Otsuse tegemise kuupäev, koht 26. veebruar 2026, Tallinn, suuline menetlus ja asja läbivaatamise viis Kriminaalasja number
1-23-5549
Kohtukoosseis
Eesistuja Markus Kärner, liikmed Andres Parmas ja Inna Ombler
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Kohtuasi
Freselle Customs & Logistics OÜ süüdistuses KarS § 210 lg-te 2, 3 – KarS § 22 lg 3 järgi
Vaidlustatud kohtulahend ja Harju Maakohtu menetluse liik üldmenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
septembri
2025.
a
otsus
Süüdistatava Freselle Customs & Logistics OÜ kaitsja Tarmo Repp, apellatsioon
Kohtuistungi toimumise aeg ja 16. detsember 2025, Tallinn koht Prokurör
Euroopa delegaatprokurör Kristiina Savtšenkova
Süüdistatav
Freselle Customs & Logistics OÜ – registrikood 12418897, aadress Veose 4, Tallinn, seaduslikud esindajad VT (ik: XXXXXXXXXXX) ja SR (ik:
XXXXXXXXXXX)
Kaitsja
Vandeadvokaat Tarmo Repp
RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB:
1.Tühistada Harju Maakohtu 24. septembri 2025. a otsus osaliselt, s.o osas, millega:
Freselle Customs & Logistics OÜ jäeti talle mõistetud rahalisest karistustest täielikult tingimisi vabastamata.
1-23-5549
Freselle Customs & Logistics OÜ-lt mõisteti KarS § 84 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks Eesti Vabariigi kasuks välja 39 521 eurot 94 senti.
Konfiskeerimise asendamise tagamiseks jäeti kuni nõude täitmiseni arestituks Harju Maakohtu 26. aprilli 2023. a määrusega arestitud Freselle Customs & Logistics OÜ LHV Pank AS-is avatud arvelduskontol nr EE557700771001469306 olevad rahalised vahendid.
2.Tühistatud osas teha uus otsus, millega:
Määrata, et Freselle Customs & Logistics OÜ-le mõistetud rahalisest karistusest (31 000 eurot) tuleb tasuda kohe 11 000 eurot. Ülejäänud osa rahalisest karistusest (20 000) eurot ei pöörata täitmisele, kui Freselle Customs & Logistics OÜ ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu.
Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 26. aprilli 2023. a määrusega arestitud Freselle Customs & Logistics OÜ LHV Pank AS-is avatud arvelduskontol nr EE557700771001469306 olev vara.
3.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Apellatsioon rahuldada osaliselt.
5.Mõista Eesti Vabariigilt Freselle Customs & Logistics OÜ kasuks välja 2500 eurot lepingulisele kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatav ja kannatanu saava kassatsiooni esitada üksnes advokaadi vahendusel. Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 12. peatüki 1. jaos.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Maakohtu otsus
1.Harju Maakohtu 24. septembri 2025. a otsusega tunnistati Freselle Customs & Logistics OÜ süüdi KarS § 210 lg-te 2, 3 – KarS § 22 lg 3 järgi ning teda karistati rahalise karistusega 31 000 eurot. Süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks mõisteti Freselle Customs & Logistics OÜ-lt välja 39 521 euro 94 senti. Konfiskeerimise tagamiseks jäeti süüdistatava arvelduskonto aresti alla.
2.Soodustuskelmusele kaasaaitamine seisnes selles, et süüdistatav osutas läbi oma juhatuse liikmete M ja EL perioodil 19. juuni 2018 – 24. oktoober 2018 füüsilist kaasabi GTS Express OÜ ning M ja EL poolt pettuse teel soodustuse saamisele seoses projektiga „GTS Express OÜ arenguplaani elluviimine.“
2(21)
1-23-5549
3.GTS Express OÜ taotles 21. märtsil 2018 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) struktuuritoetust IT-süsteemide väljaarendamiseks ning läbiviidavateks müügi- ja turundustegevusteks seoses äriühingu kasvu ning äritegevuse kontseptsiooni laiendamisega. 16. mail 2018 otsustati projekti rahastada summas 326 929 eurot 5 senti. Projekti käigus esitati M ja EL poolt ühiselt ja kooskõlastatult EAS-ile valeandmeid selle kohta, et GTS Express OÜ on kandnud omafinantseeringu ning teinud kulutusi tasudes projektis IT-süsteemi arendust teostava Almic OÜ ja Jan Tomson Disain OÜ arveid. Tegelikult GTS Express OÜ-l omafinantseeringu tasumiseks vahendeid ei jagunud. Selleks, et jätta ebaõige mulje omafinantseeringu tasumise kohta, tehti raharinge. Raharingid seisnesid kokkuvõtvalt selles, et M ja EL kontrolli all olevad osaühingud, sh Freselle Customs & Logistics OÜ, kandsid arve tasumiseks vajalikud vahendid GTS Express OÜ kontole, misjärel GTS Express OÜ tasus kas Almic OÜ või Jan Tomson Disain OÜ arve. Tasu laekumise järel kandsid aga Almic OÜ ja Jan Tomson Disain OÜ laekunud vahendid edasi mõnele M ja EL kontrolli all olevale osaühingule (OÜ Canderos Trade või Maxstax OÜ), kust need jõudsid tagasi osaühingusse, kes GTS Express OÜ kontole raha kandis. Niisiis tasuti näiliselt küll Almic OÜ-le ja Jan Tomson Disain OÜ-le arveid, ent tegelikult raha lihtsalt ringitati.
4.M ja EL olid süüdistuses kirjeldatud ajal Freselle Customs & Logistics OÜ juhatuse liikmed (erinevatel perioodidel, vahepeal oli juhatuse liige ka AR (endine B), kuid viimane ei olnud maakohtu tuvastatud asjaoludel soodustuskelmusest teadlik). Mõlemad Lastikud olid teadlikud, et GTS Express OÜ-l puuduvad vahendid, et tagada omafinantseering. Siiski tegi Freselle Customs & Logistics OÜ korduvalt GTS Express OÜ-le ülekandeid, mille arvelt viimane justkui tasus arveid. Samas oli Freselle Customs & Logistics OÜ läbi M ja EL teadlik, et arvete tasumine on näiline ning raha kantakse kohe edasi OÜ-le Canderos Trade või Maxstax OÜ, kust see jõuab kas otse või GTS Express OÜ vahendusel tagasi Freselle Customs & Logistics OÜ-le. Ülekandeid tegi küll QL (M poeg), kuid tema oli vahend ning vahendlikud täideviijad olid M ja EL, kes valitsesid QL ülekaaluka teadmise ja ka võimuaparaadiga.
5.Tegu pandi toime Freselle Customs & Logistics OÜ huvides kahel põhjusel. Esiteks sai Freselle Customs & Logistics OÜ osa välja makstud toetusest – 39 521 eurot 94 senti – endale, st teenis kriminaaltulu. Maakohus ei nõustunud kaitsja käsitlusega, et teo toimepanemise juriidilise isiku huvides välistab see, et raharingide tulemusena jäi Freselle Customs & Logistics OÜ miinusesse. Huvide mõiste on laiem. Teiseks pandi tegu toime juriidilise isiku huvides, sest väljaarendatav IT-süsteem oli vajalik ka GTS Express OÜ tütarettevõte Freselle Customs & Logistics OÜ majandustegevuse edendamiseks. Kaitsja Tarmo Repi apellatsioon
6.Kaitsja palub maakohtu otsuse tühistada ning Freselle Customs & Logistics OÜ õigeks mõista. Kokkuvõtvalt on apellandi peamised seisukohad järgmised.
7.Maakohus on enamiku kaitsja esitatud tõenditest jätnud märkamata ja hindamata ning on lähtunud vaid süüdistuse versioonist.
8.Uudne ja süüdistusakti piirest väljuv on prokuröri kohtuvaidlustes esitatud seisukoht, et QL kasutati vahendina läbi MA alluvuses töötamise. Süüdistusakti järgi sai QL korraldusi M või ELlt. Repliigis tõdes ka prokurör, et QL ei ole teistelt Lastikutelt juhiseid saanud, vaid MA allus ise Mle. QL ei olnud aga pettusega kursis ning tema kaudu ei saa Freselle Customs & Logistics OÜ vastutust sisustada. 3(21)
1-23-5549
9.Tõendatud on, et Lastikud tahtsid Freselle Customs & Logistics OÜ-d hoida, mistõttu on ka selge, et nad ei tahtnud, et soodustuskelmusele kaasaaitamist saaks Freselle Customs & Logistics OÜ-le omistada.
10.Maakohus on ekslikult leidnud, et teo toimepanemine oli Freselle Customs & Logistics OÜ huvides. Prokurör asus süüdistuskõnes juriidilise isiku huvi kriteeriumit süüdistusaktist laiemalt sisustama. Tegu ei pandud toime süüdistatava huvides, sest süüdistatav sai raharingide tulemusena kahju summas 45 623 eurot 6 senti. M ja EL eesmärgiks oli raha suunamine Lastikute kontrolli all olevatesse äriühingutesse OÜ Canderos Trade ja Maxstax OÜ, mitte süüdistatavale, kes saigi lõppastmes Lastikute lojaalsuskohustuse rikkumise tõttu märkimisväärset kahju.
11.Süüdistatav on menetletavas asjas tegelikult kannatanu. Lastikute teoplaan kelmusest ei näinud ette kaasaaitamist, vaid Freselle Customs & Logistics OÜ osales tavapärases majandustegevuses. Tegutseti isikliku kasu huvides hoolimata kasutatavatest ärikehadest. Tegemist oli osaga laiemast plaanist, mis hõlmas ka Eurora Solutions OÜ kaudu toime pandud pettust. Sealjuures koondusid kogu IT-arendusega seotud intellektuaalse omandi õigused Eurora Solution OÜ-sse, mistõttu ei saanud arendus toimuda Freselle Customs & Logistics OÜ kasuks. Lastikute plaan oli viia kogu kriminaalne tulu Eurora OÜ-sse ja hiljem enda kontrolli alla.
12.Ebaõige on prokuratuuri nägemus, et vajalik omafinantseering saadi Freselle Customs & Logistics OÜ vahenditest. GTS Group OÜ ja Larix Partners OÜ vahel oli sõlmitud laenuleping, lisaks oli kasutada Swedbank AS arvelduskrediit. See lükkab ümber GTS Group OÜ raha kaasamise võimetuse. Tegelikkuses läksidki kõik Freselle Customs & Logistics OÜ ülekanded esmalt hoopis automaatselt Swedbank AS arvelduskrediidi katteks. Raharingid korraldati aga arvelduskrediidi arvelt.
