Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-55-14 4. detsember 2014 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kriminaalasi Jaan Soometsa ja R. L-i süüdistuses KarS § 3892 lg 2 järgi, Talis Toompere süüdistuses KarS § 3892 lg 2 ja § 3851 lg 1 järgi ning OÜ T.R.E.C. süüdistuses KarS § 3892 lg 3 järgi Tartu Ringkonnakohtu 20. märtsi 2014. a otsus kriminaalasjas nr 1-12-7518 Jaan Soometsa kaitsja vandeadvokaat Ants Karu, R. L-i kaitsja vandeadvokaadi abi Oliver Nääs, Talis Toompere kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas ja OÜ T.R.E.C. kaitsja vandeadvokaat Margus Reiland, kassatsioonid Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristiina Laas 1. oktoober 2014, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 27. augusti 2013. a ja Tartu Ringkonnakohtu 20. märtsi 2014. a otsus Jaan Soometsa, R. L-i ja Talis Toompere süüditunnistamises ja karistamises KarS § 3892 lg 2 ning OÜ T.R.E.C. süüditunnistamises ja karistamises KarS § 3892 lg 3 järgi, samuti T. Toomperele KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas.
2.Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus.
3.Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
4.Kassatsioonid rahuldada osaliselt.
5.Mõista Eesti Vabariigilt Talis Toompere kasuks välja 1190 eurot (sh käibemaks) (tuhat ükssada üheksakümmend eurot) apellatsioonimenetluses ja 909,6 eurot (sh käibemaks) (üheksasada üheksa eurot ja kuuskümmend senti) kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
6.Mõista Eesti Vabariigilt Jaan Soometsa, R. L-i ja OÜ T.R.E.C. kasuks välja 8921,85 (sh käibemaks) (kaheksa tuhat üheksasada kakskümmend üks eurot ja kaheksakümmend viis senti) apellatsioonimenetluses ja 6585,13 (sh käibemaks) (kuus tuhat viissada kaheksakümmend viis eurot ja kolmteist senti) kassatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks.
1.Talis Toompere anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 3892 lg 2 järgi nii suures ulatuses maksukelmuse täideviimises kui ka sellise kuriteo täideviimisele kaasaaitamises. Samuti esitati T. Toomperele KarS § 3851 järgi süüdistus pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmises. (a) T. Toompere süüdistus KarS § 3892 lg 2 järgse teo täideviimises
2.T. Toompere AS-i Tootal Kinnisvara (hilisem ärinimi AS Builderflex) juhatuse liikmena (kui otsuses viidatakse edaspidi AS-i Tootal Kinnisvara tegudele, täpsustamata tegu vahetult toime pannud inimese nime, peetakse silmas olukordi, kus vahetult pani teo toime T. Toompere) esitas
18.veebruaril 2009 raamatupidaja A. P. vahendusel AS-i Tootal Kinnisvara 2009. aasta jaanuarikuu käibedeklaratsioonis maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid, milles kajastas osaühingute Vaba 46 ja Selleri 12 osade ostu-müügitehingutelt alusetult sisendkäibemaksu summas 4 140 000 krooni.
3.Käibemaksu tagastusnõude alusetu tekitamise eesmärgil sõlmis T. Toompere 16. veebruaril 2009 notariaalselt tõestatud lepingu, mille kohaselt ostis maksejõuetu AS Tootal Kinnisvara OÜ-lt Ühendatud Võlanõuded (juhatuse liige T. Toompere) OÜ Selleri 12 (juhatuse liige T. Toompere) ja OÜ Vaba 46 (juhatuse liige T. Toompere) osad. Lepingu kohaselt pidi AS Tootal Kinnisvara maksma OÜ-le Ühendatud Võlanõuded esiteks 11 800 000 krooni (s.h käibemaks 1 800 000 krooni) OÜ Selleri 12 osaku eest, mille nimiväärtus oli 40 000 krooni. Teiseks pidi ostja maksma müüjale 15 340 000 krooni (s.h käibemaks 2 340 000 krooni) OÜ Vaba 46 osaku eest, mille nimiväärtus oli 40 000 krooni. Seeläbi omandas ostja OÜ-des Selleri 12 ja Vaba 46 ainuosaluse. Ostusumma pidi AS Tootal Kinnisvara lepingu kohaselt tasuma alles 16. veebruaril 2010. Tegelikult osade eest raha ei makstud. Tehingu ainus eesmärk oli soov luua olukord, kus AS-l Tootal Kinnisvara tekiks näiliselt õigus esitada riigile sisendkäibemaksu tagastusnõude kogusummas 4 140 000 krooni (1 800 000 + 2 340 000). Käibemaksu tasumise kohustus jäeti sisulist majandustegevust ja rahalisi vahendeid mitteomava OÜ Ühendatud Võlanõuded kanda.
4.18. veebruaril 2009 esitatud deklaratsioonis sooviski AS Tootal Kinnisvara 3 781 668 krooni tagastamist, mille maksuhaldur kandiski 19. mail 2009 aktsiaseltsi ettemaksukontole. T. Toompere tasaarvestas kogu saadud raha eest AS-i Tootal Kinnisvara erinevaid maksuvõlgnevusi.
5.12. mail 2009 sõlmisid OÜ Ühendatud Võlanõuded ja AS Tootal Kinnisvara lepingu, millega nad muutsid käesoleva otsuse kolmandas punktis kajastatud müügilepingut. Muutmislepingu kohaselt andis AS Tootal Kinnisvara OÜ-le Ühendatud Võlanõuded tagasi ostetud OÜ Vaba 46 osaku. Seda tegi AS Tootal Kinnisvara lepingu teksti kohaselt seetõttu, et tagada müügilepinguga tekkinud müügihinna tasumise kohustus. Lepingu järgi oli võlgnikul õigus tagasi saada OÜ Vaba 46 omandiõigus pärast müügihinna tasumist. Äriühingu osakute omandiõiguse muudatus kanti ka äriregistrisse. Müügilepingut muudeti teadmisega, et AS Tootal Kinnisvara ei suuda majanduslike raskuste tõttu müügihinda tasuda.
6.22. detsembril 2009 tegi T. Toompere OÜ Ühendatud Võlanõuded juhatuse liikmena notariaalse avalduse, milles märkis, et OÜ Selleri 12 osaku ostmine OÜ-lt Ühendatud Võlanõuded AS-i Tootal Kinnisvara poolt oli äriseadustiku (ÄS) § 159 lg 1 p-de 1 ja 4 järgi tühine. AS Tootal Kinnisvara tagastas OÜ Selleri 12 osa OÜ-le Ühendatud Võlanõuded 29. jaanuaril 2010.
7.3. veebruaril 2010 (s.o pärast 1. veebruaril 2010 aset leidnud AS-i Tootal Kinnisvara äriregistrist kustutamist) esitas OÜ Ühendatud Võlanõuded maksuhaldurile 2009. a jaanuarikuu käibedeklaratsiooni parandusdeklaratsiooni, millega soovis vähendada käibemaksukohustust 4 139 505 krooni võrra. Selle käibemaksukohustuse aluseks oli tehing, mille raames võõrandas OÜ Ühendatud Võlanõuded AS-le Tootal Kinnisvara osad osaühingutes Vaba 46 ja Selleri 12. Maksuhaldur jättis parandusdeklaratsiooni arvestamata.
2(21)
3-1-1-55-14
8.Seega oli T. Toompere tegevuse eesmärgiks esiteks see, et AS Tootal Kinnisvara saaks sisendkäibemaksu riigilt tagasi, ja teiseks see, et OÜ Ühendatud Võlanõuded pääseks käibemaksu tasumise kohustusest.
9.T. Toompere rikkus KMS § 16 lg 2 p 3, mille kohaselt ei maksustata käibemaksuga kinnisasja või selle osa käivet – seega oli praegu tegu maksuvaba käibega, millelt sisendkäibemaksu maha arvestada ei saanud. Kuivõrd äriühingul käivet KMS § 4 lg 1 p 1 tähenduses ei tekkinud, ei saanud aktsiaselts tugineda KMS § 29 lg 3 p-le 1, § 31 lg-le 1 ja § 34 lg-le 1, mis annavad maksukohustuslasele õiguse sisendkäibemaksu arvestamiseks ja käibemaksu enammakse tagastamisnõude esitamiseks. (b) T. Toompere süüdistus KarS § 3892 lg 2 järgsele teole kaasaaitamises
10.T. Toompere aitas suures ulatuses maksukelmusele kaasa seoses kahe erineva tehingute kogumiga: esiteks seoses AS-i Swedbank poolse nõude loovutamisega OÜ-le T.R.E.C. 2009. aasta veebruaris-märtsis ja teiseks seoses AS-i Swedbank poolse nõude loovutamisega OÜ-le T.R.E.C. 2009. aasta juulis. (i) AS-i Swedbank, OÜ T.R.E.C. ja AS-i Tootal Kinnisvara vahelised tehingud 2009. aasta veebruaris-märtsis
11.27. veebruaril 2009 sõlmis OÜ T.R.E.C, keda esindasid juhatuse liikmed Jaan Soomets ja R. L. (kui otsuses viidatakse edaspidi OÜ T.R.E.C. tegudele, täpsustamata tegu vahetult toime pannud inimese nime, peetakse silmas olukordi, kus vahetult panid teo toime J. Soomets ja R. L.), AS-ga Swedbank lepingu, mille järgi loovutas AS Swedbank OÜ-le T.R.E.C. 18 000 000 krooni eest võlanõude AS-i Tootal Kinnisvara vastu. Seeläbi sai OÜ T.R.E.C. õiguse nõuda AS-lt Tootal Kinnisvara 50 866 509 kroonist põhivõlga, tasumata intresse 621 912 krooni eest, tasumata viivist 8 991 010 krooni ulatuses ja tulevikus tekkivaid viiviseid ning kõrvalnõudeid.
12.3. märtsil 2009 sõlmisid OÜ T.R.E.C., AS Tootal Kinnisvara ja AS Swedbank hüpoteekide loovutamise lepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused. Lepingute kohaselt loovutas AS Swedbank OÜ-le T.R.E.C. hüpoteegid, millega oli tagatud OÜ T.R.E.C. poolt 27. veebruaril 2009 AS-lt Swedbank omandatud nõue AS-i Tootal Kinnisvara vastu.
13.20. märtsil 2009 sõlmisid OÜ T.R.E.C. ja AS Tootal Kinnisvara müügilepingu, mille kohaselt ostis OÜ T.R.E.C. AS-lt Tootal Kinnisvara kinnistud, millele oli seatud hüpoteegid, mille OÜ T.R.E.C. oli 3. märtsil 2009 AS-lt Swedbank omandanud. Lepingu alusel koostatud arvete kohaselt maksid need kinnistud kokku 60 450 000 krooni (s.h käibemaks 7 322 033 krooni).
14.23. märtsil 2009 sõlmisid OÜ T.R.E.C. ja AS Tootal Kinnisvara vastastikuste nõuete tasaarvestuse lepingu. Pooled leppisid kokku, et AS T.R.E.C. loobub nõudmast AS-lt Tootal Kinnisvara seda võlga, mille väljanõudmise õiguse ta 27. veebruaril 2009 AS-lt Swedbank 18 000 000 krooni eest omandas ja et AS Tootal Kinnisvara omakorda ei nõua OÜ-lt T.R.E.C. raha nende kinnistute eest, mis ta müüs 20. märtsil 2009 OÜ-le T.R.E.C.
15.31. märtsil 2009 sõlmisid OÜ T.R.E.C. ja AS Tootal Kinnisvara lepingu, mille kohaselt ostis OÜ T.R.E.C. AS-lt Tootal Kinnisvara Tartus Lembitu 1E asunud söögikoha sisseseade. Lepingu põhjal koostatud arve kohaselt maksis sisseseade 1 024 591 krooni (s.h käibemaks 156 293 krooni). Peagi pärast lepingu sõlmimist tegid pooled sellegi nõude osas tasaarvestuse: AS Tootal Kinnisvara loobus sisseseade müügihinna tasumise nõudest seetõttu, et OÜ T.R.E.C. loobus nõudmast AS-lt Tootal Kinnisvara seda võlga, mille väljanõudmise õiguse ta 27. veebruaril 2009 AS-lt Swedbank omandanud oli.
16.Nii kinnistute kui ka söögikoha sisseseade müügilepinguga loodi OÜ-le T.R.E.C. võimalus taotleda riigilt kokku 7 478 327 krooni (7 322 033 + 156 293) käibemaksu tagastamist. Lisaks loodi
23.märtsi 2009 tasaarvestuse läbi AS-le Tootal Kinnisvara võimalus mitte tasuda 7 322 033 kroonist käibemaksu. R. L. ja J. Soomets esitasidki 9. aprillil 2009 raamatupidaja M. K. vahendusel maksuhaldurile märtsikuu käibedeklaratsioonis tagastusnõude summas 7 516 907 krooni, mis kanti ka äriühingu ettemaksukontole. 27. mail 2009 kandis maksuhaldur äriühingu 3(21)
17.Tehingud sõlmiti seega sooviga panna toime maksukelmus ja varjata AS-i Tootal Kinnisvara kui ettevõtte üleminekut. Ettevõtte üleminekul KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt käivet ei teki. Lisaks rikkusid R. L. ja J. Soomets KMS § 1 lg 1 p-i 1, § 4 lg 2 p-i 1, § 29 lg-t 1 ja lg 3 p-i 1 ning § 31 lg-t 1. (ii) AS-i Swedbank, OÜ T.R.E.C. ja OÜ Vaba 46 vahelised tehingud 2009. aasta juulisaugustis
18.OÜ T.R.E.C. sõlmis 22. juulil 2009 AS-ga Swedbank lepingu, mille kohaselt loovutas AS Swedbank OÜ-le T.R.E.C. 4 000 000 krooni eest võlanõude OÜ Vaba 46 vastu. Loovutatud võlanõue koosnes 7 699 999,94 kroonisest põhivõlast, 10 405,78 kroonist tasumata intressidest, 45 767,16 kroonist tasumata viivistest ja tulevikus tekkivatest viivistest ning kõrvalnõuetest.
19.24. juulil 2009 sõlmisid OÜ T.R.E.C., OÜ Vaba 46 (esindaja T. Toompere) ja AS Swedbank ühishüpoteegi üleandmise ja tagatavate nõuete muutmise kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt loovutas AS Swedbank OÜ-le T.R.E.C. mõningatele aadressil Tartu, Vaba 46 asuvatele korteriomanditele seatud ühishüpoteegi, mis tagas käesoleva otsuse eelmises punktis nimetatud võlanõuet OÜ Vaba 46 vastu.
20.14. augustil 2009 sõlmisid OÜ T.R.E.C. ja OÜ Vaba 46 (esindaja T. Toompere) müügilepingu, mille kohaselt ostis OÜ T.R.E.C. OÜ-lt Vaba 46 kinnistud, millele oli seatud hüpoteegid, mille OÜ T.R.E.C. oli 24. juulil 2009 AS-lt Swedbank omandanud. Arvete kohaselt maksid need kinnistud kokku 8 202 000 krooni (s.h käibemaks 1 367 000 krooni).
21.19. augustil 2009 sõlmisid OÜ T.R.E.C. ja OÜ Vaba 46 (esindaja T. Toompere) vastastikuste nõuete tasaarvestuse lepingu. Lepiti kokku, et AS T.R.E.C. loobub nõudmast OÜ-lt Vaba 46 seda võlga, mille väljanõudmisõiguse ta 22. juulil 2009 AS-lt Swedbank 4 000 000 krooni eest omandas ja et OÜ Vaba 46 omakorda ei nõua OÜ-lt T.R.E.C. tasu nende kinnistute eest, mis ta müüs OÜ-le T.R.E.C. 14. augustil 2009.
22.Tehingute abil loodi OÜ-le Vaba 46 võimalus mitte tasuda riigile 1 367 000 krooni suurust käibemaksu. OÜ-le T.R.E.C. aga loodi võimalus taotleda riigilt 1 367 000-kroonise käibemaksu tagastamist. R. L. ja J. Soomets esitasidki 21. septembril 2009 raamatupidaja M. K. vahendusel maksuhaldurile augusti käibedeklaratsioonis tagastusnõude summas 1 386 634 krooni. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuivõrd maksuhaldur hakkas kontrollima tagastusnõude põhjendatust.
23.2009. aasta juuli- ja augustikuiste tehingute kattevarjus tegid T. Toompere, R. L. ja J. Soomets tegelikult OÜ Vaba 46 kui ettevõtte üleandmise tehingu. Ettevõtte üleandmisel KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt käivet ei teki. Ka rikkusid R. L. ja J. Soomets KMS § 1 lg 1 p-i 1, § 4 lg 2 p-i 1, § 29 lg-t 1 ja lg 3 p-i 1 ning § 31 lg-t 1. (c) T. Toompere süüdistus KarS § 3851 järgi
24.Hoolimata sellest, et AS Tootal Kinnisvara oli alates 31. oktoobrist 2008 püsivalt maksejõuetu, jättis T. Toompere "vähemalt alates 31.10.2008 kuni 07.07.2009" esitamata kohtule pankrotiavalduse. 31. oktoobril 2008 pidi AS Tootal Kinnisvara tagastama AS-le Swedbank laenu, mille tagamiseks oli seatud enamikule AS-i Tootal Kinnisvara kinnisvarale hüpoteegid 50 866 509 krooni suuruses kogusummas. AS Tootal Kinnisvara jättis aga laenu pangale tagastamata. AS-i Tootal Kinnisvara omakapital oli alates 31. detsembrist 2008 negatiivne (- 3 050 558 krooni). Alates 2007. aastast ületasid lühiajalised kohustused käibevara ja käibekapitali defitsiit süvenes pidevalt, olles 2007. aastal 8 729 546, 30. septembril 2008 juba 16 397 447 ja 31. detsembril 2008 tervelt 22 554 516 krooni. Alates 2007. aastast polnud AS Tootal Kinnisvara võimeline tasuma jooksvaid kohustusi. Tulenevalt äriühingu majanduslikust olukorrast ei olnud maksejõuetus ajutine – seda T. Toompere ka teadis. Vastavat avaldust esitamata jättes rikkus T. Toompere ÄS § 301 lg 1 ja § 306 lg 31. (2.) J. Soometsa ja R. L-i süüdistus
25.J. Soometsale ja R. L-ile heidetakse KarS § 3892 lg 2 järgi ette kahte tegu. Kõigepealt esitasid nad raamatupidaja M. K. kaudu OÜ T.R.E.C. 2009. a märtsi käibedeklaratsioonis maksuhaldurile 4(21)
3-1-1-55-14 valeandmeid seoses OÜ T.R.E.C. poolse kinnistute ja söögikoha sisseseade ostuga AS-lt Tootal Kinnisvara, kajastades deklaratsioonis alusetult sisendkäibemaksu kogusummas 7 478 327 krooni (vt käesoleva otsuse p-d 11-17). Teiseks esitasid nad samuti raamatupidaja kaudu OÜ T.R.E.C. 2009. a augusti käibedeklaratsioonis maksuhaldurile valeandmeid seoses OÜ T.R.E.C. poolse korteriomandite ostuga OÜ-lt Vaba 46, kajastades deklaratsioonis alusetult sisendkäibemaksu summas 1 367 000 krooni (vt ka käesoleva otsuse p-d 18-23). Et kokku esitati alusetuid nõudeid 8 845 327 (7 478 327 + 1 367 000) krooni e 565 319,43 euro eest, ületab see KarS § 3892 lg-s 2 kehtestatud 320 000 eurose piirmäära. (3.) OÜ T.R.E.C. süüdistus
26.Kuivõrd J. Soomets ja R. L. esitasid deklaratsioonid OÜ T.R.E.C. esindajatena, tuleb OÜ T.R.E.C. tunnistada süüdi KarS § 3892 lg 3 järgi. (II) Süüdistuse muutmine maakohtus
27.5. juuni 2013 kohtuistungil teatas prokurör, et Riigikohtu värske praktika tõttu loobub ta süüdistusest osas, milles käsitletakse AS-i Tootal Kinnisvara ja OÜ T.R.E.C. ning OÜ Vaba 46 ja OÜ T.R.E.C. vahelisi tehinguid ettevõtte üleminekuna (vt käesoleva otsuse p-d 17 ja 23). Süüdistuse uue teksti kohaselt ei tegutsenud J. Soomets ja R. L. mitte ettevõtte üleandmise eesmärgil, vaid sooviga vältida täite- ja pankrotimenetluses AS-le Tootal Kinnisvara kuuluvate varade (s.o kinnistud ja sisseseade) ja OÜ-le Vaba 46 kuuluvate varade (s.o korteriomandid) realiseerimist võlgade katteks. Kinnistute ja korteriomandite müük oli majanduslikult ebamõistlik, sest müügihind ei vastanud müüdava turuväärtusele. Nimelt ei olnud hinnas arvestatud ostja kasuks seatud hüpoteeke. Tegelikust väärtusest kõrgemas müügihinnas leppisid pooled kokku selleks, et neil oleks võimalik teha tasaarvestusi ja luua OÜ-le T.R.E.C. võimalus saada alusetu käibemaksu tagastusnõue. Et tehingu teostasid seotud osapooled, kellel oli esiteks teada, et AS Tootal Kinnisvara ja OÜ Vaba 46 on maksevõimetud, teiseks kavatsus viia AS-i Tootal Kinnisvara ja OÜ Vaba 46 varad uude äriühingusse, kolmandaks teada, et nad määravad ostuhinnad suuruses, mis võimaldab tasumaksmiskohustuse tasaarvestada näiliselt tekitatud nõudega AS-i Tootal Kinnisvara ja OÜ Vaba 46 vastu ning neljandaks teada, et AS Tootal Kinnisvara ja OÜ Vaba 46 jätavad maksukohustuse täitmata, oli käibemaksu deklareerimisest tekkinud enammakse tagastustaotluse esitamine alusetu, tahtlik ja kuritegelik.
28.Samuti loobus prokurör kohtumenetluses seisukohast, et OÜ-de Selleri 12 ja Vaba 46 osi müües rikkus T. Toompere KMS § 16 lg 2 p 3 ja et seega oli tegu maksuvaba käibega (vt käesoleva otsuse p 9). (III) Maakohtu otsus (1.) Otsuse resolutsioon ja kohtu seisukohad menetlusõiguse osas
29.Tartu Maakohtu 27. augusti 2013. a otsusega mõisteti T. Toompere KarS § 3892 lg 2 järgi süüdi ja karistati nelja-aastase vangistusega. T. Toompere mõisteti süüdi ka KarS § 3851 lg 1 järgi ja karistati neljakuulise vangistusega. T. Toompere liitkaristuseks mõisteti nelja-aastane vangistus, mille hulka arvestati kaks eelvangistuses viibitud päeva ja mis jäeti nelja-aastast katseaega kohaldades tingimisi täitmisele pööramata. J. Soomets tunnistati süüdi KarS § 3892 lg 2 järgi ja karistati kolmeaastase vangistusega, mille sekka loeti kaks eelvangistuses veedetud päeva ja mis jäeti täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane nelja-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. R. L. mõisteti KarS § 3892 lg 2 järgi süüdi ja karistati kolmeaastase vangistusega, mille hulka arvestati kaks eelvangistuses viibitud päeva ja mis jäeti nelja-aastast katseaega kohaldades tingimisi täitmisele pööramata. OÜ T.R.E.C. tunnistati süüdi KarS § 3892 lg 3 järgi ja karistati 120 000-eurose rahalise karistusega.
30.Osaline süüdistusest loobumine (s.o loobumine viitamast ettevõtte üleminekule) ja uue süüdistuse esitamine õigeksmõistmiseks alust ei anna. KrMS § 268 lg 2 kohaselt võib prokurör enne kohtuliku uurimise lõpetamist süüdistust muuta ja täiendada, esitades muudatused ja täiendused 5(21)
3-1-1-55-14 kirjalikult. Et süüdistuse aluseks olevad asjaolud muudatuse tegemisega olulises osas ei muutunud, pole põhjust rääkida süüdistuse ebakonkreetsusest.
31.Asjas teostatud läbiotsimised olid seadusega kooskõlas ja pole alust tunnistada läbiotsimise regulatsiooni põhiseadusvastaseks.
32.Kohus ei nõustunud kaitsjatega, et pankrotihaldur I. L.-i aruanne oli lubamatu tõend. (2.) T. Toompere süüditunnistamine pankrotiavalduse esitamata jätmises
33.T. Toompere vastutab KarS § 3851 järgi. Erinevate tõendite alusel on kinnitust leidnud, et AS Tootal Kinnisvara oli seisuga 31. oktoober 2008 püsivalt maksejõuetu.
34.Aastatel 2005-2007 laenas AS Tootal Kinnisvara AS-lt Swedbank erinevate lepingutega kümneid miljoneid kroone. Alates 2006. aastast pikendas AS Swedbank laenude tagasimaksmise tähtaegu. 2008. a pikendas AS Swedbank laenutagastamise tähtaegu kolmel korral – kõige viimasena lubas pank augustis tasuda u 3,3 miljoni eurose võlgnevuse 31. oktoobriks 2008.
