Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis
3-1-1-52-14 5. detsember 2014 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Saale Laos
Kohtuasi
Kriminaalasi Joonas Maanurme süüdistuses KarS § 3891 lg 2 ja § 201 lg 2 p 2 ning Erkki Tomsoni süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 7. veebruari 2014. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-3856 Joonas Maanurme kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Meelis Krautmann, Erkki Tomsoni kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Martin Traat, Põhja Ringkonnaprokuratuuri esindaja Andrei Voronin, kassatsioonid 5. november 2014, kirjalik menetlus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12. novembri 2013. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 7. veebruari 2014. a otsus Joonas Maanurme õigeksmõistmises KarS § 3891 lg 2 järgi ning saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 12. novembri 2013. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
7.veebruari 2014. a otsus Joonas Maanurme süüditunnistamises KarS § 201 lg 2 p 2 ning Erkki Tomsoni süüditunnistamises KarS § 201 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi ja mõista süüdistatavad selles osas õigeks.
3.Lugeda ajaks, mil Erkki Tomsonilt oli riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse mõttes alusetult vabadus võetud, kaks päeva (6.-7. detsember 2011).
4.Mõista Eesti Vabariigilt Joonas Maanurme kasuks välja 968,17 (sh käibemaks) eurot (üheksasada kuuskümmend kaheksa eurot ja seitseteist senti) maakohtu menetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks.
5.Määrata Advokaadibüroo Angerjärv & Krautmann OÜ-le Joonas Maanurmele kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 450 (sh käibemaks) (nelisada viiskümmend) eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda.
6.Mõista Eesti Vabariigilt Erkki Tomsoni kasuks välja 1320 (sh käibemaks) (tuhat kolmsada kakskümmend) eurot maakohtu menetluses ja 396 (sh käibemaks) (kolmsada üheksakümmend
kuus) eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks.
7.Kaitsjate kassatsioonid rahuldada.
8.Prokuratuuri kassatsioon rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Joonas Maanurmele esitati karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg 2 järgi süüdistus maksude maksmisest kõrvalehoidumises suures ulatuses. Kokkuvõtvalt heideti J. Maanurmele ette järgnevat tegevust. 1.1 FuelPRO OÜ juhatuse liige J. Maanurm esitas raamatupidaja kaudu maksuhaldurile 2010. a oktoobri
käibemaksudeklaratsioonis
valeandmeid,
suurendades
seeläbi
FuelPRO
OÜ
sisendkäibemaksu kokku 12 180 304 krooni. Nimelt näitas J. Maanurm, et FuelPRO OÜ tegi tehinguid 61 877 372 krooni eest ja tasus neilt tehingutelt käibemaksu 12 375 474 krooni. Samuti näitas süüdistatav, et FuelPRO OÜ soetas sisenditena kaupu ettevõtluses kasutamiseks, mistõttu on tal õigus sisendkäibemaksuna maha arvata 12 271 445 krooni. Tegelikult aga oli ettevõttel õigus arvata sisendkäibemaksuna maha üksnes 91 141 krooni. Seega on FuelPRO OÜ soovinud sisendkäibemaksuna maha arvestada 12 180 304 krooni enam kui tal õigus oli (12 271 445 - 91 141 = 12 180 304). 1.2 Ka tegi FuelPRO OÜ kaks näilikku tehingut. Esiteks kajastub deklaratsioonis, et FuelPRO OÜ tasus Viking Oil OÜ-lt 8 040 240 krooni eest ostetud suvise diislikütuse eest sisendkäibemaksu 1 340 040 krooni. Tegelikult Viking Oil OÜ FuelPRO OÜ-le kütust ei müünud ja FuelPRO OÜ selle eest ei tasunud - FuelPRO OÜ maksis Viking Oil OÜ-le üksnes 80 402,40 krooni. Leping sõlmiti vaid selleks, et FuelPRO OÜ-l oleks olnud võimalik suurendada deklareeritavat sisendkäibemaksu. Seega ei tekkinud FuelPRO OÜ-l vastavat käivet ja äriühing ei oleks tohtinud sisendkäibemaksu maha arvata. Teiseks ilmnes deklaratsioonist, justkui oleks FuelPRO OÜ ostnud 950 053,68 krooni eest diislikütust Omamaa Plus OÜ-lt; kütuse eest maksis ostja deklaratsiooni kohaselt sisendkäibemaksuna 158 342,28 krooni. FuelPRO OÜ talle Omamaa Plus OÜ poolt esitatud arve küll tasus, aga Omamaa Plus OÜ diislit FuelPRO OÜ-le ei tarninud. Seega ei olnud FuelPRO OÜ-l deklaratsioonis kajastatud käivet ja firma ei tohtinud sisendkäibemaksu maha arvata. Oktoobrikuu ülejäänud tehingute kohta puudub FuelPRO OÜ-l igasugune dokumentatsioon. 1.3 Lisaks ei deklareerinud J. Maanurm FuelPRO OÜ 0% maksumääraga maksustatavat käivet kütuse soetamisel OÜ-lt Mazeikiu Nafta Trading House, Tartu Terminaal AS-lt ja Reval Oil OÜ-lt, rikkudes käibemaksuseaduse erinevaid sätteid.