13.IT-süsteemi ei olnud Freselle Customs & Logistics OÜ-le tarvis. Pärast süsteemi valmimist polnuks GTS Express OÜ-l enam Freselle Customs & Logistics OÜ teenuseid vaja.
14.Kohus ei ole arvestanud tunnistajate ütlustest nähtuvat. MA ütlustest tuleneb, et raha liigutamine toimus Freselle Customs & Logistics OÜ tavapärase majandustegevuse raames. Katrin Suursoo ütlustest tuleb, et toetustega tegelevad spetsialistid ei olnud kelmuse toimepanemisega kursis ning Archimedese jätkuprojekti arutati juba 2018. a. PK ning NK ütlustest tuleb, et süüdistatav kasutab Cone tolliprogrammi ja uueks programmiks vajadust ei olnud. Samuti ei olnud pärast Lastikute juhatusest väljavahetamist enam maksetega probleeme.
15.Ebaproportsionaalne on ka mõistetud karistus. See peaks olema võrreldes teiste süüdistatavatega võimalikult minimaalne ja ka tingimisi mõistetud. Ebaproportsionaalne on ka süüteoga saadud vara konfiskeerimine, sest kogu kahju on EAS-le hüvitatud; süüdistatav ei ole enam aastaid Lastikute kontrolli all; konto arestiti 2023, kuigi tegu pandi toime 2018; süüdistatavat pole enne karistatud; kaassüüdistatavatelt raha ei konfiskeeritud; süüdistatav jäi väidetava kuriteoga miinusesse; konfiskeerimine võib tuua kaasa rahalisi raskusi ning ebameeldivaid tagajärgi.
4(21)
1-23-5549 Prokuratuuri kirjalik seisukoht
16.Prokuratuur palub jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Prokuratuuri seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.
17.Süüdistuse tekstist on selgelt aru saada, et süüdistatava tegevust sisustatakse läbi M ja EL tegude ning QL käsitatakse vahendina. Tõenditest nähtub ka selgelt, et rahade liigutamise peamine otsustaja oli M (vanem). Isegi, kui süüdistus oleks ses osas puudulik, ei takistaks see vahendliku täideviimise tuvastamist.
18.Kaitsja samastab ekslikult varalise kasu mõiste juriidilise isiku huvi mõistega. Süüdistatav sai detsembris 2018 enda kontole 39 521 eurot 94 senti selleks, et tasuda riiklikud maksud. Kuna süüdistatav tegutses tolliagentuurina, pidi ta tolliagentuuri tegevusloa säilitamiseks olema riiklike maksude tasumisel täpne. Kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad soovile jätkata süüdistatava majandustegevusega.
19.Maakohus on õigesti pidanud asjassepuutumatuks tõendeid, millega kaitsja on püüdnud näidata, et EAS-ilt raha väljapetmine on olnud osa suuremast petuskeemist. Teises kriminaalmenetluses uuritakse tegusid, mis pandi toime alates 2019. a sügisest kuni 2020. a suveni. Kaitsja hinnangul oli kogu tegevus Eurora Solutions OÜ huvides, ent nimetatud osaühing kanti äriregistrisse 26. novembril 2018, s.o pärast süüdistatavale ette heidetud tegusid. Uues kriminaalasjas on teine kannatanu, lisaks oli soodustuse eesmärk teine.
20.Ringkonnakohus ei saa tunnistajate ütlusi ilma neid üle kuulamata ümber hinnata. Sellest hoolimata on apellant teinud tunnistajate ütlustest valed järeldused ning tuletanud sealt asjaolusid, mida tegelikult ütlustest ei nähtu.
21.Puuduvad erandlikud asjaolud, mis õigustaksid karistuse kergendamist. Kaitsja võrdleb juriidilisele isikule mõistetud karistust füüsilise isiku karistusega. Samuti pole põhjust võrrelda süüdistatavale mõistetud karistust GTS Express OÜ-le kaasnenud järelmitega, sest viimasel polnud menetluse lõpetamisel vara. Süüdistatav on aga tegutsev juriidiline isik, mis on alates 2020. aastast kasumis olnud. Kuigi juriidilise isiku kasusaajad ja juhid on vahetunud, ei tule silmas pidada üksnes eri- vaid ka üldpreventiivseid eesmärke.
22.Konfiskeerimise asendamise osas tuleb arvestada, et see täidab karistusega võrreldes teistsuguseid eesmärke. Tähtsust ei oma see, et teised skeemis osalejad hüvitasid kuriteoga tekitatud kahju, sest süüdistatav kahju hüvitamises ei osalenud.
23.Kogumis on nii rahaline karistus kui ka konfiskeerimise asendamine kuriteo toimepanemise legitiimsed järelmid, mis ei lähe vastuollu apellatsioonis osutatud kohtupraktikaga. Menetlus ringkonnakohtus
24.Tallinna Ringkonnakohtu 4. detsembri 2025. a määrusega jäeti rahuldamata apellandi taotlused uute tõendite vastu võtmiseks ning määrati asja arutamine suulisel istungil.
25.Ringkonnakohus arutas apellatsioonkaebust 16. detsembril 2025 toimunud istungil, millel osalesid apellant Tarmo Repp, süüdistatava seaduslik esindaja VT ning prokurör Kristiina Savtšenkova. Pooled jäid enda seisukohtade juurde. Ringkonnakohus rahuldas istungil apellandi taotluse ning võttis kriminaalasja juurde järgmised tõendid: 5(21)
1-23-5549 1) Eurora Solutions OÜ Swedbank AS konto väljavõte; 2) Eurora Solutions OÜ LHV Pank As konto väljavõte; 3) Global Transport Solution OÜ LHV Pank AS konto väljavõte; 4) Eurora Solutions OÜ raharingide analüüs.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
(I) Sissejuhatus
26.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse Freselle Customs & Logistics OÜ süüditunnistamises muutmata. Maakohtu otsus tühistatakse konfiskeerimise asendamise osas ning osas, millega maakohus jättis Freselle Customs & Logistics OÜ talle mõistetud rahalisest karistustest täielikult tingimisi vabastamata. Ringkonnakohus leiab, et konfiskeerimise asendamine on konkreetseid asjaolusid arvestades mittemõõdukas. Ehkki maakohtu mõistetud karistus vastab süüdistatava süüle, tingivad kuriteo asjaolud ja süüdistatava isik karistuse täitmisele pööramise vaid osaliselt.
27.Esmalt selgitab ringkonnakohus, miks on ekslik apellandi käsitlus, justkui tuleks Freselle Customs & Logistics OÜ-d käsitada kannatanuna (II). Seejärel käsitleb kolleegium apellatsiooniväiteid M ja EL rolli ning vahendliku täideviimise (III), kaasaaitamisteo ja põhiteo seose (IV) ning juriidilise isiku huvide osas (V). Edasi hindab ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust konfiskeerimise asendamise (VI) ja mõistetud karistuse osas (VII). Viimaks lahendab kolleegium apellatsioonimenetluse kulude küsimuse (VIII). (II) Freselle Customs & Logistics OÜ käsitamine kannatanuna
28.Kaitsja kordab maakohtus esitatud taotlust tunnistada Freselle Customs & Logistics OÜ kannatanuks, sest ta sai juhatuse liikmete M ja EL tegevuse tulemusena kahju.
29.Apellandi käsitlus tugineb menetlusõiguse valel mõistmisel. KrMS § 37 lg 1 järgi peab kannatanu õigushüve kahjustamine olema kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo või õigusvastase teoga nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Faktiline seos tähendab, et kannatanu õigushüve peab olema kahjustatud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega. Õiguslik seos eeldab, et kuriteokoosseis peab olema määratud kaitsma vähemalt muu hulgas kannatanu individuaalõigushüve (RKKK 26.06.2020, 1-19-9575/46, p 31). KarS §s 210 sätestatud soodustuskelmuse kuriteokoosseis kaitseb üksnes selle isiku õigushüvesid, kelle vara arvelt soodustus välja maksti. Vaid temale tekitatud kahju ning soodustuskelmuse kuriteokoosseisu vahel on nõutav õiguslik seos. Isikutel, kelle vastu pandi toime mõni muu (varavastane) kuritegu selleks, et hankida soodustuskelmuseks tarvilikke vahendeid, on käsitatavad kannatanuna üksnes sellises kriminaalmenetluses, mida toimetatakse nende individuaalõigushüvesid kaitsvate kuriteokoosseisude alusel (nt omastamine, vargus, usalduse kuritarvitamine, kelmus vmt). Niisiis, isegi kui M ja EL oleks soodustuskelmuse toime panemiseks vahendeid hankides pannud toime kuriteo Freselle Customs & Logistics OÜ vastu, ei saaks viimast käsitada kannatanuna kriminaalmenetluses, mida toimetatakse üksnes soodustuskelmuse tunnustel. Järelikult on taotlus Freselle Customs & Logistics OÜ kannatanuna kaasamiseks põhjendamatu.
6(21)
1-23-5549 (III) M ja EL roll ning vahendlik täideviimine
30.Maakohus tuvastas, et põhiteo – s.o. KarS § 201 lg-tele 2 ja 3 vastava kuriteo – panid toime Erki ja M ning GTS Express OÜ (viimase nimega FL Transport OÜ (pankrotis)) (maakohtu otsuse p-d 1-54, kokkuvõtvalt p 54). Ülekandeid kinnitanud QL (M poeg) käsitati koosseisueksimuses tegutsenud vahendina, keda valitseti ülekaaluka teadmisega.
31.Apellant peab sellist käsitlust süüdistusakti piirest väljuvaks ning leiab, et hinnata tuleb seda, kas QL teadis, et aitab kaasa soodustuskelmusele ning kas ta on käsitatav juhtivtöötajana. Eitavate vastuste korral ei saa tema tegusid Freselle Customs & Logistics OÜ-le karistusõiguslikult omistada. Lisaks tuleb apellandi hinnangul tunnistaja MA ütlustest, et ka tema polnud kelmuse toimepanemisest teadlik. Samas küsis M temalt nõu GTS Express OÜ keerulise finantsseisu lahendamiseks, mis lükkab ümber süüdistuse väite, et M ja EL otsustasid finantseerimisega seotud küsimusi ainuisikuliselt.