35.Maksuameti maksuvõla tasumise korralduse kohaselt oli AS-i Tootal Kinnisvara käibemaksuvõlg 29. oktoobriks 2008 kasvanud 1 741 764 kroonini.
36.AS-i Tootal Kinnisvara laenuga tegelenud AS-i Swedbank kliendihaldur Ero Viigi (Viik) sõnul oli AS Tootal Kinnisvara 2008. aasta lõpul püsivas maksejõuetuses, kuivõrd laenutagatised laenu väärtust ei katnud ja võlgnikul puudus arusaadav ning veenev plaan selle kohta, kuidas ta raha juurde teenida võiks.
37.Kohus tugines olulisel määral pankrotihaldur I. L.-iga seonduvatele tõenditele. AS-i Tootal Kinnisvara majandusaasta aruannetest ilmneb, et äriühingu käibevarade maksumus oli väiksem kui tema lühiajaliste kohustuste summa (s.t käibekapital oli negatiivne). Nimelt ületasid kohustused käibevarade maksumust juba 2007. aastal 8 729 546 krooni, 30. septembril 2008. a 16 397 447 krooni, 31.oktoobril 2008. a 11 610 734 ja 31. detsembril 2008. a suisa 22 554 516 krooni. Pankrotihalduri sõnul suurenes lühiajaliste kohustuste summa pidevalt ja see moodustas bilansimahust ebaproportsionaalselt suure osa. Äriühing poleks saanud likvideerida võlgu oma vara müügi teel, sest vara oli seatud mõningate võlgade tagatiseks. Samuti oli varade tegelik väärtus oluliselt väiksem, kui nende nominaalne väärtus, mis oli ära toodud majandusaasta aruannetes: vahe oli suisa ca 30 miljonit krooni. AS-le Tootal Kinnisvara endale kuuluv materiaalne põhivara moodustas vaid ebaolulise osa äriühingu varast. Vara hulka oli loetud ka miljonikroonine osa OÜ-s Shenk Ehitus – tegelikult oli see osa väärtusetu, sest OÜ Shenk Ehitus oli juba 2008. aastal maksejõuetu ja 2009. a mais kuulutati välja selle äriühingu pankrot. Sel põhjusel oli väärtusetu ka OÜ Tootal Kinnisvara bilansis kajastatud enam kui 5 miljoni kroonine võlanõue OÜ Shenk Ehitus vastu.
38.T. Toompere üritas maksejõuetust äriühingust varasid välja viia. Nimelt vormistas süüdistatav erinevate kinnistute ja sõiduki BMW X5 osas müügitehingud selliste isikutega (nt OÜ-ga Proranero, mille ainuosanik oli R. L.), kes ei takistanud tal käitumast võõrandatud objektidega sisuliselt omanikuna ka pärast võõrandamist; raha AS Tootal Kinnisvara objektide müügist ei saanud.
39.Eeltoodu põhjal saab öelda, et T. Toompere oli AS-i Tootal Kinnisvara püsivast maksejõuetusest teadlik. Seda kinnitab nii suhtlemine pangaga (ja pidev laenumaksetähtaegade edasilükkamise palumine), Maksuametiga (kellelt T. Toompere palus muuhulgas laenunõude ajatamist), inkassofirmade võlateated, pankrotihoiatused ja T. Toompere tegevus äriühingust varade väljaviimisel.
40.Et seadus nõuab pankrotiavalduse esitamist 20 päeva jooksul maksejõuetuse tekkimisest arvates, oleks T. Toompere pidanud esitama pankrotiavalduse hiljemalt 20. novembril 2008. T. Toompere esitas selle aga alles 3. juulil 2009, mil kogu äriühingu vara oli võõrandatud. (3.) T. Toompere süüditunnistamine maksukelmuse täideviimises
41.AS-i Tootal Kinnisvara 2009. aasta jaanuari käibedeklaratsioonis esitas T. Toompere maksuhaldurile valeandmeid, sest kajastas alusetult sisendkäibemaksu summas 4 140 000 krooni.
42.AS-i Tootal Kinnisvara esindades ostis T. Toompere samuti tema enda poolt esindatavalt OÜ-lt Ühendatud Võlanõuded kahe osaühingu osakud käibemaksutagastuse saamise eesmärgil. Püsivalt 6(21)
3-1-1-55-14 maksejõuetu AS Tootal Kinnisvara müügihinda tasuda ei suutnud. Maksuhaldur kandiski AS-i Tootal Kinnisvara ettemaksukontole 3 781 668 krooni.
43.Tehingud olid küll vormiliselt seaduspärased, aga tehtud vaid sisendkäibemaksu deklareerimisõiguse tekitamise sooviga. Et T. Toompere eesmärk oli üksnes näilise käibe tekitamine KMS § 4 lg 1 p 1 mõttes, ilmneb sellest, et mõlemaid tehingupooli esindas T. Toompere, et müügiobjektid ei vastanud nende tegelikule väärtusele, et tasumistähtaeg oli ebamõistlik ja et tehingul puudus majanduslik eesmärk. T. Toompere soovis, et OÜ Ühendatud Võlanõuded vastase pankrotimenetluse algatamise korral ei oleks osaühingus reaalset vara.
44.Hiljem osakuid OÜ-lt Ühendatud Võlanõuded AS-le Tootal Kinnisvara tagasi andes tegutses T. Toompere sooviga vabastada OÜ Ühendatud Võlanõuded käibemaksu tasumise kohustusest. T. Toompere teadis, et AS Tootal Kinnisvara kuulub peagi lõpetamisele ja et maksuhalduril puuduvad võimalused äriühingule varem kuulunud varade tagasivõitmiseks.
45.2010. aasta veebruaris esitas T. Toompere OÜ Ühendatud Võlanõuded nimel maksuhaldurile 2009. aasta jaanuari käibedeklaratsiooni parandusdeklaratsiooni sooviga vähendada käibemaksukohustust summas 4 139 505 krooni. Maksuhaldur jättis parandusdeklaratsiooni arvestamata, sest tehingu teisele poole AS-le Tootal Kinnisvara oli nimetatud käibemaksusumma alusetult tagastatud ja see isik oli registrist kustutatud.
46.T. Toompere kuritarvitas sisendkäibemaksu deklareerimise õigust. Formaalselt seadusepäraste tehingute üks osapool kasutas seaduses antud õigust saada tagasi käibemaksu, teine osapool aga ei täitnud omapoolset käibemaksu tasumise kohustust. (4.) J. Soometsa, R. L-i ja OÜ T.R.E.C. süüditunnistamine maksukelmuses ja T. Toompere süüditunnistamine sellele kaasaaitamises
47.OÜ T.R.E.C. loodi sooviga võtta AS-lt Tootal Kinnisvara üle vara. AS Swedbank loovutas oma nõuded (s.o esiteks nõue 50 866 509 kroonise põhivõla ja muude võlgnevuste tasumiseks, mida tagasid erinevatele kinnistutele seatud hüpoteegid, ja teiseks nõue 7 699 999,94 kroonise põhivõla ja muude võlgnevuste tasumiseks, mida tagas Vaba 46 asuvatele korteriomanditele seatud ühishüpoteek) AS-i Tootal Kinnisvara vastu OÜ-le T.R.E.C. Samuti loovutas pank OÜ-le T.R.E.C. hüpoteegid, mis nõudeid tagasid. Pärast seda müüs AS Tootal Kinnisvara hüpoteegialused kinnistud vastavalt 60 450 000 krooni ja 8 202 000 krooni eest OÜ-le T.R.E.C. OÜ T.R.E.C. jättis kinnistute eest tasumata. Selle asemel pooled hoopis tasaarvestasid vastastikused nõuded.
48.Iseenesest seaduslikud, aga majanduslikult ebamõistlikud tehingud olid tehtud vaid OÜ-le T.R.E.C. maksueelise saamiseks. OÜ T.R.E.C. eesmärk oli saada endale kinnistud, mitte aga raha tagatiste müügi läbi.
49.Müügilepingute majanduslik ebamõistlikkus väljendus selles, et OÜ T.R.E.C. ostis AS-lt Tootal Kinnisvara need kinnistud, millele seatud hüpoteegid ta omandanud oli. Seega oleks AS Tootal Kinnisvara pidanud alluma kohesele sundtäitmisele.
50.Kinnistud maksid tegelikult kordi vähem kui müügilepingutes toodud müügihinnad.
51.Eeltooduga sarnaselt toimiti ka seoses söögikoha sisseseadega. Nimelt ostis OÜ T.R.E.C. AS-lt Tootal Kinnisvara ühe söögikohas olnud asjad. Pooled näitasid, nagu oleks OÜ T.R.E.C. tasunud ostu eest ka käibemaksu, mida ta sisendkäibemaksu pähe tagasi küsida võib. AS Tootal Kinnisvara aga ei maksnud seoses müügiga käibemaksu.
52.Süüdistatavad soovisid luua maksuhalduris ebaõiget ettekujutust käibest KMS § 4 lg 1 p 1 tähenduses.
53.Et T. Toompere abistas J. Soometsa ja R. L-i nende ebaseaduslikus tegevuses, realiseeris ta maksukelmusele kaasaaitamise koosseisu.
54.Süüdi tuleb tunnistada ka OÜ T.R.E.C., kelle esindajad J. Soomets ja R. L. olid. (5.) Kohtu ülejäänud seisukohad materiaalõiguse osas
55.Maksukelmuse teostamiseks esitasid süüdistatavad maksuhaldurile valeandmeid raamatupidajate M. K. ja A. P. kaudu. Kohus ei nõustunud kaitseväidetega, et vahendlikku täideviimist pole piisavalt
7(21)
3-1-1-55-14 sisustatud. Raamatupidajad uskusid, et nende esitatud deklaratsioonid valeandmeid ei sisalda, mistõttu on tegu vahendliku täideviimisega.
56.Kohus ei nõustunud kaitsjatega, et KarS § 3892 on blanketne norm. Sättes avatakse ammendavalt karistatava teo kirjeldus. Seega tuleb ära näidata, et esitatud on valeandmeid ja et sellega on põhjustatud suur kahju. Praegu on seda tehtud. (IV) Apellatsioonid
57.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T. Toompere kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas. Ühise apellatsiooni esitasid J. Soometsa kaitsja vandeadvokaat Ants Karu, R. L-i kaitsja vandeadvokaadi abi Oliver Nääs ja OÜ T.R.E.C. kaitsja vandeadvokaat Margus Reiland. (1.) T. Toompere kaitsja apellatsioon
58.T. Toompere kaitsja taotles oma kaitsealuse õigeksmõistmist või asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks.
59.Süüdistusakt ei vasta nõuetele, sest ei ole ära näidatud, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Prokurör kasutas kohtus tõendeid mõneti teistmoodi, kui ta need süüdistusaktis grupeerinud oli.
60.Kohus on jätnud mitmed menetlusõiguse rikkumist puudutavad kaitseväited analüüsimata.
61.Asjatundja I. L. on teinud järelduslikke hinnanguid, ent see on lubamatu.
62.Kaitsjal ei võimaldatud kohtuistungil küsitleda tunnistaja M.-K. K.-d, ehkki selline õigus kaitsjal oli.
63.Konsultatsioonibüroo Toompere ja Ottender kontoris läbiotsimisel äravõetud lauaarvuti kõvaketta läbivaatamisel saadud tõendid on lubamatud.
64.Kohus ei saanud ise tuvastada, et osaühingute Vaba 46 ja Selleri 12 osakud ei olnud väärt seda hinda, mida AS Tootal Kinnisvara lepingu kohaselt OÜ-le Ühendatud Võlanõuded maksma pidi. Osakute väärtuse oleks pidanud tuvastama ekspertiisiga.
65.Ei ole aru saada, kas kohtu hinnangul muutus AS Tootal Kinnisvara 31. oktoobril 2008 maksejõuetuks või püsivalt maksejõuetuks.
66.Süüdistataval ei olnud pankrotiavalduse esitamata jätmise tahtlust.
67.5. juunil 2013 kohtuistungil esitas prokurör sisult täiesti uue süüdistuse. (2.) J. Soometsa, R. L-i ja OÜ T.R.E.C. kaitsjate apellatsioon
68.Kaitsjad esitasid taotluse mõista süüdistatavad õigeks või saata asi maakohtule uueks arutamiseks.
69.Prokuratuur loobus süüdistusest ja seetõttu oleks pidanud süüdistatavad õigeks mõistma.
5.juunil 2013 koostas prokuratuur uue süüdistusakti, sest muudeti nii faktilisi asjaolusid kui ka õiguslikku kvalifikatsiooni.