2.J. Maanurmele esitati süüdistus ka omastamises KarS § 201 lg 2 p 2 järgi selle eest, et ta pööras temale usaldatud ja valduses oleva võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks järgmisel moel. 2.1 Esiteks kandis J. Maanurm ebaseaduslikult Viking Oil OÜ arvele 80 402,40 krooni FuelPRO OÜ raha, ehkki VikingOil OÜ FuelPRO OÜ-le selle eest midagi vastu ei andnud. 2.2 Teiseks maksis J. Maanurm Omamaa Plus OÜ-le FuelPRO OÜ-le kuulunud 950 053,68 krooni.
FuelPRO OÜ Omamaa Plus OÜ-lt aga selle raha eest midagi vastu ei saanud. J. Maanurme tegevuse eesmärk oli viia äriühingust välja maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisega saadud vara. Seda järeldust kinnitab ka asjaolu, et Omamaa Plus OÜ kandis raha edasi LLoyd Investments OÜ-le, kes osutab faktooringut ja arvelduskrediiditeenust üldjuhul sularahas, mistõttu ei ole võimalik jälgida, mis rahast edasi saab. 2.3 Samuti maksis J. Maanurm 6 057 000 krooni FuelPRO OÜ-le kuuluvat raha Läti äriühingule Wellman Finance SIA. Seda tegi J. Maanurm viitega FuelPRO OÜ ja Wellman Finance SIA vahel sõlmitud lepingule, mille kohaselt pidi Wellman Finance SIA tarnima FuelPRO OÜ-le diislikütust. Mingit kütust Wellman Finance SIA FuelPRO OÜ-le üle ei andnud. Wellman Finance SIA juhatuse liige Erkki Tomson kandis J. Maanurme poolt üle kantud raha omakorda üle makseteenuse pakkuja OÜ Amintor ja tema enda (s.o E. Tomsoni) pangakontole. OÜ Amintor arvele kantud raha võttis E. Tomson sularahas välja. E. Tomsoni enda arvele kantud raha kandis E. Tomson edasi AS-i Tavid või OÜ Amintor kontole ja võttis samuti lõpuks sularahana välja.
3.E. Tomsonile esitati eelmises punktis nimetatud tegevuse eest KarS § 201 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi süüdistus J. Maanurme poolt toime pandud omastamisele kaasaaitamises. Võimaldades J. Maanurmel kanda raha Wellman Finance SIA arvele, suunates summasid edasi ja sularaha pangaautomaatidest välja võttes osutas E. Tomson J. Maanurmele vaimset (nõusoleku andmine) ja ainelist (raha liikumise kindlustamine) kaasabi omastamisele.