32.Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu.
33.Maakohus põhjendas jälgitavalt, millistele tõenditele tuginedes sai GTS Express OÜ-le ülekannete tegemist käsitada M ja EL poolt kaastäideviimise vormis toime pandud tegudena. Süüdistusakti kohaselt kinnitas ülekanded küll QL, kuid tegi seda M ja EL korraldusel. Ringkonnakohus soostub prokuröriga, et süüdistusaktist on selge, et füüsilisest isikust täideviijatena käsitatakse just M ja ELt, mitte QL. Ehkki süüdistusaktis ei ole mainitud sõnapaari vahendlik täideviimine, ei ole tegemist sellise puudusega, mis välistaks vahendliku täideviimise tuvastamise (vt ka RKKK 04.12.2014, 3-1-1-55-14, p-d 141-142). Niisiis ei väljunud maakohus süüdistusakti piirest, kui käsitas QL vahendina KarS § 21 lg 1 mõttes. Maakohus tuvastas, et QL ei teadnud toime pandavast soodustuskelmusest ning teda valitseti ülekaaluka teadmisega. Seda, et QL ei olnud toime pandavast kelmusest teadlik, rõhutab ka apellant.
34.Apellatsiooni viited sellele, justkui võis QL saada korraldusi MAlt, ei tingi samuti maakohtu otsuse muutmist. Vahendliku täideviimisega on tegemist ka siis, kui M korraldust ülekande tegemiseks vahendas temale MA, kes ka ise süüteokoosseisule vastavaid asjaolusid ei teadnud (vrd ahelkihutamisega – RKKK 15.06.2009, 3-1-1-36-09, p 15). Asjaolu, et korraldus võis olla vahendatud, mitte vahetu, ei erine süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest oluliselt KrMS § 268 lg 5 mõttes.
35.Maakohtu otsuse tühistamist ei tingi ka apellandi seisukoht, et korralduste andmine M ja EL poolt on tõendamata ning tunnistaja MA ütluste järgi oli tema ülesanne omafinantseeringu leidmine. Tunnistaja MA selgitas, et tema ülesanne oli üksnes raha liigutamine, kuid ta ei otsustanud seda, kustkohast ja millises summas. Seda otsustas M (I kd, tl 216 - 3. veebruari 2025. a kohtuistungi protokoll, lk 21). Kõiki neid asjaolusid on arvestanud ka maakohus ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et kaasaaitamisteod panid toime M ja EL. Kolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, justkui võiks maakohtu järelduse ümber lükata asjaolu, et 7. detsembril 2018 (s.o pärast kaasaaitamistegude toimepanemist) küsib M MAlt keerulise finantsseisu lahendamiseks nõu. Apellandi järeldus, et e-kirjast tulenevalt tagas finantsvahendite olemasolu MA ise, on otsitud. Finantsseisu parandamiseks nõu küsimine ei ole samastatav otsustusõigusega ülekannete tegemise osas.
36.Kolleegiumi hinnangul on veenvalt tõendatud, et soodustuskelmuse panid toime ja organiseerisid M ja EL. Samuti oli nende korraldatud ja kontrolli all see, kuidas 7(21)
1-23-5549 kontsernisiseselt tagati raharingideks vajaminev raha. Ringkonnakohus leiab, et M ja EL oleks käsitatavad vahendlike täideviijatena isegi juhul, kui nad ei andnud igal üksikjuhtumil vahetut juhist ülekande tegemiseks koosseisueksimuses tegutsevatele MAle või QLle, kuid töötasid välja süüteoplaani, sh tagasid sellise töökorralduse, et raharingideks vajaminev raha saadakse vajadusel teiste kontserni kuuluvate juriidiliste isikute vara arvelt (vrd maksukelmuse korral – RKKK 19.04.2022, 1-18-158/266, p-d 6566).
37.Kokkuvõtvalt tuvastas maakohus õigesti, et füüsiliste isikutena panid teo toime M ja EL. Seda järeldust tehes ei väljunud maakohus süüdistuse piirest. (IV) Kaasaaitamisteo ja põhiteo seos
38.Kaitsja leiab, et Freselle Customs & Logistics OÜ arvelduskontolt võeti ja kanti tagasi vahendeid juhuslikult, mistõttu ei olnud need vajalikud kelmuse toimepanemiseks. GTS Group OÜ ja Larix Partners OÜ vahel sõlmiti 5. novembril 2018 laenuleping, mille alusel tehti väljamaksed 6. ja 7. novembril 2018. Lisaks oli ülekannete ajal kasutusel Swedbank AS-i arvelduskrediit. Niisiis on väär seisukoht, et GTS Express OÜ vajas Freselle Customs & Logistics OÜ-lt saadud vahendeid soodustuskelmuse toimepanemiseks. Kõik Freselle Customs & Logistics OÜ ülekanded läksid esmalt hoopis automaatselt Swedbank AS arvelduskrediidi katteks, mille tulemusel vabanes samas summas arvelduskrediidi limiit ja vabanenud arvelduskrediidi limiiti kasutati tegelikult nn raharingideks. Apellant märgib, et sarnaselt võiks kaasaaitamises süüdistada Swedbank AS-i, kes andis kontserni ühingutele kasutamiseks arvelduskrediiti. Sisuliselt leiab kaitsja, et Freselle Customs & Logistics OÜ poolt ülekannete tegemine GTS Express OÜ-le ei ole käsitatav kaasaitamisena KarS § 22 lg 3 mõttes. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu.
39.KarS § 22 lg 3 järgi on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi.
40.Maakohus tuvastas, et põhiteo – s.o. KarS § 210 lg-tele 2 ja 3 vastava kuriteo – panid toime Erki ja M ning GTS Express OÜ (viimase nimega FL Transport OÜ (pankrotis)) (maakohtu otsuse p-d 1-54, kokkuvõtvalt p 54).
41.Maakohus tuvastas veenvalt sellegi, milline oli Freselle Customs & Logistics OÜ roll raharingides: Freselle Customs & Logistics OÜ tegi korduvalt GTS Express OÜ-le ülekandeid laenu või arvelduskrediidi selgitustega, mille arvelt tasus GTS Express OÜ projektis teenuse osutajatena osalenud Almic OÜ ja Jan Tomson Disain OÜ arveid. Seos ülekannete ja arvete tasumise vahel on ilmne, kui kõrvutada nii ülekannete ja arvete summasid kui ka nende kuupäevi (vt maakohtu otsuse p-d 15-48 ja 57).
42.Ehkki kaasaaitamistegu peab olema põhiteoga põhjuslikus seoses, ei tähenda see, et kaasaaitamistegu peaks olema täideviimisteo absoluutseks eelduseks. Kaasaaitaja tegu peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut, kuid nõutav ei ole see, et ilma osavõtuteota oleks põhitegu üldse ära jäänud (RKKK 30.06.2016, 3-1-1-54-16, p 17).
43.Kaitsja käsitlus, justkui läksid Freselle Customs & Logistics OÜ ülekanded Swedbank AS arvelduskrediidi katteks ning raharingideks kasutati hoopis vabanenud arvelduskrediiti, on kunstlik. Taolist vahetegu kontol olevate vahendite kasutamisel teha ei saa. Sellest
8(21)
1-23-5549 hoolimata ei lükkaks ka kaitsja käsitlus kaasaaitamisteo ja põhiteo omavahelist seost ümber, vaid sootuks kinnitaks seda.
44.Aineline kaasabi soodustab põhitegu ka siis, kui üle antud vahendit ei kasutata vahetult süüteo toimepanemiseks, vaid näiteks süüteovahendi hankimiseks (nt antakse täideviijale raha mõrvarelva ostmiseks vmt). Maakohus käsitles nii seda, et GTS Express OÜ-l oli Swedbank AS-iga sõlmitud arvelduskrediidilepingu alusel võimalik minna kontoga miinusesse kuni 200 000 eurot kui ka seda, miks puudusid GTS Express OÜ-l sellegipoolest vahendid (näiliku) omafinantseeringu tasumiseks (maakohtu otsuse p 65). Maakohtu tuvastatud asjaoludel ei teki isegi teoreetilist kahtlust selles, et Freselle Customs & Logistics OÜ ülekanded GTS Express OÜ-le võinuks olla juhuslikku laadi. Kaitsja käsitlus, et Freselle Customs & Logistics OÜ ülekanded võimaldasid kasutada Swedbank AS-ga sõlmitud lepingust tulenevat arvelduskrediiti raharingide tarbeks kinnitabki maakohtu veendumust, et Freselle Customs & Logistics OÜ ülekanded olid raharingide – ning seega ka soodustuskelmuse – tarbeks vajalikud.
45.Jälgitav ei ole kaitsja arutluskäik selle kohta, et GTS Express OÜ-l olid vajalikud vahendid olemas tänu Larix Partners OÜ-ga sõlmitud laenulepingule. Nagu kaitsja märgib, tehti laenulepingu alusel ülekanded alles novembris 2018. Raharingid toimusid enne seda. Eelnevast hoolimata ei välistaks kaasaaitamisteo ja põhiteo vahelise põhjuslikkuse jaatamist ka see, kui oleks tuvastatud, et GTS Express OÜ-l oli teoreetiliselt võimalik hankida raharingideks vahendeid ka mujalt. Nagu selgitatud, ei nõua kaasaaitamisteo ja põhiteo vaheline põhjuslikkus seda, et kaasaaitamisteo mõttelisel eemaldamisel langeks põhitegu ära. Põhjuslikkuse jaatamiseks piisab sellest, et kaasaaitamistegu põhiteo toimepanemist soodustas: asjaolu, mille maakohus tuvastas veatult. Sarnaselt ei välista nt mõrvarelva andja vastutust kaasaaitamise eest see, et täideviija võinuks tapmisvahendi küsida ka kelleltki teiselt (või oli tal sarnane vahend ka endal olemas).
