Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Kriminaalasi nr 1-19-3488
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.veebruar 2024. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number Kohtunik
1-19-3488 Ülle Raag
Rahvakohtunikud
Valli Tooming, Jüri Ginter
Kohtuistungisekretär
Margit Paluoja, Pille Kaarepere, Viivi Kalme, Jana Kaaver
Kriminaalasi
Jaanus Kukebal süüdistuses KarS § 389 1 lg 1, lg 2 järgi, Teet Raatsini süüdistuses KarS § 3891 lg 1, lg 2, lg 3 - § 22 lg 3 järgi, Ahto Kiil süüdistuses KarS § 389 1 lg 1, lg 2, lg 3 - § 22 lg 3 järgi üldmenetluses
Prokurör
Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sirle Melk
Süüdistatav
Isikukood: 36906080278; elukoht: XXX; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; töökoht: XXX Varasemad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad. Kehtiv tõkend puudub.
Kaitsja Süüdistatav
Vandeadvokaat Janar Urres
Isikukood: 38702154917; elukoht: XXX; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; töökoht: XXX. Varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: 25.11.2016.a Tartu Ringkonnakohtu otsusega
kriminaalasjas nr 1-13-6111 KarS § 389 lg 2 järgi vangistus 2 aastat 3 kuud, katseaeg 3 aastat. Kehtiv tõkend puudub.
Kaitsja
Lepinguline kaitsja jurist Indrek Põder
Süüdistatav
Isikukood: 37212095727; elukoht: XXX; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; töökoht: XXX. Varem kriminaalkorras karistatud 25.11.2016. a Tartu Ringkonnakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-13-6111 KarS § 3891 lg 2 järgi vangistus 2 aastat, katseaeg 2 aastat; Kehtiv tõkend puudub.
Kaitsja
Vandeadvokaat Mihkel advokaat Kaisa Lumiste
Kolmas isik
OÜ Alke Finants (registrikood 12804821); Seaduslik esindaja: juhatuse liige Ahto Kiil
Kannatanu
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu; Esindaja kohtuistungitel: erimenetluse valdkonna jurist I. G.
Kohtuistungite toimumise aeg
04.12.2019. a - 07.08.2023. a
Menetlustoiming
Lõpplahend
Gaver,
asenduskaitsja
KrMS § 310, § 311, § 313, § 315 lg 4 alusel maakohus otsustas:
KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 29.02.2024. a.
KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 29.02.2024. a.
sundraha 2050 eurot; tunnistajate kulud summas 136,98 eurot; riigi õigusabi tasu ja kulud kohtueelses ja kohtumenetluses kokku 30 650,77 eurot.
Mõista Teet Raatsinilt riigi tuludesse välja: -
sundraha 2050 eurot; tunnistajate kulud summas 136,98 eurot; riigi õigusabi tasu ja kulud kohtueelses ja kohtumenetluses kokku 15 942,89 eurot.
Mõista Ahto Kiililt riigi tuludesse välja:
-
sundraha 2050 eurot; tunnistajate kulud summas136,98 eurot; riigi õigusabi tasu ja kulud kohtueelses ja kohtumenetluses kokku 30 771,44 eurot.
Jaanus Kukebalilt, Teet Ratsinilt ja Ahto Kiililt riigi tuludesse välja mõistetud menetluskulud tuleb kohtuotsuse jõustumisest ühe kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „isiku nimi, kelle eest tasutakse, 1-19-3488 menetluskulud“. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
-
Kriminaalasja toimikus asuvad elektroonilised andmekandjad, s.o 17 CD-plaati, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde K. T. elukoha läbiotsimisel aadressil XXX ja sõidukis Toyota Avensis registreerimismärgiga XXX 16.02.2016. a ära võetud spiraalköites märkmik 2015 ja tumedate kaantega märkmik (ruuduliste lehtedega) (pakendatuna ümbrikusse nr 1). MTA Uurimisosakonna andmehoidlas asuvad koopiafailid (nimetatud süüdistusakti punktides 6-3.1- 6-3.30) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada kustutamise teel. R. P. elukohas aadressiga XXX 16.02.2016. a äravõetud tahvelarvuti Apple iPad, tahvelarvuti Apple iPad mini, mobiiltelefon Apple iPhone 2, sülearvuti Apple MacBook Air A1534 andmekandjate koopiafailid, millised asuvad MTA Uurimisosakonna andmehoidlas, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel, kuid mitte enne kriminaalasjas nr 1-21-3063 tehtava kohtuotsuse jõustumist.
Süüdistus on koostatud ja kohtule esitatud 30.04.2019. a, täiendatud süüdistus esitatud kohtumenetluses prokuröri poolt 12.10.2021. a ja 12.04.2023. a esitatud veelkord täiendatud ja muudetud süüdistus, milles näidatud karistusseadustiku vastavate sätete redaktsioonid kogu süüdistusest hõlmatud perioodi jooksul. Jaanus Kukebal on kohtu alla antud KarS § 3891 lg-te 1, 2 järgi, s.o maksuhaldurile valeandmete esitamises maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati AS Turvamaailm maksu- ja kinnipidamiskohustust eriti suurele kahjule vastava summa võrra ning mille tulemusena jäi maksudena laekumata 452 608 eurot ja millega varjati OÜ Delta Security maksu- ja kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava summa võrra ning mille tulemusena jäi maksudena laekumata 253 101,50 eurot. Teet Raatsin on antud kohtu alla KarS § 3891 lg-te 1, 2, 3 – 22 lg 3 järgi, s.o kaasaaitamises maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati AS Turvamaailm maksu- ja kinnipidamiskohustust eriti suurele kahjule vastava summa võrra ning mille tulemusena jäi maksudena laekumata 452 608 eurot ja millega varjati OÜ Delta Security maksu- ja kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava summa võrra ning mille tulemusena jäi maksudena laekumata 253 101,50 eurot. Teet Raatsin on kohtu alla antud ka kaasaaitamises maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil millega varjati OÜ Joy Grupp maksu- ja kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava summa võrra, s.o 277 061,47 eurot. Ahto Kiil on antud kohtu alla KarS § 3891 lg-te 1, 2, 3 – 22 lg.3 järgi, s.o kaasaaitamises maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati AS Turvamaailm maksu- ja kinnipidamiskohustust eriti suurele kahjule vastava summa võrra ning mille tulemusena jäi maksudena laekumata 452 608 eurot ja millega varjati OÜ Delta Security maksu- ja kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava summa võrra ning mille tulemusena jäi maksudena laekumata 253 101,50 eurot. Ahto Kiil on kohtu alla antud ka kaasaaitamises maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil millega varjati OÜ Joy Grupp maksu- ja kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava summa võrra, s.o 277 061,47 eurot. Jaanus Kukebali süüdistus maksukuriteo toimepanemises seonduvalt AS Turvamaailm maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega. Süüdistusakti punkt 16.1. Kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 2014. a novembrist juhtis AS-i Turvamaailm (kustutatud 17.09.2018, registrikood 11988010, juriidiline aadress Kadaka tee 86a, Tallinn) selle tegelik juht Jaanus Kukebal. Ta ei olnud küll sellest ajast AS Turvamaailm juhatuse liikmena äriregistrisse kantud, kuid võttis siiski vastu juhatuse pädevusse kuuluvaid otsuseid ja täitis äriühingu juhtimis- ja järelevalveülesandeid. Muuhulgas osales Jaanus Kukebal aktiivselt äriühingu igapäevases majandustegevuses ja andis korraldusi äriühingu töötajatele, tegi otsuseid personaliküsimustes ja samuti raamatupidamislikes ning maksuõiguslikes küsimustes ja otsustes; juhtis ja planeeris äriühingu majandustegevust, samuti juhtis ja analüüsis alluvate tööd. Aktsiaseltsi juhatuse liige oli alates 29.10.2014. a K. T., kes tegutses Jaanus Kukebali korraldusel ja huvides vastavalt koos Jaanus Kukebaliga tehtud ühisele teootsusele. Lähtuvalt Jaanus Kukebalilt saadud juhistest ja korraldustest korraldas K. T. äriühingu jooksvat tegevust. AS-l Turvamaailm oli tulenevalt MKS § 31 p-d 1, 2 maksumaksjana kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus) ja maksu kinnipidajana kohustus pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma (kinnipidamiskohustus). Seega AS Turvamaailm juhatuse liige oli maksukorralduse seaduse § 8 lõikest 1 lähtuvalt kohustatud tagama äriühinguga
maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, sh ka äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning maksuhaldurile nõuetele vastavate maksudeklaratsioonide esitamise. Juhatuse liikmelt äriühingu juhtimisja järelevalveülesannete ülevõtmisega kandus äriühingu tegelikule juhile Jaanus Kukebalile TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 1 sätestatud kohustus käituda AS Turvamaailm juhtimisel korraliku ettevõtja hoolsusega ning sellest tulenevad spetsiifilised ÄS § 180 lg 1 ja § 183, MKS § 8 lg 1 sätestatud kohustused. Jaanus Kukebali poolt maksukohustuse varjamine seisnes selles, et tema kontrollides AS Turvamaailm raamatupidaja K. K. tegevust, esitas viimase vahendusel läbi eMaksuameti AS Turvamaailm huvidest lähtuvalt valeandmeid äriühingu tulu- ja sotsiaalmaksu-, kohustusliku kogumispensioni makse- ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (edaspidi TSD) ning käibedeklaratsioonides maksu ja kinnipidamiskohustuste vähendamise eesmärgil, mille tulemusel varjati maksustamisperioodil 2014. a november – 2015- a detsember maksu – ja kinnipidamiskohustust eriti suurele kahjule vastavas ulatuses. Tulu- ja sotsiaalmaksu episood füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt Süüdistuse kohaselt kasutas Jaanus Kukebal Turvamaailm AS maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise ja äriühingust raha tulumaksuvabalt väljaviimise eesmärgil ning täpselt tuvastamata ajal sõlmitud kokkuleppel R. P. näilikku tööjõurendi teenust, mida lisaks R. P. aitasid korraldada Teet Raatsin, Ahto Kiil, O. V. ja S. V.. Näilik tööjõurendi teenus seisnes selles, et mingi osa AS Turvamaailm töötajatest (valvurid erinevatel ehitusobjektidel) olid Jaanus Kukebali korraldusel vormistatud kokkuleppel R. P. ja Teet Raatsiniga hoopis XXX OÜ (juhatuse liige Teet Raatsin) töötajateks ning AS Turvamaailm soetas igakuiselt arve alusel neid kui renditööjõudu. Nimelt peale seda kui AS Turvamaailm juhtkonna (turvajuhid) poolt oli tööle sooviva isikuga (ehitusobjekti valvur) läbi viidud nö sobivusvestlus ja kokku lepitud töötasus ja muudes tingimustes, siis suunati ta edasi (alates 2015. a august- detsember) OÜ XXX poolt renditud kontoriruumi Tallinnas XXX, kus töölesoovijaga allkirjas kirjaliku töölepingu juba OÜ XXX esindaja Teet Raatsin või viimase volitusel selleks otstarbeks palgatud J. K.. OÜ XXX nimel renditud kontoriruumi eest tasus sularahas pooles ulatuses renti Jaanus Kukebali teadmisel ja nõusolekul K. T. Perioodil 2014 november- 2015 märts sõlmis kirjaliku töölepingu töölesoovijatega AS Turvamaailm keskastme juht D. V., kes oli ühtlasi ka tööjõurendi näilist teenust pakkuvate äriühingute volitatud esindaja. Töölepingud allkirjastati Tallinnas Kadaka tee 56 a AS Turvamaailm kontoriruumides, kus D. V. oli selleks otstarbeks eraldatud omaette kabinet. AS Turvamaailm ei tasunud süüdistuse perioodil (2014. a november – 2015. a detsember) renditööjõu väidetava soetamise eest mitte otse OÜ-le XXX, vaid teistele R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili poolt organiseeritud äriühingutele (va XXX OÜ, mis oli otse Jaanus Kukebali kontrolli all), kes sel perioodil vahetusid. Nende ettevõtete poolt väljastati arved AS-le Turvamaailm alles peale seda kui AS Turvamaailm vahejuhid (turvajuhid) olid välja arvestanud igakuiselt iga töötaja (valvurid ehitusobjektidel) töötatud tundide arvu objektide lõikes ning neile tunnihinna alusel (netotasu 1,47-1,65 eurot tunnis) arvestatud töötasu suuruse. Seejärel edastas K. T. või Jaanus Kukebal selle info Teet Raatsinile ning AS-le Turvamaailm väljastati XXX OÜ poolt (O. V.) vastavas summas renditööjõu teenuse arve. Selliselt on AS Turvamaailm deklareerinud oma 2014. a novembrikuu käibemaksuarvestuses (KMD inf B vormil, st soetus) OÜ XXX (registrikood XXX, juhatuse liige perioodil 19.06.2014. a kuni 19.02.2015. a Ahto Kiil, alates 19.02 2015. a kuni 13.01.2016. a Teet Raatsin, ettevõte kustutatud alates 13.01.2016. a) poolt väljastatud tööjõurendi ja muude teenuste arveid kogusummas 93 301,20 eurot (sh km 20% 15 550,20 eurot).
22.12.2014. a esitatud 2014. a novembri KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: arve nr 214101 28.11.2014. a summas 52 948,80 eurot, sh sisendkäibemaksuna 8824,80 eurot; arve nr 214100 28.11.2014. a summas 26 474,40 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4412,40 eurot; arve nr 2141099 28.11.2014. a summas 1488 eurot, sh sisendkäibemaksuna 248 eurot; arve nr 214098 28.11.2014. a summas 12 390 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2065 eurot. 2014. a detsembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi ja muude teenuste arveid kogusummas 112 804,80 eurot (sh km 20% 18 808,80 eurot). 20.01.2015. a esitatud 2014. a detsembri KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: arve nr 214117 05.12.2014. a summas 65 938,80 eurot, sh sisendkäibemaksuna 10 989,80 eurot; arve nr 214116 05.12.2014. a summas 32 968,80 eurot, sh sisendkäibemaksuna 5494,80 eurot; arve nr 214115 05.12.2014. a summas 1507,20 eurot, sh sisendkäibemaksuna 251,20 eurot; arve nr 214114 05.12.2014. a summas 12 390 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2065 eurot. 2015. a jaanuarikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX (registrikood XXX, juhatuse liige perioodil 30.12.2014. a kuni 19.02.2015. a Ahto Kiil, alates 19.02.2015. a kuni 13.01.2016.a Teet Raatsin, ettevõte kustutatud alates 13.01.2016. a) poolt väljastatud tööjõurendi ja muude teenuste arveid kogusummas 73 509,60 eurot (sh km 20% 12 251,60 eurot). 20.02.2015. a esitatud 2015. a jaanuari KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: arve nr 215012 30.01.2015. a summas 39 738 eurot, sh sisendkäibemaksuna 6623 eurot; arve nr 215011 30.01.2015. a summas 19 869,60 eurot, sh sisendkäibemaksuna 3311,60 eurot; arve nr 215010 30.01.2015. a summas 1512 eurot, sh sisendkäibemaksuna 252 eurot; arve nr 215009 30.01.2015. a summas 12 390 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2065 eurot. 2015. a veebruarikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi ja muude teenuste arveid kogusummas 58 800 eurot (sh km 20% 9 799,60 eurot). 20.03.2015. a esitatud 2015. a veebruari KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: arve nr 215037 16.02.2015. a summas 25 922,40 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4320,40 eurot; arve nr 215036 16.02.2015. a summas 18 961,20 eurot, sh sisendkäibemaksuna 3160,20 eurot; arve nr 215035 16.02.2015. a summas 12 390 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2065 eurot; arve nr 215034 16.02.2015. a summas 1526,40 eurot, sh sisendkäibemaksuna 254,40 eurot. 2015. a märtsikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi ja muude teenuste arveid kogusummas 54 036 eurot (sh km 20% 9 006 eurot). 20.04.2015. a esitatud 2015. a märtsi KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: arve nr 15215006 31.03.2015. a summas 29 023,98,40 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4837,33 eurot; arve nr 15215005 31.03.2015. a summas 25 012 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4168,67 eurot. 2015. a augustikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX (registrikood XXX, XXX, juhatuse liige alates 05.08.2015. a D. Z.) poolt 31.08.2015. a väljastatud tööjõurendi ja muude teenuste arvet nr 1501 summas 82 611,82 eurot (sh km 20% 13 768,64 eurot). 24.09.2015. a esitatud 2015. a augusti KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K. K. vahendusel käibemaksuarvestuses. 2015. a septembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt 30.09.2015. a väljastatud tööjõurendi arvet nr 1504 summas 91 433,70 eurot (sh km 20% 15 238,95 eurot).
20.10.2015. a esitatud 2015. a septembri KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K. K. vahendusel käibemaksuarvestuses. 2015. a oktoobrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt 31.10.2015. a väljastatud tööjõurendi arvet nr 1509 summas 98 205,30 eurot (sh km 20% 16 367,55 eurot). 20.11.2015. a esitatud 2015. a oktoobri KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K. K. vahendusel käibemaksuarvestuses. 2015. a novembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi arveid kogusummas 98683 eurot (sh km 20% 16447 eurot). 21.12.2015. a esitatud 2015. a novembri KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: 30.11.2015. a väljastatud arve nr 1519 summas 11 640 eurot, sh käibemaks 20% 1940 eurot; 30.11.2015. a väljastatud arve nr 1518 summas 2168,40 eurot, sh käibemaks 361,40 eurot; 30.11.2015. a väljastatud arve nr 1517 summas 80 723,98 eurot, sh käibemaks 20% 13 454 eurot; 01.11.2015.a väljastatud arve nr 1512 summas 4150,44 euro, sh käibemaks 691,74 eurot. 2015. a detsembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi arveid kogusummas 97 586,92 eurot (sh km 20% 16 267,50 eurot). 20.01.2016. a esitatud 2015. a detsembri KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: 31.12.2015. a väljastatud arve nr 1525 summas 23 286,60 eurot, sh käibemaks 20% 3881,10 eurot; 31.12.2015. a väljastatud arve nr 1523 summas 74 318,32 eurot, sh käibemaks 12 386,39 eurot. Seejärel on Jaanus Kukebal kas ise või tema korraldusel O. K. teinud perioodil 2014.a november kuni 2015. a veebruar AS Turvamaailm arveldusarvelt väljamakseid näiliselt soetatud tööjõurendi eest OÜ XXX arvelduskontole nr EE601700017003564811 summas 196 833,60 eurot. 2015. a märtsis on AS Turvamaailm teinud näiliselt soetatud tööjõurendi eest väljamakseid OÜ XXX arvelduskontodele nr EE591700017003670462 ja EE161700017003692770 summas 47 830 eurot. Perioodil 2015. a märtsi lõpust kuni 2015. a mai on AS Turvamaailm teinud näiliselt soetatud tööjõurendi eest väljamakseid OÜ XXX poolt väljastatud arvete alusel OÜ Alke Finants (registrikood 12804821, juhatuse liige alates 23.02.2015. a Ahto Kiil) arvelduskontole nr EE161700017003692770 summas 80 770,80 eurot. Perioodil 2015. a september kuni 2015. a detsember on AS Turvamaailm teinud näiliselt soetatud tööjõurendi eest väljamakseid summas 283 890,82 eurot OÜ XXX arvelduskontole nr EE511700017003528598. OÜ XXX arvelduskontolt, mida kontrollis Jaanus Kukebal ja K. T., tehti Jaanus Kukebali korraldusel ja K. K. poolt perioodil 2015. a september-detsember ülekanded OÜ XXX (registrikood XXX, juriidiline aadress XXX, juhatuse liige alates 10.10.2008. a Jaanus Kukebal) arvelduskontole nr EE802200221062816587 kokku summas 360 854 eurot (summa sisaldab lisaks AS Turvamaailm maksetele ka teisi Jaanus Kukebaliga seotud äriühingute makseid). Samuti on Jaanus Kukebali korraldusel OÜ XXX arvelduskontolt tehtud K. K. poolt ülekanded ka OÜ Alke Finants kontole (tööjõumaksude osa). AS Turvamaailm poolt OÜ-dele XXX, XXX, Alke Finants ja XXX ülekantud summad sisaldasid (näilike tehingute usutavana näitamise eesmärgil) lisaks AS Turvamaailm töötajatele mõeldud töötasu netoväljamaksetele ka neilt arvestatud tööjõumakse.
Seejärel on OÜ XXX, XXX OÜ, Alke Finants OÜ ja OÜ XXX arvelduskontodelt tehtud O. V. või viimase korraldusel mõne OÜ XXX töötaja poolt töötasude (neto)väljamaksed kogusummas 422 117,14 eurot AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele. OÜ-de XXX, XXX ja Alke Finants kontodele ülekantud summad, mis jäid peale AS Turvamaailm töötajatele töötasude väljamaksmist järele (609325-422117=187208 eurot), kanti edasi XXX arvelduskontole, kus need seejärel Teet Raatsini, Ahto Kiili ja S. V. poolt võeti sularahas välja ja tagastati peale näilise tööjõurendiga seotud nn teenusprotsendi mahaarvamist S. V. või Teet Raatsini poolt K. T. või Jaanus Kukebalile. AS Turvamaailm töötajaid ning nendele tehtud väljamakseid deklareeriti Teet Raatsini poolt XXX OÜ TSD-l (2014. a november) XXX OÜ TSD-l (2014. a detsember-2015. a mai ning 2015. a september – detsember), kuid reaalselt deklareeritud tööjõumakse Jaanus Kukebali teadmisel riigile ei tasutud. Tegelikult AS Turvamaailm ei ole tööjõudu rentinud ning tööjõu rentimine läbi erinevate äriühingute on vormistatud eesmärgiga vältida tööjõumaksude tasumist ja saada käibemaksu eelist, st läbi alusetu sisendkäibemaksu deklareerimise tööjõurendi väidetavalt soetuselt. Tegelikuks tööandjaks ja sellega kaasnevate (maksu)kohustuste kandjaks oli AS Turvamaailm. Tööjõurenditeenuse ostu-müügitehing, millega AS Turvamaailm näiliselt rentis endale töötajaid, oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 ja maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 järgi teeseldud tehing. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 alusel on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust. TsÜS § 89 lg 3 sätestab, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. MKS § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Turvamaailm AS ei ole deklareerinud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu kokku summas 88 458,38 eurot (TSD lisa 1 veerg 16). Sellega rikkus Jaanus Kukebal Turvamaailm AS huvides ja R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil tulumaksuseaduse § 40 lg 2, 4 ja 5 ning § 41 p 1, mille kohaselt on tulumaksu kinnipidaja kohustatud füüsilisele isikule makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt kinni pidama tulumaksu, esitama väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks maksudeklaratsiooni (TSD) ning kandma kinnipeetud tulumaksu samaks tähtpäevaks Maksuja Tolliameti pangakontole. Vastavalt TuMS § 4 lg 1 ja § 43 lg 1 oli 2014. aastal oli tulumaksumäär 21% ja 2015. aastal 20%. Turvamaailm AS ei ole deklareerinud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt arvestamisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 173 505,52 eurot (TSD lisa 1 veerg 17). Sellega rikkus Jaanus Kukebal Turvamaailm AS huvides ja R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 1 ja 4, mille kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud arvestama töötajatele makstud töötasudelt (SMS § 2 lg 1 p 1) sotsiaalmaksu 33% (SMS § 7 lg 1), esitama maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks maksudeklaratsiooni (TSD) ja kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Sellise tegevusega Jaanus Kukebal koos äriühingu juhatuse liikme K. T. vähendasid AS Turvamaailm huvides R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil kinnipidamis- ja maksukohustust perioodil 2014. a november kuni 2015. a detsember ja jätsid TSD deklaratsioonides raamatupidaja K. K. vahendusel, keda valitseti Jaanus Kukebali poolt
ülekaaluka teadmisega, deklareerimata füüsilistele isikutele tehtud väljamakseid ja nendelt tasumisele kuuluvaid makse kokku summas 261 963,90 eurot alljärgnevalt: AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2014. aasta novembrikuu eest 161 töötajale kogusummas 54 995,31 eurot. Turvamaailm AS 2014. a novembrikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 10.12.2014.a. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2014. a novembrikuu eest summas 22 856,88 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 11 582,18 eurot. AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2014. aasta detsembrikuu eest 150 töötajale kogusummas 56 915,22 eurot. Turvamaailm AS 2014. a detsembrikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 12.01.2015.a. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2014. a detsembrikuu eest summas 24 017,96 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 12 288,69 eurot. AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta jaanuarikuu eest 144 töötajale kogusummas 54 048,11 eurot. Turvamaailm AS 2015. a jaanuarikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 10.02.2015.a Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a jaanuarikuu eest summas 22 699,03 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 10 778,60 eurot. AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta veebruarikuu eest 22 töötajale kogusummas 7775 eurot. Turvamaailm AS 2015. a veebruarikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 10.03.2015. a. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a veebruarikuu eest summas 3165,83 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 1386,95 eurot. AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta märtsikuu eest 135 töötajale kogusummas 83 449,73 eurot. Turvamaailm AS 2015. a märtsikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 10.04.2015. a. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a märtsikuu eest summas 33 511,91 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 16 550,66 eurot. AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta aprillikuu eest 10 töötajale kogusummas 5683,42 eurot. Turvamaailm AS 2015. a aprillikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 11.05.2015. a. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a aprillikuu eest summas 2394,91 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 1293,85 eurot. AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta oktoobrikuu eest 110 töötajale kogusummas 63 703,68 eurot. Turvamaailm AS 2015. a oktoobrikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 10.11.2015.a. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a oktoobrikuu eest summas 26 035,96 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 14 156,40 eurot. AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta novembrikuu eest 115 töötajale kogusummas 56 717,62 eurot. Turvamaailm AS 2015. a novembrikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 10.12.2015.a.
Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a novembrikuu eest summas 23 115,08 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 12 326,37 eurot. AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta detsembrikuu eest 103 töötajale kogusummas 38 829,02eurot. Turvamaailm AS 2015. a detsembrikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 11.01.2016.a. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2015 .a detsembrikuu eest summas 15 707,96 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 8 094,68 eurot. Selliselt esitati AS Turvamaailm nimel maksustamisperioodide 2014. a november – 2015. a detsember kohta maksuhaldurile TSD-des valeandmeid, jättes deklareerimata töötajatele tehtud väljamakseid summas kokku 519 102,71 eurot ning nendelt väljamaksetelt tasumisele ja kinnipidamisele kuuluvaid sotsiaalmaksu 173 505,52 eurot ja tulumaksu 88 458,38 eurot. 2015. a septembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt 30.09.2015. a väljastatud tööjõurendi arvet nr 1504 summas 91 433,70 eurot (sh km 20% 15 238,95 eurot). 20.10.2015 esitatud 2015.a septembri KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K. K. vahendusel käibemaksuarvestuses. 2015 oktoobrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt 31.10.2015 väljastatud tööjõurendi arvet nr 1509 summas 98 205,30 eur (sh km 20% 16 367,55 eur). 20.11.2015. a esitatud 2015. a oktoobri KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K. K. vahendusel käibemaksuarvestuses. 2015. a novembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi arveid kogusummas 98 683 eurot (sh km 20% 16447 eurot). 21.12.2015. a esitatud 2015. a novembri KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: 30.11.2015. a väljastatud arve nr 1519 summas 11 640 eurot, sh käibemaks 20% 1940 eurot; 30.11.2015. a väljastatud arve nr 1518 summas 2168,40 eurot, sh käibemaks 361,40 eurot; 30.11.2015. a väljastatud arve nr 1517 summas 80 723,98 eurot, sh käibemaks 20% 13 454 eurot; 01.11.2015.a väljastatud arve nr 1512 summas 4150,44 euro, sh käibemaks 691,74 eurot. 2015. a detsembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi arveid kogusummas 97 586,92 eurot (sh km 20% 16 267,50 eurot). 20.01.2016. a esitatud 2015. a detsembri KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: 31.12.2015. a väljastatud arve nr 1525 summas 23 286,60 eurot, sh käibemaks 20% 3881,10 eurot; 31.12.2015. a väljastatud arve nr 1523 summas 74 318,32 eurot, sh käibemaks 12 386,39 eurot. Seejärel on Jaanus Kukebal kas ise või tema korraldusel O. K. teinud perioodil 2014.a november kuni 2015. a veebruar AS Turvamaailm arveldusarvelt väljamakseid näiliselt soetatud tööjõurendi eest OÜ XXX arvelduskontole nr EE601700017003564811 summas 196 833,60 eurot. 2015. a märtsis on AS Turvamaailm teinud näiliselt soetatud tööjõurendi eest väljamakseid OÜ XXX arvelduskontodele nr EE591700017003670462 ja EE161700017003692770 summas 47 830 eurot. Perioodil 2015. a märtsi lõpust kuni 2015. a mai on AS Turvamaailm teinud näiliselt soetatud tööjõurendi eest väljamakseid OÜ XXX poolt väljastatud arvete alusel OÜ Alke Finants
(registrikood 12804821, juhatuse liige alates 23.02.2015. a Ahto Kiil) arvelduskontole nr EE161700017003692770 summas 80 770,80 eurot. Perioodil 2015. a september kuni 2015. a detsember on AS Turvamaailm teinud näiliselt soetatud tööjõurendi eest väljamakseid summas 283 890,82 eurot OÜ XXX arvelduskontole nr EE511700017003528598. OÜ XXX arvelduskontolt, mida kontrollis Jaanus Kukebal ja K. T., tehti Jaanus Kukebali korraldusel ja K. K. poolt perioodil 2015. a september-detsember ülekanded OÜ XXX (registrikood XXX, juriidiline aadress XXX, juhatuse liige alates 10.10.2008. a Jaanus Kukebal) arvelduskontole nr EE802200221062816587 kokku summas 360 854 eurot (summa sisaldab lisaks AS Turvamaailm maksetele ka teisi Jaanus Kukebaliga seotud äriühingute makseid). Samuti on Jaanus Kukebali korraldusel OÜ XXX arvelduskontolt tehtud K. K. poolt ülekanded ka OÜ Alke Finants kontole (tööjõumaksude osa). AS Turvamaailm poolt OÜ-dele XXX, XXX, Alke Finants ja XXX ülekantud summad sisaldasid (näilike tehingute usutavana näitamise eesmärgil) lisaks AS Turvamaailm töötajatele mõeldud töötasu netoväljamaksetele ka neilt arvestatud tööjõumakse. Seejärel on OÜ XXX, XXX OÜ, Alke Finants OÜ ja OÜ XXX arvelduskontodelt tehtud O. V. või viimase korraldusel mõne OÜ XXX töötaja poolt töötasude (neto)väljamaksed kogusummas 422 117,14 eurot AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele. OÜ-de XXX, XXX ja Alke Finants kontodele ülekantud summad, mis jäid peale AS Turvamaailm töötajatele töötasude väljamaksmist järele (609325-422117=187208 eurot), kanti edasi XXX arvelduskontole, kus need seejärel Teet Raatsini, Ahto Kiili ja S. V. poolt võeti sularahas välja ja tagastati peale näilise tööjõurendiga seotud nn teenusprotsendi mahaarvamist S. V. või Teet Raatsini poolt K. T. või Jaanus Kukebalile. AS Turvamaailm töötajaid ning nendele tehtud väljamakseid deklareeriti Teet Raatsini poolt XXX OÜ TSD-l (2014 november) XXX OÜ TSD-l (2014. a detsember – 2015. a mai ning 2015. a september – detsember), kuid reaalselt deklareeritud tööjõumakse Jaanus Kukebali teadmisel riigile ei tasutud. Tegelikult AS Turvamaailm ei ole tööjõudu rentinud ning tööjõu rentimine läbi erinevate äriühingute on vormistatud eesmärgiga vältida tööjõumaksude tasumist ja saada käibemaksu eelist, st läbi alusetu sisendkäibemaksu deklareerimise tööjõurendi väidetavalt soetuselt. Tegelikuks tööandjaks ja sellega kaasnevate (maksu)kohustuste kandjaks oli AS Turvamaailm. Tööjõurenditeenuse ostu-müügitehing, millega AS Turvamaailm näiliselt rentis endale töötajaid, oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 ja maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 järgi teeseldud tehing. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 alusel on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust. TsÜS § 89 lg 3 sätestab, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. MKS § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Turvamaailm AS ei ole deklareerinud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu kokku summas 88 458,38 eurot (TSD lisa 1 veerg 16). Sellega rikkus Jaanus Kukebal Turvamaailm AS huvides ja R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil tulumaksuseaduse § 40 lg 2, 4 ja 5 ning § 41 p 1, mille kohaselt on tulumaksu kinnipidaja kohustatud füüsilisele isikule makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt kinni pidama tulumaksu, esitama väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks
maksudeklaratsiooni (TSD) ning kandma kinnipeetud tulumaksu samaks tähtpäevaks Maksuja Tolliameti pangakontole. Vastavalt TuMS § 4 lg 1 ja § 43 lg 1 oli 2014. aastal oli tulumaksumäär 21% ja 2015. aastal 20%. Turvamaailm AS ei ole deklareerinud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt arvestamisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 173 505,52 eurot (TSD lisa 1 veerg 17). Sellega rikkus Jaanus Kukebal Turvamaailm AS huvides ja R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 1 ja 4, mille kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud arvestama töötajatele makstud töötasudelt (SMS § 2 lg 1 p 1) sotsiaalmaksu 33% (SMS § 7 lg 1), esitama maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks maksudeklaratsiooni (TSD) ja kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Sellise tegevusega Jaanus Kukebal koos äriühingu juhatuse liikme K. T. vähendasid AS Turvamaailm huvides R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil kinnipidamis- ja maksukohustust perioodil 2014. a november kuni 2015. a detsember ja jätsid TSD deklaratsioonides raamatupidaja K. K. vahendusel, keda valitseti Jaanus Kukebali poolt ülekaaluka teadmisega, deklareerimata füüsilistele isikutele tehtud väljamakseid ja nendelt tasumisele kuuluvaid makse kokku summas 261 963,90 eurot alljärgnevalt: AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2014. aasta novembrikuu eest 161 töötajale kogusummas 54 995,31 eurot. Turvamaailm AS 2014. a novembrikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 10.12.2014.a, kuid väljamakseid neile töötajatele ei deklareeritud. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2014. a novembrikuu eest summas 22 856,88 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 11 582,18 eurot. AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2014. aasta detsembrikuu eest 150 töötajale kogusummas 56 915,22 eurot. Turvamaailm AS 2014. a detsembrikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 12.01.2015.a. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2014. a detsembrikuu eest summas 24 017,96 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 12 288,69 eurot. AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta jaanuarikuu eest 144 töötajale kogusummas 54 048,11 eurot. Turvamaailm AS 2015. a jaanuarikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 10.02.2015.a. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a jaanuarikuu eest summas 22 699,03 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 10 778,60 eurot. AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta veebruarikuu eest 22 töötajale kogusummas 7775 eurot. Turvamaailm AS 2015. a veebruarikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 10.03.2015. a. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a veebruarikuu eest summas 3165,83 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 1386,95 eurot. AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta märtsikuu eest 135 töötajale kogusummas 83 449,73 eurot. Turvamaailm AS 2015. a märtsikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 10.04.2015. a. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud
deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a märtsikuu eest summas 33 511,91 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 16 550,66 eurot. AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta aprillikuu eest 10 töötajale kogusummas 5683,42 eurot. Turvamaailm AS 2015. a aprillikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 11.05.2015. a. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a aprillikuu eest summas 2394,91 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 1293,85 eurot. AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta oktoobrikuu eest 110 töötajale kogusummas 63 703,68 eurot. Turvamaailm AS 2015. a oktoobrikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 10.11.2015.a. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a oktoobrikuu eest summas 26 035,96 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 14 156,40 eurot. AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta novembrikuu eest 115 töötajale kogusummas 56 717,62 eurot. Turvamaailm AS 2015. a novembrikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 10.12.2015.a. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a novembrikuu eest summas 23 115,08 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 12 326,37 eurot. AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta detsembrikuu eest 103 töötajale kogusummas 38 829,02eurot. Turvamaailm AS 2015. a detsembrikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 11.01.2016.a. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a detsembrikuu eest summas 15 707,96 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 8 094,68 eurot. Selliselt esitati AS Turvamaailm nimel maksustamisperioodide 2014. a november – 2015. a detsember kohta maksuhaldurile TSD-des valeandmeid, jättes deklareerimata töötajatele tehtud väljamakseid summas kokku 519102,71 eurot ning nendelt väljamaksetelt tasumisele ja kinnipidamisele kuuluvaid sotsiaalmaksu 173 505,52 eurot ja tulumaksu 88 458,38 eurot. Süüdistuse lahutamatu osana on esitatud süüdistuse punktis 16.7 tabelid AS Turvamaailm väljamaksete kohta, millest nähtuvad perioodiliste väljamaksete saajad, maksuhaldurile deklareeritud, deklareerimata jäetud summad ja väljamaksete kogusumma ning tasutud ja kinnipeetud ning tasumata ja kinnipidamata jäetud maksud. Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt Jaanus Kukebal koos K. T. jättis AS Turvamaailm huvides R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil tahtlikult raamatupidaja K. K. vahendusel, keda valitseti Jaanus Kukebali poolt ülekaaluka teadmisega, deklareerimata AS Turvamaailm ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud tulumaksu. Nimelt on kohtueelsel uurimisel tuvastatud, et AS Turvamaailm on perioodil 2014. a november – 2015. a detsember teinud oma arvelduskontolt ülekandeid OÜ XXX, OÜ XXX, OÜ Alke Finants ja OÜ XXX arvelduskontodele kokku summas 609 325 eurot. Samal perioodil on AS Turvamaailma näiliselt renditud töötajatele tehtud töötasude väljamakseid summas 422 117 eurot. Järelejäänud summa 187 208 eurot on aga läbi XXX võetud sularahas välja ning tagastatud S. V. või Teet Raatsini poolt Jaanus Kukebalile või K. T., ning selle summa näol on tegemist
ettevõtlusega mitteseotud kuluga vastavalt TuMS §-le 51 lg 2 p 3 (väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument). AS Turvamaailm pidanuks seega summalt 187 208 eurot deklareerima tulumaksu kogusummas 47 146 eurot, sh 2014. aastal 5 778,95 eurot ja 2015. aastal 41 367,05 eurot ning tasuma need summad vastava maksudeklaratsiooni (TSD) esitamise tähtpäevaks. AS Turvamaailm on jätnud Jaanus Kukebali ja K. T. teadmisel deklareerimata ning tasumata tulumaksu ettevõtlusega seotud kuludelt alljärgnevalt: -
-
Detsembris 2014. a tulumaksu kokku summas 5778,95 eurot (21 739,87 eurot x 21/79). AS Turvamaailm oli kohustatud XXX OÜ pangakontole tehtud väljamaksetelt TuMS § 52 lg 1 alusel kinni pidama tulumaksu 21/79 (TuMS § 4 lg 11 p 1), esitama 10.jaanuariks 2015. a MTA-le deklaratsiooni vorm TSD (TuMS § 54 lg 2) ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole (TuMS § 54 lg 4). Detsembris 2015. a tulumaksu kokku summas 41 367,05 eurot (165 468,21 x 20/80). AS Turvamaailm oli kohustatud XXX OÜ, XXX OÜ, Alke Finants OÜ ja XXX OÜ pangakontodele tehtud väljamaksetelt TuMS § 52 lg 1 alusel kinni pidama tulumaksu 20/80 (TuMS § 4 lg 11 p 2), esitama 10.jaanuariks 2016. a MTA-le deklaratsiooni vorm TSD (TuMS § 54 lg 2) ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole (TuMS § 54 lg 4).
Sellega on Jaanus Kukebal AS Turvamaailm huvides R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil rikkunud TuMS § 51 lg 1, § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2 ja § 54 lg 4 sätteid. Selliselt esitati AS Turvamaailm nimel 2014. a detsembris ja 2015. a detsembris TSD-des valeandmeid, jättes deklareerimata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku summas 47 146 eurot. Sisendkäibemaks Jaanus Kukebal koos K. T. on perioodil 2014. a november kuni 2015. a detsember vähendanud ebaseaduslikult AS Turvamaailm käibemaksukohustust. Nimelt on äriühing kajastanud maksustamisperioodil 2014. a november kuni 2015. a detsember (k.a) XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ nimel väljastatud arvetel kajastatud käibemaksu 20% oma sisendkäibemaksu arvestuses (KMD deklaratsioonil lisa INF-B-l) hulgas alljärgnevalt: -
novembris 2014. a summas 15 550,20 eurot; detsembris 2014. a summas 18 800,80 eurot; jaanuaris 2015. a summas 12 251,60 eurot; veebruaris 2015. a summas 9800 eurot; märtsis 2015. a summas 9006 eurot; augustis 2015. a summas 13 768,64 eurot; septembris 2015. a summas 15 238,95 eurot; oktoobris 2015. a summas 16 367,55 eurot; novembris 2015. a summas 16 447,14 eurot; detsembris 2015. a summas 16 267,49 eurot.
Kokku on AS Turvamaailm kajastanud maksustamisperioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a (k.a) XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ nimel väljastatud arvetel kajastatud käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas summas 143 498,37 eurot. Kuivõrd tegelikult AS Turvamaailm ei ole XXX OÜ-lt, XXX OÜ-lt ja XXX OÜ-lt teenuseid saanud, puudus AS-il Turvamaailm nende ettevõtete nimel väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamise õigus.
Sellega rikkus Jaanus Kukebal AS Turvamaailm huvides R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil käibemaksuseaduse § 29 lg 1 ja § 31 lg 1. KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg 4 ning lg 6 p 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud KMS § 4 lg 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud, tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 31 lg 1 järgi arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise korral sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Seega deklareerides Jaanus Kukebali korraldusel ja Teet Raatsini, R. P. ja Ahto Kiili kaasabil sisendkäibemaksu hulgas XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ nimel väljastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavatele arvetele märgitud käibemaksu, esitas AS Turvamaailm läbi raamatupidaja K. K., keda valitseti Jaanus Kukebali poolt ülekaaluka teadmisega, maksustamisperioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a (k.a) KMD-des valeandmeid. Sellest tulenevalt on AS Turvamaailm alusetult vähendanud maksustamisperioodi november 2014. a kuni detsember 2015. a (k.a) KMD-des XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX nimel väljastatud arvete alusel oma käibemaksukohustust kokku 143 498,37 eurot järgnevalt: 2014. a novembrikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 22.12.2014. a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 15 550,20 eurot (XXX OÜ arvete nr 214101, 214100, 214099, 214098 alusel), 2014. a detsembrikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 20.01.2015. a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 18 800,80 eurot (XXX OÜ arvete nr 214117, 214116, 214115, 214114 alusel), 2015. a jaanuarikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 20.02.2015. a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 12 251,60 eurot (XXX OÜ arvete nr 215012, 215011, 215010, 215009 alusel), 2015. a veebruarikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 20.03.2015. a)on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 9800 eurot (XXX OÜ arvete nr 215037, 215036, 215035, 215034 alusel), 2015. a märtsikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 20.04.2015. a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 9006 eurot (XXX OÜ arvete nr 15215006, 15215005 alusel), 2015. a augustikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 24.09.2015. a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 13 768,64 eurot (XXX OÜ arve nr 1501 alusel), 2015. a septembrikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K.K. poolt e-Maksuametis 20.10.2015. a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 15 238,95 eurot (XXX OÜ arve nr 1504 alusel), 2015. a oktoobrikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 20.11.2015. a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 16 367,55 eurot (XXX OÜ arve nr 1509 alusel), 2015. a novembrikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 21.12.2015. a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 16 447,14 eurot (XXX OÜ arvete nr 1519, 1518, 1517, 1512 alusel),
2015. a detsembrikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 20.01.2016. a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 16 267,49 eurot (XXX OÜ arvete nr 1525, 1523 alusel). KMD deklaratsioonides esitatud valeandmete sisu on maksustamisperioodide lõikes järgnev:
2961,0 118 632,94 671,88
164,72
632,94
dets
840,00
4576,3 135 168,00 591,64
840,00
168,00
jaan
901,02
3109,6 380,20 270,54
901,02
380,20
veeb
763,17
152,63 766,10 386,53
763,17
152,63
märts
923,06
584,61 212,37 372,24 923,06
584,61
aprill
024,39
804,88 298,08 506,80 024,39
804,88
mai
486,86
697,37 177,90 519,47 486,86
697,37
juuni
181,63
436,33 276,60 159,73 181,63
436,33
juuli
772,09
954,42 915,88 038,54 772,09
954,42
august
592,97
318,59 973,92 344,67 592,97
318,59
sept
384,44
276,89 957,84 319,05 384,44
276,89
okt
415,94
483,19 610,04 873,15 415,94
483,19
nov
890,67
378,13 144,66 233,47 890,67
378,13
dets
587,72
917,54 944,39 973,15 587,72
917,54
Kokku
16409 28,68
32818 21081 11737 16409 5,72 1,84 3,88 28,68
32818 5,72
5121,
0,
511,26 0
3790,
0,
377,16 0
0, 018,9 361,26 0
0, 966,1 186,53 0
0, 6,37 378,24 0
0, 298,0 506,80 0
0, 177,9 519,47 0
0, 276,6 159,73 0
0, 915,8 038,54 0
0, 205,2 113,31 0
0, 718,8 558,00 0
0, 242,4 240,70 0
0, 697,5 680,61 0
0, 676,9 240,64 0
6731 26087 0 3,47 2,25 ,
Tasumisele (+) või
20%Käibemaks
1 1 0 1
summa, mis Sisendkäibe maksu
164,72
Vahe (+,-) maksustatav20% määraga
nov
(+) võiTasumisele
maksuSisendkäibe
20% määraga maksustatav
20%Käibemaks
Kontrollimise tulemuse alusel
käive
(+) võiTasumisele
maksuSisendkäibe
20% määraga maksustatav
20%Käibemaks
käive
Periood
Käibedeklaratsioonide andmete alusel
0,0 -15 0 550,20
550,20
0,0 -18 0 800,80
800,80
0,0 -12 0 251,60
251,60
0,0
-9 800,00
800,00
0,0
-9 006,00
006,00
0,0
0,00
0,00
0,0
0,00
0,00
0,0
0,00
0,00
0,0
0,00
0,00
0,0 -13 0 768,64
768,64
0,0 -15 0 238,95
238,95
0,0 -16 0 367,55
367,55
0,0 -16 0 447,14
447,14
0,0 -16 0 267,49
267,49
0,
14349 8,37
14349 8,37
Kokku jättis AS Turvamaailm maksustamisperioodidel 2014. a november kuni 2015. a kohta maksuhaldurile maksudena deklareerimata ja tasumata 452 608 eurot (88 458,38+173 505,52+47 146+143 498,37). Maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega varjati maksu- ja kinnipidamiskohustust enam kui eriti suurele kahjule (KarS § 12 1 p 3 järgi enam 400 000 eurot) vastava summa võrra, on kvalifitseeritav KarS § 389 1 lg 2 järgi kuriteona. Seega pani Jaanus Kukebal toime KarS § 389 1 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o maksuhaldurile valeandmete esitamise maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati AS Turvamaailm maksu- ja kinnipidamiskohustust eriti suurele kahjule vastava summa võrra ning mille tulemusena jäi maksudena laekumata 452 608 eurot. 2014 novembris ja detsembris kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni järgi vastas selline tegevus KarS § 3891 lg-s 2 sätestatule, mille järgi oli karistatav maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil või kinnipidamiskohustuse rikkumine, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult 320 000 eurot või enam. Jaanus Kukebali süüdistus maksukuriteo toimepanemises seonduvalt OÜ Delta Security maksudeklaratsioonis valeandmete esitamises. Süüdistusakti punkt 16.2. Kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 2014. a novembrist juhtis OÜ-d Delta Security (registrikood 11991287, juriidiline aadress Sütiste tee 13-89, Tallinn) selle tegelik juht Jaanus Kukebal. Ta ei olnud küll perioodil 2014. a november – 2015.a detsember OÜ Delta Security juhatuse liikmena äriregistrisse kantud, kuid võttis siiski vastu juhatuse pädevusse kuuluvaid otsuseid ja täitis äriühingu juhtimis- ja järelevalveülesandeid. Muuhulgas osales ta aktiivselt äriühingu igapäevases majandustegevuses ja andis korraldusi äriühingu töötajatele, tegi otsuseid personaliküsimustes ja samuti raamatupidamislikes ning maksuõiguslikes küsimustes ja otsustes; juhtis ja planeeris äriühingu majandustegevust, samuti juhtis ja analüüsis alluvate tööd. Jaanus Kukebaliga koos juhtis OÜ-d Delta Security K. T., kes ei olnud samuti ametlikult Delta Security OÜ juhatuse liige. Osaühingu juhatuse liige oli perioodil 2014. a november – 2015. a detsember R. J., kes tegutses Jaanus Kukebali korraldusel ja huvides, kuid faktiliselt ei osalenud täiel määral äriühingu juhtimises temale seaduse järgi eeldatava hoolsusega. R. J. puudus juhatuse liikmena teadmine ja tahtlus OÜ Delta Security maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisel. OÜ-l Delta Security oli tulenevalt MKS § 31 p 1 ja 2 maksumaksjana kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus) ja maksu kinnipidajana kohustus pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma (kinnipidamiskohustus). Seega OÜ Delta Security juhatuse liige oli maksukorralduse seaduse § 8 lõikest 1 lähtuvalt kohustatud tagama äriühinguga maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, sh ka äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning maksuhaldurile nõuetele vastavate maksudeklaratsioonide esitamise. Juhatuse liikmelt äriühingu juhtimisja järelevalveülesannete ülevõtmisega kandus äriühingu tegelikule juhile Jaanus Kukebalile TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 1 sätestatud kohustus käituda OÜ Delta Security juhtimisel korraliku ettevõtja hoolsusega ning sellest tulenevad spetsiifilised ÄS § 180 lg 1 ja § 183, MKS § 8 lg 1 sätestatud kohustused. Jaanus Kukebali poolt maksukohustuse varjamine seisnes selles, et tema kontrollides OÜ Delta Security raamatupidaja K. K. tegevust, esitas viimase vahendusel läbi e-Maksuameti OÜ Delta Security huvidest lähtuvalt valeandmeid äriühingu tulu- ja sotsiaalmaksu-,
kohustusliku kogumispensioni makse- ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (edaspidi TSD) ning käibedeklaratsioonides maksu ja kinnipidamiskohustuste vähendamise eesmärgil, mille tulemusel varjati maksustamisperioodil 2014. a november – 2015. a detsember maksuja kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastavas summas. Tulu- ja sotsiaalmaksu episood füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt Nimelt kasutas Jaanus Kukebal OÜ Delta Security maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise ja äriühingust raha tulumaksuvabalt väljaviimise eesmärgil ning täpselt tuvastamata ajal sõlmitud kokkuleppel R. P. näilikku tööjõurendi teenust, mida lisaks R. P. aitasid korraldada Teet Raatsin, Ahto Kiil, O. V. ja S. V. Näilik tööjõurendi teenus seisnes selles, et mingi osa OÜ Delta Security töötajatest (valvurid erinevatel ehitusobjektidel) olid Jaanus Kukebali korraldusel vormistatud kokkuleppel R. P. ja Teet Raatsiniga hoopis XXX OÜ (juhatuse liige Teet Raatsin) töötajateks ning OÜ Delta Security soetas igakuiselt arve alusel neid kui renditööjõudu. Nimelt peale seda kui OÜ Delta Security juhtkonna (turvajuhid) poolt oli tööle sooviva isikuga (ehitusobjekti valvur) läbi viidud nö sobivusvestlus ja kokku lepitud töötasus ja muudes tingimustes, siis suunati ta edasi (alates 2015. a august – detsember) OÜ XXX poolt renditud kontoriruumi Tallinnas XXX, kus töölesoovijaga allkirjas kirjaliku töölepingu juba OÜ XXX esindaja Teet Raatsin või viimase volitusel selleks otstarbeks palgatud J. K.. OÜ XXX nimel renditud kontoriruumi eest tasus sularahas pooles ulatuses renti Jaanus Kukebali teadmisel ja nõusolekul K. T.. Perioodil 2014 november- 2015 märts sõlmis kirjaliku töölepingu töölesoovijatega OÜ Delta Security keskastme juht D. V., kes oli ühtlasi ka tööjõurendi näilist teenust pakkuvate äriühingute volitatud esindaja. Töölepingud allkirjastati Tallinnas Kadaka tee 56 a AS Turvamaailm kontoriruumides, kus D. V. oli selleks otstarbeks eraldatud omaette kabinet. Samas ei tasunud OÜ Delta Security süüdistuse perioodil (2014. a november – 2015. a detsember) renditööjõu väidetava soetamise eest mitte otse OÜ-le XXX, vaid teistele R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili poolt organiseeritud äriühingutele (v.a XXX OÜ, mis oli otse Jaanus Kukebali kontrolli all), kes sel perioodil vahetusid. Nende ettevõtete poolt väljastati arved OÜ-le Delta Security alles peale seda kui OÜ Delta Security vahejuhid (turvajuhid) olid välja arvestanud igakuiselt iga töötaja (valvurid ehitusobjektidel) töötatud tundide arvu objektide lõikes ning neile tunnihinna alusel (netotasu 1,47-1,65 eurot tunnis) arvestatud töötasu suuruse. Seejärel edastas K. T. või Jaanus Kukebal selle info Teet Raatsinile ning OÜle Delta Security väljastati XXX OÜ poolt (O. V.) vastavas summas renditööjõu teenuse arve. Selliselt on OÜ Delta Security deklareerinud oma 2014. a novembrikuu käibemaksuarvestuses (KMD inf B vormil, st soetus) OÜ XXX (registrikood XXX, juhatuse liige perioodil 19.06.2014. a kuni 19.02.2015. a Ahto Kiil, alates 19.02 2015. a kuni 13.01.2016. a Teet Raatsin, ettevõte kustutatud alates 13.01.2016. a) poolt väljastatud tööjõurendi ja muude teenuste arveid kogusummas 47 467,20 eurot (sh km 20% 7911,20 eurot). 22.12.2014. a esitatud 2014. a novembri KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: arve nr 214108 28.11.2014. a summas 31 642,80 eurot, sh käibemaks 20%, s.o 5273,80 eurot; arve nr 214107 28.11.2014. a summas 15 824,40 eurot, sh käibemaks 20%, s.o 2637,40 eurot. 2014. a detsembrikuu käibemaksuarvestuses kajastati OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi ja muude teenuste arveid kogusummas 53 402,40 eurot, sh käibemaks 20%, s.o 8900,40 eurot. 26.03.2015. a esitatud 2014. a detsembri KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: arve nr 214123 05.12.2014. a summas 17 800,80 eurot, sh käibemaks 20%, s.o 2966,80 eurot; arve nr 214124 05.12.2014. a summas 35 601,60 eurot, sh käibemaks 20%, s.o 5933,60 eurot.
2015. a jaanuarikuu käibemaksuarvestuses kajastati OÜ XXX (registrikood XXX, juhatuse liige perioodil 30.12.2014. a kuni 19.02.2015. a Ahto Kiil, alates 19.02.2015. a kuni 13.01.2016. a Teet Raatsin, ettevõte kustutatud alates 13.01.2016. a) poolt väljastatud tööjõurendi ja muude teenuste arveid kogusummas 38 403,60 eurot (sh km 20% 6400,6 eurot). 20.02.2015. a esitatud 2015. a jaanuarikuu KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: arve nr 215019 30.01.2015. a summas 25 600,80 eurot, sh käibemaks 20%, s.o 4266,80 eurot; arve nr 215018 30.01.2015. a summas 12 802,80 eurot, sh käibemaks 20%, s.o 2133,80 eurot. 2015 veebruarikuu käibemaksuarvestuses kajastati OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi ja muude teenuste arveid kogusummas 36 900 eur (sh km 20% 6150 eur). 20.03.2015. a esitatud 2015. a veebruarikuu KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: arve nr 215041 16.02.2015. a summas 24 600 eurot, sh käibemaks 20%, s.o 4100 eurot; arve nr 215040 16.02.2015. a summas 12 300 eurot, sh käibemaks 20%, s.o 2050 eurot. 2015. a märtsikuu käibemaksuarvestuses kajastati OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi ja muude teenuste arveid kogusummas 35 700,70 eurot (sh km 20% 6450,10 eurot). 20.04.2015. a esitatud 2015. a märtsikuu KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: arve nr 15215010 31.03.2015. a summas 25 800,48 eurot, sh käibemaks 20%, s.o 4300,08 eurot; arve nr 15215009 31.03.2015. a summas 12 900 eurot, sh käibemaks 20%, s.o 2150,04 eurot. 2015. aaugustikuu käibemaksuarvestuses kajastati OÜ XXX (registrikood XXX, XXX, juhatuse liige alates 05.08.2015. a D. Z.) poolt 31.08.2015. a väljastatud tööjõurendi ja muude teenuste arve nr 1502 summas 65 890,40 eurot (sh km 20% 10 996,70 eurot). 21.09.2015. a esitatud 2015. a augustikuu KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel käibemaksuarvestuses nimetatud OÜ XXX arve. 2015. aseptembrikuu käibemaksuarvestuses kajastati OÜ XXX poolt 30.09.2015. a väljastatud tööjõurend arvet nr 1505 summas 62 481,70 eurot (sh km 20% 0 413,60 eurot). 20.10.2015. a esitatud 2015. a septembrikuu KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel käibemaksuarvestuses nimetatud OÜ XXX arve. 2015. aoktoobrikuu käibemaksuarvestuses kajastati OÜ XXX poolt 31.10.2015. a väljastatud tööjõurendi arvet nr 1508 summas 49 608,50 eurot (sh km 20% 8268,10 eurot). 20.11.2015. a esitatud 2015. a oktoobrikuu KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel nimetatud OÜ XXX arve käibemaksuarvestuses. 2015. a anovembrikuu käibemaksuarvestuses kajastati OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi arveid kogusummas 35 797,10 eurot (sh km 20% 5966,20 eurot). 21.12.2015. a esitatud 2015. a novembrikuu KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel käibemaksuarvestuses järgmised näilikud OÜ XXX arved: 30.11.2015. a arve nr 1514 summas 27 397,62 eurot, sh käibemaks 20%, s.o 4566,27 eurot; 16.11.2015. a arve nr 1513 summas 8399,52 eurot, sh käibemaks 20%, s.o summas 1399,92 eurot. 2015. adetsembrikuu käibemaksuarvestuses kajastati OÜ XXX poolt 28.12.2015. a väljastatud tööjõurendi arvet nr 1520 summas 22 231,70 eurot (sh km 20% 3705,30 eurot). 20.01.2016. a esitatud 2015. a detsembrikuu KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel nimetatud OÜ XXX arve käibemaksuarvestuses.
Seejärel on OÜ Delta Security juhatuse liige R. J. teinud Jaanus Kukebali korraldusel või Jaanus Kukebal ise perioodil 2014. a november kuni 2015. a veebruar OÜ Delta Security arveldusarvelt väljamakseid näiliselt soetatud tööjõurendi eest OÜ XXX arvelduskontole nr EE601700017003564811 summas 227 740,80 eurot. 2015. a märtsis on OÜ Delta Security teinud näiliselt soetatud tööjõurendi eest väljamakseid OÜ XXX arvelduskontodele nr EE591700017003670462 ja EE161700017003692770 summas 12 500 eurot. Perioodil 2015. a märtsi lõpust kuni 2015. a mai on OÜ Delta Security teinud näiliselt soetatud tööjõurendi eest väljamakseid OÜ XXX poolt väljastatud arvete alusel OÜ XXX (registrikood XXX, juhatuse liige alates 23.02.2015. a Ahto Kiil) arvelduskontole nr EE161700017003692770 summas 72 495,20 eurot. Perioodil 2015. a september kuni 2015. a detsember on OÜ Delta Security teinud näiliselt soetatud tööjõurendi eest väljamakseid summas 215 368 eurot OÜ XXX arvelduskontole nr EE511700017003528598. OÜ XXX arvelduskontolt, mida kontrollis Jaanus Kukebal ja K. T., tehti Jaanus Kukebali korraldusel ja K. K. poolt perioodil 2015. a september – detsember ülekanded OÜ XXX (registrikood XXX, juriidiline aadress XXX, juhatuse liige alates 10.10.2008. a Jaanus Kukebal) arvelduskontole nr EE802200221062816587 kokku summas 360 854 eurot (summa sisaldab lisaks OÜ Delta Security maksetele ka teisi Jaanus Kukebaliga seotud äriühingute makseid). Samuti on Jaanus Kukebali korraldusel OÜ XXX arvelduskontolt tehtud K. K. poolt ülekanded ka OÜ XXX kontole (tööjõumaksud). OÜ Delta Security poolt OÜ-dele XXX, XXX, Alke Finants ja XXX ülekantud summad sisaldasid (näilike tehingute usutavana näitamise eesmärgil) lisaks OÜ Delta Security töötajatele mõeldud töötasu netoväljamaksetele ka neilt arvestatud tööjõumakse. Seejärel on OÜ XXX, XXX OÜ, Alke Finants OÜ ja OÜ XXX arvelduskontodelt tehtud O. V. või viimase korraldusel mõne OÜ XXX töötaja poolt töötasude (neto)väljamaksed kogusummas 117 834,31 eurot OÜ Delta Security töötajate arveldusarvetele. OÜ-de XXX, XXX ja Alke Finants kontodele ülekantud summad, mis jäid peale OÜ Delta Security töötajatele töötasude väljamaksmist järele (528 104,02 – 117 834,31 = 410 269,71 eurot), kanti edasi XXX arvelduskontole, kus need seejärel Teet Raatsini, Ahto Kiili ja S. V. poolt võeti sularahas välja ja tagastati peale näilise tööjõurendiga seotud nn teenusprotsendi mahaarvamist S. V. või Teet Raatsini poolt K. T. või Jaanus Kukebalile. OÜ Delta Security töötajaid ning nendele tehtud väljamakseid deklareeriti Teet Raatsini poolt XXX OÜ TSD-l (2014. a november) XXX OÜ TSD-l (2014. a detsember – 2015. a mai ning 2015. a september – detsember), kuid reaalselt deklareeritud tööjõumakse Jaanus Kukebali teadmisel riigile ei tasutud. Tegelikult OÜ Delta Security ei ole tööjõudu rentinud ning tööjõu rentimine läbi erinevate äriühingute on vormistatud eesmärgiga vältida tööjõumaksude tasumist ja saada käibemaksu eelist, st läbi alusetu sisendkäibemaksu deklareerimise tööjõurendi väidetavalt soetuselt. Tegelikuks tööandjaks ja sellega kaasnevate (maksu)kohustuste kandjaks oli OÜ Delta Security. Tööjõurenditeenuse ostu-müügitehing, millega OÜ Delta Security näiliselt rentis endale töötajaid, oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 ja maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 järgi teeseldud tehing. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 alusel on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust. TsÜS §
89 lg 3 sätestab, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. MKS § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Delta Security OÜ ei ole deklareerinud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu kokku summas 25 447,39 eurot (TSD lisa 1 veerg 16). Sellega rikkus Jaanus Kukebal Delta Security OÜ huvides ja R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil tulumaksuseaduse § 40 lg 2, 4 ja 5 ning § 41 p 1, mille kohaselt on tulumaksu kinnipidaja kohustatud füüsilisele isikule makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt kinni pidama tulumaksu, esitama väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10.kuupäevaks maksudeklaratsiooni (TSD) ning kandma kinnipeetud tulumaksu samaks tähtpäevaks Maksuja Tolliameti pangakontole. Vastavalt TuMS § 4 lg 1 ja § 43 lg 1 oli 2014. aastal oli tulumaksumäär 21% ja 2015. aastal 20%. Delta Security OÜ ei ole deklareerinud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt arvestamisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 48 106,59 eurot (TSD lisa 1 veerg 17). Sellega rikkus Jaanus Kukebal Delta Security OÜ huvides ja R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 1 ja 4, mille kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud arvestama töötajatele makstud töötasudelt (SMS § 2 lg 1 p 1) sotsiaalmaksu 33% (SMS § 7 lg 1), esitama maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks maksudeklaratsiooni (TSD) ja kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Sellise tegevusega Jaanus Kukebal koos K. T. vähendasid OÜ Delta Security huvides R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil vähendasid kinnipidamis- ja maksukohustust perioodil 2014. a november kuni 2015. a detsember ja jätsid TSD deklaratsioonides raamatupidaja K. K. vahendusel, keda valitseti Jaanus Kukebali poolt ülekaaluka teadmisega, deklareerimata füüsilistele isikutele tehtud väljamakseid ja nendelt tasumisele kuuluvaid makse kokku summas 73 554 eurot alljärgnevalt: OÜ Delta Security töötajate arveldusarvetele on makstud töötasud (neto) välja 2014. aasta novembrikuu eest 42 töötajale kogusummas 15 134,18 eurot. OÜ Delta Security 2014. a novembrikuu TSD deklaratsioon esitati raamatupidaja K. K. vahendusel eMaksuametis 08.12.2014. a ja selles ei kajastatud viidatud summas väljamakseid 42 töötajale. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on OÜ Delta Security jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2014. a novembrikuu eest summas 6199,53 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 3364,58 eurot. OÜ Delta Security töötajate arveldusarvetele on makstud töötasud (neto) välja 2014. aasta detsembrikuu eest 42 töötajale kogusummas 13 254,52 eurot. OÜ Delta Security 2014. a detsembrikuu TSD deklaratsioon esitati raamatupidaja K. K. vahendusel eMaksuametis 12.01.2015. a. Siin ja järgmiste kuude kohta tuleb märkida, et viidatud väljamakstud töötasusid ja makse deklaratsioonis ei kajastatud. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on OÜ Delta Security jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2014. a detsembrikuu eest summas 5414,10 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 2779,07 eurot. OÜ Delta Security töötajate arveldusarvetele on makstud töötasud (neto) välja 2015. aasta jaanuarikuu eest 34 töötajale kogusummas 12 627,77 eurot. OÜ Delta Security 2015. a jaanuarikuu TSD deklaratsioon esitati raamatupidaja K. K. vahendusel eMaksuametis 10.02.2015. a. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on OÜ Delta Security jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a jaanuarikuu eest summas 5087,73 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 2506,15 eurot.
OÜ Delta Security töötajate arveldusarvetele on makstud töötasud (neto) välja 2015. aasta märtsikuu eest 31 töötajale kogusummas 16 728,75 eurot. OÜ Delta Security 2015. a märtsikuu TSD deklaratsioon esitati raamatupidaja K. K. vahendusel e-Maksuametis 10.04.2015. a. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on OÜ Delta Security jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a märtsikuu eest summas 6823,36 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 3581,21 eurot. OÜ Delta Security töötajate arveldusarvetele on makstud töötasud (neto) välja 2015. aasta oktoobrikuu eest 51 töötajale kogusummas 31 611,72 eurot. OÜ Delta Security 2015. a oktoobrikuu TSD deklaratsioon esitati raamatupidaja K. K. vahendusel eMaksuametis 10.11.2015. a. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on OÜ Delta Security jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a oktoobrikuu eest summas 13 004,64 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 7286,97 eurot. OÜ Delta Security töötajate arveldusarvetele on makstud töötasud (neto) välja 2015. aasta novembrikuu eest 49 töötajale kogusummas 19 950,33 eurot. OÜ Delta Security 2015. a novembrikuu TSD deklaratsioon esitati raamatupidaja K. K. vahendusel eMaksuametis 10.12.2015. a. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on OÜ Delta Security jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a novembrikuu eest summas 8131,48 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 4255,29 eurot. OÜ Delta Security töötajate arveldusarvetele on makstud töötasud (neto) välja 2015 aasta detsembrikuu eest 30 töötajale kogusummas 8527,04 eurot. OÜ Delta Security 2015. a detsembrikuu TSD deklaratsioon esitati raamatupidaja K. K. vahendusel eMaksuametis 11.01.2016. a. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on OÜ Delta Security jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a detsembrikuu eest summas 3445,75 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 1674,12 eurot. Selliselt esitati OÜ Delta Security nimel maksustamisperioodide 2014. a november – 2015. a detsember kohta maksuhaldurile TSD-des valeandmeid, jättes deklareerimata töötajatele tehtud väljamakseid summas kokku 145 777,15 eurot ning nendelt väljamaksetelt tasumisele ja kinnipidamisele kuuluvaid sotsiaalmaksu 48 106,59 eurot ja tulumaksu 25 447,39 eurot. Süüdistuse lahutamatu osana on esitatud süüdistuse punktis 16.8 tabelid OÜ Delta Security väljamaksete kohta, millest nähtuvad perioodiliste väljamaksete saajad, maksuhaldurile deklareeritud, deklareerimata jäetud summad ja väljamaksete kogusumma ning tasutud ja kinnipeetud ning tasumata ja kinnipidamata jäetud maksud. Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt Samuti jättis Jaanus Kukebal OÜ Delta Security huvides R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil tahtlikult raamatupidaja K. K. vahendusel, keda valitseti Jaanus Kukebali poolt ülekaaluka teadmisega, deklareerimata OÜ Delta Security ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud tulumaksu. Nimelt on kohtueelsel uurimisel tuvastatud, et OÜ Delta Security on perioodil 2014. a november – 2015. s detsember teinud oma arvelduskontolt ülekandeid OÜ XXX, OÜ XXX, OÜ Alke Finants ja OÜ XXX arvelduskontodele kokku summas 528 104,02 eurot. Samal perioodil on OÜ Delta Security näiliselt renditud töötajatele tehtud töötasude väljamakseid summas 117 834,31 eurot. Järelejäänud summa 410 269,71 eurot on aga läbi XXX võetud sularahas välja ning tagastatud S. V. või Teet Raatsini poolt Jaanus Kukebalile või K. T., ning selle summa näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga vastavalt TuMS §-le 51 lg 2 p
3 (väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument). OÜ Delta Security pidanuks seega summalt 410 269,71 eurot deklareerima tulumaksu kogusummas 104 385,22 eurot, sh 2014. aastal 30539,02 eurot ja 2015. aastal 73846,2 eurot ning tasuma need summad vastava maksudeklaratsiooni (TSD) esitamise tähtpäevaks. OÜ Delta Security raamatupidaja K. K. on jätnud Jaanus Kukebali ja K. T. teadmisel deklareerimata ning tasumata tulumaksu ettevõtlusega seotud kuludelt alljärgnevalt: -
-
Detsembris 2014. a tulumaksu kokku summas 30 539,02 eurot (114 884,90 eurot x 21/79). Delta Security OÜ oli kohustatud XXX OÜ pangakontole tehtud väljamaksetelt TuMS § 52 lg 1 alusel kinni pidama tulumaksu 21/79 (TuMS § 4 lg 11 p 1), esitama 10.jaanuariks 2015. a MTA-le deklaratsiooni vorm TSD (TuMS § 54 lg 2) ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole (TuMS § 54 lg 4). Detsembris 2015. a tulumaksu kokku summas 73 846,20 eurot (295 384,81 x 20/80). Delta Security OÜ oli kohustatud XXX OÜ, XXX OÜ, Alke Finants OÜ ja XXX OÜ pangakontodele tehtud väljamaksetelt TuMS § 52 lg 1 alusel kinni pidama tulumaksu 20/80 (TuMS § 4 lg 11 p 2), esitama 10.jaanuariks 2016. a MTA-le deklaratsiooni vorm TSD (TuMS § 54 lg 2) ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole (TuMS § 54 lg 4).
Sellega on Jaanus Kukebal OÜ Delta Security huvides R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil rikkunud TuMS § 51 lg 1, § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2 ja § 54 lg 4 sätteid. Selliselt esitati OÜ Delta Security nimel 2014. a detsembris ja 2015. a detsembris TSD-des valeandmeid, jättes deklareerimata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku summas 104 385,22 eurot. Sisendkäibemaks Jaanus Kukebal koos K. T. on perioodil 2014. a november kuni 2015. a detsember vähendanud ebaseaduslikult OÜ Delta Security käibemaksukohustust. Nimelt on äriühing kajastanud maksustamisperioodil 2014. a november kuni 2015. a detsember (k.a) XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ nimel väljastatud arvetel kajastatud käibemaksu 20% oma sisendkäibemaksu arvestuses (KMD deklaratsioonil lisa INF-B-l) hulgas alljärgnevalt: -
novembris 2014. a summas 7911,20 eurot; detsembris 2014. a summas 8900,40 eurot; jaanuaris 2015. a summas 6400,60 eurot; veebruaris 2015. a summas 6150 eurot; märtsis 2015. a summas 6450,10 eurot; augustis 2015. a summas 10996,70 eurot; septembris 2015. a summas 10413,60 eurot; oktoobris 2015. a summas 8268,10 eurot; novembris 2015. a summas 5966,20 eurot; detsembris 2015. a summas 3705,30 eurot.
Kokku on OÜ Delta Security kajastanud maksustamisperioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a (k.a) XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ nimel väljastatud arvetel kajastatud käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas summas 75 162,29 eurot. Kuivõrd tegelikult OÜ Delta Security ei ole XXX OÜ-lt, XXX OÜ-lt ja XXX OÜ-lt teenuseid saanud, puudus AS-l Turvamaailm (ilmne trükiviga, peaks olema OÜ-l Delta Security) nende ettevõtete nimel väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamise õigus.