4.Harju Maakohtu 12. novembri 2013 otsusega mõisteti J. Maanurm KarS § 3891 lg 2 järgi õigeks. KarS § 201 lg 2 p 2 järgi mõisteti J. Maanurm süüdi ning karistati kahe ja poole aastase vangistusega, mis jäeti kolmeaastast katseaega kohaldades tingimisi täitmisele pööramata. E. Tomson mõisteti KarS § 201 lg 2 p 2 - 22 lg 3 järgi süüdi ja karistati aastase vangistusega, mida kolmeaastast katseaega rakendades tingimisi täitmisele ei pööratud. 4.1 KarS § 3891 lg 2 järgi ei saa J. Maanurme süüdi tunnistada puuduliku süüdistuse tõttu. Süüdistuses on märgitud, et J. Maanurm esitas valeandmeid „raamatupidaja kaudu". Seega heidetakse süüdistatavale ette teo vahendlikku täideviimist. Riigikohus on aga leidnud, et vahendliku täideviimise puhul tuleb süüdistuses ära näidata, millisel moel vahendlik täideviimine toime pandud on: kas valitsemisega ülekaaluka teadmisega, ülekaaluka tahtega või teatud võimuaparaadi abil. Mil moel J. Maanurm raamatupidajat M. K.-d valitses, süüdistusest ei nähtu, ja seetõttu tuleb süüdistatav õigeks mõista. 4.2 J. Maanurme süüditunnistamist omastamises põhjendas kohus järgmiselt. FuelPRO OÜ vara oli J. Maanurme jaoks võõras. J. Maanurm kandis süüdistuses märgitud raha Viking Oil OÜ, Omamaa Plus OÜ ja Wellman Finance SIA pangaarvetele. Kütust FuelPRO OÜ neilt firmadelt ei saanud. Kõigil kolmel firmal vahetusid varsti pärast rahaülekandeid juhatuse liikmed, mis näitab, et firmad olidki loodud pettuse läbiviimiseks. Seda tõendab ka asjaolu, et OÜ Viking Oil ja OÜ Omamaa Plus võttis üle üks ja sama Panama äriühing, kelle juhatuse liikmed ja osanikud asuvad väljaspool Eestit. Pettusele viitab ka see, et Wellman Finance SIA juhatuse liige E. Tomson on J. Maanurme pikaaegne tuttav. Ei ole usutav, et välismaisele äriühingule (Wellman Finance SIA), kes ei ole seni kütuseturul
tegutsenud ja kellel ei ole asukohariigis kütusega kauplemise õigust, kantakse mitmes järgus üle miljoneid kroone n-ö ette (st ilma kaupa osaliseltki vastu saamata). 4.3 E. Tomsoni tunnistas kohus süüdi järgmistel kaalutlustel. E. Tomson lubas J. Maanurmel FuelPRO OÜ raha Wellman Finance SIA kontole kanda ja tegi sellega hiljem erinevaid tehinguid. Seega aitas ta teadlikult J. Maanurmel pöörata FuelPRO OÜ vara tema enda (s.o E. Tomsoni), Wellman Finance SIA ja kolmandate isikute kasuks. On üldteada, et isikud, kes lubavad kasutada oma äriühinguid rahade ülekandmiseks ja ülekannetele järgnevateks edasisteks ülekanneteks, teevad seda tasu eest.