46.Ekslik on apellandi käsitlus, et sarnaselt võiks kaasaaitamises süüdistada Swedbank AS-i, kes võimaldas GTS Express OÜ-l kasutada arvelduskrediiti. KarS § 22 lg 3 järgi peab põhitegu objektiivselt soodustav kaasaaitamistegu olema kaasaaitajale ka subjektiivselt omistatav. See tähendab, et lisaks tahtlikule kaasaaitamisteole peab osavõtja tahtlus hõlmama ka põhiteo, st täideviija poolt tahtliku õigusvastase teo toimepanemise (vt ka RKKK 14.11.2019, 1-18-4372/82, p 33). Sellisest tahtlusest kaitsja toodud näites kõneleda ei saa. (V) Teo toimepanemine juriidilise isiku huvides (1) Sissejuhatus
47.Apellatsioonimenetluse üks sõlmküsimusi on see, kas kaasaaitamistegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Maakohus leidis, et tegu pandi toime Freselle Customs & Logistics OÜ huvides, sest 1) ta sai endale osa GTS Express OÜ väljapetetud toetusest ning 2) toetuse raames väljaarendatav IT-lahendus oli vajalik ka GTS Express OÜ tütarettevõtte Freselle Customs & Logistics OÜ majandustegevuse edendamiseks.
48.Apellant leiab, et M ja EL tegutsesid isiklikes huvides ja Freselle Customs & Logistics OÜ huvide vastaselt. Tegelikult on Freselle Customs & Logistics OÜ kannatanu ning nende sattumine raharingi oli juhuslikku laadi. Kaitsja leiab, et juriidilise isiku huvides tegutsemise mõistet tuleb sisustada TsÜS § 35 ja ÄS § 187 järgi. 9(21)
1-23-5549
49.Ringkonnakohus leiab, et kaitsja sisustab KarS § 14 lg-s 1 sätesatud juriidilise isiku huvi mõistet liialt kitsalt. Kolleegium on seisukohal, et kaasaaitamistegu pandi süüdistuses kirjeldatud ning maakohtu tuvastatud asjaoludel toime Freselle Customs & Logistics OÜ huvides isegi siis, kui viimane ei oleks saanud endale osa väljapetetud toetusest ning väljaarendatav IT-süsteem ei oleks olnud talle vajalik (2). Eelnevast hoolimata jagab ringkonnakohus maakohtu ja prokuratuuri seisukohta ka selles, et kaasaaitamistegu pandi toime Freselle Customs & Logistics OÜ huvides seetõttu, et projekti arvel teostatav ITlahendus oli viimasele tarvilik (3). Samuti oli teo toimepanemine Freselle Customs & Logistics OÜ huvides, sest tal oli võimalus saada osa välja petetud toetusrahadest (4). Järeldust, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides ei väära ka ülejäänud apellatsiooniväited (5). (2) Juriidilise isiku huvi sõltumata IT-süsteemi vajadusest ning väljapetetud toetusraha saamisest
50.KarS § 14 lg-s 1 sätestatud juriidilise isiku huvi mõistet ei tule sisustada üksnes eraõiguslikust (ühinguõiguslikust) arusaamast lähtuvalt ega võttes aluseks üksnes objektiivse ning abstraktse arusaama sellest, et äriühingu huvides on vaid kasumi teenimine. Seega ei saa huvi-kriteeriumit eitada ainuüksi põhjusel, et juriidilise isiku nimel süüteokoosseisu täites võidi kahjustada äriühingu varalisi huve. Tulenevalt kahe õigusharu ülesannete erinevusest, ei peagi juriidilise isiku huvi era- ja karistusõiguslik sisustamine tingimata kokku langema (vrd analoogiliselt RKKK 12.10.2012, 3-1-1-40-12, p 9 ja seal viidatud kohtupraktika). Analoogiliselt, ehkki teistpidises kontekstis, ei taga karistusõigus juriidilise isiku abstraktsetele (st tema osanike tahtest sõltumatutele) varalistele huvidele kaitset, kui juriidilise isiku varalise seisundi kahjustamine toimub selle ainuosaniku nõusolekul, olgugi et äriühingu varatuks tegemine oleks vaevalt kooskõlas arusaamaga äriühingu eesmärgist teenida kasumit (RKKK 26.06.2020, 1-199575/46, p 38; 05.12.2014, 3-1-1-52-14, p-d 13-17).
51.Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus ei ole vajalik üksnes selleks, et heidutada süütegude toimepanemist juriidilise isiku varaliste huvide edendamiseks. Juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse üheks lähtekohaks on ka juriidilise isiku käsitamine millegi enama kui õigussubjektse varakogumina. Juriidilistele isikutele õigusvõime andmisega kaasneb täiendav süütegude toimepanemise oht, mille eest tuleb õiguskorda kaitsta. Ühelt poolt väljendub see oht juriidilise isiku loodud grupidünaamikas: juriidilise isiku nimel tegutsevad inimesed võivad toime panna tegusid, mida nad muidu ei teeks. Teiselt poolt teeb juriidilise isiku olemasolu mitmete süütegude toimepanemise üldse võimalikuks või vähemasti hõlbustab seda (nt võimalus anda välja võltsitud arveid, osaleda riigihangetel, saada ligipääs suuremale varakogumile jpm). Juriidilise isiku huvi mõistet tuleb sisustada eespool märgitud põhimõtteid silmas pidades.
52.Riigikohus on selgitanud, et nõudes, et tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides, väljendub juriidilise isiku ja teo vaheline side. Juriidilise isikuga ei ole seotud juriidilise isiku organi liikmete kogu tegevus, vaid ainult osa sellest. Teod, mis on toime pandud väga selgepiiriliselt organi liikmete enda huvides, ei ole omistatavad juriidilisele isikule. Samas võivad juriidilise isiku huvid olla laiemad kui üksnes varalise kasu saamine ning puudutada ka valdkondi, mis jäävad tema põhitegevusest (äriregistrisse kantud tegevusaladest) väljapoole. Küsimus sellest, kas tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides, tuleb lahendada igal konkreetsel juhul lähtuvalt kriminaalasjas tuvastatud faktilistest asjaoludest. (vt RKKK 06.05.2005, 3-1-1-137-04, p 20; 25.03.2005, 3-1-1-905, p 9). 10(21)
1-23-5549
53.Eespool viidatud põhimõtetest tulenevalt tuleb teo toimepanemist juriidilise isiku huvides eitada ennekõike siis, kui süütegu pannakse toime küll KarS § 14 lg-s 1 (süüteo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis) nimetatud isiku poolt, kuid see on selgelt lahutatud juriidilise isiku tegevusest: nt juriidilise isiku juhatuse liige taotleb eraisikuna soodustust oma eramu renoveerimiseks ning paneb sealjuures üksnes oma huvides toime soodustuskelmuse.
54.Küll aga ei ole juriidilise isiku huvi välistatud üksnes seetõttu, et süüteokoosseisule vastav tegevus ei edenda juriidilise isiku varalisi huve. Olukorras, kus süütegu pannakse toime juriidilise isiku tegevuse raames – iseäranis siis, kui koosseisupärane tegu seisnebki juriidilise isiku nimel tehtavas tehingus – saab juriidilise isiku huve sisustada ka seeläbi, milliseid eesmärke on juriidilise isiku tegevusele seadnud tema osanikud ja juhatus. Näiteks saab juriidilist isikut, kelle tegevusalaks on pagaritoodete müümine, karistada terrorismi rahastamise eest, kui tema juhatuse liige teeb osanike nõusolekul (või suisa suunisel) juriidilise isiku nimelt ülekandeid terroristlikule organisatsioonile. Analoogiliselt vastutab juriidiline isik sarnastel asjaoludel rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise eest, kui juriidilise isiku nimelt tehakse annetusi sanktsioneeritud isikutele. Kui juriidilise isiku tahte suunamiseks pädevad organid nii otsustavad ning seda tehakse juriidilise isiku nimel, võib juriidilise isiku huvides olla mistahes käitumisviis, sh kuriteole kaasa aitamine (nt võltsitud dokumentide väljastamine selleks, et kolmas isik saaks neile tuginedes kelmusi toime panna jmt). Selline tõlgendus on vajalik seetõttu, et vastasel juhul jääks saavutamata üks juriidilise isiku karistusõigusliku vastutusega taotletavatest eesmärkidest: kaitsta õiguskorda juriidilise isiku olemusest tulenevate ohtude eest ning heidutada juriidilise isiku kasutamist kuritegude toimepanemiseks.
55.Lisaks eespool selgitatule saab juriidilise isiku huvi sisustada ka kontsernihuvi kaudu. Vähemasti üldjuhul on juriidilise isiku huvides toime pandud ka selline tegu, mis tehakse kontserni kui terviku huvides ning seda isegi siis, kui emaettevõtja ei ole juhiste andmisel järginud ÄS § 61 lg-s 1 sätestatud vorminõudeid. Sellisele huvile on viidatud ka süüdistuse tekstis, milles märgitakse, et toetust välja pettes oli eesmärgiks suunata toetusena laekuv raha nii arendusprojekti tegelike kulude tasumiseks kui ka kontserni kuuluvate äriühingute majandustegevuses tekkinud muude jooksvate kulude katmiseks ja süvenevate makseraskuste leevendamiseks.
56.Käsilolevas kriminaalasjas on kaasaaitamisteoks Freselle Customs & Logistics OÜ nimel laenu või arvelduskrediidi andmine GTS Express OÜ-le. Niisiis seisnes kaasaaitamistegu tehingus, mille osapooleks oli süüdistatavast juriidiline isik. Veelgi enam, tegemist oli tehingutega sama kontserni äriühingute vahel, sealjuures oli kõigi äriühingute tegevus perekond Lastikute kontrolli all, kelle pädevuses oli juriidilise isiku tahte kujundamine ja väljendamine. Sellises olukorras ei saa kõnelda Freselle Customs & Logistics OÜ-le etteheidetavast kaasaaitamisest kui millestki, mis olnuks vastuolus tema huvidega või jäänuks selgelt väljapoole juriidilise isiku tegevusest. Vastupidi, Freselle Customs & Logistics OÜ täitis seda eesmärki, mille tema juhatus talle seadnud oli: hõlbustada kontserni kuuluval juriidilisel isikul soodustuskelmuse toimepanemist.