70.Süüdistuses pole selgitatud, kuidas J. Soomets ja R. L. raamatupidajaid valitsesid.
71.Kaitsjad pidid oma tööd tegema aja- ja teabepuuduses. Esiteks ei teadnud nad, milliseid tõendeid nende kaitsealuste vastu kasutada soovitakse. Teiseks anti kaitsjatele kaitse ettevalmistamiseks liiga vähe aega, sest kohus ei lükanud pärast süüdistuskõnet asja arutamist edasi.
72.Üllatavalt ei küsitletud I. L.-i mitte üksnes T. Toompere, aga ka OÜ T.R.E.C. osas. I. L. kui asjatundja tegi konkreetseid järeldusi, mis aga ei ole lubatav.
73.Kohtuotsus sisaldab mitmeid süüdistuses kajastamata faktilisi asjaolusid.
74.Kohus ei kutsunud tunnistajana kohtusse M-L. K.
75.Kohus jättis vastu võtmata mitmed asjakohased tõendid.
76.Kohtuotsus koosneb suuresti süüdistusakti kopeerimisest.
77.Läbiotsimisega saadud tõendid on lubamatud.
78.Konsultatsioonibüroo Toompere ja Ottender kontoris läbiotsimisel äravõetud lauaarvuti kõvaketta vaatlus kohtuistungil oli ebaseaduslik. Kõvaketta koopiat hoiti menetluse kestel pitseerimata ja see on lubamatu.
79.Kinnisasjade turuväärtuse tuvastamiseks oleks pidanud koostama ekspertiisi.
8(21)
3-1-1-55-14
80.Kohtulikul uurimisel ütluste andmisest keeldunud R. L-i küsitleti kohtueelsel uurimisel siis, kui ta oli juba 25 tundi kinnipeetav olnud. Seetõttu andis R. L-i ütlusi oma tahte vastaselt. (V) Ringkonnakohtu otsus
81.Tartu Ringkonnakohtu 20. märtsi 2014. a otsusega jäeti apellatsioonid rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. (1.) Kohtu seisukohad menetlusõiguse osas
82.Kaitsjatega ei saa nõustuda, et süüdistatavad tulnuks süüdistusest loobumise tõttu õigeks mõista. Prokurör on üheselt mõistetavalt selgitanud, et ta loobub süüdistusest vaid osas, milles loetakse tehtud tehinguid ettevõtte üleminekuks. Seega prokurör üksnes muutis süüdistust. See ilmneb ka asjaolust, et kui süüdistuse esialgse teksti kohaselt heideti kohtualustele ette KMS § 4 lg 2 p 1 (käivet ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses) rikkumist, pandi neile uues süüdistusaktis süüks KMS § 4 lg 1 p 1 (käive on kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus) rikkumine.
83.Süüdistus vastab konkreetsusnõuetele. Selles on ära toodud faktilised asjaolud, mis vastavad maksukelmuse objektiivsele ja subjektiivsele koosseisule. Nõustuda ei saa kaitseväitega, et süüdistuses on määratlemata vahendi (raamatupidaja) valitsemisviis: on üheselt arusaadav, et süüdistatavad valitsesid ärakasutatavaid isikuid ülekaalu, s.o teadmisega.
84.Kaitseõigust rikutud ei ole. Esialgses süüdistuses olid tõendid grupeeritud ja tõendite taga oli välja toodud, mida konkreetse tõendiga tõendada soovitakse. Rikkumist ei saa näha selles, et kohtumenetluse kestel vähesel määral muudetud süüdistuse uus tekst ei sisaldanud varasemaga analoogset grupeeringut: tõendid tõendasid endiselt samu asjaolusid.
85.I. L.-i ülekuulamisel menetlusõigust ei rikutud. Maakohus kaalus, kas prokuröri küsimused I. L.ile on lubatavad. I. L. ei esitanud mingeid järeldusi, vaid tõi välja faktilised asjaolud. Prokurör andis J. Soometsa, R. L-i ja OÜ T.R.E.C. kaitsjatele eelnevalt teada, et kavatseb I. L.-i ka nende kaitsealuseid puudutavas osas üle kuulata.
86.Maakohus ei väljunud süüdistuse piirest. Asjaolu, et kohus teeb süüdistuse põhjal teistsugused järeldused kui kaitsjad, ei tähenda süüdistuse piirest väljumist.
87.Nõustuda ei saa kaitsjatega, et kaitseõigust on rikutud seeläbi, et kohus ei lükanud pärast prokuröri kohtukõnet istungit edasi. Esiteks said kaitsjad muudetud süüdistusega tutvuda kahekümne päeva kestel: 5. juunist kuni 25. juunini 2013. Teiseks kuulutas kohus pärast prokuröri 1. juuli 2013 kohtukõnet välja vaheaja ja jätkas arutamist 2. juulil 2013.
88.Kohus jättis õigesti M-L. K. istungile kutsumata ja avaldas tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlused. Nädal pärast sünnitust ei olnud M-L. K. oma tervisliku seisundi tõttu võimeline ütlusi andma, liiatigi kui ta oleks pidanud selleks tulema Tallinnast Tartusse. Hilisema menetluse käigus aga kaitsjad M-L. K. ülekuulamist ei taotlenud.
89.Mitmed kaitsjate esitatud tõendid jättis maakohus õigesti vastu võtmata, sest need olid kriminaalasja jaoks tähtsusetud.
90.Et kohus kordab otsuse põhistavas osas süüdistuse väiteid, ei tähenda veel, et tegu on menetlusõiguse rikkumisega. Paljud süüdistuses toodud seisukohad olid küllaldased ja kohus võis neid korrata. Kohus on analüüsinud erinevaid tõenditena esitatud lepinguid ja vastanud ka kaitseväidetele.
91.Läbiotsimised olid seaduslikud ja läbiotsimisregulatsioon on põhiseaduspärane.
92.Kõvakettal leidunud failide kujutisi võis kohtuistungil uurida, et kummutada kaitseväidet kõvakettal olnud dokumentide mitteusaldusväärsuse kohta. Kõvakettakoopiaid ei pidanud hoiustamise ajal pitseerima.
93.R. L-i kohtueelsel uurimisel antud ütlused ei ole seadusevastaselt saadud. Ülekuulamisprotokolli kohaselt vastas R. L. vaid neile küsimustele, millele ta soovis. (2.) Materiaalõigust puudutavad kohtu väited
9(21)
3-1-1-55-14
94.KarS § 3892 ei ole blanketne õigusnorm. Kui koosseisu analüüsimisel tuleb arvestada vastava õigusharu aluspõhimõtteid, ei tähenda see veel normi blanketsust, vaid üksnes tõlgendusmeetodit, mille abil piiritletakse koosseisu rakendusala. Ka praegusel juhul tuleb sätet tõlgendada küll käibemaksuseaduse abil, ent siiski on juba KarS §-s 3892 endas ammendatavalt avatud karistatava teo kirjeldus. Seetõttu ei ole isiku karistamiseks KarS § 3892 järgi tingimata vaja, et ta oleks rikkunud mõnda maksuõiguse normi. Maksukelmuse koosseisu võib realiseerida ka seaduslike tehingutega – seda juhul, kui tehingud tehakse maksueelise saavutamiseks õiguste kuritarvitamise teel. Praegu ongi süüdistatavad oma õigusi kuritarvitanud ja vaja ei ole viidata muudes õigusaktides toodud regulatsioonile.
95.14. detsembri 2000. a otsuses asjas C-110/99 selgitas Euroopa Kohus nn õiguste kuritarvitamise kontseptsiooni. Kuritarvituse tuvastamine nõuab esiteks kombinatsiooni objektiivsetest asjaoludest, mille põhjal saab teha järelduse, et hoolimata õigusnormidest formaalselt kinnipidamisest ei ole järgitud nende normide eesmärki. Teiseks nõuab kuritarvitamisest kõnelemine subjektiivset elementi, mis hõlmab kavatsust saada õigusnormidest tulenevaid eeliseid vastavate tingimuste kunstliku loomise teel. Neist põhimõtetest lähtudes tulebki hinnata süüdistatavate tegevust maksukelmuse süüdistuses.
96.AS Tootal Kinnisvara ostis OÜ-lt Ühendatud Võlanõuded osaühingute osad vaid seetõttu, et AS-l Tootal Kinnisvara tekiks käibemaksu tagastamise nõue. Seda eesmärki kinnitab ka asjaolu, et hiljem tagastas AS Tootal Kinnisvara ostetud osad OÜ-le Ühendatud Võlanõuded. Osade ostmise lepingut sõlmides lõi T. Toompere maksuhalduris väärettekujutuse õiguspärase käibe tekkimisest.
97.OÜ T.R.E.C. ostis AS-lt Tootal Kinnisvara kinnistud ja söögikoha sisustuse käibemaksu tagastusnõude loomise eesmärgil. Kinnistute ostus puudub igasugune majanduslik mõttekus, sest OÜ T.R.E.C. oli vahetult enne kinnistute ostu omandanud kinnistutele seatud hüpoteekidega tagatud nõuded AS-i Tootal Kinnisvara vastu. OÜ T.R.E.C. oleks võinud seega hoopis allutada AS-i Tootal Kinnisvara kohesele sundtäitmisele kinnistute arvel. Selle asemel aga ostis ta kinnistud nende väärtusest hoopis suurema hinnaga ära. Omavahel tuttavad ja seeläbi seotud isikud T. Toompere, J. Soomets ja R. L. olid juba enne müügilepingute sõlmimist kokku leppinud, et lepingulisi kohustusi ei täideta. Sellisele kokkuleppele viitavad ka hilisemad tasaarvestused.
98.T. Toompere vastutab pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmise eest. Riigikohus on leidnud, et püsiva maksejõuetuse hindamisel tuleb lisaks netovarale analüüsida ka majandustegevuse tõenäolist tulevikuperspektiivi. Küll aga pole Riigikohus öelnud, et sellise analüüsi saab teostada vaid ekspert. Praegu ongi maakohus põhjalikult selgitanud, et AS Tootal Kinnisvara oli alates 31. oktoobrist 2008 püsivalt maksejõuetu. Ka on kohus ära näidanud, et T. Toomperel oli maksejõuetuse osas tahtlus.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
99.Kassatsiooni esitas T. Toompere kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas. Ühiskassatsiooni esitasid J. Soometsa kaitsja vandeadvokaat Ants Karu, R. L-i kaitsja vandeadvokaadi abi Oliver Nääs ja OÜ T.R.E.C. kaitsja vandeadvokaat Margus Reiland. (V) Kassatsioonid (1.) T. Toompere kaitsja kassatsioon
100.T. Toompere kaitsja leiab, et tema kaitsealune tuleb õigeks mõista või vähemalt tuleb kriminaalasi saata maakohtusse uueks arutamiseks. (a.) Üldised menetluslikud seisukohad
101.5. juunil 2013 loobus prokurör OÜ-d T.R.E.C. puudutanud osas süüdistusest ja seetõttu oleks kohus pidanud T. Toompere selles osas õigeks mõistma. Et tegu ei olnud pelgalt süüdistuse muutmisega, näitab ainuüksi asjaolu, et kui algselt oli prokurör süüdistatavatele ette heitnud KMS § 4 lg 2 p 1 rikkumist, heideti neile uue süüdistuse järgi ette KMS § 4 lg 1 p 1 rikkumist.
10(21)
3-1-1-55-14
102.Kaitsjatele ei antud piisavalt aega, et tutvuda muudetud süüdistusega ja valmistada ette kaitsekõne. (b.) Pankrotiavalduse esitamata jätmine
103.Süüdistuse kohaselt oli AS-i Tootal Kinnisvara maksejõuetuks muutumise kuupäev 31. oktoober 2008, ent ei ole võimalik kindlaks teha, et väidetav maksejõuetus saabus just sellel kuupäeval. AS-i Tootal Kinnisvara püsiva maksejõuetuse oleks saanud tuvastada vaid finantsekspertiisi abil. Pankrotihaldur I. L.-i väidetele, mis näitasid AS-i Tootal Kinnisvara väga halvas valguses, ei oleks tohtinud tugineda. Kohtud ei ole analüüsinud, kas AS Tootal Kinnisvara võinuks hakata tulevikus raha teenima. Isegi kui äriühing oli objektiivselt maksejõuetu, ei olnud T. Toompere sellest teadlik. (c.) Maksukelmuse täideviimine
104.T. Toompere ei ole võimalik maksukelmuse täideviimises süüdi tunnistada.
105.Et AS Tootal Kinnisvara ja OÜ Ühendatud Võlanõuded sõlmitud osakute ostmise lepingust tulenevalt tekkis käive, võis AS Tootal Kinnisvara sisendkäibemaksu maha arvata. Päri ei saa olla kohtute poolt omaks võetud süüdistaja väitega, et tegu oli näilise käibega. Tegemist oli hoopis maksuvaba käibega, sest tehingu tegemise ajal kehtinud KMS § 16 lg 2 p 6 kohaselt ei maksustata käibemaksuga väärtpaberi käivet, välja arvatud väärtpaber või osalus, mis annab selle omanikule KMS § 16 lg 2 p 3 teises lauses nimetatud kinnisasja või selle osa omandiõiguse või selle omanikuna kasutamise ja käsutamise õiguse.
106.Nõustuda ei saa sellega, et KarS § 3892 rakendamiseks ei ole vaja konkreetse maksuõiguse normi rikkumist ja piisab üldisest viitest õiguste kuritarvitamisele. Viide otsusele nr C-110/99 ei ole asjakohane, sest see lahend puudutab eksporditoetusi põllumajandussektoris. Õiguste kuritarvitamise keelu reegel on ilmses vastuolus õigusselguse põhimõttega.
107.Kui leidagi, et kuriteo objektiivne koosseis on täidetud, ei olnud T. Toomperel kuriteo toimepanemise tahtlust, sest ta ei teadnud, et Eesti õiguse kohaselt lubatav tegu on keelatud tulenevalt Euroopa Kohtu lahendist põllumajandustoetuste kohta.
108.Määratlemata on jäänud vahendi valitsemisviis. Jääb arusaamatuks, mille põhjal väidab ringkonnakohus, et süüdistatavad valitsesid raamatupidajaid ülekaalu, s.o teadmisega. (d.) Maksukelmusele kaasaaitamine
109.Välja on jäetud toomata T. Toompere konkreetne osavõtutegu. Deklaratsioonide esitamisele eelnenud teod pani T. Toompere toime süüteo ettevalmistamisstaadiumis. Selleski episoodis pole võimalik tugineda õiguste kuritarvitamise kontseptsioonile. Tehingud olid tehtud turuväärtusega. Vastupidise väitmiseks oleks pidanud läbi viima ekspertiisi. (2.) J. Soometsa, R. L-i ja OÜ T.R.E.C. kaitsjate kassatsioon
110.J. Soometsa, R. L-i ja OÜ T.R.E.C. kaitsjad leiavad, et kaitsealused on vaja õigeks mõista. Alternatiivselt taotlevad nad asja saatmist maakohtusse uueks arutamiseks. (a.) Väited menetlusõiguse kohta
112.Süüdistus ei vasta konkreetsusnõuetele. Selles ei tooda välja, millist maksuõigusnormi rikutud on. Ka on jäetud avamata vahendi valitsemisviis.
113.M-L. K. oleks pidanud kohtus üle kuulama.
114.Kuivõrd läbiotsimise regulatsioon ei ole põhiseadusega kooskõlas, ei oleks tohtinud tugineda läbiotsimiste käigus saadud tõenditele.
115.Kohtud ei oleks tohtinud tugineda konsultatsioonibüroo Toompere ja Ottender kontoris läbiotsimisel äravõetud lauaarvuti kõvakettal olevale teabele.
116.Arvesse poleks tohtinud võtta kohtueelses menetluses antud R. L-i ütlusi.
117.Süüdistusest loobumise tõttu oleks kohus pidanud süüdistatavad õigeks mõistma.
118.Maakohus on lubamatult korranud süüdistusaktis olevaid väiteid.
119.Kohtud jätsid põhjendamatult arvesse võtmata kaitsjate esitatud hindamisaktid kinnisvara hinna kohta. 11(21)
3-1-1-55-14
120.Maakohus rikub süütuse presumptsiooni, kui heidab süüdistatavatele ette, et neil puudusid dokumendid, mis neil oleks võinud olemas olla, kui nad oleksid soovinud käituda nii, nagu nad väitsid end käituda soovivat. (b.) Seisukohad materiaalõiguse osas
121.KarS § 3892 on blanketne õigusnorm, mille kohaldamine eeldab mõne maksuõigussätte rikkumist.
122.Lahend nr C-110/99 ei ole asjassepuutuv. Õiguste kuritarvitamise kontseptsioon on põhiseadusvastane.
123.Ka juhul, kui kohaldada maksuõiguses kasutatavat majandusliku tõlgendamise meetodit (millele menetlejad viidanud pole), ei tingi seegi süüdimõistvat otsust. Majandusliku tõlgendamise meetod eeldab, et tehing on fiktiivne (tehakse teise tehingu varjamiseks või teeseldakse tehingu toimumist üldse) ja tegelik tehing oleks kõrgema maksukoormusega kui näilik tehing. Praegu ei olnud tehingud fiktiivsed, mistõttu ei eksisteeri tegeliku tehinguga tekkivat kõrgemat maksukoormust.
124.Õige pole ringkonnakohtu seisukoht, et ainus korrektne käitumisvariant OÜ T.R.E.C. poolt oleks olnud kinnistute omandamine täitemenetluses. Täitemenetluse tulemus poleks erinenud müügilepingu sõlmimisest. Tegelikult oleks see olnud OÜ-le T.R.E.C. isegi oluliselt ebasoodsam, sest lisandunud oleks ka täituri tasu, mis on notaritasust märksa suurem. Seega oli asjade ostmine OÜ T.R.E.C. jaoks majanduslikult kasulik.
125.Pooled võivad kokku leppida müügihinna, mis on nii turuhinnast kõrgem kui ka madalam.
126.Maksuõiguse kohaselt võis OÜ T.R.E.C. sisendkäibemaksu maha arvata, sest käive oli tekkinud.
127.Riigikohus on leidnud, et ostjal pole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu. Seega ei pidanud seda tegema ka OÜ T.R.E.C.
128.Kui objektiivsest koosseisust rääkidagi, siis täidetud pole subjektiivne koosseis, sest süüdistatavad ei teadnud, et nende käitumine kujutab endast "oma õiguste kuritarvitamist". Lisaks kinnitas T. Toompere J. Soometsale ja R. L-ile, et AS Tootal Kinnisvara on maksejõuline. (VII) Prokuratuuri vastus kassatsioonidele
129.Kassatsioonivastuse esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristiina Laas, kes palub jätta kassatsioonid rahuldamata.
130.Kaitsjad kordavad suuresti menetluses juba varem esitatud argumente, millele kohtud on vastuse andnud.
131.Süüdistuse piirest ei ole väljutud. Süüdistuses sisaldusid kõik maksukelmuse objektiivset ja subjektiivset koosseisu puudutavad faktilised asjaolud, millele kohtud tuginenud on. Lahendit nr C-110/99 on ringkonnakohus kasutanud vaid õiguslikus argumentatsioonis.
132.Õige ei ole väide, et süüdistuses puudub rikutud maksuõiguse norm, sest nimetatud on KMS § 4 lg 1 p 1, § 29 lg 3 p 1, § 31 lg 1 ja § 34 lg 1. On selgitatud, et nimetatud sätetes antud õigusi kuritarvitati käibemaksu tagastusnõude saamiseks. Formaalselt on kõik tehingud lubatavad, aga nende eesmärk, viis, sisu ja tingimused lepiti kokku selliselt, et ostja tehingute eest ei tasu, müüja käibemaksu ei maksa ja ostja saab tagastusnõude läbi varalist kasu.
133.Kuritegude subjektiivne koosseis on täidetud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
134.Kolleegium analüüsib kõigepealt süüdistatavate vastutust maksukelmuses (I), vaeb seejärel T. Toompere süüdistust pankrotiavalduse esitamata jätmises (II) ja võtab viimaks kassatsioonimenetluse tulemuse kokku ning lahendab menetluskulude hüvitamise taotlused (III). (I) Süüdistus maksukelmustes (1.) Süüdistusest loobumine
12(21)
3-1-1-55-14
135.Kõik kassaatorid on seisukohal, et OÜ-ga T.R.E.C. seotud episoodides loobus prokurör süüdistusest ja seetõttu oleks kohus pidanud süüdistatavad õigeks mõistma. Kriminaalkolleegium sellise seisukohaga ei nõustu.
136.Loobumise all peavad kassaatorid silmas, et prokurör teatas 5. juunil 2013 kohtuistungil, et Riigikohtu värske praktika tõttu loobub ta väitest, et OÜ T.R.E.C. võttis üle ettevõtted 2009. a veebruaris-märtsis (võlanõude ost 18 miljoni krooni eest) ja sama aasta juulis (võlanõude ost 4 miljoni krooni eest). Et prokurör kasutas süüdistuse algse teksti ümbersõnastusest kõneledes sõna "loobuma", ei tähenda automaatselt süüdistusest loobumist KrMS § 301 tähenduses. Prokurör leidis, et süüdistuses kirjeldatud teod ei ole karistatavad ettevõtte ülemineku tõttu, vaid seetõttu, et süüdistatavad kuritarvitasid oma õigusi, st prokurör asus nende tegude karistatavust põhjendama varasemast erinevalt. Seega ei olnud tegemist süüdistusest loobumisega, vaid süüdistuse muutmisega KrMS § 268 lg 2 tähenduses. (2.) Kaitsjatele uue süüdistusega tutvumiseks võimaldatud aeg
137.T. Toompere kaitsja leiab, et maakohus ei andnud kaitsjatele piisavalt aega muudetud süüdistusega tutvumiseks ja kaitsekõne ümber sõnastamiseks. Enne nende väidete esitamist märgib kassaator järgmist: "[prokuröri kohtukõne lugedes] prokurör siiski muutis süüdistust. Antud juhul muutus kaitsja arvates kogu süüdistuse kontseptsioon. Kui algselt oli etteheidetav tegu – valeandmete esitamine – seotud õigusvastase tegutsemisega (deklareeriti andmeid tehingu alusel, mis ei tekitanud käivet), siis hilisemalt oli tegemist küll formaalselt õiguspärase teoga, kuid valeandmete esitamine seisnes muus. Samasisuline muudatus toimus ka 05.06.2013.a toimunud süüdistuse muutmisel, kuid seda on kohtud aktsepteerinud, kui süüdistuse muutmist. Seega on ebaõige seisukoht, et 01.07.2013.a kohtukõnes toodud asjaoludel ei olnud tegemist süüdistuse muutmisega.".
138.Kassaatori eeltoodud mõttekäigust nähtuvalt samastab kaitsja prokuröri süüdistuskõne süüdistusaktis kajastuva süüdistusega ja leiab sellest lähtuvalt, et tal on prokuröri kõnele vastamiseks tarvis lisaaega – sest süüdistuse muutmise korral on vaja vastava taotluse olemasolul asja kohtulik arutamine ajutiselt katkestada (KrMS § 268 lg 4). Seesuguse seisukohaga ei ole võimalik nõustuda. Prokuröri süüdistuskõne võimaldab prokuröril esitada kokkuvõtvalt oma seisukoha kriminaalasja kohta. Seega antakse süüdistuskõnes edasi üksnes prokuröri arusaam asjast – see aga ei ole kohtu jaoks siduv. Teisti on süüdistusega, kuivõrd otsust tehes peab kohus rangelt järgima süüdistuses kajastatud faktilisi asjaolusid (vt KrMS § 268 ja käesoleva otsuse p 168).
139.Ringkonnakohus märkis õigesti, et 5. juunil 2013 toimunud süüdistuse muutmisega seoses ei ole asjakohane väita, nagu ei oleks kaitsjatel olnud piisavalt aega süüdistuse muudatustega tutvumiseks. Pärast süüdistuse muutmist tegi kohus vaheaja ja jätkas istungiga 25. juunil 2013. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kakskümmend päeva oli piisav aeg muudatustega tutvumiseks ja kaitsetaktika kujundamiseks, sh kaitsekõne ettevalmistamiseks. (3.) Vahendlik täideviimine
140.Ei saa nõustuda kaitseväidetega, et süüdistuses pole vahendlikku täideviimist piisavalt avatud, mistõttu on süüdimõistva kohtuotsuse tegemine välistatud.
141.Kolleegium on korduvalt selgitanud, et süüteo vahendlik täideviimine tähendab KarS § 21 lg 1 kohaselt olukorda, kus üks isik paneb teo toime teist isikut ära kasutades. Ära kasutamine võib seisneda täideviija ülekaalukas teadmises või tahtes või võimuaparaadi rakendamises täideviija poolt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. mai 2003. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-17-03, p 27; 9. septembri 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-64-05, p 11; 18. detsembri 2006. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-82-06, p 14 ja 14. detsembri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-89-11, p 20.9). Vahendi vastutus omakorda võib ära langeda seetõttu, et ta ei ole subjekt (lapseealine, süüdimatu), tegutseb tahtluseta, on eksimuses, hädaseisundis jms (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2001. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-83-01, p 7.4). Eelöeldu tähendab, et süüdistatava saab vahendlikus täideviimises süüdi tunnistada üksnes juhul, kui kohus näitab ära, milles vahendlik täideviimine seisneb. Kõigis käesolevas punktis viidatud lahendites 13(21)
3-1-1-55-14 leidis kolleegium, et seda ei ole tehtud ja saatis asja tagasi uueks arutamiseks. Seega ei ole võimalik nõustuda kassaatoritega, et süüdistuse puudulikkus vahendliku täideviimise osas välistab süüdimõistva kohtuotsuse tegemise – süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaolude põhjal on kohtul võimalik ära näidata, milles vahendlik täideviimine seisneb.
142.Praegusel juhul on süüdistuses maksukelmuse osas märgitud, et süüdistatavad panid valeandmete esitamise toime raamatupidajate (kelle nimed on ära toodud) vahendusel. Seega ei olnud süüdistus vahendliku täideviimise osas piisavalt täpne. Kohtud on aga selle ebatäpsuse kõrvaldanud. Maakohus selgitas, et raamatupidajad esitasid käibedeklaratsioone süüdistatavate korraldusel ja teadmisel ning olid kindlad, et nende poolt esitatud deklaratsioonid ei sisalda valeandmeid. Ka ringkonnakohus asus seisukohale, et süüdistatavad valitsesid raamatupidajaid ülekaaluka teadmisega. Seega on kohtud ära näidanud, et täideviijad kasutasid vahendeid, s.o raamatupidajaid ära ülekaaluka teadmisega, sest vahenditel ei olnud tahtlust objektiivse koosseisu pärase teo toimepanekuks. (4.) Süüdistusakti väidete kordamine kohtute poolt
143.OÜ T.R.E.C., J. Soometsa ja R. L-i kaitsjad leiavad, et OÜ-d T.R.E.C. puudutavaga seoses on maakohus otsuse põhistavas osas korranud süüdistusakti teksti ja analüüsinud kaitseväiteid üksnes põgusalt. Kaitsjad märgivad, et tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. veebruari 2013. a määrusest nr 3-1-1-8-13 on selliselt käitumine lubamatu. Viidatud lahend ei ole aga asjakohane, sest selles lahendis võttis kohus aluseks üksnes prokuröri väited ja jättis kaitseväited analüüsimata. Praegusel juhul on aga kohus võtnud seisukoha ka kaitseväidete kohta. Kohtu seisukohaga mittenõustumine kassaatorite poolt ei tähenda aga seda, et kohus rikkus menetlusõigust. (5.) Hindamisaktide tähelepanuta jätmine kohtute poolt
144.OÜ T.R.E.C., J. Soometsa ja R. L-i kaitsjate hinnangul on kohtud jätnud ebaõigesti kõrvale kinnisvara hindamisaktid. Kassaatorite väitel tuleneb neist aktidest, et kinnistute väärtus oligi nii suur, nagu müügilepingutes kajastati.
145.Kohtud leidsid, et hindamisaktidele ei saa tugineda, sest kinnistud olid koormatud hüpoteekidega. Kui hoonel lasub hüpoteek, on tema väärtus märksa väiksem väärtusest, mis tal oleks ilma hüpoteegita. Kolleegium selgitab, et kohtud on jätnud ebaõigesti arvesse võtmata asjaolu, et hüpoteegipidaja oli OÜ T.R.E.C. e hoonete omanik ise (tegu oli omanikuhüpoteegiga). See tähendab , et OÜ T.R.E.C. jaoks ei olnud hüpoteek kinnistute väärtust vähendav, kuivõrd omanikuna oleks OÜ T.R.E.C. saanud hüpoteegi lõpetada (asjaõigusseaduse § 330). Niisiis ei olnud hindamisakte võimalik hüpoteekidele viidates kõrvale jätta.
146.Küll on aga alust kahelda hindamisaktides toodud hinnangute tegelikkusele vastavuses. Esiteks seab aktide paikapidavuse kahtluse alla metoodika, mida nende aktide koostamisel järgiti. Nt BREC Kinnisvara AS-i hindamisaktis Lembitu 1E kohta leiti, et objekti turuväärtus kapitaliseeritud puhastulude meetodil on 10 000 000 krooni, võrdlusmeetodil aga 12 000 000; hindaja asus seisukohale, et võrdlusmeetod peegeldab turuolukorda adekvaatsemalt, mistõttu hinnati hoone 12 000 000 krooni väärtuseks (kd 15, tl 159). Ka nt Vaba 46 hind oli ühe meetodi järgi 4 170 000 krooni, teise kohaselt aga 6 600 000; hindaja leidis, et eelistada tuleb meetodit, mille järgi on hind 6 600 000 krooni (kd 15, tl 179).
147.Tähtsusetu ei ole ka aktide koostamise aeg. Nt BREC Kinnisvara AS hindamisaktid on koostatud 2007. aasta mais. Ühes aktis on muu hulgas märgitud, et nõudlus heas asukohas uute äripindade vastu on jätkuv (kd 15, tl 155). OÜ T.R.E.C. ja AS-i Tootal Kinnisvara vahelised tehingud toimusid aga 2009. aastal, mil olukord kinnisvaraturul oli olulisel määral erinev 2007. aastast. Ka AS-i Pindi Kinnisvara hindamisaktidega seoses tuleb tõdeda, et Tartus Gildi 2 asunud kinnistule anti hinnang 2008. aasta esimese poolaasta võrdlustehingute põhjal (kd 15, tl 195). Ka 2008. aasta esimene pool erines kinnisvaraturul oluliselt 2009. aastast.
148.Viimaks märgib kolleegium, et hindamisaktides toodud hindade turuhinnale vastavuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda KrMS § 61 lg-s 2 sisalduvast põhimõttest – kohus hindab tõendeid nende kogumis. Seega on kinnistute väärtuse määramisel vaja võtta arvesse ka muid asjakohaseid 14(21)
3-1-1-55-14 tõendeid. Nt on tarvis pöörata tähelepanu sellele, kui suure summa nõudis OÜ-lt T.R.E.C. kinnistutele seatud hüpoteekidega tagatud võlga loovutades AS Swedbank. Nimelt oleks AS Swedbank saanud rahuldada oma võlanõude AS-i Tootal Kinnisvara ja OÜ Vaba 46 vastu kinnistute sundmüügi teel. Kuivõrd AS Swedbank loobus seoses 2009. aasta veebruari-märtsi tehingutega sundmüügi võimalusest 18 miljoni krooni eest, ei tundu kuigi tõenäoline, et kinnistute turuväärtus oli 60 miljonit krooni. Mõneti väiksem, aga siiski kahekordne erinevus on AS-i Swedbank poolt OÜ-lt T.R.E.C. 2009. a juuli-augusti tehingutega nõutud summal ja hindamisaktides kajastatul: vastavalt neli ja kaheksa miljonit krooni. (6.) Süütuse presumptsiooni rikkumine
149.OÜ T.R.E.C., J. Soometsa ja R. L-i kaitsjad väidavad, et kohtud rikkusid süütuse presumptsiooni. Täpsemalt märgivad kassaatorid järgmist: "Maakohus on oma otsuses pidanud tähelepanuväärseks /../ asjaolu, et nõude omandamise ja müügilepingu sõlmimise vahele jäi 2,5 nädalat, mis on niivõrd lühike aeg, et selle aja jooksul ei olnuks reaalne TREC-il pakkuda sellist nõuet kellelegi müügiks. Lisaks ei ole ühtegi tõendit, et TREC oleks soovinud nõuet võlgnikult AS-lt Tootal Kinnisvara sisse nõuda või et AS Tootal Kinnisvara oleks keeldunud vabatahtlikust täitmisest või asjaõiguslepingu alusel kinnistute üleandmisest nõude katteks. Selliste tõendite (kirjavahetuse) puudumine raamatupidamises kinnitab maakohtu hinnangul, et kinnistu omanik ja nõude omaniku esindajate vahel oli kooskõlastatud kokkuleppeline tegevus maksueelise saamise eesmärgil.".
150.Maakohus järeldas, et kriminaalasjas esitatud tõendid kinnitavad piisavalt süüdistatava poolt talle inkrimineeritud teod toime panemist. Tõendeid, mis sellist järeldust kummutaksid, pole kohtule esitatud. Taolist olukorda ei saa vaadelda süütuse presumptsiooni rikkumisena, sest süüdistatavalt ei nõuta tema süüd välistatavate tõendite esitamist. (7.) M-L. K. ütlused tõendina
151.Maakohus jättis tunnistaja M-L. K. kohtuistungil üle kuulamata, sest kohtu hinnangul ei võimaldanud kaheksa päeva enne kohtuistungit sünnitanud tunnistaja tervis kohtuistungist osa võtta. Seetõttu avaldas kohus tunnistaja eeluurimisel antud ütlused. Ringkonnakohus pidas seda õiguspäraseks. OÜ T.R.E.C., J. Soometsa ja R. L-i kaitsjad väidavad aga, et M-L. K. oleks pidanud kohtus üle kuulama ja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine oli ebaseaduslik.
152.Kolleegiumi arvates rikkus maakohus tunnistaja M.-L. K. ütluste avaldamisega ja nende arvestamisega kriminaalmenetlusõigust. Tunnistaja ütlusi oleks võinud avaldada üksnes KrMS § 291 lg 3 p-s 2 sätestatud eeldustel. Tunnistaja ostis OÜ-lt T.R.E.C. 2009. aasta septembris ühe korteri. Tema ütlustel selle korteriostu kohta ei ole aga kriminaalasja kui terviku jaoks olulist tähendust. (8.) Läbiotsmise regulatsiooni põhiseaduspärasus
153.OÜ T.R.E.C., J. Soometsa ja R. L-i kaitsjate hinnangul ei tohtinud tugineda läbiotsimiste käigus saadud tõenditele, sest kuni 2011. a sügiseni kehtinud KrMS § 91 oli põhiseadusvastane. Põhiseaduse vastane oli regulatsioon väidetavalt seetõttu, et see ei sisalda ühtegi elulist alust, millal võis läbi otsida – läbiotsimine oli menetleja suvaotsus. Selline väide pole tõsiselt võetav. Kaitsjad viitavad korduvalt KrMS § 91 lg-le 2, on aga jätnud tähelepanuta sama paragrahvi esimese lõike, mis sätestas 2009. aastal (nagu ka täna), et läbiotsimise eesmärk on leida hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks või konfiskeerimiseks arestitav vara või laip või tabada tagaotsitav. (9.) Arvuti kõvakettal oleva teabe vaatlemine
154.OÜ T.R.E.C., J. Soometsa ja R. L-i kaitsjad leiavad, et menetlusõigust on rikutud seoses konsultatsioonibüroo Toompere ja Ottender kontoris läbiotsimisel ära võetud lauaarvuti kõvakettaga. Esiteks ei tohtinud kõvakettal olevaid andmeid kohtuistungil vaadata ja teiseks ei saa neile andmetele tugineda, sest kõvaketast ei olnud pärast selle äravõtmist pitseeritud.
15(21)
3-1-1-55-14
155.Väidet, et kõvakettal olevat teavet ei tohtinud kohtuistungil kuvada ja vaadelda, on asjakohatu. KrMS § 15 lg 1 sätestab, et maakohtu kohtulahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. KrMS 10. peatüki 4. jagu reguleerib kohtulikku uurimist, sh tõendite uurimist. Seega on vahetu tõendite uurimine kohtumenetluse jaoks olemuslik.
156.Puutuvalt kõvaketta pitseerimisse tuleb nõustuda ringkonnakohtuga, et kriminaalmenetluse seadustik kõvaketta pitseerimise kohustust ette ei näe. Kõvaketta hoidmisel menetleja juures ei kehti mingeid erisusi muude tõenditega võrreldes. Kuivõrd pole alust arvata, et kõvakettal olevat teavet oleks mingil moel muudetud, oli kõvakettal olnud informatsioonile tuginemine lubatav. (10.) R. L-i ütlustele tuginemine
157.OÜ T.R.E.C., J. Soometsa ja R. L-i kaitsjate meelest ei tohtinud tugineda R. L-i kohtueelses menetluses antud ütlustele. R. L. andis ütlusi pärast 25-tunnist kinnipidamist. Ta keeldus ütlusi andmast, aga sellest hoolimata jätkati ülekuulamist. Neidki kaitseväiteid ei saa pidada tõsiseltvõetavaks. Kuivõrd KrMS § 9 lg 1 järgi võib kahtlustatavat kohtu vahistamismääruseta kinni pidada kuni nelikümmend kaheksa tundi, on R. L-i poolt ütluste andmine kakskümmend viis tundi pärast kinnipidamise algust seadusega kooskõlas. Riigikohus nõustub ringkonnakohtuga, et R. L. ei keeldunud vastamast küsimustele täielikult, vaid ta jättis vastamata üksnes mõningatele küsimustele. (11.) Maksukelmusele kaasaaitamise aeg
158.T. Toompere kaitsja leiab, et T. Toomperet ei saa OÜ T.R.E.C. käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasaaitamises süüdi tunnistada seepärast, et deklaratsioonide esitamisele eelnenud teod pani süüdistatav toime maksukelmuse ettevalmistamisstaadiumis. Väär on väide, et kaasaaitajana saab isiku süüdi tunnistada ainult juhul, kui kaasaaitamistegu pannakse toime pärast ettevalmistamisstaadiumi lõppemist (e pärast seda, kui kuriteokatse on alanud). KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Senise kohtupraktika najal saab öelda, et kaasaaitamisest tuleb kõneleda siis, kui ühe isiku (kaasaaitaja) tegu soodustab kuriteo toimepanemist teise isiku (täideviija) poolt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. mai 2002. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-60-02, p 12). Ei ole oluline, kas kaasaaitaja annab põhitegu soodustava teopanuse momendil, mil põhitegu on jõudnud katsestaadiumisse või juba enne seda. (12.) Süüditunnistamine õiguste kuritarvitamise kontseptsiooni alusel
159.Küll aga nõustub kolleegium kassaatoritega, et süüdistatavaid ei saa KarS § 3892 järgi süüdi tunnistada maksuseaduste sätetele tuginemata.
160.Esialgse süüdistuse kohaselt kujutas kinnistute müümine AS-i Tootal Kinnisvara (2009. aasta märts) ja OÜ Vaba 46 (2009. aasta juuli) poolt OÜ-le T.R.E.C. endast ettevõtte üleandmist. Et ettevõtte üleandmise korral käivet ei teki (KMS § 4 lg 2 p 1), esitasid J. Soomets ja R. L. käibedeklaratsioonis käivet näidates valeandmeid. Kohtumenetluses aga asus prokurör seisukohale, et süüdistatavaid tuleb karistada seetõttu, et nad tegid tehingud sisendkäibemaksu tagastamisnõude esitamise eesmärgil ja kuritarvitasid seega oma õigusi.
161.Sarnane oli olukord ka OÜ Ühendatud Võlanõuded poolse osaühingute osade müügiga AS-le Tootal Kinnisvara. Algses süüdistuses viidati KMS § 16 lg 2 p-le 3, mille kohaselt ei maksustata käibemaksuga kinnisasja või selle osa käivet, ja järeldati, et sellest hoolimata käivet deklareerides realiseeris T. Toompere maksukelmuse koosseisu. Hiljem prokurör seda seisukohta ei toetanud. Niisiis ei viidata osade müüki puudutavas lõplikus süüdistuses ühelegi maksuseaduse sättele – prokurör ja kohtud on tuginenud nn õiguste kuritarvitamise kontseptsioonile.
162.Prokuratuur ja kohtud asusid seisukohale, et ehkki formaalselt olid seaduses sätestatud sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused täidetud, ei tohtinud süüdistatavad sisendkäibemaksu deklareerida, sest tulenevalt asjaoludest oli tegemist "õiguste kuritarvitamisega". Riigikohus on selgitanud, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei saa eitada üksnes õiguse kuritarvitamise keelule viidates, ilma riigisisesest õigusest tuleneva seadusliku aluseta (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. novembri 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-14, p 85). KarS §-s 3892 16(21)
3-1-1-55-14 sätestatud koosseisuline tunnus "valeandmed" on blanketne ja see tuleb süüdistuses ning kohtuotsuses sisustada viidetega maksuseaduse asjakohastele sätetele (samas, p 68). Olukorras, kus süüdistuses ei ole nõuetekohaselt kirjeldatud blanketset koosseisutunnust sisustavaid sätteid ja kohus pole isikut süüdi tunnistades sellele veale tähelepanu pööranud, on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses. See viga on aga võimalik kriminaalasja uuel arutamisel kõrvaldada, selgitades välja, kas ja kui, siis milliseid norme süüdistatav rikkus (samas, p 70).
163.Praegusel juhul on süüdistatavad tunnistatud süüdi, ilma et oleks selgitatud, millist seaduslikku alust deklaratsioonide esitamisel rikuti. Seega on rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-14-14, p 699). Seetõttu tuleb kohtuotsused selles osas tühistada ja saata maakohtule uueks arutamiseks.
164.Asja uuel arutamisel tuleb silmas pidada, et eelnimetatud rikkumised on saanud alguse süüdistusest, kus ei näidatud maksuõiguslikke sätteid, mille vastu süüdistatavad eksisid. Kuidas peab kohus toimima olukorras, kus süüdistus on olulistes punktides sisustamata, on kolleegium selgitanud 22. detsembri 2006. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-96-06 (vt otsuse osa IV). Arutades kriminaalasja puuduliku süüdistuse alusel, puuduvad kohtul KrMS § 14 lg-s 1 sätestatud võistlevuse põhimõttest tulenevalt volitused omal algatusel süüdistust muuta või täiendada, samuti nõuda prokurörilt uue süüdistuse esitamist või olemasoleva süüdistuse muutmist; samuti on välistatud ka kohtu omaalgatuslik süüdistuse täiendamise ja täpsustamise kohtuotsuses (vt viidatud otsuse p 15).
165.Kuivõrd praegu on tuginetud nn õiguste kuritarvitamise kontseptsioonile, tuleb asja uuel arutamisel vajadusel analüüsida, kas n-ö kuritarvitamise saab tuletada maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg-st 4 §-st 84. Nimelt kujutavad just need sätted endast aluseid, mis lubavad tehingute maksuõiguslikku ümberhindamist ja annavad võimaluse arvestada ka Euroopa Kohtu praktikas käsitletud õiguste kuritarvitamise kriteeriume (3. novembri 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-14, p 85). (II) Pankrotiavalduse esitamata jätmine
166.Kolleegiumi hinnangul ei ole T. Toompere süüditunnistamisel KarS § 3851 järgi rikutud menetlusõigust. Samuti on kohtud kohaldanud õigesti materiaalõigust. (1.) Võlgniku püsivalt maksejõuetuks muutumise aja kindlaksmääramine
167.T. Toompere kaitsja arvates on tõendamata, et AS Tootal Kinnisvara muutus maksejõuetuks
31.oktoobril 2008 – et aga süüdistusaktis on aluseks võetud just see kuupäev, ei saa kohus sellest irduda. Kassaatori seisukohaga pole võimalik nõustuda.
168.Kõigepealt tuleb juhtida tähelepanu KrMS § 268 lg-le 1, mis sätestab, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 268 lg 5 esimene lause näeb ette, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Kui süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. septembri 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-84-12, p 10). Seega on süüdistus kohtu jaoks oluline eeskätt faktiliste asjaolude osas. Prokuratuuri poolt faktilistele asjaoludele antud õiguslik hinnang ei ole aga kohtu jaoks siduv (vt nt Riigikohtu üldkogu
4.novembri 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-24-05, p 14; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
27.septembri 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-84-12, p 10 ja 3. oktoobri 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-14, p 70). Väide, et äriühing oli alates mingist hetkest püsivalt maksejõuetu, on õiguslik hinnang. Seega ei ole prokuratuuri selline seisukoht kohtu jaoks siduv. Kohus võib leida, et tulenevalt süüdistuses kirjeldatud faktilistest asjaoludest muutus äriühing maksejõuetuks teisel ajal.
17(21)
3-1-1-55-14
169.Samuti märgib kolleegium, et isiku süüdistunnistamine KarS § 3851 järgi ei eelda püsiva maksejõuetuse tekkimise täpse kuupäeva kindlakstegemist. Kolleegium on korduvalt sedastanud, et menetlusseadus ei nõua kuriteosündmuse aja äranäitamist sekundilise või minutilise täpsusega; asjaoludest lähtuvalt võib see olla määratletav ka mingi ajavahemikuna (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. oktoobri 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-45-07, p 10 või
17.veebruari 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-111-10, p 7). Seega ei saa ka KarS § 3851 puhul välistada, et tuvastatakse üksnes mingi ajavahemik, mil tegu toime pandi (e pankrotiavaldus esitamata jäeti ja eelnevalt ka äriühingu püsiv maksejõuetus tekkis). Teatud olukordades võib kahtlus teo täpse toimepanemise aja osas tulenevalt KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reopõhimõttest välistada isiku süüditunnistamise. See võib olla nii nt juhul, kui on võimalus, et isik pani teo toime sedavõrd kauges minevikus, et tema süüditunnistamine oleks võimatu KarS §-s 81 sätestatud aegumisregulatsiooni tõttu (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. jaanuari 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-130-13, p 8). (2.) Võlgniku püsiva maksejõuetuse tuvastamise viis
170.T. Toompere kaitsja leiab, et äriühingu püsiva maksejõuetuse saab tuvastada üksnes finantsekspertiisi abil. Sellegi seisukohaga kolleegium ei ole nõustu.
171.Kõik kaitsjad on menetluse kestel viidanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2011. a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-85-11, väites, et selles lahendis öeldust tulenevalt on püsiva maksejõuetuse tuvastamiseks tarvis läbi viia ekspertiis. Ringkonnakohus märgib õigesti, et viidatud otsuses seda väidetud ei ole; samuti selgitab ringkonnakohus korrektselt, et sellisele seisukohale pole asutud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. oktoobri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-49-11.
172.Kolleegium on selgitanud, et ekspertiis on nõutav olukorras, kui tõendamiseseme asjaolu tuvastamiseks on vaja vastata küsimusele, mille lahendamine on usaldusväärselt võimalik üksnes mitteõiguslike eriteadmiste alusel. Niisiis tuleb ekspertiis teha juhul, kui teatud liiki mitteõiguslike eriteadmiste rakendamine võib anda tõendusteavet, mille tajumine või tähenduse mõistmine jääb väljapoole menetleja üldteadmiste piire (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. mai 2006. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-35-06, p 7. 5 ja 29. novembri 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-10, p 13.4).
173.Eelöeldu tähendab esiteks seda, et ei ole välistatud, et menetleja jõuab tema üldteadmiste piire ületavate järeldusteni ilma ekspertiisi tegemata. See on nii olukorras, kus menetleja jaoks uue teadmise saamiseks eriteadmisi rakendada vaja ei ole – nt kui menetleja selgitab erialasele kirjandusele toetudes välja selle (tema üldteadmisi ületava asjaolu), kui suurt kogust narkootilist ainet oleks vaja, et põhjustada narkojoove vähemalt 10 inimesele. Sealjuures on KrMS § 1091 lg 3 p 2 alusel võimalik kaasata asjatundja, kes annab selgitusi uimasti mõju kohta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-96-11, p 7.5 ja 1. novembri 2013. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-89-13, p 12). Teiseks tähendab käesoleva otsuse eelmises punktis märgitu, et ekspertiisi ei ole vaja teha juhul, kui tõendusteabe saamiseks ei ole vaja ületada menetleja üldteadmiste piire. Kas tõenduslikult olulise järelduse tegemine ületab menetleja üldteadmiste piire või mitte, sõltub konkreetse kriminaalasja asjaoludest.