5.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andrei Voronin, J. Maanurme kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Meelis Krautmann ja E. Tomsoni kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Martin Traat. 5.1 Prokurör leidis, et J. Maanurm tuleb KarS § 3891 lg 2 järgi süüdi tunnistada. Formuleering "raamatupidaja kaudu" on piisavalt selge, saamaks aru, mismoodi on fiktiivsed andmed jõudnud maksuhaldurini. Süüdistuse raskuspunkt ei ole mitte sellel, kes füüsiliselt teostas transaktsiooni, vaid sellel, kelle tahtel see toimus. Raamatupidaja roll oli ilmselt sekundaarne. Ka leiab prokurör, et maakohus mõistis J. Maanurmele väga suurte summade omastamise eest liiga leebe karistuse. 5.2 J. Maanurme kaitsja taotles oma kaitsealuse õigeksmõistmist omastamises. Süüdistuses pole märgitud, kas tegu oli süüdistatava valduses oleva või talle usaldatud varaga ja kas J. Maanurmele heidetakse ette vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramist. Ei ole tõendatud, et FuelPRO OÜ ja OÜ Omamaa Plus vaheline tehing oli näilik - OÜ Omamaa Plus oleks kütust tarninud. Et kõik kütust müünud firmad osteti pärast rahaülekandeid samade välismaiste isikute poolt, ei tõenda, et tehingud olid näilikud. Et J. Maanurm maksis Wellman Finance OÜ-le miljoneid kroone ilma esialgu midagi vastu saamata, on seletatav sellega, et J. Maanurm võttis suure kasumi nimel kõrge äririski. 5.3 E. Tomsoni kaitsja asus seisukohale, et tema kaitsealune tuleb õigeks mõista. Süüdistuses pole ära näidatud, et E. Tomsonil oli omastamise osas tahtlus. Nimelt ei teadnud E. Tomson, et ta aitab J. Maanurmel pöörata võõrast vara ebaseaduslikult tema enda, Wellman Finance SIA ja kolmandate isikute kasuks. Maakohus on jätnud analüüsimata, kas E. Tomson võis tegutseda kergemeelselt samas aga ei saa isikut karistada ettevaatamatusest omastamisele kaasaaitamise eest. Kohtute versioonist märksa usutavam on, et J. Maanurm kasutas E. Tomsonit ära ega kõnelenud talle, millise rahaga on tegu, miks on see vaja sularahas välja võtta ja millises skeemis ta oma äriühingutega osaleb.
6.Tallinna Ringkonnakohtu 7. veebruari 2014 otsusega jäeti apellatsioonid rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. 6.1 Süüdistuses pole näidatud, mil moel J. Maanurm raamatupidajat valitses. Seega pole J. Maanurme süüditunnistamine KarS § 3891 lg 2 järgi võimalik. Lisaks pole see võimalik ka seetõttu, et kohtule pole esitatud FuelPRO OÜ 2010. a oktoobri käibemaksudeklaratsiooni, milles väidetavad valeandmed sisalduvad. 6.2 J. Maanurm on omastamises õigesti süüdi tunnistatud. FuelPRO OÜ vara oli usaldatud
süüdistatavale ja reaalselt ka tema valduses. Vara teistele ettevõtetele makstes pööras süüdistatav selle enda ja kolmandate isikute kasuks. Maksete aluseks olnud tehingud olid näilikud. 6.3 E. Tomsoni süüditunnistamiseks KarS § 201 lg 2 - 22 lg 3 järgi on süüdistus piisav. Oluline pole, et ei saa tuvastada kõiki isikuid, kelle kasuks FuelPRO OÜ vara pöörati. E. Tomson ja J. Maanurm tundsid teineteist juba pikemat aega. E. Tomson pidi olema teadlik, et FuelPRO OÜ-le kunagi kütust tarnima ei hakata. E. Tomsoni poolsed rahaga ette võetud sammud viitavad selgelt sellele, et tal oli täpne kokkulepe J. Maanurmega ja ta tegutses tahtlikult omastamisele kaasa aidates. Lubades J. Maanurmel kanda raha Wellman Finance SIA kontole, osutas E. Tomson J.Maanurme teole vaimset kaasabi. Kandes ise vara edasi ja võttes selle lõpuks sularahas välja, osutas E. Tomson J. Maanurmele ainelist kaasabi. Arusaamatu on apellandi väide, et maakohus ei analüüsinud, kas E. Tomsoni käitumises võib esineda kergemeelsuse tunnuseid - omastamine saab olla vaid tahtlik tegu. 6.4 Maakohus on karistuste suurust arusaadavalt põhjendanud. Sanktsioonid vastavad süüdistatavate süü suurusele.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
7.Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör A. Voronin, J. Maanurme kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M. Krautmann ja E. Tomsoni kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M. Traat. Kassatsioonide sisu on suuresti kattuv apellatsioonides esitatud seisukohtadega. 7.1 Prokuratuur palub ringkonnakohtu otsuse tühistada J. Maanurme süüdistust KarS § 3891 lg 2 järgi puudutavas osas ja saata kriminaalasi selles osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Esiteks leiab prokurör, et süüdistuse tekst on J. Maanurme süüditunnistamiseks piisav. On tõsi, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt osutatakse üldjuhul vahendliku täideviimise puhul sellele, millise teovalitsemisvormiga on tegemist. Samas tuleb aga juhtida tähelepanu sellele, et KarS § 21 lg-s 1 ei tooda välja vahendliku täideviimise vorme. Formuleering "raamatupidaja kaudu" on küllaldaselt arusaadav, et välistada kaitseõiguse rikkumine. Samuti on Riigikohus leidnud, et teatud juhtudel võib karistusõiguslikult vastutada ka vahend. Teiseks on prokuratuuri hinnangul väär maakohtu väide, et asjas pole esitatud FuelPRO OÜ 2010. a maksudeklaratsiooni. E-deklaratsiooni väljatrükk esitati maakohtule 1. oktoobri 2013 istungil. Kohus võttis väljatrüki asja materjalide juurde. Deklaratsiooni koostas raamatupidaja M. K. Ka on kohtule esitatud väljatrükk maksuregistrist, kust ilmnevad samad andmed, mis on deklaratsioonis. 7.2 J. Maanurme kaitsja leiab, et tema kaitsealune tuleb omastamises õigeks mõista. Süüdistuses pole näidatud, kas raha oli J. Maanurme valduses või talle usaldatud ja kas ning millise raha pööras J. Maanurm enda või kolmanda isiku kasuks. Ei ole tõendatud, et tehingud kolme äriühinguga olid näilised. 7.3 E. Tomsoni kaitsja on seisukohal, et E. Tomson tuleb omastamisele kaasaaitamises õigeks mõista. Süüdistataval ei olnud tahtlust aidata kaasa J. Maanurme poolt vara omastamisele. Süüdistuses pole ära toodud E. Tomsoni tegevuse subjektiivset külge.
8.Kassatsioonivastuse esitasid prokuratuur ja J. Maanurme kaitsja. 8.1 Prokuratuuri hinnangul on kohtud arusaadavalt ja piisavalt põhjendanud, miks olid J. Maanurme tehingud näilikud. Prokurör möönab, et kohtud pole selgelt märkinud, kas tegu oli süüdistatavale usaldatud või tema valduses oleva varaga. Samas oli selles osas mõnetine "alternatiivselt" üles ehitatud juba süüdistus - seda tulenevalt sellest, et kuni kohtuliku uurimise lõpuni ei olnud päris selge, millised suhted olid erinevate asjasse segatud isikute vahel. Kui Riigikohus leiab, et formuleering "valduses olev" on üleliigne, on tal võimalik kohtuotsust täpsustada. Süüdistuse põhjal on aga selge see, et J. Maanurmele heidetakse ette vara pööramist kolmandate isikute kasuks. Erinevad tõendid kinnitavad, et E. Tomson oli J. Maanurme tegevustest teadlik ehk tegutses tahtlikult. 8.2 J. Maanurme kaitsja leiab, et süüdistus on puudulik, sest pole välja toodud, millises vormis vahendliku täideviimise J. Maanurm väidetavalt toime pani. Prokurör on jätnud esitamata keskse tõendi ehk maksudeklaratsiooni - registriandmed seda ei asenda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.J. Maanurm on KarS § 3891 lg 2 järgi õigeks mõistetud, kuivõrd kohtute hinnangul ei võimalda süüdistus J. Maanurme maksude maksmisest kõrvalehoidumises süüdi tunnistada. Sellise seisukohaga ei ole võimalik nõustuda.
10.Kolleegium on selgitanud, et süüdistuse puudulikkus vahendliku täideviimise osas ei välista automaatselt süüdimõistva kohtuotsuse tegemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. detsembri 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-55-14, p 141). Kui süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaolude põhjal on kohtul võimalik näidata, milles vahendlik täideviimine seisneb, saab ja peab kohus seda ka tegema (samas). Kui süüdistuses on kasutatud formuleeringut "raamatupidaja vahendusel" või "raamatupidaja kaudu", on kohtul võimalik ja vajalik vahendlik täideviimine sisustada (samas, p 142).