57.Neil asjaoludel juriidilise isiku huvi kriteeriumi sisustamine ei välju ka süüdistusakti piirest. Süüdistusakt kirjeldab äriühingute omavahelisi suhteid ning seda, et kogu tegevus oli Lastikute kontrolli all. Ka ei ole selline õiguslik hinnang pooltele üllatuslik. Ka ringkonnakohus küsis pooltelt istungil, kas juriidilise isiku huvi mõistet võib sisustada ka kontsernihuvi kaudu. 11(21)
1-23-5549
58.Kokkuvõtvalt järeldab ringkonnakohus, et kriminaalasjas kogutud tõendeid arvestades pandi süüdistuses kirjeldatud tegu toime juriidilise isiku huvides sõltumata sellest, kas huvi-kriteeriumi jaatamise tingiks ka see, et Freselle Customs & Logistics OÜ-l oli vajadus arendatava IT-süsteemi järgi või see, et Freselle Customs & Logistics OÜ sai osa väljapetetud rahast endale ning tasus selle arvelt enda maksukohustusi. (3) Vajadus IT-süsteemi järgi
59.Apellatsioonis vaidlustatakse maakohtu järeldust, et IT-arendust oli vaja ka Freselle Customs & Logistics OÜ-le. Kaitsja märgib, et viimane kasutas ning kasutab senini Cone tarkvaralahendust. Apellant leiab, et maakohus eksis tunnistajate ütlusi hinnates ning tegi loogikavea. Samuti leiab kaitsja, et prokuröri süüdistuskõnes esitatud väide, et Cone programmi osas võeti 2018. a sügisel vastu otsus, et selle kasutamine lõpetatakse, oli uudne ja süüdistusakti piirest väljuv. Seega tuleb see väide jätta tähelepanuta. Ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamiseks põhjust ei näe.
60.Etteheide süüdistusakti piiridest väljumise kohta ei ole põhjendatud. Süüdistuses on tarvis asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Samas ei pea süüdistus sisaldama ega saagi sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus (RKKK 23.12.2024, 1-21-8803/138, p 44). Kõnesoleval juhul sisaldas süüdistus juriidilise isiku huvi sisustamiseks vajalikku faktilist asjaolu: ITarendust oli tarvis ka Freselle Customs & Logistics OÜ majandustegevuses. See, millistest tõenditest sellise järelduse teha saab (mh, kas Cone programmi osas oli vastu võetud otsus, et selle kasutamine lõpetatakse), ei pea süüdistuse tekstist nähtuma. Järelikult on etteheide süüdistuse piirest väljumise kohta ainetu.
61.Maakohus põhjendas otsuse p-des 73-86 jälgitavalt ja põhjalikult, miks hoolimata kaitsja vastupidisest seisukohast ning tema viidatud tunnistajate ütlustest, pidi IT-süsteemide arendus toetama ka Freselle Customs & Logistics OÜ majandustegevust. Apellatsioonimenetluses esitatud väide, et tarkvaraarenduse valmimise järel ei oleks enam Freselle Customs & Logistics OÜ teenuste järele vajadust olnud, ei tugine tõenditele ning on oletuslik. Liiatigi veel olukorras, kus maakohtu analüüsitud tõendid (sh, kuid mitte ainult, maakohtu otsuse p-s 79 viidatud hinnapakkumine) võimaldavad veenvalt järeldada, et programmi oleks hakanud kasutama ka Freselle Customs & Logistics OÜ. Ka soostub ringkonnakohus prokuratuuriga selles, et kaitsja positsioon on ses küsimuses mõneti heitlik. Ühelt poolt väidab kaitsja, et Freselle Customs & Logistics OÜ-d kasutati kurjasti ära ning plaan oli selle äriühingu tegevus lõpetada, teiselt poolt tugineb kaitsja sellele, et perekond Lastikud pidasid Freselle Customs & Logistics OÜ hoidmist kõiksugu negatiivsete tagajärgede eest äärmiselt oluliseks ega tahtnud kuidagi viimase tegevust kahjustada.
62.Kuna ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus asjaolude tuvastamisel menetlusõigust rikkunud ning apellatsioonis ei esitata selliseid vastuväiteid, millega maakohus juba tegelenud ei ole, ei korda kolleegium maakohtu põhjendusi.
63.Järelikult pandi kaasaaitamistegu toime Freselle Customs & Logistics OÜ huvides (ka) seetõttu, et pettusega saadud toetuse arvelt arendatavast IT-süsteemist oleks kasu saanud ka Freselle Customs & Logistics OÜ. (4) Väljapetetud toetusraha saamine 12(21)
1-23-5549
64.Maakohus soostus süüdistusega, et tegu pandi toime Freselle Customs & Logistics OÜ huvides ka seetõttu, et Freselle Customs & Logistics OÜ sai osa GTS Express OÜ väljapetetud toetusest. Apellant ei vaidlusta seda, et Freselle Customs & Logistics OÜ-le kanti GTS Express OÜ poolt edasi 39 521 eurot 94 senti, mis oli kannatanult välja petetud raha. Küll aga ei näita see kaitsja arvates, et kaasaaitamistegu oleks toime pandud Freselle Customs & Logistics OÜ huvides, sest raharingide tulemusel jäi Freselle Customs & Logistics OÜ kokkuvõttes miinusesse.
65.Ringkonnakohus nõustub prokuröri käsitlusega, et raharingide tulemusel miinusesse jäämine ei välista seda, et konkreetsel ajahetkel oli kannatanu arvelt väljapetetud raha kaasaaitaja käsutusse saamine kriitilise tähtsusega ning tema huvides. Sellise olukorraga on tegemist ka prokuratuuri välja toodud olukorras, kus raha on tarvis maksude tähtaegseks tasumiseks ning sellest võib sõltuda tolliagentuuri tegevusloa säilitamine.
66.Samas möönab ringkonnakohus, et pettuse tulemusena saadud raha laekumine Freselle Customs & Logistics OÜ arvelduskontole ning viimase (häda)vajadus selle raha järele, ei näita eraldivõetuna, et kaasaaitamistegu pandi toime Freselle Customs & Logistics OÜ huvides. Juriidilise isiku organi liikme tegutsemine juriidilise isiku huvides ei ole mitte deliktistruktuuri iseseisev neljas element, vaid süüteokoosseisu osis (RKKK 09.04.2008, 3-1-1-9-08, p 8). Sellest tulenevalt peab tegutsemine juriidilise isiku huvides olema teo toimepanemise hetkel hõlmatud ka toimepanija tahtlusega. Kaasaaitamisteo järgne tegelikkus, sh kriminaaltulu jagamine ainelist kaasabi osutanud juriidilise isikuga, võib küll olla asjaolu, mis viitab kaudselt sellele, et kaasaaitamisteo hetkel lähtuti ka juriidilise isiku huvidest, ent võimalik on ka teistsugune olukord.
67.Näitena toob kolleegium järgmise olukorra: A on OÜ X juhatuse ainuke liige, samuti selle ainuosanik. Ühel õhtul näeb ta, et naabrimees B murrab maja ees olevasse alajaama sisse ning varastab sealt kaablit. Heanaaberlike suhete hoidmiseks läheb A teda abistama, näitab taskulambiga valgust ning aitab kaablit B kaubikusse tassida. Vastutasuks A midagi ei küsi. Nädala pärast helistab B A-le ning soovib talle tänutäheks müüdud kaabli eest saadud rahast teatud osa üle kanda. A nõustub ettepanekuga ning laseb raha kanda OÜ X arvelduskontole. Ehkki toodud näites vastutab A vargusele kaasaaitamise eest, ei pannud ta tegu toime juriidilise isiku huvides, sest teo toimepanemise hetkel ei pidanud A isegi võimalikuks, et see võiks kuidagi OÜ X huve teenida. Samuti ei pannud ta tegu toime OÜ-d X esindades. See, et tagantjärele sai OÜ X oma organi liikme toime pandud teost kasu, ei võimalda juriidilisele isikule karistusõiguslikku vastutust vargusele kaasaaitamise eest omistada (välistatud ei ole OÜ X vastutus KarS § 202 lg 3 järgi). Olukord oleks aga teine, kui A oleks pakkunud B-le oma abi üksnes vastutasu eest ning pidades sel hetkel silmas, et saadav tasu laekuks OÜ X kontole.
68.Maakohtu uuritud tõenditest nähtub, et ehkki Freselle Customs & Logistics OÜ jäi lõppastmes raharingide tulemusena miinusesse, kanti üldjuhul tema poolt GTS Express OÜ-le antud arvelduskrediidid ja laenud sarnases suurusjärgus tagasi. Nii ei saa järeldada, et kaasaaitamistegude toimepanemisel oleks miinusesse jäämist ette nähtud. Pigem oli see tingitud süvenenud makseraskustest. Seda, et Freselle Customs & Logistics OÜ-d ei soovitud kuidagi kahjustada, väidab ka apellant (ehkki teise argumendi toetuseks). Maksukohustuse täitmiseks hädavajaliku raha laekumine Freselle Customs & Logistics OÜ kontole toetab aga süüdistuses esitatud väidet, et toetust välja pettes oli Lastikute üheks eesmärgiks suunata toetusena laekuv raha mh kontserni kuuluvate äriühingute (sh Freselle Customs & Logistics OÜ) majandustegevuses tekkinud muude jooksvate kulude katmiseks ja süvenevate makseraskuste leevendamiseks. See seondub ka ringkonnakohtu 13(21)
1-23-5549 poolt eespool viidatud kontsernihuvi kaalutlustega. Järelikult pandi kaasaaitamistegu Freselle Customs & Logistics OÜ huvides toime ka seetõttu, et viimasel oli võimalus saada osa välja petetud toetusrahadest ning seda hoolimata sellest, et plaan ei kandnud lõpuni vilja ning Freselle Customs & Logistics OÜ jäi lõppastmes miinusesse. Seega soostub ringkonnakohus põhimõtteliselt maakohtu järeldusega, ent ei pea eraldiseisvalt määravaks fakti, et toetusraha laekus Freselle Customs & Logistics OÜ arvelduskontole. Toetusraha laekumine oli aga üks näide sellest, et soodustuskelmuse toimepanemine oli Freselle Customs & Logistics OÜ huvides ka seetõttu, et toimepanijad pidasid soodustuskelmusele kaasa aitamisel silmas muuhulgas seda, et laekunud toetusrahade abil on võimalik leevendada ka Freselle Customs & Logistics OÜ makseraskusi ning seda hoolimata sellest, et tegelikkuses jäi süüdistatava saldo kaasaaitamistegude toimepanemise tulemusena negatiivseks. (6) Vastused ülejäänud apellatsiooniväidetele
69.Kaitsja märgib, et 7. detsembri 2018. a e-kirjast nähtub, et M ja EL tahtsid Freselle Customs & Logistics OÜ-d hoida. Sellega seoses tegi maakohus elementaarse loogikavea. Kui nad tahtsid Freselle Customs & Logistics OÜ-d hoida, siis see sisuliselt välistab selle, et nad oleks juriidilise isiku huvides kuriteo toime pannud.
70.Seda mõttekäiku ringkonnakohus ei jaga. Mõistetavalt ei ole ühegi juriidilise isiku huvides see, et ta kuriteo toimepanemise eest karistada saaks, kuid KarS § 14 lg-s 1 sätestatud huvi tuleb hinnata teo toimepanemise hetke seisuga ning selle hindamisel tuleb kõrvale jätta võimalus, et teole järgneb karistus. Teisisõnu ei ole tegemist saldopõhimõttel tehtava otsustusega, kus ühel pool on kuriteost saadav kasu ning teisel pool karistus ja muud süüdimõistmisest tingitud õigusjärelmid. Karistusõigus peab tagama, et kuritegude toimepanemine ei ole kasu(m)lik. Kuriteoga saadavast kasust eesootava karistuse ja muude õigusjärelmite maha lahutamine peaks seega üldjuhul alati viima tõdemusele, et teo toimepanemine ei ole juriidilise isiku huvides. Selline tõlgendus ei ole mõistagi võimalik. Järelikult ei viita Freselle Customs & Logistics OÜ hoidmise soov kuidagi sellele, et tegu ei pandud toime juriidilise isiku huvides. Veelgi enam, nagu ringkonnakohus eespoolgi viitas, siis kaitsja argumentatsioon selle kohta, et Freselle Customs & Logistics OÜ-d sooviti hoida, räägib hoopis süüdistusversiooni kasuks. Kui Freselle Customs & Logistics OÜ-d sooviti hoida ning tema tegevust edendada, ei oleks ilmselt ka tema nimelt GTS Express OÜ-le antud arvelduskrediite ja laene teadmisega, et kõike ei õnnestu Freselle Customs & Logistics OÜ-le tagastada. See aga omakorda õõnestab kaitsja positsiooni osas, kus ta tugineb asjaolule huvi-kriteeriumi eitamisel sellele, et raharingide tulemusel jäi Freselle Customs & Logistics OÜ miinusesse (vt selle kohta ka ringkonnakohtu otsuse p 68).
71.Kaitsja on märkimisväärse osa apellatsioonist pühendanud teooriale, et kõnesolev soodustuskelmus oli väike osa suurest plaanist: sisuliselt eelmänguks järgmisele suurele soodustuskelmusele ning see kõik teenis tegelikult füüsiliste isikute huve. Ringkonnakohtu hinnangul viitavad kaitsja välja toodud asjaolud kahtlusele, et toime võidi panna teisigi soodustuskelmusi, ent ei kummuta maakohtu järeldust, et konkreetne kaasaaitamistegu pandi toime Freselle Customs & Logistics OÜ huvides. Kaitsja tõlgendus, et tegu on suurema kelmusega, mille sisuks oli raha välja petmine hoolimata kasutatavatest ärikehadest, tugineb juriidilise isiku huvi mõiste liialt kitsal sisustamisel. Viidatud 7. jaanuari 2019. a kiri osutab kolleegiumi hinnangul pigem sellele, et äritegevuse ebaõnnestumise tõttu otsustati otsad kokku tõmmata, edasisest arendusest loobuda ning kogu IT arendus teise juriidilise isiku alla viia (VIII kd, tl 161 pöördel). Ka 14(21)
1-23-5549 ei viita M 16. ja 22. augusti 2018. a kirjad AMle (XI kd, tl-d 154-158) kolleegiumi hinnangul sellele, et tegemist oleks osaga üksnes füüsiliste isikute rikastumiseks kavandatud skeemist. Esiteks, nagu kolleegium eespool selgitas, mõistab kaitsja juriidilise isiku huvi mõistet liialt kitsalt. Teiseks viidatakse neis kirjades mh ettevõtte omandamisele, samuti IT-süsteemi laiendamisest nn Target ettevõttesse. Sellest ei ole võimalik teha neid järeldusi nagu kaitsja apellatsioonis palub. Ka ringkonnakohtu vastu võetud täiendavad tõendid ei välista kuidagi seda, et kriminaalmenetluse esemeks olnud konkreetne soodustuskelmus pandi toime juriidilise isiku huvides. Samuti peab kolleegium asjakohaseks prokuratuuri vastuväiteid, mille kohaselt oli arvatav hilisem soodustuskelmus käsiloleva menetluse esemeks olevast teost ajaliselt lahutatud, toime pandud teise rakendusüksuse suhtes ning erineva projekti tarbeks. (6) Kokkuvõte
72.Kokkuvõtvalt on Freselle Customs & Logistics OÜ juhatuse liikmete toime pandud kaasaaitamistegu KarS § 14 lg 1 järgi omistatav Freselle Customs & Logistics OÜ-le seetõttu, et 1) Freselle Customs & Logistics OÜ oleks võtnud väljapetetud toetuse arvelt arendatava IT-süsteemist vähemalt osaliselt kasutusele; 2) Freselle Customs & Logistics OÜ-l oli võimalus saada osa välja petetud toetusrahadest ning seda eesmärki peeti ka soodustuskelmusele kaasaaitamisel silmas. Eelnevast hoolimata pandi tegu aga toime süüdistatava huvides ka seetõttu, et laene ja arvelduskrediite anti Freselle Customs & Logistics OÜ majandustegevuses ning tema vara arvelt ja eesmärgil, mis oli kooskõlas tema juhatuse liikmete ja osanike soovidega, sh eesmärgil, et väljapetetavaid vahendeid oleks võimalik kasutada kontserni kuuluvate äriühingute huvides. Järelikult ei tingi apellatsiooniväited maakohtu otsuse tühistamist. (VI) Konfiskeerimine
73.Maakohus mõistis Freselle Customs & Logistics OÜ-lt välja 39 521 eurot 94 senti süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks. Kaitsja leiab, et vara konfiskeerimine on ebaproportsionaalne erinevatel põhjustel, mh seetõttu, et kogu kahju on kannatanutele hüvitatud ning Freselle Customs & Logistics OÜ jäi raharingide tulemusena miinusesse ja sai ise kahju. Ringkonnakohus soostub apellandiga selles, et konfiskeerimise asendamiseks alust ei olnud ning tühistab ses osas maakohtu otsuse.
74.Riigikohtu praktika järgi tuleb süüteoga saadud vara ulatus enamasti kindlaks teha saldopõhimõttel. Seega tuleb üldjuhul võrrelda toimepanija varalist seisundit (vara väärtust) pärast süütegu sellega, milline see seisund olnuks siis, kui süütegu poleks toime pandud (RKKK 23.12.2020, 1-20-3925/21, p-d 32-33, kaldkirjas ringkonnakohtu rõhutused). Ringkonnakohtu hinnangul on see põhimõte iseäranis asjakohane siis, kui tegemist on kannatanuta süüteoga, kus toimepanija ei rikastu kannatanu arvel (nt narkootikumide müük või ebaseaduslik majandustegevus). Seevastu ei välista kolleegium saldopõhimõttest kõrvale kaldumist siis, kui kriminaaltulu teeniti kannatanu arvel, kannatanule ei ole kuriteoga saadut tagastatud ning konfiskeerimisnõue ei oleks välistatud ka KarS § 831 lg 3 teise lause alusel. Näiteks on olukord, kus toimepanijad on massiliste telefonikelmuste toimepanemiseks teinud suuri investeeringuid, nad tabatakse enne kui nad on jõudnud teenida piisavalt kriminaaltulu, et tehtud investeeringud katta ning kriminaalmenetluses õnnestub küll tuvastada kannatanute arvelt teenitud tulu, ent mitte kõiki kannatanuid, mistõttu ei ole kõik kannatanud ka süüdistatavate vastu tsiviilhagi esitanud. Sel juhul kõneleks saldopõhimõttest irdumise ning brutopõhimõtte kohaldamise kasuks ainuüksi see, et sellise vara konfiskeerimisel võib hiljem tuvastatud kannatanul 15(21)
1-23-5549 olla võimalik saada temalt välja petetu riigi käest tagasi tuginedes nn konfiskeerimispandiõigusele (vt RKKK 27.01.2022, 1-21-2156/48, p-d 20-28). Ka ei oleks konfiskeerimise eesmärgiga kooskõlas see, kui süüteo toimepanemiseks kantud kulusid saaks osaliselt katta kannatanult õigusvastaselt välja petetud raha arvel, mis jääb kannatanule tagastamata. Arutatavas asjas sai küll Freselle Customs & Logistics OÜ vara kannatanu arvelt, kuid vaidlust ei ole selles, et kannatanule on tänaseks kogu temalt välja petetud vara tagastatud. Neid asjaolusid arvestades tuleb ringkonnakohtu hinnangul saldopõhimõttest lähtuda ka käsiloleval juhul.
75.Pooled ei vaidle selle üle, et raharingide tulemusel ei saanud süüdistatav kogu GTS Express OÜ-le süüteo toimepanemiseks välja laenatud raha tagasi. Vastuseks ringkonnakohtu küsimusele ei välistanud prokuratuur istungil, et Freselle Customs & Logistics OÜ-l võib enammakstud raha osas olla säilinud nõudeõigus. Kolleegium tõdeb, et süüteo toimepanemisega rikastumist võib jaatada ka siis, kui süüdistatava kuriteojärgne saldo on positiivne võttes sh arvesse temal teo toimepanemisest tekkinud nõudeõigusi. Määravaks ei ole aga nõudeõiguse nominaal-, vaid reaalväärtus. Teisisõnu ei saa lähtuda üksnes nõudeõiguse õiguslikust suurusest, vaid ka sellest, kas see nõudeõigus on faktiliselt realiseeritav (vt RKKK 28.11.2022, 1-21-697/63 p-d 71-72). Ehkki selles, et nõudeõigus ei ole faktiliselt realiseeritav, on tõendamiskoormis peaasjalikult süüdistataval (vt samas p 72), on GTS Express OÜ (uue nimega FL Transport OÜ (pankrotis)) maksejõuetus kolleegiumi hinnangul piisavalt tõendatud nentimaks, et võimalik tagasinõue ei ole täies mahus kindlasti perspektiivikas. Ka prokuratuur põhjendas eraldatud kriminaalasjas GTS Express OÜ erakordselt leebet kohtlemist asjaoluga, et viimane on pankrotis (vt ringkonnakohtu otsuse p 90). Eelnevast hoolimata on kolleegiumi hinnangul siiski võimalik vaid see, et Freselle Customs & Logistics OÜ nõudeõigus hõlmaks ligikaudu selle osa antud laenudest või arvelduskrediidist, mida ta tagasi ei saanud (sh kannatanu arvelt). Seega oleks isegi nõude nominaal- ja reaalväärtuse ühtelangemisel saldopõhimõtte rakendamise tulemus eeldatavasti null või sellelähedane. Niisiis ei saa järeldada, et Freselle Customs & Logistics OÜ sai süüteoga vara KarS § 831 lg-te 1 ja 11 mõttes.
76.Kolleegiumi hinnangul oleks aga konfiskeerimine välistatud ka siis, kui saldopõhimõtte rakendamise järel saaks järeldada, et Freselle Customs & Logistics OÜ siiski sai süüteoga vara (või kui leida, et saldopõhimõttest ei tulekski praegusel juhul lähtuda). Süüdistuse esemeks oleva kuriteoga EAS-ile tekitatud kahju on hüvitatud. Seda, et kahju hüvitati teiste süüdistatavate suhtes kokkuleppemenetluses tehtud süüdimõistvate otsuste tulemusena, kinnitas ringkonnakohtule ka EAS-i õigusjärglane Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, lisaks nähtub see kriminaalasja materjalidele lisatud kohtulahenditest (XI kd, tl-d 2, 39-40, 48-49). Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamise tulemusel tagastatakse kogu süüteoga saadud vara kannatanule, langeb ära KarS § 831 eesmärgist lähtuv põhjus süüteoga saadud vara konfiskeerimiseks või selle asendamiseks. Konfiskeerimise ja selle asendamise eesmärk ei ole ära hoida, et mõni süüteo toimepanija või kolmas isik rikastub teise toimepanija või kolmanda isiku arvel, kui summaarselt kuriteo tulemusel ei rikastuta (RKKK 11.06.2021, 1-18-5732/226, p-d 92-93). Hoolimata sellest, et osa kannatanult välja petetud rahast jõudis GTS Express OÜ kaudu Freselle Customs & Logistics OÜ-le, 1) oli tegemist sama kuriteo ühiste (kontsernisiseste) toimepanijatega; 2) Freselle Customs & Logistics OÜ kandis GTS Express OÜ-le kuriteo toimepanemiseks rohkem raha kui ta GTS Express OÜ-lt kannatanu arvelt tagasi sai ning enammakstud raha tagasisaamine on väheperspektiivikas, st Freselle Customs & Logistics OÜ jäi kuriteo toimepanemise tulemusena tegelikult kahjumisse; 3) süüteoga saadud vara tagastati kannatanule, sealjuures ka kontsernisisese toimepanija poolt, kes rikastus Freselle Customs & 16(21)
1-23-5549 Logistics OÜ arvel, ning 4) summaarselt kuriteo tulemusena toimepanijad kasu ei saanud. Selles olukorras ei oma toimepanijate kontsernisisene arveldus enam tähtsust ning süüteoga saadud vara suurusele vastava summa Freselle Customs & Logistics OÜ-lt välja mõistmine ei ole põhjendatud. Kuna süüteoga saadud vara konfiskeerimine (ja selle asendamine) väljuks sel juhul oma eesmärgi piiridest, oleks see süüteo asjaolusid arvestades ebamõistlikult koormav. Seega pidanuks maakohus jätma süüteoga saadud vara konfiskeerimise KarS § 831 lg 3 esimese lause alusel asendamata ka siis, kui ta ei oleks lähtunud saldopõhimõttest või oleks saldopõhimõtte rakendamise järel leidnud, et süüdistatav siiski teenis kuriteoga vara.
77.Hoolimata saldopõhimõtte rakendamisest süüteoga saadud vara konfiskeerimisel, on Riigikohtu praktikas peetud võimalikuks kuriteo toimepanemiseks kasutatud raha konfiskeerimist süüteo toimepanemise vahendina KarS § 83 lg 1 mõttes (vt nt RKKK 17.04.2025, 1-24-4009/22, p 28; 21.09.2023, 1-23-1269/18 p 15; 28.11.2022, 1-21-697/63 p 75). Ringkonnakohus ei ole seotud maakohtu valitud konfiskeerimise õigusliku alusega ning võib seda muuta (RKKK 28.11.2022, 1-21-697/63, p 74). Konfiskeerimise õigusliku aluse muutmine ei oleks pooltele ka üllatuslik, sest ringkonnakohus edastas selle küsimuse pooltele enne istungit ning andis neile võimaluse istungil oma seisukoht väljendada (vrd RKKK 13.02.2026, 1-21-4494/167, p 153). Kuna ringkonnakohus lahendab asja kaitsja apellatsiooni alusel, saaks konfiskeerimise õigusliku aluse asendamist reformatio in peiuskeelust tulenevalt kaaluda üksnes 39 521 euro 94 sendi, mitte kogu raharingideks väljalaenatud raha, ulatuses. Samas märgib ringkonnakohus, et süüteoga saadud vara konfiskeerimine (samuti selle konfiskeerimise asendamine) ei ole kohustuslik ning sealjuures tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõtet (vrd nt RKÜK 12.06.2008, 3-1-137-07, p 23 ja RKKK 16.06.2023, 1-21-5633/135, p 88). Ringkonnakohtu otsuse eelmises punktis toodud kaalutlustel oleks ilmselgelt mittemõõdukas ka sama summa väljamõistmine süüteo toimepanemise vahendi asenduskonfiskeerimise raames.
78.Eespool toodud põhjustel on süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamisel kohaldatud ebaõigesti materiaalõigust. See tingib KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2 ning § 340 lg 2 p 6 alusel apellatsiooni osalise rahuldamise ning maakohtu otsuse tühistamise osas, millega Freselle Customs & Logistics OÜ-lt mõisteti välja 39 521 eurot 94 senti süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks.
79.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse konfiskeerimise asendamise osas, langeb ära ka alus jätta konfiskeerimise asendamise tagamiseks kuni nõude täitmiseni arestituks Harju Maakohtu 26. aprilli 2023. a määrusega arestitud Freselle Customs & Logistics OÜ LHV Pank AS-is avatud arvelduskontol nr EE557700771001469306 olevad rahalised vahendid. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega vabastab konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud vara aresti alt. (VII) Karistus
80.Maakohus karistas Freselle Customs & Logistics OÜ-d rahalise karistusega 31 000 eurot. Maakohus võttis arvesse, et süüdistatavat pole varem karistatud ning karistus ei peaks muutma teda maksejõuetuks. Maakohus märkis, et 2016. a oli süüdistatava kasum 54 461 eurot ja 2016. a 77 697 eurot ning nõustus prokuratuuri seisukohaga, et 31 000 eurot on proportsionaalne karistus.
81.Apellant maakohtuga ei nõustu ning leiab, et mõistetud karistus on ebaproportsionaalne. Karistus peaks kaitsja hinnangul olema tingimuslik ja võimalikult minimaalne võrreldes 17(21)
1-23-5549 teiste süüdistatavatega. Kokkuvõtvalt on kaitsja argumendid järgmised: 1) süüdistatava karistus peaks olema väiksem kui EL karistus, keda karistati 11 060 euro suuruse rahalise karistusega. Samuti peaks karistus olema tingimuslik. Sealjuures pääses GTS Express OÜ kriminaalasjast 250 euro tasumisega; 2) süüdistatav jäi raharingide tulemusena miinusesse ja sai kahju; 3) süüdistatava teopanus ei olnud otsustavat laadi; 4) kogu kannatanule tekitatud kahju on teiste süüdistatavate poolt hüvitatud; 5) süüdistatav ei ole aastaid enam Lastikute kontrolli all ehk sisuliselt karistataks isikuid, kes süüteo toimepanemisega seotud ei ole; 6) süüdistatavat pole enne ega pärast karistatud, seega puudub karistusel preventiivne eesmärk; 7) üldmenetluses kaitseõiguse teostamine ei saa olla põhjuseks isikute karmimaks karistamiseks, sealjuures Lastikute osas ei rakendatud isegi konfiskeerimist. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mis tingivad karistuse kohaldamise alla alammäära.
82.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine sedavõrd erandlikke asjaolusid, mis tingiksid karistuse kohaldamise alla alammäära, s.o alla 4000 euro (erandlike asjaolude kohta vt RKÜK 19.12.2024, 5-24-3/23, p 38). Ka ei pea ringkonnakohus 31 000 euro suurust karistust süüdistatava varalist seisu arvestades ebaproportsionaalseks. Samas nõustub ringkonnakohus apellandiga selles, et süüdistatava isik ning kuriteo toimepanemise asjaolud on sellised, mis võimaldavad karistuse täitmisele pöörata vaid osaliselt.
83.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et maakohus märkis otsuse p-s 91 ekslikult, et juriidilisele isikule saab mõista rahalise karistuse 4000 eurot kuni 40 000 000 eurot. Teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse redaktsioon võimaldas juriidilist isikut karistada kuni 16 000 000 euro suuruse rahalise karistusega. Rahalise karistuse ülemmäär tõsteti 40 000 000 euroni 1. novembril 2023 jõustunud muudatustega. Tegemist on raskema karistusseadusega, millel ei ole KarS § 5 lg 3 järgi tagasiulatuvat mõju. Niisiis on karistusraamiks 4000 – 16 000 000 eurot. See ebatäpsus ei olnud aga määrav, kuna maakohus viitas üksnes sanktsiooniraamist tulenevale avarale kaalutlusruumile ega lähtunud sanktsiooni keskmisest määrast (nii nagu tavaks füüsiliste isikute puhul). Kolleegiumil pole põhjust arvata, et kui maakohus oleks lähtunud ülemmäärast 16 000 000 eurot, oleks süüdistatavale mõistetud karistus olnud teistsugune.
84.Juriidilisele isikule karistust mõistes tuleb sarnaselt füüsilise isikuga järgida KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldaluseid. Ehkki peamine tegur karistusmäära valikul on kuriteo toimepanemisest tulenev süü suurus, on juriidilise isiku karistustundlikkust, sh tema majanduslikku seisu, võimalik arvesse võtta samuti karistuse mõistmise üldaluste sekka kuuluvate üld- ja eripreventiivsete kaalutluste raames. Kuna karistusega soovitakse põhjustada süüdlasele reaalselt tajutavaid kitsendusi ja kadusid, tuleb isiku karistustundlikkust hinnata karistuse kohaldamise aja seisuga (RKKK 07.02.2025, 1-22-3155/132, p 76).