174.Ülalöeldu tähendab, et tingimata ei ole vaja teha ekspertiisi ka äriühingu püsiva maksejõuetuse tuvastamiseks. Maksejõuetuse mõiste on defineeritud pankrotiseaduses (PankrS). PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kolleegium on selgitanud, et tegemaks kindlaks, kas äriühing on muutunud püsivalt maksejõuetuks, peab andma tervikliku hinnangu tema varalisele seisundile ja majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile. Seega ei ole üldjuhul võlgniku püsivat maksejõuetust võimalik tuvastada vaid mõne raamatupidamisliku näitaja – nt netovara seisundi või kahjumi suuruse – alusel. Nt võib 18(21)
3-1-1-55-14 ka negatiivse netovaraga äriühing teatud juhtudel tulevikus kasumlikuks muutuda (vt otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-49-11, p-d 17, 19 ja 21 ning otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-85-11, p 32). Kuivõrd eelnevast nähtuvalt võib püsiva maksejõuetuse tuvastamine osutuda väga keeruliseks ja jääda seega väljapoole menetleja üldteadmiste piire, on finantsekspertiisi läbiviimine teatud juhtudel möödapääsmatu. Samas on ka kõigiti mõeldav, et kohus tuvastab püsiva maksejõuetuse ilma ekspertiisi tegemata. Nt kui äriühingul on väga suured sissenõutavaks muutunud võlad, tal puudub vara või on see sisuliselt väärtusetu, äriühingule kuulunud vara viidi ühingust "välja" majanduslikus mõttes ebaratsionaalsel moel, mingist toimivast äriplaanist või äritegevusest üldse (ja seega ka reaalsest raha teenimise võimalusest tulevikus) kõneleda ei saa, on võimalik, et kohus tuvastab püsiva maksejõuetuse vastava ekspertiisita, tuginedes kriminaalasjas kogutud muudele tõenditele. Nii ongi kolleegium leidnud, et äriühingu maksejõuetuse kohta hinnangut andes võib kohus tugineda ajutise pankrotihalduri aruandele kui dokumentaalsele tõendile ja et KrMS § 1091 lg 3 p 2 alusel võib pankrotihalduri asjatundjana üle kuulata asjaolude osas, mille kohta ta oskab anda selgitusi oma eriteadmiste tõttu, kui see on vajalik tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks (otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-85-11, p 32). (3.) Pankrotihalduri aruanne ja pankrotihalduri ütlused püsiva maksejõuetuse tuvastamisel
175.T. Toompere kaitsja väidab, et kohtud poleks tohtinud tugineda pankrotihaldur I. L.-i koostatud aruande analüüsivale osale, sest selles osas tehakse mitteõiguslikele eriteadmistele rajanevad järeldusi, selliseid järeldusi saab aga teha üksnes ekspertiisi raames. Kaitsja leiab ka, et pankrotihaldur I. L.-i ütlustele on omistatud eksperdiarvamuse kvaliteet, ehkki I. L. ei olnud ekspert. Nende väidetega ei saa päri olla.
176.Kohtud viitavad õigesti kriminaalasjas nr 3-1-1-85-11 tehtud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse p-le 35, mille kohaselt on ajutise pankrotihalduri aruanne käsitatav dokumentaalse tõendina osas, mis ei sisalda hinnangut võlgniku maksejõuetuse kohta. Käesoleval juhul paiknevad I. L.-i järeldused aruande lehekülgedel 11-18 (kd 10, tl 51-58). Enne järelduste tegemist on välja toodud AS-i Tootal Kinnisvara äritegevust, varasid, kohustusi ja majandustegevust puudutavad andmed. Need andmed kajastavad objektiivselt äriühingu majanduslikku olukorda ja kohtud võisid neile tugineda. Lisaks on aruandel üle kahesaja lehekülje lisasid: andmed erinevatest registritest ja pankadest, lepingute ärakirjad ning mitmed muud dokumendid. Ka neid lisasid ei saa pidada I. L.-i järeldusteks ja nendele tuginemine oli võimalik. Asjaolu, et kohtud jõudsid samale seisukohale pankrotihalduriga, ei tähenda, et kohtud tuginesid otsust tehes pankrotihalduri järeldustele.
177.Kriminaalasjas nr 3-1-1-85-11 selgitas kriminaalkolleegium, et KrMS § 1091 lg 3 p 2 lubab pankrotihalduri asjatundjana üle kuulata asjaolude osas, mille kohta ta oskab anda selgitusi oma eriteadmiste tõttu, kui see on vajalik tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks (vt otsuse p 35). KrMS § 1091 lg 1 järgi on asjatundja füüsiline isik, kellel on eriteadmised, mida ta rakendab käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel ja korras, kuid keda ei ole kaasatud kriminaalmenetlusse eksperdina. I. L. selgitaski käesoleval juhul oma eriteadmistele tuginedes püsiva maksejõuetuse tekkimisega seotud asjaolusid. Vastavalt KrMS § 1091 lg-le 4 kuulati I. L. üle tunnistaja ülekuulamise kohta kehtivate sätete kohaselt. (4.) AS-i Tootal Kinnisvara püsiv maksejõuetus ja T. Toompere vastutus
178.Praegusel juhul on kohtud leidnud, et AS Tootal Kinnisvara muutus püsivalt maksejõuetuks
31.oktoobril 2008. Seejuures on tuginetud erinevatele näitajatele. Äriühing oli kahjumis juba vähemalt 2007. aastal ja 2008. a jooksul suurenes kahjum hüppeliselt. AS-l Tootal Kinnisvara puudus vara, mille arvelt oma kohustusi täita. 31. oktoobril 2008 otsustas AS Swedbank mitte pikendada laenu tagasimaksetähtaega, mida varem oli korduvalt pikendatud – seeläbi tekkis AS-l Tootal Kinnisvara kohustus tasuda pangale u viiekümne miljoni kroonine võlgnevus. Äriühing näitas oma varalist seisu paremana, kui see oli, kajastades mõningate varade väärtust tegelikust suuremana ja lugedes oma vara hulka kuuluvaks ka nõudeid, millel majanduslikku väärtust ei olnud. AS Tootal Kinnisvara ei ole ära näidanud, millest lähtuvalt oleks olnud alust arvata, et äriühingu majanduslik seis lähemas tulevikus oleks paranema hakanud (vastava väite esitamise korral on 19(21)
3-1-1-55-14 tõendamiskoormis süüdistataval: vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-49-11, p 25 ja 2. mai 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-23-14, p 17). Samuti on maakohus veenvalt osutanud sellele, et T. Toompere andis AS-i Tootal Kinnisvara erinevaid asju teiste isikute omandisse, aga kasutas neid objekte sellest hoolimata edasi. Niisugune käitumine viitab sellele, et T. Toompere soovis maksejõuetu ja faktiliselt pankrotistunud äriühingu vara võimalikult suures ulatuses enda võimu alla jätta.
179.Ülaltoodud asjaolude põhjal sai kohus teha järelduse, et äriühing oli muutunud püsivalt maksejõuetuks. Vastavat järeldust tehes andis kohus AS-i Tootal Kinnisvara varalisele seisundile ja majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile tervikliku hinnangu. Seega erineb praegune olukord kriminaalasjast nr 3-1-1-49-11, kus kohus tugines vaid sellele, et äriühingu netovara oli negatiivne ja äriühing oli kahjumis (vt otsuse p 26). Ka ei ole praegune asi sarnane kriminaalasjaga nr 3-1-1-85-11, kus kohtud ei põhjendanud, milliste tõendite alusel äriühingu püsiv maksejõuetus tuvastati ja kus jäeti analüüsimata kaitseväide, et osaühingu majandusaasta aruande bilansis oli trükiviga ja ettevõtte varade tegelik väärtus oli väidetust oluliselt suurem (vt otsuse p-d 34-35). Praegusel juhul ei ole kohututele võimalik ette heita, et nad ei tuginenud eksperdi seisukohtadele.
180.Et AS Tootal Kinnisvara oli alates 31. oktoobrist 2008 maksejõuetu, tekkis T. Toomperel kui aktsiaseltsi ainukesel juhatuse liikmel ÄS § 306 lg-s 31 sätestatud kohustus esitada 20 päeva jooksul sellest kuupäevast alates aktsiaseltsi pankrotiavaldus. Kuivõrd süüdistatav seda ei teinud, realiseeris ta KarS § 3851 objektiivse koosseisu. Ei ole võimalik nõustuda kaitsjaga, et T. Toompere ei olnud aktsiaseltsi püsivast maksejõuetusest teadlik. T. Toompere teadis faktilisi asjaolusid, mis viitasid äriühingu püsivale maksejõuetusele ja pani seega teo toime tahtlikult. III. Kokkuvõte ja menetluskulude hüvitamine
181.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 27. augusti 2013. a ja Tartu Ringkonnakohtu 20. märtsi 2014. a otsuse J. Soometsa, R. L-i ja T. Toompere süüditunnistamises ja karistamises KarS § 3892 lg 2 järgi, samuti T. Toomperele mõidtetud liitkaristuse osas ning OÜ T.R.E.C. süüditunnistamises ja karistamises KarS § 3892 lg 3 järgi ja saadab kriminaalasja tühistatud osas uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jätab kolleegium kohtuotsused muutmata. Kassatsioonid tuleb rahuldada osaliselt.
182.Kassaatorid on esitanud taotluse hüvitada süüdistatavatele kohtueelses, maakohtu, apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu. Kuivõrd Riigikohus saadab asja maakohtule uueks arutamiseks, tuleb kohtueelse ja maakohtu menetluse kulude hüvitamise küsimus lahendada asja uuel arutamisel. Küll aga tuleb kriminaalkolleegiumil lahendada apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulude lahendamise küsimus. Seda seetõttu, et süüdistataval on õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus. Süüdistatava kanda ei saa jätta menetluskulusid, mis on tingitud asja lahendamisel maakohtu poolt tehtud veast, mis tõi kaasa kaebemenetluse korraldamise. Kaebemenetluse kulude väljamõistmine süüdistatavalt on põhjendatud vaid juhul, kui kaebemenetlus (s.t ka sellega seotud kriminaalmenetluse kulud) on tingitud süüdistatava või tema kaitsja põhjendamatust kaebusest (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-94-06, p 10.2 ja 28. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-49-11, p 49). Et maakohtu otsus ei olnud praegusel juhul seaduslik, tuleb süüdistatavate poolt apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kaitstud menetluskulu neile hüvitada.
183.KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt tuleb menetluskuluna hüvitada üksnes mõistliku suurusega kaitsjatasu. Praegusel juhul taotlustes nimetatud kulud ei ole kolleegiumi hinnangul mõistlikud.
184.T. Toompere tasus kaitsjale ringkonnakohtu menetluses 3570 eurot (sh käibemaks) ja Riigikohtu menetluses 2728,8 eurot (sh käibemaks) e kokku 6298,8 eurot. Kaitsja vaidlustas nii ringkonna- kui Riigikohtus süüdistatava süüditunnistamise nii KarS § 3851 kui § 3892 järgi. Kuivõrd T. Toompere süüditunnistamine KarS § 3851 järgi oli õiguspärane, ei olnud põhjendatud kaebuste 20(21)
3-1-1-55-14 esitamine seoses pankrotiavalduse esitamata jätmise süüdistusega, mistõttu tuleb sellega seonduvad kulud kanda süüdistataval. Kolleegiumi hinnangul oli T. Toompere kaitsja apellatsiooni- ja kassatsioonikaebustest u üks kolmandik seotud KarS § 3851 järgse süüditunnistamise vaidlustamisega, kaks kolmandikku aga vastuväidete esitamisega KarS § 3892 järgse süüditunnistamise suhtes. Seega tuleb T. Toomperele kaebemenetluses makstud kulude eest hüvitatavat summat esmalt vähendada ühe kolmandiku võrra, mistõttu ei tule kõne alla enam kui 4199,2 euro hüvitamine. Siiski tuleb ka seda summat vähendada poole võrra, kuivõrd suur osa kaitseväiteid ei ole kolleegiumi hinnangul asjakohased. Seega tuleb mõistlikuks lugeda T. Toompere poolt apellatsioonimenetluses kantud kuludest 1190 eurot (sh käibemaks) ja kassatsioonimenetluses makstust 909,6 eurot (sh käibemaks) e kokku 2099,6 eurot. See summa on vaja süüdistatavale KrMS § 185 lg 1 ja lg 2 alusel hüvitada.
185.J. Soomets, R. L. ja OÜ T.R.E.C. maksid kaitsjatele apellatsioonimenetluses 26 765,54 eurot (sh käibemaks) ja kassatsioonimenetluses 19 755,38 eurot (sh käibemaks) e kokku 46 520,92 eurot. Erinevalt T. Toomperest ei jäta Riigikohus J. Soometsa, R. L-i ja OÜ T.R.E.C. puhul süüditunnistamist ühegi sätte järgi jõusse – kaitsjad vaidlustasid süüdistatavate süüditunnistamise KarS § 3892 järgi ja kriminaalkolleegium süüditunnistava kohtuotsuse ka tühistab. Lõviosa süüdistatavate poolt kaitsjatele makstud tasu ei saa aga pidada mõistlikuks KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes. J. Soometsa, R. L-i ja OÜ T.R.E.C. kaitsjad on koostanud väga mahukad kaebused ja esitanud neis kaebustes asjassepuutumatuid kaitseväiteid märksa enam kui T. Toompere kaitsja. Sealhulgas on kassaatorid esitanud argumente, mida ei ole võimalik tõsiselt võtta. Seetõttu tuleb mõistlikuks pidada kolmandikku süüdistatavate poolt kaitsjatele makstud tasust: 8921,85 eurot (sh käibemaks) apellatsioonimenetluses ja 6585,13 eurot (sh käibemaks) kassatsioonimenetluses e kokku 15 506,98 eurot. Need summad tuleb süüdistatavatele KrMS § 185 lg 1 ja lg 2 alusel hüvitada. /allkirjastatud digitaalselt/
21(21)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.