11.Praegusel juhul ei ole aga kohtud hoolimata süüdistuses sisalduvast konstruktsioonist "raamatupidaja kaudu" välja selgitanud, millisel moel väidetav vahendlik täideviimine aset leidis. Seega on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 2 tähenduses. Seetõttu tuleb kohtuotsused J. Maanurme õigeksmõistmises KarS § 3891 lg 2 järgi tühistada ja kriminaalasi saata selles osas Harju Maakohtule uueks arutamiseks.
12.Järgnevalt analüüsib kriminaalkolleegium J. Maanurme ja E. Tomsoni süüditunnistamist omastamises. Kolleegiumi hinnangul ei tingi kassatsioonides esitatud seisukohad süüdistatavate õigeksmõistmist. Neis seisukohtades seatakse eeskätt kahtluse alla kohtute tuvastatud faktilised asjaolud: väidetakse, et näilikuks peetud tehingud leidsid tegelikult aset ja et tõendatud pole kuriteo subjektiivset koosseisu. KrMS § 363 lg 5 järgi ei või Riigikohus tuvastada faktilisi asjaolusid, mistõttu kolleegium jätab kassaatorite sellesisulised väited tähelepanuta. Kolleegiumi arvates on kohtuotsuste põhistused veenvad ja kohtute siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Ka ei too kohtuotsuste muutmist endaga kaasa J. Maanurme kaitsja väide, et menetluses pole näidatud,
kas raha oli J. Maanurme valduses või talle usaldatud. KarS § 201 teoobjektid on valduses olev võõras vallasasi ja isikule usaldatud muu võõras vara. Praegusel juhul on enda või kolmanda isiku kasuks pööramiseks peetud tegusid sularaha ja pangakontol oleva rahaga. Kui koosseisuteo objekt oli pangakontol olev raha, ei ole võimalik kõneleda vallasasja suhtes toime pandud omastamisest: seega oli tegemist isikule usaldatud muu võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramisega. Kui aga tegu pandi toime sularahaga, tuleb kõneleda valduses oleva võõra vallasasja enda või kolmanda isiku kasuks pööramisest.
13.Vaatamata eelmärgitule tuleb J. Maanurm ja E. Tomson omastamises õigeks mõista. Seda seetõttu, et nende tegu ei vasta KarS § 201 lg 1 koosseisule, kuivõrd süüdistatavad ei tegutsenud ebaseaduslikult.
14.Maakohus on tuvastanud, et J. Maanurm oli FuelPRO OÜ ainuosanik ja ainuke juhatuse liige. Riigikohus on varem leidnud, et osaühingu vara võib omastada ka osanik, kellele kuulub ühingu ainukene osa. Vastupidisel juhul puuduks juriidilise isiku võlausaldajate huvidel sisuliselt igasugune kaitse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. septembri 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-74-05, p 19). Kriminaalkolleegiumi kogu koosseis peab vajalikuks senist praktikat muuta ja leiab, et osaühingu ainuosaniku süüditunnistamine ühingu vara omastamises ei ole võimalik.
15.Kõigepealt märgib kolleegium, et tänane õiguslik regulatsioon on erinev sellest, milline see oli kriminaalasjas nr 3-1-1-74-05 otsuse tegemise ajal. Nimelt laiendas seadusandja 2007. aastal KarS § 384 kohaldamisala ja muutis teatud tingimuste täidetuse korral karistatavaks ka juriidilise isiku võlausaldajate õiguste rikkumise: "Praegu saab nende paragrahvide järgi karistada ainult füüsilisest isikust võlgnikku, mis on ilmselt ebapiisav, kuna suuremad kahjud teistele isikutele tekivad juhul, kui põhjustatakse tahtlikult juriidilise isiku maksejõuetus. Muudatuse jõustumisel vastutavad nende paragrahvide alusel ka juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi liige, samuti nõukogu liige." (seletuskiri karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seaduse (931 SE) juurde). Kolleegium märgib, et ka juhul, kui juriidilise isiku võlausaldajad ei saa oma õiguste kaitsel tugineda karistusõigusele, ei tähenda see, et nende huvid jäävad automaatselt õiguskaitseta: võlausaldajatel on võimalik kaitsta oma õigusi tsiviilõiguslike vahenditega.
16.Lisaks eelöeldule on osaühingu ainuosaniku vastutus äriühingu vara omastamise eest välistatud ka karistusõiguse üldosast tulenevate põhimõtete tõttu. KarS § 201 kaitseb vara omaniku õigust vara käsutada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. mai 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-23-14, p 19). Seega ei ole põhjust karistusõiguslikult reageerida, kui tegu pannakse toime vara omaniku nõusolekul - sellist tegu ei saa pidada ebaseaduslikuks omastamiskoosseisu mõttes. Kui vara kuulub osaühingule, tuleb varaomaniku nõusoleku kindlakstegemisel arvestada, et juriidiline isik kui õiguslik fiktsioon ei saa ise millekski nõusolekut anda, vaid temale tuleb omistada inimese antud nõusolek (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. märtsi 2014. a otsust kriminaalasjas nr 3-1-1-15-14, p 9, kus esitatakse samasugune seisukoht füüsiliste isikute tegude juriidilisele isikule omistamise suhtes). Et osaühingu puhul on oluliste otsuste tegemine osanike pädevuses (vt äriseadustiku § 168), tuleb osaühingu nõusoleku tuvastamisel vara käsutuseks lähtuda sellest, kas varakäsutusega on nõus
ühingu osanikud. Kui osaühingul on vaid üks osanik, tuleb tema nõusolek varakäsutuseks omistada ka osaühingule. Sellisel juhul on varakäsutus KarS § 201 tähenduses seaduslik.
17.Praegusel juhul käsutas FuelPRO OÜ vara teiste äriühingute kasuks J. Maanurm, kes oli FuelPRO OÜ ainuosanik. Et ühingu ainuosanik J. Maanurm oli varakäsutustega nõus, tuleb tema nõusolek omistada ka FuelPRO OÜ-le. Seega ei toiminud J. Maanurm ebaseaduslikult KarS § 201 tähenduses ja ta tuleb FuelPRO OÜ vara omastamises õigeks mõista. Kuivõrd J. Maanurm ei pannud toime tahtlikku õigusvastast tegu, peab E. Tomsoni tulenevalt KarS § 22 lg-st 3 omastamisele kaasaaitamises õigeks mõistma.
18.KrMS § 314 punkti 6 kohaselt märgitakse kohtuotsuse resolutiivosas õigeksmõistetule kriminaalmenetlusega tekitatud kahju suurus. E. Tomsonit peeti 6.-7. detsembrini 2011 käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana kinni (IV kd, tl 137-143). Kriminaalasja materjalidest ei nähtu ühtegi riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 1 lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamist välistavat asjaolu. Seega tuleb need kaks päeva, mil E. Tomsonit kahtlustatavana kinni peeti, lugeda AVVKHS § 1 lg 1 p-st 2, § 2 lg-st 2 ja KrMS § 314 p-st 6 juhindudes ajaks, mil E. Tomsonilt oli alusetult vabadus võetud. Lähtudes AVVKHS § 2 lg-st 3 selgitab kolleegium E. Tomsonile, et alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest hüvitise saamiseks peab ta kuue kuu jooksul Riigikohtu käesoleva otsuse tegemisest esitama rahandusministeeriumile kirjaliku avalduse. Avaldusele tuleb lisada kohtuotsuse ärakiri (AVVKHS § 4 lg 2).
19.J. Maanurme kaitsja palub hüvitada oma kaitsealusele 1936,34 eurot (sh käibemaks) maakohtus valitud kaitsjale makstud tasu katteks ning määrata kindlaks tema poolt J. Maanurmele kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu. 19.1 Maakohtus valitud kaitsjale süüdistatava poolt tasutud 1936,34 eurot on kolleegiumi hinnangul mõistliku suurusega KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes. Asjaolu, et kriminaalkolleegium mõistab J. Maanurme omastamises õigeks, tuleb arvestada ka menetluskulude hüvitamisel. Nimelt jääb süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel riigi kanda menetluskulu, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13.veebruari 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-4-12, p 16). Seega ei saa praegusel juhul jätta J. Maanurme kanda kulusid, mille ta kandis seoses enda kaitsmisega omastamise süüdistuses. Võttes arvesse J. Maanurme omastamist käsitleva süüdistuse suhet süüdistuse kogumahtu, leiab kolleegium, et süüdistatava poolt valitud kaitsjale maakohtus makstud tasust tuleb KrMS § 181 lg 1 alusel riigil J.
Maanurmele
hüvitada
968,17
eurot
(sh
käibemaks).
Kuivõrd
maksude
maksmisest
kõrvalehoidumise süüdistuses saadab kriminaalkolleegium asja maakohtule uueks arutamiseks, tuleb otsusutus ülejäänud 968,17 euro hüvitamise kohta teha maakohtul, pidades silmas KrMS §-des 180 ja 181 sätestatut. 19.2 Kassatsioonimenetlusega seoses soovib kaitsja, et Riigikohus määraks riigi õigusabi tasuks kassatsiooni koostamise eest 561,6 eurot (sh käibemaks) ja kassatsioonivastuse koostamise eest 468 eurot (sh käibemaks). Taotluse kohaselt kulus kaitsja kassatsiooni koostamiseks kaksteist ja
kassatsioonivastuse koostamiseks kümme pooltundi. Et kassatsioonis ja kassatsioonivastuses esitatud argumendid asja ümberotsustamist kaasa ei too, ei saa kassatsioonimenetluses kaitsjale makstud tasust pidada põhjendatuks enamat kui poolt taotletavast summast (st 280,8 eurot kassatsiooni ja 234 eurot kassatsioonivastuse koostamise eest). Siiski tuleb kassatsiooni osas ka seda summat vähendada, sest kaitsja lähtub tasu arvestamisel erikoefitsiendist 1,3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 3 alusel kehtestatud Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013. a otsuse (1. jaanuaril 2014 jõustunud redaktsioonis) p 8 esimene lause sätestab, et erikoefitsient on eelduslikult 1,3 juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on majandusalane süütegu. Karistusseadustiku majandusalaste süütegude peatükki kuulub KarS § 3891, millega seoses on esitatud kassatsioonivastus. Seega on kassatsioonivastuse puhul erikoefitsiendist lähtumine põhjendatud. KarS § 201 aga ei paikne mitte majandusalaste, vaid varavastaste süütegude peatükis, mistõttu ei saa omastamist käsitleva kassatsiooni puhul erikoefitsienti kohaldada ja põhjendatuks tuleb lugeda 280,8 eurost 1,3 korda väiksem summa. Seega tuleb RÕS § 23 lg 1, § 22 lg 7, § 21 lg 3 ning Advokatuuri eelviidatud otsuse p-de 4, 5, 8 ja 21 kohaselt lugeda põhjendatud kaitsjatasuks 216 eurot kassatsiooni ja 234 eurot kassatsioonivastuse koostamise eest ehk kokku 450 eurot (sh käibemaks) kassatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 186 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 kohaselt jääb see tasu menetluskuluna riigi kanda.
20.E. Tomsoni kaitsja taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Maakohtus tasus E. Tomson valitud kaitsjale 1320 eurot (sh käibemaks) ja ringkonnakohtus 396 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on need summad mõistliku suurusega KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses. Maakohtus kaitsjale makstud tasu tuleb E. Tomsonile hüvitada KrMS § 181 lg 1 alusel. Ringkonnakohtus tasutud summa tuleb süüdistatavale hüvitada KrMS § 185 lg 1 alusel.
21.Lähtudes eeltoodust ja tuginedes KrMS § 361 lg 1 p-le 6 ning § 362 p-le 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maa- ja ringkonnakohtu otsused J. Maanurme õigeksmõistmises maksude maksmisest kõrvalehoidumises KarS § 3891 lg 2 järgi ja saadab kriminaalasja selles osas uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. Juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 pst 1 tühistab kolleegium maa- ja ringkonnakohtu otsused J. Maanurme ning E. Tomsoni süüditunnistamises omastamises KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ja mõistab süüdistatavad õigeks. Kaitsjate kassatsioonid tuleb rahuldada. Prokuröri kassatsioon rahuldatakse osaliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Kiris Jüri Ilvest Ott Järvesaar Eerik Kergandberg Saale Laos Lea Kivi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.