85.Maakohus viitas sellele, et kohtu käsutuses olevate andmete põhjal oli äriühingu 2017. a kasum 54 461 eurot ja 2016. a kasum 77 697 eurot (kd X, tl-d 220-230). Nagu eespool osutatud, on mõõtu andev juriidilise isiku varaline seis karistuse kohaldamise aja seisuga. Süüdistuskõnes märkis prokuratuur, et äriregistri andmetel on süüdistatava kasum olnud 2022. aastal ligi 40 000 eurot ning 2023. aastal 13 000 eurot (kd XII, tl 108). Seega ei pruugi kohtu poolt tuvastatud varaline seis kajastada süüdistatava varalist seisu tänasel päeval. Apellant aga enda varalise seisuga seonduvaid asjaolusid apellatsioonis välja ei too ega ka vaidlusta. Seega ei ole ringkonnakohtu käsutuses tõendeid, mille põhjal järeldada, et karistus võiks süüdistatava varalist seisu silmas pidades ebaproportsionaalne olla. 18(21)
1-23-5549
86.Kaitsja viitab sellele, et Freselle Customs & Logistics OÜ ei ole enam aastaid Lastikute kontrolli all ning seega karistataks isikuid, kes süüteo toimepanemisega seotud ei ole. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Juriidilisel isikul on eraldiseisev süüvõime ning osanike ja juhtorgani liikmete vahetus ei muuda olematuks juriidilise isiku süüd varem toime pandud tegudes. Küll aga on osanike ja juhtorganite liikmete vahetus asjaolu, mis võib vähendada vajadust karistuse eripreventiivse mõju järgi. Tegemist on vaid ühe, ja mitte peamise teguriga, mida KarS § 56 lg 1 järgi karistuse mõistmisel arvesse tuleb võtta.
87.Ka ei mõjuta Freselle Customs & Logistics OÜ süüd kuigivõrd palju see, et kannatanule hüvitati temalt välja petetud raha, sest Freselle Customs & Logistics OÜ ise kahju hüvitamises ei osalenud.
88.Ringkonnakohus ei nõustu ka sellega, et süüdistatava karistus peaks tingimata olema summaarselt väiksem füüsilisest isikust täideviijatele mõistetud karistustest. Füüsilistele isikutele mõistetakse karistus päevamäärades. See, milliseks päevamäärades mõistetud karistus eurodesse arvutatuna kujuneb, sõltub isiku varalisest seisust.
89.Ehkki kohus ei ole seotud sama teo teistele toimepanijatele teistes menetlustes mõistetud karistustega, ei peaks kohtud sarnastel asjaoludel ka põhjendamatult erinevaid karistusi mõistma. Niisiis toob kolleegium välja selle, milliste tagajärgedega kriminaalmenetlus teiste toimepanijate suhtes lõppes.
90.Mt karistati rahalise karistusega 250 päevamäära, s.o sanktsiooni keskmises määras, ning ELt rahalise karistusega 210 päevamäära, s.o veidi alla sanktsiooni keskmist määra. Rahaliselt ümber arvutatult mõisteti Mle rahaline karistus 61 700 eurot ning ELle 11 060 eurot. Sealjuures pöörati M karistus täitmisele üksnes osaliselt, s.o 40 päevamäära ehk 9872 euro ulatuses. Kaasaaitamises süüdi tunnistatud AA karistati rahalise karistusega 180 päevamäära, mis eurodesse ümber arvutatult oli 26 568 eurot. See karistus jäeti tervikuna tingimisi täitmisele pööramata. Samas kohustusid kõik süüdistatavad kokkuleppega ka kannatanule tekitatud kahju hüvitama. Sealjuures oli kokkuleppe sõlmimise ajaks vastav summa kantud kohtu deposiitkontole ning süüdistatavad nõustusid, et see kantakse edasi kannatanule. M hüvitas 60 000 eurot (mille tasus tema eest kohtu deposiiti Canderos Assets OÜ), EL 45 698 eurot 18 senti ja AA 35 000 eurot (mille kandis tema eest kohtu deposiiti Almic OÜ) (XI kd, tl-d 48-49). Kaitsja märgib õigesti, et GTS Express OÜ (lahendi tegemise hetkel FL Transport OÜ (pankrotis)) osas lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 1 alusel kohustusega tasuda üksnes 250 eurot. Sealjuures võeti arvesse, et juriidiline isik on pankrotis, mh hüvitas ta kompromissi raames pankrotimenetluses EASle 1105 eurot 2 senti. Samal alusel lõpetati menetlus ka Jan Tomsoni ja OÜ Jan Tomson Disain osas. Jan Tomson nõustus maksma 3023,4 eurot ning OÜ Jana Tomson Disain tagastas EIS-ile 10 000 eurot. Oportuniteedipõhimõttel lõpetati menetlus ka Canderos Assets OÜ suhtes, kes nõustus riigituludesse maksma 6789,1 eurot ning lisaks hüvitama EIS-ile 25 000 eurot (XI kd, tl-d 2-4, 39-40).
91.Seda, et Freselle Customs & Logistics OÜ-le oleks mõistetud teiste toimepanijatega võrreldes ebaproportsionaalselt suur karistus, eespool toodud ülevaate põhjal järeldada ei saa. Kolleegium arvestab sedagi, et karistuste kõrval võtsid süüdistatavad kohustuse kahju hüvitamiseks. GTS Express OÜ – soodustuskelmuse keskne figuur – pääses küll kergelt, ent seegi oli tingitud pragmaatilisest kaalutlusest, et vahepeal oli välja kuulutatud juriidilise isiku pankrot.
19(21)
1-23-5549
92.Samas ei ole ainetu apellandi väide, et talle mõistetud karistus võiks olla tingimuslik. Ehkki kolleegium rõhutab taas, et ei ole seotud teistele toimepanijatele teises kriminaalasjas mõistetud karistustega ning karistuse individualiseerimine on suuresti isikupõhine otsus, toob ringkonnakohus siiski välja, et Mle – kelle süüd näis prokurör vähemasti süüdistuskõnes kõige suuremaks pidavat (kd XII, tl 108) – mõistetud rahaline karistus pöörati täitmisele üksnes osaliselt. AAle mõistetud karistus jäeti aga täielikult tingimisi täitmisele pööramata.
93.Ringkonnakohus leiab, et järgmised kuriteo toimepanemist ja süüdistatava isikut kirjeldavad asjaolud tingivad karistuse täitmisele pööramise üksnes osaliselt: 1) kuritegu pandi toime enam kui 7 aastat tagasi; 2) süüdistatav on varem karistamata; 3) süüdistatava osanikud ning juhtorgani liikmed on vahetunud; 4) süüdistatava vara hulk vähenes kuriteo toimepanemise tulemusena, st ta kandis kuriteo toimepanemise tulemusena ka ise kahju. Ehkki süüdistatav ei ole teo toimepanemist kahetsenud, on käsilolevas kriminaalasjas vaidlus selles, kas varasemate juhatuse liikmete tegu on juriidilisele isikule süüks arvatav või mitte. Soodustuskelmuse kui sellise toimepanemist süüdistatav ei vastusta ega ka õigusta. Vastupidi, süüdistatav isegi viitab tõenditele, mille põhjal järeldab, et täideviija(d) võisid toime panna teisigi kuritegusid.
94.Kolleegium leiab, et tegemist on piisavalt kaalukate asjaoludega käsitamaks nende arvesse võtmata jätmist karistuse individualiseerimisel materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena, mis tingib kaitsja apellatsiooni osalise rahuldamise ning maakohtu otsuse tühistamise KarS § 338 p-de 2 ja 4 alusel osas, millega Freselle Customs & Logistics OÜ jäeti talle mõistetud rahalisest karistustest täielikult tingimisi vabastamata. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel uue otsuse, millega määrab, et Freselle Customs & Logistics OÜ-le mõistetud rahalisest karistusest (31 000 eurot) tuleb tasuda kohe 11 000 eurot. Ülejäänud osa rahalisest karistusest (20 000) eurot ei pöörata täitmisele, kui Freselle Customs & Logistics OÜ ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. (VIII) Menetluskulud
95.Freselle Customs & Logistics OÜ kaitsja palub hüvitada apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 9310 eurot, millele lisandub käibemaks 2234 eurot 40 senti, s.o kokku 11 544 eurot 40 senti. Arve järgi osutati õigusabi kokku 49 tundi. Töötunni hind oli 190 eurot.
96.Freselle Customs & Logistics OÜ on käibemaksukohustuslane. Käibemaksukohustuslane saab aga nõuda tasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ei saa mingil põhjusel sellelt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Kaitsja pole viidanud, et käibemaksukohustuslastest arve saajatel pole võimalik õigusteenuse arvetel näidatud käibemaksusummat sisendkäibemaksuna maha arvata. Järelikult on taotlus käibemaksu osas alusetu (vt RKKK 07.11.2023, 1-22-7792/21, p 18).
97.Arvel prognoositi istungi ajaks 3 tundi, kuid tegelikkuses kestis istung ligi 2 tundi (istungi planeeritud algusaeg oli kell 12.33, istung lõppes kell 14.22).
98.Niisiis saab kõne alla tulla üksnes 48 töötunni hüvitamine summas 9120 eurot (48 × 190 = 9120). Hinnates valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes, tuleb võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (RKKK 17.12.2024, 1-23-4013/49, p 16). Valdav enamus 20(21)
1-23-5549 apellatsioonist jäi tagajärjetuks, sest maakohus ei eksinud Freselle Customs & Logistics OÜ süüditunnistamisel. Põhjendatuks osutusid üksnes kaebuse argumendid konfiskeerimise ja karistamise osas. Selles osas oli aga apellatsiooni argumentatsioon konspektiivne ja selle väljatoomine ei olnud töömahukas. Seega loeb ringkonnakohus mõistlikuks tasuks 2500 eurot ilma käibemaksuta.
99.Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, kannab menetluskulud KrMS § 185 lg 1 järgi riik. (allkirjastatud digitaalselt)
21(21)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.