Sellega rikkus Jaanus Kukebal OÜ Delta Security huvides R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil käibemaksuseaduse § 29 lg 3 p 1 sätteid, mille kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetele kohase arve alusel. Seega deklareerides Jaanus Kukebali korraldusel ja Teet Raatsini, R. P. ja Ahto Kiili kaasabil sisendkäibemaksu hulgas XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ nimel väljastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavatele arvetele märgitud käibemaksu, esitas OÜ Delta Security läbi raamatupidaja K. K., keda valitseti Jaanus Kukebali poolt ülekaaluka teadmisega, maksustamisperioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a (k.a) KMD-des valeandmeid. Sellest tulenevalt on OÜ Delta Security alusetult vähendanud maksustamisperioodi november 2014. a kuni detsember 2015. a (k.a) KMD-des XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX nimel väljastatud arvete alusel oma käibemaksukohustust kokku 75 162,29 eurot eurot järgnevalt: 2014. a novembrikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 22.12.2014. a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 7911,20 eurot (XXX OÜ arvete nr 214108, 214107 alusel), 2014. a detsembrikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 20.01.2015. a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 8900,40 eurot (XXX OÜ arvete nr 214123, 214124 alusel), 2015. a jaanuarikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 20.02.2015. a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 6400,60 eurot (XXX OÜ arvete nr 215019, 215018 arvete alusel), 2015. a veebruarikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 20.03.2015. a)on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 6150 eurot (XXX OÜ arvete nr 215041, 215040 alusel), 2015. a märtsikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 20.04.2015. a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 6450,10 eurot (XXX OÜ 15215010, 15215009 arvete alusel), 2015. a augustikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 24.09.2015. a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 10 996,70 eurot (XXX OÜ arve nr 1502 alusel), 2015 septembrikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-maksuametis 20.10.2015) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 10 413,6 eurot (XXX OÜ arve nr 1505 alusel), 2015. a oktoobrikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 20.11.2015. a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 8268,10 eurot (XXX OÜ arve nr 1508 alusel), 2015. a novembrikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 21.12.2015. a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 5966,20 eurot (XXX OÜ arvete nr 1514, 1513 alusel), 2015. a detsembrikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 20.01.2016. a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 3705,30 eurot (XXX OÜ arve nr 1520 alusel). KMD deklaratsioonides esitatud valeandmete sisu on maksustamisperioodide lõikes järgnev:
Käibedeklaratsioonide andmete alusel
Periood
2014 november 2014 detsember 2015 Jaanuar 2015 veebruar 2015 märts 2015 aprill 2015 mai 2015 juuni 2015 juuli 2015 august 2015 september 2015 oktoober 2015 november 2015 detsember Kokku
Kontrollimise tulemuse alusel
Vahe (+,-)
Sisendkäibe Tasumisele (+) Sisendkäibe Tasumisele (+) Sisendkäibe Tasumisele maksu või maksu või maksu (+) või 20% määraga summa, mis tagastamisele 20% määraga summa, mis tagastamisele 20% määraga summa, mis tagastamise maksustatav Käibemaks on lubatud (-) kuuluv maksustatav Käibemaks on lubatud (-) kuuluv maksustatav Käibemaks on lubatud le (-) kuuluv käive 20% maha summa käive 20% maha summa käive 20% maha summa
62 738,35 12 547,67 10 231,20 2 316,47 62 738,35 12 547,67 2 320,00 10 227,67 0,00 0,00 -7 911,20 7 911,20 62 364,93 12 472,99 10 434,60 2 038,39 62 364,93 12 472,99 1 534,20 10 938,79 0,00 0,00 -8 900,40 8 900,40 55 028,78 11 005,76 9 071,02 1 934,74 55 028,78 11 005,76 2 670,42 8 335,34 0,00 0,00 -6 400,60 6 400,60 50 031,70 10 006,34 7 963,91 2 042,43 50 031,70 10 006,34 1 813,91 8 192,43 0,00 0,00 -6 150,00 6 150,00 55 788,91 11 157,78 8 264,53 2 893,25 55 788,91 11 157,78 1 814,41 9 343,37 0,00 0,00 -6 450,12 6 450,12 64 790,37 12 958,07 3 878,96 9 079,11 64 790,37 12 958,07 3 878,96 9 079,11 0,00 0,00 0,00 0,00 63 213,60 12 642,72 2 630,42 10 012,30 63 213,60 12 642,72 2 630,42 10 012,30 0,00 0,00 0,00 0,00 86 501,54 17 300,31 6 470,41 10 829,90 86 501,54 17 300,31 6 470,41 10 829,90 0,00 0,00 0,00 0,00 87 898,93 17 579,79 4 433,88 13 145,91 87 898,93 17 579,79 4 433,88 13 145,91 0,00 0,00 0,00 0,00 96 481,96 19 296,39 13 995,78 5 300,61 96 481,96 19 296,39 2 999,05 16 297,34 0,00 0,00 -10 996,73 10 996,73 91 819,43 18 363,89 15 045,24 3 318,65 91 819,43 18 363,89 4 631,62 13 732,27 0,00 0,00 -10 413,62 10 413,62 75 941,23 15 188,25 11 615,21 3 573,04 75 941,23 15 188,25 3 347,07 11 841,18 0,00 0,00 -8 268,14 8 268,14 41 749,58 8 349,92 7 366,43 983,49 41 749,58 8 349,92 1 400,24 6 949,68 0,00 0,00 -5 966,19 5 966,19 34 273,49 6 854,70 5 013,53 1 841,17 34 273,49 6 854,70 1 308,24 5 546,46 0,00 0,00 -3 705,29 3 705,29 928 622,80 185 724,58 116 415,12 69 309,46 928 622,80 185 724,58 41 252,83 144 471,75 0,00 0,00 -75 162,29 75 162,29
Kokku jättis OÜ Delta Security maksustamisperioodidel 2014. a november kuni 2015. a kohta maksuhaldurile maksudena deklareerimata ja tasumata 253 101,50 eurot (48 106,59 + 25 447,39 + 104 385,22 + 75 162,29). Maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega varjati maksu- ja kinnipidamiskohustust enam kui suurele kahjule (KarS § 12 1 p 2 järgi enam 40 000 eurot) vastava summa võrra, on kvalifitseeritav KarS § 389 1 lg 1 järgi kuriteona. Seega pani Jaanus Kukebal toime KarS § 389 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o maksuhaldurile valeandmete esitamise maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati OÜ Delta Security maksu- ja kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava summa võrra ning mille tulemusena jäi maksudena laekumata 253 101,50 eurot. 2014.a novembris ja detsembris kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni järgi vastas selline tegevus KarS § 3891 lg-s 1 sätestatule, mille järgi oli karistatav maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil või kinnipidamiskohustuse rikkumine, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule vastav summa või enam. Teet Raatsini süüdistus süüdistusakti punktides 16.1 ja 16.2 kirjeldatud teo toimepanemisel oma tegevusega Jaanus Kukebalile, K. T., AS-le Turvamaailm ja OÜ-le Delta Security vaimse, ainelise ja füüsilise kaasabi osutamises. Süüdistusakti punkt16.3. Füüsiline kaasabi seisnes selles, et maksuhaldurile valeandmete esitamiseks lõi Teet Raatsin soodsad eeltingimused, mis hõlbustasid kuriteo toimepanemist. Nimelt oli Teet Raatsin eelneval kokkuleppel R. P. asunud alates 18.12.2013. a OÜ XXX (registrikood XXX) juhatuse liikmeks ja alates 29.10.2014. aOÜ XXX (registrikood XXX) juhatuse liikmeks, kelle nimel sõlmiti AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security töötajatega tegelike töösuhete varjamiseks ja maksu- ja kinnipidamiskohustuste varjamiseks näilikke lepinguid. Neid töölepinguid sõlmis Teet Raatsin kas isiklikult või volitas selleks kokkuleppel R. P. ja Jaanus Kukebaliga D. V., A. K. või J. K. Teet Raatsin osutas maksuhaldurile AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele ainelist kaasabi sellega, et näilike tehingute teiseks pooleks olnud äriühingute juhatuse liikmena tema koostas ja või allkirjastas ettevõtete XXX, XXX, XXX, XXX OÜ nimel näilike tehingute kohta dokumente ja lepinguid, mis aitasid luua usutavat versiooni väidetavalt toimunud majandustehingutest. Samuti on Teet Raatsin aidanud XXX OÜ-l esitada Maksu- ja Tolliametile näilike tehingute andmetega OÜ
XXX, OÜ XXX ja OÜ XXX, XXX, XXX, XXX ja KMD deklaratsioone, logides selleks enne deklaratsiooni esitamist oma mobiili-Idga e-Maksuameti keskkonda. Samuti aitas Teet Raatsin kuriteole füüsiliselt kaasa sellega, et võttis perioodil 01.11.2014. a – 27.12.2015. a OÜ XXX nimelt volituste alusel XXX välja sularaha 99 725 eurot ning tagastas sellest osa ka K. T. ja Jaanus Kukebalile. Ühtlasi osutas Teet Raatsin kuriteo toimepanijatele vaimset kaasaabi sellega, et toetas maksuhaldurile loodavat, kuid tegelikkusele mittevastavat kuvandit tööjõu rentimisest äriühingute vahel, mis seisnes enda juhitavate äriühingute majandustegevuses näilike tehingute kajastamises ja deklareerimises. Lisaks eelnevale vahetas Teet Raatsin teiste pettuseskeemi korraldajate, st R. P., Ahto Kiili, Jaanus Kukebali, K. T., S. V. ja O. V. vahel informatsiooni ning jälgis ka rahade liikumist ettevõtete vahel. Tema tegevus tagas maksukuriteo skeemi tõrgeteta ja järjepideva toimimise süüdistuse perioodil ning tugevdas AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security ja kuriteo kaastäideviijate teotahet maksukuriteo toimepanemise jätkamisel. Samuti tugevdas maksukuriteo täideviijate teotahet see, et Teet Raatsini kaasabile toetuv maksukuriteo skeem andis AS-le Turvamaailm ja OÜ-le Delta Security tasumata ja kinnipidamata jäetud maksude arvelt olulise konkurentsieelise. Seega pani Teet Raatsin toime KarS § 389 1 lg 1, 2, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kaasaitamise maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati AS Turvamaailm maksu- ja kinnipidamiskohustust eriti suurele kahjule vastava summa võrra 452 608 eurot ning OÜ Delta Security maksu- ja kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava summa võrra 253 101,50 eurot. 2014. a novembris ja detsembris kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni järgi vastas selline tegevus KarS § 3891 lg-s 1 ja 2 sätestatule, mille järgi oli karistatav maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil või kinnipidamiskohustuse rikkumine, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule vastav summa või enam (lg 1) või 320 000 eurot või enam (lg 2). Juriidilise isiku vastutus sellise teo eest oli ette nähtud sama paragrahvi lõikes 3. Ahto Kiili süüdistus süüdistusakti punktides 16.1 ja 16.2 kirjeldatud teo toimepanemisel oma tegevusega Jaanus Kukebalile, K. T., AS-le Turvamaailm ja OÜ-le Delta Security vaimse ja ainelise kaasabi osutamises. Süüdistusakti punkt 16.4. Nimelt oli Ahto Kiil ajavahemikul 19.06.2014. a kuni 19.02.2015. a OÜ XXX (registrikood XXX, käibemaksukohustuslase nr EE100054480 perioodil 06.09.2013. a kuni 08.12.2014. a, ettevõte on äriregistrist kustutatud alates 13.01.2016. a), ajavahemikul 30.12.2014. a kuni 19.02.2015. a OÜ XXX (registrikood XXX, käibemaksukohustuslase nr EE101691790 perioodil 31.01.2014. a kuni 18.02.2015. a, ettevõte on äriregistrist kustutatud alates 13.01.2016. a) ja alates 23.02.2015. a OÜ XXX (registrikood XXX) juhatuse liige. Ahto Kiil osutas AS-le Turvamaailm, OÜ-le Delta Security, Jaanus Kukebalile ning K. T. valeandmete esitamisel ainelist kaasabi sellega, et näilike tehingute teiseks pooleks olnud äriühingute juhatuse liikmena ta väljastas arveid näilike tehingute kohta ja võimaldas kasutada enda juhitavate äriühingute pangakontosid raha väljaviimiseks maksukohustust varjavatest äriühingutest. Nimelt on tema sõlminud OÜ XXX esindajana ning samuti 01.01.2015. a XXX OÜ esindajana tööjõu rendilepingu 2015-1 AS Turvamaailm esindaja K. T., millega näiliselt renditi AS-le Turvamaailm tööjõudu. Samuti on ta XXX OÜ esindajana sõlminud 01.01.2015. a tööjõu rendileping 2015–4 Delta Security OÜ esindaja R. J., millega näiliselt renditi OÜ-le Delta Security tööjõudu.
Samuti on tema sõlminud 02.01.2015. a OÜ XXX nimel ning 03.11.2014. a OÜ XXX nimel näilise tööjõu rendilepingu OÜ XXX (esindaja Teet Raatsiniga), mille järgi OÜ XXX ja XXX OÜ rentisid renditööjõudu OÜ-lt XXX, mida omakorda näiliselt renditud edasi AS-le Turvamaailm ja OÜ-le Delta Security. Samuti on tema poolt sõlmitud muid lepinguid ja väljastatud volitusi Teet Raatsinile või Teet Raatsini nimel olnud ettevõtetele, mis kokkuvõttes tagas maksukuriteo juriidiliselt korrektse toimimise. Nii on tema OÜ Alke Finants esindajana sõlminud 25.02.15. a OÜ XXX esindaja Teet Raatsinga raamatupidamise ja ülekannete teenuse lepingu, mis võimaldas maksukuriteo skeemis rahade liigutamisi OÜ XXX arveldusarve asemel OÜ Alke Finants arveldusarvel ning seeläbi muuta keerulisemaks ka toimepandava maksukuriteo avastamise. Samuti on ta 12.02.2015. a väljastanud tähtajatu volituse XXX OÜ nimel kõigis tehingutes Teet Raatsinile. Samuti on tema sõlminud 04.03.2015. a OÜ Alke Finants juhatuse liikmena XXX kliendilepingu ja süüdistuse perioodil teinud OÜ Alke Finants Nordea Bank AB Eesti filiaali arveldusarvelt nr EE161700017003692770, mida ta kontrollis, ülekandeid XXX. Samuti on tema 04.03.2015. a volitanud S. V., O. V. ja Teet Raatsinit võtma OÜ Alke Finants nimel välja sularaha, mis muuhulgas on tagastatud Jaanus Kukebalile ja K. T. nii S. V., O. V. kui ka Teet Raatsini poolt. Samuti on Ahto Kiil võtnud perioodil 01.11.2014. a -27.12.2015. a OÜ Alke Finants nimelt XXX sularaha välja kokku 3 korral summas 28 155 eurot, millest osa on seejärel tagastatud S. V., O. V. või Teet Raatsini poolt Jaanus Kukebalile või K. T.. Samuti on ta OÜ XXX ja OÜ XXX nimelt volitanud S. V. ja O. V. perioodil 2014. a november-veebruar võtma XXX välja sularaha. Ühtlasi osutas Ahto Kiil samadele isikutele vaimset kaasaabi sellega, et toetas maksuhaldurile loodavat, kuid tegelikkusele mittevastavat kuvandit tööjõu rentimisest äriühingute vahel, mis seisnes enda juhitavate äriühingute majandustegevuses näilike tehingute kajastamises ja deklareerimises ning aitas ette valmistada ja kooskõlastada maksukuriteo skeemis osalevate ettevõtete, sh OÜ Alke Finants, XXX OÜ kaebusi, taotlusi, vaideotsuseid ja muid dokumente Maksu- ja Tolliametile. Seega pani Ahto Kiil toime KarS § 3891 lg 1, 2, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kaasaitamise maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati AS Turvamaailm maksu- ja kinnipidamiskohustust eriti suurele kahjule vastava summa võrra 452 608 eurot ning OÜ Delta Security maksu- ja kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava summa võrra 253 101,50 eurot. 2014. a novembris ja detsembris kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni järgi vastas selline tegevus KarS § 3891 lg-s 1 ja 2 sätestatule, mille järgi oli karistatav maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil või kinnipidamiskohustuse rikkumine, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule vastav summa või enam (lg 1) või 320 000 eurot või enam (lg 2). Juriidilise isiku vastutus sellise teo eest oli ette nähtud sama paragrahvi lõikes 3. Teet Raatsini ja Ahto Kiili süüdistus seonduvalt J. L. ja OÜ-le Joy Grupp maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasaaitamises. Süüdistusakti punkt
raamatupidamisettevõtte XXX OÜ esindaja O. V. ettepaneku J. L., et ehitusettevõtte OÜ Joy Grupp töötajad vormistaksid end näiliste töölepingute abil OÜ XXX töötajateks ning seejärel hakkaks OÜ Joy Grupp neid rentima kui renditööjõudu. Näilikku tööjõurendi teenuse osutamist korraldasid R. P. Teet Raatsin, Ahto Kiil, S. V. ja O. V. Selleks, et luua ettekujutus tööjõurendi osutamise osas, hakkas Joy Grupp OÜ asemel tema töötajate pangakontodele palgaväljamakseid tegema ning tehtud palgaväljamakseid ja nendelt kinnipidamisele, arvestamisele ja tasumisele kuuluvaid tööjõumakse (sh sotsiaal- ja tulumaksu) deklareerima OÜ XXX (2014. a november) ja alates 2014. a detsembrist OÜ XXX. Nii kandis Joy Grupp perioodil 2014. a november – 2015. a detsember OÜ võltsitud arvete alusel R. P., Teet Raatsin, Ahto Kiil, S. V. ja O. V. kontrolli ja juhtimise all olevatele äriühingutele kokku 476 790 eurot, mis sisaldasid nii Joy Gruppi töötajatele tehtavaid palgaväljamakseid kui ka neilt arvestatud tööjõumakse (sh tulu ja sotsiaalmaks), kuid J. L. teadmisel ja huvides jäeti maksud maksuhaldurile (deklareeriva ettevõtte poolt – XXX OÜ ja XXX OÜ) tasumata ja võeti AS-st XXX sularahas välja. Kokkuleppel J. L. tagastasid S. V. ja O. V. väljavõetud sularaha J. L. OÜ Joy Grupp juhatuse liige J. L. oli äriseadustiku § 180 lg 1 ja § 183 järgi kohustatud korraldama osaühingu raamatupidamist. Maksukorralduse seaduse §-st 8 lg 1 kohaselt oli juhatuse liige juriidilise isiku esindajana kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise üle. Samas ei tasunud OÜ Joy Grupp süüdistuse perioodil (2014. a november – 2015. a detsember) renditööjõu väidetava soetamise eest mitte otse OÜ-le XXX, vaid teistele R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili poolt organiseeritud, kes sel perioodil vahetusid ja kes väljastasid OÜ-le Joy Grupp arveid renditööjõu kasutamise eest. OÜ Joy Grupp on deklareerinud oma 2014. a novembrikuu käibemaksuarvestuses (KMD inf B vormil, st soetus) OÜ XXX (registrikood XXX, juhatuse liige perioodil 19.06.2014. a kuni 19.02.2015. a Ahto Kiil, alates 19.02 2015. a kuni 13.01.2016. a Teet Raatsin, ettevõte kustutatud alates 13.01.2016. a) poolt väljastatud tööjõurendi arveid kogusummas 37 092 eurot (sh km 20% 6182 eurot). 17.12.2014. a esitatud 2014. a novembri KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. V. vahendusel käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: kuupäev
arve nr
km 20% (eur)
Arve summa KM-ga (eur)
27.11.2014 314050
26 400
27.11.2014 314051
10 692
2014. a detsembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi arveid kogusummas 40 044 eurot (sh km 20% 6674 eurot). 15.01.2015. a esitatud 2014. a detsembri KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. V. vahendusel käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: kuupäev
arve nr
km 20% (eur)
Arve summa KM-ga (eur)
05.12.2014 314059
15 660
07.12.2014 314058
24 384
2015. a jaanuarikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX (registrikood XXX, juhatuse liige perioodil 30.12.2014. a kuni 19.02.2015. a Ahto Kiil, alates 19.02.2015. a kuni 13.01.2016.a Teet Raatsin, ettevõte kustutatud alates 13.01.2016. a) poolt väljastatud tööjõurendi arveid kogusummas 31 488 eurot (sh km 20% 5248 eurot). 19.02.2015. a esitatud 2015. a jaanuari KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. V. vahendusel käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: kuupäev
arve nr
km 20% (eur)
Arve summa KM-ga (eur)
27.01.2015 215002
27.01.2015 215001
23 172
2015. a veebruarikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi arveid kogusummas 32 406 eurot (sh km 20% 5401 eurot). 18.03.2015. a esitatud 2015. a veebruari KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. V. vahendusel käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: kuupäev
arve nr
km 20% (eur)
Arve summa KM-ga (eur)
16.02.2015 215027
16.02.2015 215026
21 714
16.02.2015 215020
2015. a märtsikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi arveid kogusummas 36 516 euotr (sh km 20% 6086 eur)ot. 17.04.2015. a esitatud 2015. a märtsi KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. V. vahendusel käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: kuupäev
arve nr
km 20% (eur)
Arve summa KM-ga (eur)
18.02.2015 215047
18.02.2015 215045
18.02.2015 215044
20 160
2015. a aprillikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt 18.02.2015. a väljastatud tööjõurendi arvet nr 215048 summas 39 384 eurot (sh km 20% 6564 eurot). 19.05.2015. a esitatud 2015. a aprilli KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K. V. vahendusel käibemaksuarvestuses.
2015. a maikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX (registrikood XXX, juhatuse liige Teet Raatsin) poolt 29.05.2015. a väljastatud tööjõurendi arvet nr 215005 summas 44 628 eurot (sh km 20% 7438 eurot). 19.06.2015. a esitatud 2015. a mai KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K. V. vahendusel käibemaksuarvestuses. 2015. a juunikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt 30.06.2015. a väljastatud tööjõurendi arvet nr 215007 summas 34 950 eurot (sh km 20% 5825 eurot). 17.07.2015. a esitatud 2015. a juuni KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K. V. vahendusel käibemaksuarvestuses. 2015. a juulikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt 31.07.2015. a väljastatud tööjõurendi arvet nr 215014 summas 34 404 eurot (sh km 20% 5734 eurot). 13.08.2015. a esitatud 2015. a juuli KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K. V. vahendusel käibemaksuarvestuses. 2015. a augustikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt 31.08.2015. a väljastatud tööjõurendi arvet nr 215023 summas 36 594 eurot (sh km 20% 6099 eurot). 02.10.2015. a esitatud 2015. a augusti KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K. V. vahendusel käibemaksuarvestuses. 2015. a septembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt 29.09.2015. a väljastatud tööjõurendi arvet nr 215039 summas 36 870 eurot (sh km 20% 6145 eurot). 27.10.2015. a esitatud 2015. a septembri KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K. V. vahendusel käibemaksuarvestuses. 2015. a oktoobrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt 29.10.2015. a väljastatud tööjõurendi arvet nr 215049 summas 35 484 eurot (sh km 20% 5914 eurot). 18.11.2015. a esitatud 2015. a oktoobri KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K. V. vahendusel käibemaksuarvestuses. 2015. a novembri kuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt 09.11.2015. a väljastatud tööjõurendi arvet nr 215057 summas 36 930 eurot (sh km 20% 6155 eurot). 21.12.2015. a esitatud 2015. a novembri KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K. V. vahendusel käibemaksuarvestuses. 2015. a detsembri kuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX (registrikood XXX, juhatuse liige Teet Raatsin) poolt 04.12.2015. a väljastatud tööjõurendi arvet nr 215001 summas 30 324 eurot (sh km 20% 5054 eurot). 20.01.2016. a esitatud 2015. a detsembri KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K. V. vahendusel käibemaksuarvestuses. Perioodil 2014. a november 2015. a jaanuar tegi Joy Grupp OÜ väljamakseid näiliku tööjõurendi teenuse eest 77 136 eurot OÜ-le XXX arvelduskontole nr EE601700017003564811 Nordea pangas. Perioodil 2015. a jaanuar kuni märts tegi OÜ Joy Grupp väljamakseid summas 93 558 eurot näiliku tööjõurendi teenuse eest OÜ-le XXX (registrikood XXX, juhatuse liige perioodil 30.12.2014. a kuni 19.02.2015. a Ahto Kiil, alates 19.02.2015. a Teet Raatsin, ettevõte kustutatud alates 13.01.2016. a) arvelduskontodele nr EE591700017003670462 ja EE161700017003692770 Nordea pangas.
Perioodil 2015. a märtsi lõpp kuni detsember tegi Joy Grupp OÜ väljamakseid summas 306 096 näiliku tööjõurendi teenuse eest OÜ-le XXX (registrikood XXX, juhatuse liige alates 23.02.2015. a Ahto Kiil) arvelduskontole nr EE161700017003692770 Nordea pangas. OÜ-dele XXX, XXX, Alke Finants ülekantud summad sisaldasid (näilike tehingute usutavana näitamise eesmärgil) lisaks OÜ Joy Grupp töötajatele mõeldud töötasu netoväljamaksetele ka neilt arvestatud tööjõumakse. Seejärel on OÜ XXX, XXX OÜ, Alke Finants OÜ arvelduskontodelt tehtud O. V. või viimase korraldusel mõne OÜ XXX töötaja poolt töötasude (neto)väljamaksed kogusummas 171 515,57 eurot OÜ Joy Grupp töötajate arveldusarvetele ning lisaks tasutud J. L. poolt osaliselt O. V. või S. V. tagasisaadud sularaha eest 17 664,67 eurot järgmiselt: 2014. a novembri kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 15 OÜ Joy Grupp töötajale kogusummas 13 110,93 eurot; 2014. a detsembri kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 15 OÜ Joy Grupp töötajale kogusummas 13 762,62 eurot; 2015. a jaanuari kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 17 OÜ Joy Grupp töötajale kogusummas 14 188,10 eurot; 2015. a veebruari kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 14 OÜ Joy Grupp töötajale kogusummas 12 468,63 eurot; 2015. a märtsi kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 13 OÜ Joy Grupp töötajale kogusummas 11 247,64 eurot; 2015. a aprilli kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 13 OÜ Joy Grupp töötajale kogusummas 13 628,23 eurot; 2015. a mai kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 16 OÜ Joy Grupp töötajale kogusummas 15 708,74 eurot; 2015. a juuni kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 15 OÜ Joy Grupp töötajale kogusummas 14 697,60 eurot; 2015. a juuli kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 15 OÜ Joy Grupp töötajale kogusummas 15 412,04 eurot; 2015. a augusti kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 13 OÜ Joy Grupp töötajale kogusummas 12790,63 eurot; 2015 septembri kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 12 OÜ Joy Grupp töötajale kogusummas 13 789,02 eurot; 2015. a oktoobri kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 11 OÜ Joy Grupp töötajale kogusummas 12 789,02 eurot; 2015. a novembri kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 11 OÜ Joy Grupp töötajale kogusummas 12789,02 eurot; 2015 detsembri kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 12 OÜ Joy Grupp töötajale kogusummas 12 824,02 eurot. OÜ Joy Grupp ei ole perioodil 2014. a november – 2015. a detsember TSD-de lisadel 1 deklareerinud nimetatud füüsilistele isikutele tehtud väljamakseid. Joy Grupp OÜ töötajaid ning nendele nimetatud perioodil tehtud väljamakseid deklareeriti Teet Raatsini poolt XXX OÜ TSD-l (2014. a november) XXX OÜ TSD-l (2014. a detsember - 2015.a detsember), kuid reaalselt deklareeritud tööjõumakse J. L. teadmisel riigile ei tasutud.
Tegelikult Joy Grupp OÜ ei ole tööjõudu rentinud ning tööjõu rentimine läbi erinevate äriühingute on vormistatud eesmärgiga vältida tööjõumaksude tasumist ja saada käibemaksu eelist, st läbi alusetu sisendkäibemaksu deklareerimise tööjõurendi väidetavalt soetuselt. Tegelikuks tööandjaks ja sellega kaasnevate (maksu)kohustuste kandjaks oli Joy Grupp OÜ. Tööjõurenditeenuse ostu-müügitehing, millega Joy Grupp OÜ näiliselt rentis endale töötajaid, oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 ja maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 järgi teeseldud tehing. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 alusel on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust. TsÜS § 89 lg 3 sätestab, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. MKS § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. OÜ Joy Grupp ei ole deklareerinud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu kokku summas 40494,01 eurot (TSD lisa 1 veerg 16). Sellega rikkus J. L. OÜ Joy Grupp huvides Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil tulumaksuseaduse § 40 lg 2, 4 ja 5 ning § 41 p 1, mille kohaselt on tulumaksu kinnipidaja kohustatud füüsilisele isikule makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt kinni pidama tulumaksu, esitama väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks maksudeklaratsiooni (TSD) ning kandma kinnipeetud tulumaksu samaks tähtpäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Vastavalt TuMS § 4 lg 1 ja § 43 lg 1 oli 2014. aastal oli tulumaksumäär 21% ja 2015. aastal 20%. OÜ Joy Grupp ei ole deklareerinud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt arvestamisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 79 598,10 eurot (TSD lisa 1 veerg 17). Sellega rikkus J. L. OÜ Joy Grupp huvides Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 1 ja 4, mille kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud arvestama töötajatele makstud töötasudelt (SMS § 2 lg 1 p 1) sotsiaalmaksu 33% (SMS § 7 lg 1), esitama maksustamisperioodile järgneva kuu 10.kuupäevaks maksudeklaratsiooni (TSD) ja kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. (Tabelid OÜ Joy Grupp väljamaksete kohta, millistest nähtuvad perioodiliste väljamaksete saajad, maksuhaldurile deklareerimata jäetud summad ja väljamaksete kogusumma ning tasutud ja kinnipeetud ning tasumata ja kinnipidamata jäetud maksud, on esitatud süüdistuse punktis 16.9, mis on käesoleva süüdistuse lahutamatu osa). Samuti jättis J. L. OÜ Joy Grupp huvides Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil tahtlikult deklareerimata OÜ Joy Grupp ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud tulumaksu. Nimelt on kohtueelsel uurimisel tuvastatud, et OÜ Joy Grupp on perioodil 2014. a november – 2015. a detsember teinud oma arvelduskontolt ülekandeid OÜ XXX, OÜ XXX, OÜ Alke Finants arvelduskontodele kokku summas 476 790 eurot, sh 2014. aastal 61 476 eurot ja 2015. aastal 415 314 eurot. Samal perioodil on OÜ Joy Grupp näiliselt renditud töötajatele tehtud töötasude väljamakseid nii pangaülekannetega kui ka sularahas summas 189 180,24 eurot, sh 2014. aastal 26 847,55 eurot ja 2015. aastal 162 332,69 eurot. Järelejäänud summa 289 609,76 eurot (476 790 – 189 180,24) on aga läbi XXX võetud sularahas välja ning tagastatud S. V. või O. V. poolt J. L., ning selle summa näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga vastavalt TuMS §-le 51 lg 2 p 3 (väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument). OÜ Joy Grupp on jätnud J. L. teadmisel deklareerimata ning tasumata tulumaksu ettevõtlusega seotud kuludelt alljärgnevalt:
Detsembris 2014. a tulumaksu kokku summas 9205,03 eurot (34 628,45 eurot x 21/79). OÜ Joy Grupp oli kohustatud XXX OÜ pangakontole tehtud väljamaksetelt TuMS § 52 lg 1 alusel kinni pidama tulumaksu 21/79 (TuMS § 4 lg 11 p 1), esitama 10.jaanuariks 2015. a MTA-le deklaratsiooni vorm TSD (TuMS § 54 lg 2) ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole (TuMS § 54 lg 4). -
Detsembris 2015. a tulumaksu kokku summas 63 245,33 eurot (252 981,31 x 20/80). OÜ Joy Grupp oli kohustatud XXX OÜ, XXX OÜ ja Alke Finants OÜ pangakontodele tehtud väljamaksetelt TuMS § 52 lg 1 alusel kinni pidama tulumaksu 20/80 (TuMS § 4 lg 11 p 2), esitama 10.jaanuariks 2016. a MTA-le deklaratsiooni vorm TSD (TuMS § 54 lg 2) ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole (TuMS § 54 lg 4).
Sellega on J. L. OÜ Joy Grupp huvides Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil rikkunud TuMS § 51 lg 1, § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2 ja § 54 lg 4 sätteid. Selliselt jäeti J. L. poolt esitamata andmed OÜ Joy Grupp TSD-de lisadel 1 maksustamisperioodide 2014. a november – 2015. a detsember kohta, kokku jäi deklareerimata töötajatele tehtud väljamakseid summas kokku 189 180,24 eurot ning nendelt väljamaksetelt kinnipidamisele tulumaksu 40 494,01 eurot ja arvestamata sotsiaalmaksu 79 598,10 eurot, samuti jäeti deklareerimata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku 72 450,36 eurot. Samuti on J. L. perioodil 2014. a november kuni 2015. a detsember vähendanud ebaseaduslikult OÜ Joy Grupp käibemaksukohustust. Nimelt on äriühing kajastanud maksustamisperioodil 2014. a november kuni 2015. a detsember (k.a) XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ nimel väljastatud arvetel kajastatud käibemaksu 20% oma sisendkäibemaksu arvestuses (KMD deklaratsioonil lisa INF-B-l) hulgas alljärgnevalt: -
novembris 2014. a summas 6182 eurot; detsembris 2014. a summas 6674 eurot; jaanuaris 2015. a summas 5248 eurot; veebruaris 2015. a summas 5401 eurot; märtsis 2015. a summas 6086 eurot; aprillis 2015. a summas 6564 eurot; mais 2015. a summas 7438 eurot; juunis 2015. a summas 5825 eurot; juulis 2015. a summas 5734 eurot; augustis 2015. a summas 6099 eurot; septembris 2015. a summas 6145 eurot; oktoobris 2015. a summas 5914 eurot; novembris 2015. a summas 6155 eurot; detsembris 2015. a summas 5054 eurot.
Kokku on OÜ Joy Grupp kajastanud maksustamisperioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a (k.a) XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ nimel väljastatud arvetel kajastatud käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas summas 84 519 eurot. Kuivõrd tegelikult OÜ Joy Grupp ei ole XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ arvetel väljastatud teenuseid saanud, puudus OÜ-l Joy Grupp nende ettevõtete nimel väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamise õigus. Sellest tulenevalt on OÜ Joy Grupp alusetult vähendanud maksuhaldurile esitatud maksustamisperioodi november 2014. a kuni detsember 2015. a (k.a) KMD-des XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ nimel väljastatud arvete alusel oma käibemaksukohustust kokku 84 519 eurot.
Sellega rikkus J. L. OÜ Joy Grupp huvides Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil käibemaksuseaduse § 29 lg 1 ja § 31 lg 1. KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg 4 ning lg 6 p 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud KMS § 4 lg 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud, tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 31 lg 1 järgi arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise korral sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Seega deklareerides J. L. korraldusel Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil sisendkäibemaksu hulgas XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ nimel väljastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavatele arvetele märgitud käibemaksu, esitas OÜ Joy Grupp läbi raamatupidaja K. V., keda valitseti J. L. poolt ülekaaluka teadmisega, interneti teel emaksuametis maksustamisperioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a (k.a) KMD-des valeandmeid: 17.12.2014. a esitatud 2014. a novembrikuu KMD-s on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 6182 eurot (XXX OÜ arvete nr 314050, 314051 alusel), 15.01.2015. a esitatud 2014. a detsembrikuu KMD-s on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 6674 eurot (XXX OÜ arvete nr 314058, 314059 alusel), 19.02.2015. a esitatud 2015. a jaanuarikuu KMD-s on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 5248 eurot (XXX OÜ arvete nr 215002, 215001 alusel), 18.03.2015. a esitatud 2015. a veebrurikuu KMD-s on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 5401 eurot (XXX OÜ arvete nr 215027, 215026, 215020 alusel), 17.04.2015. a esitatud 2015. a märtsikuu KMD-s on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 6086 eurot (XXX OÜ arvete nr 215047, 215045, 215044 alusel), 19.05.2015. a esitatud 2015. a aprillikuu KMD-s on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 6564 eurot (XXX OÜ arve nr 215048 alusel), 19.06.2015. a esitatud 2015. a maikuu KMD-s on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 7438 eurot (XXX OÜ arve nr 215005 alusel), 17.07.2015. a esitatud 2015. a juunikuu KMD-s on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 5825 eurot (XXX OÜ arve nr 215007 alusel), 13.08.2015. a esitatud 2015. a juulikuu KMD-s on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 5734 eurot (XXX OÜ arve nr 215014 alusel), 02.10.2015. a esitatud 2015. a augustikuu KMD-s on deklareeritud sisendkäibemaksu summas 6099 eurot (XXX OÜ arve nr 215023 alusel),
alusetult
27.10.2015. a esitatud 2015. a septembrikuu KMD-s on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 6145 eurot (XXX OÜ arve nr 215039 alusel), 18.11.2015. a esitatud 2015. a oktoobrikuu KMD-s on deklareeritud sisendkäibemaksu summas 5914 eurot (XXX OÜ arve nr 215049 alusel),
alusetult
21.12.2015. a esitatud 2015. a novembrikuu KMD-s on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 6155 eurot (XXX OÜ arve nr 215057 alusel), 20.01.2016. a esitatud 2015. a detsembrikuu KMD-s on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 5054 eurot (XXX OÜ arve nr 215001 alusel).
KMD deklaratsioonides esitatud valeandmete sisu on maksustamisperioodide lõikes järgnev: Käibedeklaratsioonide andmete alusel
Periood
2014 november 2014 detsember 2015 Jaanuar 2015 veebruar 2015 märts 2015 aprill 2015 mai 2015 juuni 2015 juuli 2015 august 2015 september 2015 oktoober 2015 november 2015 detsember Kokku
Kontrollimise tulemuse alusel
Vahe (+,-)
Sisendkäibe Tasumisele (+) Sisendkäibe Tasumisele (+) Sisendkäibe Tasumisele maksu või maksu või maksu (+) või 20% määraga summa, mis tagastamisele 20% määraga summa, mis tagastamisele 20% määraga summa, mis tagastamise maksustatav Käibemaks on lubatud (-) kuuluv maksustatav Käibemaks on lubatud (-) kuuluv maksustatav Käibemaks on lubatud le (-) kuuluv käive 20% maha summa käive 20% maha summa käive 20% maha summa
127 150,90 25 430,18 24 851,79 578,39 127 150,90 25 430,18 18 669,79 6 760,39 0,00 0,00 -6 182,00 6 182,00 86 210,65 17 242,13 16 560,45 681,68 86 210,65 17 242,13 9 886,45 7 355,68 0,00 0,00 -6 674,00 6 674,00 127 029,00 25 405,80 12 294,33 13 111,47 127 029,00 25 405,80 7 046,33 18 359,47 0,00 0,00 -5 248,00 5 248,00 117 300,32 23 460,06 20 358,84 3 101,22 117 300,32 23 460,06 14 957,84 8 502,22 0,00 0,00 -5 401,00 5 401,00 87 945,62 17 589,12 15 215,00 2 374,12 87 945,62 17 589,12 9 129,00 8 460,12 0,00 0,00 -6 086,00 6 086,00 144 682,86 28 936,57 28 824,45 112,12 144 682,86 28 936,57 22 260,45 6 676,12 0,00 0,00 -6 564,00 6 564,00 92 922,80 18 584,56 14 869,62 3 714,94 92 922,80 18 584,56 7 431,62 11 152,94 0,00 0,00 -7 438,00 7 438,00 64 144,20 12 828,84 12 222,73 606,11 64 144,20 12 828,84 6 397,73 6 431,11 0,00 0,00 -5 825,00 5 825,00 64 490,63 12 898,13 12 818,73 79,40 64 490,63 12 898,13 7 084,73 5 813,40 0,00 0,00 -5 734,00 5 734,00 63 815,80 12 763,16 12 402,12 361,04 63 815,80 12 763,16 6 303,12 6 460,04 0,00 0,00 -6 099,00 6 099,00 61 768,60 12 353,72 12 146,42 207,30 61 768,60 12 353,72 6 001,42 6 352,30 0,00 0,00 -6 145,00 6 145,00 43 605,73 8 721,15 8 548,56 172,59 43 605,73 8 721,15 2 634,56 6 086,59 0,00 0,00 -5 914,00 5 914,00 95 904,53 19 180,91 19 019,15 161,76 95 904,53 19 180,91 12 864,15 6 316,76 0,00 0,00 -6 155,00 6 155,00 47 777,40 9 555,48 9 481,21 74,27 47 777,40 9 555,48 4 427,21 5 128,27 0,00 0,00 -5 054,00 5 054,00 1 224 749,04 244 949,81 219 613,40 25 336,41 1 224 749,04 244 949,81 135 094,40 109 855,41 0,00 0,00 -84 519,00 84 519,00
Kokku jättis J. L. OÜ Joy Grupp huvides ja Teet Raatsini ning Ahto Kiili kaasabil maksustamisperioodidel 2014. a november kuni 2015. a kohta maksuhaldurile maksudena deklareerimata ja tasumata 277 061,47 eurot (40494,01 + 79598,10 + 72450,36 +84519). Maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega varjati maksu- ja kinnipidamiskohustust enam kui suurele kahjule (KarS § 12 1 p 2 järgi enam kui 40 000 eurot) vastava summa võrra, on kvalifitseeritav KarS § 389 1 lg 1 järgi kuriteona. Teet Raatsin osutas J. L. ja OÜ-le Joy Grupp kirjeldatud teo toimepanemisel oma tegevusega vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi järgmiselt. Füüsiline kaasabi seisnes selles, et maksuhaldurile valeandmete esitamiseks lõi Teet Raatsin soodsad eeltingimused, mis hõlbustasid kuriteo toimepanemist. Nimelt oli Teet Raatsin eelneval kokkuleppel R. P. asunud alates 18.12.2013. a OÜ XXX (registrikood XXX) juhatuse liikmeks ja alates 29.10.2014. a OÜ XXX (registrikood XXX) juhatuse liikmeks ja Teet Raatsini poolt sõlmiti OÜ Joy Grupp töötajatega tegelike töösuhete varjamiseks ja maksu- ja kinnipidamiskohustuste varjamiseks näilikud töölepingud. 01.10.2014. a on ta sõlminud lepingute ülevõtmise kokkuleppe, millega XXX oü loovutas kõik OÜ Joy Grupp töölepingud XXX OÜ-le. Teet Raatsin osutas maksuhaldurile OÜ Joy Grupp maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele ainelist kaasabi sellega, et näilike tehingute teiseks pooleks olnud äriühingute juhatuse liikmena tema koostas ja või allkirjastas ettevõtete XXX, XXX, XXX, XXX OÜ nimel näilike tehingute kohta dokumente ja lepinguid, mis aitasid luua usutavat versiooni väidetavalt toimunud majandustehingutest. 01.05.2015. a on ta sõlminud XXX OÜ esindajana Joy Grupp Oü-ga näilise tööjõu rendilepingu nr 2015-3, 01.12.2015. a on ta samasuguse lepingu sõlminud OÜ XXX nimelt. Samuti on Teet Raatsin aidanud XXX OÜ-l esitada Maksu- ja Tolliametile näilike tehingute andmetega OÜ XXX, OÜ XXX ja OÜ XXX, XXX, XXX, XXX TSD ja KMD deklaratsioone, logides selleks enne deklaratsiooni esitamist oma mobiili-Idga- e-maksuameti keskkonda. Samuti esindas Teet Raatsin 2015 aasta novembris kokkuleppel J. L. OÜ Joy Grupp töötajaid volikirjade alusel Maksu-ja Tolliametis seoses maksuhalduri poolt OÜ Joy Grupp suhtes läbiviidud maksumenetlusega ning tagas seeläbi ka OÜ Joy Grupp poolt maksupettuse edasise läbiviimise kuni vähemalt 2015. aasta lõpuni. OÜ Joy Grupp töötajate esindamine maksuhalduri juures tagas selle, et maksuhalduril ei olnud võimalik OÜ Joy Grupp töötajaid küsitledes koguda tõendeid toimepandud maksupettuse kohta.
Samuti aitas Teet Raatsin kuriteole füüsiliselt kaasa sellega, et võttis perioodil 01.11.2014. a kuni 27.12.2015. a OÜ Alke Finants nimelt volituste alusel XXX välja sularaha 99 725 eurot ning tagastas sellest osa ka J. L. Ühtlasi osutas Teet Raatsin kuriteo toimepanijatele vaimset kaasaabi sellega, et toetas maksuhaldurile loodavat, kuid tegelikkusele mittevastavat kuvandit tööjõu rentimisest äriühingute vahel, mis seisnes enda juhitavate äriühingute majandustegevuses näilike tehingute kajastamises ja deklareerimises. Lisaks eelnevale vahetas Teet Raatsin teiste pettuseskeemi korraldajate, st R. P., Ahto Kiili, S. V. ja O. V. vahel informatsiooni ning jälgis ka rahade liikumist ettevõtete vahel. Tema tegevus tagas maksukuriteo skeemi tõrgeteta ja järjepideva toimimise süüdistuse perioodil ning tugevdas J. L. ja OÜ Joy Grupp teotahet maksukuriteo toimepanemise jätkamisel. Samuti tugevdas maksukuriteo täideviijate teotahet see, et Teet Raatsini kaasabile toetuv maksukuriteo skeem andis OÜ-le Joy Grupp tasumata ja kinnipidamata jäetud maksude arvelt olulise konkurentsieelise. Seega pani Teet Raatsin toime KarS § 3891 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kaasaitamise maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati OÜ Joy Grupp maksu- ja kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava summa võrra, so 277 061,47 eurot. 2014. a novembris ja detsembris kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni järgi vastas selline tegevus KarS § 3891 lg-s 1 sätestatule, mille järgi oli karistatav maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil või kinnipidamiskohustuse rikkumine, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule vastav summa või enam. Juriidilise isiku vastutus sellise teo eest oli ette nähtud sama paragrahvi lõikes 3. Ahto Kiil osutas J. L. ja OÜ-le Joy Grupp kirjeldatud teo toimepanemisel oma tegevusega vaimset ja ainelist kaasabi. Nimelt oli Ahto Kiil ajavahemikul 19.06.2014. a kuni 19.02.2015. a OÜ XXX (registrikood XXX, käibemaksukohustuslase nr EE100054480 perioodil 06.09.2013. a kuni 08.12.2014. a, ettevõte on äriregistrist kustutatud alates 13.01.2016. a), ajavahemikul 30.12.2014. a kuni 19.02.2015. a OÜ XXX (registrikood XXX, käibemaksukohustuslase nr EE101691790 perioodil 31.01.2014. a kuni 18.02.201. a5, ettevõte on äriregistrist kustutatud alates 13.01.2016. a) ja alates 23.02.2015. a OÜ Alke Finants (registrikood 12804821) juhatuse liige. Ahto Kiil osutas Oüle Joy Grupp ja J. L. valeandmete esitamisel ainelist kaasabi sellega, et näilike tehingute teiseks pooleks olnud äriühingute juhatuse liikmena ta väljastas arveid näilike tehingute kohta ja võimaldas kasutada enda juhitavate äriühingute pangakontosid raha väljaviimiseks maksukohustust varjavatest äriühingutest. Nimelt on tema sõlminud OÜ XXX esindajana 30.06.2014. a Joy Grupp OÜ-ga tööjõu rendilepingu 2014-7, millega näiliselt renditi OÜ-le Joy Grupp tööjõudu. Samuti on ta XXX OÜ esindajana sõlminud 01.01.2015. a tööjõu rendileping 2015–6 Joy Grupp OÜ esindaja J. L., millega näiliselt renditi OÜ-le Joy Grupp tööjõudu. Samuti on tema sõlminud 02.01.2015. a OÜ XXX nimel ning 03.11.2014. a OÜ XXX nimel näilise tööjõu rendilepingu OÜ XXX (esindaja Teet Raatsiniga), mille järgi OÜ XXX ja XXX OÜ rentisid renditööjõudu OÜ-lt XXX, mida omakorda näiliselt renditud edasi OÜ-le Joy Grupp. Samuti on tema poolt sõlmitud muid lepinguid ja väljastatud volitusi Teet Raatsinile või Teet Raatsini nimel olnud ettevõtetele, mis kokkuvõttes tagas maksukuriteo juriidiliselt korrektse
toimimise. Nii on tema OÜ Alke Finants esindajana sõlminud 25.02.2015. a OÜ XXX esindaja Teet Raatsiniga raamatupidamise ja ülekannete teenuse lepingu, mis võimaldas maksukuriteo skeemis rahade liigutamisi OÜ XXX arveldusarve asemel OÜ Alke Finants arveldusarvel ning seeläbi muuta keerulisemaks ka toimepandava maksukuriteo avastamise. Samuti on ta 12.02.2015. a väljastanud tähtajatu volituse XXX OÜ nimel kõigis tehingutes Teet Raatsinile. Samuti on tema sõlminud 04.03.2015. a OÜ Alke Finants juhatuse liikmena XXX kliendilepingu ja süüdistuse perioodil teinud OÜ Alke Finants Nordea Bank AB Eesti filiaali arveldusarvelt nr EE161700017003692770, mida ta kontrollis, ülekandeid XXX. Samuti on tema 04.03.2015. a volitanud S. V., O. V. ja Teet Raatsinit võtma OÜ Alke Finants nimel välja sularaha, mis muuhulgas on tagastatud S. V., O. V. poolt J. L. Samuti on Ahto Kiil võtnud perioodil 01.11.2014. a kuni 27.12.2015. a OÜ Alke Finants nimelt XXX sularaha välja kokku 3-l korral summas 28 155 eurot, millest osa on seejärel tagastatud S. V., O. V. või Teet Raatsini poolt J. L.. Samuti on ta OÜ XXX ja OÜ XXX nimelt volitanud S. V. ja O. V. perioodil 2014. a november-veebruar võtma XXX välja sularaha. Ühtlasi osutas Ahto Kiil samadele isikutele vaimset kaasaabi sellega, et toetas maksuhaldurile loodavat, kuid tegelikkusele mittevastavat kuvandit tööjõu rentimisest äriühingute vahel, mis seisnes enda juhitavate äriühingute majandustegevuses näilike tehingute kajastamises ja deklareerimises ning aitas ette valmistada ja kooskõlastada maksukuriteo skeemis osalevate ettevõtete, sh OÜ Alke Finants, XXX OÜ kaebusi, taotlusi, vaideotsuseid ja muid dokumente Maksu- ja Tolliametile. Seega pani Ahto Kiil toime KarS § 3891 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kaasaitamise maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati OÜ Joy Grupp maksu- ja kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava summa võrra, so 277 061,47 eurot. 2014. a novembris ja detsembris kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni järgi vastas selline tegevus KarS § 3891 lg-s 1 sätestatule, mille järgi oli karistatav maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil või kinnipidamiskohustuse rikkumine, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule vastav summa või enam. Juriidilise isiku vastutus sellise teo eest oli ette nähtud sama paragrahvi lõikes 3.
Kohus, kuulanud ära süüdistatavate, tunnistajate ja kannatanu ütlused, kaitsjate ja prokuröri seisukohad, kontrollinud kriminaalasjas kogutud ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid ja salvestisi, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. I Kriminaalmenetluse alustamine ja toimetamine Maksu- ja Tolliameti poolt Kriminaalmenetlus asjas on alustatud ja toimetatud Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna poolt. Kohtumenetluses on süüdistatavate ja nende kaitsjate poolt korduvalt seatud kahtluse alla sellise olukorra lubatavus, kus maksuhaldur teostab ka kohtueelset uurimist alustatud kriminaalasjas. Kohtu hinnangul ei ole sellises olukorras midagi õigusvastast. Kriminaalasja alustamine MTA poolt tuleneb KrMS § 31 lg 1, § 212 lg 2 p 1, mille kohaselt on uurimisasutuseks Maksu- ja Tolliamet maksu- ja tollialases kuriteos. MTA täidab oma põhimääruse § 6, § 7 p-des 1, 2, 3 ettenähtud ülesannet, milleks on riiklike maksude täitmise
üle arvestuse pidamine, riiklike maksude maksuasjade menetlemine, aga ka punktist 8 tulenevat ülesannet, milleks on ühiskonna ja majanduse kaitsmine maksu- ja tollialaste süütegude ennetamisega, tõkestamisega ja avastamisega. MTA täidab oma ülesandeid tema struktuuriüksusteks olevate osakondade kaudu, milleks MTA põhimääruse § 10 p 5 järgi on kontrolliosakond ja punkt 15 järgi uurimisosakond (kõik viited kriminaalmenetluse alustamise ajal kehtinud redaktsioonile). Põhimääruse § 22 p-de 1, 2järgi on uurimisosakonna ülesanne makseseaduste rikkumisega seotud kuritegude kohtueelne uurimine. Uurimisalluvus on oluline nii riigi ressursside otstarbeka kasutamise seisukohalt kui ka legaliteediprintsiibi järgimiseks (Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2012, lk 516). Uurimisalluvust eristatakse kuriteo liikide kaupa, selle aluseks on otstarbekus, mis peab olema eelkõige suunatud kohtueelse menetluse eesmärgi saavutamisele. Uurimisalluvuse määratlemine ei ole puutumuses ühenduse (EU) õigusega, kuna kriminaalõiguse valdkond ei kuulu ühenduse ainupädevusse. II Mõistlik menetlusaeg Süüdistatavate Jaanus Kukebali ja Teet Raatsini kaitsjad taotlevad kriminaalasjas menetluse lõpetamist seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Kohus on seisukohal, et mõistlik menetlusaeg ei ole käesolevaks ajaks möödas. Isiku õigus enda kohtuasja menetlemisele mõistliku aja jooksul tuleneb EIÕK art 6 lg 1 esimesest lausest. Mõistlikku menetlusaega on sisustatud EIÕK erinevates lahendites (nt 03.06.2010. a otsus Konashevskaya jt. vs Venemaa, 28.06.1978. a otsus König vs Saksamaa), aga ka Riigikohtu lahendites (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05.12.2016. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-16, p 27, 3-1-1-100-09 p 17 ), mille kohaselt hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude alusel lähtudes järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus 2) isiku enda käitumine 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine 4) selle olulisus, mis on isiku jaoks konkreetses menetluses kaalul. Samad asjaolud on loetletud ka KrMS § 2052 otsustamise alustena. Kohus käsitleb esmalt perioodi, mida võtta arvesse mõistliku menetlusaja hindamisel. Kriminaalasja nr 15930000048 menetlus alustati 02.03.2015. a KarS § 389 1 lg-te 1, 3 tunnustel selle kohta, et OÜ Delta Security nimel on juhatuse liige R. J. esitanud 2014. aasta maksudeklaratsioonides valeandmeid. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et avalikke menetlustoiminguid hakati tegema ja Jaanus Kukebal, Teet Raatsin ja Ahto Kiil peeti kahtlustatavana kinni 16.02.2016. a. Jaanus Kukebali kahtlustatavana kinnipidamine kestis 16.02 - 18.02.2016. a, Teet Raatsinil ja Ahto Kiilil 16.02 - 17.02.2016. a. Jaanus Kukebali suhtes kohaldati tõkendit elukohast lahkumise keeld perioodil 18.02.2016. a - 18.02.2017. a, Teet Raatsini ja Ahto Kiili suhtes kehtis elukohast lahkumise keeld 17.02.2016. a 17.02.2017.a. Hinnates menetlusaja mõistlikkust, peab selle aja hulka lugema perioodi alates hetkest, mil kriminaalmenetlus hakkas isikut oluliselt mõjutama. Kohtupraktikas loetakse menetlusaja arvestus isiku osas alanuks esimesest kriminaalmenetluse toimingust, mis isikut oluliselt mõjutab, ja see lõpeb üldjuhul menetlust lõpetava lahendi jõustumisega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-14-14 p-d 586, 600).
Jaanus Kukebalile, Teet Raatsinile ja Ahto Kiilile sai menetlus tuntavaks 16.veebruaril 2016.a, mil nad peeti kinni ja sellest kuupäevast alates loeb kohus ka süüdistatavate suhtes mõistliku menetlusaja algust. Sellest kuupäevast alates ühe aasta jooksul kaasnes süüdistatavatele ka reaalne kitsendus kohaldatud tõkendi- elukohast lahkumise keeld kaudu. Käesoleva ajani on kriminaalmenetlus kestnud süüdistatavate suhtes 8 aastat 14 päeva. See on sedavõrd pikk aeg, et võib paljudel juhtudel anda alust sedastada mõistliku menetlusaja rikkumist. Kohus leiab käesolevas asjas, et kriminaalmenetluse pikka aega kestmise põhjused tulenevad just selle menetluse eripäradest, mida kohus siinkohal käsitleb. Esmalt kriminaalasja mahukus. Süüdistusakt saadeti käesolevas asjas Harju Maakohtusse 30.04.2019. a üldmenetluses nelja süüdistatava suhtes. Kriminaalasja kohtueelse menetluse perioodil on osade kahtlustatavate (viis isikut) suhtes menetlus lõpetatud KarS § 202, § 199 lg 1 või § 205 alusel, juriidiliste isikute suhtes on eraldatud episoode eraldi menetlusse. Suure hulga kahtlustatavatega kriminaalasja kohtueelne menetlus ongi aeganõudev. Isikuid, kelle töötasuväljamaksetelt (14 kuud) arvutatavaid tööjõumakse kriminaalasjas käsitletakse kui maksukuriteo eset, on rohkem kui 700. Tulenevalt konkreetse süüteo spetsiifikast on tinginud see mahuka materjali läbitöötamise vajaduse. Prokuröri poolt on 03.08.2023. a (XXXII kd, tl 163-183) kohtule esitatud kriminaalasja kohtueelse menetluse, aga ka kohtumenetluse toimingute loetelu. Sellest nähtub, et kriminaalasi on menetlejalt saabunud prokuratuuri 15.03.2018. a ja süüdistusakt on esitatud kohtusse 30.04.2019. a. Seega on kriminaalasi olnud prokuratuuris umbes 1 aasta 1 kuu, enne kui süüdistusakt on kohtusse saadetud. Kohus nõustub kaitsjatega selles osas, et toiminguid, mida on selle aja jooksul tehtud, oleks saanud teha üheaegselt ja nendeks ei oleks pidanud kuluma sedavõrd palju (rohkem kui aasta) aega. Sellele vaatamata ei saa kohus aga lugeda, et kriminaalmenetlus oleks sellel ajal seiskunud või et sellega oleks venitatud. Nimelt nähtub nii tehtud toimingute loetelust, aga ka kaitseaktist (Jaanus Kukebali kaitseakt, II kd, tl 5), et kriminaalmenetluse selles faasis on tehtud tööd kriminaalasja mahu vähendamiseks enne üldmenetluses kohtusse saatmist, otsitud väiksema mahuga menetlusviise, peetud läbirääkimisi, mis mõistetavalt ei saa toimuda märkimisväärse ajakuluta. Lisaks sellele on eriti tulenevalt maksualase süüteo spetsiifikast - vajalik kogutud materjali analüüsimine, süstematiseerimine ja muu ulatuslik töö, mille väljundiks on üksnes mõni rida süüdistusaktis. Kohus on seisukohal, et menetluse kulgemine kohtueelse menetluse perioodil 16.02.2016. a kuni 30.04.2019. a ehk 3 aastat 10 nädalat ei ole toimunud mõistlikku menetlusaega ületades. Hinnates selle aja kulgu KrMS § 2052 kontekstis ehk menetluse keerukuse ja mahukuse aspektist, on kohus seisukohal, et kohtule esitatu järgi saab rääkida keerukast teoskeemist, mitmeastmelisest ahelast näiliku tööjõurendiskeemi kujundamisel ja maksude vähendamise eesmärgil. Selle skeemi tuvastamine ja arusaadavalt esitamine ei ole lihtsustatud menetlusvõtetega teostatav. Läbiviidud menetlustoimingud moodustavad menetluse suure mahu. Tegemist on suuremahulise ja keeruka uurimisega kulgeva kriminaalasjaga ja prokuratuur ja kohtueelne menetleja ei ole sellega venitanud. Kriminaalasja menetlemine Harju Maakohtus perioodil 30.04.2019. a - 02.09.2019. a, mil Harju Maakohus tegi määruse kriminaalasja edastamiseks Riigikohtu esimehele kriminaalasja menetlemise koha otsustamiseks, ei õnnestunud. Eelmenetlus takerdus R. P. kaitsjate korduva vahetumise tõttu. 25.09.2019. a otsustas Riigikohus asja saatmise menetlemiseks Tartu Maakohtule. Tartu Maakohtus 04.12.2019. a määratud eelistungi pidamine kavakohaselt ei õnnestunud, kuna süüdistatav R. P. ei olnud nõus tema asenduskaitsjaga. Järgmine eelistung toimus 20.02.2020. a, mil kooskõlastati pooltega ja määrati kindlaks istungite toimumise ajad. Kooskõlastati 45 kohtuistungipäeva alates 04.06.2020. a (varasemat alguskuupäeva ei
võimaldanud menetlusosaliste töögraafik), kohtuotsuse kuulutamine kavandati 14.aprillile 2021. a. 19.08.2020. a kooskõlastas kohus uusi kohtuistungipäevi (11 päeva) alates märtsist 2021. a, kuna selleks ajaks toimuma pidanud kaheksast istungipäevast sai asja sisuline arutamine toimuda kahel päeval (9.07, 10.08.). Muudel päevadel ei saanud asja arutamine toimuda Jaanus Kukebali ja R. P. kaitsjate vahetumisega seotud põhjustel. Kohtulahendi kuulutamine kavandati 9.juunile 2021. a. Perioodiks 19.08.2020. a - 31.12.2020. a kooskõlastatud 17 istungipäevast toimus asja arutamine kuuel päeval. Seitsmel päeval ei saanud asja arutamine toimuda R. P. kaitsja ettevalmistusaja tõttu, neljal päeval R. P. eneseisolatsioonis viibimise tõttu (virtuaalselt ei pea võimalikuks osaleda), R. P. ja Teet Raatsini eneseisolatsioonis viibimise tõttu, virtuaalselt ei ole valmis osalema. 18.11.2020. a ei peetud kohtuistungit kohtust tulenevatel asjaoludel. 12.01.2021. a - 18.01.2021. a asja sisulist arutamist (4 istungipäeva) ei toimunud R. P. terviseseisundi tõttu. 18.01.2021. a kooskõlastatud 10 uut kohtuistungipäeva, otsuse kuulutamine kavandatud 24.11.2021. a. 21.01.2021. a määras kohus R. P. kohtuarstliku ekspertiisi, ekspertiisiakti valmimiseni lükati istungid edasi. 01.04.2021. a valmis ekspertiisiakt, eksperdid on arvamusel, et R. P. on võimeline kohtuistungitel osalema ja karistust kandma. 06.04.2021. a kohtuistung toimus. 07.04.2021. a - 21.04.2021. a (5 istungipäeva) asja sisulist arutamist ei saanud toimuda R. P. terviseseisundiga seonduvalt. 01.03.2021. a kooskõlastatud 16 uut kohtuistungipäeva. 26.04.2021. a tegi kohus määruse R. P. esitatud süüdistuse eraldamiseks eraldi menetlusse, prokuröri sellekohane taotlus rahuldati. Selleks ajaks oli asi olnud kohtumenetluses umbes kaks aastat. Asja sisuline arutamine oli saanud toimuda kümnel päeval. Perioodile 28.04.2021. a - 31.12.2021. a kavandatud 43 istungipäevast toimus istung 40 päeval, 3 päeval ei toimunud. Mittetoimumise põhjused: 1 päeval (04.06) kaitsja (Argo Küünemäe) haige, 1 päev (18.10) istungit ei toimu, kuna kaitsjad ei nõustu muude menetlustoimingutega (tunnistajate küsitlemisega) enne tunnistaja O. V. küsitlemist, mis ei saa toimuda enne 25.oktoobrit (tunnistaja on välisriigis). 1 päeval (15.12) jäi istung ära, kuna planeeritud tunnistaja R. P. oli välisriigis ja ei jõudnud Eestisse tagasi. Tõendite uurimine kohtuistungitel kulgeb helisalvestiste läbikuulamine kohtuistungitel).
kavandatust
aeglasemalt
(toimub
kõigi
08.09.2021. a toimus istung poole päeva ulatuses, kuna süüdistatav Teet Raatsin vahetas kaitsjat ja uus kaitsja (Indrek Põder ) soovis aega asja materjaliga tutvumiseks. Teet Raatsin ei olnud nõus jätkama sel päeval senise kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäega. 01.01.2022. a - 13.06.2022. a kavandatud 18 istungipäevast toimus istung 6 päeval (10.01, 21.03, 30.03, 31.03, 25.04, 13.06) ja neljal päeval kuni pool päeva. Kahel päeval (17.01, 07.03) kui oli kavandatud tunnistaja R. P. küsitlemine, selleni ei jõutud. Kohus lahendas R. P. ja kaitsjate erinevaid taotlusi, peale lõunat R. P. kohtusaali ei ilmunud. Ühel päeval (07.04) toimus R. P. tunnistajana küsitlemine 2 tunni ulatuses, misjärel R. P. teatas, et ta ei saa terviseseisundi tõttu ütluste andmisega jätkata. Ühel päeval (28.04) toimus R. P. küsitlemine 1 tund 45 minutit. Seejärel pidanuks jätkama süüdistatavate ütluste andmisega. Kaitsjad palusid enne süüdistatavate ütluste andmist teha pausi ja mitte sel päeval jätkata.
Viiel päeval (24.01, 28.01, 31.01, 04.02, 14.02) istungit ei toimunud kaitsja Indrek Põdra, seejärel Teet Raatsini ja Jaanus Kukebali haigestumise tõttu. Ühel päeval (23.05) istungit ei toimunud, kuna kaitsja Indrek Põder ei ilmunud kohtuistungile, temaga ühendust saada ei õnnestunud. Kavandatud süüdistatava Jaanus Kukebali küsitlemine tuli edasi lükata. 24.01, 07.03, 31.03 ja 25.05.2022. a kooskõlastab kohus uusi kohtuistungiaegu 19 päeva. 13.06.2022. a kohtuistung toimus, kavandatud süüdistatava Jaanus Kukebali küsitlemine. Teet Raatsinilt taotlus XXX OÜ kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata. Jaanus Kukebali kaitsja esitab 12.06.2022. a e-kirjaga ja 13.06.2022. a istungil taotluse tutvustada talle enne süüdistatava küsitlemise alustamist kõiki jälitustoimingute aluseks olevaid dokumente. Taotlusega ühinevad teiste süüdistatavate kaitsjad Iindrek Põder ja Kaisa Lumiste. Kohus tegi prokurörile ülesandeks taotletud dokumendid kaitsjatele nähtavaks teha. Võimalik tähtaeg selleks on 08.08.2022. a. Kaitsja Janar Urres ei pea võimalikuks oma kaitsealust Jaanus Kukebali küsitlema hakata enne kui on nende dokumentidega tutvunud. 19.08.2022. a - 31.12.2022. a kavandatud 14 istungipäevast toimus istung 8 päeval (19.08, 24.08, 29.08, 13.10, 17.10, 31.10, 03.11, 01.12). 19.08.2022. a kohtuistung toimus. Kohus tutvustas veelkordselt jälitustoimingute aluseks olevate dokumentide kontrolli tulemust. Kaitsjad esitasid küsimusi jälitustoimingute kohta täpsemalt. Teet Raatsin esitab uue taotluse XXX OÜ kaasamiseks kolmanda isikuna. Kaitsja Janar Urres ei pea võimalikuks Jaanus Kukebali küsitlemist enne kui on saanud selgust, kas teises menetluses (R. P. süüdistus) on antud teistsuguseid ütlusi. Teet Raatsini kaitsja toetas seda taotlust, leides, et süüdistatavate küsitlemisega ei saa alustada. Viiel päeval (22.08, 21.10, 14.11, 25.11, 12.12) kohtuistungit ei toimunud. 22.08.2022. a kohtuistungit ei toimunud. Kaitsja Janar Urres taotles veel aega, et tutvuda teises menetluses (R. P. süüdistus) antud tunnistajate ütlustega. 21.10.2022. a kohtuistungit ei toimunud, kaitsja Indrek Põder teatas vägivalla ohvriks langemisest, ei ole terviseseisundi tõttu võimeline istungil osalema. 14.11.2022. a istungit ei toimunud, Teet Raatsin teatas haigestumisest, ei ole võimeline osalema. 25.11.2022. a teatas Teet Raatsin, et ei ole võimeline terviseseisundit tõttu osalema, taotles kohtuistungi edasilükkamist. Kohus ei pidanud põhjendatuks, kohustas Teet Raatsinit ilmuma. Määratud kellaajaks Teet Raatsin ei ilmunud. Kaitsja pidas Teet Raatsini mitteilmumise põhjust (määratud antibiootikumiravi, mille tõttu ei ole ta võimeline ütlusi andma) mõjuvaks. Süüdistatava puudumise tõttu ei olnud võimalik istungiga jätkata. 12.12.2022. a kohtuistungit ei toimunud. Kaitsja Iindrek Põder teatas, et on haigestunud ja viibib alates 09.12 haiguslehel. Ka asenduskaitsja on haigestunud. Kohus kooskõlastas uusi kohtuistungiaegu 24.augusti, 14.novembri ja 12. detsembri istungil kokku 10 päeva. Perioodiks 01.01.2023. a - 07.08.2023. a kavandatud 18 istungipäevast toimus istung 14 päeval (03.02, 06.03, 09.03, 13.03, 15.03, 12.04, 20.04, 15.05, 18.05, 10.07, 12.07, 13.07, 14.07, 07.08). 13.02.2022. a istungit ei toimunud prokurörist tuleneval põhjusel. 24.05 ja 25.05.2022. a istungeid ei toimunud. Kaitsja Janar Urres teatas, et ei pea võimalikuks pidada 24.05 kohtuvaidlust, kuna ettevalmistusaeg on olnud ebapiisav. Kohus ei nõustunud kohtuistungi edasi lükkamisega. 23.05 õhtul teatas kaitsja Indrek Põder, et terviseseisundi tõttu ei saa ta 24.05 kohtuistungist osa võtta ja viibib kuni 29.05 töövõimetuslehel. Kaitsja Indek Põder taotles 24 ja 25.mai kohtuistungite edasilükkamist. Kohus tühistas nende päevade istungiajad.
16.06.2023. a kohtuistungit ei toimunud. Teet Raatsin teatas XXX surmast, taotles kohtuistungi edasilükkamist. Kohus lükkas kohtuistungi edasi. 07.08.2023. a kohtuvaidlused lõppesid, menetluspooled said võimaluse repliikideks. Süüdistatavad kasutasid viimase sõna õigust. Kohus teatas kohtulahendi kuulutamise aja ja lahkus nõupidamistuppa. Seega kohtumenetluse käigus kooskõlastatud 141-st istungipäevast toimus kohtuistung 80-l päeval. Kriminaalasi on kohtumenetluses olnud 4 aastat 10 kuud. Kohtuistung on ühel korral jäänud toimumata kohtust olenevatel põhjustel ja ühel korral prokurörist olenevatel põhjustel. 13 päeval on kohtuistung tulnud ära jätta põhjusel, et kaitsjate vahetumise ja uue kaitsja menetlusse astumise tõttu on kaitsjad vajanud aega asja materjaliga tutvumiseks. Ühel päeval on kohtuistung ära jäänud põhjusel, et Teet Raatsini kaitsja Indrek Põder kohtuistungile ei ilmunud, temaga ühendust saada ei õnnestunud. 9-l päeval on kohtuistung ära jäänud põhjusel, et süüdistatavate kaitsjad on olnud haiged (Indrek Põder 7 päeva, Janar Urres 1päev, Aargo Küünemäe 1 päev), 6-l päeval on kohtuistungi ärajäämise põhjuseks süüdistatavate Teet Raatsini (6 päeva, sh 3 päeva Covid-isolatsioon) ja Jaanus Kukebali (2 päeva) haige olemine või muu kehv terviseseisund. Sellise menetlusstatistika juures ei saa riigivõimule ette heita menetluse venimist või pidurdumist prokuratuurist või kohtust olenevatel põhjustel. Kohtumenetluse jooksul on esitatud hulgaliselt erinevaid taotlusi (sh Teet Raatsin esitanud 5 taotlust kogu kohtukoosseisu taandamiseks, kaks taotlust kohtu eesistuja taandamiseks, Ahto Kiil ja Teet Raatsin on kumbki esitanud ühe taotluse prokuröri taandamiseks), mis on sisulise menetluse aega kulutanud. Kohus nõustub kaitsjatega selles, et haigestumist ei saa menetlusosalistele ette heita, lisaks tavapärasele haigestumisvõimalusele oli kohtumenetluse perioodil ka Covidi pandeemia. Samas ei ole süüdistatav Teet Raatsini ja tema kaitsja IndrekPõdra ja JaanusKukebali kaitsja Janar Urrese kaitsetaktika soodustanud menetluse ajasäästlikku kulgemist. Nii näiteks ei ole kaitsjad pidanud võimalikuks muuta tunnistajate küsitlemise järjekorda (enne O. V.) küsitlemist, mille tõttu tuli planeeritud istungipäev ära jätta. Ka ei peetud võimalikuks jätkata pärast tunnistajate küsitlemise lõppemist ja ka veel kahel järgmisel kohtuistungipäeval süüdistatava küsitlemisega. Ka kaitsekõnet kohtuvaidluse raames ei pidanud süüdistatava Jaanus Kukebali kaitsja võimalikuks alustada varem määratud ajal (24.05.2023. a), põhjendades seda ebapiisava ettevalmistusajaga. Kohus ei nõustunud kaitsja taotlusega kohtuvaidlus edasi lükata. Sellises olukorras saabus 23.05.2023. a õhtul Teet Raatsini kaitsja Iindrek Põdra teade haigestumisest ja taotlus planeeritud kohtuistungite (24.05 ning 25.05.2023. a) edasilükkamiseks. Puutuvalt kaitsja Janar Urrese käsitlusse kohtu seisukohast siinses menetluses mõistliku menetlusaja osas (kaitsekõne punktid 38-40.1.2) tuleb märkida, et 4 kuud enne R. P. süüdistuse eraldamist lahendas kohus R. P. taotlust kriminaalmenetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja möödumise tõttu ja kohus märkis 16.12.2020. a määruses (tsitaat): Kohus on käesolevaks ajaks teinud kõik vajaliku, et kohtumenetlus kulgeks tõrgeteta, on kooskõlastatud 66 kohtuistungipäeva ja menetlusplaani järgi on kavandatud menetluse lõppemine vähem kui aasta jooksul. Seega puudub ka alus väita, et mõistlik menetlusaeg lähiajal möödub. Pärast kohtu viidatud määruse tegemist ei toimunud kohtuistungeid 9-l määratud istungipäeval R. P. terviseseisundi tõttu, sh ka pärast eksperdiarvamuse valmimist, kus asuti seisukohale, et R. P. on võimeline kohtuistungitel osalema ja karistust kandma. Sellises olukorras oli menetluse mõistliku aja jooksul jätkamiseks eraldamismääruse tegemine
vältimatu. 2021. a sügisel toimus aga muutus menetluses osalemise distsipliinis, mis väljendus tõrgetes tunnistajate küsitlemisel, sagenesid haigestumised jm põhjused, mis tingisid kohtuistungite ärajäämise või planeeritud toimingute edasilükkumise ja mida kohus on eespool käsitlenud. Sellesuunalist muutust menetluse kulgemises ei olnud kohtul R. P. osa eraldades võimalik ette näha. KrMS § 2052 kohaselt tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega arvestada kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et kriminaalmenetlus tuleb mõistliku menetlusaja möödumise motiivil lõpetada, kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga. Käesolevas asjas on tegemist maksusüüteoga, mille ulatus ületab eriti suurele kahjule vastava määra. Riigikohus on sellisel puhul olnud seisukohal, et kui väidetavate maksuõigusrikkumiste ulatus on selline, et avalik menetlushuvi kaalub süüdistatavate õiguste rikkumise ilmselgelt üles, ei ole alust, et kriminaalmenetlus KrMS § 2742 lg1 alusel lõpetada. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas, kus tasumata maksukohustuse suurus ületab eriti suurele kahjule vastava määra, kaalub sellega kaasnev avalik menetlushuvi selgelt üles menetluse pikaajalisest kestusest tulenevad võimalikud riived süüdistatavate õigustele. Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et käesolev suuremahuline kohtumenetlus, kus kasutatakse kõiki võimalusi kaitseõiguse teostamiseks, kestabki objektiivselt pikka aega. Menetluse kulgemine pikalt on olnud kooskõlas kaitsetaktikaga. Kui sellele lisanduvad subjektiivsetest asjaoludest tulenevad tõrked, nt haigestumised, pikendab see menetlust veelgi. See ei anna aga alust lugeda mõistlik menetlusaeg möödunuks. Samas ei ole kogu kohtumenetluse kestel kehtinud süüdistatavatele ühtki piirangut töötamiseks, reisimiseks, enda ravimiseks, õppimiseks ega muudeks tavapärase elu tegevusteks ja neid võimalusi on süüdistatavad kasutanud. Süüdistatavatele on tagatud võimalused osaleda kohtuistungitel virtuaalsete kanalite kaudu. Sellega on kohtu poolt minimeeritud kriminaalmenetlusest tulenevad otsesed piirangud ja õiguste riived süüdistatavatele. Kohtueelses menetluses on arestitud Ahto Kiilile kuuluv korteriomand ja seatud sellele hüpoteek. Ahto Kiil taotles 15.06.2023. a kohtult vara arestimise asendamist muu abinõuga. Kannatanu ja prokuratuuri nõusolekul kohus rahuldas taotluse. Kohus märgib, et arest korteriomandil ja hüpoteek on ilmselgelt piiravad abinõud, kuid need siiski ei takista korteriomandi sihipärast kasutamist. Asjaolu, et rahalist nõuet tagavad abinõud leiavad lõpliku lahenduse kriminaalasjas tehtavas lõpplahendis, on varalise nõudega süüteokoosseisu puhul olemuslik. Kohus nõustub kaitsjatega selles, et pikka aega kestev kohtumenetlus on süüdistatavatele nii füüsiliselt kui vaimselt koormav ja võib ka mõjutada nende võimekust kohtuistungitel osaleda. Tegemist on suuremahulise ja keskmisest keerukama kriminaalasjaga, milles mõistlik menetlusaeg ei ole möödunud. Kaitsjate taotlused lõpetada kriminaalmenetlus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega ja kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 274 2 lg 1 alusel ei ole põhjendatud. III Taotlused põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks Ahto Kiili taotlus 16.05.2019. a kaitseaktis (II kd, tl 24-26). Tuvastada KarS § 389 1 vastuolu põhiseadusega. Sama taotleb kaitsja kaitseaktis (II kd, tl 15-18) p 15.
Ahto Kiil ja tema kaitsja on kohtumenetluses (s.o 16.05 ja 17.05.2019. a kaitseaktides, vastavalt (II kd, tl 24-26 ja II kd, tl 15-18, p 15) esitanud taotluse tuvastada vastuolu KarS § 3891 Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Esitatud taotluse kohaselt tuleb kohtul kontrollida, kas KarS §-s 3891 sätestatud tegevuse, s.o maksuhaldurile deklaratsioonis valeandmete esitamine - kriminaalõiguslik karistamine on kooskõlas legitiimsuse ja õigusselguse põhimõtetega põhiseaduse § 13 lg 2 tähenduses koosmõjus põhiseaduse § 22 kolmanda lausega ning Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni ning Euroopa Põhiõiguste Hartaga. Taotluses leitakse, et maksukohustuslane esitab sunni all maksuhaldurile maksudeklaratsiooni. Kahtluse tekkimisel alustab Maksu- ja Tolliamet maksumenetluse, mille raames kogutakse läbi sunni maksukohustuslaselt tõendeid ilma, et neid oleks maksumenetluse tegelikust eesmärgist informeeritud. Kogutud tõendid esitatakse Maksu- ja Tolliameti uurimisasutusele, sealt prokuratuuri, kus neid kasutatakse süüdistusaktis ning kohtumenetluses. Seega, kui isikut tahetakse süüdi mõista KarS § 3891 järgi, peab üheks tõendiks olema maksudeklaratsioon, milles valeandmeid esitati. Maksudeklaratsiooni on maksukohustuslane esitanud sunni all ning seetõttu on sellise tõendi kasutamine vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 22 lg 3, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 47 sätestatuga. Maksukorralduse seadus ei näe ette võimalust maksudeklaratsiooni mitte esitada. Tegemist on absoluutse deklareerimiskohustusega. Sel moel saadud andmeid ei tohi aga demokraatlikus õigussüsteemis isiku vastu kasutada. Ahto Kiili ja tema kaitsja taotlus tuvastada KarS § 389 1 vastuolu põhiseadusega tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seiskohta järgmiselt. PS § 22 lg 3 kinnitab, et kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedase vastu. Riigikohtu tõlgenduse järgi pole viidatud sätte mõtte kohaselt keegi kohustatud kaasa aitama enda või oma lähedase toimepandud süüteo tõendamisele (Riigikohtu lahend nr 4-16-6037, p 17). Samasugune keeld tuleneb EIÕK artikli 6 kohaldamispraktikast. MKS § 2 sätestab, et maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksude kehtestamise peaeesmärk on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku raha saamine. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et maksukohustus on avalik-õigusliku iseloomuga ning maksukohustuse realiseerimiseks ei ole vaja kohustatud isiku nõusolekut. Nõustuda saab, et maksumenetluses on menetlusosaliste kohustuste maht suurem kui muudes haldusmenetlustes, kuid maksumenetluses on isikutele ette nähtud täiendavaid tagatisi, mis peavad kaitsma maksukohustuslast riigi võimaliku omavoli eest. Lisaks MKS §-des 10-16 sõnaselgelt väljendatud põhimõtetele tuleb maksumenetluses arvestada kõikide demokraatliku õigusriigi põhimõtetega. Näiteks on kogu maksumenetluses kogutud teave kaitstud maksusaladusega, ning menetlusosalisele on garanteeritud tõendite esitamisest keeldumise õigus, kui tõendi esitamine sunniks isikut tunnistama enda või lähedase poolt toime pandud kuritegu või väärtegu. MKS § 85 lg 1 sätestab, et maksudeklaratsioon on tulu-, käibe-, aktsiisi-, tolli-, sotsiaalmaksuja hasartmängumaksudeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksuhaldurile esitatav maksu arvutamise dokument, mille esitamise kohustus tuleneb seadusest.
Seega saab nõustuda, et maksudeklaratsiooni esitamine on kohustuslik igale isikule, kes teenib tulu või omab vara. Maksudeklaratsiooni esitamine on vajalik, et riik saaks hinnata maksude maksmise kohustusi ning määrata kindlaks, kui palju maksu tuleb maksta. Maksude kontroll on protsess, mille käigus riik kontrollib, kas maksude maksmise kohustus on täidetud õigesti. Üldreeglina näeb seadus käibemaksu puhul ette ühekuulise maksustamisperioodi ning andmete esitamise kohustuse igakuise käibedeklaratsiooniga (KMS § 27 lg 1). Eestis on maksudeklaratsioon kõige olulisem maksu määramise alusdokument. Eesti maksuõiguse seaduslikud eeldused on: maksumaksja esitatud andmete õigsuse eeldus (MKS § 82), maksukohustuslase raamatupidamisandmete õigsuse eeldus (juhul kui raamatupidamine vastab seaduses ettenähtud tingimustele, MKS § 82) ja vara valdaja omandiõiguse eeldus (MKS § 94 lg-d 3, 4). Eeltoodust tuleneb üheselt, et üldjuhul eeldatakse maksumaksja esitatud andmete õigsust ning enamikul juhtudel peab see eeldus paika. Maksuhaldur alustab omal algatusel tõendite kogumist siis, kui tal tekib deklaratsioonide andmete töötlemisel kahtlus deklaratsioonis esitatud andmete õigsuses. Kui maksukohustuslasel puuduks kohustus esitada maksuhaldurile maksudeklaratsioone, puuduks maksuhalduril igasugune võimalus kontrollida maksuseaduste täitmist, sh kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras, arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad, nõuda sisse maksuvõlad, kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. EIKo asjas Allen vs Ühendkuningriik1 leidis kohus, et enese mittesüüstamise privileeg ei keela sunni kasutamist, et isik esitaks teavet enda või äriühingu finantside kohta. Maksumaksja kohustus avaldada tulud ja kulud, et riik saaks arvestada ja hinnata makse, on maksusüsteemile iseloomulik. Raske on ette kujutada, et maksude kogumine oleks võimalik sellise teabe esitamise kohustuseta. Riik deklareerimiskohustust kehtestades ei pea silmas olukorda, et maksumaksja on tegutsenud ebaseaduslikult või et ta esitab ebaõigeid andmeid. Õiguspäraselt tegutsenud isikul ei saa tekkida vajadust enese mittesüüstamise järele. Nagu eespool viidatud, kehtib maksuõiguses eeldus, et maksumaksja esitatud andmed on õiged. Ahto Kiili ei ole karistatud selle eest, et ta ei andnud teavet, mis võinuks teda inkrimineerida käesolevas kriminaalmenetluses. Ahto Kiili karistatakse valeandmete esitamise eest, mis on iseseisev kuritegu. KarS §-ga 3891 kaitstav õigushüve on maksude korrapärane laekumine ning maksumenetluse tulemuste õiguspärasus, laiemalt majandus tervikuna, mille taga omakorda on riigieelarve tulude korrapärane laekumine ehk riigi fiskaalhuvid (RKKK 3-1-139-05 p 16; 3-1-1-94-06 p 11.5, 3-1-1-25-11 p 9.1) Kohtu arvates ei ole rikutud enese mittesüüstamise privileegi. Jätta rahuldamata süüdistatava Ahto Kiili taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Ahto Kiili 17.02.2020. a taotlus alustada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus kontrollimaks, kas KrMS § 32 lg 2 ja § 91 lg 2 on kooskõlas põhiseaduse §-ga 26 koostoimes §-dega 11, 13 ja 14. Põhiõiguste kaitse seisukohalt on oluline kindlaks teha, millist põhiõigust läbiotsimine riivab. Eraelu puutumatust kaitseb PS § 26 - igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega
EIKo 12.07.2013, Allen v. The United Kingdom
eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Eraelu puutumatust võib piirata kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. KrMS § 91 lg 1 kohaselt on läbiotsimise eesmärk on leida hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või kriminaalmenetluses arestitav vara või laip või tabada tagaotsitav. Läbiotsimist võib toimetada, kui esineb põhjendatud kahtlus, et otsitav asub läbiotsimiskohas. Läbiotsimise regulatsiooni üheks eesmärgiks on luua tagatised põhiõiguste kaitseks. Samas tuleb nõustuda, et regulatsiooni eesmärgiks on anda võimalus koguda kuriteo asjaolude selgitamiseks vajalikku teavet, mitte aga keelata läbiotsimine mõnes kohas. Ehkki seaduse järgi võib läbiotsimist toimetada prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel (KrMS § 91 lg 2), on regulatsiooni aluseks põhimõte, et üldjuhul toimetatakse läbiotsimist prokuratuuri määruse alusel ning vaid seaduses nimetatud juhtudel on läbiotsimiseks nõutav kohtu luba (KrMS § 91 lg 3). Ka kohtu luba nõudvaid läbiotsimisi võib edasilükkamatul juhul toimetada prokuratuuri loa alusel (KrMS § 91 lg 5). KrMS § 91 lg 2 kehtis käesoleva kriminaalasja menetluses tehtud toimingute, sh läbiotsimistoimingute ajal 16.02.2016. a järgmises redaktsioonis: Läbiotsimist toimetatakse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 21 ja 3 loetletud erandeid. KrMS § 91 lg 21 kehtis redaktsioonis: Läbiotsimist võib toimetada prokuratuuri määruse alusel, välja arvatud läbiotsimisel notarivõi advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures, kui on alust arvata, et: kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal (p 1) või läbiotsitavas kohas või sõidukis pandi toime kuritegu või seda kasutati kuriteo ettevalmistamisel või toimepanemisel (p 2). KrMS § 91 lg 3 kehtis redaktsioonis: Edasilükkamatutel juhtudel võib läbiotsimist toimetada uurimisasutuse määruse alusel ilma kohtu loata, kuid seejärel tuleb sellest 24 tunni jooksul teatada prokuratuuri kaudu eeluurimiskohtunikule või käesoleva paragrahvi lõikes 2 1 nimetatud juhul prokuratuurile, kes otsustab läbiotsimise lubatavaks tunnistamise. Prokuratuuriseaduse (ProkS) § 1 sätestab, et prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Kohus nõustub, et läbiotsimine kujutab endast tõsist sekkumist EIÕK art 8 kaitsvatesse õigustesse. Samas EIÕK konventsiooni art 8 ei nõua, et läbiotsimise korraldamiseks oleks ilmtingimata vaja kohtu luba, see on pigem soovituslik. Nimelt kohtu eelneva loa puudumist saab EIK järgi kompenseerida kahe abinõuga: esiteks peab läbiotsimise õiguslik regulatsioon olema täpne ja selge ning teiseks peab olema ette nähtud võimalus läbiotsimise seaduslikkuse ex post facto kohtulikuks kontrolliks2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KrMS § 91 lg 2 on kooskõlas põhiseaduse §-ga 26 koostoimes §-dega 11, 13, ja 14. Kohus on 15.02.2016. a välja antud läbiotsimise määruse kohta sisulise seisukoha väljendanud 06.04.2021. a kohtuistungil (III kd, tl 7). Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et lisaks läbiotsimisele võib dokumentaalsete tõendite saamiseks kasutada ka KrMS § 32 lg-s 2 sätestatud menetlustoimingut. Riik võib nõuda
EIKo 15.02.2011 Heino vs Soome p. 44; 31.03.2016 Stoyanov jt vs. Bulgaaria, p 132-134.
kodanikelt ja äriühingutelt eri liiki teavet, millel võib olla isikule negatiivne mõju. Kriminaalmenetluse käigus on menetlejal õigus teha päringuid, mis sisaldavad andmeid isiku eraelu kohta ning võimaldavad tema igapäevastest tegevustest ülevaatliku pildi saada, kuid mis ei ole jälitustoimingud. Näitena võib tuua tavalised aadressi- (elukoha)päringud, isikule kuuluva kinnisvara päringud, auto registreerimisnumbri ja omanikupäringud, pangast konto väljavõtte päringud jne. See koostöö hõlmab teabe andmist politseile ja ka prokuratuurile. KrMS § 215 lg 1 kohaselt on uurimisasutuse ja prokuratuuri määrused kõigile kohustuslikud. Nii nagu KrMS § 91 lg 1 eesmärgiks, on ka KrMS § 32 lg-s 2 sätestatu eesmärgiks anda uurimisasutusele võimalus koguda kuriteo asjaolude selgitamiseks vajalikku teavet. Tõendite kogumisega võib kahtlemata subjektile kaasneda põhiõiguste (eeskätt era- ja perekonnaelu puutumatuse ja informatsioonilise enesemääramisõiguse) riive. Samas sõltub riive intensiivsus päringu ulatusest. Selline tõendi kogumise viis ei ole võrreldav jälitustoimingutega, mille käigus saadud teabe ulatus, sisu ja tähendus isikule on kordades tähenduslikum. Kohus leiab, et sõltumata kaasneva riive intensiivsusest KrMS § 32 lg 2 puhul, peab menetluskord laiemas plaanis ära hoidma võimalikud kuritarvitused. Mida raskem ja laiaulatuslikum on kuritegu, seda suurem on eelduslikult menetlustoimingutega kokkupuutuvate isikute talumiskohustus. Oma osa mängib ka konkreetses menetluses väljaselgitamisele kuuluvate asjaolude hulk ja olemus. Kriminaalmenetluse läbiviimiseks vajalikke andmepäringuid võib teha üksnes siis, kui see on proportsionaalne (kriminaalmenetluses vajadus vs. põhiõiguste riive). Eeltoodud põhjendustel ei alusta kohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Süüdistatava Teet Raatsini poolt 25.11.2020. a kohtuistungil (01.38.06) esitatud taotlus, et kohus kontrolliks põhiseaduslikkuse järelevalve korras, kas asitõendite vaatluse juures peavad olema manukad. Süüdistatav ühelegi normile seejuures ei tuginenud. Süüdistatav märkis, et täiendav ning põhjendatud taotlus esitatakse täiendavate tõendite voorus. Vastavasisulist taotlust kohtule esitatud ei ole. PS § 15 lg 1 teise lause kohaselt võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist. Osutatud sättest tuleneb isiku subjektiivne õigus konkreetsele normikontrollile selles kohtus, kes vaatab läbi tema kohtuasja (Riigikohtu üldkogu 22.12.2000. a määrus asjas nr 3-3-1-3800, p 15 ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.06.2010. a otsus asjas nr 3-4-1-5-10, p-d 17-20). Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks esitatav taotlus olema põhistatud ning selles tuleb märkida põhiseaduse sätted või põhimõtted, millele vaidlustatav õigustloov akt ei vasta. Süüdistatava Teet Raatsini esitatud taotlus ei vasta nõuetele. Esitatud ei ole põhistust ning avaldatud ei ole sätteid või põhimõtteid, millele vaidlustatav õigustloov akt ei vasta. Nõue peab olema selgelt suunatud mõne õigustloova akti (seadus, määrus) või lünga vastu. Taotlus ei saa olla suunatud toimingu vastu. Kohtueelses menetluses teostatavate kriminaalmenetluslike toimingute õiguspärasuse hindamiseks on isikul õigus pöörduda prokuröri ning tema otsusega mittenõustumisel riigiprokuröri poole. Kohus jätab rahuldamata süüdistatava Teet Raatsini taotluse põhiseaduslikkuse menetluse algatamiseks. Kohus märgib täiendavalt, et kriminaalmenetluses on andmete kasutamise ülimaks eesmärgiks õigusemõistmine. Õigusemõistmine, kui ühiskonna elu õiglase korraldamise võimalus, peab toimima üldise hüvena, erapooletult ja üldsuse poolt tunnustatuna. Seetõttu peavad andmed, mida õigusemõistmisel kasutatakse, olema erapooletud ning üldsuse poolt tunnustatavad. Eesti kohus, prokuratuur ja uurimisasutus peavad dokumenteerima kogu menetlustegevuse, sealhulgas tõendite kogumise.
Süüdistatav Teet Raatsini esitas 06.03.2023. a kohtuistungil taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks, et tuvastada KrMS § 49 vastuolu põhiseaduse ja EIÕK art 6, 13 sätestatud ausa ja erapooletu kohtupidamise põhimõttega. 09.03.2023. a esitas süüdistatav taotluse kirjalikult. Kohus lahendas süüdistatava 06.03.2023. a (09.03.2023. a) taotluse 09.03.2023. a määrusega, jättes taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata. Kaitsja Indrek Põder esitas 07.03.2022. a kohtuistungil taotluse küsida seisukohta Riigikohtult KrMS § 671 vastuolu kohta põhiseaduse §-ga 22 ja §-ga 23. Taotlus esitatud seoses R. P. seisundiga tunnistajana, teises menetluses on ta süüdistatav. Kohus avaldas oma seisukoha kohtuistungil. Tunnistaja küsitlemine kohtumenetluses toimub kriminaalmenetluse seadustiku 10.peatüki 4.jao sätete järgi. Tunnistaja õiguste tagamiseks kohtumenetluses, sh et ei tekiks PS § 22 ja § 23 riiveid, on menetlusseadustikus § 71 lg 2 p 1, on § 2871 lg 5. Seega ei ole vajalik kohaldada KrMS § 67 1. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses saab hinnata sätteid, mida ei saa kohaldamata jätta. KrMS § 671 on säte, mida ei tule kohaldada ehk mille suhtes ei saa põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatada. Seega ei ole tegemist asjakohase sättega. IV Taotlused Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks Ehkki R. P. ei ole käesolevas asjas menetlusosaline, käsitleb kohus tema poolt esitatud eelotsusetaotlusi, kuna ka kohtul on kohustus menetluse igas staadiumis kaaluda Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise vajadust. R. P. eelotsusetaotlused on ilmselgelt põhjendamatud. R. P. eelotsusetaotlused 27.08.2019. a kaitseaktis (II kd, tl 113-122). Eelotsuse taotlus seoses Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2013/48/EL ja 2012/13 EL. Direktiivide 2013/48/EL ning 2012/13/EL tõlgendamise ja ühesuguse kohaldamise vajadus. Süüdistatav palub kohtul pöörduda eelotsuse taotlusega Euroopa Kohtu poole järgnevates küsimustes:
Kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/48/EL artikleid 1, 2 ja 3 tuleb tõlgendada selliselt, et need laienevad ainult nendele menetlustele, mis on siseriiklikult määratletud kriminaalsetena või ulatub nende kaitseala ka menetlusteni, mis siseriiklikult on nimetatud muuks menetlusliigiks, kuid on oma olemuselt - Engeli kriteeriumi ja EIK kohtupraktika kohaselt - kriminaalse iseloomuga? Kui vastus eelnevale küsimusele on jaatav, siis kas sellises kriminaalse iseloomuga menetluses saab kaitsja nimetada ümber esindajaks ja panna menetlusalusele isikule kaasaaitamiskohustuse? Kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2012/13/EL artikleid 1 ja 3 lg 1 tuleb tõlgendada selliselt, et need laienevad ainult nendele menetlustele, mis on siseriiklikult määratletud kriminaalsetena või ulatub nende kaitseala ka menetlusteni, mis siseriiklikult on nimetatud muuks menetlusliigiks, kuid on oma olemuselt - Engeli kriteeriumi ja EIK kohtupraktika kohaselt - kriminaalse iseloomuga? Kui vastus eelnevale küsimusele on jaatav, siis kas kriminaalse iseloomuga menetlust saab vastavalt direktiivile 2012/13/EL läbi viia enne, kui menetlusalusele isikule on selgitatud, millise menetlusliigiga on tegemist, milline on menetluse eesmärk ja kui on tagatud kaitsja ning vaikimisõigus?
Kas direktiivi 2012/13/EL artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada selliselt, et alalõigetes a-e sätestatud normid peab liikmesriik tagama iseseisvalt menetlustoiminguid alustades või peab menetlusalune isik taotlema nende täitmist omal initsiatiivil?
Kohus märgib, et eelduspäraselt Euroopa Liidu õiguses sätestatud halduskaristused reeglina vastavad Engeli kriteeriumidele (eriti kui tegemist on rahaliste sanktsioonidega), on riik ka halduskaristuste juurutamisel endiselt seotud kriminaalmenetlustele omaste menetuslike garantiidega. EL nõuab liikmesriikidelt, et teatud õigusrikkumistele tuleb tingimata läheneda haldusmenetluse raamides. Kui EL seadusandja on määranud õigusliku tagajärje haldussanktsioonina, siis ei saa Riigikogu asjakohast meedet karistusõiguse valdkonnas ette näha (ja vastupidi), minemata vastuollu EL õigusega. Enamasti eelneb võimalikule süüteomenetlusele haldusõiguse järgi toimuv riiklik järelevalvemenetlus, mille eesmärgiks on eelkõige ohu ennetamine ja tõrjumine. Selle käigus selgitatakse välja järelevalve seisukohalt olulised asjaolud, mis aga võivad anda ka aluse hilisemaks süüteomenetluseks. Sageli on ka ainuüksi järelevalvemenetluse käigus kogutud teave piisav selleks, et veel enne süüteomenetluse toimingutega alustamist jaatada süüteo toimepanekut. Järelevalvemenetluse ja süüteomenetluse nõuded tõendite kogumise kohta on erinevad. Erinevad on ka süüteomenetluse ja järelevalvemenetluse lõppeesmärgid (järelevalvemenetlus on eelkõige ohu ennetamisele ja tulevikus rikkumiste ärahoidmisele suunatud, süüteomenetlus vaatab tagas, on lisaks preventatsioonile ka retributiivne (Sander Põllumäe, „Mõiste administrative penalties riigisisesesse õigusse ülevõtmine”, Õiguskeel 2/2015). Olenemata aga sellest, mis nime kannab menetlus, tuleb menetluslike garantiide pakkumisel lähtuda EIÕK art 6 nõuetest, kui võimalik õigusjärelm vastab kriminaalkaristuse definitsioonile Engeli kriteeriumide põhjal. Enamus järelevalve käigus kogutud tõendeid on kehtiva õiguse kohaselt süüteomenetluses, piiranguteta ja lisatoimingute tegemise vajaduseta tõendina lubatavad. MKS §-s 64 on enese mittesüüstamise privileeg sõnaselgelt kirjas. Ka PS § 22 ei täpsusta, et enese mittesüüstamise privileeg kehtiks üksnes süüteomenetluses. Privileegi piiramine konkreetse menetlusliigiga ei oleks ka kooskõlas privileegi eesmärgiga, kuivõrd võimaldaks privileegiga kaetud teavet inimestelt sunnijõu ähvardusel nõuda muudes menetlustes ja seda siis hiljem süüteomenetluse eesmärkidel kas otse või kaude nende vastu ära kasutada. Maksukohustuslasel ja kolmandatel isikutel küll üldjuhul on kohustus maksuametile maksukohustuse väljaselgitamisel kaasabi osutada, ent siis kui käimas on juba süüteomenetlus, võib menetluse sihtmärgiks olev isik üldse igasugusest koostööst keelduda. On ta aga varem juba kaasaaitamiskohustust täites nt seletusi andnud, ei tohi neid tema vastu süüteomenetluses kasutada (RKKKo 3-1-1-57-07). Samasugusele seisukohale on jõudnud ka EIK (Saunders v. UK, 19187/91; Funke v. France, 10828/84; J.B. v. Switzerland, 10328/83). Eelotsuse taotlus seoses Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2010/64/EL. Eesti Vabariik ei tõlgi Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid. Valitud lahenditest avaldatakse Riigi Teatajas mõnelõigulisi kokkuvõtteid, mis ei anna täit ülevaadet ei kaasuse üksikasjadest ega kohtu õiguskäsitlusest motiveeriva osani jõudmisel. Süüdistatav palub kohtul pöörduda eelotsuse taotlusega Euroopa Kohtu poole järgnevates küsimustes:
Kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2010/64/EL artikleid 1 ja 2 tuleb tõlgendada selliselt, et need laienevad ainult nendele menetlustele, mis on siseriiklikult määratletud kriminaalsetena, või ulatub nende kaitseala ka menetlusteni, mis siseriiklikult on nimetatud muuks menetlusliigiks, kuid on oma olemuselt - Engeli kriteeriumi ja EIK kohtupraktika kohaselt kriminaalse iseloomuga?
Kui vastus eelnevale küsimusele on jaatav, siis kas direktiivi artikkel 3 lõiget 4 saab rakendada Euroopa Kohtu või EIK lahenditele, milles väljendatud seisukohti kasutatakse menetlusele allutatud isiku suhtes negatiivselt, st kas kohtuotsuseid võib tõlkida osaliselt? Kas direktiivi 2010/64/EL saab tõlgendada selliselt, et asja menetlev kohus asub ise tõlgi rolli ning asub liikmesriigile direktiiviga pandud kohustusi täitma?
Õigusrikkumise kuulumine karistusõiguse või haldusõiguse alla omab olulist praktilist tähtsust: see määrab ära õigusrežiimi, mille alusel õigusrikkumist menetletakse, sealhulgas menetluse subjektiks olevale isikule pakutavad menetluslikud garantiid. Kui kriminaalmenetluses on isikutele tagatud n-ö täispakett menetluslikke garantiisid, siis haldusmenetluses on see pakett võrreldes kriminaalmenetluslike garantiidega reeglina piiratud. EL õigusaktide hulka kuuluvad direktiivid, mis näevad ette isikute õigused kriminaal- (ja väärteo)menetluses, sh Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2010/64 õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses. Direktiivid, mis sätestavad menetluslikud garantiid kriminaalmenetluses, kohalduvad karistuslike haldussanktsioonide suhtes üksnes haldusorgani poolt tehtud otsuse peale esitatud kaebuse üle arutamise menetluses, mida viib läbi kriminaalkohus. Seejuures tuleb arvestada, et asjaolust, et eelpool viidatud direktiivid ei kohaldu haldusmenetlusele, ei saa veel järeldada seda, et nendes sisalduvaid õigusi ei tule haldusmenetluses isikute karistamisel kohaldada. Tähelepanuta ei saa jätta, et EIK on hiljem Engeli kriteeriume Jussila lahendiga hägustanud, märkides et eksisteerivad ka nn kvaasikaristusõiguslikud sanktsioonid, mille puhul ei pea isikule tagatud olema kõik kriminaalmenetluslikud garantiid (Jussila v. Finland, 73053/01, § 43). Menarini kaasuses leidis EIK, et teatud EIÕK art-s 6 sätestatud menetluslike garantiide puudumist aitab kompenseerida hilisem täielikku jurisdiktsiooni omav kohtulik kontroll (27. september 2011, Menarini Diagnostics S.R.L. v. Italy, 43509/08). Käesoleval juhul on oluline, et Euroopa Kohtult saab eelotsust küsida üksnes siis, kui menetletava asja lahendamise tulemus sõltub sellest, kuidas tõlgendada Euroopa Liidu õigusakte, või tekib kahtlus nende aktide kehtivuses. Kaitseakti punktides 8.78.1-8.78.3 esitatud küsimused ei põhine kriminaalasjas tuvastatud faktilistel asjaoludel ning ei ole seega ka kriminaalasja lahendamise seisukohalt asjassepuutuv. Eelotsuse taotlus seoses kriminaalmenetluse legitiimsuse printsiibiga. Eesti Vabariigis mõistetakse isikud kriminaalkorras süüdi ilma, et kohtud oleksid kontrollinud kohtualuste tegevuse/tegevusetuse vastuolu rahvusvahelise õigusega nagu seda nõuab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 49. Süüdistatav palub kohtul pöörduda eelotsuse taotlusega Euroopa Kohtu poole järgnevas küsimuses:
Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 49 tuleb tõlgendada selliselt, et kedagi ei tohi kuriteos tunnistada enne, kui siseriiklik kohus on kontrollinud isikule etteheidetava teo vastavust rahvusvahelisele õigusele? Kui vastus eelnevale küsimusele on jaatav, siis kas kohtulik kontroll peab kajastuma ka kirjalikus kohtuotsuses? Kas isikut võib kriminaalkorras karistada selle eest, et ta tugineb oma käitumises Euroopa Kohtu praktikale (mida ei ole siseriiklikult nõuetekohaselt tõlgitud ja isikutele kättesaadavaks tehtud) ja/või Euroopa Liidu direktiivile (mida ei ole samuti nõuetekohaselt üle võetud) ja seeläbi läheb isiku tegevus näiliselt vastuollu siseriikliku õigusega?
Kas Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artikliga 267 on kooskõlas siseriiklik menetlusseadus, mille järgi riigi kõrgeimal kohtul, mille otsuse peale ei saa edasi kaevata, on õigus jätta eelotsuse taotlus läbi vaatamata esitamata põhjendusi? Kui vastus eelnevale küsimusele on eitav, siis kas sellist siseriiklikku kohtulahendit, mis on tehtud vastuolus ELTL artiklis 267 esitatud imperatiivse nõudega, saab lugeda jõustunud ning õiguslikku jõudu omavaks kohtulahendiks?
EL põhiõiguste harta artikli 51 lg-ga 1 tagatakse kaitse rikkumiste eest, mis tulenevad siseriiklikest meetmetest, millega kohaldatakse ELi õigust. See tähendab, et hartaga ette nähtud kaitset ei saa rakendada üksnes väitel, et asjaomase juhtumi puhul on tegemist põhiõiguse rikkumisega. Põhiõiguste hartale võib tugineda üksnes juhul, kui juhtumile saab kohaldada ELi esmase või teisese õiguse sätet, st muid kui harta enda sätteid. Teisisõnu peab ELi õigusnormi ja hartaga väidetavalt vastuolus olevate siseriiklike õigusaktide või õigusnormide vahel olema piisav seos. Käesolevas asjas sellist seost kohtu ette toodud ei ole. Oluline on märkida, et liikmeriigi kohus ei saa eelotsust küsida siseriikliku (Eesti) õiguse tõlgendamise ega kehtivuse kohta ega selle kohta, kas siseriiklik õigus on EL õigusega vastavuses või vastuolus. PS § 23 sätestab, et kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Seaduste kirjalikkuse nõue tuleneb PS § 3 lg 2 teisest lausest, määratluse nõue aga PS § 13 lgs 2 sätestatust. PS § 23 põhimõtted on kajastatud ka KarS §-s 2 (karistamise alus) ja need laienevad kõigile süütegudele. KarS § 6 lg 1 järgi kehtib Eesti karistusseadus iga isiku suhtes, kes Eesti territooriumil on süüteo toime pannud, sõltumata kurjategija ja kannatanu kodakondsusest. Territoriaalsuspõhimõte on karistusseaduse ruumilise kehtivuse üks aluspõhimõtteid, sest karistusvõim kuulub riigile ning territoorium on riigi eksistentsi üks aluseid. Seetõttu on see põhimõte ka rahvusvahelis-õiguslikult kõige enam tunnustatav, sest seondub riigi suveräänsusega. Eesti karistusseadustik kehtib kõigi Eesti territooriumil toimepandud ja karistusseadustiku järgi süütegudeks loetud tegude kohta. Euroopa Kohus ei otsusta siseriikliku õiguse kehtivuse ega tõlgendamise üle. R. P. 29.11.2019. a eelotsusetaotlus (I kd, tl 4-9). Sama taotluse esitas süüdistatav Teet Raatsin 29.11.2019. a (I kd, tl 50). Kohtul palutakse pöörduda Euroopa Kohtu poole eelotsusetaotlusega, kontrollimaks, kas MKS § 83 lg sätestatud piirang/regulatsioon on kooskõlas Euroopa Liidu ühist käibemaksusüsteemi reguleeriva direktiiviga 2016/112/EÜ. R. P. palub kohtul pöörduda eelotsuse taotlusega Euroopa Kohtu poole järgnevates küsimustes:
Kas Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2016/112/EÜ tuleb tõlgendada selliselt, et näilikke tehinguid tuleb käibemaksu määramisel arvesse võtta juhul, kui kõik pooled on tehingut ühtmoodi oma maksudeklaratsioonides kajastanud ning keegi osapooltest pole saanud maksueelist? Kui vastus eelnevale küsimusele on jaatav, kas sellisel juhul rikub taoliste tehingutega seotud sisendkäibemaksu mahaarvamise keeld Euroopa Liidu ühtset käibemaksusüsteemi ja direktiivi 2016/112/EÜ?
Maksuõiguses on tunnustatud nn majandusliku tõlgendamise reegel, mis tähendab, et maksustamise objektiks olevate majandustehingute tõlgendamisel lähtutakse eelkõige tehingu majanduslikust sisust, mitte juriidilisest vormist. Maksuõigus on iseseisev õigusharu ning teistes õigusharudes definitsioonid ja tõlgendused ei ole maksuseaduste rakendamisel siduvad. Tsiviilõiguses kehtib lepinguvabadus ning lepingupooltel on õigus ise kujundada omavahelisi suhteid omal äranägemisel. Maksuõigus on avaliku õiguse osa ja maksustamisel tuleb lähtuda ühetaolise maksustamise põhimõttest. Tsiviilõigusliku lepingu pooled ei saa aga oma suva järgi kujundada oma maksukohustusi. Maksude objektiks on majanduslikud sooritused, mis tavaliselt tekivad lepingu täitmisel. Käibemaksu objekt on kauba või teenuse reaalne üleandmine. Kui leiab aset reaalne majanduslik sooritus ilma lepingulise suhteta (näiteks kauba üleandmine tühise tehingu alusel), on maksuobjekt olemas ja tekib maksukohustus. Nõustuda saab taotluse esitajaga selles, et maksuõiguses defineeritakse tihti teiste õigusharude mõisteid teistsuguses tähenduses, mis vastab maksuõiguse spetsiifikale. Esineb olukordi, kus seadusandja ei ole märganud vajadust iseseisva definitsiooni järele ning seetõttu võib parktikas ette tulla, et tsiviilõiguslikku terminit tuleb maksuõiguses iseseisvalt tõlgendada ning omistada terminile sisu, mis vastab maksuõiguse normi eesmärgile ja sisule. Tsiviilõiguslike tehingute ja toimingute tsiviilõiguslikud ja maksuõiguslikud tagajärjed ei pruugi kokku langeda (nt tühise tehingu puhul). MKS § 83 lg-s 1 sisalduva majandusliku lähenemise põhimõtte abil maksustatakse seaduse või heade kommetega vastuolus oleva tehingu või tegevuse tulemused võrdselt õiguspärase tegevuse tulemustega ning tagatakse kooskõlas maksevõimelisuse põhimõttega samalaadsete faktiliste asjaolude võrdne maksuõiguslik kohtlemine. Viidatud sättes sisalduva mõtte kohaselt ei tohi isikutel õigusvastase tegevuse abil olla võimalik asetada end paremasse olukorda, kui see on võimalik õiguspärase tegevusega. MKS § 83 lg 1 rakendamise eelduste hulka kuulub tehingu majanduslik toimumine, nagu seda eeldab ka MKS § 83 lg 3. Kui tühine või kehtetu tehing on poolte poolt täidetud ja tagasitäitmist ei ole toimunud, siis on maksustamise alus reaalselt olemas ning see tuleb vastavalt ka maksustada. Ebaseaduslikust tegevusest tekkiv tulu või käive maksustatakse üldises korras. Maksukohustus peab tekkima vahetult seaduse alusel ja kõikidel sarnaste majanduslike tagajärgedega tehingutel ühesuguselt. MKS § 83 lg-s 4 on kirjeldatud juhtumit, mille puhul tehingu tsiviilõiguslik ja maksuõiguslik kvalifikatsioon langevad kokku. Üks võimalik viis oma maksukohustuse vähendamiseks on näilike tehingute tegemine (nt olematute kulutuste näitamine). Kuna näilikku tehingut ei ole reaalselt täidetud, siis seda maksustamisel ei arvestata. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-46-11 täpsustanud, et käibemaksuga maksustamisel võib näiliku tehingu korral tekkida olukord, kus ostja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei tunnustata, kuid müüja käibemaksukohustus jääb püsima KMS § 38 lg 1 alusel niikaua, kuni müüja ei ole parandanud arvet, millel oli kajastatud käibemaksu summa. MKS § 83 lg 4 näeb ette, et kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Sama näeb ette ka TsÜS § 89 lg 3. Jätta 29.11.2019. a esitatud taotlused Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse taotlemiseks rahuldamata. R. P. 28.05.2020. a eelotsusetaotlus (I kd, tl 126-127). R. P. palub kohtul pöörduda eelotsuse taotlusega Euroopa Kohtu poole järgnevas küsimuses:
Kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/48/EL artikkel 3 lg 1 tuleb tõlgendada selliselt, et otstarbeka ja tõhusa kaitseõiguse tagamiseks tuleb kõigile kohtualustele tagada võrdne ja tegelik õigus toimikuga tutvumiseks koos õigusega teha koopiaid kõigist materjalidest, millel pole riigisaladuse piirangut?
Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 22.10.2013. a vastu direktiivi 2013/48EL. Menetlusreeglite mitmekesisus tingis vajaduse EL õigusakti järele. Direktiiv käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutusega. Viidatud direktiivi vastuvõtmisega asus EL seadusandja ühtlustama õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja lõi reeglistiku, mis kasvatab kaitseõigustega seotud õiguskindlust. Direktiiv näeb ette üksnes miinimumeeskirjad. PS § 44 lg 3 (esimene lause) sätestab, et eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. PS § 44 lõige 3 paneb seega avalikule võimule kohustuse kujundada menetlus ja korraldus selleks, et isik saaks teada, et tema kohta on kogutud andmeid, ning seeläbi kasutada õigust enda kohta kogutud andmetega tutvumiseks. Õigus tutvuda kriminaaltoimikuga täies mahus tekib hiljemalt pärast seda, kui prokuratuur on tunnistanud kohtueelse menetluse lõpuleviiduks ning esitab toimiku tutvumiseks kaitsjale (kelle osavõtt on üldjuhul kohustuslik) ja tema vahendusel kaitsealusele (KrMS § 341 lg 1, §d 224 ja 2241). KrMS § 224 lg 1 kohaselt esitab prokuratuur kaitsjale kriminaaltoimiku koopia. Kaitsja taotlusel esitatakse talle tutvumiseks kriminaalasjas tehtud salvestis või asitõend (KrMS § 224 lg 3). KrMS § 224 lg 10 kohaselt otsustab prokuratuur kaitsjale toimiku ja sellest kõrvaldatud materjali tutvustamisel, kas ja millises ulatuses on kaitsjal lubatud teha toimikust või esitatud materjalidest täiendavaid koopiaid, arvestades isikuandmete kaitse vajadust. Seega tuleb kaitsjatele esitada kogu kriminaaltoimiku koopia, samuti tuleb taotluse esitamisel esitada tutvumiseks salvestised või asitõendid. Seadus tagab kaitse selle eest, et isikuandmeid või muud tundlikku teavet sisaldavaid teabekandjaid ei saaks kontrollimatult kopeerida ja levitada. Jätta R. P. 28.05.2020. a taotlus eelotsuse küsimiseks Euroopa Liidu Kohtult rahuldamata. Teet Raatsini 09.03.2023. a taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks (XXIX kd, tl 6163). Eelotsust küsida järgnevates küsimustes:
Kas Euroopa Liidu õigusega, sh kaitsedirektiiviga on kooskõlas selline siseriiklik kohtupraktika, milles kriminaalasja saab erapooletult menetleda kohtunik, kes on varem teinud kohtumääruse isiku suhtes, kellele viitab kriminaalasjas riiklik süüdistaja kui kuritegelikku ringi kuuluvale isikule? Kas Euroopa Liidu õigusega, sh kaitsedirektiiviga on kooskõlas selline siseriiklik kohtupraktika, milles kohtunik otsustab kaasistujatega nõu pidamata ning nõupidamistuppa lahkumata ainuisikuliselt ära selle, et ta ei taanda ennast menetlusest ning ei saa seeläbi anda tunnistusi samas asjas. Kas Euroopa Liidu õigusega, sh kaitsedirektiivi ja süütuse presumptsiooni direktiiviga on kooskõlas selline siseriiklik kohtupraktika, milles menetlusosalise poolt kohtule esitatud argumenteeritud käsitlus Euroopa Liidu õiguse pinnalt (muuhulgas taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks) kohtuniku taandamiseks, on lahendatav sama kohtuniku enda poolt ilma kõrgema siseriikliku kohtu kontrollita?
Teet Raatsini 09.03.2023. a taotlus eelotsuse küsimiseks Euroopa Kohtult tuleb jätta rahuldamata. Liikmesriigi kohus saab menetluse käigus eelotsust küsida EL õiguse tõlgendamise ja/või EL õiguse kehtivuse kohta. Kindlasti ei saa küsida siseriikliku (Eesti) õiguse tõlgendamise ega kehtivuse kohta ega selle kohta, kas siseriiklik õigus on EL õigusega vastavuses või vastuolus, nagu seda on soovinud süüdistatav Teet Raatsin oma 09.03.2023. a
taotluses. Lisaks ei ole taotluses märgitud asjakohast siseriiklikku seadust või õigusakti ega ka viidet asjakohasetele EL õigusnormidele. Süüdistatava Ahto Kiili 17.02.2020. a taotlus (XXI kd, tl 63-67) pöörduda Euroopa Kohtu poole taotlusega eelotsuse küsimuses, kas Euroopa põhiõiguste harta artiklit 7 tuleb tõlgenda nii, et kriminaalmenetluses võib kahtlustatavate elukohas sooritada läbiotsimisi ainult kohtu või sõltumatu haldusasutuse eelneval kirjalikul loal; see tähendab, et sõltumatu haldusasutusena ei ole käsitatav prokuratuur, kes juhib kohtueelset menetlust ja esindab hiljem kohtumenetluses riiklikku süüdistust? EL põhiõiguste harta artikli 51 lg-ga 1 tagatakse kaitse rikkumiste eest, mis tulenevad siseriiklikest meetmetest, millega kohaldatakse ELi õigust. See tähendab, et hartaga ette nähtud kaitset ei saa rakendada üksnes väitel, et asjaomase juhtumi puhul on tegemist põhiõiguse rikkumisega. Põhiõiguste hartale võib tugineda üksnes juhul, kui juhtumile saab kohaldada ELi esmase või teisese õiguse sätet, st muid kui harta enda sätteid. Teisisõnu peab ELi õigusnormi ja hartaga väidetavalt vastuolus olevate siseriiklike õigusaktide või õigusnormide vahel olema piisav seos. Käesolevas asjas sellist seost kohtu ette toodud ei ole. Kohus märgib täiendavalt, et Euroopa Ühenduse õigus ei reguleeri liikmesriikide institutsioonide, sh prokuratuuri pädevusi ega ka töökorraldust. Seega ei saa tekkida vähimatki kahtlust, kuidas siseriiklik kohus peaks asja lahendama (kehtib acte clair ́i doktriin). Jätta taotlus rahuldamata. V Süüdistusakti kvaliteedist Kohus ei nõustu kaitsjate etteheidetega, et süüdistusakt ei vasta seaduse nõuetele ning põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Esiteks ei saa kohus nõustuda kaitsjate väidetega selle kohta, et süüdistuse piirid ja KrMS § 268 nõuded ei võimalda käesolevas kriminaalasjas süüküsimust lahendada. Süüdistuse tekst peab sisaldama kõiki faktilisi asjaolusid, mis on eelduseks isiku süüditunnistamisele. Süüdistusakti peamine funktsioon on teavitada süüdistatavat talle etteheidetava käitumise olulistest faktilistest asjaoludest ja etteheite õiguslikust sisust, tagades nii tema kaitseõigust (Riigikohtu lahend nr 1-17-9941/80, p-d 7, 8). Samas ei pea süüdistus sisaldama ega saagi sisaldada kõiki asjaolusid, millega isiku karistamise aluseks olevaid järeldusi põhjendada. Süüdistus on hüpotees, mille toetamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Kaitsjate etteheide, et süüdistusaktis ei ole nõuetekohaselt viidatud, mida mingi tõend tõendab, ei ole põhjendatud. KrMS § 154 lg 2 p 4 järgi märgitakse süüdistusakti põhiosas tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-12 sellest tulenevalt märkinud, et iga loetelusse kuuluva tõendi puhul peab olema ära nimetatud see konkreetne süüdistuse sisust (KrMS § 154 lg 3 p 2) hõlmatud faktiline asjaolu (faktilised asjaolud), mille kinnitamiseks prokurör sellele tõendile tugineda soovib. Tõendi nimetusele lisatav viide peab olema täpne ja osutama mingile konkreetsele elulisele asjaolule, mida süüdistuse sisus kajastatakse. Süüdistusakti põhiosas loetletud tõendile lisatavas viites ei tohi ka laiendada tõendi tähendust. Süüdistusakt ei tohi aga kajastada tõendite sisu ega analüüsi. Süüdistusaktist peab nähtuma, millist faktilist asjaolu selle tõendiga tõendada soovitakse, kuid ei pea olema lugeda, kuidas tõend seda asjaolu tõendab. Selles osas on süüdistusaktis loetletud mõnede tõendite puhul mindud vastuollu „kuidas tõendab“ nõudega. Kohus nimetab selliste tõenditena süüdistusaktis loetletud tõendeid 19-16, 19-17, 19-44, 19-45, 20-9, 20-40, 20-49, 20-60, 20-67, mille kohta
on süüdistusakti loetelus nimetatud tõendatava asjaoluna “... esitatud käibedeklaratsioonides kajastuvad andmed, milles kajastati valeandmeid“. Selline väljend kuulub pigem tõendite analüüsi alusel tehtud järelduse hulka. Tegemist on väljavõtetega veebi aruannete keskkonnast või maksukohustuslase registrist „Teller“, mis kohtu hinnangul kujutavad nö kokkuvõtvat tõendit igakuuliselt esitatud andmetest ja need igakuuliselt esitatud andmed ehk deklaratsioonid on samuti kohtule esitatud, kohtuistungil on neid uuritud. Kuna kohus on neid tõendeid (igakuuliselt esitatud andmeid) kohtuistungil uurinud, on kohtule arusaadav, millest on tõendi juurde tekkinud süüdistuse sisust hõlmatud faktiline asjaolu „valeandmed“ - neist on näha et süüdistuse p-des 16.7, 16.8 ja 16.9 loetletud andmeid need ei sisalda. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses, mitte süüdistuses (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-83-10, p 19). Süüdistusakt on olnud süüdistatavatele ja nende kaitsjatele kättesaadav ja selle alusel on olnud kaitsjatel võimalik esitada asjakohased kaitseaktid, samuti teostada efektiivselt kaitseõigust nii süüdistatavatel kui ka kaitsjatel. Kohus saab seega KrMS § 268 nõuete vastu eksimata ning süüdistatavate kaitseõigust rikkumata hinnata karistusõigusliku vastutuse eelduste täidetust. Puudusena süüdistusaktis võib märkida, et selles loetletakse tõendeid, mida kohtule ei esitatud ja mille uurimist ei taotletud. Sellised tõendid on näiteks sideettevõtjatelt andmete nõudmise load (tõendid 2-5, 2-6, 2-14), Delta Security OÜ pearaamatu kontode väljatrükid (tõend 86.20), aga ka tõendid (pangakontode andmed) isikute kohta, kellele süüdistuses etteheiteid ei tehta (O. K., K. P., K. V., T. P., R. R., H. P.). Need tõendid ei mõjuta käesolevas asjas esitatud süüdistuste lahendamist, kuid üksnes suurendavad tõendite loetelu. VI Kriminaalmenetluste eraldamised ja lõpetamised R. P. osa eraldamine kriminaalasjast on kohtu poolt käsitletud ja põhjendatud 26.04.2021. a määruses, mistõttu veelkordselt ei tule sellel peatuda. Kõik kriminaalmenetluse lõpetamise määrused koos õiguslike aluste äranäitamisega on loetletud 30.04.2019. a süüdistusaktis. Jaanus Kukebali kaitsja on viidanud neile eraldamistele ja lõpetamistele ka kaitseaktis (IIkd, tl 5-7). Seega ei saa sellised menetluslikud otsustused olla uudis kohtumenetluses. Kohtule esitati kriminaalmenetluste lõpetamise määrus KrMS § 205 lg 1, § 206 alusel K. T. suhtes (XXIV kd, tl 104-106), R. J. suhtes KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel (XXIV kd, tl 141-143), J. L. suhtes KrMS § 202 lg 1, lg 7 alusel (XXIV kd, tl 149150), S. V. suhtes KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel osaliselt, ülejäänud osas § 202 lg 7 alusel (XXV kd, tl 134-138). Kõik isikud on kohtuistungitel vastanud ka neile esitatud küsimustele seoses menetluse lõpetamisega. O. V. kohtuistungil 06.12.2021. a (XXVII kd, tl 3-4) kinnitas kriminaalmenetluse lõpetamist tema osas seoses oportuniteedikokkuleppega. Tunnistaja sõnul on ta kohustustena kokku lepitud summa tasunud. Puutuvalt kaitsja väitesse, et O. V. ja S. V. osa eraldamisega ja kriminaalmenetluse lõpetamisega nende osas KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel on prokuratuur tunnistanud, et kuriteosündmust ei ole ja isikud on õigeks mõistetud, märgib kohus, et kohus arutab käesolevas kohtuasjas süüdistatavatele Jaanus Kukebal, Teet Raaatsin ja Ahto Kiil esitatud süüdistust. O. V. ja S. V. ei ole neile esitatud süüdistuses õigeks mõistetud. Kriminaalmenetluse lõpetamine ja sellega seotud menetluslike otsuste tegemine on kohtueelses menetluses prokuratuuri pädevuses. Prokuratuur on oma pädevust kasutanud, selle kohta tehtud määrused on vaidlustamata jõustunud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-31-14 väljendanud seisukoha, et kui kuriteo panevad toime mitu isikut, ei välista ühe isiku süüditunnistamist asjaolu, et mõnda teist isikut süüdi ei
mõisteta. Nii on kohtupraktikas aktsepteeritud võimalust tunnistada süüdistatav süüdi kuriteo kaastäideviimises koos mõne tundmatuks jäänud isikuga või narkootikumide ostmises mõnelt tundmatuks jäänud isikult (RKKKo 3-1-1-108-06, 3-1-1-89-12). Et mõni kuriteoosaline jääb menetlusõiguslikul põhjusel süüdi tunnistamata, ei saa takistada selle isiku süüditunnistamist, kelle süü on tõendatud. AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security osa eraldamine kriminaalmenetluses teise menetlusse numbriga 17930000188 ja seejärel kriminaalmenetluse lõpetamine mõlema osas on kohtumenetluses käsitletud 03.02.2023. a kohtuistungil ja kohtule on esitatud kriminaalasjas nr 15930000048 materjalide eraldamise määrused 22.06.2017. a, 12.06.2018. a, kriminaalmenetluse lõpetamise määrused 29.01.2020. a, 22.11.2018. a ja prokuröri selleteemaline kirjavahetus kaitsjaga (tl 28-39). Kohus arutab süüdistust ainult süüdistatava suhtes ja süüdistusakti järgi. Kohtule esitatud määrustest nähtub, et mõlemad äriühingud on äriregistrist kustutatud, seega esineb nende suhtes KrMS § 199 lg 1 p 4 nimetatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu. Asjaolu, et esialgselt ka AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security suhtes toimunud kriminaalmenetlus on lõpetatud, ei takista kohtul arutamast käsitletavat süüdistust. VII Tõendite lubatavusest ja usaldusväärsusest VII-1Jälitustoimingud Käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses on tõendeid kogutud jälitustoimingutega, prokuratuur on jälitustoimingutega kogutud tõenditele tuginenud ka süüdistusaktis ja esitanud need tõendid kohtule. Prokuratuuri taotlused kohtule ja kohtu load on järgmised: Prokuröri taotlus nr 482 26.05.2015. a ja Harju Maakohtu määrus 28.05.2015. a nr 252. Kohtumäärusega anti luba järgmisteks KrMS § 1267 ettenähtud jälitustoiminguteks: salaja pealt kuulata ja -vaadata ning salvestada O. V., S. V., Teet Raatsini ja R. J. kasutuses olevate telefoninumbrite ning neist igaühe kasutuses oleva arvuti arvutisüsteemi kaudu edastatavaid sõnumeid ja muud teavet ajavahemikul 01.06.2015. a - 31.07.2015. a (kaasa arvatud); Prokuröri taotlus nr 581 29.06.2015. a ja Harju Maakohtu määrus 30.06.2015. a nr 294. Selle kohtu määrusega anti KrMS § 1264 lg.5 alusel luba Harju Maakohtu 28.05.2015. a määruses nimetatud isikute arvutisüsteemi sisenemiseks. Harju Maakohtu 28.05.2015. a määrusega sellist luba ei antud, kuid lubatud jälitustoimingute tegemiseks on vajalik ka nimetatud isikute arvutisüsteemi sisenemine. Prokuröri taotlus nr 695 25.08.2015. a ja Harju Maakohtu määrus 28.08.2015. a nr 363. Selle määrusega anti luba KrMS § 1267 lg 1 ettenähtud jälitustoimingute tegemiseks: salaja pealt kuulata ja -vaadata ning salvestada O. V., S. V., Teet Raatsini ja J. L. asukohas peetavaid vestlusi, samuti O. V., S. V., Teet Raatsini ja J. L. kasutuses olevate telefoninumbrite kaudu edastatavaid sõnumeid ja muud teavet ning O. V., S. V. ja Teet Raatsini kasutuses oleva arvutisüsteemi kaudu edastatavaid sõnumeid ja muud teavet ajavahemikul 28.08.2015. a 23.10.2015. a. Kohus andis KrMS § 1264 lg 1, lg 5 alusel KrMS § 126 7 lg 1 sätestatud jälitustoimingute läbiviimiseks loa 28.08.2015. a - 23.10.2015. a varjatult siseneda O. V., S. V. ja Teet Raatsini kasutuses olevasse arvutissüsteemi. Prokuröri taotlus nr 802 21.10.2015. a ja Harju Maakohtu määrus 22.10.2015. a nr 428. Selle kohtu määrusega pikendati Harju Maakohtu 28.08.2015. a määrusega nr 363 antud jälitusluba ja lubati jätkata perioodil 23.10.2015. a kuni 22.12.2015. a (kaasa arvatud) O. V., S. V., Teet Raatsini ja J. L. suhtes KrMS § 1267 ettenähtud jälitustoimingute tegemist eelmise määrusega lubatud mahus, täiendavalt anti luba salaja pealt kuulata ja -vaadata ning salvestada J. L. kasutuses oleva arvutisüsteemi kaudu edastatavaid sõnumeid ja muud teavet tähtajal
23.10.2015. a kuni 22.12.2015. a (kaasa arvatud). Nende tegevuste läbiviimiseks anti luba varjatult siseneda O. V., S. V., Teet Raatsini ja J. L. kasutuses olevasse arvutisüsteemi tähtajal 23.10.2015. a kuni 22.12.2015. a (kaasa arvatud). Prokuröri taotlus nr 851 24.11.2015. a ja Harju Maakohtu määrus 24.11.2015. a nr 459. Selle kohtu määrusega anti luba KrMS § 1267 lg 1 sätestatud jälitustoimingute tegemiseks alljärgnevalt: salaja pealt kuulata ja- vaadata ning salvestada Jaanus Kukebali ja K. T. kasutuses olevate telefoninumbrite kaudu edastatavaid sõnumeid ja muud teavet ajavahemikul 24.11.2015. a - 23.01.2016. a. Prokuröri taotlus nr 869 14.12.2015. a ja Harju Maakohtu määrus 15.12.2015. a nr 479. Selle määrusega Harju Maakohus pikendas kohtu poolt varasemalt, sh 22.10.2015. a määrusega nr 428 antud jälitustoimingute tegemise luba kahe kuu võrra ajavahemikuks 23.12.2015. a kuni 22.02.2016. a (kaasa arvatud), lubades jätkata KrMS § 1267 ja KrMS § 1264 lg 5 jälitustoiminguid O. V., S. V., Teet Raatsini ja J. L. suhtes. Kohus andis loa pikendatud perioodil jälitustoimingute läbiviimiseks varjatult siseneda O. V., S. V., Teet Raatsini ja J. L. kasutuses olevasse arvutisüsteemi. Prokuröri taotlus nr 19 11.02.2016. a ja Harju Maakohtu 11.veebruar 2016. a määrus nr 15. Selle kohtu määrusega on KrMS § 1264 lg 1 ja lg 5 alusel antud luba KrMS § 1265 lg 1 ja 2 sätestatud jälitustoimingute läbiviimiseks ajavahemikus 12.02.2016. a - 19.02.2016. a (kaasa arvatud) varjatult siseneda O. V., S. V. ja Teet Raatsini gmaili kasutajakontodega seonduvate pilveteenuste kalendritesse Google Calendar (calendar.google.com) ja failikaustadesse ehk failide hoidmiskohtadesse Google Drive (drive.google.com). Lisaks kohtult jälitustoiminguteks lubade taotlemisele on ka Põhja Ringkonnaprokuratuur andnud lubasid jälitustoimingute tegemiseks. Need load (11 luba) on järgmised. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 08.04.2015. a jälitustoimingu luba nr 338, millega on lubatud teha KrMS § 1265 sätestatud jälitustoiminguid perioodil 08.04.2015. a - 25.05.2015. a (kaasa arvatud), s.o jälgida varjatult Teet Raatsinit ja vajadusel temaga kontakteeruvaid isikuid ning jälgida varjatult tema kasutuses olevaid telefoninumbreid; jälgida varjatult Ahto Kiili ja vajadusel temaga kontakteeruvaid isikuid ja jälgida varjatult tema kasutuses olevaid telefoninumbreid; jälgida varjatult S. V. ja vajadusel temaga kontakteeruvaid isikuid ja jälgida varjatult tema kasutuses olevaid telefoninumbreid; jälgida varjatult O. V. ja vajadusel temaga kontakteeruvaid isikuid ja jälgida varjatult tema kasutuses olevaid telefoninumbreid. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 02.06.2015. a jälitustoimingu luba nr 504, millega anti luba teha KrMS § 1265 sätestatud jälitustoiminguid perioodil 03.06.2015. a - 02.07.2015. a (kaasa arvatud) Teet Raatsini, S. V. ja O. V. suhtes eelmises jälitusloas märgitud mahus ja täiendavalt jälgida varjatult R. J. ja vajadusel temaga kontakteeruvaid isikuid ning jälgida varjatult tema kasutuses olevaid telefoninumbreid. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 09.07.2015. a jälitustoimingu luba nr 617, millega anti luba teha KrMS § 1265 sätestatud jälitustoiminguid perioodil 10.07.2015. a - 10.09.2015. a (kaasa arvatud) Teet Raatsini, S. V., O. V. ja R. J. suhtes eelmises jälitusloas märgitud mahus ja täiendavalt jälgida varjatult J. L. ja vajadusel temaga kontakteeruvaid isikuid ning jälgida varjatult tema kasutuses olevaid telefoninumbreid. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 09.09.2015. a jälitustoimingu luba nr 730, millega anti luba teha KrMS § 1265 sätestatud jälitustoiminguid perioodil 09.09.2015. a - 23.10.2015. a (kaasa arvatud) Teet Raatsini, S. V., O. V. suhtes eelmises jälitusloas märgitud mahus ja luba täiendavalt jälgida varjatult K. T. ja vajadusel temaga kontakteeruvaid isikuid ning jälgida varjatult tema kasutuses olevaid telefoninumbreid.
Põhja Ringkonnaprokuratuuri 30.09.2015. a jälitustoimingu luba nr 767, millega anti luba teha KrMS § 1265 sätestatud jälitustoiminguid isiku ja asja suhtes perioodil 30.09.2015. a 05.10.2015. a (kaasa arvatud): J. L. ja vajadusel temaga kontakteeruvate isikute varjatud jälgimine ning tema kasutuses olevate abonentnumbrite varjatud jälgimine. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 26.10.2015. a jälitustoimingu luba nr 815, millega anti luba teha KrMS § 1265 sätestatud jälitustoiminguid alljärgnevate isikute ja asja suhtes perioodil 27.10.2015. a - 22.12.2015. a (kaasa arvatud): Teet Raatsini ja vajadusel temaga kontakteeruvate isikute varjatud jälgimine ning tema kasutuses olevate abonentnumbrite varjatud jälgimine; S. V. ja vajadusel temaga kontakteeruvate isikute varjatud jälgimine ning tema kasutuses olevate abonentnumbrite varjatud jälgimine; O. V. ja vajadusel temaga kontakteeruvate isikute varjatud jälgimine ning tema kasutuses olevate abonentnumbrite varjatud jälgimine; K. T. ja vajadusel temaga kontakteeruvate isikute varjatud jälgimine ning tema kasutuses olevate abonentnumbrite varjatud jälgimine. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 02.12.2015. a jälitustoimingu luba nr 862, millega anti luba teha KrMS § 1265 sätestatud jälitustoiminguid alljärgnevate isikute ja asja suhtes perioodil 03.12.2015. a - 23.12.2015. a (kaasa arvatud): Jaanus Kukebali ja vajadusel temaga kontakteeruvate isikute varjatud jälgimine ning tema kasutuses olevate abonentnumbrite varjatud jälgimine. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 29.12.2015. a jälitustoimingu luba nr 878, millega anti luba teha KrMS § 1265 sätestatud jälitustoiminguid alljärgnevate isikute ja asja suhtes perioodil 29.12.2015. a - 29.01.2016. a (kaasa arvatud): Teet Raatsini, S. V. ja O. V. suhtes jälitustoimingu loas nr 815 märgitud mahus, K. T. suhtes jälitustoimingu loas nr 815 märgitud mahus, Jaanus Kukebali suhtes jälitustoimingu loas nr 862 märgitud mahus ja J. L. suhtes jälitustoimingu loas nr 767 märgitud mahus. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 29.01.2016. a jälitustoimingu luba nr 10, millega anti luba teha KrMS § 1265 sätestatud jälitustoiminguid alljärgnevate isikute ja asja suhtes perioodil 29.01.2016. a - 29.02.2016. a (kaasa arvatud): Teet Raatsini, S. V., O. V., K. T. suhtes jälitustoimingu loas nr 815 märgitud mahus; Jaanus Kukebali suhtes jälitustoimingu loas nr 862 märgitud mahus, J. L. suhtes jälitustoimingu loas nr 767 märgitud mahus, Ahto Kiili suhtes jälitustoimingu loas nr. 338 märgitud mahus, R. J. suhtes jälitustoimingu loas nr 504 märgitud mahus. Täiendavalt anti luba jälgida varjatult A. K. ja vajadusel temaga kontakteeruvaid isikuid ning jälgida varjatult tema kasutuses olevaid telefoninumbreid. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 11.02.2016. a jälitustoimingu luba nr 18, millega anti luba teha KrMS § 1265 lg 1, lg 2 alusel ajavahemikul 12.02.2016. a - 19.02.2016. a varjatud läbivaatus O. V., S. V. ja Teet Raatsini gmaili kasutajakontodega seonduva pilveteenuse kalendri Google Calendar (calendar.google.com) ja failikausta ehk failide hoidmiskoha Google Drive’i (drive.google.com) andmetes ja failides ning selle käigus leitav teave ja failid KrMS § 126 5 lg 2 alusel kopeerida. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 16.02.2016. a jälitustoimingu luba nr 22, millega anti luba teha KrMS § 1265 sätestatud jälitustoiminguid perioodil 16.02.2016. a - 18.02.2016. a R. P. ja vajadusel temaga kontakteeruvate isikute varjatud jälgimine ning tema kasutuses olevate telefoninumbrite varjatud jälgimine. Sellele jälitustoimingu loale kohus hinnangut ei anna, kuna R. P. esitatud süüdistust käesolevas menetluses ei käsitleta. KrMS § 1261 lg 2 järgi on jälitustoiming käesolevas seadustikus sätestatud alustel lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. KrMS § 1261 lg 4 järgi Jälitustoiminguga saadud teave
on tõend, kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. Riigikohus on erinevate lahendite kaudu kujundanud jälitustoimingut lubavate kohtumääruste standardi. Nii peab jälitustoimingut lubava kohtumääruse põhjendustes muu hulgas kajastuma selge ja arusaadav argumentatsioon jälitustoimingu vajalikkuse ehk KrMS § 1261 lg-s 2 sätestatud jälitustoimingu tegemise eelduste kohta. Eelnevast lähtudes peab kohus jälitustoiminguks luba andes esitama selge argumentatsiooni, missugused konkreetse kriminaalasja tehiolud tingivad seisukoha, et jälitustoiminguid kasutamata pole võimalik selles kriminaalasjas tõendeid (õigel ajal) koguda, või miks on tõendite kogumine oluliselt raskendatud või miks see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Seejuures võib kohtu põhjendus jälitustoimingu vajalikkuse kohta muu hulgas tugineda prokuratuuri taotluse asjasse puutuvatel argumentidel, kui need kajastuvad kohtumääruse tekstis. Kohus peab jälitustoimingu loas selgelt põhjendama, missugustest asjaoludest ja tõenditest nähtub põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu. Minimaalselt peab jälitustoimingu loa andmise kohta tehtud kohtumääruse põhistusest kokkuvõtlikult nähtuma, missuguse tõendusteabe alusel loa väljastamine otsustati (Riigikohtu 14.12.2017. a määrus asjas nr 1-17-7077 p 70, 71). Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas maakohtu poolt antud jälitustoimingute lubade puhul on toimitud seaduslikult. Harju Maakohtu 28.05.2015. a määrus nr 252 on esimene kohtu antud jälitustoimingu luba selles menetluses. Prokuratuuri taotluse esitamise ajaks ei olnud kellelegi asjas veel kahtlustust esitatud, kuid oli olemas põhjendatud kahtlus, et isik Delta Security OÜ juhatuse liige R. J. - võib panna toime KarS § 389 1 lg 1, lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Taotlus on esitatud KrMS § 126 2 lg 3 p 4 teise alternatiivi alusel, mis lubab jälitustoiminguga tõendeid koguda isiku suhtes, kelle puhul on põhjendatult alust arvata, et ta pani või paneb toime nimetatud kuriteo. Seejuures on prokuratuuri taotluses nr 482 esitatud KarS § 3891 järgi kvalifitseeritava kuriteo oletatav skeem koos konkreetsete isikute ja nende tegevuse äranäitamisega, aga ka selleks ajaks olemasolevad tõendid, millele tuginedes on sellistele järeldustele jõutud. Kohus on määruses kirjutanud, et Delta Security OÜ-d kahtlustatakse selles, et tööandjana pidi firma töötajatele töötasu väljamaksed tegema ning töötasudelt maksud arvestama, deklareerima ja riigile maksma, kuid jättis selle tegemata ja seega on Delta Security OÜ ja selle seaduslik esindaja R. J. esitanud maksustamisperioodil november 2014. a kuni märts 2015. a maksuhaldurile valeandmeid, millega on toime pannud KarS § 3891 lg 1 ja lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus on kirjeldanud võimalikku kuriteoskeemi ja osalevate äriühingute ja nendega seotud isikute (lisaks R. J. Teet Raatsin, O. V., S. V., Ahto Kiil) tegevusi selles ja sedastanud, et neil asjaoludel on alust kahtlustada O. V., S. V., Teet Raatsinit, R. J. maksualase süüteo (sätestatud KarS §-s 389 1) toimepanemises või sellele kaasaaitamises. Seega on kohus piisavalt kirjeldanud olemasolevat kuriteokahtlust ja leidnud, et selleks on alust. Ka on kohus viidanud tõenditele, millele selline kuriteokahtlus tugineb. Need tõendid on näiteks pangakontodest nähtuvad andmed, MTA-le esitatud andmed. Kohus sedastab käesoleval ajal, et vaatamata kohtu määruse nr 252 väljaandmise ajal olemas olnud teabe fragmentaarsusele, on kohtumenetlusse jõudnud süüdistus sama kvalifikatsiooniga ja Harju Maakohtu hinnang tol ajal kuriteokahtluse põhjendatusele on pidanud paika, st jälitusluba andev kohus on hinnanud kuriteokahtluse põhjendatust õigesti. Kohus on saanud ülevaate prokuratuuri taotluses loetletud tõenditest ja neist tulenevast tõendusteabest - pangakontode analüüsidest, MTA-le esitatud andmetest on nähtunud raha liikumine erinevate äriühingute vahel, aga ka palgaväljamaksed töötajatele, samuti sularaha väljavõtmised XXX kaudu. Tööjõumaksud riigile on jäetud tasumata. Sellest tõendusteabest on olnud võimalik teha järeldusi maksuhaldurile esitatud valeandmete kohta summade äranäitamisega. Kohus on märkinud prokuratuuri taotlusest tulenevalt, et sellist
tööjõumaksudega seonduvat skeemi on kasutatud veel mitmete äriühingute puhul, neid äriühinguid on kohus ka prokuratuuri taotluses märgituna loetlenud. Kohus on määruses vajalikus ulatuses loetlenud prokuratuuri taotluses sisalduvaid argumente jälitustoimingute vajaduse põhjendamiseks ja nende eesmärke. Nii on prokurör kohtule põhjendanud, et seni läbi viidud menetlustoimingud, aga ka varjatud jälgimine on osutunud vähetulemuslikuks. Isikud on avaldanud (viide artiklile ajalehes Äripäev), et nad on leidnud võimaluse panna maksukuritegu toime viisil, mida riik ei suuda kuriteona tõendada. Kuna töötasusid makstakse, neilt tööjõumakse arvutatakse ja rahasid kantakse iga äriühingu osas ainult kord kuus, annaks vajalike alusandmete vahetamisel kaasnev infovahetus võimalikult palju tõendusteavet kuriteo kohta. Samas andmeid koguneb infokildude haaval ja nende seostatavus kuriteoga võib selguda alles kogumi moodustumisel. Kohus on prokuröri taotlusega nõustuvalt põhjendanud jälitustoimingute tegemise vajadust ja eesmärke: tuvastatud on küll tööjõumaksude summa kandmine XXX kontole ja sealt sularahas väljavõtmine, kuid tuvastamata on väljavõetud raha edasine saatus, on vaja kindlaks teha, kas raha jõuab tagasi Delta Security ja R. J. valdusesse. Kontrollimist vajab, kas O. V. on maksukuritegude peamine initsiaator või on selleks keegi teine, milline on kuriteoskeemis osalevate isikute roll, kas on kaasatud veel teisigi isikuid ja firmasid. Seega on kohus selle kriminaalasja tehioludega seostatult esitanud jälitustoimingute läbiviimise eesmärgid - milliste asjaolude tõendamiseks on vaja tõendeid koguda ja millistel eesmärkidel. Ka on kohus viidanud, et on tehtud näilikuna käsitatavaid tehinguid ja selle raames esitatud võltsitud arveid. Kohus on sedastanud eespooltoodu alusel, et neid kuritegusid toimepanevate isikute tegevus on tavapärasest rohkem konspireeritud ja on ebatõenäoline, et need isikud annaksid ülekuulamisel kuriteo kohta tõele vastavaid ütlusi. Kuritegeliku skeemi kirjeldus, loetelus esitatud asjaolud ja tõendid, mis kuriteole viitavad, ongi need põhjendused, mis põhjendavad jälitustoimingute vajadust ehk ultima ratio põhimõtte rakendamise eelduste olemasolu: et loodud on kuritegelik skeem - see tähendab, et tegemist ei ole üksikaktiga ja et kasutatakse näilikuna käsitatavaid tehinguid tähendab, et tegevusi varjatakse muude tehingutega, see on tavapärasest suurem konspireerituse tase. Kohus on jälitustoimingu luba andes õigesti hinnanud, et vajalike asjaolude kindlakstegemine ja viidatud eesmärkide saavutamine ei oleks võimalik avalike menetlustoimingutega ja tõendite kogumine jälitustoimingutega on kooskõlas ultima ratio põhimõttega. Kohtukoosseis on seisukohal, et jälitustoiminguteks luba andes on kohus viidanud sellistele olulistele detailidele, mis annavad selge arusaamise, et avalike menetlustoimingutega ei ole eesmärkide saavutamine võimalik või et avalike toimingutega alustamine menetluse selles faasis kahjustaks kriminaalmenetluse huve. Kohtu hinnangul on sellisteks viidatud detailideks viide näilike tehingutena käsitatavate tehingute tegemisele. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et näilike tehingute puhul ei saa eeldada, et otseste tõenditega on võimalik tuvastada olulisi asjaolusid. Samuti et maksupettused on konspiratiivse iseloomuga (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-19-1592 p 17). Samuti on kohus viidanud jälitustoiminguks loa andmisel, et seda maksudest kõrvalhoidumise skeemi on kirjeldatud meedias (viide Äripäeva 08.05.2015. a artiklile). Äripäeva artikli järel oli ilmne, et isikud ise ei ole valmis enam midagi avaldama. Kohus on määruses loetlenud juba seni tehtud uurimistoiminguid ja jälitustoiminguid (varjatud jälgimine) ja saanud ülevaate, et see on osutunud vähetulemuslikuks. Seetõttu on kohtu järelduse, et isikute tegevus on tavapärasest rohkem konspireeritud ja avalike menetlustoimingutega on tõendite kogumine oluliselt raskendatud või isegi võimatu, kujunemine jälgitav ja veenev. Kohus rõhutab, et kohtu põhjendus jälitustoimingu vajalikkuse kohta võib tugineda prokuratuuri argumentidel ja need kajastuvadki käesoleval juhul ka kohtu määruse tekstis, kirjeldades põhjalikult seni tehtud toiminguid, kogutud tõendeid, aga ka selgusetuks jäänud ja seni tuvastamata asjaolusid.
Selliselt on jälgitav, et kohus on jälitusloa andmisel arvestanud nii seni juba tehtud menetlustoiminguid ja nende sisu, nende vähest tulemuslikkust ja edasisi eesmärke tõendite kogumisel, aga ka asjaolu, et konkreetse teoskeemi puhul (näilikud tehingud) on avalike menetlustoimingutega tõendite kogumine oluliselt raskendatud või võimatu. Ka saab kohus kohtumenetluses konstateerida, et kohtu jälitusloa määruses märgitud kaalutlus, et isikud võivad edasises menetluses ka ütluste andmisest keelduda, on menetluses teoks saanud. Harju Maakohtu 28.05.2015. a määrusega nr 252 antud luba jälitustoimingute teostamiseks on seaduslik. Kuna prokuröri taotluses ja Harju Maakohtu määruses esitatud võimalik kuriteokvalifikatsioon on jõudnud esitatud süüdistuse näol kohtumenetlusse, tuleb käesoleval ajal tõdeda, et esimesteks jälitustoiminguteks loa andmisel on lähtutud igati korrektsetest eeldustest. Käsitletava süüdistuse keskne väide on, et süütegu on toime pandud näilike tehingute skeemi kasutades ehk luues tõendeid, jätmaks muljet tehingute toimumisest. Sellise olemusega süüteo kohta tõendite kogumiseks ilmselgelt ei piisa avalikult läbiviidavatest menetlustoimingutest. Prokuröri taotlus nr 581 ja Harju Maakohtu määrus n 294 30.06.2015. a, millega antakse luba siseneda varjatult nende isikute arvutisüsteemi, kelle arvutite pealtkuulamiseks ja vaatamiseks, saadud teabe salvestamiseks perioodil 01.06.2015. a - 31.07.2015. a anti luba Harju Maakohtu 28.05.2015. a määrusega. Nende jälitustoimingute läbiviimiseks on vajalik siseneda varjatult nende isikute arvutite arvutisüsteemi ja selleks on KrMS § 126 4 lg 5 järgi vajalik kohtuniku luba. Harju MK 28.mai 2015. a määrusega sellist luba ei antud. Kohus leiab 30.06.2015. a määruses, et arvutisüsteemi sisenemine on teiste jälitustoimingute suhtes toetav tegevus ja kuivõrd jälitustoiminguteks loa andmine on põhjendatud, on põhjendatud ka 28.mai 2015. a määruses nr 252 toodud põhjustel jälitustoiminguid toetav tegevus KrMS § 126 4 lg 5 järgi ehk sisenemine nende isikute arvutisüsteemi. Seejuures on kohtule koos prokuröri taotlusega esitatud ja kohus on saanud tutvuda seni läbiviidud menetlustoimingute, sh jälitustoimingute andmetega. Kohus on määruses kajastanud loa andmiseks piisavas ulatuses prokuröri taotluse sisu, seni kogutud tõendeid, läbi viidud toiminguid. Kohus leiab, et esitatud kuriteokahtlustuseks KarS § 3891 lg 1, l .3 järgi on alust ja kohus peab põhjendatuks Harju Maakohtu poolt 28.05.20215. a antud jälitustoimingute lubamist. Kuna lubatud jälitustoimingute läbiviimiseks on vajalik varjatud sisenemine arvutisüsteemidesse, annab kohus, arvestades juba Harju Maakohtu 28.05.2015. a määruses märgitud põhjendusi, loa KrMS § 126 4 lg 5 tegevusteks. Määrusest nähtub, milline oli see tõendusteave, mille alusel kohtunik jõudis veendumusele põhjendatud kuriteokahtluse olemasolus ja ultima ratio põhimõtte täidetuses. Siinne kohus on seisukohal, et üheks jälitustoiminguks loa andmist ei pea mitmes määruses uuesti põhjendama. Kohtu 28.05.2015. a määruses nr 252 lubatud jälitustoimingute tegemiseks on kohus juba loa andnud, nende toimingute tegemine on võimalik juhul, kui on antud luba ka vajalikuks toetavaks tegevuseks ehk arvutisüsteemi sisenemiseks, mistõttu on põhjendatud viidata just eelmise kohtu määruse põhjendustele. Kohtu jälitusluba (Harju Maakohtu 28.08.2015. a määrus nr 363) on antud välja perioodiks 28.08.2015. a - 23.10.2015. a. Sellisena on luba antud välja vähemaks kui maksimaalseks ajaks (vähemaks kui kaks kuud) ja eelmise kohtu loaga lubatud periood lõppes 31.07.2015. a. Kohtu hinnangul on tegemist jälitusloaga, mis igati täidab KrMS § 126 1 lg 2, lg 4 nõuded ja vastab kohtupraktikas kujundatud standardile. Prokuratuur on kohtult jälitusluba taotledes esitanud nii kuriteokahtlustuse sisu kui ka maksupettuse skeemi kirjelduse. Kuriteokahtlustus püsib selles osalevate isikute O. V., S. V., Ahto Kiili ja Teet Raatsini suhtes jätkuvalt KarS § 389 1 lg 1, lg 3 järgi, on alust kahtlustada, et
skeem toimib R. P. teadmisel ja osaliselt ka juhendamisel. On esitatud kuritegeliku skeemi korduvuse näited erinevates äriühingutes, sh näidatud erinevate äriühingute läbi riigile tekkinud maksuvõlg ja esitatud äriühingute loetelu, kelle poolt skeemi kasutatakse, sh on Turvamaailm AS, Delta Security OÜ ja Joy Grupp OÜ. Kohus on esitanud prokuratuuri taotlusest seni jälitustoimingutega tuvastatud asjaolud ja prokuratuuri argumentatsiooni jälitustoimingute jätkuva vajaduse ja ultima ratio põhjendamiseks. Harju Maakohus leiab määruses nr 363 28.08.2015. a, olles tutvunud prokuratuuri taotlusega, kuulanud ära prokuröri ülevaate ja tutvunud jälitustoimiku materjalidega, et prokuratuuri taotlus kuulub rahuldamisele. Kohus kirjeldab oma nõustumist põhjendades nii varasemate kohtu määruste kui ka senise jälitustoimiku materjalide pinnalt isikute käitumises esinevat modus operandi mudelit, paigutades iga selles osaleva füüsilise isiku ja äriühingu oletatavasse rolli, tuues ära teoskeemist puudutatud oletatavate töötajate arvu (400 töötajat) ja täitmata jäänud maksukohustuse (1 228 050,80 eurot). Kohus leiab, et eelnev annab alust kahtlustada O. V., S. V., Teet Raatsinit ja J. L. KarS § 389 1 lg 1 kvalifikatsioonile vastava kuriteo toimepanemisest või selle toimepanemisele kaasaaitamises. Sellega on kohus pidanud kuriteokahtlustust põhjendatuks. Siinne kohtukoosseis märgib, et algselt püstitatud kahtlustusversioon on püsinud kogu kohtueelse menetluse kestel ja jõudnud süüdistusena ka kohtu lauale. Seega on kuriteokahtlustust kohtute poolt hinnatud õigesti. Kohus on kirjeldanud senistest uurimistoimingutest, sh jälitustoimingutest nähtuvat, näiteks telefonikõnedes sõlmitud kokkuleppeid ja kohtumisi ja nõustub prokuröriga, et isikute O. V., S. V., T. Raatsini ja J. L. tegevust iseloomustab tavapärasest suurem konspireerituse tase. Kohus viitab avaliku üldsuse ees (viide Äripäeva artiklile) tõstatatud küsimusele toimuva õiguspärasusest ja asub seisukohale, et avalike menetlustoimingutega pole eesmärkide täitmine kriminaalmenetlust kahjustamata võimalik. Kohus põhjendab. Materjalidest nähtuvalt kasutavad isikud oma tegevuse varjamiseks erinevaid äriühinguid, oma tegevust dokumenteeritakse, kuid dokumenteeritava tegevuse eesmärgiks on varjata tehingute tegelikku sisu ja jätta tegevusest legaalne mulje. Seetõttu võimaldavad jälitustoimingud toetava tõendite kogumise viisina saada teada ja fikseerida tehingute tegelikku sisu isikute suhtluse, liikumise ja andmevahetuse analüüsi kaudu. Siinse kohtukoosseisu hinnangul on tegemist käsitletava süüteo olemusele (näilike tehingute süsteem) vastavate asjaolude äratundmisega ja kohus on põhjendatult leidnud, et tõendite kogumine kriminaalmenetluse eesmärkide täitmiseks on võimalik vaid varjatud menetlustoimingutega, sh kohtu loal teostatavate jälitustoimingutega ehk esineb ultima ratio. Kohus viitab ka avalikule huvile tõkestada maksudest kõrvalehoidumine sedavõrd suures ulatuses. Kohus on andnud loa nii telefoni pealtkuulamiseks, isikute pealtkuulamiseks nende asukohas, arvutisüsteemi kaudu edastatavate sõnumite pealtkuulamiseks ja sisenemiseks arvutite arvutisüsteemidesse. Kohtu poolt loa andmine jälitustoimingute tegemiseks on toimunud nõuetekohaselt. Harju Maakohtu määrusega 22.10.2015. a nr 428 pikendatakse kohtu 28.08.2015. a määruses nr 363 antud luba jälitustoimingute läbiviimiseks samade isikute suhtes tähtajaga 23.10.2015.a kuni 22.12.2015. a. Selles kohtu määruses täpsustatakse, et ehkki eelmises kohtu määruses anti luba jälitustoimingute teostamiseks kuni 23.10.2015. a, ei kuulunud see kuupäev lubatud perioodi hulka, mistõttu käesolevas kohtu määruses on pikendatud jälitustoimingute alguskuupäev 23.10.2015. a kell 00.00 ja see lõpeb 22.12.2015. a kell 23.59. Kohus annab määruses loa ka nende isikute kasutuses olevasse arvutisüsteemi sisenemiseks tähtajal 23.10.2015. a kuni 22.12.201. a k.a. Kohus leiab, et kohtu poolt antud jälitusluba on nõuetekohane ja täidab Riigikohtu praktikas kujundatud sellekohased nõuded.
Kohus esitab määruses prokuröri taotlusest tulenevalt nii kuritegeliku skeemi kirjelduse, selle korduvusele viitavad faktilised asjaolud, aga ka äriühingute loetelu, kelle puhul on veel seda skeemi kasutatud. Andmed on kogutud pangapäringutega, neid on analüüsitud, on tehtud MTA infosüsteemist pärinevate andmete jooksev analüüs. Märgitud on, et AS Turvamaailma ja Delta Security OÜ maksudeklaratsioonid näitavad kuritegelikust skeemist taandumist. Kohus kirjeldab põhjalikult seniste jälitustoimingutega (telefonikõnede pealtkuulamine, salvestamine, isikute varjatud jälgimine) tuvastatud asjaolusid, mis nähtuvad prokuratuuri taotlusest. Kohus esitab määruses ka prokuratuuri taotluses esitatud põhjendused jälitustoimingute jätkamiseks ja ultima ratio põhjenduse. Kohus nõustub oma 22.10.2015. a määruses kohtu 28.08.2015. a määruses nr 363 analüüsitud põhjendatud kuriteokahtlusega, samuti sellega, et taotletud jälitustoimingud olid seaduslikud, vastasid ultima ratio põhimõttele, valitud toimingud olid põhjendatud ja nende kasutamine proportsionaalne, mistõttu kohus eelmise määruse põhjendusi ei korda. Küll aga hindab kohus, kas jälitusloa pikendamine vastab endiselt ultima ratio põhimõttele. Kohus esitab määruses asjaolud, mida on jätkuvate jälitustoimingutega vaja kontrollida. Jälitustoimingute kokkuvõtetest nähtub, et on saadud kinnitusi ja tõendeid tööjõu rentimist imiteeriva tegevuse käigus rahade liikumise skeemi kohta, kuid raha liikumise jälgimine on viinud vaid XXX kontorini (isikute töökoht), raha edasise kulgemise tuvastamine on olnud raskendatud. Jälitustoimingutega jätkamine on vajalik selleks, et lisaks maksuhaldurile valeandmete esitamisele tuleks tuvastada ka sularaha üleandmine ja isikute teadlikkus teos ebaseaduslikkusest. Kohus märgib jälitustoimingute vajaduse juures ultima ratio põhimõtet täitvate asjaolude kohta: senise jälitusmenetluse materjalidest nähtub, et, et isikud peavad asjassepuutuvaid vestlusi väga napisõnaliselt ja legendeeritult. Materjalidest nähtuvalt kasutavad isikud oma tegevuse varjamiseks erinevaid äriühinguid, oma tegevust dokumenteeritakse, kuid dokumenteeritava tegevuse eesmärgiks on varjata tehingute tegelikku sisu ja jätta tegevusest legaalne mulje. Jälitustoimingud toetava tõendite kogumise viisina võimaldavad saada teada ja fikseerida tehingute tegelikku sisu isikute suhtluse, liikumise ja andmevahetuse analüüsi kaudu. Arvestades, et isikud jätkavad kuritegeliku tegevusega, on ka jälitustoimingute kasutamine jätkuvalt vastavuses ultima ratio põhimõttega. Sellega on kohus hinnanud igati nõuetekohaselt, et jälitusloa pikendamine vastab endiselt ultima ratio põhimõttele, et jälitustoimingutega isiku eraelu riivamine on jätkuvalt proportsionaalne kaitstava hüvega ning et jälitusloa tähtaeg jääb seadusega lubatud piiridesse. Harju Maakohtu määrus 24.11.2015. a nr 459 ja prokuratuuri taotlus nr 851. Selle määrusega on Harju Maakohus andnud loa salaja pealt kuulata ja -vaadata ning salvestada Jaanus Kukebali ja K. T. kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu edastatavaid sõnumeid ja muud teavet ajavahemikul 24.11.2015. a - 23.01.2016. a. See on esimene kohtu luba, millega antakse luba teha jälitustoiminguid Jaanus Kukebali suhtes. Kohus kirjeldab määruses prokuratuuri taotluse sisu, sh kuritegelikku skeemi, loetleb osalevad isikud ja nendega seotud äriühingud. OÜ Delta Security kannab raha OÜ-le XXX (juhatuse liige Teet Raatsin), sealt liigub raha edasi OÜ-le XXX (juhatuse liige Teet Raatsin), kes maksab palga välja Delta Security objektidel töötavatele töötajatele. Osa rahast kantakse XXX. Töötajate palkadelt arvutatud tulu- ja sotsiaalmaksu summad võetakse välja XXX sularahas. Kuna tegelik tööandja on Delta Security OÜ, kes pidi töötajatele töötasu väljamaksed tegema ja töötasudelt maksud arvestama, deklareerima ja riigile maksma, kuid maksu- ja kinnipidamiskohustuse varjamiseks jättis selle tegemata, siis on Delta Security seaduslik esindaja R. J. esitanud maksustamisperioodil november 2014. a kuni märts 2015. a maksuhaldurile valeandmeid, vähendades tööjõumaksude tasumise kohustust vähemalt summas 97 426 eurot, millega on pannud toime KarS § 3891 lg 1, lg 3 järgi kvalifitseeritava
kuriteo. Prokuratuuri taotluses loetletakse nii näiliku teenuse pakkujad kui ka kasutajad, sh AS Turvamaailm, kuriteole viitavad asjaolud ja tõendid. Jälitustoimingute vajaduse ja ultima ratio põhimõtte kohta märgitakse prokuratuuri taotluses sedagi, et Teet Raatsin, Ahto Kiil on koos R. P. süüdistatavad kriminaalasjas nr 1-13-6111, mis on samuti seotud maksualaste kuritegude toimepanemisega, tunnistajad on seal Jaanus Kukebal ja O. V.. See annab alust arvata, et nad võivad arvestada enda salajase jälitamise võimalikkust ning on seetõttu eriti ettevaatlikud. Kohus kirjeldab põhjalikult seniste jälitustoimingutega tuvastatud asjaolusid ja viimase lähiperioodi jälitustoiminguid. Kohus kirjeldab prokuratuuri taotlusele tuginevalt, et tuleb täiendavalt kontrollida ja tõendeid koguda selle kohta, milline positsioon ja ülesanded on kuriteoga puutumust omavatel isikutel, sh Jaanus Kukebalil ja K. T. Tuleb kindlaks teha see, et juhul kui K. T. saab uurimisversiooni kohaselt S. V. käest tagasi sularaha summasid, mis ta on eelnevalt tööjõurendi eest üle kandnud Teet Raatsini firmale, siis kas ja mida ta selle sularahaga edasi teeb ja milliseid seoseid omab sellega J. Kukebal. Prokuratuuri taotluses märgitakse, et kuna kõnealuse kriminaalmenetluse esemeks olev kuritegelik tegevus on varjatud, moonutatud või maskeeritud näilikega, siis ei ole andmete ja tõendite kogumine muude menetlustoimingutega võimalik või on oluliselt raskendatud ning võib kahjustada kriminaalmenetluse huve, mistõttu on möödapääsmatult vaja teha jälitustoiminguid. Harju Maakohus määruse põhjendustes on seisukohal, et on alust kahtlustada, et maksupettuse skeemis osalevad isikud võivad toime panna KarS § 3891 lg 1, lg 3 järgi kvalifitseeritavaid maksukuritegusid või nendele kuritegudele kaasa aidata. Kohus kirjeldab kuriteoskeemi ja märgib muuhulgas, et teostatud jälitustoimingutest nähtub, et raha väljavõtmised ja ka selle tagastamine kooskõlastatakse Jaanus Kukebaliga. Kuna OÜ-le XXX laekub raha põhiliselt OÜ-lt XXX ja temale omakorda OÜ-lt Delta Security ja AS Turvamaailm, siis võib teha järelduse, et OÜ XXX, OÜ Delta Security ja AS Turvamaailm on Jaanus Kukebali kontrolli all. Kohus on sellega nõustunud kuriteokahtlustuse põhjendatusega ja esitanud asjaolud ja tõendid, millele selline kahtlustus tugineb. Vastuseks kaitsja (J. Urres) kriitikale selle kohta, et alusetult on toiminguid teostatud ka seoses Turvamaailmaga, saab kohus märkida, et jälituslubasid andvates kohtu määrustes, aga ka prokuratuuri taotlustes on pangapäringute vastuste alusel koostatud tabel ja nimekiri, millest nähtuvad AS Turvamaailma (aga ka teiste äriühingute) seosed maksupettuste toimepanemises. Kohus esitab eesmärgid, milliseid tõendeid on vaja jälitustoimingutega koguda ja milliseid asjaolusid kontrollida, muuhulgas vajalik on kindlaks teha, kas raha jõuab tagasi R. J., K. T. või J. L. valdusesse. Koguda on vaja tõendeid J. Kukebali ja K. T. kohta, milline on nende positsioon ja ülesanded, samuti seda, kas nad maksavad lisaks pangaülekandele ka töötasu sularahas (ümbrikupalka). Tuleb tuvastada, kes otsustab ja juhib kuritegelikus skeemis toimuvaid protsesse, kes ja kuidas suhtleb näiliselt renditööjõuna tegutsevate töötajatega, kuidas toimub tööjõu värbamine. Seda teavet on võimalik saada K. T. ja J. Kukebali telefonide pealtkuulamisega. Ultima ratio põhimõttega seonduvalt märgib kohus veel, et läbi ametliku raamatupidamisdokumentatsiooni või ka pangaväljavõtete analüüsi ja uurimise ei ole võimalik koguda selliseid tõendeid, mis annaksid objektiivset teavet maksupettuse toimepanemise kohta. Kohus on nõustunud ka prokuratuuri taotluses sisalduvate põhjendustega, miks on jälitustoimingud vajalikud: tööjõu rentimise tegevus on näilik, see tegevus on varjatud, moonutatud või maskeeritud näilike tegevustega, kuritegeliku skeemi konspireeritusse tase on tõusnud. Kohus märgib, et maksupettused ongi hästi organiseeritud peitkuriteod, on ebatõenäoline, et J. Kukebal ja K. T. annaksid ülekuulamisel kuriteo kohta tõele vastavaid ütlusi. Maakohtu jälitusloa andmisel on arvestatud seega juba seni kindlakstehtud tehiolusid, kuritegeliku skeemi konspireeritust ja selle osaliste konspireeritud suhtlemist, aga ka
konkreetseid eesmärke ja rollijaotust osaliste vahel ja jõutud jälgitavalt järeldusele, et täiendava teabe kogumiseks ja kriminaalasjas oluliste asjaolude väljaselgitamiseks on vajalik KrMS § 1267 lg 1 sätestatud jälitustoimingute läbiviimine. Muuhulgas on maakohtu määruses kajastatud ka viide teisele kriminaalasjale, millega uuritavas kriminaalasjas osalevad isikud on seotud ja mille tõttu on nad eriti ettevaatlikud. Harju Maakohtu määrus 15.12.2015. a nr 479 ja prokuratuuri taotlus nr 869. Selle määrusega on pikendatud Harju Maakohtu poolt varasemalt antud jälitustoimingute tegemise luba ajavahemikuks 23.12.2015. a kuni 22.02.2016. a k.a. On pikendatud luba KrMS § 127 7 ja KrMS § 1264 lg 5 sätestatud jälitustoimingute tegemiseks O. V., S. V., Teet Raatsini ja J. L. suhtes: salaja pealt kuulata ja -vaadata ning salvestada nende isikute asukohas peetavaid vestlusi, samuti nende isikute kasutuses olevate telefonide ja nende isikute kasutuses oleva arvutisüsteemi kaudu edastatavaid sõnumeid ja muud teavet. Ka anti luba nende jälitustoimingute läbiviimiseks varjatult siseneda nende isikute kasutuses olevasse arvutisüsteemi. Kohtu luba nimetatud jälitustoimingute tegemiseks anti varasemalt 28.08.2015.a (määrus nr 363) ja 22.10.2015. a (määrus nr 428). Kohus on määruses põhjalikult kajastanud prokuratuuri taotluse sisu, sh kuritegeliku skeemi kirjeldust, skeemi korduvust, kusjuures kõigis varasemates juhtumites on tegevus seotud äriühingutega, milles juhatuse liige oli T. Raatsin. On kajastatud kuriteole viitavad asjaolud ja tõendid. Seejärel on kolmel leheküljel esitatud varasemate jälitustoimingutega tuvastatud asjaolud ja viimase lähiperioodi jälitustoimingutega tuvastatu. Jälitustoimingu kokkuvõtetest nähtuvalt on saadud andmeid juurde selle kohta, et vähemalt osa kuritegeliku skeemi teabest luuakse, säilitatakse ja tõenäoliselt ka vahetatakse arvutirakenduste abil. Kasutatakse nii Skype’i kui ka Google’i teenuseid, aga ka virtuaalmasinat, mis asub väljaspool Eestit. Osa teabevahetusest tehakse aga just paberkandjatel, sh deklaratsioonid, mis valdavalt muidu esitatakse elektrooniliselt. Need asjaolud kogumis näitavad, et osalised üritavad igati oma tegevust varjata ja muuta õiguskaitseorganitele või maksuametile raskemini avastatavaks. Kohus kajastab määruses põhjalikult ka prokuratuuri taotluses esitatud argumente jälitustoimingute teostamise jätkuva vajaduse ja ultima ratio põhimõtte kohta. Kohus oma seisukohas ja määruse põhjendustes esitab KarS § 3891 lg 1, lg 3 tunnustega kuriteokahtlustuse sisu ja leiab, et kriminaalasjas on alust kahtlustada, et O. V. on kokku leppinud Delta Security seadusliku esindaja R. J., et korraldab koos Teet Raatsini, Ahto Kiili ja S. V. kirjeldatud maksupettuse. Prokurör on eeluurimiskohtunikule andnud põhjaliku ülevaate tehtud menetlustoimingutest ja põhjendas jälitustoimingute tegemise vajalikkust. Kohtunik märgib, et varasemates kohtu määrustes (28.05.2015. a, 30.06.2015. a, 28.08.2015. a, 22.10.2015. a) esitatud põhjendused jälitustoimingute vajalikkuse kohta on endiselt asjakohased ja kohtunik ei pea vajalikuks neid täies mahus korrata. Kohtunik on tutvunud jälitustoimikuga, millest nähtub, et tõendite kogumine jälitustoimingutega on seni osutunud tulemuslikuks. Jälitustoimingutega kogutud info kinnitab esialgset uurimisversiooni, et kahtlustatavad isikud võivad jätkuvalt toime panna maksualaseid kuritegusid. Kohus märgib ära asjaolud, mille kohta on vaja koguda tõendusteavet jälitustoimingutega: raha käitlemine sularahana nii selle XXX väljavõtmise järel kui järgmistele lülidele edasitoimetamise etappidel, täiendavalt kontrollida ja tõendeid koguda selle kohta, milline positsioon ja ülesanded on O. V., S. V., Teet Raatsinil. Ka tuleb teha kindlaks J. L. poolt sularaha käitlemise teekond. Tuleb kontrollida, kas O. V. võib olla peamine initsiaator või on selleks hoopis keegi teine (nt T. Raatsin), milline roll on asjassepuutuvatel isikutel (nt R. P., J. Kukebal). Kohus põhjendab ultima ratio põhimõtet: kuna isikute ebaseadusliku tegevuse tõendamine muude menetlustoimingutega on oluliselt raskendatud ja võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Kuriteo täideviimisse ja toimepanemisse kaasatud isikute käitumine ja tegevus näitab selgelt konspiratiivsust, telefoni teel teemadest sisuliselt ei räägita,
kasutatakse teisi võimalusi sidepidamiseks. Ka viitab kohus, et on eluliselt mitteusutav, et maksukuritegusid toimepanevad isikud oleksid valmis õiguskaitseasutustele avaldama neile teadaoleva kogu tõe. Tunnistajad, kes omavad teavet tõendamiseseme asjaolude kohta, tõenäoliselt puuduvad, seega ei ole tõendite kogumine muude menetlustoimingutega võimalik. Kohus leiab, et avalikud menetlustoimingud on välistatud, sest need võivad väga suure tõenäosusega kaasa tuua nii O. V., S. V., Teet Raatsini ja J. L. kui ka teiste kuriteo toimepanemises osalevate isikute teadasaamise teostatava uurimise asjaoludest, süvendada sellega isikute kooskõlastatust kuritegude toimepanemisel ja juba toimepandu varjamisel. Ka leiab kohus, et avalikud menetlustoimingud kahjustaksid kriminaalmenetluse huve, arvestades võimaliku kuriteo laadi ja ohtlikkust, ka riiklikku huvi maksukuritegevuse tõkestamiseks. Neil põhjustel on tõendite kogumine jälitustoimingutega põhjendatud. Harju Maakohtu 15.12.2015.a määrus nr 479 on seaduslik. Viidatud määruste osas on seisukoha kujundanud ka Tallinna Ringkonnakohus 27.09.2018. a määruses nr 1-18-5322. Harju MK määrus nr. 15 11.veebruar 2016 kell 17.30: luba varjatult siseneda O. V., S. V., Teet Raatsini gmailide kasutajakontodega seonduvate pilveteenuste kalendritesse Google Calendar ja failikaustadesse ehk failide hoidmiskohtadesse Google Drive ajavahemikus 12.02.2016-19.02.2016 (kaasa arvatud). Kohus on kajastanud määruses piisavas ulatuses (14 lehekülge) kriminaalmenetluse käigus kogutud teavet, tehiolusid ja on nõustunud, et KrMS § 1264 lg.5 loetletud viis on kohtu hinnangul kohane viis tõendite kogumiseks, kuna info toimunud ülekannete ja tehingute ja isikutevaheliste kokkulepete kohta võib sisalduda nimetatud andmekogus. Tõendite kogumine jälitustoimingutega on kooskõlas ultima ratio põhimõttega. Kohus kirjutab, et eluliselt mitteusutav ja kindla teadmisega külgneva tõenäosusega on välistatud, et maksukuritegusid toime panevad isikud oleksid valmis õiguskaitseasutustele toimuva kohta kogu tõe avaldama. Seejuures teeb kohus ka viite Riigikohtu seisukohas asjas 3-1-1-14-14 p.772: järeldamaks, et tõendite kogumine jälitustoiminguid kasutamata on välistatud, või oluliselt raskendatud, võib tugineda ka kriminoloogilistele teadmistele. ... Kohus on nõutavalt ja vajalikus ulatuses põhjendanud jälitustoiminguteks loa andmist. Põhja Ringkonnaprokuratuur on kriminaalasja kohtueelses menetluses andnud 11 luba jälitustoimingute tegemiseks. Prokuratuuri jälitustoimingu luba nr 338 08.04.2015. a. Jälitusloas kirjeldatakse arusaadavalt ja loogilise reana, et „kuriteo toimepanemiseks on moodustatud isikute ahel, mille ühes otsas on XXX S. V. ja O. V., ahela teises otsas ehk lõpus on Delta Security OÜ kui klient maksukuriteo teenusele - tööjõu rentimise kaudu riigile vähem maksta.“ Maksukuriteo ahela keskmes on Teet Raatsin ja Ahto Kiil. Maksukuriteo oletatavat ahelat kirjeldatakse täpselt, sh osalevaid äriühinguid, raha liikumist äriühingute vahel, kuupäevi, summasid ja töötajate deklareerimist. On kirjeldatud nii Ahto Kiili, O. V. kui ka Teet Raatsini tegevusi ja leitakse, et on olemas põhjendatud kahtlus arvata, et ülalnimetatud isikud võivad toime panna KarS § 3891 lg 1, lg3 järgi kvalifitseeritavaid maksukuritegusid. Ahela kirjeldamisel on ära näidatud ka tõendid (pangakontod, MTA-le esitatud andmed, äriregistri andmed), millest nähtuva teabe analüüs on andnud alust kuriteokahtluseks. Analüüsist nähtub ka sellise skeemi toimimise eesmärk: ühtedele ja samadele töötajatele töötasu väljamaksjaks ja tööjõumaksude deklareerijaks on alati erinevad juriidilised isikud ning täiesti varatu ja tegevuseta deklareerija ongi planeeritud jätma tööjõumaksud riigile maksmata. Jälitusloas esitatakse tõendusteabe loetelu, mida on vaja koguda KrMS § 126 5 sätestatud jälitustoiminguga (nt tuvastada kahtlustatavate liikumisi ja omavahelisi kohtumisi rahade liikumisega samadel või lähedastel aegadel, tuvastada kuriteoga seotud teisi isikuid, nende
osaluse astet ja vormi) ja kirjeldatakse põhjalikult asjaolusid, mille tõttu ei ole tõendite kogumine tavapäraste menetlustoimingutega võimalik (nt isikud on ettevaatlikud ja konspiratiivsed kuriteo toimepanemine on rajatud pealtnäha juriidiliselt korrektsetele tehingutele, mis on hajutatud nii seotud ettevõtete kui asukohtade osas...omavahelised lepingud ja arveldused on vormistatud korrektselt, loa lk 2). Kohtu hinnangul nähtuvad jälitusloa põhjendustest nii asjaosaliste tegevused kui ka nende poolt tegevuste varjamiseks kasutatud võtted (erinevate äriühingute kasutamine) kui ka eesmärgi saavutamiseks kasutatud võtted (deklareerija on varatu ja tegevuseta). On tekkinud kahtlus tehingute näilisuses ja hästi organiseeritud maksupettuses ja kriminaalasjas tõenduslikku väärtust omava tõendusteabe kogumine muude menetlustoimingutega on maksukuritegusid toime panevate isikute vastutusele võtmist ohtu seadev. Jälitusloast on selgelt arusaadav, et kui seni on asjaosalised oma tegevust varjanud, kasutanud nii tegevuse hajutamist kui pealtnäha korrektset vormistamist, siis edaspidine vajaliku tõendusteabe kogumine ei ole võimalik tavaliste menetlustoimingutega. Kohus on seisukohal, et arvestades konkreetses loas esitatud faktiliste asjaolude pikka kirjeldust ja piisavat hulka fakte, võimaliku kuriteoskeemi ja käitumismustri kirjeldust, ei ole mõistliku lauseehituse ja semantilise arusaadavuse huvides võimalik kõiki neid asjaolusid ja kirjeldusi esitada ühes lauses ultima ratio põhimõtte põhjendusena. Seostamine konkreetse asja faktiliste asjaoludega, sh põhjendused kuriteo raskelt avastatavuse kohta, hästi organiseerituse kohta jm taolise kohta, ongi esitatud juba eespooltoodud pikemates kirjeldustes. Kohtu hinnangul sisaldab luba piisavaid põhjendusi ultima ratio abinõu rakendamiseks, sh seostatuna konkreetse kriminaalasja faktiliste asjaoludega. On õige kaitsja J. Urrese kõnes märgitu, et jälitustoimingu loas nr 338 08.04.2015. s ei sisaldu kahtlustatavate nimede ega kuritegeliku käitumise hulgas Jaanus Kukebali ega Turvamaailm AS-i. Samas ei annagi see jälitusluba õigust teha jälitustoiminguid ei J. Kukebali ega AS Turvamaailm suhtes. Kaitsja etteheide AS Turvamaailm pangakonto väljanõudmise teemal (kaitsekõne p 64.4) ei kuulu jälitustoimingute temaatikasse, see on avalik menetlustoiming (V kd, tl 151-153). Ahto Kiil oma kaitsekõnes (XXXIII kd, tl 12) viitab jälitustoimingu loas 08.04.2015. a punktis 2 esitatud väitele ja märgib ühe võimalusena, et prokuratuur ei ole esitanud kohtule kõiki jälitustegevusega seotud materjale. Kohus sedastab, et süüdistusaktis on tõendina märgitud numbri 2-5. all Põhja Ringkonnaprokuratuuri sideettevõtjatelt andmete nõudmise luba 31.03.2015. a ja 05.05.201. a5, millega nõuti välja (teiste hulgas) Ahto Kiili mobiiltelefonide abonentnumbrite elektroonilise side andmed. Seda tõendit ei ole kohtule esitatud. Kuna viidatud jälitusloas nr 338 08.04.2015. a on tõepoolest tekst „...hetkel kui logiti Ahto Kiili mobiili ID kasutades OÜ XXX e-Maksuameti kontole, asus Ahto Kiil Tartus“, on alust teha järeldus, et sellise väite aluseks on sideettevõtjalt saadud andmete protokollis (süüdistusakti tõend 2-5) sisalduv teave ehk KrMS § 901 lg 2 järgi kogutud teave. Kohus märgib, et sideettevõtjalt saadud andmetele viitamine jälitusloas ei muuda jälitusluba nr 338 ebaseaduslikuks. Esmalt seepärast, et väide Ahto Kiili mobiili-ID kasutamisest ja tema asumisest samal ajal Tartus ei ole olnud ainus argument jälitusloa andmiseks. Teisalt seepärast, et ajal, mil jälitusluba aastal 2015. a anti, kehtis KrMS § 90 1 lg 2, mis võimaldas uurimisasutusel prokuratuuri loal teha päringu elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 loetletud andmete kohta. KrMS § 90 1 lg 2 redaktsiooni muutus on toimunud pärast seda kui Euroopa Kohus avaldas 02.03.2021. a lahendi asjas C746/18 elektroonilise side seaduse § 1111 lg 2 ja KrMS § 901 lg 2 kohta. Riigikohus avaldas asjas 1-16-6179 seisukoha, et ESS § 1111 lg 2 ja KrMS § 901 lg 2 vastuolu EL-i õigusega veel iseenesest kaasa sideettevõtjalt saadud andmete protokollide tõendina lubamatuks tunnistamist (p 53).
Järgmistes prokuratuuri poolt antud jälitustoimingute lubade tekstis on esitatud järjest rohkem faktilisi asjaolusid, st iga järgmise loa väljaandmisel on arvesse võetud vahepeal kogunenud teavet ja jälitustoimingute kokkuvõtetes sisalduvat. Jälitustoimingute tegemise vajalikkuse põhjenduseks esitatakse ka näiteks selliseid argumente, et isikud on süüdistatavad teises kriminaalasjas (nr 1-13-6111), milles neid süüdistatakse samuti maksualaste kuritegude toimepanemises, need asjaolud annavad alust arvata, et nad võivad arvestada enda salajase jälitamise võimalikkust, neil on varasem kogemus ja teadlikkus sel viisil kogutud tõendite osas ja nad on eriti ettevaatlikud. Või et saadud informatsioonist selgub, et pealtkuulatavate isikute teadlikult konspireeritud suhtlemine, vestlusi peetakse väga napisõnaliselt ja legendeeritult. Kohtu hinnangul vastavad prokuratuuri poolt antud jälitustoimingute load kohtupraktikas kujunenud seisukohtadele ja on välja antud seaduslikult. VII-2 Isikulised tõendiallikad Süüdistatav Jaanus Kukebal andis kohtumenetluses ütlusi, kirjeldades ennast kui tavalist turvajuhti kõnealustes äriühingutes, kuid kiites K. T. kui fantastilise töövõimega noort inimest ja R. J. kui head juhti. J.Kukebal kirjeldas oma laiahaardelist äritegevust, sh Venamaal ja varasemaid kokkupuuteid R.P. Jaanus Kukebali ütlused tuleb lugeda usaldusväärseks osaliselt. Kohus on tõendite hindamise protsessis tuvastanud Jaanus Kukebali konkreetsete ütluste olemist vastuolus muude objektiivsete tõenditega, mida kohus kohtulahendis ka käsitleb. Jaanus Kukebali ütluste hindamisel arvestab kohus, et tehingu näilikkus ja maksupettuse kahtlus kahandavad tehinguosaliste tehingu toimumise kohta antud kinnituste usaldusväärsust (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-83-13 p 14). Kohus arvestab Jaanus Kukebali ütlusi osas, milles need ei ole ümber lükatud muude tõenditega. Süüdistatav Teet Raatsini küsitlemine kohtumenetluses toimus nelja päeva kestel, kuid seejärel loobus ta ütluste andmisest ja keeldus, et tema ütlusi ristküsitlusel kasutataks tõenditena. KrMS § 288 lg 10 alusel kohus tema ristküsitlusel antud ütlusi ei kasuta ega analüüsi. Prokurör andis kohtule üle Teet Raatsini kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XXIXkd, tl 74-94), mida kohus arvesse võtab. Prokurör andis kohtule üle ka S. V. kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XXV kd, tl 112-123, 124-133). Kohus, võrrelnud nende ütluste sisu teiste asjas olemasolevate tõenditega, on seisukohal et ütlusi saab arvestada usaldusväärsetena osaliselt, s.o osas, milles need riimuvad muude asjas kogutud tõenditega, nt andmetega sularaha väljavõtmise kohta AS-st XXX. Muus osas, s.o osas, et isik ei ole kuulnud midagi AS-st Turvamaailm ja OÜ Delta Security, ei loe kohus neid ütlusi usaldusväärseks, kuna need ei ole kooskõlas muude uuritud tõenditega. Kohus küsitles K. T. tunnistajana. K. T. on juba varasemalt avalikustanud oma positsiooni ja tema suhtes on menetlus lõpetatud KrMS § 205 alusel ehk kui isik on osutanud kaasabi avaliku menetlushuvi seisukohalt olulise kuriteo avastamiseks. Sellise isiku küsitlemine tunnistajana on lubatav. Võimalus K. T. kui tunnistajale kohtuistungil ristküsitluses küsimusi esitada oli nii prokuröril kui ka kaitsjatel. Tunnistaja vastused küsimustele olid eluliselt usutavad, sh kooskõlas esitatud dokumentidest nähtuvaga. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1131-13 p 13 pidanud võimalikuks ka ütluste osalist ebausaldusväärsust: Kahtluste olemasolu iseenesest ei tähenda veel seda, et sellised ütlused tuleks tõendikogumist automaatselt kõrvale jätta ka osas, milles vastuolud puuduvad, vaagimata seejuures kriminaalasja eripära. Kujunenud olukorras tuleb kohtul aga veenvalt põhjendada, missugused on need konkreetsed asjaolud, mis võimaldavad isiku ütlusi tõendina osaliselt arvestada.“ Tõendi tunnistamine usaldusväärseks tähendab peamiselt kohtu veendumust, et see tõend kajastab uuritava kuriteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik kriminaalmenetluses ka taasesitada. Ütluste kui
isikulise tõendiallika usaldusväärsust seostatakse näiteks ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-100-15 p 16). Samuti on oluline arvesse võtta ütluste andmise asjaolusid ja seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja teab seda. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega. Küsimus selle kohta, kas ja missugustel tingimustel ütlusi osaliselt arvestada saab, tuleb lõppude lõpuks lahendada igas kohtuasjas eraldi (Riigikoht otsus nr 3-1-1-131-13, p 14). Kaitsjate taotlust kutsuda tunnistaja K. T. teistkordselt ütlusi andma kohus ei rahuldanud. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust on võimalik kontrollida ka muul viisil kui teda uuesti küsitledes. Asjas on olemas hulgaliselt kirjalikke tõendeid, mille abil on kohus kontrollinud tunnistaja K. T. ütluste usaldusväärsust käesolevas asjas ja vastuolusid, mis annavad aluse lugeda selle tunnistaja ütlused ebausaldusväärseks, ei ole esinenud. Kohus on kontrollinud K. T. ütluste kooskõla teiste tõenditega ja isikute ütlustega ja K. T. ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks ei ole alust, oma ütlustega süüstas see tunnistaja ka iseennast. Kaitsjate Indrek Põdra ja Janar Urrese, süüdistatav Teet Raatsin väited, et K. T. ütlused on ebausaldusväärsed, ei ole menetluses kinnitust leidnud. Kohus küsitles tunnistajana R. P. (kohtuistungid 07.03.2022-28.04.2022 XXVII kd) selgitades talle KrMS § 71 lg 2 p 1 ja § 287 1 lg 5 alusel eelnevalt õigust ütlusi mitte anda ja mitte hoiatades teda kriminaalkaristuse eest. Kohus käsitleb R.P. ütlusi kui üldist selgitust sündmuste tausta ja isikute omavaheliste suhete kohta. R.P. ütluste andmise viis, s.h. ulatusliku ajaloolise ülevaate andmine ja tema enda rolli kirjeldamine selles võimaldab teha järelduse, et R.P. on laiahaardeline tegutseja erinevates majandusvaldkondades ja hoiab ennast ka tööjõurendiskeemi toimimisega kursis. Selgub R.P. ilmne pahameel K.T. suhtes ja vastavad ütlused. Et tööjõurendiskeemis koostöö ei katkenud 2015.kevadel mitte K. T. tõttu, vaid põhjusel, et tööandjad jätsid töötajatele palgad välja maksmata, on asjas kinnitust leidnud muude tõenditega. XXX OÜ (registrikood XXX), juhatuse liige perioodil 07.09.2009. a kuni 14.03.2014. a ja 05.05.2016. a kuni 03.05.2018. a R. P., perioodil 14.03.2014. a kuni 05.05.2016. a Teet Raatsin, on esitanud perioodil 01.01.2014. a - 25.11.2016. a hulgaliselt taotlusi teiste äriühingute maksuvõlgade tasaarvestamiseks XXX OÜ tagastusnõudega riigi vastu. XXX OÜ esitas volitatud isiku Teet Raatsin kaudu 2009.a juunikuu kohta parandatud andmetega käibedeklaratsiooni, milles deklareeris valeandmeid - sisendkäibemaksu all XXX OÜ arve nr 1 käibemaksuga summas 8 449 164 000 krooni, s.o 540 000 000 eurot. Sellise käibedeklaratsiooniga soovis XXX OÜ saada riigilt tagasi tagastusnõude näol 540 000 000 eurot. Maksu- ja Tolliamet algatas tagastusnõude kontrollimiseks kontrollimenetluse, mille tulemusena koostati maksuotsus, millega vähendati XXX OÜ juuni 2009. a käibedeklaratsioonil kajastatud käibemaksu 540 000 000 euro võrra, millega vähenes ka XXX OÜ enammakse summa. Kohtule ei ole esitatud 27.12.2012. a maksuotsust, kuid jõustunud kohtulahendist (Tartu Halduskohtu 22.12.2014. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-13-678 (XX kd, tl 55-59)) nähtub, et XXX OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.12.2012. a maksuotsuse nr 12.2-3/9676-38 tühistamiseks on jäetud rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus on 22.06.2016. a (XX kd, tl 60-67) jätnud Tartu Halduskohtu 22.12.2014. a otsuse muutmata ja Riigikohus on jätnud 08.09.2016. a XXX kaebuse menetlusse võtmata (tl.68). Nende tõendite alusel oli XXX OÜ-le teada juba 27.12.2012. a, et XXX OÜ-l ei ole 540 000 000 euro ulatuses tagastusnõuet riigi vastu. Sellele vaatamata on Teet Raatsin XXX OÜ ja XXX OÜ juhatuse liikmena esitanud 08.05.2015. a Maksu- ja Tolliametile teavituskirja (XX kd, tl 10), millega teavitatakse maksuhaldurit, et need kaks äriühingut ja lisaks veel XXX OÜ (ja veel kaks äriühingut) on igaüks omandanud XXX OÜ käest viie miljoni euro suuruse nõude Maksu- ja Tolliameti vastu. Seejuures viidatakse kirjas Tartu Maakohtu otsusele kriminaalasjas nr 1-1371
6111, „milles kohus on jõudnud selgelt seisukohale, et tehing XXX OÜ ja XXX OÜ vahel on õiguspärane“. Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2016. a otsusega (XX kd, tl 14-47) on Tartu Maakohtu viidatud 19.12.2014. a otsus tühistatud ja tehtud uus otsus, millega on R. P. süüdi tunnistatud muuhulgas OÜ XXX 2009. a juunikuu käibedeklaratsioonis valeandmete esitamises. Käesolevas kriminaalasjas on Ahto Kiil ja tema kaitsja ning Teet Raatsin tõstatanud küsimuse sellest, kas neil oli õigus uskuda kahes kohtuastmes (Tartu Maakohtu 19.12.2014. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 26.06.2015. a otsus) tehtud otsuseid, milles tunnistati XXX OÜ tagastusnõude aluseks olnud tehingud õiguspäraseks ja seda arvestades omandada XXX OÜ lt nõuded Maksu- ja Tolliameti vastu. Kohus käesolevat asja lahendades on seisukohal, et XXX OÜ-l ega selle tagastusnõuet kasutada soovivatel isikutel ei saanud olla õigustatud alust uskuda sellise tagastusnõude olemasolu. Maksukohustus kuulub haldusmenetluse kontrollialasse. Maksukohustuse õiguspärasuse/kehtivuse osas tuli isikutel juhinduda selle kohta tehtud maksuotsusest ja halduskohtu otsustest, mitte tugineda kriminaalasjas nr 1-13-6111 tehtud otsustele. Et maksumenetluses arvestatakse maksumenetluses kogutud tõenditega ja kriminaalmenetluses võetud seisukohad arvesse ei tule, on öelnud ka Tartu Halduskohus juba oma 22.12.2014. a otsuses. XXX OÜ ja XXX OÜ juhatuse liige Teet Raatsin, teatades Maksu- ja Tolliametile 5 miljoni euro suuruste nõuete omandamisest Maksu- ja Tolliameti vastu, on arvestanud enda juhitavate äriühingute maksukohustuste puhul, et neid ei tule täita äriühingul endal, vaid maksukohustuse täitmine jääb seotuks tasaarvestusega. Maksu- ja Tolliamet on teinud Teet Raatsinile vastuseks otsuseid (11.12.2015. a otsus XIX kd, tl 223-230, muud otsused tl 226269), et Maksu- ja Tolliamet ei aktsepteeri viidatud enammakset ja haldus- ja kriminaalasjas pooleliolevad vaidlused ja tuvastatud asjaolud neid seisukohti ei muuda. Sellises olukorras ei saa süüdistatavad kaitsta ennast väitega, et neil oli alus arvestada maksukohustuse tasaarvestamise võimalusega XXX enammakse arvel. R. P. seotus XXX OÜ tagastusnõue pärineb ajast, mil äriühingu juhatuse liige oli R. P.. Sedakaudu on tööjõurendiskeemi tulnud võimalus mitte tasuda maksukohustusi ise, vaid tasaarvestada need XXX OÜ enammaksega. Et selline võimalus oli olemas, sellele tugineti ja sellest oli teavitatud nii Jaanus Kukebali kui ka K. T., selgus nende ütlustest. Kohtuliku uurimise käigus on selgunud, et R. P. roll tööjõurendiskeemis avalikustus keerulisel hetkel - näiteks siis, kui näiliku tööjõurendi pakkujate ja kasutajate vahel tekkisid erimeelsused ja neid lahendati läbirääkimistel, kus osalesid Teet Raatsin, R. P. ja K. T. Kohtumenetluses uuritud telefonikõnedest Teet Raatsini ja R. P. vahel selgub, et Teet Raatsin saab R. P. juhiseid kuidas saab lahendada probleemi, et töötajad jäid ilma palgata - selleks on vaja teha nõude loovutamise lepingud. Tegelikkuses sellised lepingud ka tehti. R. P. annab Teet Raatsinile juhiseid alustada kokkusaamisi koostöö taastamiseks, osaleb selles ise, koostöö taastati. R. P. postulaadid teemal, et süsteem peab töötama nii, et selles osalevad kõik vajalikud inimesed, igaühel on selles oma roll, seda tuleb täita, „kui olen ülemus, siis kehtestan reeglid, elame selle järgi“ ja et vajadusel ehitab ta uue süsteemi üles, kuulduvad telefonikõnes Teet Raatsiniga 07.07.2015. a kell 11.05. See on süsteemi korraldaja manifestatsioon. Et tööjõurendiskeemis laekuva raha kasutamise üle oli lõplik otsustusõigus R. P. (XXX OÜ-le laekunud raha liikus enamasti XXX OÜ kassasse), selgub Teet Raatsini ütlustes kohtueelses menetluses. VIII Läbiotsimine XXX OÜ ruumides
Kriminaalasjas on kahtluse alla seatud XXX OÜ ruumides toimunud läbiotsimise seaduslikkus. Ette on heidetud, et menetleja on läbi otsinud rohkem ruume, kui kohtumäärus seda võimaldas, lisaks ei oleks tohtinud läbiotsida kõike ruume, kuna neid kasutasid ka teised äriühingud. Harju Maakohtu 10.02.2016. a määrusega (XI kd, tl 198-204) on eeluurimiskohtunik lubanud toimetada läbiotsimise XXX OÜ poolt renditavates XXX, Tallinn asuvas 14-korruselise büroohoone 11.korrusel numbriga 39 tähistatud kontoriruumis, mis koosneb peaukse kaudu sisenevast avatud põhiruumist ja selle kaudu sisenevast kahest eraldatud ruumist, leidmaks määruses toodud objekte. Kohtu 10.02.2016. a määrusest nähtub üheselt, et eeluurimiskohtunik andis loa toimetada läbiotsimine XXX OÜ poolt renditavas kontoriruumis nr 39 (XXX). Eeluurimiskohtunik on täpsustanud, et kontoriruum koosneb peaukse kaudu sisenetavast avatud põhiruumist ja selle kaudu sisenetavast kahest eraldatud ruumist. Nõustuda saab prokuröri seisukohaga, et asjaolu, mitmest eraldi ruumist kontoriruum koosneb, on üksnes täpsustus ning määrusest ei tulene, et lubatud on läbiotsimist teostada üksnes XXX OÜ renditava kontoriruumi mõnes üksikus ruumis. Õigusalases kirjanduses on leitud, et läbiotsimiskohtade loetelu (hoone ruum, sõiduk, piirdega ala) tuleks käsitada näitliku loeteluna. Regulatsiooni eesmärk ei ole selles, et keelata läbiotsimine kohtades, mille paigutamine sellesse loetellu võib tekitada vaidlusi. Eesmärk on selles, et kuriteo asjaolude selgitamiseks vajaliku teabe kogumine mis tahes kodu puutumatusega kõige laiemas mõttes hõlmatavatest kohtadest saab toimuda vaid läbiotsimismääruse alusel (E. Kergandberg. Kriminaalmenetluse seadustik. Komm vlj. Tallinn: Juura 2012, § 91 komm 5). Kohtule esitatud XXX asuva büroohoone (XXX) 11.korruse plaanist ning seal asuva kontoriruumi nr 39 plaanist (XXXI kd, tl 319) nähtub, et XXX ja XXX OÜ kontoriruum nr 39 koosneb küll rohkematest ruumidest, kui see on loetletud Harju Maakohtu 10.02.2016. a määruses, kuid käesoleval juhul ei ole tegemist asjaoludest tulenevate väga selgete piirangutega, et läbi lubatakse otsida üksnes väga piiritletud kontoriruumi osa. Kohtumäärusega on antud luba otsida läbi XXX OÜ poolt renditavates XXX asuvas 14-korruselise büroohoone 11.korrusel numbriga 39 tähistatud kontoriruumis tervikuna. Harju Maakohtu 10.02.2016. a resolutsiooni punkt 1 kohaselt on läbiotsimise eesmärgikus muu hulgas leida XXX OÜ, XXX OÜ, OÜ Delta Security, Turvamaailm AS; Joy Grupp OÜ, XXX OÜ, OÜ XXX, XXX OÜ, OÜ XXX, XXX OÜ ja XXX OÜ ning O. V., S. V., Teet Raatsini, Ahto Kiili ja R. P. või nendega seostatavaid kõiki tehinguid kajastavaid materjale perioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a (lepingud, tšekid, arved, aktid jne). Seega on viidatud määruses loetletud kõik XXX gruppi kuuluvad ning samade isikute kontrolli all olevad äriühingud, sh XXX OÜ, kellega seonduvad dokumendid võivad kriminaalasjas tähtsust omada. Puutuvalt kaitsjate etteheitesse, et läbiotsimise käigus on ära võetud liigseid asju, sh asju mida määruses loetletud ei ole, märgib kohus järgmist. Kohtu 10.02.2016. a määruses on otsitavate esemete loetelu jäetud lahtiseks, kuna käesoleval juhul ei ole olnud võimalik täpselt määratleda, milliseid dokumente skeemi kaastatud äriühingud on omavahel sõlminud. Ka õigusalases kirjanduses (E. Kergandberg. Kriminaalmenetluse seadustik. Komm vlj. Tallinn: Juura 2012, § 91 komm 3) on leitud, et konkreetse(te) individuaaltunnustega piiritletud otsitavate esemete loetlemine läbiotsimismääruses ei ole ega saagi alati olla nõutav. Seega saab nõustuda prokuröri seisukohaga, et menetlejale on jäetud teatud otsustusvabadus kohapeal olukorda hinnata ja võtta kaasa asjad millel võib olla puutumust. Ei saa kohapeal nõuda süvaanalüüsi, kas see ikka puutub asjasse või mitte. Läbiotsimisel ära võetud esemed, mis ei ole osutunud asjassepuutuvaks, on isikutele tagastatud ning asjassepuutuvad esemed/dokumendid on kriminaalasja materjalide juures.
Asjaolu, et kohtu 10.02.2016. a määruses on XXX OÜ märgitud kahtlustatavana, on ilmselge eeluurimiskohtuniku viga. Kohtumääruse põhjendavas osas on nõuetekohased viited selle kohta, et XXX OÜ näol on tegemist muu isikuga (mitte kahtlustatavaga). Prokuröril ei olnud pädevust määrust ise välja anda, mistõttu on vastav taotlus ka kohtule esitatud. Läbiotsimise kohta XXX OÜ ruumides on koostatud läbiotsimisprotokoll 16.02.2016. a (XI kd, tl 206-2013). Läbiotsimisprotokollist nähtub, et läbiotsimise juures viibisid K. P., O. V. ja S. V.. Enne menetlustoimingu algust tehti XXX OÜ juhatuse liikmele ettepanek anda läbiotsimismääruses viidatud materjale vabatahtlikult välja. K. P. ja O. V. andsid dokumente vabatahtlikult välja. Läbiotsimisprotokollile on lisatud hulgaliselt käsikirjalisi märkusi XXX OÜ juhatuse liikme K. P. kaitsja vandeadvokaadi abi Kevin Siivelti poolt, veel K. P. käsikirjalisi märkusi kahel lehel (tl 214-215). Prokuratuur käsitles neid kaebusena, mille läbivaatamise kohta on koostatud 15.03.2016. a kaebuse rahuldamata jätmise määrus (XXIX kd, tl 64-67). XXX OÜ ruumides 16.02.2016. a teostatud läbiotsimine on olnud seaduslik ning kogutud tõendid on saadud samuti seaduslikult. IX Ahto Kiili arvuti vaatlusesse puutuv Prokuratuuri 15.02.2016. a määruse (XIII kd, tl 178-179) alusel teostati 16.02.2016. a läbiotsimine Ahto Kiili elukohas aadressil XXX. Läbiotsimisprotokollist (XIII kd, tl 181-183) nähtub, et Ahto Kiili elukoha läbiotsimise käigus võeti muu hulgas ära elutoast kirjutuslaua pealt musta värvi sülearvuti Acer Aspire (protokolli punk 17), mis pakendati kilekotti ja suleti turvatõkkega FT0406317. Lisaks võeti elutoa diivanilt ära Ahto Kiili sõnul XXX kuuluv musta värvi sülearvuti Acer (mudel MS2393). Arvuti pakendati turvakotti nr 477937. Kohtumenetluses tõusetus küsimus, kummast Ahto Kiili elukoha läbiotsimisel ära võetud sülearvutist Acer on leitud kriminaalasjas tähtsust omavad failid. Läbiotsimisprotokollis ei ole fikseeritud kummagi sülearvuti seerianumbrit ega ka muid täpsustavaid tunnuseid. Süüdistusakti tõendite loetelu punktis 14-5 on märgitud asitõendi vaatlusprotokoll 29.03.2017.a Ahto Kiili elukohas XXX leitud ja ära võetud sülearvuti Acer Aspire OneD257 kopeeritud failide kohta. Süüdistusakti punktides 14-7.1-14-7.10 on toodud arvutist leitud ning kriminaalasjas tähtsust omavate failide nimed. Prokurör esitas 25.10.2021. a toimunud kohtuistungil täiendava tõendina asitõendi vaatlusprotokolli kuupäevaga 16.02.2016. a (XII kd, tl 233). Vaadeldud objektiks on olnud Ahto Kiili elukohast ära võetud sülearvuti Acer Aspire ES1-311-C8YN, SN:NXMRTL018449173BD6600, mis oli pakendatud kilekotti, millel plomm nr 477937. Kopeeritud andmefaili nimi on XXX, MD5-väärtus XXX. 29.03.2017. a asitõendi vaatlusprotokollist (vaadeldavad objektid punkt 17) nähtuvalt on vaadeldud objektiks sülearvuti Acer kõvakettast tehtud koopia XXX, MD5-väärtusega XXX. Menetlusdokumendist nähtub, et enne vaatlust veenduti, et koopiafaili MD5-väärtus ei ole muutunud (punkt 4). Andmekandja koopialt XXX leiti 13 kriminaalmenetluses võimalikku tähtsust omavat faili. Käesolevalt on oluline, et failid kattuvad täielikult süüdistusakti punktides 14-7.1-14-7.10 toodud failidega. Seega saab teha järelduse, et kriminaalasjas tähtsust omavad tõendid leiti Ahto Kiili elukohast XXX elutoast diivanilt ära võetud arvutist Acer Aspire ning mis Ahto Kiili enda väidete kohaselt kuulub XXX. Prokurör on kinnitanud 25.10.2021. a toimunud kohtuistungil, et
süüdistusaktis on ekslikult märgitud sülearvuti Acer Aspire OneD257. Eksitus on üksnes arvuti nimes. Tõendite päritolu ja saamislugu on jälgitav ning selge. Sülearvuti Acer (MS2393) koos toitejuhtmega (esemed olid pakendatud turvakotti nr 477937) on 17.02.2016. a tagastatud Ahto Kiili XXX allkirja vastu. Kohus peab vajalikuks märkida, et 15.02.2016. a läbiotsimismäärusega anti menetlejale luba teostada läbiotsimine Ahto Kiili elukohas, leidmaks muu hulgas arvuteid ja muid andmekandjaid, mis on vajalikud kriminaalasja lahendamiseks. Sülearvuti, mille vaatlusel leiti kriminaalasjas tähtsust omavaid faile, oli Ahto Kiili elukohas. Tähendust ei oma, et arvuti võis kuuluda Ahto Kiili XXX, kuna see ei välista võimalust, et arvutit võis kasutada ka Ahto Kiil. Enne läbiotsimist tehti Ahto Kiilile ettepanek anda vabatahtlikult välja läbiotsimismääruses märgitud esemed. Ahto Kiil nõustus ning andis vabatahtlikult välja menetlust puudutavad dokumendid, andmekandjad ja arvutid. Ahto Kiili elukoht otsiti läbi vahetult pärast tema kinnipidamist, mille käigus oli menetleja talle kahtlustatava õigusi selgitanud. Tõendid, millele seejärel Ahto Kiili kaasabil ligipääs saadi, on lubatavad. Tõendi usaldusvääruse aspektist märgib kohus, et kui asitõendi vaatlusprotokollil 16.02.2016.a (XIII kd, tl 233) on märgitud kõnealuse arvuti MD5 väärtus (räsiväärtus) tähtede ja numbrite kombinatsioonina, siis vaatlusprotokolli koostamisel 29.02.2017. a (XIII kd, tl 192-194) on see MD5-väärtus täpselt sama kombinatsioon. Asjaolu, et protokollil puuduvad kopeerimise ja vaatluste katkestamise ja alustamise kellaajad, ei vähenda kohtu hinnangul tõendi usaldusväärsust. Kohus küsitles kohtuistungil 10.01.2022. a (XXVII kd, tl 26-43)tunnistajaid M. K. ja G. K., kes on asitõendi (Ahto Kiili elukohast ja sõidukist ära võetud esemed) vaatluse 29.03.2017. a läbi viinud. Samuti need tunnistajad olnud XXX OÜ-s toimunud läbiotsimisel. Tunnistaja M. K. andis detailseid vastuseid esitatud küsimustele Ahto Kiili arvuti vaatluse kohta, sh arvas tunnistaja, et kellaaja puudumine vaatlusprotokollis on inimlik eksitus. Protokolli kuupäev on selle vormistamise ja toimingu lõpetamise kuupäev. Tunnistaja arvates kestis nende dokumentide ja koopiate läbivaatamine nädalaid. Andmeid otsiti märksõnade kaupa. Tunnistaja G. K. osales vaatlusel vaneminspektorina, kelle ülesanne läbiotsimisel ja vaatlusel oli digitaalsete asitõendite kopeerimine ja analüüs. Tunnistaja andis ütlusi vaatlusel andmekandjate kopeerimise ja vaatluste teostamise kohta, et neid tehti nädalate viisi, vahepeal katkestati ja seda ei fikseerita. Kopeerimisprotokollide kohta on logifailidest näha, millal esimene ja viimane toiming sai tehtud. Kui koopiate tegemist ja vaatlust peatatakse ja järgmine kord alustatakse, siis läbitöötatud andmete peal on juba analüüs olemas räsiväärtuse kohta. Räsiväärtuse püsimise ja muutumise kohta andis samal kohtuistungil ütlusi ka tunnistaja M. T., kes on uurimistoimingutes osalenud. Tunnistaja ülesandeks on toimingutel erinevate seadmete ja andmekandjate kopeerimine ja vaatlemine. Tunnistaja andis selgitusi kasutatud tehnikavahendite, tarkvara ja analüüsiarvuti kohta. Üldiselt kasutatakse tarkvara XRY, mis loob ise arhiivifaili. Tunnistaja selgitas, et tarkvara on loodud eesmärgiga üksnes andmeid nö tõmmata, mitte juurde kirjutada või muuta. Tarkvara ja seadmed välistavad igasuguse sekkumise neisse andmetesse, kasutajaandmed jäävad muutmata. Tunnistaja selgitas ka räsiväärtuse arvutamist ja selle olemust. Kui luua fail, arvutada selle räsiväärtus ja kui see fail avada ja seal midagi muuta, saab teise räsiväärtuse. Räsiväärtus on unikaalne tähtedest ja numbritest koosnev andmejada, võib nimetada digitaalseks sõrmejäljeks. Kopeerimiste alustamise ja lõpetamise kellaaegu ei märgitud tol ajal protokollidele. Praegu seda tehakse. Kohus leiab, et küsitletud tunnistajad on andnud põhjalikke selgitusi andmekandjate kopeerimiste ja vaatluste toimetamise kohta. On eluliselt usutav, et uuritud mahus andmekandjaid ja seadmeid ei ole kopeeritav ja vaadeldav lühikese aja jooksul, st ilma pause
ja katkestusi tegemata. Asjaolu, et nende toimingute igakordseid algus-, katkestamise ja lõpuaegu ei kajastata asitõendiks oleval protokollil, on kohtu hinnangul otstarbekas ja see ei kahjusta ka selle tõendi sisuks olevate andmete usaldusväärsust. X Tuvastatud asjaolud Kohus, olles uurinud kõiki esitatud tõendeid, jälginud neis kajastuvate tegevuste toimumise ajalist järjestust, tegevuste põhjusi ja sisulist seotust, on jõudnud veendumusele, et 2014. aasta novembris toimis näiliku tööjõurenditeenuse pakkumine äriühingute poolt, mille juhatuse liikmed olid Teet Raatsin ja Ahto Kiil. Välja renditavad töötajad olid tööle registreeritud äriühingutesse XXX OÜ ja XXX OÜ ja neid töötajaid renditi välja teiste, samuti Teet Raatsini ja Ahto Kiili kontrolli all olevate äriühingute (XXX OÜ, XXX OÜ) kaudu kasutajaettevõtetele, kelleks olid ka AS Turvamaailm, Delta Security OÜ ja Joy Grupp OÜ. Uuritud tõenditest nähtub, et tööjõurendiskeemi erinevates tegevustes ja kindlates rollides osalesid veel O. V., S. V. ja R. P.. Näiliku tööjõurenditeenuse pakkumine AS-le Turvamaailm ja OÜ-le Delta Security kestis süüdistusse hõlmatud perioodil 2014. a novembrikuust kuni 2015. a kevadeni (märts-aprill), mil see senisel kujul katkes osaliste vaheliste erimeelsuste tõttu. Inimesed, kes seni olid renditöötajateks vormistatud, vormistati tööle AS-i Turvamaailm ja OÜ Delta Security. 2015. aasta suve jooksul toimunud läbirääkimiste tulemusel näilik tööjõurenditeenuse müümine AS-le Turvamaailm ja OÜ-le Delta Security jätkus nii, et sellesse kaasati XXX OÜ, mis oli Jaanus Kukebali ja K. T. enda kontolli all. Nii ostsid AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security perioodil august 2015. a kuni detsember 2015. a tööjõurenditeenust XXX OÜ-lt, kes rentis töötajad omakorda Teet Raatsini juhitud äriühingutelt XXX OÜ ja XXX OÜ. Sellise tööjõurendiskeemi kasutamise eesmärk Jaanus Kukebali jaoks oli maksueelise saamine, kuna tema juhitud AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ vabanesid tööjõumaksude tasumise kohustusest ja said ühtlasi tasuda tööjõurendi eest esitatud arveid, mis sisaldasid käibemaksu, mida oli võimalik kajastada käibemaksuarvestuses sisendkäibemaksuna ja mis võimaldasid tasumisele kuuluvat käibemaksu vähendada. Sellise skeemi kasutamine võimaldas ka äriühingutest maksuvabalt raha välja viia, mille arvel tasuda skeemis osalejatele, aga ka maksta AS Turvamaailma ja OÜ Delta Security töötajatele palka sularahas, mida TSD-l ei deklareeritud ja millelt seega ka makse ei tasutud. Kasutades teiste osaliste (O. V., S. V., Teet Raatsin, R. P., Aahto Kiil) poolt töös hoitud tööjõurendiskeemi toimimist, esitas Jaanus Kukebal raamatupidaja K. K. vahendusel perioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a maksuhaldurile valeandmeid AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ tasumisele ja kinnipidamisele kuuluva sotsiaalmaksu ja tulumaksu kohta, jättes oma juhitavate äriühingute töötajatele tehtud töötasude väljamaksed, aga ka neilt arvutatavad maksud ja maksed olulises osas deklareerimata. Turvamaailm AS ja Delta Security OÜ poolt XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ kontodele kantud summadest üks osa kasutati AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security töötajatele töötasude väljamaksmiseks, ülejäänu kasutati tööjõurendiskeemis osalenutele teenuseprotsendi tasumiseks ja tagastati sularahas Jaanus Kukebalile ja K. T.. Sellised summad, mida töötasudeks ei kasutatud (AS Turvamaailm puhul oli see summa 187 208 eurot, Delta Security OÜ puhul 410 269,71 eurot), loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuluks, millelt tuleb tasuda tulumaksu. Tulumaks AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ ettevõtlusega mitteseotud kulult perioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a on deklareerimata ja tasumata. Maksuhaldurile on Jaanus Kukebali poolt valeandmeid esitatud ka perioodi november 2014. a kuni detsember 2015. a käibedeklaratsioonides, kuna AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ
käibedeklaratsioonides on raamatupidajal lastud kajastada XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ nimel tööjõurenditeenuse eest esitatud arveid, mis sisaldasid käibemaksu, teades, et tegelikult ei ole tööjõurenditeenust osutatud ega saadud. Arvetel näidatud käibemaks on kajastatud AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ sisendkäibemaksu hulgas, mille tulemusena vähenes tasumisele kuuluv käibemaks. Samasugust näiliku tööjõurendi skeemi kasutati ka OÜ Joy Grupp huvides J. L. poolt, millele Teet Raatsin osutas vaimset ainelist ja füüsilist kaasabi ja Ahto Kiil osutas oma tegevusega vaimset ja ainelist kaasabi. Maksuhaldurile jäi tööjõumaksudena deklareerimata ja tasumata tulumaksu 40 011,48 eurot, sotsiaalmaksu 78 233,04 eurot, käibemaksu 84 519,00 eurot ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 72 450,36 eurot, kokku 275 213,88 eurot. XI Jaanus Kukebal kui AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security faktiline ja tegelik juht Kohtuliku arutamise käigus uuritud tõendite alusel on tuvastatav, et nii Turvamaailm AS kui ka Delta Security OÜ tegelik juht ja otsuste tegija oli Jaanus Kukebal. OÜ Turvamaailm on asutatud 08.09.2010. a ja alates 14.12.2012. a tegutseb ümberkujundatuna aktsiaseltsiks. Äriühingu juhatuse liige oli kuni 10.11.2014. a K. R., alates 10.11.2014.a K. T. ja alates 25.02.2016. a Jaanus Kukebal. Äriühingu ainuaktsionär on alates 27.12.2012. a OÜ XXX aktsiakapitali suurusega 33 000 eurot. Äriühingu registrikaardile (XVIII kd, tl 233-236) kantud andmetest nähtub, et aktsiaseltsil on nõukogu, mille liikmed on I. D., E. K. ja O. K. alates 15.10.2012. a, Jaanus Kukebal alates 22.10.2014. a. Positsioon „nõukogu esimees“ on aktsiaseltsi registrikaardile tekkinud 26.04.2016. a. Kohtu registriosakonnale esitatud dokumentidest (XVIII kd, tl 241-247) nähtub, et juhatuse liikme vahetumise kohta esitatud dokumentidele on allkirju andnud AS Turvamaailm nõukogu liikmed ja nõukogu esimees O. K.. AS Turvamaailm aadress on alates 24.11.2014. a Kadaka tee 86 a, Tallinn, enne seda XXX. Käibemaksukohustuslasena on AS Turvamaailm registreeritud 03.02.2011. a, kohustuse lõppkuupäev 14.04.2016. a (XVIII kd, tl 237), sellekohane otsus XVIII kd, tl 271-273). Registrikaardile kantust nähtuvalt on osaühingu ja aktsiaselte Turvamaailm põhitegevusala olnud algusest peale turvatöö, va avalik korrakaitse. OÜ Delta Security on asutatud 13.09.2010. a aadressil XXX. Äriühingu põhitegevusala on turvatöö, va avalik korrakaitse. Äriühingu ainuosanik oli käesoleva süüdistusega hõlmatud perioodil Soome registris olev äriühing XXX osakapitali suurusega 2556 eurot. Veel nähtub äriühingu registrikaardile kantud andmetest (XVIII kd, tl 178-180), et äriühingu juhatuse ainuliige perioodil 13.09.2010. a kuni 26.02.2016. a, s.o käesoleva süüdistusega hõlmatud perioodil oli R. J. Käibemaksukohustuslasena on OÜ Delta Security registreeritud 18.03.2011. a, kohustuse lõppkuupäev 21.04.2016. a (XVIII kd, tl 181), sellekohane otsus (XVIII kd, tl 199-201). äriregistrile esitatud dokumentidest (Delta Security OÜ ainuosaniku otsus, Delta Security osaniku üldkoosoleku otsus (XVIII kd, tl 183, 190-191) nähtub, et aastal 2013 tegutsesid ainuosaniku esindajana K. R. ja Jaanus Kukebal, aasta 2016 veebruaris tegutses ainuosaniku esindajana Jaanus Kukebal. Jaanus Kukebal andis kohtuistungil 24.08.2022. a ütlusi, et ta oli Turvamaailma omanik ja nõukogu liige, tegutses turvajuhina. Oli ka ainuosaniku XXX osanik ja juhatuse liige. Turvamaailma juhatuse liige oli K. T. Jaanus Kukebal peab ennast ka Delta Security omanikuks, kuna ta oli osaniku XXX OY omanik, jagas ülesandeid K. R.. Juhatuse liige oli R. J., kes rääkis nii eesti- kui vene keelt.
Tunnistaja R. J. andis ütlusi kohtuistungil 25.08.2021. a (XXIV kd, tl 112-135). Tunnistaja töötas turvafirmades, Delta Security ja XXX, Delta Securitys oli juhatuse liige. Ta sõlmis turvalepinguid klientidega, otsis objekte, sõlmis lepinguid. Jaanus Kukebali kohta ütleb tunnistaja, et ta ei tea, kas Kukebalil olid turvajuhidokumendid, et olla turvajuht. Kukebali tegevus oli, et ta pakkus kliente - et sellele firmale oli vaja turvateenust osutada, viis nendega kokku, kokkusaamisel räägiti detailidest - millised objektid, graafikud. Juhatuse liikmeks hakkamist Delta Securitysse pakkus tunnistajale Jaanus Kukebal kui tunnistaja lõpetas töö teises valdkonnas. Tunnistajale teadaolevalt teisi juhtivtöötajaid Delta Securityl ei olnud peale Jaanus Kukebali. Tunnistaja rääkis iga kliendi asjus üle Jaanus Kukebaliga ja tunnistajale arusaadavalt võttis igapäevast majandustegevust puudutavaid otsuseid vastu Jaanus Kukebal, aga ka pikaajalised otsused tegi Kukebal. Kadaka teel firma ruumides töötas ka firma raamatupidaja K.. Tunnistaja kui juhatuse liige sõlmis lepingud firma nimel, need olid standardsed. Hinnad määrati pärast läbirääkimisi Jaanusega. Dokumendid andis tunnistaja raamatupidaja K., kes edastas juba kõik vajalikud vormid ja deklaratsioonid. Müügiarveid klientidele vormistas algul tunnistaja, mingil ajal hakkas vormistama K.. Töötajatega seotud palgadokumendid tegi K.. Tunnistaja teab, et firma pangakontole oli ligipääs temal ja K., kas Jaanus Kukebalil ka, tunnistaja ei mäleta. Tunnistajale teadaolevalt olid firmal tasuda töötasumaksed ja käibemaksudeklaratsioonid tuli esitada, need esitas K.. Andmed käibemaksu kohta võttis K. arvetelt, töötajate deklaratsioonid tegi töötajate nimekirja abil. R. J. teadaolevalt oli ka teine firma „meie katuse all“ - Turvamaailm, seal töötas K. T. Tunnistaja selgitab, et Deltasse töötajaid otsis tema ise - pani ajalehte kuulutusi ja vaatas ka tööotsijate kuulutused läbi. Delta kasutas ka abitöötajaid objektidel, tööjõurenti. Näiteks koristustöödeks või piirdeaedade kokkupanekuks. Töötajaid renditi näiteks XXX, sellest teemast rääkis Jaanus, et on vaja inimesi tööks, mis ei ole turvatöö ja neid inimesi ei saa võtta oma firma alla. Tunnistaja ei ole XXX esindajat näinud ega temaga kohtunud, leping saadeti posti teel, tunnistaja allkirjastas ja saatis ka postiga tagasi. Tunnistaja ei ole kohtunud ka XXX esindajaga, selle firma pakkus ka Jaanus. XXX esindajaga ei ole tunnistaja ka kohtunud, suhtles telefoni ja meili teel, kuhu saatis ka tööde aktid. Tunnistaja ei mäleta ka firmasid XXX, XXX ja XXX. XXX kohta ütleb, et kui nimi on seotud tööjõuga, siis võib-olla seotud renditud töötajatega. Tunnistaja K. T. andis ütlusi kohtuistungil 23.08.2021. a (XXIV kd, tl 81-103). Tunnistaja sõnul võttis teda Turvamaailma tööle Jaanus Kukebal, kes oli omanik ja vist ka juhatuse liige. Tunnistaja oli algul Tartus ja Lõuna-Eestis, aastal 2014 tehti pakkumine ja ta läks Tallinnasse, kus võttis juhatuse liikme esindusõiguse kohustuse üle, et Jaanus ei peaks aega raiskama lepingute sõlmimisele ja müügitööks. Turvamaailm AS tegutses Kadaka teel, tunnistaja T. esindas ettevõtet, ülemus ja ettevõtte omanik oli Jaanus Kukebal, kelle visiooni tunnistaja täitis. Turvamaailm tegeles valveteenuse osutamisega ehitusobjektidel. Tunnistaja tegeles turvajuhtide ja kõikide objektidega, töötajatega, et lepingud oleksid korras ja raha liiguks, finantside eest hoolitsema ei pidanud. Finantsidega - palkade väljamaksmine, arvete tasumine, tähtaegade jälgimine, kasumi jälgimine, tegelesid Jaanus ja O. (K.), kogu see info oli nende käes. Turvamaailmal olid pangakontod SEB pangas, Swedbank pangas ja Nordeas. Tunnistajale on teada, et SEB panga ja Swedbank panga kontodele pääsesid ligi tema ja Jaanus. Pangakontode juurde olid väljastatud pangakaardid tunnistajale ja Jaanusele. Olid kokkulepped, millisteks ostudeks pangakaarti kasutada, ostutšekid esitada raamatupidajale. Kõik ostuarved kinnitas O. K. Tunnistaja kirjeldas AS Turvamaailm juhtimisprotsessi: Jaanus ütles, kuidas asjad on, mina viisin täide. Pikaajalisi strateegilisi otsuseid võttis Turvamaailmas vastu Jaanus Kukebal. Raamatupidamisega tegeles K. K., kes esitas ka maksudeklaratsioone ostu-müügiarvete ja kuludokumentide alusel.
Tunnistaja K. T. on teada, et Delta Security oli ettevõte, mis oli samuti Jaanus Kukebali kontrolli all ja tegutses Turvamaailmaga ühistes ruumides. Deltal oli teine juhtfiguur – R. J., kes allkirjastas lepinguid, oli kontaktisik ja ettevõtte esindusisik, kes võttis ajakulukat tegevust ära. Kui tunnistaja T. läks Tallinnasse tööle, siis olid ka Delta objektid Turvamaailma kontrolli all, ettevõtted töötasid ühiselt, töötajad olid ühised, renditöötajaid vahetati omavahel. Üksikud töötajad olid eraldi vormistatud ka Turvamaailma või Delta Securitysse. Ühtne turvajuhtide meeskond majandas ka Delta objekte. Kahe eraldi juriidilise keha olemasolu võimaldas paremini kolmandate isikutega kaubelda, lihtsamini tellijaga hindu kokku leppida. Tunnistaja sõnul kõik Turvamaailma turvajuhid tegelesid ka Delta objektidel, kuid turvajuht Š. oli rohkem Delta objektidel. Tunnistaja sõnul olid Turvamaailm ja Delta Security ühtne struktuur: kus oli puudu, sinna panime inimesi juurde kui ei jõudnud kõike üksi ära teha. Tunnistaja ei tegelenud Delta igapäevast majandustegevust puudutavate otsuste vastuvõtmisega, tunnistaja arvates tegi seda Jaanus. R. ilmselt ei teinud, ta ei hallanud isegi enda objekte. Samas ei saanud Turvamaailmal ja Deltal olla üks ja sama juhatuse liige. Tunnistajale teadaolevalt oli Delta Securityl veel üks isik, kes midagi otsustas – A., kelle perekonnanimi algas K tähega, tunnistajale nimi ei meenu. Tunnistajale teadaolevalt oli ka Delta raamatupidamine korraldatud läbi K. K. ja see toimus sama mustri järgi nagu Turvamaailmas. Tunnistaja M. V. andis ütlusi kohtuistungil 16.09.2021. a (XXV kd, tl 53-56). Tunnistaja ütluste kohaselt töötas ta Turvamaailmas aastatel 2013-2016 Jaanus Kukebali assistendina, Kukebal oli firma omanik ja tegevjuht. Jaanus Kukebal võttis tunnistaja tööle, sõlmis lepingu, andis töökorraldusi. Tunnistajal oli samal ajal tööleping ka Delta Securityga, need firmad tegutsesid samal büroopinnal, tunnistaja täitis mõlemas samu ülesandeid. Delta osas andis ülesandeid R. J.. Tunnistaja tööülesandeks oli töö- ja teenuselepingute sõlmimine, esimese sisendi lepingu sõlmimiseks andis Jaanus Kukebal või mõni turvajuht. Olid valmis lepingute vormid, millesse tunnistaja sisestas andmed, mille andis Jaanus Kukebal või O. K. Tunnistaja teab tööjõurenti pakkunud firmat XXX, kuid ta ei mäleta, kas on selle firma tegevjuhiga suhelnud. Tunnistajale tuli selle kohta info Jaanus Kukebalilt, samuti info äriühingute vahel lepingute sõlmimiseks tuli Jaanus Kukebalilt. Turvamaailmal ja Deltal olid erinevad üld eposti aadressid, lisaks tunnistajale oli neile juurdepääs Jaanus Kukebalil ja O. ja R. J. Delta poolt. Kogu renditööjõu info tuli tunnistajale Jaanus Kukebalilt. Kui 2015. a mais registreeriti suur hulk varem rendiettevõttes töötanuid Turvamaailma ja Delta töötajateks ja septembris 2015. a jälle tagasi renditööjõuks, siis mõlemal juhul oli selle põhjuseks Jaanus Kukebali korraldus. Nõuete loovutamise lepingute vormistamiseks andis tunnistajatele vajaliku info Jaanus Kukebal. Tunnistaja selgitas ka, et juhatuse liige ja tegevjuht Turvamaailmas oli Jaanus Kukebal, kes tegevjuhina juhtis ettevõtte tööd igapäevaselt, tal oli ka õigus dokumente allkirjastada. Tunnistaja on näinud ka sellekohast volikirja. Tunnistaja L. V. (varem P.) andis ütlusi kohtuistungil 25.augustil 2021. a (XXIV kd, tl 124129). Tunnistaja tunneb Jaanus Kukebali, ta oli aastatel 2015-2018 Kukebali alluv. Tunnistaja teab, et Delta juhatuse liige oli R. J., Jaanus Kukebal tegi igapäevast juhtimist. Tunnistaja tegi Delta Security raamatupidamist, Turvamaailma raamatupidamist tegi K. K., selle firmaga olid seotud Jaanus Kukebal ja K. T.. Tunnistaja arvates juhtisid Delta Security igapäevast majandustegevust Jaanus Kukebal ja R. J. Tunnistaja arvates koostas kliendilepinguid R. J., kes tegi ka palgaväljamakseid. Tunnistaja sõnul olid tal kuust kuusse samad tööülesanded ja ta teadis ise, mida teha tuleb, keegi ei pidanud talle tööülesandeid andma. Kui ta kohtueelses menetluses on öelnud, et tööülesandeid andis J., ju ta siis ütles nii. Tunnistaja töötas samades ruumides K. K. ja viimases otsas tuli Tallinnasse ka K. T., kes oli kuu või kaks tunnistaja ja K. toas, ta oli väga harva kohal.
Tunnistaja K. K. andis ütlusi kohtuistungil 25.augustil 2021. a (XXIV kd, tl 129-135), et Jaanus Kukebal on tunnistaja tööandja olnud umbes 10 aastat. Jaanus Kukebaliga seotud ettevõtted olid Turvamaailm, XXX, XXX, Turvamaailm Tartu, ta oli neis juhatuse liige. Tunnistaja ei mäleta, kes oli Turvamaailmas juhatuse liige aastatel 2014-2015, kuid Jaanus Kukebal oli seal turvajuht, tegevdirektor, lahendas jooksvaid küsimusi, oli kindlasti ka juhatuse liige. Tunnistaja teab ka K. T., kes tegeles Turvamaailmas turvatöötajatega, kontoris oli ta väga vähe. Tunnistaja sai oma tööülesanded põhiliselt Jaanus Kukebalilt. Tunnistaja sõnul võttis nii Delta kui Turvamaailma igapäevase majandustegevuse otsused vastu Jaanus Kukebal. Turvamaailmas sõlmis klientidega lepinguid Jaanus Kukebal, Deltas R. J.. Tunnistajal oli ligipääs nii Turvamaailma kui ka Delta kontodele, ta jälgis kontode seisu, tegi tehinguid korralduste alusel, mida andsid O. ja Jaanus Kukebal ja R. J.. Tunnistaja registreeris ka töötajaid maksuametisse, kes olid töötajate nimekirjas, alusdokumendid tõid selleks Jaanus, R. ja K., kes käisid objektidel. Tööjõu rentimise lepingutega tegeles Jaanus Kukebal, ta tegeles ka otse töötajatega, otsis töötajatele asendajaid. Tunnistaja ei oska täpsemalt öelda, kellega ta suhtles XXX või teistest firmadest, suhtlesime ikka ainult Jaanus Kukebaliga ja täitsime tema korraldusi. Tunnistaja selgitas, et Turvamaailm ja Delta Security osutasid ka vastastikku teenuseid, ühe ettevõtte töötajad asendasid teise ettevõtte inimesi. Tunnistaja sõnul tema renditööjõu firmasid ja nendega seotud inimesi üldse eelnevalt ei tundnud, nad võisid olla seotud Jaanus Kukebaliga. Tunnistajate küsitlemisest selgub, et Tallinnas Kadaka tee 86A asunud Turvamaailma ruumides oli Jaanus Kukebalil omaette kabinet, K. T. käis kontoris väga harva ja tegevuse lõpus oli tal koht raamatupidajate toas. R. J. käis ka kontoris harva. Kohus uuris Jaanus Kukebali kahtlustatavana kinnipidamisel ja läbiotsimisel ära võetud dokumente. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist 16.02.2016. a (IX kd, tl 1-4), (süüdistusakti tõend 7-1) nähtub, et Jaanus Kukebali käes on AS Turvamaailm pangakaardid nii Jaanus Kukebali (Swedbank AS) kui ka K. R. (Nordea Pank AS) nimele. Nordea Panga, Swedbank ja SEB Pank poolt on esitatud vastused uurijale ja pangakontode logid (VI kd, tl 100-101, 130, 134, süüdistusakti tõendid 4-9, 4-10, 4-11.), millest nähtub, et Jaanus Kukebalil oli koos K. K. ja K. T. ligipääs Turvamaailm AS internetipangale ja pangakontodele erinevates krediidiasutustes. AS Turvamaailm Swedbank pangakonto logist (VI kd, tl 134151, süüdistusakti tõend 4-10) nähtub, et Jaanus Kukebali kasutajatunnusega logiti Swedbanki internetipanka perioodil 2014. a november - 22.05.2015. a sisse igapäevaselt ja sagedamini kui teiste kasutajatunnust omavate isikute poolt. Nii näiteks (VI kd, tl 137) on ajavahemikus 28.11.2014. a - 5.12.2014. a logitud internetipanka 36-l korral, neist 4-l korral K. T. kasutajatunnusega, 10-l korral K. K. kasutajatunnusega, 2-l korral K. R. kasutajatunnusega ja 20-l korral Jaanus Kukebali kasutajatunnusega. Ajavahemikus 27.01.2015. a - 03.02.2015. a on logitud AS Turvamaailm internetipanka sisse 36-l korral, sellest 2-l korral K. T. kasutajatunnusega, 16-l K. K. kasutajatunnusega ja 18-l korral Jaanus Kukebali kasutajatunnusega (VI kd, tl 141 pöördel). Ajavahemikus 14.04.2015.a - 20.04.2015. a on logitud AS Turvamaailm internetipanka sisse 36-l korral, sellest 5-l korral K. T. kasutajatunnusega, 12-l K. K. kasutajatunnusega, 2-l korral K. R. kasutajatunnusega ja 17-l korral Jaanus Kukebali kasutajatunnusega (VI kd, tl 148 pöördel). Jaanus Kukebal oli AS Turvamaailm internetipanga kasutaja nii Nordea Pangas (VI kd, tl 100) kui ka SEB Pangas (VI kd, tl 154). Ehkki Jaanus Kukebal kuulus tema enda sõnul nii AS Turvamaailm kui ka OÜ Delta Security osanike ringi (läbi OÜ XXX ja XXX) ja oli AS Turvamaailm nõukogu liige, ei anna selline ühinguõiguslik seisund ei äriühingu osanikule/aktsionärile ega nõukogu liikmele pädevust korraldada äriühingu igapäevategevust või teha toiminguid äriühingu pangakontol. Uuritud äriregistri andmetest nähtub, et nii AS-l Turvamaailm kui ka OÜ-l Delta Security on
ainuosanikuks äriühing, mis tähendab, et Jaanus Kukebali õigused tegutseda AS Turvamaailma või OÜ Delta Security asjades said piirduda üksnes ainuosaniku esindaja õigustega. Ka AS Turvamaailm nõukogu liikmele ei anna ÄS § 416, § 417 lg-d 1, 6, 7 alust tegutseda faktilise ühingujuhina ja teha toiminguid pangakontol. ÄS § 168 lg 2 järgi juhul kui (osaühingu)osanikud võtavad vastu otsuseid juhatuse pädevusse kuuluvates küsimustes, vastutavad nad nagu juhatuse liikmed. Äriühingu osanikul (osaniku esindajal) ja nõukogu liikmel ei ole äriühingus alluvaid, kuid tunnistajate ütlustest selgub, et nad allusid Jaanus Kukebalile. Küsitletud tunnistajate ütlused kogumis kinnitavad, et nii Turvamaailma kui ka Delta Security igapäevast majandustegevust juhtis, aga ka pikema perspektiiviga otsuseid tegi Jaanus Kukebal. Ilma Jaanus Kukebali igapäevase otsuseta või temaga varasemalt kokku leppimata ei sõlmitud lepinguid, ei kooskõlastatud hindu. Nii Delta Security registrikaardile kantud juhatuse liige R. J. kui ka Turvamaailma registrikaardile kantud juhatuse liige K. T. kooskõlastasid oma tegevuse ja otsused Jaanus Kukebaliga. Jaanus Kukebal otsis kliente, andis soovitusi tööjõu rentimiseks ja leidis selleks partnerid, tegi pikemaajalisi strateegilisi plaane. Kohtuistungil kuulatud telefonikõnede salvestustest (04.12.2015. a kell 12.37 kõne K. T. Jaanus Kukebalile, III kd, tl 12, süüdistusakti tõend 1-1) selgub, et K. T. küsib Jaanus Kukebalilt nõu ja luba, kuidas töötajatega käituda - keda lahti lasta ja keda alles jätta. Jaanus Kukebal jagab nõuandeid Turvamaailma edasisi plaane silmas pidades. Ka võimalik tegutsemine turvajuhina ei andnud Jaanus Kukebalile pädevust sellisteks tegevusteks, mida ta tegelikult tegi-toimingud äriühingute pangakontodel, korraldu korralduste andmine raha kandmise kohta. 02.12.2015. a kell 19.33 helistab Jaanus Kukebal K. T. (IV kd, tl 5 pöördel, süüdistusakti tõend 2-1) pärast seda, kui temale on helistanud klient Tartust ja kurtnud, et objektil on väravad lahti. Telefonikõnes Jaanus Kukebal nö loeb sõnu peale K. T. selle kohta, millist tegevust tuleb valvuritelt objektil nõuda. Asjaolu, et klient helistas Tartust just Jaanus Kukebalile (L. P. kõne Jaanus Kukebalile 2.12.1015. a kell 19.31, IVkd, tl 5, süüdistusakti tõend 2-1), et kurta korralageduse üle objektil, osutab, et kliendid pidasid õigeks inimeseks, kellelt lahendust oodata, just Jaanus Kukebali. Jaanus Kukebal asuski olukorda lahendama. Sellist käitumist ei saa omistada ainuaktsionäri esindajale. 15.01.2016. a kell 12.16 telefonikõnes V. K. (IV kd, tl 17) küsib Jaanus Kukebal oma meilile „rendiinimeste nimekirja“, kes olid detsembris renditud. Sellest nähtub, et Jaanus Kukebal hoidis ennast kursis, millised töötajad olid renditutena kirjas. Asjaolu, et see telefonikõne on toimunud väljaspool süüdistuse perioodi, ei muuda selles kajastuva teabe sisu. Et Jaanus Kukebali sõna maksis ja tema lahendas erinevad olukorrad, selgub ilmekalt telefonikõnedest töötajatega, mille salvestusi kohus kohtuistungitel kuulas. Nii näiteks: R. J. telefonikõnes Jaanus Kukebalile (14.12.2015. a kell 16.16, IV kd, tl 9 pöördel, süüdistusakti tõend 2-1) küsib, kuidas firma arvel olevat raha kasutada, Jaanus Kukebal annab konkreetsed numbrilised korraldused, kuhu raha kanda, kuipalju alles jätta ja kuidas see kõik kirja panna. O. K. telefonikõne Jaanus Kukebalile 13.01.2016. a kell 14.23 (IV kd, tl 15-16), milles helistaja küsib Jaanus Kukebalilt Deltale laekunud raha kasutamise kohta, et kuhu maksta, Jaanus Kukebal annab korralduse, kellele maksta ja arve tühjaks teha. Telefonikõnes K. T. ja Jaanus Kukebali vahel 14.01.2016. a kell 8.52 (IV kd,tl 16 pöördel, s/akti tõend 2-1) küsib K. T. Kukebali arvamust, kas lasermõõtja osta või rentida, arutatakse võimaliku müüja ja hindade üle.
Selliselt tegi Jaanus Kukebal otsustusi kõigis ühingu juhtimise valdkondades: leidis ja vabastas madalama astme juhid, määras makstavad palgad, leidis kliendid ja lepingupartnerid, koordineeris nendega suhtlemist ja lepingute sõlmimist, otsustas rahaliste kohustuste täitmist (arvete tasumist), korraldas maksude ja raamatupidamisega seonduvat. Uuritud tõendid veenavad kohut selles, et süüdistuses käsitletaval perioodil aastal 2014-2015 oli Turvamaailm AS ja Delta Security OÜ tegelik juht Jaanus Kukebal. Tegeliku juhina, kes tegelikult asjad otsustab, käsitasid teda nii äriühingute registrikaardile kantud seaduslikud esindajad (juhatuse liikmed R. J. ja K. T.), dokumente käsitlevad ja rahaülekandeid tegevad ametnikud ehk raamatupidajad, aga ka äriühingute lihttöötajad. Ka Jaanus Kukebal ise käitus nii Turvamaailm AS-i kui ka Delta Security OÜ juhina, kellel on õigus otsustada nii igapäevatöö küsimusi, pikemaid tegevusplaane, sh laienemisteemasid ja selle kohta teistele töötajatele täitmisele kuuluvaid korraldusi jagada. Kohus märgib siinkohal, et ühegi küsitletud tunnistaja ütlustest ega ka kuulatud telefonikõnede salvestusest ei tule välja, et Jaanus Kukebal oleks hoidunud otsustamisest, korralduse andmisest või suunanud isikuid kellegi teise juurde, kes ametikohast tulenevalt probleemi lahendaks. See tähendab, et ta käitus juhina, kes lahendab probleemid, kelle sõna maksab ja kellega arvestatakse. Nii AS Turvamaailm kui ka Delta Security OÜ talusid sellist Jaanus Kukebali tegevust. Eesti õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on selle kohta kasutuses mõiste „faktiline ühingujuht“. M. Kairjak artiklis Faktilise ühingujuhi karistusõiguslik vastutus. (Juridica 2011/ VII, lk 541) on seda mõistet sõnastanud nii, et faktiline ühingujuht on teovõimeline füüsiline isik, kes ilma formaalselt ühingujuhiks (juhatuse liikmeks) määramata tegelikult ühingu jaoks kui organ tegutseb. Faktiline ühingujuht tegutseb kas äriregistrisse kantud juhatuse liikme kõrval või juhatuse asemel, juhtides ühingut kas tervikuna või mõnda selle tegevussuunda. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et Janus Kukebal korraldas AS Turvamaailma ja OÜ Delta Security igapäevategevust ja juhtis tulevikku suunatud tegevusi. Õiguskirjanduses (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2009, lk 968) on peetud vajalikuks juriidilisest isikust maksukohustuslase tegelike juhtide vastutuse aktsepteerimist. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-12-03 p 9.3 leidnud, et ...vastutavate isikute kindlaksmääramisel... vältimatult vajalik on analüüsida ka seda, kuidas ja kes tegelikult juhtis äriühingu tegevust ja pidanud võimalikuks, et maksusüüteo subjektiks olemine saab tuleneda isiku reaalsest tegevusest. Õiguskirjanduses (Ühinguõigus I, Juura 2015, lk 158, 352) märgitakse, et faktiline juhatuse liige (nii osaühingus kui aktsiaseltsis) vastutab samadel alustel ja samamoodi nagu juhatuse liige. Faktiline juhatuse liige on isik, kes ei ole juhatuse liige, kuid kes tegutseb äratuntavalt kui juhatuse liige osanike (nõukogu olemasolul nõukogu) teadmisel kas tegeliku juhatuse liikme kõrval või tema asemel. Faktilise juhatuse liikme vastutus osaühingu ees ei välista tegelike juhatuse liikmete vastutust, kui viimased ei tegutse korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas tuvastatud asjaoludest tulenevalt on tõendatud, et Jaanus Kukebal AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ faktilise ühingujuhina oli isik, kelle otsustusest tulenes näilike tehingute tegemine Teet Raatsini, Ahto Kiili ja R. P. seotud äriühingutega, et selle tulemusena vähendada äriühingute maksukohustusi. XII Skeemis osalenud teised äriühingud XXX OÜ on äriregistris registreeritud 12.12.2013. a, registreerimisel on asutaja, osanik ja juhatuse liige olnud O. V., alates 16.12.2013. a ainuosanik ja alates 18.12.2013. a ainus juhatuse liige Teet Raatsin, äriühing ei ole kunagi olnud käibemaksukohustuslane (XIX kd, tl
89-90, 92-93, 91). Äriühingu põhitegevusala on finantsteenuste osutamine. Asutamisel on äriühingu aadress Tallinna linnas, alates 18.12.2013.a XXX. XXX OÜ on äriregistris registreeritud 27.01.2014. a, asutaja, osanik ja juhatuse liige registreerimisel on olnud J. S., alates 20.10.2014. a on ainuosanik Teet Raatsin, alates 29.10.2014. a juhatuse ainus liige Teet Raatsin, samast ajast on äriühingu tegevusaadress XXX Äriühingu põhitegevusala on mootorsõidukite hooldus ja remont, käibemaksukohustuslasena registreeritud perioodil 01.02.2014. a - 19.11.2014. a (XIX kd, tl 52-56). Nende äriühingute nimel sõlmiti tööjõurendi teenuse ahelas (skeemis?) töötajatega töölepingud - XXX OÜ-ga novembris 2014. a XXX OÜ-ga alates detsember 2014. a - ja nende TSD-l deklareeriti töötajatele tehtud väljamaksed. Kumbki äriühing ei ole sel perioodil olnud käibemaksukohustuslane. OÜ XXX on äriregistris registreeritud 26.09.1997. a, alates 13.06.2014. a kuni 28.10.2015. a ainuosanik Ahto Kiil, 28.10.2015. a - 13.01.2016. a ainuosanik Teet Raatsin, juhatuse ainuliige perioodil 19.06.2014. a - 19.02.2015. a Ahto Kiil, perioodil 19.02.2015. a 13.01.2016. a Teet Raatsin. Äriühingu aadress perioodil, mil juhatuse liige oli Ahto Kiil, on XXX , perioodil, mil juhatuse liige oli Teet Raatsin, oli aadress XXX. Äriühingu tegevusala on kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus kuni 15.12.2015. a. 28.10.2015. a sõlmitud ühinemisleping teiste äriühingutega, sh XXX OÜ-ga, alates 15.12.2015. a on äriühingu põhitegevusala ajutise tööjõu rent. XXX OÜ on registrist kustutatud 13.01.2016. a seoses ühinemisega. Käibemaksukohustuslasena on XXX OÜ registreeritud perioodil 06.09.2013. a 08.12.2014. a (XIX kd, tl 147-155). XXX OÜ on äriregistris registreeritud 06.08.2013. a, alates 22.12.2014. a kuni 28.10.2015. a ainuosanik Ahto Kiil, 28.10.2015. a - 13.01.2016. a ainuosanik Teet Raatsin. Juhatuse ainuliige perioodil 30.12.2014. a - 19.02.2015. a Ahto Kiil, perioodil 19.02.2015. a 13.01.2016. a Teet Raatsin. Kogu tegutsemisaja jooksul on äriühingu põhitegevusala olnud reklaami vahendamine meedias. Perioodil, mil juhatuse liige oli Ahto Kiil, oli äriühingu aadress XXX, Teet Raatsini juhatuse liikmeks oleku ajal oli aadress XXX. XXX OÜ ühines teiste äriühingute, sh XXX OÜ-ga 28.10.2015. a, registrist kustutatud 13.01.2016. a seoses ühinemisega. Käibemaksukohustuslasena on XXX OÜ registreeritud perioodil 31.01.2014. a 18.02.2015. a (XIX kd, tl 159-166). XXX OÜ on äriregistris registreeritud 05.02.2014. a, alates 26.03.2015. a ainuosanik Ahto Kiil. Perioodil 30.03.2015. a kuni 19.06.2015. a juhatuse ainuliige Ahto Kiil, alates 19.06.2015. a juhatuse ainuliige Teet Raatsin. Äriühingu põhitegevusala on äritegevust abistavad tegevused. Perioodil, mil äriühingu juhatuse liige oli Ahto Kiil, oli äriühingu aadress XXX, perioodil, mil juhatuse liikmeks sai Teet Raatsin, oli aadress XXX. Käibemaksukohustuslasena oli XXX OÜ registreeritud 23.02.2015. a - 11.11.2015. a (XIX kd, tl 135-139). XXX nimel tegutses alates 01.11.2015. a Teet Raatsin temale välja antud volikirja alusel (VIII kd, tl 25). Need äriühingud olid käibemaksukohustuslased, mistõttu said nad esitada Turvamaailmale, Delta Securityle ja Joy Grupile arveid koos käibemaksuga ja arvete saajad said käibemaksu kajastada oma käibemaksuarvestuses sisendkäibemaksuna. Näiteks kuupäevaga 01.11.2015. a on vormistatud osapoolte (XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ) vaheline kokkulepe (VIII kd, tl 24) selle kohta, et XXX OÜ loobub oma majandustegevusest XXX kasuks ja alates 01.11.2015. a osutab tööjõurendi teenust XXX, kuid perioodi 01.11.2015. a - 01.12.2015. a eest esitab ettemaksuarve XXX XXX OÜ. Ostu- ja maksuvõlgnevuste aruandest (VIII kd, tl
98) nähtubki, et XXX on esitatud XXX OÜ arve nr 515001 31.10.2015. a summas 155 632,80 eurot maksetähtpäevaga 10.11.2015. a. Selline osapoolte vaheline kokkulepe ja ettemaksuarve esitamine riimub olukorraga, et XXX OÜ käibemaksukohustuslus lõppes 11.11.2015. a, mistõttu oli vajalik arve esitamine (ettemaksuarvena) enne seda kuupäeva. XXX OÜ registreeriti äriregistris 23.02.1015. a, asutaja, ainuosanik ja juhatuse ainuliige Ahto Kiil. Äriühingu aadress XXX, põhitegevusala - finantsnõustamine. Äriühing ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena (XIX kd, tl 178-182). XXX oli äriühing, mille kontole tehti alates märtsist 2015. a kanded tööjõurenditeenuse eest. XIII Töötajad äriühingutes, nendega töösuhete vormistamine, lõpetamine Süüdistuse keskseks väiteks on, et AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ faktiline juht Jaanus Kukebal kasutas maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise ja äriühingutest raha tulumaksuvabalt väljaviimise eesmärgil näilikku tööjõurendi teenust, mida ta korraldas Teet Raatsini, Ahto Kiili, S. V. ja O. V. abil kokkuleppel R. P. Näiliku tööjõurendi suhte usutavana näitamise eesmärgil olid skeemi kaasatud XXX OÜ ja XXX OÜ (juhatuse liige Teet Raatsin), kuhu osa AS Turvamaailm ja Delta Security töötajatest olid tööle vormistatud. Arveid tööjõurendi eest esitasid XXX OÜ (juhatuse liige Ahto Kiil ja hiljem Teet Raatsin), XXX OÜ (juhatuse liige Ahto Kiil, hiljem Teet Raatsin), arved väljastati XXX OÜ (O. V.) poolt. Alates augustist 2015. a esitas arveid XXX OÜ. Arvete tasumine ei toimunud mitte tööjõurendi teenuse osutajale (XXX, XXX, XXX), vaid viidatud isikutega seotud äriühingute XXX, XXX, OÜ XXX (juhatuse liige Ahto Kiil) ja XXX (juhatuse liige Jaanus Kukebal) kontodele. Pärast töötajatele netotöötasude väljamaksmist järele jäänud raha kanti edasi AS XXX arvelduskontole, kust see Teet Raatsini, Ahto Kiili ja S. V. poolt sularahas välja võeti. Selliselt vältisid AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ tööjõumaksude tasumist ja said käibemaksueelise, kuna deklareerisid alusetult sisendkäibemaksu väidetavalt tööjõurendi soetuselt. Tegelik tööandja ja sellega kaasnevate maksukohustuste kandja oli AS Turvamaailm, Delta Security OÜ ja Joy Grupp. Kohus hindab esitatud tõendeid uurides väidet tööjõurenditeenuse osutamise kohta. Töölepingu seaduse (TLS) § 6 lg 5 sätestas (süüdistuse perioodil november 2014. a detsember 2015. a), et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes ajutiselt kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile (renditöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et tööülesandeid täidetakse renditööna kasutajaettevõttes. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/104EÜ renditöö kohta (Eestis üle võetud aastal 2012) art 1 p 1 järgi kohaldatakse renditöö sätteid töötajate suhtes, kellel on tööleping või töösuhe rendiagentuuriga ja kes on lähetatud ajutiselt töötama kasutajaettevõtjas viimase järelevalve all ja juhtimisel. Direktiivi kohaselt rendiagentuur sõlmib töösuhted renditöötajatega siseriikliku õiguse alusel ja selle eesmärgiks on lähetada renditöötaja ajutiselt töötama kasutajaettevõtjas. Seega tuli tööandjal (ehk töötajate rendileandjal) otsida töötajad konkreetse kasutajaettevõtte tarbeks, määrata kindlaks ja leppida töötajatega kokku nende töötasu, pidada töötajate ja nende tööaja üle arvestust ja tagada töötasu väljamaksmine. Sellise tööandja (direktiivi sõnastuses: rendiagentuuri) ülesanne on luua töötajatele arusaam sellest, et nad täidavad oma tööülesandeid renditööna kasutajaettevõttes ja sõlmida sellekohane kokkulepe töötajaga. XIV Töötajate leidmine, nendega töölepingute sõlmimine ja registreerimine Töötajate leidmine AS Turvamaailma ja Delta Securitysse
AS Turvamaailm (XVIII kd, tl 204-239) ja Delta Security OÜ (XVIII kd, tl149-169) on äriregistris registreeritud septembris 2010. a ja nende mõlema põhitegevusalaks on turvatöö, va avalik korrakaitse. Turvatöötajad töötasid mehitatud ja tehnilise valvena peamiselt ehitusobjektidel, aga ka muudel valvatavatel objektidel. AS Turvamaailm otsis endale töötajad peamiselt ajalehekuulutuste kaudu. Reklaamide avaldamisega tegelev OÜ XXX on kohtueelses menetluses esitanud vastuse ja kviitungi (XVIII kd, tl 85-87) selle kohta, et AS Turvamaailm ostis neilt ajalehes reklaami avaldamise teenust, avaldatud reklaamid (tl 88, 91, 94, 97, 100-101) öövalvurite leidmiseks Tallinnas ja Harjumaal, milles kontaktnumbrid XXX, XXX. Sama kinnitas tunnistaja K. K. ütlustes kohtuistungil 25.08.2021. a (XXIV kd, tl 131). AS-le Turvamaailm ja Delta Security OÜ otsiti töötajad K. T., R. J. ja turvajuhtide varasemate kontaktide kaudu. Kohus küsitles kohtumenetluses tunnistajatena isikuid, kes süüdistusega hõlmatud perioodil töötasid AS Turvamaailm, Delta Security OÜ või Joy Grupp OÜ objektidel. Neist 24 tunnistajat on nimetatud süüdistusaktis taotletud tunnistajatena. Kaitsjad taotlesid tunnistajatena 253 isiku küsitlemist (Teet Raatsini kaitseakt, Ahto Kiili kaitseakt). Kohus määrusega 18.08.2021. a (XXIV kd, tl 64-68) lahendas kaitsjate taotluse tunnistajate küsitlemiseks vandeadvokaatide Argo Küünemäe ja Mihkel Gaveri poolt esitatud nimekirjadest juhusliku valiku alusel juhuslike arvude generaatori abil. Tunnistaja R. J. sõnul (kohtuistungil 25.08.2021. a XXIV kd, tl 112-122) oli Delta Security turvafirma, ehitusturvafirma, tunnistaja oli juhatuse liige. Tunnistaja tegeles klientidega lepingute sõlmimisega, otsis töötajaid, korraldas objektidele valvureid, kontoriruum oli Tallinnas Kadaka teel. Tunnistaja sõnul täitis ta töötajatega töölepingud, ametinimetused olid turvatöötaja, valvetöötaja, olid ka abitöötajad, kes tegid päeval piirdeaedu lahti. Inimesi otsiti nii, et pandi kuulutus lehte või vaadati tööotsijate hulgast, kes võiks tingimuste poolest sobida. Tunnistaja vaatas kuulutused üle, otsis ise töötajaid. Tunnistaja R. R. (kohtuistungil 22.11.2021. a andis ütlusi, et töökorraldus oli selline, et ta valis XXX antud nimekirjast välja töötajad Turvamaailma jaoks. Tunnistaja ei sõlminud ega allkirjastanud töötajatega töölepinguid. Tunnistaja sõnul töötas ta samaaegselt nii Turvamaailmas kui ka XXX OÜ-s, XXX ei andnud keegi talle tööülesandeid ega korraldusi, ta töötas XXX Turvamaailma agendina. Tunnistaja selgitas sellise töökorralduse toimimist: saada vähemaks sellist töökoormust, mis ei puudutanud turvatööd. Tunnistaja sõnul oli Turvamaailmas umbes 300 töötajat ja aasta jooksul vahetati välja umbes samapalju töötajaid, tööjõuvoolavus oli suur. Kui Turvamaailm ei soovinud enam sellise inimesega tegemist teha, suunati ta mujale ja rendiettevõte vaatas, mis temaga teha. Neil inimestel, kes turvatöötajaks ei kvalifitseerunud, soovitati XXX avaldus teha. Tunnistaja sõnul on see omavahel niivõrd seotud, et ei ole võimalik konkreetselt eristada. Ajalehes töökuulutuses on tema töötelefoni number, otsis öövalvureid Turvamaailmale. Tegelikult sellist ametinimetust ei olnud öövalvur, need, kes turvatöötajaks ei kvalifitseerunud, läksid abitöötaja või korrashoiutöötaja nime all XXX. Tunnistaja kirjeldas, kuidas isikute leidmine käis (XXVI kd, tl 64 01.47.49): oli mingi valik isikuid, keda oli võimalik kohe võtta, tunnistaja helistas ja kutsus tööle. Osad nimed olid need, kes olidki kuulutuse peale tulnud ja kelle kohta tunnistaja oli andnud soovituse tööle vormistada, K. andis päris palju nimesid, turvajuhtidel olid omad inimesed, kelle kontakte ja andmeid vahetasime. Kui läks kiireks inimeste leidmisega, tuli kasutada kõiki vahendeid - teiste turvajuhtide abi, K. oli abiks või mul endal oli keegi ootel ja organiseeriti kohe vormistamine. Kui XXX oli inimesega leping sõlmitud, teatas K., et nüüd võib seda inimest võtta. Tunnistaja pidas objektide kohta tööaja graafikuid, andis need K. ülevaatamiseks ja viis raamatupidamisse. Kui tunnistaja oli inimesed ära selekteerinud - kes sobib turvatöötajaks, kes abitööliseks, siis ta andis need andmed K. T..
Töötajate otsimist Turvamaailmale ja Delta Securityle just sellisel viisil kinnitavad ka tunnistaja K. T. ütlused (kohtuistungil 23.08.2021. a, XXIV kd, tl 81-103) selle kohta, et töötajaid Turvamaailmale otsisid üldiselt turvajuhid, nii ka Delta Securityle, ja K. T. Tunnistaja alluvuses olid turvajuhid erinevates regioonides J., perekonnanimi vist Š., D. V., V. (perekonnanime tunnistaja ei mäleta), R. R., E. K. Kesk-Eestis, inimesed Narvas. Tunnistaja sõnul oli turvajuhtide ülesandeks otsida inimesi, anda vajalik info nende tööle vormistamiseks tunnistajale (K. T.), saata objektile, kontrollida, et inimesed töötasu kätte saaks. Turvajuhile anti objekt, öeldi, mis sinna vaja on ja turvajuht, palun teosta. Oli ühtne turvajuhtide meeskond, kes vahetas omavahel Turvamaailma ja Delta Security objekte ja renditöötajateks vormistatud isikuid. Kohtule on esitatud e-kirjavahetus K. T. ja M. vahel (asitõendi vaatlusprotokoll. IX kd, tl 4749 J.Kukebal_lauaarvuti_Ordi fail lisa 5, IX kd, tl 63-64), millest nähtub 20.02.2015.a M. (tunnistaja K. T. ütluse kohaselt oli M. turvajuht Lõuna- Eestis - kohtuistungil 23.08.2021. a XXIV kd, tl 93 pöördel 02.32.59) kiri K. T., et valvuriks tuli uus mees, selle uue mehe (M. T.) isikuandmed ja tekst, et esialgu tuleb korrashoiutöötajaks ja kui dokumendid korda saab, siis valvetööajaks, tööd alustab 23.02.2015. a kaubamaja objektil. K. T. vastab 22.02.2015. a, et vaja tõendada eesti keele oskus ja kiri (IX kd, tl 63) M. V. ([email protected]) palun saada alloleva inimese info karistusregistrikontrolli. Tunnistaja T. selgitas nende tõendite kohta, et selliselt kontrolliti isikuid, keda saanuks turvatöötajana Turvamaailma või Deltasse tööle vormistada. Kui keeletunnistust pole, pakuti isikule võimalus asuda tööle korrashoiutöötajana, st renditöötajana. Et isik ka tegelikult XXX OÜ töötajate hulgas deklareeriti märtsis 2015. a, nähtub XXX OÜ TSD lisast 1 (XIX kd, tl 66). XV Töölepingute sõlmimine, lõpetamine, töötajate registreerimine Teet Raatsini ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei ole ta koostanud XXX nimel sõlmitud lepinguid, kuid on neid allkirjastanud, lepinguid on allkirjastanud ka tema volitatud esindajad A. K. ja J., kelle perekonnanime ei mäleta. Töötajad on käinud lepinguid sõlmimas Tallinnas XXX OÜ Mustamäe tee kontoris A. K. ja J. juures. Töötajate töölepingud on varasemalt koostatud raamatupidamisfirmas XXX või O. V. poolt, osa V. L. poolt. Sama ka tööjõurendilepingutega, mille allkirjastas mõlema poole poolt Teet Raatsin. XXX OÜ töötajad on esitatud kõik maksudeklaratsioonides. Töötajatega suhtlevad J., A. K., raamatupidamisfirmade esindajad. Töötajate tööaeg, tööajagraafikud, puhkusegraafikud, töötasud, asendamised - see informatsioon ja otsused tulevad lõpptarbijalt. Töötajatele töötasud makstakse lepingus märgitud kuupäeval OÜ XXX või OÜ XXX poolt töötaja kontole. Teet Raatsin sõnul kasutati e-posti aadresse XXX, XXX ja XXX Teet Raatsini ütluste kohaselt pääses ta kõigile e-posti aadressidele juurde, va XXX postile.
e-
Tunnistaja R. J. sõnul Delta Security töötajate tööaja arvestust pidasid brigadirid, tunnistaja pani need akti, töötajate küsimustega tegeles ka O. K., kes oli nagu kaadriosakond ja kontrollis, et dokumentidega oleks kõik korras. K. T. andis ütlusi, et töötajate tööaega arvestati graafiku järgi, tunnipõhiselt, seda tegid turvajuhid, kes esitasid andmed O. K. või tunnistajale kontrollimiseks. O. tegi lõppkontrolli, et tunnid klapiksid. Ka tunnistaja M. V. kinnitas, et renditöötajate töötunde arvestasid turvajuhid ja see info läks juhiabile O. 16.02.2016. a toimunud läbiotsimise käigus Kadaka tee 86A Turvamaailm AS kontoris (läbiotsimisprotokoll VII kd, tl 4-6) võeti ära raamatupidaja L. P. töölaualt sülearvuti Lenovo, mille peale kleebitud silt „Rendifond“. Asitõendi vaatlus viidud läbi 26.02.2016. a (asitõendi vaatlusprotokoll, VII kd, tl 30-31, 35) ja viidatud arvutist Lenovo_ThinkpadX201 leiti muuhulgas dokumendid, mis kõvakettalt kopeeriti ja on salvestatud CD-plaadile (VII kd, tl
228). Vaatlusprotokollist 14.11.2016. a (VII kd, tl 86-90) nähtub, et see sisaldab faili pealkirjaga „palgataabel 1“ 215048 (VII kd, tl 170-176). CD-plaadile (asitõendi vaatlusprotokolli p 4.2, VII kd, tl 87) salvestatuna on nähtav, et fail pealkirjaga „palgataabel 1“ sisaldab omakorda kuut tabelit, mille hulgas tabel pealkirjaga „nimekiri“ sisaldab 190-l real (samasisuline ka tabel pealkirjaga „teg“) andmeid veergudes pealkirjadega: TL number, TL algus, TL lõpp, isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoninumber, pangakonto number ja selle omanik, passi või ID-kaardi number ja selle kehtivusaeg, Koda, tulumaksuvabastuse rakendamine. Tegemist on andmetega, mille kogumist ja süstematiseeritult säilitamist saab eeldada töötaja tööandjalt. Asjaolu, et need andmed olid K. T. käsutuses ja tema kasutada olevas arvutis, osutab, et andmeid kogus ja tegeliku tööandja rolli täitis K. T. Läbiotsimisel 16.02.2016. a XXX OÜ poolt M. M. nimele üürile antud laoboksis (läbiotsimisprotokoll XIII kd, tl 4-6, vaatlusprotokoll tl 16-20, fotod tl 21-31), mida kasutab O. V., on ära võetud dokumentide hulgas e-kirjavahetus perioodil detsember 2014. a kuni 27.aprill 2015. a (tl 32-60) meiliaadresside XXX ja XXX vahel. E-kirjade päistest nähtub, et meiliaadressi XXX kasutab O. K. Sama on kinnitanud ka Jaanus Kukebal oma ütlustes kohtuistungil. E-kirjade päistest nähtub ka, et meiliaadressilt XXX suhtleb Teet Raatsin. Kirjavahetusest nähtub, et O. K. jagab Teet Raatsinile infot töötajate kohta nimeliselt koos äriühingu nime äranäitamisega ja palkade suuruse kohta, sh ettepanek parandada varasem palganumber (tl 32, 35, 37, 38, 45, 53, 55, 58). Äriühingu nimena kasutatakse „Turva“ ja „Delta“. O. K. annab Teet Raatsinile juhiseid töölepingute alustamise või lõpetamise kohta töötajatega (tl.33, 36, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 50, 53, 54, 55, 60), puhkuse vormistamise (tl 34,35), haiguslehtede ja haigushüvitise (tl 37, 38, 52 - tõlge 174, 56) kohta, töödistsipliini rikkumise vormistamise (tl 46), töötaja surmaga seotud toimingute (tl 49), palga mitte kättesaamise (tl 51) ja pangast laenu võtmiseks palgatõendi saamise kohta (tl 41). Tegemist on väljaprinditud e-kirjavahetusega, mis on jõudnud O. V. valdusesse ehk XXX kontorisse. Laoboksist ära võetud paberkandjal kirjavahetusel on käsikirjalisi märkusi raamatupidamiskannete tegemise kohta ja värviga tehtud eristusi, mis osutab, et need märkused on tehtud kohapeal paberkandjal ehk XXX. XXX 16.02.2016. a tehtud läbiotsimisel O. V. lauaarvutist välja kopeeritud kaustadest (asitõendi vaatlusprotokoll. XI kd, tl 130-132 p 1.12, p 5) on leitud sama e-kirjavahetus (tl 169-178, 180-197), mis osutab, et O. K. ja Teet Raatsini e-kirjavahetus on O. V. e-postkasti, kust see on välja prinditud ja võetud raamatupidamises töösse. Kohtu hinnangul järeldub sellest, et kirjavahetus jõudis XXX kontorisse Teet Raatsinilt, kelle juhitavatele äriühingutele XXX ja XXX (varasem juhatuse liige Ahto Kiil) tegi raamatupidamist XXX (Teet Raatsini ütlused kohtueelses menetluses, XXIX kd, tl 84-91). Kirjavahetuse sisu kujutab endast töötajate töösuhete lahendamise olulisi igapäevaküsimusi ja nende küsimuste lahendamisega ja otsuste tegemisega tegeles O. K.. See kinnitab tunnistaja R. J. ütlusi selle kohta, et töötajate küsimustega tegeles O. K., R. J. sõnul „nagu kaadriosakond“. Et töötajate töösuhtes oluliste küsimustega tegelesid K. T., turvajuhid ja Jaanus Kukebal, kinnitavad ka jälitustoimingutes kogutud tõendid, mida kohus helisalvestistelt kohtuistungitel kuulas. Telefonikõne 25.11.2015. a kell 13.29 (III kd, tl 1) A. K. helistab K. T. ja küsib U. U. töölepingu lõpetamise kohta. K. T. sõnul on leping tema käes, kuid ta ei ole veel käinud Tartus U. allkirja võtmas. U. U. on töötasu väljamakseid deklareeritud Turvamaailm AS TSD lisal 1 2015. a juulis ja augustis (XIII kd, tl 276), 2015. a septembri-detsembrikuus aga XXX OÜ TSD lisal 1 (XIX kd, tl 71). XVI kd, tl 108-109 on tööleping 082/15, sõlmitud 14.08.2015. a XXX OÜ (esindaja Teet Raatsin) ja U. U. vahel selle kohta, et töötaja teeb tööd
renditööna kasutajaettevõttes, leping on tähtajatu. Lepingu lisa on abitöötaja tööülesannete kirjeldus, mille järgi töötaja abistab turvatöötajat objektil. Lepingu p 3 järgi on töötaja töötasu 395 eurot kuus p 3.4. reguleerib kinnipeetavaid makse ja makseid. Töölepingus ei ole märgitud, millises kasutajaettevõttes töötaja tööle hakkab. Arvuti Ktahe_Lenovo_ThinkpadX201 vaatlusel tehtud andmekandja koopial (vaatlusprotokoll VII kd, tl 86-90, CD-plaadil tl 228) on Exeli fail pealkirjaga „01-30.09.2015 AKT XXX OÜ“, kus objektil XXX on märgitud U. U. renditöö tundide hulk 177. Nendest tõenditest järeldub, et XXX OÜ töötaja U. U. töölepingu lõpetamise küsimusega, lepingu allkirjastamisega tegeleb kasutajaettevõtja (Turvamaailm AS) juhatuse liige K. T. 11.12.2015. a kell 12.25 (III kd, tl 18) helistab U. U. K. T. ja küsib oma haiguslehe raha kohta, K. T. on kursis ja tegeleb sellega. Seega pöördub töötaja kasutajaettevõtte juhatuse liikme poole ja kasutajaettevõtte juhatuse liige tegeleb küsimustega, mis kuuluvad tööandja ülesannete hulka. Selline olukord osutab, et nii töötaja kui ka Turvamaailma juhatuse liige mõistavad ühetaoliselt, et töötaja tööandja ja töösuhtega seotud probleemide otsustaja on K. T. ehk Turvamaailma juhatuse liige. 26.11.2015. a kell 12.43 (III kd, tl 3) K. T. helistab E. K. ja küsib, kas U. P. ei ole turvatöötajaks tehtud, kas ta on renditöötaja. E. K. selgitab, et „...nad ju keeldusid minema sinna“. Räägitakse tariifist „... siis on nende tariif madalam selle võrra“ ja K. T. ütleb, et „ma vaatasingi praegu O. alt“. E. K. on U. rääkinud ja „.. ta on valmis minema, selle arstitõendi tegema“. K. T. ütleb E. K., et helistagu U. 27.11.2015. a kell 11.31 (IV kd, tl 3) räägivad E. K. ja Jaanus Kukebal U. P. teemal ja Jaanus Kukebali sõnadest on selgelt arusaadav, et Jaanus Kukebalil on õigus otsustada P. töötasu tõstmine ja tema meditsiiniteenuste eest maksmine. Jaanus Kukebal kirjeldab, mis tingimused sellega kaasnevad, „...sellesse ettevõttesse ei ole mul mõtet praegu koguda turvatöötajaid“, „mul on turvatöötajaid vaja jaanuari lõpus ehk siis veebruaris“. Jaanus Kukebal annab korralduse „leppige K. kokku...kas teil on teda vaja...“. Ka U. P. on 2015. a september - detsember deklareeritud XXX OÜ TSD lisal 1 (XIX kd, tl 71) ja kajastub töötasu väljamaksete arvestuses XXX OÜ töötajana (VIII kd, tl 143). Kuuldud telefonikõnedest järeldub, et töötaja vormistamise turvatöötajaks või renditöötajaks otsustasid Turvamaailma ehk siis tööjõurendi skeemi kohaselt kasutajaettevõtja ülemused, kes kontrollisid ka töötajal vajalike tingimuste (arstitõend) täidetust. Tööjõu rendilepingute kohaselt (näiteks rendileping, VIII kd, tl 12-17, 209-213, 218) oli töötaja pädevust tõendavate dokumentide esitamine rendileandja kohustus. Et turvatöötajatena töötamiseks pidid olema täidetud teatud tingimused, näiteks keeleoskuse nõue või arstitõend, selle kohta andsid ütlusi nii K. T. kui ka Jaanus Kukebal. 02.12.2015. a kell 11.14 telefonikõnes (III kd, tl 8) räägivad A. K. ja K. T., et R. M. on tööleping lõpetatud ja temaga ei tule enam tegeleda, U. U. on vaja uut lepingut. R. M. ja U. U. on töötasu deklareerinud september - detsember 2015. a XXX (XIX kd, tl 69, 71). Samasugune suhtlus E. V. kohta 03.12.2015. a kell 12.49 (sõnum ja telefonikõne III kd, tl 9 pöördel), kes on 2015. a detsembrikuus deklareeritud XXX OÜ TSD lisal 1 (XIX kd, tl 61). K. T. märkmikus (vaatlusprotokoll VII kd, tl 39, tl 40-85, 76) on A. S. avaldus 14.08.2015. a XXX OÜ juhatajale kanda tema töötasu alates augustist 2015. a teisele pangakontole. Märkmikulehel olev avaldus ei saa jõuda töötaja tööandjani. Selline probleemilahendus tõendab, et K. T. kui kasutajaettevõtja esindaja korraldas töötajale töötasu maksmist ja suhtles töötajaga vahetult.
K. T. ja J. T. telefonikõne 17.12.2015. a kell 10.06 (III kd, tl 9), kus K. T. ütleb, et novembrikuu palga saab detsembris ja T. küsib, et kas ta hakkab siis midagi muud otsima, mis ta muidu passib kodus siin. K. T. ütleb vastu, et“...arvan, et võid küll, et hetkel ma ei julge midagi lubada, et tuleb...“ T. ütleb selle peale, et „... mõtlesin ise ka äkki, et kui keegi midagi haigeks jääb või...“ ja K. T. vastab „...noh siis vahel ikka“. J. T. on töötasude väljamakseid deklareerinud XXX OÜ september - detsember 2015. a (TSD lisa 1 XIX kd, tl 64), 2015. a mai-augustikuus Turvamaailm AS (TSD lisa 1 XVIII kd, tl 271). Telefonikõnes kuuldu kinnitab, et töötaja pidas oma tööandjaks Turvamaailma ja selle nimel tegutsevat K. T. Kohus peab siin märkimisväärseks, et tööjõurent oma olemuselt tähendabki töösuhet, mis on töötaja ja tema tööandja vahel sõlmitud tähtajatuna ja selle raames võidakse töötaja suunata ajutiselt tööle kasutajaettevõttesse. Ajal, mil töötaja kasutajaettevõttes ei tööta, tagab töötaja tööga kindlustamise tema tööandja, käesoleval juhul XXX OÜ. Seega tulnuks J. T. pöörduda oma tööandja poole, kelle ülesanne on kindlustada oma töötaja tööga. Käesoleval juhul nii see ei toimunud, J. T. oli see võimalus teadmata ja ta ootas jätkuvat töölekutsumist K. T. ja oli valmis ise „midagi muud otsima“. Telefonikõnes kumbki pool eiviita XXX kui tööandjale, kellel on kohustused töötaja ees. Selline vestlus töötaja ja K. T. (kui Turvamaailma esindaja) vahel kinnitab väiteid, et vormistatud tööandjal XXX OÜ esindajal Teet Raatsinil puudus suhtlemine ja kontakt oma töötajatega, töötajad teda ei teadnud ja ammugi ei saanud töötajad aru töötamisest tööjõurendi korras. Töötajad pöördusid paljukordselt K. T. poole oma töötasude maksmisega seoses. Näiteks Ü. S. 25.11.2015. a kell 15.44 (III kd, tl 1 pöördel) saadetud sõnum K. T. „Ülekannet ei ole tulnud?“ ja 26.11.2015. a kell 10.35 (III kd, tl 2) helistamine K. T., kuna rahaülekannet ei ole tulnud. K. T. selgitab küsijale, et sinu tööandja ei ole enam Turvamaailm, kuna sa said karistuse kirja. Ü. S. on töötasu deklareeritud mai kuni september 2015. a Turvamaailm AS TSD lisa 1-l (VIII kd, tl 279) ja oktoober kuni detsember 2015. a XXX OÜ TSD lisal 1 ( XIX kd, tl 75). XXX OÜ tegutsemiskohas Tallinnas XXX toimunud läbiotsimise käigus ära võetud dokumentide vaatlusprotokoll (XV kd, tl 1-15, tl.99-100), kus tööleping 348/15 XXX OÜ (esindaja Teet Raatsin) ja Ü. S. vahel, tööleping tähtajatu, töötaja asub tööle abitöötajana (p 2.1) ja teeb tööd renditööna kasutajaettevõttes (p 1.4), tööandja maksab töötasu 395 eurot kuus (p 3.1), märgitud kinnipeetavad maksud ja maksed (p 3.4). Abitöötaja tööülesannete kirjelduse järgi on tööülesandeks turvatöötaja abistamine valveobjektil. K. T. ei olnud Ü. S. tööandja ja tal puudus töötasu maksmise kohustus. Töötasu maksmise kohustus oli Ü. S. tööandjal XXX OÜ-l, kellel oli omakorda sõlmitud tööjõu rendilepingu kasutajaettevõttega. Kohus möönab, et sellise mitmeastmelise tööjõurendi skeemi juures ei olnud lihtsatel töötajatel võimalik mõista, kes on tema tegelik tööandja ja mitmeastmeliseks kujundatud skeemi puhul ei olnud küsitud ka töötaja nõusolekut tema tööjõu edasi rentimiseks nelja erineva ettevõtte vahel. Sellist keerulist mitmeastmelist skeemi on põhjendatud nimetada näilikuks tööjõurendi skeemiks, kuna töötajal on tegelik seos ja töösuhte tunnustega kooskõlas olev vastastikune käitumine üksnes temale reaalselt tööd andva äriühinguga. Mitmeastmelise tööjõurendi skeemi eesmärgiks on hajutada vastutust, varjata tegelikku töösuhet ja varajata maksukohustust või kinnipidamiskohustust või suurendada tagastusnõuet. Telefonikõnes 21.01.2016. a kell 15.51 (III kd, tl 42) R. R. ja K. T. vahel arutavad Turvamaailma töötajad „rendika“ V. puhkuseraha teemal, leitakse, et kui ta oli rendikas, peab seda Jaanusega arutama. 20.01.2016. a kell 10.07 arutavad K. T. ja R. R. I. I. ja A. R. lõpparvete üle. Mõlema töötaja töötasuväljamakseid on deklareerinud XXX OÜ (I. septembris 2015. a, R. oktoober kuni detsember 2015. a, XIX kd, tl 59, 63), mistõttu nende kui renditöötajate töötasude ja lõpparvete korraldamisega ei peaks neil olema mingit tegemist.
Asjaolu, et Turvamaailma töötajad otsivad lahendusi renditööjõuga setud probleemidele, osutab, et neile oli teada, et tegelik tööandja ehk XXX sellega ei tegele. 26.11.2015. a kell 11.57 telefonikõnes (III kd, tl 2) kutsub K. T. S. G. tööle Kärknasse, G. on nõus, arutatakse töö sisu. Seejärel helistab S. G. T. tagasi ja küsib, kaua tööd on ja kuidas rahaga teeme. K. T. vastab, et „vormistan sind ära“, käin Tartust läbi, saame sinuga lepingu teha ja siis ülekande teha. S. G. on töötasuväljamakseid deklareerinud XXX juuli kuni november 2014. a, 2014. a detsember ja 2015. a jaanuar ja september kuni detsember XXX (XIX kd, tl 109, 83, 69), juulis ja augustis 2015. a Turvamaailm (XVIII kd, tl 275). Kõnest selgub, et K. T. tegeles XXX OÜ töötaja töölekutsumisega, töölepingu sõlmimisega ja tegi kokkuleppe töötasu maksmise kohta. 21.12.2015. a kell 11.33 (III kd, tl 24-25) helistab K. T. U. U., avaldades pahameelt, et K. on tema lepingu peale pannud mingi firma, mida pole olemaski, telefoninumber ei vasta. Haigusleht ringleb ringi, kuna saab lõpparve ja palgad. K. T. teab seletada, et lõpparve ja palgad tulevad kohe peale jõule. U. U. on pahane, et niimoodi käitutakse inimestega, ta on kogu aeg korralikult tööl käinud. Perearst ei võta selle firma registrikoodi vastu, see on mingi autoettevõte, millest keegi midagi ei tea. K. T. lubab, et me ei jää midagi võlgu. Selline telefonikõne sisu osutab, et töötajale ei ole ükskõik, kes on tema tööandja, töötaja on huvitatud tööandjaga suhtlemisest ja sellest, et tööandja oleks korrektne. 22.12.2015. a kell 14.46 helistab U. U. uuesti, öeldes, et ta on seda XXX taga ajanud, kätte pole saanud, ei ole esitanud andmeid haigekassale. K. T. lubab vaadata, mis teha saab. 25.11.2015. a kell 18.08 (III kd, tl 1-2) helistab K. T. U. P., kes kurdab, et tal on 200 eurot palgast puudu. U. P. on otsinud seda tööandjat internetist, on mingi autoremondifirma. Helistaja vannub ja on pahane. K. T. lubab uurida. U. P. on töötasumakseid deklareerinud XXX september kuni detsember 2015. a (XIX kd, tl 71). Läbiotsimisel XXX XXX töötamiskohas on ära võetud XXX OÜ ja U. P. vahel 14.08.2015. a sõlmitud tööleping 301/15 (XV kd, tl 162-163) selle kohta, et ta asub tööle abitöötajana, kes teeb tööd renditööna kasutajaettevõttes, on lepitud kokku töötasu ja esitatud abitöötaja tööülesannete kirjeldus. Telefonikõnest selgub, et töötaja ootab tööandjalt korrektset tegutsemist ja on pettunud, et info tööandja kohta ei ole usaldusväärne. K. T. helistavad korduvalt veel teisedki töötajad ja pärivad aru, ehkki nende töötasuväljamaksed on deklareeritud XXX OÜ TSD-l: A. S. (27.11.2015.a kell 08.27, 21.12.2015. a kell 11.31, 28.12.2015. a kell 8.31, 22.01.2016. a kell 12.12), A. K. 27.11.2015. a kell11.19, R. M. 27.11.2015. a kell 11.20, 17.12.2015. a kell 15.39, J. T. 01.12.2015. a, 02.12.2015. a, 03.12.2015. a, 17.12.2015. a, V. G. 02.12.2015. a, 03.12.2015. a, A.-A. K. 02.12.2015. a, 10.12.2015. a, Ü. S. 28.12.2015. a (kõik salvestised III kd, tl 3-43). Kõik töötajad pärivad oma töötasu saamise järele või on midagi töötasust puudu. Kõik need töötajad va R. M. on deklareeritud Turvamaailma TSD-l perioodil aprill-august 2015. a. R. R. helistab K. T. 21.01.2016. a kell 12.18 (III kd, tl 41), räägib, et V. näitas talle üht Maksuametist saadetud kirja. K. T. ütleb, et neist inimestest, kes on saanud Maksuameti kirja, tuleb teha nimekiri ja kutsuda nad kontorisse, et rääkida neile, mis on need vastused, mida peab vastama. 22.01.2016. a kell 14.08 (tl 43) samasisuline kõne E. K. ja K. T. vahel: nimekiri on valmis, saata K. T. meilile.
Tööjõurendisuhte tegelikul toimimisel ja tööandja XXX hea kontakti puhul oma töötajatega ei oleks olnud vaja töötajaid kokku kutsuda ja neid instrueerida, mida tuleb vastata maksuameti küsimustele. Teet Raatsin andis kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi, et tema ise töötajaid ei registreerinud, dokumente koostasid ja palgaarvestust pidas XXX või mõni muu O. V. seotud raamatupidamisettevõte. 14.10.2015. a kell 14.16 toimunud telefonikõne Maksu- ja Tolliameti ametniku ja Teet Raatsini vahel, milles Teet Raatsin annab telefoni üle O. V. kui isikule, kes nende asjadega tegeleb ja räägitakse XXX töötajate registreerimisest, on vaja kandeid täiendada. O. V. kinnitab, et teab seda ja saab tehtud. Töötajate registreerimisest või valesti registreerimisest tekkinud probleemidega pöördusid töötajad K. T. ja Jaanus Kukebali poole. Nii M. N. helistas 04.12.2015. a kell 11.39 Jaanus Kukebalile, kuid kõne on suunatud K. T. numbrile (IV kd, tl 26). M. N. kurdab, et tema töölepingu lõpetamine on töötajate registris pandud vale paragrahvi alusel. K. T. ütleb, et nad ei saa seda ise parandada, ta annab info XXX. M. N. soovib neile ise kirjutada. 09.12.2015. a kell 17.05 ja 18.18 (IV kd, tl 8-9) räägivad E. K. ja Jaanus Kukebal J. J. ja N. registreerimisest, avalduse nad tegid, aga registris on muutmata. E. K. ütleb, et Teedul on see juba meili peal kirjas, ma võin uuesti saata. Seega arutavad Jaanus Kukebal ja E. K. selliste töötajate registreerimise küsimusi, kellele töötasude väljamakseid deklareerib XXX (XIX kd, tl 66, 64) ja kasutajaettevõte ei peaks selliste küsimustega tegelema. Telefonikõne T. Raatsini ja O. Õ. vahel 26.11.2015. a kell 14.05 (III kd, tl 176-177), millest O. Õ. ütleb Raatsinile, et ta peab tabelit nende isikute kohta, kes olid XXX töötajad ja nüüd sealt maha võetud. Ta täidab iga reede tabelit ja kolmapäeviti võtab registrist maha. Kõik on registreeritud XXX töötajateks, kes maksuametis on registreeritud XXX all. See on nii alates augustist. Tunnistaja ütleb, et võtab registrist maha tööjõurendi meili peale tulnud andmete alusel. Viimased neli inimest pole veel maha võetud, sest tööjõurendi peale ei ole neid nimesid veel saadetud. Teet Raatsin soovib endale ka seda tabelit. O. Õ. (ütlused kohtuistungil 30.09.2021. a, XXV kd, tl 148-149) oli XXX OÜ töötaja, tal oli selle ettevõttega tööleping. Tunnistaja tegi XXX palgaarvetust. Tööülesandeid andis ja ettevõtteid jagas O. V.. Jaanus Kukebal 09.02.2016. a kell 12.02 kõnes Teet Raatsinile küsib 2014. a detsembrikuu kohta maksuametile esitatud registri väljavõtet. Selgitab, et „... me peame maksukale vastust praegu tegema oma asjades... ja noh me... mei ei kasuta seda. Me kasutame sealt ainult oma inimeste andmeid sealt....meil on kontrolliks vaja seda“. Selline soov tähendab, et maksuametile oma töötajate kohta andmeid esitades soovib ta seda kontrollida Raatsini äriühingu nimel registreeritud töötajatega. Kõnes Teet Raatsinile 11.11.2015. a kell 11.45 (III kd, tl 168) räägib Jaanus Kukebal, et „... rendime siin teie käest töötajaid ... ja neid pannakse idioodi järjekindlusega registrisse üles käsunduslepingu alusel..., mitte töölepingu alusel, ei oska selle probleemiga enam midagi peale hakata.“ Teet Raatsin lubab raamatupidajaga uuesti rääkida, ta juba küll rääkis. 28.10.2015. a kõnedes kell 15.47, 16.04 ja 16.09 on Teet Raatsin seda teemat arutanud O. V. (III kd, tl 154-156), on selgunud, et mõnedel inimestel ei ole haigekassa kindlustust ja O. V. ütleb, et nende inimestega on sõlmitud käsunduslepingud, mille puhul ei arvestata sots.maksu miinimumi. Teet Raatsin loeb nende töötajate nimed ja O. V. lubab korda teha. 26.11.2015. a kell 12.27 (IV kd, tl 2) kõnes R. P. räägib Jaanus Kukebal, et pöördub seetõttu, et ei oska enam kellelegi rääkida, on kõigile rääkinud... maksukas on endiselt inimesed üleval
käsunduslepingu alusel, kuigi kõigil on töölepingud. Ta on sellest Teeduga vist viis korda rääkinud. Inimestel tekivad probleemid emae-isade palkadega ja veel mingite asjadega. R. P. lubab rääkida Teeduga ja Teet saab raamatupidajatega teha asjad korda kohe. Kohe seejärel kell 12.43 (III kd), helistab R. P. T. Raatsinile ja annab edasi Kukebali mure. Raatsin teab, ütleb, et rääkis sellest O. Probleem on selles, et vahepeal, kui me ei teinud koostööd, siis mingid inimesed muudeti käsunduslepingute peale. O. ütles, et edaspidi paneb inimesi töölepingu peale. P. ütleb, et täna kindlasti on vaja ära teha, inimesed ei saa toetusi kätte. Seejärel kell 14.05 helistab T. Raatsin O. Õ. ja ütleb, et käsunduslepingud on vaja ümber muuta töölepinguteks. O. Õ. ütleb, et O. ütles kindlalt, et tema ei hakka enam neljandat korda ümber tegema. Seejärel kell 14.09 helistab T. Raatsin R. P. ja ütleb edasi O. Õ. sõnad, et O. seda ringi ei tee. R. P. ütleb, et ...sul võib tekkida probleem, kui oled inimesi niimoodi edasi andnud. ... Miks ta mõtleb selliseid asju välja... ta kaotab praegult sellega tegelemise sellepärast, et Jaanus ütles ka, et ...ta ei saa enam selle firmaga suhelda... et ta katkestab lepingu kui raamatupidajad ei saa omavahel suhelda. Selline telefonikõnede jada tõendab, et Jaanus Kukebal tegeleb töötajate töösuhte aluseks olevate dokumentidega. Kuna tegemist on renditöötajateks vormistatud isikutega, peaks sellise probleemi lahendamine olema üksnes tööandja XXX ehk Teet Raatsini lahendada. Jaanus Kukebal on võtnud vastutuse ja asunud töölepingute vormistamisega seotud probleemi lahendama. Selline käitumine on vastuolus Jaanus Kukebali enda poolt antud ütlustega selle kohta, et tööjõurenditeenuse kasutamise eesmärgiks oli vabaneda töötajate vormistamise ja nendega seotud dokumentidega tegelemise murest. Jaanus Kukebal pöördub R. P. poole siis kui ta on juba kõigiga rääkinud, kuid tulemust pole. Selline teguviis viitab, et J. Kukebal peab R. P. loodud tööjõurendiskeemis nö viimase instantsi isikuks, kes probleemi lahendab. R. P. nii tegutseski - asus probleemi lahendama. Veel selgub telefonikõnedest, et nii R. P. kui ka J. Kukebal peavad vajalikuks, et ka „maksukas“ asi hästi välja paistaks ja probleeme ei tekiks. Renditöötaja J. J. lapsepuhkusega seonduva lahendamine toimub järgmist jada mööda: 02.12.2015. a kell 10.29 (III kd, tl 182) saadab A. K. T. Raatsinile sõnumi: Tere. Kaks küsimust: kontori arved ja lapsepuhkus J. J. T. Raatsin vastab: Kontori arved sain makstud, aga mis selle puhkuse osas tegema pean? A. K. vastuses selgitab, mis tuleb teha. Raatsin lubab uurida.09.12.2015. a kell 17.17 (III kd, tl 190) kõnes arutavad J. Kukebal ja T. Raatsin J, J. emapuhkuse teemat. J. Kukebal selgitab Raatsinile, milles on probleem ja kuidas see seaduse järgi peab käima. Samas kõnes ütleb J. Kukebal T. Raatsinile, et teine probleem on ka N., kas saite selle lepingu tähtajaliseks registris. M. N. on renditöötaja, kellele on töötasu väljamakseid deklareerinud XXX, kuid kelle andmete muutmisega registris on pidanud viimastel päevadel tegelema nii K. T. kui ka Jaanus Kukebal (p 21.1.21). J. J. on renditöötaja, kellele on töötasu väljamakseid deklareerinud veebruaris 2014.a ja perioodil juuni kuni november 2014. a XXX (XIX kd, tl 102), detsember 2014. a, jaanuar märts 2015. a XXX (XIX kd, tl 80, 64) 2015. a mai, juuli ja augustikuus Delta Security (XVIII kd, tl 197), perioodil september kuni detsember 2015. a XXX (XIX kd, tl 64). 16.02.2016. a toimus läbiotsimine OÜ Delta Security kontoris Kadaka tee 86A, Tallinnas (läbiotsimisprotokoll X kd, tl 4-9), mille käigus võeti raudkapist ära Delta Security OÜ ja eraisikute vahelised nõude loovutamise lepingud, sh nõude loovutamise leping 066-NLL 25.05.2015. a Delta Security OÜ ja J. J. vahel, mis on vaadeldud ja loetletud vaatlusprotokollis 13.02.2017. a(X kd, tl 14-20, tl 21-25). Viidatud nõude loovutamise leping (X kd, tl 40-50, lisa tl 51) kannab tegelikkuses numbrit 016-NLL ja on koostatud 25.05.2015.a J. J. ja Delta Security OÜ, esindaja R. J. vahel. Selle p 1.1 on kirjas, et loovutaja annab loovutuse saajale üle tasu eest ja tervikuna nõude XXX OÜ (võlgnik) vastu, mis on tekkinud
loovutaja ja võlgniku vahel sõlmitud töölepingust ja selle lisadest. Loovutatav nõue on kogusummas 1389,38 eurot, koosneb märts 2015. a, aprill 2015.a ja mai 2015. a töötasust. Samal läbiotsimisel on leitud ja ära võetud Delta Security (esindaja R. J.) ja J. J. vahel 08.mail 2015. a sõlmitud tööleping nr 99-TL koos lisadega (X kd, tl 374-380), mille kohaselt J. J. asub tööle Delta Security OÜ-s 08.05.2015. a abitöötaja ametikohale, leping on sõlmitud määramata ajaks. Lisatud on abitöötaja ametijuhend ja töösisekorra eeskirjad ehitusobjektil. Töölepingu lisa 4 kannab kuupäeva 10.08.2015. a ja selles lepitakse kokku töölepingu lõpetamine alates 10.08.2015. a TLS § 79 järgi poolte kokkuleppel. Asitõendi vaatlusprotokoll 14.02.2017. a (XVI kd, tl 448-449), milles vaadeldud XXX OÜ tegutsemiskohas XXX ära võetud töölepingut J. J. kui töötaja ja XXX OÜ (kui tööandja, alla kirjutanud J. K.) vahel, lepingu nr 178/15, kuupäev 17.08.2015. a, mille järgi J.J. asub tööle abitöötajana kasutajaettevõttes. Mõlema töölepingu - nii Delta Securityga sõlmitu kui ka XXX OÜ-ga sõlmitu-järgi on J. J. tööülesanded, õigused ja kohustused samad. Töötaja täitis jätkuvalt samu tööülesandeid samadel tingimustel mõlema tööandja juures. 18.12.2015. a saadetud J. J. SMS (IV kd, tl 11) Jaanus Kukebalile, töötaja palub lahendust oma murele. Sõnumi sisust on arusaadav, et töötaja on J. Kukebaliga sellest murest mõne aja eest rääkinud. 21.12.2015. a kell 11.00 ja 11.13 (III kd, tl 199) telefonikõned A. K. T. Raatsinile J. J. lapsepuhkuse raha asjas, küsib Raatsinilt, miks asjad venivad. Raatsin lubab O. küsida. 21.12.2015. a kell 14.29 (IV kd, tl 201) järjekordne kõne A. K. Raatsinile J. J. lapsepuhkuse raha asjas. Telefon antakse edasi J. Kukebalile, kes arutab Raatsiniga küsimuse lahendamist. 14.01.2016. a SMS J. J. J. Kukebalile (IV kd, tl 16) küsimusega „kes peab tegelema tema lapsepuhkuse avalduse ja rahaga ja kaua ta peab veel ootama“. Neist tõenditest nähtub, et töötaja pöördub oma mure lahendamiseks korduvalt Jaanus Kukebali ja A. K. poole, aga mitte oma tööandja Teet Raatsini poole. Nähtub ka fakt, et Teet Raatsin tegelikult proleemi ei lahenda ka siis mitte, kui tema poole pöörduvad K. ja Kukebal. Läbiotsimisel Delta Security asukohas Kadaka tee 86A kontoris võeti ära töölepingud, mis sõlmitud töötajatel Delta Security OÜ-ga (läbiotsimisprotokoll X kd, tl 4-5) ja töölepingute vaatlusprotokoll (X kd, tl 14-20, 21-25). Kohtule esitati ja kohus uuris töölepinguid (X kd, tl 78-113, 118-418). Kohtule on esitatud nõude loovutamise lepingud, mis on sõlmitud töötajate ja Delta Security OÜ vahel (Xkd, tl 49-77, 114-117). Kohus küsitles tunnistajaid V. P., G. K., O. K., V. K. kohtuistungil 08.11.2021. a (XXVI kd, tl 15-21). Tunnistaja V. P. andis ütlusi (vastuseks küsimusele kas tal on pretensioone XXX OÜ vastu), et töötas kõik kuud, aga ei makstud. Tunnistaja esitas avalduse töövaidluskopmisjoni, 1500 eurot mõisteti talle välja, aga firma ütles, et raha ei ole ja ei saa midagi. Vastuseks küsimusele „kas ta töötas renditöötajana“ vastas tunnistaja, et ta töötas turvatöötajana. Töötasu toodi mõnikord ümbrikus. Tunnistaja teab, et töötas ka Turvamaailmas, oli leping ka. Raha ei maksnud talle see viimane firma. Tunnistajale meenub, et XXX oli kontor Valgas, aga lepingut käis ta sõlmimas Tallinnas Mustamäe teel, nad üürisid mõneks päevaks ruumid. Öeldi, et tuleb lepingute ümbervormistamine ja peab sinna sõitma. Tunnistajale tõi raha ümbrikus brigadir. Tunnistaja teab, et kui ta XXX tööle läks, oli kontor Kadaka teel ja kui midagi oli vaja, mindi sinna küsimusi lahendama. Tunnistaja ei tea, mida tähendab renditöötaja, mitte keegi ei rääkinud midagi renditöötajana töötamisest. Tunnistaja G. K. ei tea, mis nimega firmas ta töötas, neid vahetati 2-3 korda. Oli ka neid kuid, kui ei töötanud, siis kutsuti jälle tagasi. Inimesed olid pahased, et raha ei makstud ja ei tahtnud tööle tulla. Firmade nimed muutusid, töökoht ei muutunud, lepingut käsi sõlmimas Mustamäe teel. Tunnistaja teab, et tema vahetu ülemus oli V. D.. See oligi ainus ülemus, muid nimesid ta ei tea. Tunnistaja O. K. ei mäleta töölepingu sõlmimist, näidatud lepingul on tema allkiri. Tunnistaja ei tea, mida tähendab sõna renditöötaja. Tunnistaja V. K. töötas turvatöötajana. Ta
kirjutas lepingu alla Kadaka tänaval Mustamäel. Seal oli kontor. Tunnistajal on algul sõlmitud tööleping Deltaga ja siis XXX, tunnistaja ütleb selle kohta, et vahetati vist firmat, tunnistaja töökohta ei vahetanud. Küsimusele, kas ta on töötanud renditöötajana vastab tunnistaja küsimusega „Kus?“. Ta on endine meremees, kas ta oli siis renditud? Tunnistaja ei tea, mida tähendab renditöötaja. Tunnistaja S. L. (ja järgmised tunnistajad) andis ütlusi kohtuistungil 01.11.2021. a ( XXVI kd, tl 1-5), tunnistaja teab, et tema ülemus oli V. K., andis lepingud, me allkirjastasime. Tunistaja ei tea XXX. Meil oli firma XXX, ülemus K. korraldas kõik, tema kutsus ka tööle. Tunnistaja ei tea midagi XXX, eesti keelest ta ka aru ei saa, ülemus K. korraldas kõik. Tunnistaja V. L. näeb ekraanil Kukebali ja ütleb, et teab teda. Tema on peremees ja mina valvur. Tunnistaja töötas valvurina tema firmas. Raatsinit ja Kiili ei tunne. XXX ei tea. Tunnistaja ei tea, kas ta töötas renditöötajana. Ta asus tööle, kas oli renditöötaja või mitte, ta ei tea. Tunnistaja mäletab ka Deltat. Aga ta ei ole töökohta vahetanud, teda lihtsalt visati ühest kohast teise. Kontor oli Kadaka teel, seal oli Kukebal ja veel keegi. Tunnistaja teab ka R. J.. Tunnistaja V. T. vastab küsimustele, et ta töötas XXX umbes aasta, jäi puhkusele, puhkuse raha ja 1 kuu töötasu ei makstud ja siis ta läks ära. Kaitsja küsimusele, kas ta töötas renditöötajana, vastab tunnistaja jah, siis nad ei maksnud ja läksin ära. Tunnistaja vastab küsimustele, et ta läks laevaremonditehasest turvafirmasse XXX, tema otsene ülemus oli turvajuht. Ta on ülemustest ainult turvajuhti näinud, sealt firmast pole kedagi rohkem näinud. Tunnistaja ei ole ühest kohast teise üle läinud, teda viidi. Tema töötas kogu aeg ühes kohas, ka turvajuht oli üks kogu aeg. Tunnistaja ei tea, mida tähendab renditöötaja. Ta võeti tööle ja tema töötas. Tunnistajad V. B. ja T. V. andsid ütlusi 15.11.2021. a kohtuistungil. Tunnistaja B. teab Jaanus Kukebali, tema jaotas tööd ja oli peatööandja meil. Raatsinit ei tunne, Kiili ei tea. Töötasu maksti ümbrikus sularahas. Tunnistaja ütleb talle esitatud lepingu kohta, et ei saa sellest aru, eesti keelt ei oska. On tema allkiri. Lepinguid muudeti iga aasta. Aga firmal oli üks aadress, Kadaka tee 88a. Renditöötajana ta töötanud ei ole. Tunnistajal on K. telefoninumber märkmikus, ütleb numbri. J. telefon on ka, ütleb numbri. J. K. ei tea. Jaanusel oli küll kontoris mitu naisterahvast, sekretärid. T. V. tunneb natuke Jaanus Kukebali, ta töötas Jaanuse juures mingil ajal. Raatsinit ja Kiili ei tunne. Tunnistajale tuleb tuttav ette ka D. V. nimi. Mida tähendab renditöötaja, tunnistaja ei tea. Tunnistaja V. B., R. K., V. O. andsid ütlusi 17.11.2021. a kohtuistungil. Tunnistaja B. on pahane, et talle ei makstud palka välja, lepingu allkirjastamist ei mäleta. Tunnistaja ei ole kusagil mujal töötanud kui ainult Deltas. Tal oli jaki varrukale kirjutatud Delta Security. Mida tähendab renditöötaja, tunnistaja ei tea. Tunnistaja R. K. töötas ehitusobjektil valvurina, Rakvere maanteed ehitati. Tunnistaja töötas koos A. L., kes on nüüd surnud. Tunnistaja ei ole Teet Raatsiniga kohtunud, lepingu allkirjastas ühe naisterahvaga sealsamas objekti lähedal. Tunnistajale teadaolevalt asus firma kontor Rakveres, sealt tuli ka see naisterahvas. Kui on kaks lepingut – XXX ja Deltaga, ju nad siis vahetasid nime, tunnistajal oli töö ikka sama. Tunnistaja V. O. kinnitab, et tunneb härra Jaanust, töötas varem Jaanuse firmas. XXX ei tea, Teet Raatsinit ei tea. Tunnistaja käis kontoris Kadaka teel, Jaanus oli seal, Jaanus oli juhataja, võis olla Turvamaailm. Objektil töötas tunnistajaga koos T. V.. Brigadiri nimi oli R. Tunnistaja vormi peal oli silt Turvamaailm, vormi andis R. Tunnistaja käiski lepingut sõlmimas R. juures ja Jaanus käis läbi ja tundis huvi, kuidas läheb. Tunnistaja teab ka D. V. Mida tähendab renditöötaja, tunnistaja ei tea. M. S. kohtuistungil 18.11.2021. a (XXVI kd, tl 50-53) ei tea Kukebali, Raatsinit ega Kiili. Tema firma nimi oli Delta. Tunnistaja ei saa aru küsimustest, milles on sõna „renditöötaja.“ Töölepingu tõi talle objektile see, kes talle tööd pakkus, P. K., ta andis ka tööülesandeid. XXX juhatuse liiget Raatsinit ei tea. Tunnistaja V. I. süüdistatavaid ei tunne. XXX ja XXX ei tea. Teab R. J.. Kokkuvõttes konstateerib kohus, et tunnistajad ei tea XXX OÜ-d ega tema juhatuse liiget Teet Raatsinit, ka Ahto Kiili mitte. Mõned tunnistajad teavad Jaanus Kukebali, D. V. ja R. J..
Tevad Delta Securityt ja Turvamaailma. Tunnistajad said aru, et firmade nimed vahetusid, kuid nende jaoks sellest muutusi ei tulnud. Tunnistajad ei tea, mida tähendab „renditöötaja.“ Asitõendi vaatlusprotokoll 14.02.2017. a (XV Kd, tl 1-8, 9-15), milles vaadeldud XXX OÜ tegutsemiskohas XXX ära võetud töölepinguid töötajate ja XXX OÜ (kui tööandja, alla kirjutanud J. K. või A. K.) vahel, mille järgi tööle võetud töötaja asub tööle abitöötajana kasutajaettevõttes. Kohtule esitati töölepingud (XV kd, tl 16-251). Kohus on võrrelnud ka teiste töötajate töölepinguid, mis on sõlmitud 2015. aasta mais, mõned ka juunis ja juulis, töötamiseks Delta Security OÜ-s, töölepingutega, mis on samade töötajatega sõlmitud 2015. a augustis töötamiseks XXX OÜ-s. Kõik need töölepingud (nagu p 21.1.25 kirjeldatud lepingud J. J.) kirjeldavad töötaja tööülesandeid, õigusi ja kohustusi ühetaoliselt mõlema tööandja juures. Töötajate küsitlemisel tunnistajana ei osanud neist keegi nimetada põhjusi, miks nende määramata ajaks sõlmitud töösuhe põhitöötajana on vormistatud ümber töötamiseks renditöötajana. Jaanus Kukebal andis ütlusi, et renditööjõu eest maksmisega oli vahepeal probleem. Jaanus Kukebali sõnul oli temale oluline, et „töötaja saaks oma rahanatukese kätte...“. Telefonikõnedes kuuldu ei kinnita J. Kukebali ütlusi, et tema soovitas korduvalt abitööjõule (ehk renditööjõule) pöörduda oma probleemidega oma ettevõtte poole (ülekuulamine 24.08.2022. a kohtuistungil). Telefonikõnedes kuuldu kinnitab seda, et J. Kukebal lahendas ise renditöötajatena vormistatud töötajate probleeme, sh pöördudes selleks ka renditöötajate tööandja ehk T. Raatsini poole. Tunnistaja M. V., kes lepinguid mais 2015. a ümber vormistas, teadis selle kohta selgitada, et selline ümbervormistamine oli Jaanus Kukebali soov. Sisulist põhjust tunnistaja öelda ei osanud. Kohus küsitles tunnistajaid A. S., V. R. 30.09.2021. a (XXIV kd, tl 151-163), A. K., 06.09.2021. a (XXIV kd, tl 178-184). Tunnistajad A. S. (kohtuistungil 30.08.2021. a, XXIV kd, tl 151-153) A. K. (kohtuistung 06.09.23021. a, XXIV kd, tl 178-180) andsid kohtuistungil ütlusi, et nad said tööle valvurina (S.) ja turvamehena (K.) ajalehekuulutuse peale. Tunnistaja S. sõnul vormistati ta tööle valvuri abilisena, kuna ta ei osanud eesti keelt, et valvuriks saada, ei mäleta, mis firma see oli. Tunnistaja arvab, et tegelikult oli ta turvamehe abiline. Tööle vormistati ta Kadaka tee 86, kus üks meesterahvas rääkis temaga vene keeles. Ta ei mäleta XXX ettevõtet, ei tea Teet Raatsinit ega D. Z. Tunnistaja arvab, et R. R. võis olla see, kes ta tööle võttis. Töölepingut (XV kd, tl 91-92) ja selle sõlmimist tunnistaja ei mäleta, võib olla küll tema allkiri all. Ta ei saagi mäletada, kuna talle ei selgitatud seda, oli eesti keeles ja eesti keelt ta ei oska. Sõna renditöötaja oli tema töötunnistusel ja talle tõlgiti see sõna. Tunnistaja K. andis ütlusi (06.09.2021. a, XXIV kd, tl 178-180), et ta sattus Turvamaailma tööle ajalehekuulutuse peale ja töötas seal 2014. a või 2015. a. Tööle vormistati ta kontorihoones, kus on Kadaka autoturg. Seal koridoris näidati talle Jaanus Kukebali, et see on teie ülemus. On kuulnud ka Delta Securityt. Delta Securityga lepingu sõlmimist (X kd, tl 43-47) ja lõpetamist ei mäleta ta üldse. Ja teisi firmasid, neid vahetus sageli, ta ei teagi, kuhu (firmasse) oli sisse kirjutatud. Miks vahetus, tunnistaja ei tea ja polnud oluline ka, palk tuli arvele, sellest piisas ja midagi ei muutunud, objektid olid samad ja töökaaslased ka. Ainult V. läks ära või lasti lahti, V. oli tema ülemus objektil. R. J. on kuulnud, oli keegi vanematest seal Kadaka tn kontoris. V. tõi talle ükskord palka ka sularahas. Nõude loovutamise lepingut Delta Securityga (X kd, tl 81) tunnistaja ka ei mäleta. Tunnistaja ei ole kuulnud firmasid XXX ega XXX. Küsitlemise peale meenub siiski tunnistajale, et nad käisid ükskord Mustamäe teel kontoris pabereid alla kirjutamas, seal oligi XXX. Seal oli mingi naisterahvas, kes võttis allkirju, ja töötajad, kes tulid ja läksid. Tunnistaja sõnul selle uue lepingu allkirjastamisega ei muutunud midagi, tal
olid omad tööriided, objektid samad. Tööleping 187/15 (XV kd, tl 20-22) oligi vist see, mis Mustamäe teel all kirjutas, on tunnistaja allkirjad. Tunnistaja sõnul kirjutasid nad paberitele alla, aga nad teadsid, et töötavad endiselt Turvamaailmas. Tunnistaja ei mäleta, kui palju aega ta kokku Turvamaailmas töötas. Tunnistaja sõnul „Me teadsime kõik, et see on üks firma Turvamaailm.“ Kui oli vaba päeva vaja või midagi sellist, pöördus V. poole, seda oli väga harva. Küsimusele „kes on renditööjõud“ vastab tunnistaja, et ei tea, pole kuulnudki. Asjaolu, et tunnistaja jaoks, kellel oli sõlmitud tööleping Delta Securityga, nõude loovutamise leping Delta Securityga ja hiljem tööleping XXX, ei muutunud firmade vahetumisega midagi ja ta teadis, et see on kõik üks Turvamaailm, osutab, et töötaja silmis oli tema tegelik töösuhe seotud ühe firma - Turvamaailmaga ja selle ülemustega. Tunnistaja V. R. (kohtuistung 30.08.2021. a, XXIV kd, tl 153-155) andis ütlusi, et ta Linnalehes olnud kuulutuse peale helistas ja sai Turvailma valvurina tööle. Selle mehe nimi oli R., kes helistamise peale vastas, kutsus Kadaka tee 86 või 86a, seal lähedal on autoturg. Kontoris täitis ankeedi. Töötas Turvailmas kaks kuud, maksti vähe. Kui raha maksmisega viivitati, küsis R.. Töölepingut (XV kd, tl 115-116) XXX OÜ-ga ei ole näinud, aga on tema allkiri. Ei mäleta selle lepingu sõlmimist ja pole selles firmas töötanud. Teet Raatsinit ei tunne ja ei tea, kes on renditöötaja. Ei tea ka XXX, XXX ega D. Z. Kaitsja küsimustele „kas on võimalik, et tunnistaja töötas ikkagi teises firmas, XXX, kuid Turvamaailma objektidel“, vastas tunnistaja „meie ajal on kõik võimalik“. Sellistest ütlustest järeldab kohus, et tunnistajale seondus tema tööleasumine Linnalehe kuulutuse peale just nimelt Turvamaailmaga (venekeelne tunnistaja ütles, et ta ei tea, kuidas seda hääldada, hääldab Turvailm), Turvamaailma turvajuhi R. ja selle firma kontoriga. Kohtule esitatud tõenditest kogumis tuleb järeldada, et töötajate vormistamine mais 2015. a tegeliku tööandja ehk Delta Security töötajateks tuleneb asjaolust, et näilikku tööjõurendi teenust pakkuva skeemi osalised äriühingud jätsid töötajatele töötasu välja maksmata. Tegelik tööandja (ehk Delta Security, aga ka Turvamaailm) võttis siis enda peale töötajatele töötasu maksmise, deklareerimise, aga ka tööjõumaksude maksmise. See kajastub ka AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ TSD-de lisadel ja muudes dokumentides, mida kohus on uurinud ja eespool käsitlenud. Eespool loetletud tõenditest järeldub, et töötajaid nii AS Turvamaailm kui ka Delta Security objektidele otsisid Turvamaailma ja Delta Security turvajuhid, keda nimetati ka kuraatoriteks, ja K. T. Turvajuhid ja K. T. vestlesid töötajaga, võtsid andmed, tegid valiku, keda vormistada tööle Turvamaailma ja Delta töötajateks, kes rendifirmasse, kontrollisid töötajate vajalikke tingimusi või lasid seda teha Turvamaailma bürootöötajal (M. V.). Töötajate asendamisi ja muid töötajatel tekkinud probleeme lahendasid samuti turvajuhid/kuraatorid või K. T. Töötajad pöördusid oma probleemidele lahenduse saamiseks ka otse Jaanus Kukebali poole, kes probleemi lahendas või andis lahendamiseks korralduse K. T. Tunnistajate ütlustest järeldub veenvalt, et selline töökorraldus oli loodud ja toimis AS Turvamaailm ja Delta Security huvides, kõik teadsid, et see on üks Turvamaailm. Tööandja ülesandeid täitsid seega Delta Security OÜ ja Turvamaailm AS juhid Jaanus Kukebal, K. T., R. J.. XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, kes olid vormistatud tööandjateks, ei täitnud tööjõudu välja rentiva tööandja, EU määruse sõnastuses „rendiagentuuri“ ülesandeid. Kohus peab põhjendatuks lugeda Delta Security OÜ töötajateks need töötajad, kellega Delta Security sõlmis töölepingu 2015. a maikuus (mõnel ja juuni, juuli või augustikuus) pärast seda kui aprillis 2015. a nende enda tööandja (töölepingu järgi XXX OÜ) töötasu välja ei maksnud. Nende töötajate nimed nähtuvad Delta Security OÜ TSD lisadest (XVIII kd, tl 195203). Et neid töötajaid tuleb lugeda just Delta Security töötajateks, kinnitavad ka muud
tõendid, mida kohus uuris (Delta töötajate nimekirjad ja palgalehed, XIII kd, tl 63, 68, 69, 7374, 78-79, 91- 92, 109- 110, 125-126, 129-130). Need töötajad on: Delta Security OÜ TSD-del 2015 kirjas olevad töötajad: A. S., A. K., A. M., A. M., A. L., A. S., G. D., G. S., G. S., I. T., J. J., J. S., L. M., M. S., M. I., M. F., N. K., N. K., N. K., O. T., P. S., R. T., S. B., S. S., T. K., V. K., V. M., V. L., V. S., V. K., V. L., V.
Palgalehel kirjas olevad töötajad (XVIII kd, tl 224-230 ja al 20.05.2014. a XIII kd, tl 63, 68, 69, 73, 78, 92, 110, 130, 313, 315): S. K., V. F., Y. A., H. A., J., M., J. P., V.
G., N. P., M. G., M. R., A. J., G. D., A. T., G. T., J. N., L. P., S. K., V. P., G. Z., Y. Z-D., A. N., A. S., E. T., M. S., I. G., V. V., V. V., B. S., J. A., P. B., V. B., V. B., R. R., V. I., V. I., R.
Kohus peab põhjendatuks lugeda AS Turvamaailm töötajateks need töötajad, keda Turvamaailm AS deklareeris oma TSD-l 2015. a suvekuudel ehk pärast seda kui aprillis 2015.a nende enda tööandja (töölepingu järgi XXX OÜ) töötajatele töötasu välja ei maksnud. Nende töötajate nimed nähtuvad AS Turvamaailm TSD lisadest (XVIII kd, tl 301-317). Kohus on eespool kirjeldanud ja põhjendanud, et tegelikult olidki need isikud ka varasemalt AS Turvamaailm töötajad, otsitud ja tööle kutsutud AS Turvamaailm turvajuhtide jm ülemuste poolt, kuid tööjõurendisuhte afišeerimiseks vormistatud XXX OÜ ja XXX OÜ töötajateks. Need isikud kajastuvad AS Turvamaailm töötajatena ka muudes dokumentides (töötajate nimekirjad koos netopalkadega, palgalehed), mida kohus uuris(XIII kd, tl 61-62, 66-68, 71-73, 76-78, 86-90, 104-108, 120-124, 131-134, 140-145). Need töötajad on: Turvamaailm, TSD-d 2015, XVIII kd, tl 301- 313. A. A., A. S., A. M., A. B., A. H., A. L., A. O., A. P., A. O., A. T., A. B., A.
K., A. L., A. G., A. K., A. N., A. S., A. K., A. L., A. P., A. P., A. K., A.-A. K., A. K., E. H., E. P., E. M., E. P., E. N., G. K., G. J., G. S., G. L., I. K., I. K., I. P., I. D., I. P., I. T., J. V., J. T., J. K., J. V., J. B., J. K., K. L., L. O., L. I., L. K., M. T., M. V., M. A., M. L., M. Z., M. I., N. J., N. V., N. C., N. F., N. K., N. P., O. K., O., K., O. T., P. B., P. S., P. P., P. M., P. U., R. S., R. R., S. G., S., S., S. A., S. P., T. T., T. P., T. K., U. U.,V. P., V. C., V. P., V., I., V. K., V. G., V. K., V. G., V. D., V. H., V. K., V. O., V. M., V. K., V. M., V. T., V. I., V. K., V. K., V. L., V. M., V. R., V. S., V. S., V. S., V. S., V. Š., V. Š., V. T., V. Y., V. Š., V. G., V. V.,
XIII kd palgalehtedel 68, 71- 73, 77, 120, 132, 133, 140-145, 314- 317; VII kd, tl 170-175, 182, 183, 184, 187, 190; töötajate nimekiri VIII kd, tl 80, 81,82, 83. A. F., A. K., A. A., D. A., J. A., O. F., B. L., I. L., S. M., V. L., H. P., I. N., I. P., A. K., N. M., E. L., E. L., F. M., O. K., V. M., P. P., S. P., T. P., S. S., V. S., V. S., A. Š., N. V., S. V., R. V., O. K., Y. Z., R. D., V. D., A. K., I. J., N. P., I. T., N. T., E. K., G. P., V. K., A. B., A. G., V. B., V. D., A. I., J. G., A. J., R. K., A. K., V. K., A. I., T. A., V. B., G. B., V. D., S. B., P. K., V. K., A. K., S. H., V. P., J. K., K. K., A. S., R. P., V. S., V. L., A. M., A. R., A. P., A., N., A. M., J. P., L. M., S. O., A. S., J. P., O. T., A. S., V. S., D. S., U. Š., I. Š., J. Š., D. K., V. M., V. P., V. S., L. T., N. S., V. T., A. T., A. T., V. V., Y. V., A. Z., N. T., T. V., M. T., N. T., V. K., P. K., V. E., R. D., G. E., S. P., J. M., A. N., V. R., V. R., T. V., V. T., V. T., S. K., D. S., A. K., V. Š., D. Š., V. A., S. G., J. T., V. S., S. S., A. B., A. K., D. K., S. B., P. C., L. S., V. G., M. V., A. M., V. B., A. S., G. S., M. C., S. L., S. M., S. E., S. K., V. N., A. R., A. S.,
Uuritud tõenditest selgub, et renditöötajatena XXX OÜ-sse tööle vormistatud isikud ei tea sellist firmat ega selle juhti, pole temaga suhelnud ja nad pöörduvad oma töösuhte raames tekkinud küsimustega K. T. või Jaanus Kukebali poole.
Et tööjõurendisuhte raames vormistati rendileandja töötajateks hilisema kasutajaettevõtte enda senised töötajad, kinnitavad tunnistaja H. Z. ütlused kohtuistungil 30.09.2015. a (XXV kd, tl 139-142). Tunnistaja oli XXX OÜ juhatuse liige perioodil 2009. a - 2015.a. Tunnistaja tegi koostööd Teet Raatsiniga tööjõurendi osas. Tunnistajale tegi tööjõurenditeenuse kasutamise ettepaneku O. V., tema valmistas ka asjad ette ja tööjõurendilepingu kirjutas tunnistaja alla Teet Raatsiniga. Tunnistaja ei mäleta, mis nimega firmalt ta tööjõurenti ostis. Tööjõurendiga oli seotud ka XXX OÜ, seal oli Ahto Kiil ja veel oli firma XXX OÜ. Tunnistaja tahtis oma firma poolt alati kohal olla kui töötajaid valiti Tunnistaja otsis ise töötajad, pani kuulutused lehte, tegi kandidaatidega intervjuud. Need töötajad, kes meil endal olid, läksid üle tööjõurendifirmasse. Tööjõurent maksis palgad ja deklareeris. Teenustasu oli 20%. Tunnistaja sai maksuameti ametnikelt teada, et maksud on töötasult maksmata ja raha ei ole riigikassasse makstud. Kohtule on esitatud Töövaidluskomisjoni otsuseid erinevate töötajate vaidlustes oma tööandjatega töösuhte lõpetamise ja saamatajäänud töötasu saamiseks. Töövaidluskomisjoni otsus 18.05.2015. a (XXIX kd, tl 100-102), millega rahuldati S. K. avaldus XXX OÜ vastu töölepingu lõppenuks tunnistamiseks alates 13.03.2015. a ja töötasu, puhkusehüvitise ja töölepingu rikkumisest tuleneva hüvitise saamiseks. XXX OÜ seda nõuet ei tunnistanud, väites, et avaldaja ei ole kunagi XXX OÜ-s tööd teinud ja töölepinguline suhe puudus. Töövaidluskomisjoni otsus 31.05.2016. a (XXIX kd, tl 103-104), millega rahuldati R. R. avaldus XXX OÜ vastu saamata töötasu, puhkusehüvitise ja töölepingu rikkumisest tuleneva hüvitise saamiseks. Periood, mille kohta töötaja avalduse esitas, jääb aastasse 2016. a, st väljapoole kriminaalasjas käsitletavat perioodi. XXX OÜ töövaidluskomisjonile oma seisukohta nõude osas ei esitanud. Töövaidluskomisjoni otsus 01.09.2015. a (XXIX kd, tl 105-106), millega jäeti rahuldamata L. M. avaldus AS Turvamaailm vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töötasu saamiseks perioodi eest märts kuni mai 2015. a ja puhkusehüvitise. Töötaja väitel töötas ta AS-s Turvamaailm perioodil 06.05.2014. a. 13.06.2015. a. Töötaja esitas töölepingu, mille kohaselt on tema tööandja XXX OÜ, kuid töötaja väitel ei ole ta aasta jooksul aru saanud, mis on tema tööandja nimi. AS Turvamaailm vaidles nõudele vastu, töötaja ei ole töötanud AS-s Turvamaailm, Turvamaailm rentis tööjõudu tööjõu rendilepingu alusel. Turvamaailm on teadlik, et rendileandja jättis oma töötajatele töötasu osaliselt maksmata. Töötaja nõue jäeti rahuldamata, kuna ei ole leidnud tõendamist, et avaldaja töötas Turvamaailmas. Töövaidluskomisjoni otsus 29.12.2014. a (XXIX kd, tl 107), millega jäeti rahuldamata I. S. nõue AS Turvamaailm vastu puhkusehüvitise saamiseks. AS Turvamaailm vaidles nõudele vastu, kuna töösuhe ja tööleping töötajaga puudus. Töövaidluskomisjon jättis nõude rahuldamata, kuna töösuhet tõendavaid dokumente pole esitatud. Sellised lahendid kinnitavad, et töötajad on arusaamatuses, kes on nende tööandja ja tööandjad tõrjuvad töötajate töötasunõudeid. Samas asjaolu, et töövaidluskomisjon on määratlenud talle esitatud tõendite alusel töötaja tööandjaks oleva äriühingu, ei oma tähendust käesolevas kriminaalasjas otsustuse tegemisel selles osas, kes oli ühe või teise töötaja tegelik tööandja. Riigikohtu üldkogu on asunud seisukohale, et kriminaalasja lahendavad kohtud on pädevad tuvastama kõiki juriidilisi fakte, mis vastavad maksukuriteo koosseisulistele tunnustele, ja et kriminaalmenetlus kui riigi reaktsioon kuriteo toimepanemisele ei saa olla sõltuvuses haldusmenetlusest. Juhul, mil teo kriminaalkorras karistatavus sõltub hinnangust mingile haldusõiguslikule või mis tahes muule õigussuhtele, antakse ka see hinnang kriminaalmenetluse raames ja kriminaalmenetluse reeglite kohaselt (Riigikohtu üldkogu 17.02.2004. a otsus asjas nr 3-1-1-120-03, p-d 12 ja 13). Kohtule esitati kaitsja Indrek Põdra poolt äriühingute XXX OÜ pankrotimenetluse dokumendid (XXIX kd, tl 184-187), XXX OÜ pankrotimenetluse dokumendid (XXIX kd, tl
188-216) ja Delta Security OÜ pankrotimenetluse materjalid (XXIX kd, tl 217-222). Kohtu 15.10.2019. a määrus pankrotimenetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu. Kaitsja soovib nendega tõendada, et maksuhalduri poolt esitatud AVÕN ei ole põhjendatud, kuna erineb pankrotimenetluses esitatud nõudest, samuti et töölepingud töötajatega on olnud tavapärased ja tegu oli tavapärase tööjõurendisuhtega (kohtuistungil 20.04.2023. a, XXIX kd, tl 223-228). Kohtu hinnangul ei ole esitatud pankrotimenetluse materjalidega võimalik tõendada ei avalikõigusliku nõudeavalduse põhjendamatust ega töösuhte või tööjõurendisuhte olemasolu või puudumist. Võlausaldaja nõude esitamine pankrotimenetluses ei ole kohustuslik. Kõik need menetlused on lõppenud pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Delta Security OÜ ja XXX OÜ juhatuse liige on olnud Teet Raatsin ja XXX OÜ juhatuse liige on olnud Teet Raatsin. Kuna menetlused on lõppenud pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, ei ole pankrotimenetlustes toimunud nõuete kaitsmist, st nõudeid ei ole kindlaks määratud, ammugi ei anta pankrotimenetlustes hinnanguid töösuhetele või tööjõurendisuhetele. Töötajate nõuete aluseks neis menetlustes on olnud töövaidluskomisjoni jõustunud otsused. Süüdistuse kohaselt kasutas J. L. OÜ Joy Grupp maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise ja ettevõttest raha maksuvabalt väljaviimise eesmärgil näilikku tööjõurendi teenust. O. V. tegi J. L. ettepaneku, et OÜ Joy Grupp töötajad vormistaksid ennast töölepingute abil OÜ XXX töötajateks ja seejärel hakkaks OÜ Joy Grupp neid rentima kui renditööjõudu. Näilikku tööjõurenditeenuse osutamist korraldasid Teet Raatsin, Ahto Kiili, S. V., O. V. ja R. P. Mulje jätmiseks tööjõurendi toimimisest hakkasid OÜ Joy Grupp töötajatele palgaväljamakseid tegema, neilt kinnipidamisele, arvestamisele ja tasumisele kuuluvaid tööjõumakse deklareerima OÜ XXX OÜ ja XXX OÜ (juhatuse liige Teet Raatsin). Perioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a kandis OÜ Joy Grupp võltsitud arvete alusel R. P., Teet Raatsini, Ahto Kiili, S. V. ja O. V. kontrolli ja juhtimise all olevatele äriühingutele kokku 476 790 eurot, mis sisaldasid nii palgaväljamakseid kui ka neilt arvestatud tööjõumakse. J. L. teadmisel ja huvides jäeti maksud maksuhaldurile tasumata, võeti AS-st XXX sularahas välja ja S. V. ja O. V. tagastasid väljavõetud sularaha J. L. J. L. OÜ Joy Grupp juhatuse liikmena oli kohustatud täitma äriseadustiku § 180 lg 1, § 183, MKS§ 8 lg 1 nõudeid ja tagama esindatava äriühingu maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Süüdistuse kohaselt OÜ Joy Grupp ei ole tegelikult tööjõudu rentinud ja tööjõu rentimine oli vormistatud eesmärgiga vältida tööjõumaksude tasumist ja saada käibemaksueelist läbi alusetult sisendkäibemaksu deklareerimise tööjõurendi väidetavalt soetuselt. Tegelikuks tööandjaks ja maksukohustuse kandjaks oli OÜ Joy Grupp. OÜ Joy Grupp on registrisse kantud 10.02.2003. a., asutaja ja ainuosanik kuni 26.04.2016. a J. L., juhatuse ainuliige alates asutamisest kuni registrist kustutamiseni 06.05.2016. a J. L. OÜ Joy Grupp on ühinenud 06.05.2016. a ühingu XXX OÜ-ga ja seoses sellega kustutatud äriregistrist. OÜ Joy Grupp põhitegevusala on olnud muu ehitiste viimistlus ja lõpetamine. Käibemaksukohustuslasena on OÜ Joy Grupp registreeritud perioodil 23.07.2003. a 05.05.2016. a (XIX kd, tl 1-22). ÄS § 180 lg 1 järgi on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS § 183 järgi juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Kohus hindab väidet tööjõurenditeenuse osutamise kohta.
Töölepingu seaduse (TLS) § 6 lg 5 sätestas (süüdistuse perioodil november 2014. a detsember 2015. a), et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes ajutiselt kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile (renditöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et tööülesandeid täidetakse renditööna kasutajaettevõttes. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/104EÜ renditöö kohta (Eestis üle võetud aastal 2012) art 1 p 1 järgi kohaldatakse renditöö sätteid töötajate suhtes, kellel on tööleping või töösuhe rendiagentuuriga ja kes on lähetatud ajutiselt töötama kasutajaettevõtjas viimase järelevalve all ja juhtimisel. Direktiivi kohaselt rendiagentuur sõlmib töösuhted renditöötajatega siseriikliku õiguse alusel ja selle eesmärgiks on lähetada renditöötaja ajutiselt töötama kasutajaettevõtjas. Seega tuli tööandjal (ehk töötajate rendileandjal) otsida töötajad konkreetse kasutajaettevõtte tarbeks, määrata kindlaks ja leppida töötajatega kokku nende töötasu, pidada töötajate ja nende tööaja üle arvestust ja tagada töötasu väljamaksmine. Sellise tööandja (direktiivi sõnastuses: rendiagentuuri) ülesanne on luua töötajatele arusaam sellest, et nad täidavad oma tööülesandeid renditööna kasutajaettevõttes ja sõlmida sellekohane kokkulepe töötajaga. Vaatlusprotokollist (XI kd, tl 24-30) nähtub, et 16.02.2016. a toimunud läbiotsimisel J. L. elukohast ära võetud dokumentide hulgas on tööjõurendilepingud, mis on sõlmitud 01.04.2012. a OÜ Joy Grupp (esindaja J. L.) ja XXX (esindaja O. V.) vahel, 25.04.2014. a OÜ Joy Grupp ja XXX (esindaja T. Raatsin) vahel. Vaatlusprotokollis märgitu kinnitab, et Joy Grupp kasutas tööjõurenditeenust juba enne käesoleva süüdistuse perioodi. Sama kinnitavad ka OÜ Joy Grupi TSD-de lisa 1 (XIX kd, tl 47-51), millest nähtub, et OÜ Joy Grupp deklareerib töötasude väljamakseid kuni aprillikuuni 2012 ja pärast seda aega mitte. Kohtule on esitatud tööjõurendileping XXX OÜ kui tööandja (esindaja T. Raatsin) ja Joy Grupp OÜ kui kasutajaettevõtja (esindaja J. L.) vahel nr 2014-10 01.01.2014. a (XI kd, tl 100101), mille p 2.1 järgi kohustub tööandja andma tasu eest kasutajaettevõtja kasutusse lepingu lisas nr 1 nimetatud tööjõu. Leping on sõlmitud perioodiks 01.01.2014. a kuni 30.06.2014. a (p 2.5). Tööandja kohustuseks on lepingu järgi muuhulgas töötajale asendustöötaja leidmine, tööle asuvate töötajate isikuandmete edastamine, turvatöötajate puhul kehtiva tervisetõendi esitamine. Kasutajaettevõtja korraldab töötajate tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise, tagab ohutud töötingimused, vastutab töötajaga toimunud tööõnnetuse või kutsehaiguse eest. Kasutajaettevõtja maksab tööandjale töötaja tööjõu kasutamise eest tasu töötaja kohta, tasule lisandub käibemaks. Tööandja esitab kasutajaettevõtjale tasu kohta arve. Tööjõurendileping 2014-7 30.06.2014. a XXX OÜ (tööandja, esindaja Ahto Kiil) ja Joy Grupp OÜ (kasutajaettevõtja, esindaja J. L.) (XI kd, tl 99) on sõlmitud tähtajaga 31.12.2014. a. Sellel lepingul on lisa (XII kd, tl 143), mis on sõlmitud 28.11.2014. a ja selles on kasutajaettevõtja kasutusse antud töötajate nimekiri (16 nime, mis kõik on loetletud ka eelpool). Tööjõurendileping 2015-6 01.01.2015. a (XII kd, tl 155-156) XXX OÜ (tööandja, esindaja Ahto Kiil) ja Joy Grupp OÜ (kasutajaettevõtja, esindaja J. L.), leping kehtib kuni 31.12.2015. a, selle lisa 1, sõlmitud 18.02.2015. a XXX OÜ (tööandja, esindaja Teet Raatsin) ja Joy Grupp (kasutajaettevõtja, esindaja J. L.) vahel. Lepingu sisuks on selle eesmärk ja kohustus, mille kohaselt on kasutajaettevõtjal kohustus osta tööjõurenti 2015. aasta jooksul vähemalt 360 000 euro eest, millele lisanduvad seaduses ettenähtud maksud. Tööjõurendi ühe kuu maht antakse kasutajaettevõttele üle aktiga igakuiselt ja tasumine toimub tööandjalt saadetud igakuiste aktide alusel. Tööjõurendileping 2015-3 01.05.2015. a (XII kd, tl 173-174) XXX OÜ (tööandja, esindaja Teet Raatsin) ja Joy Grupp OÜ (kasutajaettevõtja, esindaja J. L.) kehtib kuni 31.12.2015. a. Tööjõurendileping 2015-3 01.12.2015. a (XI kd, tl 97-98) XXX OÜ (tööandja, esindaja Teet Raatsin) ja Joy Grupp OÜ (kasutajaettevõtja, esindaja J. L.) kehtib kuni 31.12.2015. a. Kokku on Joy Grupp OÜ-ga sõlminud lepinguid perioodil
november 2014. a kuni detsember 2015. a tööjõurenditeenuse osutamiseks XXX, XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ, olles esindatud kas Teet Raatsini või Ahto Kiili poolt ja lepingute perioodid osaliselt kattuvad. Kõik lepingud on samasisulise teksti ja tingimustega. Kohtule on esitatud ka tööjõu rendileping (numbrita) 2014 03.11.2014. a (XII kd, tl 140-142), sõlmitud XXX OÜ (tööandja, esindaja Teet Raatsin) ja XXX OÜ (kasutajaettevõtja, esindaja Ahto Kiil), mille p 2.5.kohaselt kohustub tööandja tagama tööjõudu maksimaalselt 700 000 tundi kuus, leping kehtib kuni 31.12.2014. a. Kohtul tuleb kindlaks teha, kas tööjõurendilepingute alusel esitatud arvetel kajastatud teenuste osutamine leidis aset või on see näilik (ja tegelikult ei ole tehingu pooled sellise tehingu õiguslikke tagajärgi soovinud). Veel tuleb tuvastada, kas on mingi muu tehing, mida pooled soovisid näiliku tehinguga varjata või soovisid nad jätta muljet tehingu toimumisest. MKS § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. TsÜS § 89 lg 1 järgi näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Sama paragrahvi lg 3 sätestab ,et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Kriminaalmenetlus KarS § 3891 lg 1 järgi lõpetati J. L. suhtes 19.06.2017. a määrusega (XXIV kd, tl 149-150) KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 2, lg 3 alusel. J. L. pandi kohustus hüvitada kuriteoga tekitatud kahju summas 68 000 eurot, rahalise kohustusena tasuda riigi tuludesse 2000 eurot. Määratud tähtajad kahju hüvitamiseks ja rahalise kohustuse täitmiseks. Kohus küsitles J. L. kohtuistungil 30.08.2021. a (XXIV kd, tl 155-163), jätk 05.10.2021. a (XXV kd, tl 166-168) tunnistajana. Tunnistaja kinnitas, et on olnud Joy Grupi juhatuse liige, ettevõte tegeles ehitusega. Raamatupidamist tegi ettevõttele O. V. ja tema perekonna raamatupidamisebüroo. O. V. ja tema raamatupidamisebüroo tegi kõik raamatupidamistoimingud: suhtlemine, deklaratsioonide esitamine, aruandlus. O. V. oli selle raamatupidamisebüroo juht, mured ja probleemid lahendati temaga. J. L. koostas ise klientidele müügiarveid ja edastas need ise ka klientidele. Tunnistaja ei oska öelda, kes (raamatupidaja) nimeliselt maksudeklaratsioone esitas, andmed saatis L. raamatupidamisele ise posti teel või meiliga või viis ise kohale. Tunnistaja sõnul aastatel 2014-2015 Joy Grupil endal töötajaid ei olnud, L. sõlmis lepingu tööjõurendifirmaga ja varasemad Joy Grupi töötajad läksid üle tööjõurendi firmasse, samuti uued tulijad saadeti sinna ja L. rentis neid sealt. Et teha seda tööjõurendi kaudu, see ettepanek tuli raamatupidamisfirmalt, ilmselt O. Tunnistaja kirjeldas oma arusaama, mis tema jaoks muutus - tema koormus ja vastutus jäi väiksemaks, see läks tööjõurendifirmale. Tunnistaja arvates oli kuni 20 töötajat, kes nii renditööjõuks vormistati. Tunnistaja arvates ei saanud selles midagi ebaseaduslikku olla, kuni tööjõurendi firmad vahetuma hakkasid ja MTA hakkas küsimusi esitama, siis pöördus L. raamatupidaja poole, et andku vastused. Ühel korral tuli Teet Raatsin tunnistajaga kaasa MTA-sse vastuseid andma. Tunnistaja ei mäleta nende rendiettevõtete nimesid, kellelt Joy Grupp töötajaid rentis, ega inimesi, kes nende ettevõtetega seotud olid. Ta on kohtunud Teet Raatsiniga kui käisid koos MTA-s. Tööjõurendilepingute sisu ja tingimusi lepingu teise poolega ei arutanud. See leping oli formaalne dokument, mis oli vajalik selleks, et saaks inimesi rentida. Tunnistaja arvas, et lepingu punktide osas suhtles O. XXX lepingu allkirjastamist ei mäleta, Ahto Kiiliga on ehk kohtunud. Lepingud, mis töötajatega sõlmiti, toimetas töötajatele tunnistaja ja võttis allkirjad. J. L. andis ütlusi, et arved tööjõurendi firmadelt jõudsid temani raamatupidamisebüroo kaudu meili teel, XXX. Arvetele said summad nii, et mehed ise pidasid oma tööaja üle arvestust,
tunnistaja kontrollis need üle. Arve summa kujunes nii, et meeste palk pluss maksud pluss väike vahendustasu. Arvete kohta XXIV köide, leheküljed 160-163. Selgitused arve nr 215048 kohta. Lehekülje 160 pöördel olid, et ta ei oleks sellist summat 360 000 pluss maksud kindlasti tasunud, tema firma kontol poleks sellist summat olnudki. Ta ei tea arve sisu ja usaldas raamatupidamisbürood. Teab juhatuse liikme vastustust, kui selline arve Joy Grupi raamatupidamises oli, ju see oli siis tõene. Ta ei ole XXX ka sularaha saanud. Kõik rendilepingud sõlmis J. L. oma raamatupidamisfirmas, need olid ette valmistatud ja tema andis allkirjad, ta ei süvenenud. Miks rendifirmad vahetusid, tunnistaja ei tea. Et sellel oleks olnud seos käibemaksukohustuslase numbri äravõtmisega, L. jaoks ei olnud see oluline. XXX arve Joy Grupile 30.09.2015. a kohta selgitab J. L., et Joy Grupp tasus neid renditöötajate arveid, tal oli vaja töötajatega suhelda. Ilmselt need töötajad olid varasemalt Joy Grupis tööl ja neile jäid telefonid alles. Telefonikõnede salvestiste kohta annab ütlusi: 01.10.2015. a kell 18.42 kõne A. K. MTA kutsus töötajad välja seoses tööjõurendiga. Tunnistaja küsis A. K. käest nõu. Tunnistaja suhtles ka O., kes andis info Teedule edasi. Teet käis ühe korra MTA-s kaasas seletusi andmas. 05.10.2015. a kell 15.53 kõne T. V. Töötajatele tulid kutsed MTA-st ja nad ei soovinud sinna minna. 05.10.2015. a kell 16.35 A. J.. Soovitas töötajatel mitte telefonikõnesid vastu võtta. 06.10.2015. a kell 09.18 kõne E. E.: E. teab, et ta on Joy Grup firmas, aga on renditööjõu firmas. Kui ta seda ütleb, siis võib mulle kahju teha. Tunnistajal oli kahtlus, et töötaja ütleb, et ta pole Raatsinit näinud ja pole tema töötaja. Tunnistaja oli korduvalt töötajatele öelnud, et mingu XXX (XXX) ja kohtugu Raatsiniga. Osad käisid, osad mitte. Töötajate leidmine Joy Grupp OÜ-le Kohtuistungil 06.09.2021. a (XXIV kd, tl 178-189) andsid ütlusi tunnistajad D. V., J. R., A. J., V. V.. Tunnistaja D. V. töötas umbes 7 aastat tagasi Joy Grupis ehitajana, XXX V. V. kutsus teda sinna. Töötas ametlikult, oli tööleping, tööd andis ja korraldas J., võis olla J. L.. Palka maksti kord kuus ja enamasti kaardi peale. Töölepingut 2014/J16 (XII kd, tl 220) XXX OÜ-ga ei mäleta, on tema allkiri. Ta on palju firmasid vahetanud, võib-olla ongi XXX ka töötanud. Teet Raatsinit ja temaga suhtlemist ei mäleta. Palga leppis kokku võib-olla J., oli tunnitasu, töötunde pani ta ise kirja, andis J.. J. korraldas tööd, saatis teisele objektile, lahendas tööalaseid küsimusi, andis ka tööriistad ja töövahendid. Tunnistaja ei mäleta firmat Alke Finants, teab, et ta on kunagi töötanud renditöötajana. Küsimusele „mida tähendab renditöötajana töötamine“ vastab tunnistaja: mind võeti tööle ja läksin tööle. Tunnistaja teab, et on töötanud ka XXX OÜ-s, oli ehitaja. Tunnistaja J. R. teab Joy Gruppi seoses seal ehitustööline olemisega. Ta helistas J., küsis kas tal on tööd pakkuda, J. L. tunneb ammu. Joy Grupi tööleping on sõlmitud J.. XXX ei tea. Töölepingut 2014/J15 (XII kd, tl 218) lugenud pole, on alla kirjutanud, selle tõi talle J.. Teet Ratsinit ei tea. Ta tuli tööle Joy Gruppi ja arvas, et töötab seal. Tööülesandeid andis, tööd korraldas J. L. Töötasu miinimumpalga ulatuses maksti arvele, ülejäänu sai J. sularahas, nii oli J. kokku lepitud. Kassa väljamaksu leht (XII kd, tl 219) on tema allkirjastatud, palga suuruse leppis kokku J. Lepingute ülevõtmise kokkuleppel (XII kd, tl 94) on tunnistaja allkiri, kuid ei mäleta sellist dokumenti. Ta on kuulnud nime XXX, kõik paberid tõi J. ja töötajad kirjutasid alla. Teet Raatsinit pole näinud ega temaga suhelnud. Kohus küsitles 06.09.2021. a kohtuistungil (XXIV kd, tl 185-189) Joy Grupi palgalehtedel olevaid töötajaid tunnistajaid A. J. ja V. V. Tunnistaja A. J. on töötanud J. L. firmas ja kui see on Joy Grupp, siis seal. Talle on tuttavad ka XXX ja XXX, kui Joy enam palka ei maksnud, siis töötas XXX. XXX jagas tööülesandeid J. Tunnistaja on J. L. ka perekondlikult seotud, kuid ta ei mäleta, et oleks talle selgitatud, miks oli vaja XXX leping sõlmida. XXX töötas ta Saue objektil, see objekt algas juba siis kui ta Joy Grupis töötas. Sel objektil töötasid ka S. J.
ja H. S.. Tunnistaja arvab, et teab ka Alke Finantsi, seoses ehituse alal töötamisega. Arvab, et ta oli ka rendifirmas tööl ja Teet Raatsin oli rendifirmas. Teet Raatsiniga kohtunud ei ole, leping toodi objektile, ta ei käinud ise kusagil, et lepingut alla kirjutada. Lepingute ülevõtmise kokkuleppel tunneb ära oma allkirja. Ei tea, kuidas see dokument temani jõudis. Sel ajal töötas ta ka Saue objektil ja töötas seal ka edasi, midagi ei muutunud. Tööülesandeid andis J. L., XXX töötamise ajal maksis palka ilmselt XXX. Tunnistaja kinnitab, et salvestisel kuulatud telefonikõnes (05.10.2015. a kell 16.35, II kd, tl 36-37) räägib ta J. L., MTA-st revident helistas, tunnistaja temaga ei kohtunud, ilmselt ei läinud sel päeval tööle. Tunnistaja V. V. andis ütlusi, et ta töötas Joy Grupis, seal oli J.. Tunnistaja jaoks oligi Joy Grupp J., suhtles ainult temaga. Töötas 12-13 aastat tagasi, siis läks mujale, siis J. pakkus jälle tööotsi perioodiliselt ja tunnistaja läks J. juurde tööle. Kedagi teist ta ei tunne. J. tõi mingeid pabereid (tunnistajale näidatakse tema töölepingut XXX OÜ-ga), selgitas, et on vaja munitsipaalpolitseile näidata, et on ametlikult tööle vormistatud, tunnistaja kirjutas alla. XXX nimi ei ole talle tuttav ja Teet Raatsini nimi ei ütle midagi. Tunnistaja kohtus ja suhtles ainult J. - leppis kokku palga, J. andis tööriistad, võttis töö vastu. Töötasu tõi sularahas J., tunnistaja arve oli arestitud. Lepingute ülevõtmise kokkulepet ei mäleta, XXX ei tea. Tunnistaja töös ei muutunud lepingute sõlmimisega midagi. Kaitsja küsimusele vastates tuletab meelde, et võis olla, et nende paljude aastate jooksul, mis ta J. juures töötas, võis mõnikord palka saada ka kaardi peale. Ta on mõnikord ka tulumaksu tagasi saanud. Joy Gruppi palgalehtedel olevad töötajad R. R., T. V. andsid ütlusi 17.09.2021. a kohtuistungil (XXV kd, tl 60-69). Tunnistajad on töötanud Joy Grupis alates aastast 20102012 kuni 2015. a vähemalt, ülemus oli kogu selle aja J. L.. Tunnistajad kinnitavad oma allkirju lepingutel, millega nad vormistati XXX ja edasi XXX töötajateks, lepingud tõi allkirjastamiseks J. Tunnistajad teavad, et nad olid vormistatud siis renditöötajateks ja töötasid J. heaks, J. selgitas, et nii on vaja. Palga leppisid kokku J. ja tunnistajad on vaadanud oma arvelt, et palka maksis neile mingil ajal Alke Finants. Tunnistajad ei tea Ahto Kiili ega Teet Raatsinit, pole nendega kohtunud ega suhelnud. Küll aga on mõlemad tunnistajad teinud Teet Raatsinile volituse esindamiseks Maksu- ja Tolliamets, J. palus sellise volikirja teha kui tekkis probleem MTA-s. Tunnistaja T. V. kinnitab, et Joy Grupp maksis tema töötelefoni arveid. Tunnistaja T. V. loetleb nimed, kellega ta koos ühe meeskonnana töötas: E. E., R. R., J. R., M. R., A. J., Bulgaaria poiss M. A.-H., J. V., J. H. ja võis veel mõni olla. Tunnistajad A. I. (XXV kd, tl 95-97), J. H., M. R. (XXV kd, tl 155-160) M. A.-H., S. J. (XXV kd, tl 168-171), E. E. (tl 216-218) kinnitavad töötamist Joy Grupis J. L. juures. Tunnistajad I. ja H. olid L. tuttavad ja said nii tema juurde tööle, M. A. H. J. helistas ja kutsus tööle. S. J. on J. L. sugulane, ta sai nii J. juurde tööle. R. otsis ise tööd ja sai J. telefoninumbri. Tunnistajad on andnud allkirju erinevatele lepingutele XXX ja XXX, lepingud tõi objektile J. Kui seal on kirjas, et renditöötajana, ju siis nii oli vaja. S. J. eitab renditöötajana töötamist. Töötajate jaoks ei muutunud lepingute sõlmimisega midagi, nad töötasid endiselt J. juures, kellega sõlmiti ka palga jm kokkulepped. Tunnistajad J. H. ja M. A. H. said palka sularahas, see oli J. kokku lepitud ja J. maksis sularahas. Teet Raatsiniga ei ole tunnistajad kunagi kohtunud ega suhelnud. Kui oli vaja töölt vaba päeva, siis teavitati J. või mõnd kaastöötajat, kes ütles J. edasi. Kohtule on esitatud ja uuritud töölepingud (XII kd, tl 200-223) XXX OÜ ja töötajate A. J. (tl 200-201), D. G. (tl 202-203), H. M. A. (tl 204-206), J. H. (tl 207), A. I. (tl 208-209), M. R. (tl 210-211), R. R. (tl 212-213), H. S. (tl 214-215), T. V. (tl 216-217), J. R. (tl 218-219), D. V. (tl 220), V. V. (tl 221), E. E. (tl 222-223) vahel. Töölepingud on sõlmitud erinevatel kuupäevadel perioodil 01.01.2014. a (10 isikut) - 18.07.2014. a (E. E.) vahel, mõnel töölepingul on lisa, millega suurendatud töötajale makstavat põhipalka. Kõik uuritud töölepingud on identse sõnastusega, lepingu p 4.1 kokku lepitud töötasu suurus on erinevatel töötajatel mõnevõrra
erinev, mõnedel töötajatel on lepingu lisaga muudetud (suurendatud) töötasu suurust. Üheski töölepingus ei ole viidet sellele, et töötaja täidab tööülesandeid renditöötajana. Lepingu p 2.3 näeb ette võimaluse saata töötaja tööülesannete täitmiseks töölähetusse. Kõik töölepingutes nimetatud töötajad kajastuvad Joy Grupi palgalehtedel 2014. a november, detsember (XIII kd, tl 135,139) ja 2015. a jaanuar - september (XIII kd, tl. 83, 96, 97, 112, 127, 135, 153, 154, 159, 164, 172, 165). Lepingute ülevõtmise kokkulepete (XII kd, tl 224-239) järgi annab XXX OÜ, keda esindab Teet Raatsin, XXX OÜ-le, keda esindab Teet Raatsin, töötajatega sõlmitud töölepingud üle. Lepingute ülevõtmise kokkulepped kannavad kuupäeva 01.10.2014. a ja p 21.2.2. Loetletud töötajad on igaüks andnud lepingul nõusoleku, et tema töölepingust XXX OÜ-ga tulenevad õigused ja kohustused lähevad üle XXX OÜ-le. Üleandmise õigusliku alusena viidatakse VÕS §-le 179 lg-le 1. Selliselt vormistatud lepingute ülevõtmise kokkulepped ei loo alust lugeda neis nimetatud töötajaid XXX OÜ või XXX OÜ töötajateks, kuna tegeliku tööandja ülesandeid täitis jätkuvalt Joy Grupp ja selle juht J. L. Tõenditest, XXX OÜ TSD (XIX kd, tl 47-51) ja XXX OÜ TSD-d (tl 134-314) nähtub, et renditöötajana on deklareeritud nii isikud, kes on Joy Grupp OÜ deklaratsioonidel kirjas kuni aprillini 2012. a ja ka J. L. ise. Väljatrükist veebi aruandluskeskkonnast seisuga 04.01.2016. a nähtud (XIX kd, tl 47), et pärast aprilli 2012. a ei ole Joy Grupp OÜ poolt TSD-sid esitatud. J. L. kohta on koostatud perioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a eraldi palgalehed (XIII kd, tl 128, 136, 146, 163, 158) pealkirjaga „Joy“. J. L. selgitas selle kohta, et selline ettepanek - et ka L. ise läheks renditööjõu alla - tuli ilmselt raamatupidamisfirmalt, et siis on lihtsam, ei pea selle firma deklaratsioone tegema. Selline lahendus ei ole omane juhatuse liikme seisundile (ei ole vaidlust, et J. L. oli OÜ Joy Grupp juhatuse liige alates äriühingu asutamisest aastal 2003), kellel on ühinguõiguslik õigussuhe osaühinguga ja mida ei osteta sisse tööjõurendi korras. Et Joy Grupi palgalehtedel loetletud isikud suhtlesidki oma töösuhte raames tekkinud küsimustes üksnes J. L., kes nende probleemid ka lahendas, selgub kohtuistungitel kuulatud telefonikõnede salvestistest (13.10.2015. a kell 17.48 ja 05.02.2016. a kell 08.28 telefonikõne A. I. ja J. L. vahel), milles töötaja küsib mitmel korral J. L. tõendit oma palga kohta lapse kooli esitamiseks ja 15.09.2015. a kell 11.35 küsib J. L. seda tõendit S. V., paludes kiiresti A. I. jaoks teha. Telefonikõned 02.10.2015. a kell 10.10 ja 04.12.2015. a kell 17.11 kõne A. I. ja J. L. vahel ülekande saamiseks, 04.12.2015. a kell 19.01 J. L. helistab A. I. tagasi, lubades jätta Nõmme teele mingid summad. Raha saamiseks kontakteeruvad töötajad korduvalt J. L. (13.10.2015. a kell18.04 J. H. küsib 50 eurot hambaarstile minekuks, 13.12.20115. a kell 19.23 arutab A. I. L. oma töötunde ja palju tasu tuleb selle eest, 16.12.2015. a kell 09.36 A. J. ja J. L. räägivad S. (J.) raha andmisest esmaspäeval, 30.12.2015. a kell 14.09 küsib A. I. L., kas too tegi D. ülekande, 11.02.2016. a kell 18.52 kõnes küsib D. G. L. tasu kahe päeva eest, arutavad, kelle kätte raha jätta ja kui palju). Telefonikõned 04.11.2015. a kell 15.29 E. E. ja J. L. vahel, milles E. küsib raha, tal ei ole üldse, vaja antibiootikume osta, arutatakse ka E. terviseküsimusi; 04.02.2016. a kell 17.59 E. E. küsib J. L., kas too saab talle raha anda, on hirmsasti vaja, mingid asjad maksmata, L. ütleb, et täna ei saa anda, homme katsun. 02.01.2016. a kell 17.21 kõnes R. R. räägib L., et peab võtma lapsehoolduspuhkuse või haiguslehe, laps on haige, arutatakse, kuidas on olukord ja kuidas seda vormistada. Selline töötajate suhtlus oma tööandjaks peetud J. L. tõendab, et J. L. oli isik, keda töötajad pidasid oma tööandjaks, kes lahendab nende probleemid, kellest sõltub raha saamine. J. L. andiski asjakohaseid vastuseid, otsustas rahasummade ja raha saamise aja üle, andis nõu. 21.2.5.2015. a sügisel kui Maksu- ja Tolliamet hakkas Joy Grupi töötajaid välja kutsuma kontrollimenetluse raames, andis J. L. oma töötajatele juhiseid, kuidas maksuameti kutsetele
reageerida (05.10.2015. a kell 16.35 kõne A. J., IV kd, tl 35-62, 05.10.2015. a kell 13.53 kõne T.V., 06.10.2015. a kell 9.18 kõne E. E., 04.11.2015. a kell 14.29 kõne E. E., 04.11.2015. a kell 17.23 kõne A. J., kell 17.26 E. E. ja kell 18.07 kõne R. R.). J. L. juhiste sisuks on, et töötajad ärgu võtku maksuinspektori kõnesid vastu, ärgu mingu kohale, nad ei oska küsimustele vastata ja toovad mulle (L.) „sitta kaela“: ...nad tahavad, et teie olete nagu minu töötajad, kuigi ma väidan vastupidist. L. soovitab töötajatele, et Teet läheb nende eest sinna kohale ja selgitab. J. L. selgitused oma töötajatele osutavad selgelt, et 2015. a oktoobrikuu esimestel päevadel teadis J. L., et maksuametil on kahtlus rikkumiste toimumises, L. soovib vältida töötajate suhtlemist maksuametiga, kuna siis tuleb tegelikkus välja, et ongi Joy Grupi töötajad. 17.02.2016. a toimunud läbiotsimisel Teet Raatsini elukohas XXX (XIV kd, tl 76-78, 79-80, 81-82) võeti ära volikirjad Teet Raatsinile, mille on andnud R. R., E. E., A. J. 02.11.2015. a ja T. V. 03.11.2015. a nende esindamiseks Maksu- ja Tolliametiga suhtlemisel (XXI kd, tl 8790). Uuritud töölepingud ja nende üleandmise lepingud ja tunnistajate ütlused ei anna mingit alust lugeda, et töötajad A. J., H. S., V. V., M. A.-H., E. E., D. G., J. H., A. I., S. J., O. K., O. K., J. L., V. P., J. R., M. R., R. R., M. Š., D. V., T. V. oleksid mõne muu äriühingu kui selle, keda nad enda tööandjaks pidasid, s.o Joy Grupp OÜ töötajad. Märkimist väärib, et töötajatele töötasu väljamaksmist kajastavad palgalehed pealkirjaga „Joy“ on kohtule esitatud tõendite hulgas alates novembrist 2014. a kuni jaanuar 2016. a ja üheksa töötaja nimed (A. J., H. S., M. A.-H., E. E., D. G., A. I., M. R., R. R., T. V.) esinevad kõigil palgalehtedel. D. V. - 12 kuul, S. J. - 9 kuul, J. H. - 10 kuu palgalehtedel. A. J., O. K. - 1, O. K. - 2 kuul, J. R. - 6 kuul, V. V. nimi esineb 3 kuul, D. Š. ja M. Š. - 2 kuul. See näitab, et töötajaskond J. L. juures oli pigem püsiv. T. V., kes oli ka töödejuhataja, nimetab seda seltskonda meeskonnaks. Ka nähtub Joy Grupi TSD lisa 1 andmetest (XIX kd, tl 47-51), et alates aastast 2010 deklareerib Joy Grupp oma töötajatena T. V., E. E., R. R., alates 2011. a M. A. H., A. I., aastal 2012 lisanduvad A. J., H. S.. Pärast aprilli 2012. a Joy Grupp enam töötajaid ei deklareerinud. Joy Grupp OÜ töötajateks tuleb lugeda A. J., O. K., M. Š., A. I., A. J., D. V., D. G., E. E., H. S., J. H., J. R., M. R., M. A.-H., R. R., S. J., T. V., V. V., J. L., D. Š., O. K., V. P. Tunnistajate ütlustest selgub, et J. L. ja tema firma heaks töötanud töötajad pidasid kõik oma tööandjaks J. L. ja tema firmat Joy Grupp vaatamata sellele, et nad on andnud allkirju erinevatele lepingutele tööandjate vahetumise kohta. Töötajate jaoks ei muutunud midagi, nende jaoks oli tööandja ja ülemus endiselt J., kellest sõltus nii nende tööle saamine, töötasu suurus kui ka selle kättesaamine. Teiste firmadega, kes on lepingutes märgitud, puudus töötajatel kokkupuude, samuti puudus kokkupuude ja suhtlus nende firmade esindajaga Teet Raatsiniga, aga ka Ahto Kiiliga, O. V. ja S. V. Sellises olukorras puudub alus väita, et võimalikud tööandjad XXX OÜ või XXX OÜ olid tegelikult rendiagentuuri rollis, tegutsesid renditöö andjana ja lõid töötajates arusaamise, et nood töötavad renditöötajatena kasutajaettevõttes. XXX OÜ ja XXX OÜ ei tegutsenud renditöö andjana, nad ei täitnud renditöö andjale (rendiagentuurile) omaseid ülesandeid ja p 21.2.6 loetletud töötajate tööandjaks tuleb lugeda Joy Grupp OÜ, kes kannab ka nende töötajate töötasudelt makstavate tööjõumaksude maksmise kohustust. Lepingud, mis on sõlmitud Joy Grupp OÜ ja tema töötajate vahelise töösuhte varjamiseks, on näilikud tehingud ja neid ei saa maksustamisel arvesse võtta (MKS § 83 lg 4). Tööjõumaksudega tuleb maksustada töösuhteid OÜ Joy Grupp ja tema töötajate (loetletud p 21.2.6) vahel. Maksuõiguses on kasutusel nn majandusliku tõlgendamise meetod, mille kohaselt lähtutakse maksukohustuse kindlaksmääramisel eelkõige tehingu majanduslikust sisust, mitte
juriidilisest vormist. (Maksuõigus. Lasse Lehis, Juura 2012, lk 49). Tsiviilõigusliku lepingu pooled võivad oma äranägemise järgi kujundada omavahelisi tsiviilõigussuhteid, kuid nad ei saa omal äranägemisel kujundada maksukohustusi. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-120-03 p 13 öelnud, et juhtudel, mil teo kriminaalkorras karistatavus sõltub hinnangust mingile haldusõiguslikule või mis tahes muule õigussuhtele, antakse ka see hinnang kriminaalmenetluse raames ja kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Seetõttu annab kohus ka käesolevas kriminaalasjas oma hinnangu nii erinevate äriühingute vahelistele õigussuhetele, aga ka äriühingute ja töötajate vahelistele õigussuhetele, olenemata sellest, kuidas suhetega puutumuses olevad isikud vm isikud neid suhteid ise nimetanud on. Et OÜ Joy Grupp kajastas oma käibemaksuarvestuses näiliku tööjõurenditeenuse raames esitatud arveid, millel puudub seos tegeliku töötegemisega, nähtub selgelt arvega nr 215048 seonduvast. Arve XXX OÜ-lt tööjõurendi eest esitati Joy Grupile kuupäevaga 18.02.2015. a (XI kd, tl 70). XXX OÜ on registreeritud käibemaksukohustuslasena kuni 18.02.2015. a ja alates sellest kuupäevast kaotas see äriühing õiguse lisada oma arvetele käibemaksu. Viidatud arve nr 215048 on esitatud kuupäevaga 18.02.2015. a tööjõurendi eest vastavalt lepingule ja arve summa on 360 000 eurot pluss käibemaks 72 000 eurot, kokku 432 000 eurot. Kohus on eespool näidanud, et J. L. kohtuistungil antud ütlustes luges sellise arve summa veaks, nii palju raha tema äriühingul poleks olnudki võimalik maksta ja seda ta kindlasti ei maksnudki. Tööjõu rendileping 2015-6 (XII kd, tl 155) on sõlmitud 01.01.2015. a XXX OÜ (tööandja, esindaja juhatuse liige Ahto Kiil) ja Joy Grupp OÜ (kasutajaettevõtja, esindaja J. L.) vahel selles, et tööandja kohustub tagama lepingu kehtivuse ajal tööjõudu maksimaalselt 4000 tunni eest kuus. Leping kehtib kuni 31.12.2015. a. 18.02.2015. a on sõlmitud sellele lepingule lisa (XII kd, tl 156) XXX (tööandja, esindaja Teet Raatsin) ja Joy Grupp OÜ (kasutajaettevõtja, esindaja J. L.) vahel selle kohta, et pooled lepivad kokku 2015. a tööjõurendi mahu, kasutajaettevõtja kohustus on osta tööjõurenti 2015. aasta jooksul vähemalt 360 000 euro eest, millele lisanduvad seaduses ettenähtud maksud. Teet Raatsin ja J. L. on lepingule alla kirjutanud. Seega leppisid pooled 18.02.2015. a kokku ostetava tööjõurendi mahu eelseisvaks aastaks vähemalt 360 000 euro eest (pluss maksud) ja arve sellele mahule esitatigi 18.02.2015. a ette kokku lepitud summas kogu eelseisva aasta eest. Analüüsides sellise kokkuleppe sisu, selgub, et eelseisva 10 kuu jooksul pidanuks Joy Grupp ostma igal kuul tööjõurenti vähemalt 36000 euro eest. Arvestades varasemalt lepingus kokku lepitut, et tööandjal oli kohustus tagada tööjõurenti maksimaalselt 4000 tunni eest kuus, kujunes ühe töötunni hind 36000/4000=9 eurot tund. Kriminaalasja materjalist nähtub, et tegelikult oli tol aastal renditöötaja tunnihind mitte enam kui 2,85 eurot, st enam kui kolm korda väiksem. Sellest hinnast (2,85 eurot tund) lähtudes oleks tööjõurendi tundide summa 2015. aasta 10 kuu jooksul vähemalt 12 000 tundi kuus. Joy Grupi töömahu juures (keskmiselt 13 töötajat) ei ole sellise töötundide mahu tegemine ühes kalendrikuus realistlik. Varasemalt peeti võimalikuks maksimaalselt 4000 tundi kuus. Asjaolu, et J. L. ei osanud sellise arve kohta midagi selgitada (ei andnud selgitust ootamatust töömahu ja töötajate arvu suurenemisest vms) ja arvas, et kindlasti on tegemist veaga, kinnitab versiooni, et sellise arve esitamise eesmärk oli tagada raha laekumine Alke Finants OÜ kontole (märge arvel) kogu perioodi eest ette, kuna väidetaval tööandjal XXX OÜ kadus käibemaksukohustuslase number sel kuupäeval ja hiljem ei saanuks ta enam käibemaksuga arveid esitada. Selline arve esitamine ja selle aluseks rendilepingu lisa vormistamine kinnitab, et sõlmitud lepingutel puudus realistlik sisu, neid vormistati selleks, et oleks võimalik näidata tööjõurenditeenuse osutamist juriidiliselt korrektsena. Seotud isik, lepingu poole esindaja J. L. pidas sellises summas arvet veaks, võimatuks täita. XVI Töötajate töötundide ja töötasude arvestamine
Turvamaailmas ja Delta Securitys töötavate inimeste töötunde arvestasid turvajuhid, R. J. kasutas sõna brigadirid (XXIV kd, tl 114, 115). Kõik dokumendid, sh tabelid objektide kaupa edastas R. J. raamatupidaja K. Selle kohta peeti objektide lõikes ja kuude kaupa tööajagraafikuid, kui mõni töötaja ei saanud, tulla, siis brigadirid tegid graafikus muudatused. Tööajagraafikuid pidasid ja tööajatunde arvestasid turvajuhid. Graafikute alusel koostati aktid kliendile arve jaoks. Nii on kohtule esitatud 16.02.2016. a Turvamaailm AS ruumidest Kadaka tee 86A läbiotsimise käigus ära võetud sülearvuti Lenovo Thinkpad E540 kõvakettalt leitud failid (asitõendi vaatlusprotokoll, VII kd, tl 86-90), millel failid pealkirjaga „v_aug“ ja „V_aug_2“(VII kd, tl 110-121, tl 122). Need kujutavad endast käsitsi täidetud töögraafikuid augustikuus 2015. a objektide kaupa iga töötaja töötatud päevade ja töötundide äranäitamisega, igal leheküljel märge „V“. Jaanus Kukebali elukohas ja tema kasutuses olevas sõidukis 16.02.2016. a toimunud läbiotsimise käigus võeti ära Turvamaailma ja Delta Security tööajagraafikud 2015. a septembrikuu ja oktoobrikuu kohta (03.03.2017. a vaatlusprotokoll, IX kd, tl 80-86), milles töötajate tööajagraafikud objektide ja kuude kaupa nii trükitult tabelites kui ka käsikirjaliselt täidetud tabelites, igaühel märge kas „Turvamaailm“ või „Delta“ (IX kd, tl 103-278). Töötajate nimed korduvad tööajagraafikutes erinevatel objektidel, igal objektil erinev hulk töötunde, mis tähendab, et selle üle peeti arvestust J. Kukebali juhitavates äriühingutes ja kontrolli all. Tööjõurendi tegeliku toimimise puhul puudunuks vajadus kasutajaettevõtja juures selle üle arvet pidada. Kohtule esitati tööajagraafikud märkega „Delta“ (IX kd, tl 141-188, 189-239) ja märkega „Turvamaailm“ (IX kd, tl 103-139, 240-278) töötamise kohta 2015. a septembri ja oktoobrikuus. Nendest graafikutest (käsitsi kirjutatud) on nähtav, et osadel Delta Security graafikutel (nt alates Haapsalu mnt objektist, tl 164) on graafiku koostaja kirjutanud graafikule ka töötaja töötunni hinna. Tunnistaja V. Š. andis ütlusi kohtuistungil 30.09.2021. a (XXV kd, tl 142-145). Teda kutsutakse „V.“ ja nii on ka dokumendile kirjutatud, mis tunnistajale näidati. Tunnistaja kinnitas, et tema ise koostas töötajate graafikud, saatis töötajad tööle ja arvutas graafiku järgi summa, mis pidi töötajale välja maksma. Mõnikord maksis ka sularahas, sularaha töötasu väljamaksmiseks sai ta K. T. käest. Tunnistaja ise töötas Turvamaailma süsteemis ja teda vallandas Jaanus Kukebal. Tunnistajale teadaolevalt maksis töötajatele samamoodi sularahas töötasu välja ka R. R. Sellised tõendid ja ütlused tõendavad, et töötajate tööaja üle peeti arvestust ja selle alusel arvutati välja töötajatele makstavad summad AS Turvamaailma ja Delta Security OÜ Ntäiteks Delta Security OÜ tööajagraafik september 2015. a, objekt Sinika 6, kus on töötajate töötunde akteeritud 665, graafikule on tehtud märkmeid tunnihinna kohta 2,83 eurot ja arvutatud summa (IX kd, tl 204). Samasugune tunnihind (2,83 eurot) on kajastatud ka Delta Security ja Turvamaailma töötajate nimekirjadel detsembris 2015. a (vaatlusprotokoll VIII kd, tl 7-11, milles vaadeldud AS Turvamaailma kontoris 16.02.2016. a läbiotsimisel ära võetud XXX OÜ raamatupidamisdokumente, VIII kd, tl 79-82). Selline korduvus viitab, et töötajate töötunni hind kirjutati dokumendile Delta Securitys või Turvamaailmas, seda kajastasid algdokumendid (tööajagraafikud), selle alusel arvestati välja töötajate töötasud, kust need liikusid edasi aktidele ja arvetele. Kokkuvõte akteeritud tundidega pealkirjaga „arved teha“ (VIII kd, tl 84) osutab, et töötunnid akteeritakse hinnaga 2,83 eurot tund, kuid arve tuleb teha hinnaga 2,85 eurot tund summas 18526,43 eurot. Et sellise hinnaga ja summaga Delta Securityle XXX poolt ka arve esitatakse, nähtub arvelt nr 1520 28.12.2015. a (VIII kd, tl 91). Arvel on summale lisandunud käibemaks. Delta Security töötajate nimekiri detsember 2015.
a(VIII kd, tl 79) sisaldab 38 töötaja nime, kelle tundide koguarv on 6500,5, näidatud on akti number, tunnihind 2,83, arvutatud töötasude summa kokku 18396,42. AS Turvamaailm töötajate nimekiri detsember 2015. a (VIII kd, tl 80-82) sisaldab töötajate nimekirja, nende tundide koguarvu 21 730,50 tundi, näidatud on akti number, tunnihinnaga 2,83, arvutatud töötasude summa kokku 61497,32 eurot. Kokkuvõte akteeritud tundidega pealkirjaga „arved teha“ (VIII kd, tl 84) osutab, et töötunnid akteeritakse hinnaga 2,83 eurot tund, kuid arve tuleb teha hinnaga 2,85 eurot tund kogusummas 61931,93 eurot. Et sellises summas arve nr 1523 turvamaailmale XXX poolt ka esitatakse, nähtub VIII kd, tl 90, summale lisandub käibemaks. Et arvete esitamise algandmed, sh töötajate tunnihind ja igale töötajale arvutatud tasu summa on kajastatud AS Turvamaailma kontoris olevates dokumentides (16.02.2016. a toimunud läbiotsimise käigus Kadaka tee 86A ära võetud XXX OÜ raamatupidamisdokumendid VIII kd, tl 1-6 ja tl 7-11 vaatlusprotokoll), osutab, et nende asjaolude osas otsustuste tegemine tulenes AS-lt Turvamaailm või Delta Security OÜ-lt, kelle tegevust korraldas J. Kukebal. Tunnistaja L. V. (varem P.) andis 25.08.2021. a kohtuistungil ütlusi (XXIV kd, tl 124-129), et ta töötas Delta Security OÜ-s raamatupidaja abina ja tema ülesandeks oli ka müügiarvete koostamine ja sisestamine. Andmed müügiarvete koostamiseks tulid paberkandjal turvajuhtidelt mehitatud valve kohta, saatis koostatud arved raamatupidamisprogrammis olemasoleva info kohaselt. Tunnistaja K. K. andis 25.08.2021. a kohtuistungil (XIX kd, tl 129-134) ütlusi, et temale andsid renditööjõu kasutamise kohta andmed K. T., R. J. ja Jaanus Kukebal, töötundide kokku arvestamisega tegelesid Jaanus Kukebal, O. K. ja tunnistaja. Tunnistaja tegi maksuarvestust ainult meile töötajate kohta. Tunnistajal olid alusdokumendid - esitati objektide kaupa graafikud ja tabelid, neid esitasid Jaanus, R., K., kes käisid objektidel kohapeal. Tunnistajale teadaolevalt arvestas renditöötajate töötunde tööjõurendifirma ise. Delta Securitys vormistasid töötajate tööajatabeleid turvajuhid. Kohus märgib, et tunnistaja K. K. teadmine, et renditöötajate töötunde arvestas tööjõurendifirma, osutab, et K. K. ei olnudki selles osas kursis tegeliku olukorraga - sellega, et renditöötajatena näidatud töötajate töötunde arvestasid tegelikult AS Turvamaailma ja Delta Security enda turvajuhid, aga ka Jaanus Kukebal. Millegi muuga ei ole seletatav, et XXX OÜ ja XXX OÜ poolt XXX kui kasutajaettevõtjale rendile antud töötajate öötundide ja töötasu üle peeti arvestust AS Turvamaailma kontoris asuvas arvutis. Et seda ei teinud XXX OÜ seaduslik esindaja D. Z., kellega oli sõlmitud ka vastav tööleping (VIII kd, tl 22-23), on teada D. K. (varem Z.) ütlustest tunnistajana. Tunnistaja andis ütlusi ka, et tööjõu rentimise lepingutega tegeles Jaanus Kukebal (tl 131 pöördel). Tunnistaja Vastas Ahto Kiili küsimusele renditööjõu kohta (et kas toimib reaalselt), et „vaadates kuidas Jaanus ja turvajuhid tegelesid objektide ja töötajate leidmisega, siis ei osanud kahtlustada, et võiks olla midagi valesti“ (tl 134 pöördel). Need ütlused kinnitavad Jaanus Kukebali pühendumist tööjõu rentimise teemale oma äriühingus. Tunnistaja M. V. andis ütlusi 16.09.2021. a kohtuistungil (XXV kd, tl 53-56), et ta oli Jaanus Kukebali assistent Turvamaailmas ja tööleping oli tal ka Delta Securityga. Tunnistaja ülesanne oli töö-ja teenuselepingute sõlmimine. Olid ka renditöötajad, nende töötunde arvestasid turvajuhid ja see info läks juhiabile O. Kokkuvõttes on tõendamist leidnud, et AS-s Turvamaailm ja OÜ-s Delta Security objektidel töötanud valvetöötajate töötundide ja tööaja arvestusega tegelesid Turvamaailma ja Delta Security turvajuhid ja info edastati juhiabile O. K.
XVII Koostöö jätkumine 2015. a sügisel 2015. a sügisel jätkus näilikus tööjõurendiskeemis rendileandjate ja kasutajaettevõtete vahel koostöö vastavalt uutele kokkulepetele. Renditi kontoriruum XXX OÜ-le aadressil XXX (XIV kd, tl 133-134). Tunnistaja O. K. andis kohtuistungil ütlusi 23.09.2021. a (XXV kd, tl 85-86), et ta rentis XXX olevaid kontoriruume erinevatele firmadele, ta ei mäleta kõnealuse firma nime ega isikut, kellega lepingu sõlmis. Mingi tööjõurendifrma oli, ta sageli neid rentnikke ei näinud, andis lepingule allkirja. Äratundmiseks esitamise protokolli (XXV kd, tl 82-84) kohta ütleb tunnistaja, et käis ütlusi andmas MTA-s, talle näidati pilte ja ta tundis ühe isiku ära. Protokollist nähtuvalt on tunnistaja viidanud isikule, kes on fotol nr 3, kes on sarnane isikule, kes augustis 2015. a tuli koos T. Raatsiniga ja soovis rentida kontoriruumi. Äratuntav isik on see, kellega toimus ka hiljem suhtlus, kui oli vaja maksmist meelde tuletada. Tunnistaja on tundnud ära isiku A. K. Kaitsjad J. Urres ja I. Põder vaidlevad äratundmiseks esitamise protokollile kui tõendile vastu, kuna menetlustoimingul on rikutud menetlusreegleid. Äratundmiseks esitatud isikud ei ole sarnased ja valitud selliselt, et üks neist oleks kohe äratuntav. Kohus leiab, et äratundmiseks esitamine on läbi viidud ja vormistatud KrMS § 81 lg 1, lg 2, lg 6, § 82 sätete kohaselt. Äratundmiseks esitatud isikud on sarnased nii juuste värvi ja lõikuse (lühikesed tumedad juuksed), näokuju, lõuahabeme ja vuntside poolest. Tunnistaja J. K. andis kohtuistungil (XXV kd, tl 212-215) ütlusi, et Teet Raatsin helistas talle ja pakkus tööd. Tunnistaja sõnul ei ole ta Teet Raatsiniga kohtunud, tööülesandeid andis ja tunnistajaga suhtles A. K. Tunnistaja tuli esimest korda tööle 19.08.2015. a. Tunnistaja kinnitab, et tundis äratundmiseks esitamisel A. foto järgi ära (XXV kd, tl 209-211). Ka selle tõendi kohta on kaitsjatel varasem vastuväide KrMS § 81 lg 2, rikkumise alusel. Kohtu hinnangul on äratundmiseks esitatud isikud piisaval määral sarnased, et nende alusel äratundmist korraldada ja tõendit saab lubatavaks lugeda. Tunnistaja pidi tegema inimestega töölepingud, lepingud olid ette valmistatud, valmis trükitud. Tunnistaja kontrollis tulija isikuandmeid, isikusamasust, võttis töötaja käest allkirjad ja kirjutas ise alla. Isikud, kes käisid lepinguid sõlmimas, olid enamasti venekeelsed, tunnistaja tõlkis neile lepinguid ja selgitas. Seda, mida tähendab renditöötaja, tunnistaja neile ei selgitanud, ta ei teadnud ise seda vahet, et inimesed on renditöötajana tööle võetud. Kohtule on esitatud töölepingud, mis on leitud ja ära võetud XXX OÜ tegevuskohas XXX (vaatlusprotokoll 13.02.2017. a, XV kd, tl 1-8 ja 14.02.2017. a tl 9-15 ja XVI kd, tl 1-250). Tunnistaja A. K. andis ütlusi kohtuistungil 16.09.2021. a (XXV kd, tl 43-52). Tunnistaja sõnul töötas ta Delta Securitys vist aastani 2016. Sattus sinna tööle nii, et rääkis Jaanus Kukebaliga. Tunnistaja ülesandeks Deltas oli klientide leidmine, objektide leidmine, tunnistaja töötab objektide valvamise valdkonnas ammu, on palju kontakte. XXX kutsus teda Teet, appi tööjõudu leidma. Samal ajal töötas tunnistaja ka Delta Securitys. Tunnistaja leidis ja vormistas töötajaid tööle ka Deltas. XXX ja XXX olid kaasatud skeemi, et hoida raha liikumist Jaanus Kukebali ja K. T. kontrolli all. XXX OÜ on äriregistrisse kantud aastal 2012, põhitegevusala mootorsõidukite hooldus ja remont. XXX juhatuse liige perioodil 05.08.2015. a - 03.02.2016. a D. Z., 03.02.2016. a 15.04.2026. a Jaanus Kukebal ja alates 15.04.2016. a Teet Raatsin. Äriühingu osanik on perioodil 04.08.2015. a kuni 30.02.2016. a D. Z., alates 30.03.2016. a R. P. Käibemaksukohustuslasena registreeritud perioodil 21.11.2012. a - 27.01.2017. a (XIX kd, tl122).
Kohtule on esitatud tööjõu rendileping nr 15080602 06.08.2015. a(XXII kd, tl 162-167) XXX OÜ (tööandja, kelle esindaja Teet Raatsin) ja XXX OÜ (kasutajaettevõte, esindaja D. Z.) vahel, mille alusel rendib XXX XXX tööjõudu. Telefonikõnede salvestustest (kõned 19.10.2015. a T. Raatsini ja J. Kukebali vahel, T. Raatsini ja O. V. vahel, R. P. ja T. Raatsini vahel, O. V. ja R. P. vahel ja R. P. ja T. Raatsini vahel, (III kd, tl 142-143) selgub, et tegelikult see leping tekkis alles 19.10.2015. a. Asjaolu, et telefonikõnedest on järeldatav, et Teet Raatsini jaoks ei ole D. tuntud isik, viitab, et vaatamata väidetavale tööjõurendisuhtele, mis on T. Raatsini firma XXX OÜ ja D. Z. juhitava XXX vahel toiminud juba augustikuust 2015. a, ei tea ühe firma juht lepingupartneri esindajat. 16.02.2016. a toimunud läbiotsimisel AS Turvamaailm tegevuskohas Kadaka tee 86A leiti raamatupidaja L. P. töölaualt sülearvuti, millel kleebis „Rendifond“ ja mille vahel D. Z. digitaalne isikutunnistus ja isikutunnistuse PIN- ja PUK-koodide ümbrik, millele käsikirjaliselt märgitud D. Z. nimi koos koodidega (VII kd, tl 4-6). Tunnistaja L. P. andis kohtuistungil ütlusi (XXIV kd, tl 124-129), et ta töötas raamatupidaja abina Jaanus Kukebali alluvuses OÜ-s XXX ja Delta Security OÜ-s. Tunnistaja koostas arveid, saatis neid välja. Tunnistaja sai arvuti, mille peal oli silt „Rendifond“ umbes nädal enne läbiotsimist Jaanus Kukebalilt. J. Kukebal palus tunnistajal teha ülekandeid, kuna tal ei ole uue omanikuna veel juurdepääsu. Tunnistaja pidi tegema ülekande selle ID-kaardi ja koodidega, mis seal arvuti vahel oli. Tunnistajana küsitletud D. K. (tema endine perekonnanimi on Z.) andis kohtuistungil 25.08.2021. a ütlusi (XXIV kd, tl 123), et tema sugulane A. K. tegi talle ettepaneku asuda XXX juhatuse liikmeks. Tunnistaja nõustus, kuna tal oli vaja peret ülal pidada ja raha oli vaja, ta sai juhatuse liikmeks olemise eest tasu. D. K. ei tea, millega XXX tegeles. Tunnistaja vormistas endale digitaalse isikutunnistuse, et saaks digiallkirju anda ja andis selle A. K. kätte. Allkirjastas ise ka dokumente, kuid nende sisust ta aru ei saanud, kuna ta eesti keelt ei oska. Tunnistaja käis XXX dokumente allkirjastamas ka kusagil Mustamäel ühes kontoris, kus kohtus ka Kukebaliga. Tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et talle esitatud dokumendil (rendileping XXX OÜ ja Turvamaailm AS vahel) on tema allkiri, kuid ta nende dokumentide sisu ei tea. Kohtuistungil oli ilmne, et tunnistaja D. K. eesti keelt ei räägi ja sellest aru ei saa. Tunnistaja ütlustest järeldab kohus, et D. K. (varasema nimega Z.) juhtimisel XXX tegevusi ei tehtud, ta oli äriühingu juhatuse liige üksnes variisikuna. Tunnistaja A. K. kohtuistungil 16.09.2021. a (XXV kd, tl 47 pöördel) ei eitanud, et tema sellise ettepaneku D. Z. tegi. Kohtule on esitatud ja kohus uuris järgmisi lepinguid. Fail pealkirjaga „03-ionfo-M“ (VII kd, tl 182-186) kajastab töötajate nimekirja pealkirjadega Turvamaailm, Delta, XXX, milles näidatud iga töötaja kohta arvutatud netto/märts ja isikukood. Fail pealkirjaga „v-aug“ (VII kd, tl 110-121) ja fail pealkirjaga „v-aug-2“ (VII kd, tl 122) kujutavad endast V. Š. poolt käsikirjaliselt täidetud tööajatabeleid august 2015. a kohta, milles objektide kaupa töötajad ja nende töötunnid näidatud, mõnel objektil näidatud ka tunnihinne. Veel on kohtule esitatud andmekandjalt kopeeritud fail pealkirjaga „Mina“ (VII kd, tl 95109), millel tabelites Turvamaailma töötajate nimed ja numbrid nende järel. Fail pealkirjaga „AS TM töötajad“ (VII kd, tl 91-92) sisaldab isikute nimesid koos isikukoodidega ja fail pealkirjaga „AS TM töötajad“ (VII kd, tl 93-94), mis sisaldab isikute nimesid. Kohus on võrrelnud neid failides sisalduvaid nimesid nii Turvamaailma kui Delta Security töötajate nimekirjades, palgalehtedel aga ka TSD-des loetletud nimedega ja tulemus on, et neis K. T. peetud nimekirjades sisalduvad läbisegi nii Turvamaailma, Delta Security kui ka
renditöötajate nimekirjades olevate isikute nimed. See viitab, et tegelik tööandja käsitas töötajaid ühetaoliselt ega lahterdanud neid renditöötajateks. 16.02.2016. a toimunud läbiotsimise käigus Kadaka tee 86A Turvamaailm AS kontoris (läbiotsimisprotokoll VII kd, tl 4-6) võeti ära raamatupidaja L. P. töölaualt sülearvuti Lenovo, mille peale kleebitud silt „Rendifond“. Asitõendi vaatlus viidud läbi 26.02.2016. a (asitõendi vaatlusprotokoll, VII kd, tl 30-31, 35) ja viidatud arvutist Lenovo_ThinkpadX201 leiti muuhulgas järgmised dokumendid. Renditööjõu kasutamise aktid (VII kd, tl 124-140) on koostatud perioodi 14.08.2015. a 30.11.2015. a kohta ja kajastavad XXX OÜ (D. Z.) ja XXX OÜ (Teet Raatsin) vahelist kinnitust tööjõurenditeenuse osutamise kohta, märgitud on akteeritud tundide hind, akteeritava teenuse tunnihind ja akteeritav summa kokku. Kõigil aktidel puuduvad allkirjad. CD-plaadile salvestatud failid kajastavad üksteise järel ja ühetaoliselt akte tööjõurenditeenuse osutamise kohta XXX nii Delta Securityle kui ka Turvamaailmale. XXX juhatuse liige D. Z. kinnitas kohtuistungil ütlusi andes, et ta ei ole ühtki dokumenti ise koostanud ja eesti keelt ei oska. Talle esitatud dokumentide kohta D. K. (endise nimega Z.) selgitusi anda ei osanud. Tegemist on K. T. kasutada olnud arvutiga, kus K. T. koostatud dokumendid. K. T. oma ütlustes kinnitab, et, et XXX nimel dokumentide vormistamine, töötajatele palkade maksmine oli tema ja J. Kukebali kontrolli all. CD-plaadile (asitõendi vaatlusprotokolli p 4.2, VII kd, tl 87) salvestatuna on nähtav, et fail pealkirjaga „palgataabel 1“ sisaldab omakorda kuut tabelit, mille hulgas tabel pealkirjaga „nimekiri“ sisaldab 190-l real (samasisuline ka tabel pealkirjaga „teg“) andmeid veergudes pealkirjadega: TL number, TL algus, TL lõpp, isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoninumber, pangakonto number ja selle omanik, passi või ID-kaardi number ja selle kehtivusaeg, Koda, tulumaksuvabastuse rakendamine. Viidatud töölepingute kuupäevad ja numbrid koos töötajate nimedega on need, mis on leitud XXX asuvast XXX OÜ tegevuskohast. Sellest järeldub üheselt, et töölepingud, mis sõlmiti töötajatega XXX asuvas kontoris, kus XXX OÜ-d esindasid J. K. nende töölevõtmise kohta, pärinevad K. T. Tunnistaja J. K. andis kohtuistungil ütlusi, et tema vormistas töötajatega töölepingud, mis olid juba ette valmistatud, trükitud. Tegemist on andmetega, mille kogumist ja säilitamist saab eeldada töötaja tööandjalt. Asjaolu, et need andmed olid K. T. käsutuses ja tema kasutada olevas arvutis, osutab, et andmeid kogus ja tegeliku tööandja rolli täitis K. T. Renditööjõu kasutamise akt nr.175 periood 01.11-30.11.2015. a (VII kd, tl 123) kajastab Delta Security (R. J.) ja XXX OÜ (D. Z.) vahelist kinnitust akteeritud tundide, teenuse tunnihinna ja akteeritud summa kohta. Rendileping nr 12080601 06.august 2015. a XXX ja Turvamaailma vahel (VII kd, tl 148154), Pane tähele: siin on ka lisa. Samasugune rendileping 15080701 XXX ja Delta Security vahel (tl 155-161). VII köites, leheküljel 162 on täitmata blankett pealkirjaga „Töötasu väljamaksete arvestus“, periood 01.08-31.08.2015, Aluseks rendilepingud nr 15080603 ja 15080602, käsunduslepingud 01 10.08.2015. a ja 02 10.08.2015. a. Kujutab endast XXX OÜ (Teet Raaatsin), XXX OÜ (Teet Raatsin) ja XXX OÜ (D. Z.) vahelist kinnitust XXX töötajatele väljamakstava töötasu õigsuse kohta. CD-plaadile salvestatud failina on arusaadav, et tegemist on töötlemisjärgus dokumendiblanketiga (kirje: lisa päis, klõpsake andmete lisamiseks), mille abil edaspidi dokumente vormistada.
Asjaolu, et selline blankett on „XXX“ sildiga arvutis, mis on Turvamaailma kontoris, viitab, et selliste paberite vormistamist korraldas K. T. ja blanketil nimetatud äriühingud ja nende juhid ei tegelenud sisulise tööjõurendiga. Töötasu arvestamise tabelid töötasu arvestamise kohta Turvamaailma töötajatele (VII kd, tl 177-181, 195-206, 209-211) veebruaris 2015. a ja detsembris 2014. a, Delta Security töötajatele (tl 180-181) veebruaris 2015. a, detsembris 2014. a (tl 187-194). Turvamaailma töötajate palgatabel detsembris 2014. a (tl 207-208), milles ära näidatud töötasu, maksustamise alused ja arvutatud maksud, töötatud aeg ja puhkuse arvestus. Töötajate nimekiri mais (VIII kd, tl 212-213) sisaldab Turvamaailma töötajate nimekirja koos iga töötaja telefoninumbri, objekti nimetuse ja isikukoodiga. See on informatsioon, mille kogumisest ja säilitamisest saaks olla huvitatud nende töötajate tööandja, aga mitte kasutajaettevõte ja info K. T. arvutis viitab just nende tööandjate - Turvamaailma ja Delta Security huvile koguda ja korraldada oma töötajate personaliarvestust. XVIII Tööjõurendisuhte vormistamise ahel ja selle toimimine Tööjõurendisuhte olemasolust ja toimimisest mulje loomiseks vormistati tööjõu rendilepingud. Tööjõu rendilepingud olid aluseks arvete esitamisele tööjõurendi teenuse eest. Et arvele saaks lisada käibemaksu ja sellega suurendada sisendkäibemaksu ehk vähendada maksukohustust, jälgiti, et tööjõurenditeenuse osutaja oleks käibemaksukohustuslane. Kohtule on esitatud 19 töölepingut (XII kd, tl 18-74), mis on sõlmitud XXX OÜ (tööandja, esindaja Teet Raatsin) ja töötajate vahel perioodil alates 01.11.2014. a (tööleping 2014/A606 A. T.) kuni 17.02.2015. a (tööleping 2015/A669 N. P.). Töölepingud on kõik ühetaolise tekstiga. Töötaja asub tööle abitöötaja ametikohale, lisatud abitöötaja ametijuhend. Lepingu punktis 4.1 on lepitud kokku tunnitasu suurus ning see on töötajatel erinev. Lepingu punkt 2.3 näeb ette, et vajadusel on tööandjal õigus saata töötaja tööülesannete täitmiseks töölähetusse. Mitte üheski töölepingus ei ole viidet tööjõurendile ega töötaja suunamisele tööle kasutajaettevõttesse. Kohtule on esitatud lisaks 13 töölepingut (XII kd, tl 200-223), mis on sõlmitud XXX OÜ (tööandja, esindaja Teet Raatsin) ja töötajate vahel perioodil 01.01.2014. a (töölepingute lisad kuupäevaga 01.04.2014. a) kuni 18.07.2014. a. Ka neis töölepingutes puuduvad igasugused viited võimalikule töötamisele renditöötajana või kasutajaettevõttes. Tegemist on töötajatega, kes on hiljem antud Joy Grupp OÜ kasutusse tööjõu rendilepinguga nr 2014-7 28.11.2014. a (XII kd, tl 143). Rendilepingu punktis 2 on need töötajad ka loetletud. Seega töölepingud töötajatega XXX OÜ (novembris 2014. a) ja XXX OÜ (alates detsembrist 2014. a kuni detsember 2015. a) nimel sõlmis tööandja esindaja Teet Raatsin. XXX OÜ (kui tööandja, esindaja Teet Raatsin) on sõlminud tööjõu rendilepingud nr 2014-1, nr 2014-4 ning nr 2014-10 (XII kd, tl 177-182). Lepingud on sõlmitud AS-ga Turvamaailm (kui kasutajaettevõtja, esindaja K. R.), Delta Security OÜ-ga (esindaja R. J.) ja Joy Grupp OÜ-ga (esindaja J. L.). Lepingud on kehtivusega kuni 30.06.2014.a. Tööjõu rendilepingu nr 2015 kuupäevaga 02.01.2015. a (XII kd, tl 150-152), mis on sõlmitud XXX OÜ (tööandja, esindaja Teet Raatsin) ja XXX OÜ (kasutajaettevõtja, esindaja Ahto Kiil) vahel, kohaselt annab tööandja kasutajaettevõtja kasutusse lepingu lisades nimetatud isikute tööjõu. Lepingus punkt 2.4 kohaselt tuleb tööandjal leida asendustööjõud kasutajaettevõtjale mitte hiljem kui 4 tunni jooksul, tööandja kohustab tagama tööjõudu kogumahus maksimaalselt 700 000 tundi kuus (punkt 2.5). Lepingu punkt 5.3 näeb ette, et vajadusel tasub kasutajaettevõtja tööandja kohustusi kolmandatele isikutele.
Tööjõu rendileping nr 2015_1 kuupäevaga 01.01.2015. a (XII kd, tl 153) on sõlmitud XXX OÜ (tööandja, esindaja Ahto Kiil) ja AS Turvamaailm (kasutajaettevõtja, esindaja K. T.) vahel. Leping on sõlmitud tähtajaga 31.12.2015. a. K. T. sõnul käis ta sellele lepingule Ahto Kiili allkirja võtmas Tartus, Ahto Kiiliga läbirääkimisi ta pidanud ei ole ning on kohtunud mõnel korral. Nendest lepingutest tuleks järeldada, et XXX OÜ kui kasutajaettevõtja rentis tööjõudu XXX OÜ-lt, seejärel sai kasutajaettevõtjast (XXX OÜ) tööandja, kes oma töötajaid AS-le Turvamaailm edasi rentis. Käesoleva kriminaalasja asjaoludest tulenevalt ei ole XXX OÜ-l ilmselt olnud oma töötajaid, keda edasi rentida. Selle kohta ei ole kohtule esitatud ka mingeid töölepinguid töötajatega. Sellist terminoloogilist segadust lepingutes (milline äriühing on tööandja ja milline kasutajaettevõtja) ja täiendava lüli lisandumist ahelasse selgitab asjaolu, et senised tööandjad kaotasid oma käibemaksukohustuslase numbri (XXX OÜ 19.11.2014. a ja XXX OÜ 08.12.2014. a), kuid tööandja pidi olema käibemaksukohustuslane, et saaks renditöö eest esitada arveid koos käibemaksuga. Seetõttu osales mitmes rollis XXX OÜ, kelle juhatuse liige oli Ahto Kiil. Rendilepingud on ühetaolise sõnastusega, mille kohaselt annab tööandja kasutajaettevõttele tasu eest kasutusse lepingu lisas nimetatud tööjõu. Lepitud on kokku renditava tööjõu kogumaht kuus (lepingutes nr 2014-1 ja nr 2015_1 maksimaalselt 11 900 tundi) ning kõigis neis lepingutes puudub teenuse hind. Lepingutel puuduvad ka lisad ja viited lisade olemasolule. Tunnistaja M. V. andis ütlusi, et tema valmistas ette tööjõurendilepinguid, sh XXX OÜ-ga, seejuures vajalikud andmed lepingute ettevalmistamiseks sai Jaanus Kukebalilt. Tunnistaja K. K. teadis, et AS-is Turvamaailm ja Delta Security OÜ-s kasutati renditööjõudu ning tööjõurendilepingutega tegeles Jaanus Kukebal. Tööjõu rendileping nr 2014-4 kuupäevaga 01.01.2014. a (XII kd, tl 179-180) on sõlmitud XXX OÜ (tööandja, esindaja Teet Raatsin) ja Delta Seurity OÜ (kasutajaettevõtja, esindaja R. J.) vahel. Tööjõu rendileping nr 2015_4 kuupäevaga 01.01.2015. a (XII kd, tl 154) on sõlmitud XXX OÜ (tööandja, esindaja Ahto Kiil) ja Delta Security OÜ (kasutajaettevõtja, esindaja R. J. ) vahel. Lepingute tekstid on ühetaolise sõnastusega, s.t langevad kokku punktis 7.3.1 märgitud lepingute sõnastusega. R. J. andis ütlusi, et lepingute sõlmimine käis nii, et temale saabusid lepingud e-postiga, ta kirjutas alla ning seejärel saatis tagasi. Lepingute tingimused rahuldasid teda ja nende üle ei olnud vaja läbi rääkida. R. J. sõnul lepiti renditeenuse hind kokku eraldi ja seda muudeti teatud aja järel. R. J. ei olnud kursis lepingutes kokku lepitud tingimustega ja arvas näiteks, et renditöötajaga juhtunud tööõnnetuse eest peaks vastutama tema tööandja, mitte kasutajaettevõte. Tegelikult näeb rendilepingu punkt 4.4 ette, et töötajaga toimunud tööõnnetuse või kutsehaiguse eest vastutab kasutajaettevõtja. Tööjõu rendilepingu nr 2015-6 kuupäevaga 01.01.2015. a (tl.XII kd, tl 155) kohaselt lepivad XXX OÜ (tööandja, esindaja Ahto Kiil) ja Joy Grupp OÜ (kasutajaettevõtja, esindaja J. L.) kokku, et tööandja kohustub tasu eest andma kasutajaettevõtja kasutusse lepingu lisas nr 1 nimetatu isikute tööjõu. Lepingul on lisa 1 (tl 156, allkirjastatud tööandja esindaja Teet Raatsini poolt), kuupäevaga 18.02.2015. a, mille kohaselt kasutajaettevõte kohustub ostma tööjõurenti 2015. aasta jooksul vähemalt 360 000 euro eest. Kohtule on esitatud volikiri 12.02.2015. a (XII kd, tl 149), millega XXX OÜ juhatuse liige Ahto Kiil volitab Teet Raatsinit esindama XXX OÜ-d täies mahus kõigis tehingutes. Lisaks on esitatud volikiri 30.04.2015. a (XII kd, tl 168), millega XXX OÜ juhatuse liige Ahto Kiil volitab Teet Raatsinit esindama XXX OÜ-d täies mahus kõigis tehingutes. Tööjõu rendileping nr 2014 kuupäevaga 03.11.2014. a (XII kd, tl 140-142), mis on sõlmitud XXX OÜ (tööandja, esindaja Teet Raatsin) ja XXX OÜ (kasutajaettevõtja, esindaja Ahto Kiil) vahel ning mille kohaselt tööandja kohustub andma tasu eest kasutajaettevõtja kasutusse
lepingu lisades nimetatud isikute tööjõu, lepingu punkt 2.5 kohaselt maksimaalselt 700 000 tundi kuus. Tööjõu rendileping nr 2015-2 kuupäevaga 01.05.2015. a (XII kd, tl 159-169 XXX OÜ (tööandja, esindaja Teet Raatsin) ja XXX OÜ (tööandja, esindaja Teet Raatsin), milles lepitakse kokku töötaja andmise kasutajaettevõtja kasutusse, lepitakse kokku, et tööandja tagab tööjõu maksimaalselt 25 000 tunni ulatuses kuus, lepitakse kokku tasumine tööjõu kasutamise eest (p-d 5.1, 5.2), kuid hinda lepingus ei ole. Leping kehtib kuni 31.12.2015. a. Kohus on uuritud tõendite alusel teinud kindlaks, et kõiki tööandja kohustusi töötajate ees on tegelikult täitnud nn kasutajaettevõtjad (Turvamaailm AS, Delta Security OÜ ja Joy Grupp OÜ) ja töötajate tööandjad ehk rendiagentuurid (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta sõnastuses ja TLS § 6 lg 5 tähenduses) ei ole tööandja kohustusi täitnud. Teet Raatsin andis kohtueelses menetluses ütlusi, et ta ei koostanud ise lepinguid, vaid käis neid allkirjastamas XXX kontoris. XXX büroo ja O. V. korraldas ka töötajate registreerimisega seonduva ja palkade arvestamise. Seega töötajate tööandja panus töölepingute koostamisse ja sõlmimisse puudus. R. J. ei osanud selgitada, miks rendileandjad äriühingud vahetusid. K. T. andis ütlusi, et rendileandjad äriühingud muutusid selle järgi, kuidas rendileandjatelt võttis maksuamet ära käibemaksukohustuslase numbri. Oli vajalik, et rendileandja oleks käibemaksukohustuslane, sest see võimaldas tööjõurendi arve esitada koos käibemaksuga. Väidetavalt oli rendileandjatel ettemaks Maksu- ja Tolliameti ees, mistõttu ei pidanud nad käibemaksu maksma. Sellist selgitust kinnitab faktiline olukord:
Tegelikkuses on töötajad töötanud püsivalt ühe tööandja (AS Turvamaailm, Delta Security OÜ või Joy Grupp OÜ) juures. Tegeliku tööjõurenditeenuse osutamisel ei oleks sellist ahelat tarvis. Teenuseosutajad on vahetunud sellises järjekorras ja ajal, kuidas neilt on kadunud käibemaksukohustuslase number. Kohus on eespool (punktis 7.3.1) kirjeldanud, et töötajate töölepingutes puuduvad igasugused viited tööjõurendisuhtele või töötamisele kasutajaettevõttes. Sellised töölepingud ei võimalda käsitada töötajaid renditöötajatena ja TLS § 6 lg 5 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta) ei ole kohaldatav. Kohus on uuritud tõendite alusel teinud kindlaks, et kõiki tööandja kohustusi töötajate ees on tegelikult täitnud nn kasutajaettevõtjad (Turvamaailm AS, Delta Security OÜ ja Joy Grupp OÜ) ja töötajate tööandjad ehk rendiagentuurid (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta sõnastuses ja TLS § 6 lg 5 tähenduses) ei ole tööandja kohustusi täitnud. Alates maikuust 2015. a lisandus tööjõu renditeenuse ahelasse XXX OÜ (juhatuse liige varem Ahto Kiil, alates 30.04.2015. a juhatuse liige Teet Raatsin), kes oli käibemaksukohustuslane perioodil 23.02.2015. a kuni 11.11.2015. a. Tööjõu rendileping nr 2015-2, kuupäevaga 01.05.2015. a (XII kd, tl 159-161) milles XXX OÜ kui tööandja (esindaja Teet Raatsin) ja XXX OÜ kui tööandja (esindaja Teet Raatsin) sõlmivad lepingu, mille alusel kohustub tööandja andma tasu eest kasutajaettevõtja kasutusse lepingu lisas nimetatud isikute tööjõu. Lepingu päises kasutajaettevõtjat märgitud ei ole, kuid lepingu allkirjastajad on tööandja Teet Raatsini isikus ja kasutajaettevõte Teet Raatsini isikus. Lepingu punkt 3.1 järgi on tööandja ja töötaja vahel sõlmitud töö- või muu töölepingu seadusele vastav leping, mille kohaselt töötaja teeb tööjõu rendilepingu alusel tööd ja täidab kasutajaettevõtja korraldusi. Lepingu juurde lisasid ei kuulu. Rendileping nr 15080602 06.08.2015. a (XII kd, tl 162-167) XXX OÜ (rendileandja) ja XXX OÜ (kasutajaettevõtja) vahel punkt 3.1 järgi rendib kasutajaettevõtja töötajaid alates lepingu sõlmimisest ja leping kehtib kuni 31.12.2015. a. Lepingu punkt 2 järgi renditakse kasutajaettevõtjale töötajaid, kes „teostavad kutsetegevust rendileandjaga või allrendi korral muu tööandjaga sõlmitud töölepingu alusel“. Lepingus ei ole märgitud lepingupoolte esindajaid, vaid on märgitud kontaktisikud: XXX D. Z. ja XXX OÜ-l Teet Raatsin. Samas (tl 168) on 30.04.2015. a antud tähtajatu volikiri XXX OÜ juhatuse liikmelt Ahto Kiililt Teet Raatsinile esindada XXX OÜ-d kõigis tehingutes. Teet Raatsin on valitud ka juhatuse liikmeks alates 30.04.2015.a. Rendileping nr 2015_1 13.august 2015. a (VIII kd, tl 209-213) XXX OÜ kui rendileandja, esindaja D. Z. ja Turvamaailm AS kui kasutajaettevõtja, esindaja K. T., vahel, mille punkt 2 järgi rendileandja rendib kasutajaettevõtjale tasu eest lepinguga kindlaksmääratud töötajaid. Töötaja on füüsiline isik, kes teostab kutsetegevust rendileandjaga või allrendi korral muu tööandjaga sõlmitud töölepingu alusel. Lepingu punkt 4.1.1 järgi on renditasu abitöötaja puhul 3,25 eurot tund. Lepingu punktide 4.5, 5.3, 6.1.4, 6.2.7 järgi on pooltel õigus volitada töötajatele töötasu väljamakseid teostama tööandjaks mitteolevat kolmandat isikut. Lepingu punkt 6.2.6 järgi on töötajatele töötasu maksmise kohustus rendileandjal ja punkt 6.2.8 järgi on rendileandja kohustus arvestada töötasudelt tööjõumaksud ja need tasuda. Lepingu punkt 6.3 järgi kui rendileandja rendib töötajaid allrendi korras teiselt tööandjalt, on rendileandja kohustatud nõudma lepingu punktides 6.2.1-6.2.10 sätestatu täitmist töötaja tööandjalt. Osapoolte kokkulepe (VIII kd, tl 24), mis on sõlmitud 01.11.2015. a XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ vahel ütleb, et XXX OÜ osutab tööjõurendi teenust XXX OÜ eest perioodil
01.11.2015. a kuni 01.12.2015. a, XXX OÜ esitab selle ajaperioodi eest XXX ettemaksuarve ja XXX OÜ loobub majandustegevusest XXX OÜ kasuks. Kohtule esitatud tõenditest (rendileping nr 2015110102, VIII kd, tl 12-17, käsundusleping 01.11.2015. a, VIII kd, tl 18-19) tuleb järeldada, et rendileping selle rendileandja (XXX OÜ) ja kasutajaettevõtja (XXX OÜ) vahel kestis vähemalt novembris 2015. a ja detsembris 2015. a (rendilepingu punkt 3.1 järgi rendib kasutajaettevõtja töötajaid alates lepingu sõlmimisest ja leping on tähtajatu). Samas on rendilepingu punktis 2 kirjas, et töötajaid renditakse lepinguga kindlaksmääratud ajaperioodil. Lepingus ei sisaldu punkti ajaperioodi kohta. Käsunduslepingu punktis 1.3. on kirjas, et rendileandja (lepingu järgi XXX OÜ) kinnitab, et ta rendib tööjõudu allrendi korras ja tal on käsunduslepingu sõlmimiseks oma rendileandja, s.o töötajate tegeliku tööandja nõusolek. TLS § 6 lg 5 järgi töötaja andmisel tööjõurendi korras tööle kasutajaettevõttesse ei piisa tööandja nõusolekust, vaid selleks peab olema töötaja nõusolek. Sellise lepingute jada järgi on töötajate töösuhte ja tööjõu rentimise ahel kujunenud novembriks-detsembriks 2015. a järgmiseks: 1) Töötaja on sõlminud töölepingu (erinevad kuupäevad alates 14.08.2015. a) tööandjaga
2) Tööandja XXX on töötajad edasi rentinud XXX OÜ-le. 3) XXX on töötajad edasi rentinud XXX OÜ-le (06.08.2015. a leping). 4) Alates 01.11.2015. a osutab tööjõurendi teenust XXX XXX OÜ eest XXX 5) XXX on töötajad edasi rentinud AS-le Turvamaailm ja Delta Security OÜ (rendilepingu nr 2015_1, 2015_2 alusel). Tööjõu rentimise ahelas on äriühingud vahetunud või on neid lisandunud vastavalt sellele, kuidas neil on kadunud (MTA ära võtnud) käibemaksukohustuslase number. Et tööjõurendisuhete ahelas peeti vajalikuks hoida dokumendid juriidiliselt korras ja usutavana, kinnitavad järgmised tõendid. Jaanus Kukebali kõne Teet Raatsinile 18.09.2015. a kell 11.19 (IIIkd, tl 124) teemal, et... arved on esitatud ekslikult... kui ringi teha ei saa, siis lükkame edasi... ja olen sunnitud kõik peatama. Jaanus Kukebal ütleb, et ... ka mingeid kirju on sulle saadetud. Seejärel kõne Teet Raatsinilt Jaanus Kukebalile kell 11.30, kus räägitakse, kuidas asi korda saaks. Jaanus Kukebal ütleb... ma hoian nagu näppu peal... kuigi see ei ole päris minu bisness. Teet Raatsin lubab „proovime edaspidi paremini“. 20.09.2015. a kõne kell 19.38 Teet Raatsinilt Ahto Kiilile minna teisipäeval Tallinnasse, Jaanus tahtis lepingute kohta rääkida. Ahto Kiilile teisipäev ei sobi, kas saaks kolmapäeval minna. 21.09.2015. a kell 13.18 ja 15.23 (III kd, tl 126) räägivad Teet Raatsin ja Jaanus Kukebal võimalusest saada kokku kolmapäeval ja 22.09.2015. a kell 14.50 lükkab Jaanus Kukebal kokkusaamise edasi. 11.11.2015. a kell 11.45 kõnes Teet Raatsinile (III kd, tl 168) teatab Jaanus Kukebal „ ma saadan Ahto juurde mingi mehe siit... kõikide nende allkirjadega, mida ei saa digitaalselt allkirjastada“, Jaanus Kukebali sõnul on nendega kiire, ... pean siin esitama neid. Neist kõnedest on aru saada, et dokumentide korda ajamise asjades on initsiaator Jaanus Kukebal, kes viitab „kõige peatamisele“ kui korda ei saa, seejärel tahab arutada lepingute teemat ja lõpuks on mingite asjadega nii kiire, et on vaja Ahto juurde Tartusse kohale sõita allkirju võtma. Telefonikõnes 02.12.2015. a kell 10.58 (III kd, tl 8) annab Jaanus Kukebal K. T. korralduse teisipäevaks kella 10ks kõik mehed kokku korjata, teeme selle rendidokumentatsiooni korda...Et saaks kõik välja trükkida, allkirjastada aktid-värgid, et kõik asjad oleks korras. V.
toon siia, .. et loogika oleks paigas. Kõnes osalenud K. T. andis kohtuistungil selle kõne kohta selgituse, et V. on V. L., kes aitas lepinguid koostada ja nõustas. Sellest järeldub, et Jaanus Kukebal tegutses selle nimel, et renditööjõudu puudutav dokumentatsioon oleks korras, vormistatud juriidiliselt korrektselt ja loogiliselt. 16.12.2015. a kell 10.06 (III kd, tl 195-197) telefonikõnes Teet Raatsin ja V. L. arutavad lepingute sõlmimise teemat, jutuks on XXX pealt tehtud rendile andmise lepingud... mõistlik oleks teha tähtajatu leping... kus meil on teada, kuidas riik käitub... kui nüüd riik meelevaldselt võtab sealt kelleltki numbri ära, siis tekib selline seis, kus sina ei ole huvitatud sellise äriühinguga koostöö tegemisest. Siis peab olema võimalus see koheselt lõpetada. Arutatakse selle üle, et RKO-l on XXX leping olemas ja seda tasaarvestusõigust saaks kasutada kui XXX tekib kohustus riigile maksta. V. L. teeb ettepaneku kirjutada see tasaarvestusõigus juba ka lepingusse sisse, et selline maksueelis on olemas ja „mängime riigiga lahtiste kaartidega“. 16.12.2015. a kell 10.21 telefonikõnes ütleb K. T. V. L. (III kd, tl 21-22), et renditeenuse lõppkasutajal oleks vaja mingit lepingu lõpetamise vormi. Arutatakse, et V. L. teeb valmis viisaka lepingu lõpetamise vormis, kus saab põhjendusi muuta. K. T. saadab ühe lepingu näiteks, mida on vaja lõpetada. Tööjõu rendilepingutes ettenähtud rendileandja kohustust (lepingute p 2.4) tagada asendustöötaja olemasolu täitis K. T. See kuuldub telefonikõnedest K. T. ja A.- A. K. vahel 10.12.2015. a kell 15.47, 07.01.2016. a kell 16.54 telefonikõne K. T. ja A.-A. K. vahel, 09.01.2016. a kell 14.26 telefonikõne K. T. ja Ü. S. vahel, 10.01.2016. a kell 12.56 telefonikõne K. T. ja V. G. vahel (III kd, tl 34-35), milles K. T. korraldab teiste töötajate asendamist, kutsudes tööle ära jäänud töötaja asemele. K. T. on korraldanud A.-A. K. asendustöötajaks V. T., kes deklareeriti 2015. a septembris-detsembris XXX OÜ TSD-l (XIX kd, tl 73). Kohus on eespool (punktides 7.3.9 ja 7.3.12) kirjeldanud käesolevas asjas tööjõurendi teenuse sedavõrd pikka ahelat, et selle toimimine ei ole faktiliselt võimalik ega eluliselt usutav. Üks sama äriühing on tööjõurendi ahelas nii kasutajaettevõtja, võttes tööjõu rendile, aga ka rendileandja, rentides seda järgmisele edasi. Lepingutes puuduvad kokkulepped teenuse hinna kohta ja puudub info töötajate kohta, keda sellisel viisil järjest edasi renditakse. Et ka selliseid lepingu punkte tegelikult lepinguosaliste poolt ei täideta, mida oleks võimalik täita - näiteks korraldada rendileandja poolt töötajate asendamine, on selged märgid, et lepingupooled ka ise neid lepinguid tõeliseks ei pidanud ega täitnud. Tegemist on lepingutega, mis on sõlmitud eesmärgiga jätta muljet tööjõurendi toimimisest ja varjata tegelikku olukorda. Näiliku tööjõurenditeenuse skeem toimis ahelana. See oli mitmeastmeline ja tööandjaga töölepingu sõlminud töötajat renditi edasi ühelt kasutajaettevõtjalt teisele (lepingutes kasutati sõnastust nt „allrendi korras“). Seejuures tööandjalt töötaja rendile võtnud kasutajaettevõte muutus mõnes järgmises rendilepingus tööandjaks, kes töötajad järgmisele kasutajaettevõttele edasi rentis. 2015. a teises pooles kujunes tööjõurendi ahel veel pikemaks, lisandus kasutajaettevõte (XXX), kes töötajad omakorda edasi rentis. Lisandus ka tööandja (XXX), kes senise tööandja (XXX) kohustused üle võttis. On eluliselt usutav, et kui selline tööjõurenditeenust osutav tegelik esmane tööandja oleks ka tõepoolest olemas olnud, siis puudunuks vajadus kirjeldatud tööjõurenditeenuse osutamise ahelaks. Ahel - see on omavahel (ajalises) järgnevuses olevate seotud (sündmuste) jada, mille puhul ahelas järgmise sündmuse (lüli) tekkimine ja olemasolu on teada juba eelmisele lülile. Raha sellises teenuse ahelas liikus peamiselt järgmiselt:
1) Tegelikule tööandjale (ehk skeemis kasutajaettevõttele) AS-le Turvamaailm, OÜ-le Delta Security, OÜ-le Joy Grupp esitati arve tööjõurenditeenuse (või mõne muu teenuse) eest, arve esitati käibemaksuga (arve esitaja pidi olema käibemaksukohustuslane) ja arve summa koosnes töötajatele väljamakstavatest töötasusummadest (netotasu) ja neilt arvestatud tööjõumaksudest. 2) Tegeliku tööandja (AS Turvamaailm, OÜ Delta Security, OÜ Joy Grupp) poolt maksti arvel näidatud summa välja arvel näidatud äriühingu kontole. 3) November 2014. a - veebruar 2015. a tehti väljamaksed XXX OÜ kontole, märtsis 2015. a XXX OÜ kontole, perioodil märts (lõpp) kuni mai 2015. a XXX OÜ arvete alusel XXX OÜ kontole. 4) Alates septembrist 2015. a kuni detsember 2015. a tehti väljamaksed XXX OÜ kontole, kust töötajate töötasu osa maksti töötajate XXX OÜ kontole ja tööjõumaksude osa Alke Finants OÜ kontole. 5) Äriühingu kontolt, kuhu raha laekus, maksis XXX (O. V. või mõni büroo raamatupidaja) välja töötajatele töötasud (netosummad) ja järele jäänud osa kandis edasi AS XXX kontole. Alates septembrist 2015. a maksis XXX välja töötajatele töötasud ja Alke Finants OÜ kandis tööjõumaksude osa AS XXX kontole. 6) AS XXX arvelduskontole kantud summad võeti sularahas välja. Selliselt on Teet Raatsin ja Ahto Kiil vormistanud tööjõurendi lepinguid erinevate kasutajaettevõtjatega nii, et on tagatud tööjõurendi pakkumine kuni 31.12.2015. a. Seejuures on XXX OÜ ja XXX OÜ olnud esmalt kasutajaettevõtjad, kes kasutavad XXX OÜ poolt pakutud tööjõurenditeenust ja lühikese aja pärast on nad ise tööandjad, kes pakuvad järgmisele kasutajaettevõtjale tööjõurenditeenust. Kohus on seisukohal, et tegemist on tööjõurenditeenuse näilikuks pakkumiseks moodustatud suhete ahelaga, milles nii Teet Raatsin kui ka Ahto Kiil osutasid AS-le Turvamaailm, OÜ-le Delta Security ja Jaanus Kukebalile maksukuriteo toimepanemisel ainelist kaasabi sellega, et vormistasid tööjõurendisuhte tegelikuna näitamiseks tööjõurendilepinguid, olles kas tööandja või kasutajaettevõtja esindaja. Selliste tööjõurendilepingutega loodi mulje tööjõurendisuhte olemasolust kasutajaettevõtjaga ja sooviti varjata tegelikku olukorda - seda, et tegelikult olid töösuhted AS-il Turvamaailm, Delta Security OÜ ja Joy Grupp OÜ-l nende endi töötajatega. Näiliku tööjõurendiskeemi osalised püüdsid oma tegevust varjata ka muul viisil. Näiteks telliti serveriteenuse kasutamise võimalus Poola Vabariigis asuvalt teenusepakkujalt XXX (XVIII kd, tl.102-148), s.h. kontrolliti võimalikku olukorda puhul kui mingi EL õiguskaitseasutus küsib teavet kliendi kohta (tl.147). Tunnistaja K. L. selgitas selle kohta kohtuistungil 23.09.2021 (XXV kd, tl.94-95), et tegemist oli tavalise teenusepakkujaga, tunnistaja arvates ei olnud siin argumendiks ligipääsu raskendamine või jälgede peitmine. Tunnistajalt tellise sellise teenuse saamise võimaluse O.V. või S. V. Et Ahto Kiil kui XXX OÜ juhatuse liige tagas lepingupartnerite raha liikumise ja arvete esitamise nende majandustegevuses kuni 01.07.2015. a, selgub järgmistest tõenditest. XXX OÜ tegevuskohas toimunud läbiotsimisel ära võetud dokumentide vaatlusprotokollist (XII kd, tl 1-6) nähtub, et nende hulgas on (lisaks muudele dokumentidele) raanatupidamise ja ülekannete teenuste osutamise lepingud XXX OÜ ja XXX OÜ (leping 25.02.2015. a, XII kd, tl 147-148), XXX OÜ ja XXX OÜ (01.05.2015. a, tl 144-145, 157-158), XXX OÜ ja XXX OÜ (01.12.2015. a, tl 146) vahel. Nende lepingute sõlmimisel on Alke Finants OÜ esindaja juhatuse liige Ahto Kiil, ka XXX esindaja on Ahto Kiil. XXX OÜ ja XXX OÜ on esindatud juhatuse liikme Teet Raatsini poolt. Kõik lepingud on ühetaolise sisu ja sõnastusega, jõustuvad allkirjastamise hetkest ja lõpetamise kuupäeva pole määratletud (pooled võivad ette teatada). Alke Finants on lepingutes täitja ja ta osutab tellijale raamatupidamisteenus ja
ülekannete teenust, mis sisaldab täitja poolt tellija eest arvete ja muude tasude (sh töötasud) tasumist. Leping on tasuline (p 2.2.1), tasumine toimub arvete alusel (p 3.2), teenuse hinna kohta lepingus punkt puudub. Kõik lepingud on käsikirjaliselt allkirjastatud Ahto Kiili ja Teet Raatsini poolt. Raamatupidamisteenuse osutamise lepingute sõlmimine Alke Finants poolt XXX OÜ-ga, XXX OÜ-ga ja XXX OÜ-ga on võimaldanud Ahto Kiili juhitava äriühingu (Alke Finants OÜ) kaudu korraldada raha liikumise nii, et seda ei tule kajastada tegeliku tööandja (nt XXX OÜ) kontol ja raha liikumise kindlakstegemine ja maksukuriteo avastamine on olnud sellisena keerukam. Ahto Kiil on andnud Alke Finants OÜ poolt kliendilepingu alusel volitused S. V., O. V. ja Teet Raatsinile sularaha väljavõtmiseks AS-st XXX ja sularaha väljavõtmiseks OÜ XXX nimel volikirja O. V. ja S. V.. Perioodil 01.11.2014. a - 27.12.2015. a on AS-st XXX O. V., S. V., Teet Raatsini ja Ahto Kiili poolt välja võetud sularaha kokku summas 1 123 620 eurot (V kd, tl 78-80, tabel 4.2.2). XXX OÜ, XXX OÜ ja Alke Finants OÜ, mille seaduslikud esindajad olid Ahto Kiil (XXX ja XXX) ja XXX OÜ (Ahto Kiil ja seejärel Teet Raatsin) kandsid perioodil 01.11.2014. a - 27.12.2015. a AS-i XXX 1 127 552,77 eurot, millest sularahana võeti välja 1 123 620 eurot (V kd, tl 77, tabel 4.2.1) (CD, tl 260). Summade vahe 3932,77 eurot on AS-le XXX makstud teenustasu (0,35% väljastatavalt summalt). Osalised hoolitsesid ka selle eest, et AS-st XXX väljavõetud sularaha liikumine oleks nende vahel dokumenteeritud. Nii on vaatlusprotokollis (XII kd, tl 240-242) kirjas, et O. V. kasutuses olevast tööarvutist on leitud raha üleandmise-vastuvõtmise aktid perioodil 26.11.2014. a - 04.08.2015. a ja lisatud aktides (tl 243-256) kinnitavad raha üleandja S. V. ja XXX ja XXX poolt Ahto Kiil või XXX poolt Teet Raatsin sularaha vastuvõtmist. Aktides on valdavalt ära näidatud kuupäev (mitte kõigil aktidel), üle antava sularaha summa. Võrreldes aktides märgitud üleantava sularaha summasid AS-st XXX välja võetud sularahasummadega kindlatel kuupäevadel, saab öelda, et S. V. poolt eelnenud kuupäevadel välja võetud sularahasummad peamiselt langevad kokku aktis näidatud Ahto Kiilile ja Teet Raatsinile üleantud sularahasummadega. Ahto Kiili aineline kaasabi äriühingutele AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security ja Jaanus Kukebalile seisnes viidatud lepingute sõlmimises äriühingute vahel, äriühingute pangakontodelt raha kandmises AS-i XXX, lepingute sõlmimises ja volituste andmises eesmärgiga AS-st XXX sularaha välja võtta. Perioodil september - detsember 2015. a kanti Alke Finants OÜ kontole tööjõumaksude summa AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security töötajate töötasudelt. Tagades tööjõumaksudena OÜ Alke Finants pangakontole kantud raha jõudmise AS-i XXX ja selle väljavõtmise sealt sularahana, panustas ta ainelise kaasabiga näiliku tööjõurendi skeemi, millega viidi maksukohustust varjavatest ettevõtetest raha maksuvabalt välja. Ahto Kiil jälgis tema kontrolli all olevale Alke Finants kontole raha laekumisi ja andis raha laekumisest teada Teet Raatsinile, Teet Raatsin uuris Ahto Kiililt, kas raha on juba (Alke kontole) laekunud, et saaks selle edasi kanda (telefonikõned 01.12.2015. a kell 12.06, 05.01.2016. a kell 16.13, 27.01.2016. a kell 11.36 (III kd, tl 182, tl 209, 228). Kohtule esitatud tõenditest tuleneb ka, et O. V. ja S. V. pöördusid korduvalt Ahto Kiili poole, kellel oli Alke Finants OÜ internetipanga kasutajaõigus, et sisse logida. Näiteks telefonikõned 08.06.2015. a kell 13.46, 08.06.2015. a kell 14.04 (IV kd, tl 109, 113, 132) küsimusega, kas Ahto Kiil saab „korra abistada mobiil ID-ga“, Kiil vastab jaatavalt. Samas leiab kohus, et selline tegevus ei pruugi iseloomulik olla üksnes ebaseaduslikule või näilikule teenuseosutamisele, sest raamatupidamisteenuse osutaja võib mobiili-ID abil - kasutades äriühingu seadusliku esindaja mobiili-ID-d- sisse logida ka õiguspäraselt.
Ahto Kiili sõiduautos ja elukohas toimunud läbiotsimise käigus 16.02.2016. a ära võetud arvutite jm andmekandjate vaatlusel (vaatlusprotokoll XIII kd, tl 192-213) on leitud erinevate lepingute blanketid (renditöötaja tööleping, rendileping, rendilepingu blankett töötajate rendile võtmiseks edasirentimise korras, käsunduslepingu blankett töötasude väljamaksete teostamiseks). On ka nõude loovutamise lepingu blankett (XIII kd, tl 229-230), millega XXX OÜ (esindaja Teet Raatsin) loovutab 10 000 000 (kümme miljonit) euro suuruse osalise nõude XXX OÜ nõudest Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti vastu kogusummas 540 000 000 (viissada nelikümmend miljonit) eurot. Nõude tekkimise aluseks on XXX OÜ 19.07.2012. a esitatud käibemaksudeklaratsioonis deklareeritud sisendkäibemaks 2009. a juunikuu käibe kohta. Samuti on Ahto Kiili kasutuses olevatelt andmekandjatelt leitud pankrotihoiatused XXX OÜ poolt (esindaja Teet Raatsin) 11.05.2015. a Delta Security OÜ-le (XIII kd, tl 231) ja Turvamaailm AS-le (tl 232), mis esitati tööjõurendi teenuses omavaheliste arusaamatuste tekkimisel aprillis 2015. a. Selliste lepingublankettide ja õigusliku sisuga pankrotihoiatuste olemasolu Ahto Kiili kasutuses olevatel andmekandjatel osutab, et Ahto Kiil on taganud pealtnäha õiguslikult korrektsete dokumentide vormistamise tööjõurendiskeemis osalejate vahel, koostades sõlmitavate lepingute blankette, aga ka konflikti tekkimisel skeemis osalejate vahel vormistanud sobivad pankrotihoiatused. Selline kaasabi on käsitatav vaimse kaasabina muuhulgas ka selleks, et luua süsteemist väljapoole kuvand korrektselt ja seaduslikult toimivast tööjõurenditeenusest. Et Ahto Kiilil oli just skeemi juriidiliselt korrektse toimimise ja dokumentide vormistamise eest hoolt kandmise ülesanne, selgub ka telefonikõnedest (nt kõne 07.07.2015. a kell 11.05 III kd, tl 73-79). Selliselt on Ahto Kiil osutanud ainelist ja vaimset kaasabi Jaanus Kukebalile, AS-le Turvamaailm ja OÜ-le Delta Security maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil. 01.07.2015. a on sõlmitud raamatupidamisteenuse osutamise lepingud XXX OÜ-ga (juhatuse liige O. V.) nii Alke Finants OÜ-l (Ahto Kiil), XXX OÜ-l (Teet Raatsin), XXX OÜ-l (Teet Raatsin) kui ka XXX OÜ-l (lepingud XII kd, tl 270-293), XXX leping on sõlmitud 01.12.2015. a. Kõik lepingud on ühetaolise sõnastusega ja lepingute sisuks on täitja poolt tellijale raamatupidamisarvestuse teenuse osutamine. Lepingud on võrreldes eelmistega konkreetsemad, detailsemad, sisaldavad ühetaolise kokkuleppe teenuse hinna kohta 400 eurot (p 4.1), leping jõustub alates 01.07.2015. a (täitja hakkab kajastama perioodi alates juulist). Lepingud on leitud O. V. tööarvutist, mille kopeerimine on toimunud 16.02.2016. a läbiotsimise käigus XXX OÜ ruumides (asitõendi vaatlusprotokoll 06.12.2016. a XII kd, tl 240-293). Need tõendid kinnitavad Teet Raatsini ütlusi selle kohta, et tema äriühingute raamatupidamist tegi O. V. Raamatupidamisbüroo. Teet Raatsin oli XXX OÜ juhatuse liige alates 18.12.2013. a ja XXX OÜ juhatuse liige alates 29.10.2014. a. Nende äriühingute nimel sõlmis Teet Raatsin AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ töötajatega töölepinguid kas ise või volitas selleks teisi isikuid – D. V., J. K. või A. K.. Töölepingute sõlmimine töötajatega, keda tööjõurendi korras edasi rentida kasutajaettevõtele, oli maksukuriteo toimepanemiseks vajalik eeltingimus. Töötajad olid AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security enda töötajad, kelle tegelike töösuhete varjamiseks oli vajalik sõlmida töölepingud XXX OÜ ja XXX OÜ-ga. See oli Teet Raatsini füüsiline kaasabi maksukuriteo toimepanemisele. Teet Raatsini füüsiline kaasabi maksukuriteo toimepanemisele seisnes ka sularaha väljavõtmises perioodil 01.11.2014. a - 27.12.2015. a AS-st XXX summas 99 725 eurot Alke Finants OÜ nimel volituste alusel, väljavõetud sularahast osa tagastas Teet Raatsin K. T. ja Jaanus Kukebalile.
Teet Raatsini aineline kaasabi maksukuriteo toimepanemisele seisnes selles, et ta äriühingute seadusliku esindaja (juhatuse liikmena) või volitatuna sõlmis XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ nimel näiliku tööjõurendiskeemi raames erinevaid lepinguid ja koostas dokumente, mis aitas luua usutavat versiooni väidetavalt toimunud majandustehingutest. Oma mobiili-ID-ga e-Maksuameti keskkonda sisse logides aitas ta XXX OÜ-l esitada Maksu- ja Tolliametile näilike tehingute andmetega TSD ja KMD deklaratsioone OÜ XXX, OÜ XXX, OÜ XXX, XXX OÜ ja XXX OÜ nimel. Teet Raatsini vaimne kaasabi maksukuriteo toimepanemisele seisnes selles, et oma tegevusega tagas ta tegelikkusele mittevastava kuvandi loomist maksuhaldurile tööjõu rentimisest äriühingute vahel, mis seisnes tema enda juhitavate äriühingute majandustegevuses näilike tehingute kajastamises ja deklareerimises. Lisaks sellele oli Teet Raatsin intensiivne tegutseja teiste näiliku tööjõurendiskeemi osaliste (Jaanus Kukebal, Ahto Kiil, K. T., O. V., S. V., R. P.) vahel informatsiooni vahetamisel, raha liikumise jälgimisel ja tekkinud probleemide lahendamisel. Teet Raatsini aktiivne tegevus tagas maksukuriteo skeemi järjepideva toimimise, tõrgete tekkimisel nende kõrvaldamise. Sellise isiku olemasolek süsteemis tugevdas AS Turvamaailm, OÜ Delta Security ja kuriteo kaastäideviijate teotahet (subjektiivse koosseisu voluntatiivne element) maksukuriteo toimepanemise jätkamisel. Teet Raatsini kaasabile toetuv maksukuriteo skeem andis AS-le Turvmaailm ja OÜ-le Delta Security tasumata ja kinnipidamata jäetud maksude arvelt olulise konkurentsieelise. Selliselt on Teet Raatsin osutanud vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi Jaanus Kukebalile, ASle Turvamaailm ja OÜ-le Delta Security maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil. Kriminaalasja materjali pinnalt järeldub kohutule, et Turvamaailm AS, Delta Security OÜ ja Joy Grupp OÜ olid head tööandjad oma töötajatele, kindlustades töötajatele sissetuleku ja turvateenust tellivatele ettevõtjatele vajaliku teenuse. See, et äriühingute juhid J.Kukebal ja J.L. oma töötajatest tegelikult hoolisid, selgub arvukatest telefonikõnedest. Ka tööjõurendi kui majandustegevuse vormi õigustatus ei ole kahtluse all- TLS § 6 lg.5, EU sellekohane direktiiv ja selle ülevõtmine Eesti õigusesse aastal 2012 olidki suunatud tööjõurendi toimimise reguleerimisele. Kuid tööjõurenditeenuse sildi all ei ole õigustatud maksukohustuse vähendamine või selle täitmatajätmine üldse. XIX Maksukuritegu Jaanus Kukebalile on esitatud süüdistus KarS § 3891 lg 1 järgi OÜ Delta Security osas, lg 2 järgi AS Turvamaailm osas, Teet Raatsinile KarS § 3891 lg-te 1, 2, 3 - § 22 lg.3 järgi ja Ahto Kiilile KarS § 3891 lg-te 1, 2, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS § 3891 sätestab vastutuse maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam (lg.1), sama teo eest, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet eriti suurele kahjule vastava summa võrra (lg.2) ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik (lg.3). i.
a esitas prokurör täiendatud süüdistuse, milles täiendatakse seni arutatud süüdistust KarS § 3891 sätetega redaktsioonis, mis kehtis kuni 01.01.2015. a. MKS § 2 järgi on maks seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu
saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MKS § 4 lg 1 järgi maks sätestatakse maksuseadusega. MKS § 6 lg 1 järgi maksukohustuslane on maksumaksja (p 1), maksu kinnipidaja (p 2) või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. (p 3). Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi (lg 2). MKS § 8 lg 1 järgi Juriidilise ... isiku seaduslik esindaja on kohustatud korraldama esindatava käesolevast seadusest, maksuseadusest ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 31 lg 1 järgi maksuseadusest või käesolevast seadusest võivad tuleneda järgmised rahalised kohustused: maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus) p 1 ja maksu kinnipidaja kohustus pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma (kinnipidamiskohustus) p 2. TsÜS § 35 näeb ette, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lg 1 näeb ette, et juhatuse liige peab täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. See säte käib osaühingu kohta. ÄS § 315 lg 1 sätestab sama aktsiaseltsi juhatuse liikme kohta. Kohus on eespool näidanud, et AS Turvamaailma ja OÜ Delta Security tegelik juht oli Jaanus Kukebal, kellel seda rolli täites tuli täita ka seadusest tulenevaid juhi kohustusi. Samadest õigusnormidest lähtudes tuli äriühingu juhtimisel ja maksukohustuste täitmisel käituda OÜ Joy Grupp juhatuse liikmel J. L.. ÄS § 180 lg 1 järgi juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS § 306 lg 1 sätestab sama aktsiaseltsi juhatuse kohta. ÄS § 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist ja ÄS § 306 lg 4 sätestab sama kohustuse aktsiaseltsi juhatusele. Esitatud süüdistuse järgi on maksukuritegu toime pandud erinevate maksuobjektide suhtes ja kohus neid maksuobjektide kaupa ka käsitleb: esmalt tulu- ja sotsiaalmaksu episood füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt, teiseks sisendkäibemaksuga seonduv ja viimaks tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Tulu- ja sotsiaalmaksu episood füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt Maksuõigussuhe ei teki mitte tehingust või selle kohta vormistatud dokumendist, vaid tehingu täitmisel tekkivast majanduslikust sooritusest. Maksuseadusega sätestatakse maksukohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis. Riigikohtu üldkogu on asunud seisukohale, et kriminaalasja lahendavad kohtud on pädevad tuvastama kõiki juriidilisi fakte, mis vastavad maksukuriteo koosseisulistele tunnustele, ja et kriminaalmenetlus kui riigi reaktsioon kuriteo toimepanemisele ei saa olla sõltuvuses haldusmenetlusest. Juhul, mil teo kriminaalkorras karistatavus sõltub hinnangust mingile haldusõiguslikule või mis tahes muule õigussuhtele, antakse ka see hinnang kriminaalmenetluse raames ja kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. (Riigikohtu üldkogu 17.02.2004. a otsus asjas nr 3-1-1-120-03, p-d 12 ja 13.)
Maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel tuleb juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust. Käesolevas asjas on majanduslikuks soorituseks (sisuks) AS Turvamaailma, OÜ Delta Security ja OÜ Joy Grupp objektidel töötanud töötajatele töötasu maksmine nende endi tööandja, so AS Turvamaailm, OÜ Delta Security ja OÜ Joy Grupp poolt. Selle teokoosseisu alusel tekib maksuõigussuhe riigi ja maksumaksja vahel. Kohus on eespool näidanud, et tegelik tööandja oli AS Turvamaailm, OÜ Delta Security ja OÜ Joy Grupp, kellel tekkis maksuõigussuhe riigiga, sh kohustus väljamakstavad töötasud deklareerida ja maksud maksta. Riigikohus on selle kohta selgitanud asjas 3-3-1-31-99 tehtud määruses (p 3): Vastasel korral oleks lepingupooltel võimalus omavahelise kokkuleppega määrata kindlaks maksukohustus, selle sisu ja ulatus. Selline olukord oleks vastuolus maksu kui avalik-õigusliku kohustise olemusega ning ühetaolise maksustamise põhimõttega. Nii AS-le Turvamaailm, OÜ-le Delta Security kui ka OÜ-le Joy Grupp kehtisid perioodil november 2014. a - detsember 2015. a ühetaolised maksuseadused. Neile kehtinud Tulumaksuseaduse (TuMS) § 40 lg 1 järgi on tulumaksu kinnipidaja residendist juriidiline isik, ... kes teeb füüsilisele isikule... tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Sama paragrahvi lg 2 järgi tulumaksu kinnipidaja on kohustatud pidama §-s 41 loetletud väljamaksetelt kinni tulumaksu vastavalt § 43 lõikes 1 sätestatud määradele. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel. TuMS § 40 lg 5 järgi tulumaksu kinnipidaja on kohustatud esitama lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni ja lg 4 järgi tulumaksu kinnipidaja on kohustatud kandma kinnipeetud tulumaksu üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10.kuupäevaks. TuMS § 41 lg 1 näeb ette, et tulumaks peetakse kinni residendist füüsilisele isikule makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt. Kinnipeetava tulumaksu määrad kehtestab TuMS § 43 lg 1 p 1, § 4 lg 1. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 1 järgi 2014. a redaktsioon) on tulumaksu objektiks maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. TuMS § 4 järgi on tulumaksumäär aastal 2014 21% ja aastal 2015 20%. TuMS § 23 järgi (aastal 2014 kehtinud redaktsioon) on maksuvaba tulu aastal 2014 1728 eurot, s.t. 144 eurot kuus, aastal 2015 (alates 01.01.2015 jõustunud redaktsioon) 1848 eurot, s.t. 154 eurot kuus. Neile äriühingutele kehtis ühetaoliselt ka Sotsiaalmaksuseadus (SMS), mille § 2 lg.1 kohaselt (aastatel 2014 ja 2015 kehtinud redaktsioon) sotsiaalmaksu makstakse töötajatele rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt, § 4 lg 1 p 1 järgi on sotsiaalmaksu maksja residendist juriidiline isik, § 7 lg 1 järgi on sotsiaalmaksu määr 33% maksustatavalt summalt. SMS § 1 ärgi on sotsiaalmaks pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele käesolevas seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. § 5 järgi kindlustatav selle seaduse tähenduses on sotsiaalmaksuga maksustatavat tasu, tulu või hüvitist saav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu. SMS § 9 lg 1 järgi sotsiaalmaksu maksja on kohustatud arvestama ... sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu iga kindlustatava kohta ja maksma §-s 7 toodud määras sotsiaalmaksu (p 1), üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole maksustamisperioodile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastava maksudeklaratsiooni (p 4). Sotsiaalmaksuseadus (SMS) § 7 lg 1 järgi (redaktsioon kehtis nii aastal 2014 kui ka 2015) on sotsiaalmaksu määr 33% maksustatavalt summalt. SMS § 2 lg 2, § 21 järgi kehtestatakse sotsiaalmaksu kuumäär eelarveaastaks riigieelarvega. 2014. a riigieelarve seaduse (RES) § 2 lg 10 järgi oli aastal 2014 sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 320 eurot, st
sotsiaalmaksu minimaalne kohustus 320x33% =105,60 eurot kuus, 2015. a riigieelarve seaduse § 2 lg 10 järgi oli kuumäär 355 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus 355x33%=117,15 eurot kuus. Töötuskindlustusmakse määrad olid aastal 2014 töötajale 2%, tööandjale 1% (Vabariigi Valitsuse määrus nr 167 § 2, § 3), aastal 2015 oli töötuskindlustusmakse määr töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8% (Vabariigi Valitsuse määrus nr 151 § 2, § 3). Kogumispensionide seaduse § 9 järgi on kogumispensioni makse määr aastal 2014 2% (liitunutele, 0% mitteliitunutele) ja aastal 2015 2% (0% mitteliitunutele). Töötasu alammäär aastal 2014 oli 355 eurot kuus ja 2.13 eurot tunnis (alus Vabariigi Valitsuse määrus nr 166 § 1 lg 1), aastal 2015 390 eurot kuus ja 2,34 eurot tunnis (alus Vabariigi Valitsuse määrus nr 166 § 1 lg 2 ). AS Turvamaailm töötajatele tehtud töötasu väljamaksed pangakontodelt Uuritud tõendite alusel on kohus teinud kindlaks, et töötajatele, kelle kohus loeb AS Turvamaailm töötajateks, on tehtud töötasu väljamakseid erinevate äriühingute pangakontodelt töötajate pangakontodele järgmistes summades: 2014. a novembrikuu eest 54 995,31 eurot 161-le AS Turvamaailm töötajale, 2014. a detsembrikuu eest 56 915,22 eurot 150-le AS Turvamaailm töötajale (deklareeritud novembrikuu eest XXX OÜ ja detsembrikuu eest XXX OÜ TSD lisa 1 (XXXI kd, tl 320336), väljamaksed XXX OÜ kontolt CD-l (V kd, tl 70) lisa 2, lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a (Vkd, tl 1-37). Vaatlusprotokolli p unkt 4 elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 30-37). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale tehtud väljamaksed (netotasu) summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti p unktis 16.7 ja kohus neid siinkohal enam ei korda. Sellises summas väljamakselt tulnuks novembrikuus 2014. a deklareerida sotsiaalmaksu 22 856,88 eurot, deklareerida ja kinni pidada tulumaksu 11 582,18 eurot, detsembrikuus 2014.a deklareerida sotsiaalmaksu 24 017,96 eurot, deklareerida ja kinni pidada tulumaksu 12 288,69 eurot. AS Turvamaailm 2014. a novembrikuu TSD deklaratsioon esitati küll maksuametis 10.12.2014.a ja detsembrikuu deklaratsioon 12.01.201. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid neid andmeid ei esitatud. 2015. a jaanuarikuu eest 54 048,11 eurot 144-le AS Turvamaailm töötajale (deklareeritud XXX OÜ TSD-l, XXXI kd, tl 3, 29, TSD lisa 1 tl 134-153), väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2, lisa 3, vaatlusprotokoll V kd, tl 1-37. Vaatlusprotokolli punkt 4 elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt töötajate kaupa on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 37-41). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis 16.7 ja kohus neid siinkohal enam ei korda. Tuvastatud erinevusi käsitleb kohus edaspidi. Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 22 699,03 eurot, deklareerida ja kinni pidada tulumaksu 10 778,60 eurot. AS Turvamaailm 2015. a jaanuarikuu TSD deklaratsioon esitati küll maksuametis 10.02.2015. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid neid andmeid ei esitatud. Väljatrükist veebi aruannetekeskkonnast (XVIII kd, tl 298) nähtub, et lisaks 10.02.2015. a esitatud deklaratsioonile on esitatud deklaratsioon ka 06.06.2016. a ja TSD-de loetelust (XXXI kd, tl 1) selgub, et 06.06.2015 on tehtud selle kuu deklaratsiooni alusel maksuotsus, mis selgitab selle kuu eest deklareeritud summade erinevust.
Kuna maksusüütegu loetakse lõpule viiduks deklaratsiooni esitamisega, kuuluvad ka 2015. a jaanuarikuu deklareerimata jäetud maksusummad, mis kajastuvad alles maksuotsuse alusel parandatud deklaratsioonis, maksuhaldurile valeandmetena esitatute (esitamata jäetute) hulka. (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-54-15). 2015. a veebruarikuu eest 7775 eurot 22-le AS Turvamaailm töötajale (deklareeritud XXX OÜ TSD-l, XXXI kd, tl 3, 30, TSD lisa 1 tl 154-171), väljamaksed XXX OÜ ja XXX OÜ kontolt CD-l V kd, tl 70, vaatlusprotokoll V kd, tl 1-37, p-d 4.8.4, p.4.9 elektroonilised lisad 2, lisa 3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt töötajate kaupa on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 41-42) ja kajastatud süüdistusakti punktis 16.7. Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 3165,83 eurot, deklareerida ja kinni pidada tulumaksu 1 386,95 eurot. AS Turvamaailm 2015.a veebruarikuu TSD deklaratsioon esitati küll maksuametis 10.03.2015. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid neid andmeid ei esitatud. 2015. a märtsikuu eest 83 449,73 eurot 135 -le AS Turvamaailm töötajale. Deklareeritud XXX OÜ TSD-l XXXI kd, tl 3, 31, TSD lisa 1 tl 172-189, väljamaksed XXX OÜ ja XXX OÜ kontolt CD-l V kd, tl 70, vaatlusprotokoll V kd, tl 1-37 p-d 4.8.5, 4.9 CD-l lisa 2, lisa 3. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 42-45) ja kajastatud süüdistusakti punktis 16.7. Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 33 511,91 eurot, deklareerida ja kinni pidada tulumaksu 16 550,66 eurot. AS Turvamaailm 2015. a märtsikuu TSD deklaratsioon esitati küll maksuametis 10.04.2015. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid neid andmeid ei esitatud. 2015. a aprillikuu eest 5683,42 eurot 10-le AS Turvamaailm töötajale. Deklareeritud XXX OÜ TSD-l, XXXI kd, tl 3, 32, TSD lisa 1 tl 190-199, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD-l V kd, tl 70, vaatlusprotokoll V kd, tl 1-37, p-d 4.8.6, p.4.9, CD lisa 2, 3. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 45) ja kajastatud süüdistusakti punktis 16.7. Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 2394,91 eurot, deklareerida ja kinni pidada tulumaksu 1293,85 eurot. AS Turvamaailm 2015. a aprillikuu TSD deklaratsioon esitati küll maksuametis 11.05.2015. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid neid andmeid ei esitatud. Eespoolloetletud kuudel on summad kantud töötajate pangakontodele selgitusega „ töötasu vastavalt lepingule“. 2015. a oktoobrikuu eest on palgaväljamakseid tehtud 63 703,68 eurot 110-le AS Turvamaailm töötajale. Deklareeritud XXX OÜ TSD-l XXXI kd tl 3, 38, TSD lisa 1 tl 262278, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD-l V kd, tl 70, vaatlusprotokoll V kd, tl 1-37, p-d 4.8.12, p.4.9, CD lisa 2, 3. Andmed iga töötaja ja talle tehtud väljamaksete kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 46-49) ja kajastatud süüdistusakti punktis
talle tehtud väljamaksete kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 49-51) ja kajastatud süüdistusakti punktis 16.7. Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 23 115,08 eurot, deklareerida ja kinni pidada tulumaksu 12 326,37 eurot. AS Turvamaailm 2015. a novembrikuu TSD deklaratsioon esitati küll maksuametis 10.12.2015. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid neid andmeid ei esitatud. 2015. a detsembrikuu eest 38 829, 02 eurot 103-le AS Turvamaailm töötajale. Deklareeritud XXX OÜ TSD-l XXXI kd tl 3, 40, TSD lisa 1 tl 298-314, väljamaksed XXX OÜ kontolt, CDl V kd, tl 70, vaatlusprotokoll V kd, tl 1-37, p-d 4.8.14, 4.9, CD lisa 2, 3. Andmed iga töötaja ja talle tehtud väljamaksete kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 52-54) ja kajastatud süüdistusakti punktis 16.7. Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 15 707,96 eurot, deklareerida ja kinni pidada tulumaksu 8094,68 eurot. AS Turvamaailm 2015. a detsembrikuu TSD deklaratsioon esitati küll maksuametis 11.01.2016. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid neid andmeid ei esitatud. Neil kolmel kuul (2015 .a oktoober, november, detsember) on summad kantud töötajate pangakontodele selgitusega „XXX OÜ Käsunduslepingu alusel“. Uuritud vaatlusprotokollides kajastatud andmed ja muud tõendid võimaldavad kohtul lugeda tõendatuks, et süüdistusakti p unkt 16.7 tabelis loetletud töötajatele tehtud väljamaksed tabelis näidatud summades kajastavad tegelikke väljamakseid tõendatult ja õigesti. Esineb üks viga 2015. a jaanuarikuu tabelis isiku S. S. osas. Nimelt on see isik kajastatud süüdistusakti punktis 16.7 kaks korda (p 85, p 139) sama netotöötasu, brutotöötasu ja töötasult arvutatavate maksudega. Prokuröri poolt kohtuvaidluses esitatud arvutustes kajastub S. S. aga jaanuarikuus 2015. a ühel korral netotöötasuga 473,10 eurot ehk sama summa, mis süüdistusakti tabelis
Kokku tehti AS Turvamaailm töötajatele perioodil november - detsember 2014. a, jaanuar aprill 2015. a, oktoober - detsember 2015. a töötasude väljamakseid netosummas 422 117,14 eurot, brutosummas on see 519 102,71 eurot. AS Turvamaailm töötasuväljamaksed deklareeriti TSD deklaratsioonidel november detsember 2014. a, jaanuar - aprill 2015. a ja oktoober - detsember 2015. a (XXXI kd, tl 329330, tl 41-100), kuid neid isikuid (loetletud eespool) koos neile tehtud töötasuväljamaksetega seal ei ole kajastatud. AS Turvamaailm töötajatele november - detsember 2014. a, jaanuar - detsember 2015. a tehtud töötasuväljamakseid ei ole AS Turvamaailm deklareerinud, samuti ei ole ta deklareerinud neilt väljamaksetelt kinnipidamisele ja tasumisele kuuluvat tulumaksu kokku summas 88 358,06 eurot. Sellega rikkus Jaanus Kukebal AS Turvamaailm huvides ja Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil Tulumaksuseaduse § 40 lg 2, lg 4, lg 5 ja § 41 lg 1, § 4 lg 1, § 43 lg 1 sätteid. AS Turvamaailm ei ole deklareerinud ka arvestamisele ja tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 170 772,84 eurot . Sellega rikkus Jaanus Kukebal AS Turvamaailm huvides ja Teet
Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil Sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 1, p 4, § 2 lg 1 p 1, § 7 lg 1 sätteid. Kohus nõustub kaitsja Indrek Põdra poolt kaitsekõnes (ja kaitsjate poolt kohtumenetluse kestel) esitatud väidetega, et kriminaalasjas esitatud maksuarvestus ei ole tõend. Maksuarvestus, mille tegemist on kohtueelne menetleja taotlenud MTA kontrolliosakonnalt kujutab endast algandmetel põhinevat kokkuvõtlikku matemaatilist arvestust. Tõendiks on algandmed ehk andmed kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, millest nähtuvad töötajatele tehtud palgaväljamaksed, aga ka andmed, mille alusel välja arvutada palgaväljamaksetel põhinev maksu- ja kinnipidamiskohustus. Süüdistusaktis on neid algandmeid sisaldavad tõendid loetletud. Sellised algandmed on kohtule ka esitatud, kohtuliku uurimise käigus uuritud, kohus on neile tõenditele ja nende asukohale toimikus ka viidanud käesolevat otsust tehes ning nende alusel teinud oma arvutused ja järeldused. Samas, ehkki maksuarvestus ei ole tõend, ei saa menetlejale ette heita maksuarvestuse koostamist ja prokuratuurile ei saa ette heita selle lisamist süüdistusakti juurde. Nimelt tuleb kohtueelsel menetlejal (aga ka prokuratuuril) näidata, kas ja kuidas tema poolt kogutud tõendid süüteokoosseisu täidavad (või ei täida). Lahti tuleb seletada ka kasutatud arvutusmetoodika. Sel eesmärgil on maksuarvestuse koostamine ja selle lisamine süüdistusakti juurde põhjendatud ja vajalik. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-40-14 (p 66), varasemalt juba lahendis nr 3-1-1-108-12 (p 22) öelnud, et tunnistamaks isiku süüdi maksudeklaratsioonis valeandmete esitamises, tuleb kohtul muu hulgas tuvastada ka need faktilised asjaolud, millest lähtudes saab deklaratsioonis esitatud andmeid ebaõigeks pidada. See omakorda eeldab, et sellised asjaolud oleksid piisava selguse ja täpsusega välja toodud juba süüdistuses. Käesoleval juhul on KarS § 3891 mõttes valeandmete esitamine tulu- ja sotsiaalmaksu (ehk tööjõumaksude) osas toimunud viisil, et neid andmeid ei ole maksustamisperioodi november 2014. a - detsember 2015. a kohta ja nende töötajate kohta üldse deklareeritud, seejuures ei ole deklareeritud viidatud väljamakseid ega neilt väljamaksetelt tasumisele ja kinnipidamisele kuuluvaid makse. Kohtule esitatud tõendite alusel on olnud võimalik tuvastada need faktilised asjaolud, mis on vajalikud deklaratsioonis õigete andmete esitamiseks. Need andmed on piisava selguse ja täpsusega esitatud juba süüdistuses, sh süüdistusakti juurde kuuluvas tabelis
Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 6199,53 eurot, deklareerida ja kinni pidada tulumaksu 3364,58 eurot. OÜ Delta Security 2014. a novembrikuu TSD deklaratsioon esitati maksuametis 08.12.2014. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid neid andmeid ei esitatud. 2014. a detsembrikuu eest 13 254,52 eurot 42-le Delta Security OÜ töötajale (deklareeritud XXX OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 320-342, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2, lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.2, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4 elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 9-17). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktid 16.8 ja kohus neid siinkohal enam ei korda. Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 5414,10 eurot, deklareerida ja kinni pidada tulumaksu 2779,07 eurot. OÜ Delta Security 2014. a detsembrikuu TSD deklaratsioon esitati maksuametis 12.01.2015. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid neid andmeid ei esitatud. 2015. a jaanuarikuu eest 12 627,77 eurot 34-le OÜ Delta Security töötajale (deklareeritud XXX OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 134-153, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2, lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.3,4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4 elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 9-17). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis 16.8 ja kohus neid siinkohal enam ei korda. Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 5087,73 eurot, deklareerida ja kinni pidada tulumaksu 2506,15 eurot. OÜ Delta Security 2015 .a jaanuarikuu TSD deklaratsioon esitati maksuametis 10.02.2015. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid neid andmeid ei esitatud. 2015. a märtsikuu eest 16 728,75 eurot 31-le OÜ Delta Security töötajale (deklareeritud XXX OÜ TSD-l, XXXI kd tl 3, 31, TSD lisa 1 tl 172-189), väljamaksed XXX OÜ kontolt CD-l V kd, tl 70, vaatlusprotokoll V kd, tl 1-37, p-d 4.8.5, 4.9. elektroonilised lisad 2, lisa 3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt töötajate kaupa on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 12) ja kajastatud süüdistusakti punktis 16.8. Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 6823,36 eurot, deklareerida ja kinni pidada tulumaksu 3581,21 eurot. OÜ Delta Security 2015. a märtsikuu TSD deklaratsioon esitati maksuametis 10.04.2015. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid neid andmeid ei esitatud. Eespoolloetletud kuudel on summad kantud töötajate pangakontodele selgitusega „ töötasu vastavalt lepingule“. 2015. a oktoobrikuu eest 31 611,72 eurot 51-le OÜ Delta Security töötajale (deklareeritud XXX OÜ TSD-l, XXXI kd, tl 3, 38, TSD lisa 1 tl 262-278), väljamaksed XXX OÜ kontolt CD-l V kd, tl 70, vaatlusprotokoll V kd, tl 1-37, p-d 4.8.12, 4.9, elektroonilised lisad 2, lisa 3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt töötajate kaupa on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 13-14) ja kajastatud süüdistusakti punktis 16.8. Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 13004,64 eurot, deklareerida ja kinni pidada tulumaksu 7286,97 eurot. OÜ Delta Security 2015. a oktoobrikuu TSD deklaratsioon esitati maksuametis 10.11.2015. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid neid andmeid ei esitatud.
2015. a novembrikuu eest 19 950,33 eurot 49-le OÜ Delta Security töötajale (deklareeritud XXX OÜ TSD-l, XXXIkd, tl 3, 39, TSD lisa 1 tl 279-298), väljamaksed XXX OÜ kontolt CD-l V kd, tl 70, vaatlusprotokoll V kd, tl 1-37, p-d 4.8.13, 4.9. elektroonilised lisad 2, lisa 3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt töötajate kaupa on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 14-15) ja kajastatud süüdistusakti punktis 16.8. Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 8131,48 eurot, deklareerida ja kinni pidada tulumaksu 4255,29 eurot. OÜ Delta Security 2015. a novembrikuu TSD deklaratsioon esitati maksuametis 10.12.2015. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid neid andmeid ei esitatud. 2015. a detsembrikuu eest 8 527,04 eurot 30-le OÜ Delta Security töötajale (deklareeritud XXX OÜ TSD-l, XXXI kd, tl 3, 40, TSD lisa 1 tl 299-316), väljamaksed XXX OÜ kontolt CD-l V kd, tl 70, vaatlusprotokoll V kd, tl 1-37, p-d 4.8.14, 4.9 elektroonilised lisad 2, lisa 3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt töötajate kaupa on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 16) ja kajastatud süüdistusakti punktis 16.8. Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 3445,75 eurot, deklareerida ja kinni pidada tulumaksu 1674,12 eurot. OÜ Delta Security 2015. a detsembrikuu TSD deklaratsioon esitati maksuametis 11.01.2016. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid neid andmeid ei esitatud. Kolmel viimasel kuul (2015. a oktoober, november, detsember) on summad kantud töötajate pangakontodele selgitusega „XXX OÜ Käsunduslepingu alusel“. Uuritud vaatlusprotokollides kajastatud andmed ja muud tõendid võimaldavad kohtul lugeda tõendatuks, et süüdistusakti punkt 16.8 tabelis loetletud töötajatele tehtud väljamaksed tabelis näidatud summades kajastavad tegelikke väljamakseid tõendatult ja õigesti. Kohus peab põhjendatuks vähendada töötajatele tehtud väljamaksetelt arvutatavat maksukohustust, võttes aluseks prokuröri poolt kohtuvaidlustes tehtud vähendust. Selliselt on arvutatav tehtud netoväljamaksete alusel nii väljamaksete brutosumma 145 777,15 eurot, millelt - vastavalt iga töötaja suhtes rakenduvatele maksumääradele ja kehtivale tulumaksumäärale ja sotsiaalmaksu määrale, et töötajatele tehtud väljamaksetelt deklareerimisele ja tasumisele kuuluv tulumaks on 25 432,97 eurot ja sotsiaalmaks 48 825,92 eurot. Prokurör on kohtuvaidluses jäänud selle juurde, et lähtuda tuleb arvutatud väiksemast maksukohustusest ehk (kõik maksud kokku) 253 101,49 eurot. Kohus on seisukohal, et maksukohustuse arvutamine kohtuvaidluse faasis suuremas summas kui see varasemalt süüdistuses on esitatud, ei ole õigustatud. Ka siinkohal tuleb arvestada põhimõtet, et kõrvaldamata kahtlused, sh ka rahalise kohustuse (maksuvõla) suuruses tuleb lahendada süüdistatava kasuks. Seetõttu lähtub kohus kontrollitavast arvutusest, et käsitletaval süüdistusperioodil on OÜ Delta Security deklareerimisele kuuluv tulumaks kohtu poolt tuvastatud töötajate netotöötasu väljamaksetelt 25 432,97 eurot ja sotsiaalmaks 48 106,59 eurot. Kokku tehti OÜ Delta Security töötajatele perioodil november - detsember 2014. a, jaanuar ja märts 2015. a, oktoober - detsember 2015. a töötasude väljamakseid netosummas 117 834,31 eurot. OÜ Delta Security töötasuväljamaksed deklareeriti TSD deklaratsioonidel november detsember 2014. a, jaanuar, märts 2015. a ja oktoober - detsember 2015 (XXXI kd, tl 330331, 101-133), kuid neid isikuid (loetletud eespool) koos neile tehtud töötasuväljamaksetega seal ei ole kajastatud. OÜ Delta Security töötajatele november - detsember 2014. a, jaanuar, märts, oktoober detsember 2015. a tehtud töötasuväljamaksetelt ei ole OÜ Delta Security deklareerinud kinnipidamisele ja tasumisele kuuluvat tulumaksu summas 25 432,97 eurot. Sellega rikkus
Jaanus Kukebal OÜ Delta Security huvides ja Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil Tulumaksuseaduse § 40 lg 2, lg 4, lg 5 ja § 41 lg 1, § 4 lg 1, § 43 lg 1 sätteid. OÜ Delta Security ei ole deklareerinud ka kinnipidamisele ja tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 48 106,59 eurot. Sellega rikkus Jaanus Kukebal OÜ Delta Security huvides ja Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil Sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 1, p 4, § 2 lg 1 p 1, § 7 lg 1 sätteid. Kohus märgib, et deklareerimata jäetud maksusummade puhul võtab kohus (erinevate arvutustulemuste puhul) kõigil juhtudel arvesse süüdistatavate jaoks kõige soodsama lõpptulemuse. Kohtule esitatud tõendite alusel on olnud võimalik tuvastada need faktilised asjaolud, mis on vajalikud OÜ Delta Security TSD deklaratsioonis õigete andmete esitamiseks. Need andmed on piisava selguse ja täpsusega esitatud juba süüdistuses, sh süüdistusakti juurde kuuluvas tabelis 16.8. Ehkki OÜ Delta Security on TSD deklaratsioonid viidatud perioodil esitanud, puuduvad esitatud deklaratsioonides käesolevas kriminaalasjas kindlaks tehtud asjaolude alusel OÜ Delta Security töötajateks loetud töötajatele (loetletud eespool) tehtud töötasuväljamaksed ja neilt tasumisele kuuluvad maksud ehk esitatud andmed on puudulikud ehk valeandmed. OÜ Delta Security nimel on maksustamisperioodide november 2014. a kuni detsember 2015. a kohta esitatud maksuhaldurile valeandmeid, jättes deklareerimata töötajatele tehtud väljamakseid kokku summas 145 777,15 eurot ja nendelt väljamaksetelt tasumisele ja kinnipidamisele kuuluvaid sotsiaalmaksu 48 106,59 eurot ja tulumaksu 25 432,97 eurot. Uuritud tõendite alusel on kohus teinud kindlaks, et OÜ Joy Grupp töötajatele on tehtud töötasu väljamakseid erinevate äriühingute pangakontodelt töötajate pangakontodele ja välja makstud sularahas järgmistes summades: 2014. a novembrikuu eest 13 110, 93 eurot 15-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 320-336, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2, lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.1, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4 elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse ( XVIII kd, tl 68, 76). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis 16.9 ja kohus neid siinkohal enam ei korda. 2014. a detsembrikuu eest 13 762,62 eurot 15-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 320-336, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2, lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.2, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4 elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse ( XVIII kd, tl 68, 77). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis 16.9 ja kohus neid siinkohal enam ei korda. 2015. a jaanuarikuu eest 14 188,10 eurot 17-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 134-153, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2, lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.3, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4 elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse ( XVIII kd, tl 69,78). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis 16.9 ja kohus neid siinkohal enam ei korda. 2015. a veebruarikuu eest 12 468,63 eurot 14-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 154-171, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2,
lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.4, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4 elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse ( XVIII kd, tl 69, 79). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis 16.9 ja kohus neid siinkohal enam ei korda. 2015. a märtsikuu eest 11 247,64 eurot 13-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 172-189, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2, lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.5, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4 elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 70, XIII, tl 83). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis 16.9 ja kohus neid siinkohal enam ei korda. 2015. a aprillikuu eest 13 628,23 eurot 13-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 190-199, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2, lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.6, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4 elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 70, XIII kd, tl 96). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis 16.9 ja kohus neid siinkohal enam ei korda. 2015. a maikuu eest 15 708,74 eurot 16-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 200-210, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2, lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.7, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4 elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse ( XVIII kd, tl 70-71, 80, XIII kd, tl 154). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis 16.9 ja kohus neid siinkohal enam ei korda. 2015. a juunikuu eest 14 697,60 eurot 15-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 211-221, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2, lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.8, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4 elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 71, XIII kd, tl 159). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis 16.9 ja kohus neid siinkohal enam ei korda. 2015. a juulikuu eest 15 412,04 eurot 15-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 222-231, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2, lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.9, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4 elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 71-72, XIII kd, tl 165). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis 16.9 ja kohus neid siinkohal enam ei korda. 2015. a augustikuu eest 12 790,63 eurot 13-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 232-246, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2, lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.10, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4 elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 72, XIII kd, tl 164). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis 16.9 ja kohus neid siinkohal enam ei korda.
2015. a septembrikuu eest 13 789,02 eurot 12-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 247-261, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2, lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.11, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4 elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 72-73, XIII kd, tl 172). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis 16.9 ja kohus neid siinkohal enam ei korda. 2015. a oktoobrikuu eest 12 789,02 eurot 11-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 262-278, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2, lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.12, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4 elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 73). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena ajastatud ka süüdistusakti punktis 16.9 ja kohus neid siinkohal enam ei korda. 2015. a novembrikuu eest 12 789,02 eurot 11-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 279-296, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2, lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.13, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4 elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 73). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis 16.9 ja kohus neid siinkohal enam ei korda. 2015. a detsembrikuu eest 12 824,02 eurot 12-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 298-314, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2, lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.14, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4 elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 73-74). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis 16.9 ja kohus neid siinkohal enam ei korda. Uuritud vaatlusprotokollides kajastatud andmed ja muud tõendid võimaldavad kohtul lugeda tõendatuks, et süüdistusakti punkt 16.9. tabelis loetletud töötajatele tehtud väljamaksed tabelis näidatud summades kajastavad tegelikke väljamakseid tõendatult ja õigesti. Kokku tehti OÜ Joy Grupp töötajatele perioodil november - detsember 2014. a, jaanuar detsember 2015. a töötasude väljamakseid pangakontode vahendusel netosummas 171 515,57 eurot ja sularahaväljamaksetena 17 664,67 eurot, kokku summas 189 180,24 eurot. OÜ Joy Grupp ei ole perioodil november 2014. a - detsember 2015. a TSD-de lisadel 1 deklareerinud loetletud füüsilistele isikutele tehtud väljamakseid. (XIX kd, tl 47-51). Nagu eespool viidatud, on need töötajad ja neile tehtud töötasuväljamaksed deklareeritud XXX OÜ ja XXX OÜ (mõlema juhatuse liige Teet Raatsin) TSD-l, kuid tööjõumakse neilt väljamaksetelt riigile ei tasutud. See oli teada ka OÜ Joy Grupp juhatuse liikmele J. L. J. L. andis kohtus ütlusi (XXIV kd, tl 155-163, XXV kd, tl 166-168) , et OÜ Joy Grupp raamatupidamist korraldas O. V. ja tema perekonna raamatupidamisbüroo, kes pidi tegema kõik raamatupidamise toimingud - suhtlemine, deklaratsioonide esitamine ja muu aruandlus. OÜ Joy Grupil olid kõik seadusega ettenähtud maksukohustused, sh käibemaksukohustus. Maksudeklaratsioone esitas raamatupidamisbüroo raamatupidaja, nimeliselt ei tea öelda, kuna neid oli mitu ja vahetusid. Kõik deklaratsioonide esitamiseks vajalikud andmed ja arved saatis J. L. raamatupidajale meili teel või viis ise raamatupidamisbüroo kontorisse. Tunnistaja sõnul läksid kõik varasemad Joy Grupi töötajad üle tööjõurendi firmasse, kust neid siis rentis. Et
töötajad tööjõurenti vormistada, see ettepanek tuli raamatupidamisfirmalt, tunnistaja arvates ei pidanud tema siis tegelema töötajate olmeprobleemidega, sellega tegeles tööjõurendi firma. Ka deklaratsioonid esitatakse tööjõurendifirma poolt. Tunnistaja sõnul sai ta aru, et midagi on valesti, siis kui MTA hakkas küsimusi esitama, tunnistaja läks MTA-sse selgitusi andma koos Teet Raatsiniga. MTA-s käies sai ta aru, et maksud on jäetud maksmata. Tunnistaja sõnul oli neid ettevõtteid, kellega ta tööjõu rentimise lepinguid sõlmis, mitmeid. Ta ei mäletagi nende nimesid, kuna see leping oli lihtsalt üks formaalne dokument, mis oli vajalik, et saaks inimesi rentida. Selle sisu ei arutatud. Tunnistaja arvates see rendiettevõtete tihe vahetumine andiski märku, et midagi on selles asjas pahasti ja siis ta leppis kokku, et enam tööjõurenti ei kasuta. Ta ütles seda O., aga O. suhtles Teeduga ja Teet pidi MTA-sse kaasa tulema, et kõik saab korda. Tunnistaja sõnul ta oma töötajatele sularahas töötasu ei maksnud. J. L. väide, et ta töötajatele sularahas palka ei maksnud, on vastuolus telefonikõnedes kuulduga (kõned A. I. 02.10.2015. a kell 10.10, IV kd, tl 33-35, 04.12.2017. a kell 17.11 ja kell 19.01 tl 72-73), SMS-d J. H. 13.10.2015. a (IV kd, tl 45), kõne R. R. 04.11.2015. a kell 18.07 (tl 61), kõned D. G. 11.02.2016. a kell 18.52 (IV kd, tl 98-99). See viimane telefonikõne on toimunud küll ajal väljaspool süüdistuse perioodi, kuid arvestades ka varasemat J. L. suhtlust oma töötajatega telefoni teel kinnitab ka see viimane telefonikõne, et töötajatele töötasu väljamaksmine sularahas toimus. Töötasu väljamaksed töötajatele sularahas kajastuvad ka Joy Grupp OÜ töötajate palgalehtedel (XIII kd, tl 139, 138, 135, 112, 127, 128, 136, 146, 153-154, 159,164, 165, 172), millele kohus eespool korduvalt viitas. Et neile maksis J. (L.) palka ka sularahas, selle kohta andsid ütlusi ka tunnistajad V. V. (XXIV kd, tl 188), J. R. (06.09.2021. a, XXIV kd, tl 183), J. H. (XXV kd, tl 156), H. M. A. (XXV kd, tl 168). OÜ Joy Grupp töötajatele november - detsember 2014. a, jaanuar - detsember 2015. a tehtud töötasuväljamaksetelt ei ole OÜ Joy Grupp deklareerinud kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu summas 40 011,48 eurot. Sellega rikkus J. L. OÜ Joy Grupp huvides ja Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil Tulumaksuseaduse § 40 lg 2, lg 4, lg 5 ja § 41 lg 1, § 4 lg 1, § 43 lg 1 sätteid. OÜ Joy Grupp ei ole deklareerinud ka arvestamisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 78 233,04 eurot. Sellega rikkus J. L. OÜ Joy Grupp huvides ja Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil Sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 1, p 4, § 2 lg 1 p 1, § 7 lg 1 sätteid. Maksuarvestus ja arvestusmetoodika Kohus on kindlaks teinud nende töötajate nimed, keda on põhjendatud lugeda AS Turvamaailm töötajateks, Delta Security OÜ ja Joy Gruppi töötajateks, kellele tehtud töötasuväljamaksed ja neilt arvutatud maksud ja maksed tuli deklareerida vastavalt siis AS Turvamaailm või Delta Security OÜ või Joy Grupp OÜ maksudeklaratsioonidel. Tõendite uurimise käigus on ilmnenud, et nende äriühingute palgasaajate hulgas on mitmeid isikuid, kelle nimed esinevad nii ühe kui teise äriühingu palgasaajate hulgas, mistõttu ei ole võimalik lõpliku selgusega kindlaks teha, millises äriühingus töötamise aja eest on mingi palgasumma saadud. Sellised töötajad on juba süüdistusega hõlmatud maksuarvestusest välja jäetud ja kohtuliku uurimise tulemusena tuleb maksuarvestuse hulgast välja jätta veel 12 isikut, kelle kohta ei ole piisavalt andmeid, et korrektselt arvutada deklareerimisele ja tasumisele kuuluvad maksud (tulumaks, sotsiaalmaks). XXX OÜ ja XXX OÜ poolt esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu-, kohustusliku kogumispensioni makse -ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel (nimetatud TSD) lisa 1, on deklareeritud füüsilistele isikutele tehtud väljamakseid ja on näidatud ära ka iga residendist füüsilise isiku puhul rakendatud või rakendamata jäetud maksud ja maksed, st informatsioon isiku
maksuvaba miinimumi arvestamise kohta, kogumispensioniga liitumise kohta kui ka töötaja ja tööandja töötuskindlustuse makse kohta. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 1 järgi 2014. a redaktsioon) on tulumaksu objektiks maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. TuMS § 4 järgi on tulumaksumäär aastal 2014 21% ja aastal 2015 20%. TuMS § 23 järgi (aastal 2014 kehtinud redaktsioon) on maksuvaba tulu aastal 2014 1728 eurot, st 144 eurot kuus, aastal 2015 (alates 01.01.2015. a jõustunud redaktsioon) 1848 eurot, st 154 eurot kuus. Sotsiaalmaksuseadus (SMS) § 7 lg 1 järgi (redaktsioon kehtis nii aastal 2014 kui ka 2015) on sotsiaalmaksu määr 33% maksustatavalt summalt. SMS § 2 lg 2, § 21 järgi kehtestatakse sotsiaalmaksu kuumäär eelarveaastaks riigieelarvega. 2014. a riigieelarve seaduse (RES) § 2 lg 10 järgi oli aastal 2014 sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 320 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus 320x33% =105,60 eurot kuus, 2015. a riigieelarve seaduse § 2 lg 10 järgi oli kuumäär 355 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus 355x33%=117,15 eurot kuus. Töötuskindlustusmakse määrad olid aastal 2014 töötajale 2%, tööandjale 1% (Vabariigi Valitsuse määrus nr 167 § 2, § 3), aastal 2015 oli töötuskindlustusmakse määr töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8% (Vabariigi Valitsuse määrus nr 151 § 2, § 3). Kogumispensionide seaduse § 9 järgi on kogumispensioni makse määr aastal 2014 2% (liitunutele, 0% mitteliitunutele) ja aastal 2015 2% või 3% liitunutele (0% mitteliitunutele). Töötasu alammäär aastal 2014 oli 355 eurot kuus ja 2.13 eurot tunnis (alus Vabariigi Valitsuse määrus nr 166 § 1 lg 1), aastal 2015 390 eurot kuus ja 2,34 eurot tunnis (alus Vabariigi Valitsuse määrus nr 166 § 1 lg 2 ). Neil TSD lisas 1, aga ka palgalehtedel nähtuv informatsioon võimaldab käesolevas kriminaalasjas, lähtudes töötajatele tehtud netoväljamaksetest (see on nii töötaja pangakontole kantud summa kui ka sularahas makstud summa kokku), arvutada deklareerimisele ja tasumisele kuuluvad maksud ja maksed ja töötasu brutosumma. Tööjõumaksude arvutamiseks vajalik informatsioon iga töötaja kohta kajastub ka Turvamaailma palgalehtedel (XIII kd, tl 140-145, 131-134, 120-124, 104-108, 61-63, 86-90, perioodi november 2014. a - märts 2015. a kohta) ja Delta Security palgalehtedel perioodi detsember 2014. a (XIII kd, tl 129-130), jaanuar - veebruar, märts 2015. a (XIII kd, tl 125-126, 109-110, 91-92, ) Palgalehed Joy Grupp kohta 2014. a november, detsember (XIII kd, tl 135-136, 139, 146), 2015.a jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai , juuni, juuli, august, september (s/akti tõend nr 14-2.10, 14-2.15, 14-2.3, 14-2.16, XIII kd, tl 112, 127, 128, 152-155 koos parandustega, 158159, 163-164, 165,167, 171-172, 83-84, 96-98). Kohus on arvutanud kõigi esitatud andmete alusel ja kasutades lihtsaid matemaatilisi tehteid töötajatele tehtud netoväljamaksete alusel kujunevaid makse ja makseid ja brutokuupalga summat. Samade andmete alusel on Turvamaailma, Delta Security ja Joy Grupp töötajate kohta koostatud maksuarvestus ka kohtueelse menetluse käigus (XVIII kd, tl 3-17, 24-54, 62-82). Puutuvalt kaitsjate kriitikasse Maksu- ja Tolliameti töötaja R. H. poolt läbi viidud maksuarvestuse osas (maksuarvestus AS Turvamaailm maksude kohta XVIII kd, tl 24-29, tl 30-54 lisa 1, maksuarvestus Delta Security OÜ maksude kohta XVIII kd, tl 3-8, tl 9-16 lisa 1), Joy Grupp maksude kohta XVIII kd, tl 62-82) märgib kohus, et koostatud maksuarvestuse lisa 1 (kolme ettevõtte kohta) ei kujuta endast asjas algdokumenti, vaid tegemist on süstematiseeritud kokkuvõttega algdokumentides sisalduvatest andmetest ja nende põhjal arvutatud maksudest ja maksetest. Arvutuste aluseks on olnud kehtivad maksuseadused ja
maksumäärad. Maksuarvestuse metoodikad ja aluseks olnud arvutused on kirjeldatud maksuarvestuse tekstis ja selle kohta andis selgitusi tunnistaja R. H. kohtuistungil 24.11.2021. a (XXXVI kd, tl 74-83). Kohus on uurinud kõiki maksuarvestuse aluseks olevaid algdokumente (pangakontode väljavõtteid töötajatele maksete tegemise kohta, palgalehti, maksudeklaratsioone), mis on käesolevas kohtuasjas tõendiks, neile on käesolevas otsuses ka korduvalt viidatud. Lisaks sellele on kohus võtnud arvesse tunnistajate ütlusi selle kohta, millisel viisil neile töötasu välja maksti (kas pangakontole või sularahas). Sularahas töötasu saamist kinnitasid Joy Grupi töötajad. Kõige selle põhjal saab kohus olla veendunult seisukohal, et kasutatud maksude arvutamise metoodika vastab aastatel 2014 ja 2015 kehtinud maksuseadustele ja võimaldab saada õige tulemuse, mis on kirjas süüdistusakti lisades 16.7, 16.8 ja 16.9. Puutuvalt kriitikasse maksuarvestuse koostanud tunnistaja R. H. osas märgib kohus, et tunnistaja andis kohtuistungil detailseid ütlusi nii maksuarvestuse koostamise põhjuste kui ka metoodika kohta. Tunnistaja andis ütlusi, et teostas maksukontrolli Delta Security OÜ kohta, tuvastas maksurikkumised, koostas selle kohta kuriteoteate MTA uurimisosakonnale. Hiljem koostas tunnistaja ka maksuarvestuse, selle koostamine on MTA töös tavapärane. Kui on isikud ja andmed, arvutame, palju oli antud isikute puhul tööjõumaksukohustus, mis jäi riigile maksmata. Meie hinnanguid ei anna, tõendeid ei kogu. Tunnistaja selgitas: kui on makstud netopalk, mille pealt on maksud tasumata, arvutame brutopalga ja arvutame, palju on jäänud deklareerimata. Meile anti nimekiri, et need on Delta Security töötajad, me vastavalt pangakontodele ja palgalehtedele leidsime neile väljamaksed, mis ei olnud deklareeritud. Saime maksusummad. See oli meie töö eesmärk. Käibemaksukohustuse arvutamise juures võtsime välja fiktiivsed arved, mis uurimisosakonna poolt öeldi, sellega suurenes tasumisele kuuluv käibemaks. Tunnistaja arvates ei ole maksuarvestus haldusakt, see on meie poolt maksude kokku arvestamine. Maksuarvestuse taotluses on kirjas, millise perioodi kohta see tuleb teha. Algandmed on esitatud näiteks mälupulgal, kust tunnistaja otsib andmed: kui on konkreetne isik, konkreetne kuu, saab vaadata selle kuu väljamakset. Saadud summa pannakse tabelisse. Tunnistaja vastas ka paljudele muudele küsimustele. Kohtu hinnangul on tunnistaja andnud usaldusväärseid ütlusi ja arusaadavalt selgitanud maksuarvestuse koostamise metoodikat. Kohtu hinnang maksuarvestuse metoodika kohta on, et arvutustes on õige lähtuda just maksumaksja enda poolt deklareeritud summadest ja neid vähendada/suurendada ebaõigeks osutunud (rohkem või vähem deklareeritud) summade võrra, kuna see vastab täpselt KarS § 3891 sõnastusele (...valeandmete esitamise eest maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksu-või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet...). Väljamakstud töötasu netosummade alusel on võimalik välja arvutada, milline oli sellele vastav brutopalk ja millised pidid olema riiklikud maksud ja maksed neilt summadelt. Ja seejärel võrrelda tulemust tegelikult deklareerituga. Uuritud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et maksuarvestuse lisasse nr. 1 (nii Turvamaailm, Delta Security kui ka Joy Grupp kohta) koondatud faktilised andmed (summad) on valdavas osas kooskõlas algdokumentides sisalduvaga ehk väljamakstud netotöötasudega. Samas ei ole MTA kontrolliosakonnas koostatud maksuarvestus tõend, millele kohus tugineb. Kohus kasutab maksuarvestuse tulemust (tabelite kujul) abivahendina, kuna erinevused prokuratuuri poolt arvutatuga ja kohtu poolt arvutatuga ei ole märkimisväärsed ja nii on võimalik vältida dubleerivaid tabeleid. Tuvastatud eksimusena maksuarvestuses märgib kohus, et 2015. a jaanuarikuu maksuarvestuses ja süüdistusakti lisas 16.7. on töötaja S. S. kajastatud kaks korda sama väljamaksega (473,10 eurot), tegelikult on isik saanud selle summa ühekordselt (väljamakse
nähtub XXX OÜ pangakontolt 26.01.2015. a, V kd, tl 70, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, vaatlusprotokollli punkt 4 elektroonilised lisad 2-3 CD-l). Väljamakstud netotöötasude põhjal arvutatud maksude ja maksete summades esineb metoodilisi vigu, mis tulenevad näiteks järgmistest asjaoludest: tulumaksusumma arvutamisel ei ole rakendatud tulumaksuvabastust kõigil kalendrikuudel, kus see oleks vajalik, maksuarvestuses on rakendatud kogumispensioni määrana 3%, kuid õige määr on 2%. Mõnede töötajate puhul (12 isikut) ei ole piisavalt detailseid alusandmeid, et arvutada täpne tulumaksu- ja sotsiaalmaksu summa aastal 2014. Selliste vigade ja ebatäpsuste tulemusena on põhjendatud lugeda, et AS Turvamaailm nimel esitatud deklaratsioonides perioodil november 2014. a - detsember 2015. a on jäetud deklareerimata tasumisele ja kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu 88 358,06 eurot ja sotsiaalmaksu 170 772,84 eurot ehk süüdistuses esitatuga võrreldes kokku 2833 eurot vähem. Prokuratuuri poolt kohtuvaidluses esitatud maksukohustuses arvutustes kajastub viidatud isik S. S. tema väljamakse ühekordselt, mis tähendab, et süüdistusakti punktis 16.7 esinev viga on kõrvaldatud. Tulemusi kajastab peamiselt õigesti ka süüdistusakti p 16.7 (Turvamaailm), p 16.8 (Delta Security OÜ) ja p 16.9. (Joy Grupp) tabelis sisalduv. Prokurör on kontrolli tulemusena jõudnud kohtuvaidluses seisukohale, et Turvamaailma puhul on maksukohustus 449 773,27 eurot, võrreldes süüdistusaktis ja AVÕN-is esitatuga on kohustus vähenenud 2833 euro võrra, Delta Security puhul on maksukohustus 253 101,49 eurot, võrreldes AVÕN-is esitatuga maksukohustuse vähenemine 25,92 euro võrra. Kohus on seisukohal, et süüdistatavatele tehtava süüteoetteheite puhul tuleb lähtuda süüdistavatele soodsaimast tulemusest ehk AS Turvamaailm puhul maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamisest summas 449 773,27 eurot. Delta Security OÜ puhul maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamisest summas 253 101,49 eurot ja Joy Grupp OÜ puhul maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamisest summas 275 213,88 eurot. Väljamakstud summad on kantud töötajate pangakontodele peamiselt selgitusega „ töötasu vastavalt lepingule“. Töötajatele tehtud väljamaksed on koondatud tabelisse (süüdistusakti lisa 16.7) ja on deklareeritud XXX OÜ TSD-l (XXXI kd, tl 331-336 ) 2014. a novembrikuu kohta, XXX OÜ TSD-l 2014. a detsembrikuu kuni 2015. a maikuu kohta (XXXI kd., tl 336342) ja 2015. a septembri kuni detsembrikuu kohta (XXXI kd, tl 247-314). Deklaratsioonid on esitatud XXX OÜ ja XXX OÜ juhatuse liikme Teet Raatsini poolt (XXXI kd, tl 3-4). Palgakalkulaatori (palk.crew.ee/2014/kalkulaator.html) abil on kontrollitav, et sellistes summades tehtud (neto)väljamaksetelt tuleb tasuda järgmisi makse ja makseid. Kas isik on kogumispensioniga liitunud või mitte, see on kontrollitav aadressilt https://www.pensionikeskus.ee/raamatupidajale/ii-sammas/liitumiskontroll/?personCode=. Aastal 2014 oli tulumaksuvaba miinimum 144 eurot kuus, töötaja töötuskindlustusmakse 2%, tööandja töötuskindlustusmakse 1%. Kogumispensioniga liitunutel on kogumispensioni makse määr 2%. Tööandjal on kohustus tasuda sotsiaalmaksu maksumääraga 33% ja töötasult kinni pidada tulumaksu, mille maksumäär oli aastal 2014 21%. Aastal 2015 oli tulumaksumäär 20%, tulumaksuvaba miinimum 154 eurot, töötaja töötuskindlustusmakse 1,6%, tööandja töötuskindlustusmakse määr 0,8%. Näiteks 2014.a novembrikuu. Turvamaailm AS töötaja O. K. (IK XXX) (XVIIIkd, tl 33) netotöötasu 386, 40 eurot, millelt kuulub tasumisele (töötaja) töötuskindlustusmakse 9,39 eurot, (töötaja) kogumispensionimakse 9,39 eurot, tulumaks (21%) 64,43 eurot. Tööandjal tuleb tasuda sotsiaalmaksu (33%) 154,97 eurot, (tööandja) töötuskindlustusmakse 4,70 eurot. Töötaja brutopalk on sellisel juhul 469,61 eurot.
See töötaja on deklareeritud XXX OÜ töötajana (XXXI kd, tl 331), kelle maksuarvestus esitatud vastavalt palgale ja maksude kalkulaatorile. Turvamaailm AS töötaja A.K. (IK XXX) (XVIII kd, tl 30), netotöötasu 414 eurot, millelt tasumisele tulumaks (21%) 110,05 eurot. Muid töötaja makse ei lisandu. Tööandja töötuskindlustusmakse 1% 5,24 eurot, sotsiaalmaks (33%) 172,94 eurot. See töötaja on deklareeritud XXX OÜ töötajana (XXXI kd, tl 331), kellel tulumaksuvaba miinimumi ei rakendu, samuti mitte kogumispensionimakset ega töötuskindlustusmakset. Turvamaailm AS töötaja E. H. (IK XXX) (XVIII kd, tl 30) netotöötasu 370,50 eurot, millelt kuulub tasumisele (töötaja) töötuskindlustusmakse 8,97 eurot, (töötaja) kogumispensionimakse 8,97 eurot, tulumaks (21%) 60,21 eurot. Tööandjal tuleb tasuda sotsiaalmaksu (33%) 148,05 eurot, (tööandja) töötuskindlustusmakse 4,49 eurot. Töötaja brutopalk on sellisel juhul 448,65 eurot. See töötaja on deklareeritud XXX OÜ töötajana (XXXI kd, tl 332), kellel tulumaksuvaba miinimum 144 eurot, kõik maksud deklareeritud vastavalt palga ja maksude kalkulaatorile (XXXI kd, tl 332). Kõik AS Turvamaailm töötajatele tehtud töötasuväljamaksed, mis on jäetud AS Turvamaailm poolt deklareerimata, deklareerimata jäetud maksusummad ning tasumata ja kinnipidamata jäetud maksud, on koondatud maksuarvestusse (XVIII kd, tl 24-29, tabelid arvutustega lisa 1 tl 30-54). Kohus on arvutanud ka Delta Security OÜ ja Joy Grupp OÜ töötajatele tehtud väljamaksetelt deklareerimisele ja tasumisele kuuluvaid makse ja leiab, et need peamiselt langevad kokku maksuarvestuses (XVIII kd, tl 2-17, 62-74) esitatud ja prokuratuuri poolt tehtud arvutustega. Seega on süüdistusaktis näidatud AS Turvamaailm, OÜ Delta Security ja OÜ Joy Grupp töötasuväljamaksed ja neilt tasumisele kuuluvad maksud ja maksed kontrollitavad kohtule esitatud tõendite alusel. Need vastavad süüdistusakti tabelite p 16.7, p16.8, p 16.9. esitatud arvutustele. Vähesed erinevused on kohus käsitlenud käesolevas otsuses eespool ja need kõik erinevused võtab kohus arvesse süüdistatavatele soodsamas summas. AS Turvamaailm, OÜ Joy Grupp OÜ Delta Security sisendkäibemaksuga seonduv Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 sätestab, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. KMS § 31 lg 1 järgi arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse § -s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. AS-i Turvamaailm käibemaksuarvestuses kajastatud arved perioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a. Uuritud tõendite alusel on tuvastatav, et AS Turvamaailm deklareeris oma 2014. aasta novembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arveid kogusummas
301,20 eurot, sh käibemaks 20% 15 550,20 eurot.
AS Turvamaailm 2014. a novembrikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 22.12.2014. a (XVIII kd, tl 277). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 214101 (VIII kd, tl 176) 28.11.2014. a summas 52 948,80 eurot, sh sisendkäibemaksuna 8824,80 eurot ; arve nr 214100 (VIII kd, tl 175) 28.11.2014. a summas 26 474,40 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4412,40 eurot; arve nr 2141099 (VIII kd, tl 174) 28.11.2014. a summas 1488 eurot, sh sisendkäibemaksuna 248 eurot; arve nr 214098 (VIII kd, tl 173) 28.11.2014. a summas 12 390 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2065 eurot. Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 118 164,72 eurot, käibemaks 23632,94 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 20671,88 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 2961,06 eurot (XVIII kd, tl.274). XXX arve nr 214101 28.11.2014. a ja arve nr 214100 28.11.2014. a (VIII kd, tl 176, 175) on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“. Tegelikult AS Turvamaailm nende arvete alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega nagu kohus eespool tuvastatuks luges. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda töösuhteid AS Turvamaailm ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. XXX arve nr 214099 28.11.2014. a on esitatud kauba eest „Hooldus - ja abitööd“ ja arve nr 214098 28.11.2014. a on esitatud kauba eest „Soojakute rent“ (VIII kd, tl 174, 173). Esitatud arvetel ei ole märgitud, kus, millisel perioodil või millise kokkuleppe alusel on selliseid töid tehtud või soojakuid renditud. Kohtule esitatud hulgaliste aktide, lepingute jm raamatupidamisdokumentide hulgas ei leidu ühtki, milles sisalduks viiteid soojakutele või nende rentimise kokku leppimisele või kelleltki hooldus- ja abitööde tellimisele. Kohtule esitatud dokumentide hulgas ei ole ka selliseid, millest leiaks algandmeid XXX OÜ ja AS Turvamaailm vahel olemas olnud majandussuhete kohta üldse. Kuna RMS § 4 p 6 nõuab raamatupidamise dokumentide säilitamist, on nõutav, et arvete esitamisel aluseks olevad algdokumendid oleksid säilitatud. Kohtumenetluse võistleva iseloomu tõttu tuleks eeldada, et sellised dokumendid esitab huvitatud menetluspool. Neid ei ole esitatud. Süüdistuse kohaselt on tegemist näilike teenuste arvetega, mille kohta on andnud ütlusi tunnistaja K. T.. K. T. ütlused kohtuistungil 23.08.2021. a käivad selle kohta, et arvele kirjutati „soojakute rent“ või „hooldus- ja abitööd“, kuna tööjõurendi tunni hind läks muidu liiga kõrgeks. Tööjõurendi eest sai arveid esitada nende tundide arvu eest, mida Turvamaailma objektidel üldse tehti, miinus Turvamaailma enda töötajateks vormistatud töötajate tunnid. Kui oli vaja arvet suuremas summas, et sellega rohkem raha Turvamaailmast välja viia, siis tuli leida teenuseid, mida arvele kirjutada. Selliseks teenuseks sai olla soojakute rent, kuna Turvamaailmal oli hulk vanu soojakuid, mis anti üle XXX ja mida hakati siis tagasi rentima ja selle eest sai esitada arve. Tunnistajana küsitletud K. T. selgitust kohtumenetluses muude tõenditega ümber lükatud ei ole. Jaanus Kukebalile kohtuistungil selle väite kontrollimiseks küsimusi ei esitatud. Jaanus Kukebali ütlused soojakute teemal (Turvamaailma nõukogu arutas nende värvimist, ... tütarettevõtted varustati soojakutega Turvamaailma kaudu) kinnitavad soojakute kuulumist Turvamaailmale. Tunnistajana küsitletud K. T. selgitust kohtumenetluses muude tõenditega ümber lükatud ei ole. Kohtule ei ole esitatud algdokumente selle kohta, et tegemist oleks tegeliku soojakute rentimisega või et tegelikult osutas XXX OÜ Turvamaailmale hooldus- või abitööde
teenuseid. Et tegemist on nö väljamõeldud arvetega, viitab näiteks asjaolu, et nii XXX OÜ (28.11.2014. a arve) kui ka XXX OÜ 31.01.2015. a (VIII kd, tl 186) esitavad arve soojakute rentimise eest täpselt samas summas. Ka selle kohta, XXX OÜ ja AS Turvamaailm vahel oleksid soojakute rentimise ärisuhted, millisel perioodil või kus see toimuks, puuduvad raamatupidamise algdokumendid. Tunnistaja R. J. andis ütlusi, et koristus- ja abitöödele, piirdeaedade kokkupanekuks saatsid nad oma töötajaid (25.08.2021. a, XXIV kd, tl 114). Tööjõu rendilepingu 2014-4 näitel (XII kd, tl 179-180) selgitas R. J., et need olidki abitöötajad, keda kutsuti koristustöödeks või piirdeaedade kokkupanekuks. Neist ütlustest ja lepingust järeldub, et piirdeaedade kokkupanekuks jm abitöödeks kasutati neidsamu isikuid, keda renditöötajatena näidati. Kohtu hinnangul kuuluvad nii soojakute rentimise kui ka hooldus- ja abitööde arved selliste hulka, millel näidatud teenuseid tegelikult ei osutatud ja nendel arvetel näidatud tehingud tuleb MKS § 83 lg 4 alusel jätta arvesse võtmata. Sellised arved kuuluvad näiliku tööjõurendiskeemi hulka, mille eesmärgiks on vähendada maksukohustust ja suurendada äriühingust tulumaksuvabalt väljaviidava raha hulka. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 15 550,20 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 25-26, lisa 2 tl 55) ja süüdistusakti tabelis p 16.1.3. AS Turvamaailm deklareeris oma 2014. aasta detsembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arveid kogusummas 112 804,80 eurot, sh käibemaks 20% summas
800,80 eurot. AS Turvamaailm 2014. a detsembrikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 20.01.2015. a (XVIII kd, tl 245). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 214117 05.12.2014. a (VII kd, tl 9 pöördel) summas 65 938,80 eurot, sh sisendkäibemaksuna 10989,80 eurot; arve nr 214116 05.12.2014. a (VII kd, tl 9 pöördel) summas 32 968,80 eurot, sh sisendkäibemaksuna 5494,80 eurot; arve nr 214115 05.12.2014. a (VII kd, tl 10) summas 1507,20 eurot, sh sisendkäibemaksuna 251,20 eurot; arve nr 214114 (VII kd, tl 10) 05.12.2014.a summas 12 390 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2065 eurot. Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 135840 eurot, käibemaks 27168 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 22591,64 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 4576,36 eurot (XVIII kd, tl 274). XXX OÜ arved nr 214116 ja 2014117 on esitatud tööjõurendi eest vastavalt lepingule. Kohus on kindlaks teinud, et tegelikult AS Turvamaailm nende arvete alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda - töösuhteid AS Turvamaailm ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. XXX arve nr 214115 05.12.2014. a on esitatud kauba eest „Hooldus - ja abitööd“ ja arve nr 214114 05.12.2014. a on esitatud kauba eest „Soojakute rent“ (VII kd, tl 10). Kohtule esitatud hulgaliste aktide, lepingute jm raamatupidamisdokumentide hulgas ei leidu ühtki, milles sisalduks viiteid soojakutele või nende rentimise kokku leppimisele või kelleltki hooldus- ja abitööde tellimisele. Kuna RMS § 4 p 6 nõuab raamatupidamise dokumentide säilitamist, on nõutav, et arvete esitamisel aluseks olevad algdokumendid oleksid säilitatud. Kohtumenetluse
võistleva iseloomu tõttu tuleks eeldada, et sellised dokumendid esitab huvitatud menetluspool. Neid ei ole esitatud. Kohtu hinnangul kuuluvad nii soojakute rentimise kui ka hooldus- ja abitööde arved selliste hulka, millel näidatud teenuseid tegelikult ei osutatud ja nendel arvetel näidatud tehingud tuleb MKS § 83 lg 4 alusel jätta arvesse võtmata. Sellised arved kuuluvad näiliku tööjõurendiskeemi hulka, mille eesmärgiks on vähendada maksukohustust ja suurendada äriühingust tulumaksuvabalt väljaviidava raha hulka. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 18 800,80 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 25-26, lisa 2 tl 55) ja süüdistusakti tabelis p 16.1.3. AS Turvamaailm deklareeris oma 2015. aasta jaanuarikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arveid kogusummas 73 509,60 eurot, sh käibemaks 20% 12 251,60 eurot. AS Turvamaailm 2015. a jaanuarikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 20.02.2015. a (XVIII kd, tl 281). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 215012 (VIII kd, tl 183) 30.01.2015. a summas 39 738 eurot, sh sisendkäibemaksuna 6623 eurot; arve nr 215011 (VIII kd, tl 184) 30.01.2015. a summas 19 869,60 eurot, sh sisendkäibemaksuna 3311,60 eurot; arve nr 215010 (VIII kd, tl 185) 30.01.2015. a summas 1512 eurot, sh sisendkäibemaksuna 252 eurot; arve nr 215009 (VIII kd, tl 186) 30.01.2015. a summas 12 390 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2065 eurot. Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 96901,02 eurot, käibemaks 19380,20 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 16270,54 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 3109,66 eurot (XVIII kd, tl 275). XXX OÜ arved nr 215012 ja 2015011 on esitatud tööjõurendi eest vastavalt lepingule. Kohus on kindlaks teinud, et tegelikult AS Turvamaailm nende arvete alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda - töösuhteid AS Turvamaailm ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. XXX arve nr 21501 on esitatud kauba eest „Hooldus - ja abitööd“ ja arve nr 215009 on esitatud kauba eest „Soojakute rent“ (VIII kd, tl 185,186). Kohtule esitatud hulgaliste aktide, lepingute jm raamatupidamisdokumentide hulgas ei leidu ühtki, milles sisalduks viiteid soojakutele või nende rentimise kokku leppimisele või kelleltki hooldus- ja abitööde tellimisele. Kuna RMS § 4 p 6 nõuab raamatupidamise dokumentide säilitamist, on nõutav, et arvete esitamisel aluseks olevad algdokumendid oleksid säilitatud. Kohtumenetluse võistleva iseloomu tõttu tuleks eeldada, et sellised dokumendid esitab huvitatud menetluspool. Neid ei ole esitatud. Kohtu hinnangul kuuluvad nii soojakute rentimise kui ka hooldus- ja abitööde arved selliste hulka, millel näidatud teenuseid tegelikult ei osutatud ja nendel arvetel näidatud tehingud tuleb MKS § 83 lg 4 alusel jätta arvesse võtmata. Sellised arved kuuluvad näiliku tööjõurendiskeemi hulka, mille eesmärgiks on vähendada maksukohustust ja suurendada äriühingust tulumaksuvabalt väljaviidava raha hulka. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 12 251,60 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija
poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 25-26, lisa 2 tl 55) ja süüdistusakti tabelis p 16.1.3. AS Turvamaailm deklareeris oma 2015 .aasta veebruarikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arveid kogusummas 58 800 eurot, sh käibemaks 20% 9800 eurot. AS Turvamaailm 2015. a veebruarikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 20.03.2015. a (XVIII kd, tl 283). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 215037 (VIII kd, tl 179) 16.02.2015. a summas 25 922,40 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4320,40 eurot; arve nr 215036 (VIII kd, tl 180) 16.02.2015. a summas 18 961,20 eurot, sh sisendkäibemaksuna 3160,20 eurot; arve nr 215035 (VIII kd, tl 181) 16.02.2015. a summas 12 390 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2065 eurot; arve nr 215034 (VIII kd, tl 182) 16.02.2015. a summas 1526,40 eurot, sh sisendkäibemaksuna 254,40 eurot. Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 95763,17 eurot, käibemaks 19152,63 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 14766,10 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 4386,53 eurot (XVIII kd, tl 275). XXX OÜ arved nr 215037 ja 2015036 on esitatud tööjõurendi eest vastavalt lepingule. Kohus on kindlaks teinud, et tegelikult AS Turvamaailm nende arvete alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda - töösuhteid AS Turvamaailm ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. XXX arve nr 215034 on esitatud kauba eest „Hooldus – ja abitööd“ ja arve nr 215035 on esitatud kauba eest „Soojakute rent“ (VIII kd, tl 181,182). Kohtule esitatud hulgaliste aktide, lepingute jm raamatupidamisdokumentide hulgas ei leidu ühtki, milles sisalduks viiteid soojakutele või nende rentimise kokku leppimisele või kelleltki hooldus- ja abitööde tellimisele. Kuna RMS § 4 p 6 nõuab raamatupidamise dokumentide säilitamist, on nõutav, et arvete esitamisel aluseks olevad algdokumendid oleksid säilitatud. Kohtumenetluse võistleva iseloomu tõttu tuleks eeldada, et sellised dokumendid esitab huvitatud menetluspool. Neid ei ole esitatud. Kohtu hinnangul kuuluvad nii soojakute rentimise kui ka hooldus- ja abitööde arved selliste hulka, millel näidatud teenuseid tegelikult ei osutatud ja nendel arvetel näidatud tehingud tuleb MKS § 83 lg 4 alusel jätta arvesse võtmata. Sellised arved kuuluvad näiliku tööjõurendiskeemi hulka, mille eesmärgiks on vähendada maksukohustust ja suurendada äriühingust tulumaksuvabalt väljaviidava raha hulka. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 9800 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 25-26, lisa 2 tl 55) ja süüdistusakti tabelis p 16.1.3. 2015. aasta märtsikuu käibemaksuarvestuses deklareeris AS Turvamaailm OÜ XXX poolt esitatud arveid kogusummas 54 036 eurot, sh käibemaks 20% 9006 eurot. AS Turvamaailm 2015. a märtsikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 20.04.2015.a (XVIII kd, tl 285). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 15215006 (VIII kd, tl 177) 31.03.2015. a summas 29 023,98,40 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4837,33 eurot; arve nr
15215005 (VIII kd, tl 178) 31.03.2015. a summas 25 012 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4168,67 eurot. Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 127923,06 eurot, käibemaks 25584,61 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 19212,37 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 6372,24 eurot (XVIII kd, tl 275). XXX OÜ arved nr 215006 ja 2015005 on esitatud tööjõurendi eest 01.03.2015-31.03.2015. Kohus on kindlaks teinud, et tegelikult AS Turvamaailm nende arvete alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda- töösuhteid AS Turvamaailm ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 9006 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 25-26, lisa 2 tl 55) ja süüdistusakti tabelis p 16.1.3. AS Turvamaailm deklareeris oma 2015. aasta augustikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arve nr 1501 summas 82 611,82 eurot, sh käibemaks 20% 13 768,64 eurot. AS Turvamaailm 2015. a augustikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 24.09.2015. a (XVIII kd, tl 287). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr 1501(VIII kd, tl 195) 31.08.2015. a summas 82 611,82 eurot, sh sisendkäibemaksuna 13 768,64 eurot. Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 121592,97 eurot, käibemaks 24318,59 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 17973,92 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 6344,67 eurot (XVIII kd, tl 275). XXX OÜ arve nr 1501 on esitatud kirjeldusega: leping 15080601 perioodi 14.08 31.08.2015. a eest. Arve sisu on: kogus 24 155,5 tundi, hind 2,85. Sama numbriga leping (VII kd, tl 148-154) on tööjõu rendileping XXX OÜ ja AS Turvamaailm vahel. Kohus on kindlaks teinud, et tegelikult AS Turvamaailm nende arvete alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda - töösuhteid AS Turvamaailm ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 13 768,64 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 25-26, lisa 2 tl 55) ja süüdistusakti tabelis p 16.1.3. AS Turvamaailm deklareeris oma 2015. aasta septembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt 30.09.2015. a väljastatud arve nr 1504 (VIII kd, tl 194) summas 91 433,70 eurot, sh käibemaks 20% 15 238,95 eurot. AS Turvamaailm 2015. a septembrikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 20.10.2015. a (XVIII kd, tl 289). Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 116384,44 eurot, käibemaks 23276,89 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 17957,84 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 5319,05 eurot (XVIII kd, tl 274).
XXX OÜ arve nr 1504 on esitatud kirjeldusega: leping 15080601 perioodi 01.09 30.09.2015. a eest. Sama numbriga leping (VII kd, tl 148-154) on tööjõu rendileping XXX OÜ ja AS Turvamaailm vahel. Kohus on kindlaks teinud, et tegelikult AS Turvamaailm nende arvete alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda - töösuhteid AS Turvamaailm ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 15 238,95 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 25-26, lisa 2 tl 55) ja süüdistusakti tabelis p 16.1.3. AS Turvamaailm deklareeris oma 2015.aasta oktoobrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt 31.10.2015. a väljastatudarve nr 1509 (VIII kd, tl 193) summas 98 205,30 eurot, sh käibemaks 20% 16 367,55 eurot. AS Turvamaailm 2015. a oktoobrikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 20.11.2015. a (XVIII kd, tl 291). Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 117 415,94 eurot, käibemaks 23 483,19 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 18 610,04 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 4873,15 eurot (XVIII kd, tl 274). XXX OÜ arve nr 1509 on esitatud kirjeldusega: leping 15080601 perioodi 01.10 31.10.2015. a eest. Sama numbriga leping (VII kd, tl 148-154) on tööjõu rendileping XXX OÜ ja AS Turvamaailm vahel. Tegelikult AS Turvamaailm nende arvete alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda - töösuhteid AS Turvamaailm ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 16 367,55 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 25-26, lisa 2 tl 55) ja süüdistusakti tabelis p 16.1.3. AS Turvamaailm deklareeris oma 2015. aasta novembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt 30.11.2015. a väljastatud arve nr 1519 (VIII kd, tl 189) summas 11 640 eurot, sh käibemaks 20% 1940 eurot; 30.11.2015. a väljastatud arve nr 1518 (VIII kd, tl 190) summas 2168,40 eurot, sh käibemaks 361,40 eurot; 30.11.2015. a väljastatud arve nr 1517 (VIII kd, tl 191) summas 80 723,98 eurot, sh käibemaks 20% 13 454 eurot; 01.11.2015. a väljastatud arve nr 1512 (VIII kd, tl 192) summas 4150,44 euro, sh käibemaks 691,74 eurot. Kokku OÜ XXX arveid summas 98683 eurot, sh käibemaks 20% ehk 16 447 eurot. AS Turvamaailm 2015. a novembrikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 21.12.2015. a (XVIII kd, tl 293). Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 111890,67 eurot, käibemaks 22378,13 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 19144,66 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 3233,47 eurot (XVIII kd, tl 274). XXX OÜ arve nr 1519 on esitatud kirjeldusega: koristus- ja piirdeaedade montaažitööd Maxima logistikakeskus, Õlleköögi tee 24. Periood 17.08.2015. a - 30.11.2015. a. Nimetatud objekt on AS Turvamaailm tööobjekt (akt, VIII kd, tl 48), kus kasutati töötajaid, kes olid
vormistatud renditöötajateks. Seega oli tegemist AS Turvamaailm enda töötajatega. XXX arved nr 1512, 1517, 1518 on esitatud kirjeldusega: leping 15080601 perioodi 01.11 30.11.2015. a eest. Sama numbriga leping (VII kd, tl 148-154) on tööjõu rendileping XXX OÜ ja AS Turvamaailm vahel. Tegelikult AS Turvamaailm nende arvete alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda - töösuhteid AS Turvamaailm ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 16 447,14 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 25-26, lisa 2 tl 55) ja süüdistusakti tabelis p 16.1.3. AS Turvamaailm deklareeris oma 2015. aasta detsembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt 31.12.2015. a väljastatud arve nr 1525 (VIII kd, tl 187) summas 23 286,60 eurot, sh käibemaks 20% 3881,10 eurot; 31.12.2015. a väljastatud arve nr 1523 (VIII kd, tl 188) summas 74 318,32 eurot, sh käibemaks 12 386,39 eurot. Kokku OÜ XXX arveid summas 97 586,92 eurot, sh käibemaks 20% ehk 16 267,50 eurot. AS Turvamaailm 2015. a detsembrikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 20.01.2016. a (XVIII kd, tl 295). Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 109 587,72 eurot, käibemaks 21917,54 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 19944,39 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 1973,15 eurot (XVIII kd, tl 276). XXX OÜ arve nr 1523 ja arve nr 1525 on esitatud kirjeldusega: leping 15080601 perioodi 01.12 - 31.12.2015. a eest. Sama numbriga leping (VII kd, tl 148-154) on tööjõu rendileping XXX OÜ ja AS Turvamaailm vahel. Tegelikult AS Turvamaailm nende arvete alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda - töösuhteid AS Turvamaailm ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 16 267,49 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 25-26, lisa 2 tl 55) ja süüdistusakti tabelis p 16.1.3. Kokku on perioodil november - detsember 2014. a, jaanuar - märts 2015. a ja august detsember 2015. a AS Turvamaailm näidanud oma käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu alusetult summas 143 498,37 eurot ja vähendanud selles ulatuses oma käibemaksukohustust. Uuritud tõendite alusel on tuvastatav, et OÜ Delta Security deklareeris oma 2014. aasta novembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arveid kogusummas
467,20 eurot, sh käibemaks 20% 7911,20 eurot. OÜ Delta Security 2014. a novembrikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 22.12.2014. a (XVIII kd, t .176). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 214108(X kd, tl 27) 28.11.2014. a summas 31 642,80 eurot, sh sisendkäibemaksuna 5273,80 eurot; arve nr 214107 (X kd, tl 26)28.11.2014. a summas 15 824,40 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2637,40 eurot.
Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 62738,35 eurot, käibemaks 12 547,67 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 10 231,20 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 2316,47 eurot (XVIII kd, tl 173). XXX arve nr 214108 28.11.2014. a ja arve nr 214107 28.11.2014. a (X kd, tl 27, 26) on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“. Tegelikult OÜ Delta Security nende arvete alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega nagu kohus eespool tuvastatuks luges. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda töösuhteid Delta Security OÜ ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 7911,20 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 3-7, lisa 2 tl 17) ja süüdistusakti tabelis p 16.2.3. OÜ Delta Security deklareeris oma 2014. aasta detsembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arveid kogusummas 53 402,40 eurot, sh käibemaks 20% 8900,40 eurot. OÜ Delta Security 2014. a detsembrikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 26.03.2015. a (XVIII kd, tl 17-178). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 214123 (X kd, tl 28) 05.12.2014. a summas 17800,80 urot, sh sisendkäibemaksuna 2966,80 eurot; arve nr 214124 (X kd, tl 29) 05.12.2014. a summas 35 601,60 eurot, sh sisendkäibemaksuna 5933,60 eurot. Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 62 364,93 eurot, käibemaks 12 472,99 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 10 434,60 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 2038,39 eurot (XVIII kd, tl 173). XXX arve nr 214123 05.12.2014. a ja arve nr 214124 05.12.2014. a (X kd, tl 28, 29) on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“. Tegelikult OÜ Delta Security nende arvete alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega nagu kohus eespool tuvastatuks luges. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda töösuhteid Delta Security OÜ ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 8900,40 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 3-7, lisa 2 tl 17) ja süüdistusakti tabelis p 16.2.3. OÜ Delta Security deklareeris oma 2015. aasta jaanuarikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arveid kogusummas 38 403,60 eurot, sh käibemaks 20% 6400,60 eurot. OÜ Delta Security 2015. a. jaanuarikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 20.02.2015. a (XVIII kd, tl 179). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 215019 (X kd, tl 30) 30.01.2015. a summas 25 600,80 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4266,80 eurot; arve nr 215018 (X kd, tl 31) 30.01.2015. a summas 12 802,80 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2133,80 eurot.
Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 55 028,78 eurot, käibemaks 11 005,76 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 9071,02 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 1934,74 eurot (XVIII kd, tl 174). XXX OÜ arve nr 215019 30.01.2015. a ja arve nr 215018 30.01.2015. a (X kd, tl 30, 31) on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“. Tegelikult OÜ Delta Security nende arvete alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega nagu kohus eespool tuvastatuks luges. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda töösuhteid Delta Security OÜ ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 6400,60 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 3-7, lisa 2 tl 17) ja süüdistusakti tabelis p 16.2.3. OