolust, et turvakaamerate salvestiste järgi sisenes sõiduki ära viinud menetlusega tuvastamata isik autosse pingutusteta, väitmaks, et sõiduki uksed olid väga suure tõenäosusega lahti. Mis puudutab seda, kas süüdistatava poolt hiljem kindlustusandjale üle antud võti oli auto äraviimise hetkel salongis või mitte ehk elektroonilise võtme logi usaldusväärsus, siis iseenesest on võimalik, et auto andmed, mida sellega n-ö suhtlev elektrooniline pultvõti salvestab, ei tarvitsenud vastata tegelikkusele. Samas tuleb asetada fakt (pultvõtit kasutati 21. detsembril 2020. a pärast sõiduki äraviimist ja enne selle võtme kindlustusandjale andmist) konteksti teiste faktidega (auto minema viinud isikul ei olnud takistus sinna sisenemiseks, kindlustuslepingu järgi tuli hüvitise saamiseks anda üle kõik võtmed, süüdistatav viivitas sõiduki kadumisest teatamisega mitu päeva ning kindlustusandjale esitatud võtme järgi oli seda kasutatud vahepealsel ajal ehk ajal mil sõiduk oli ära viidud). Kui siia lisada asjaolu, et kaitseväide (sõidukil oli vale kellaaeg) on tegelikult küll paisatud õhku, kuid jäetud paljasõnaliseks, siis pole mingit põhjust öelda, et pultvõtme mällu salvestunud kuupäev pole õige. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et apellatsioon jääb tagajärjetuks osas, mis puudutab Robert Ambartsumjani seotust sõiduki n-ö vargusega. Kaitsja vaidlustas süüdistatava süüdi tunnistamise KarS § 201 lg 1 mh kaalutlusel, et Robert Ambartsumjan oli sõiduki omanik ja endale kuuluva asja omastamine pole võimalik. See asjaolu ringkonnakohtu hinnangul tõendatud pole ning seega jääb apellatsioon ka selles osas ainetuks.

aprilli 2024. a kohtuotsus jätta kooskõlas KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tühistatud osaliselt Riigikohtu 17.12.2024 otsusega

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.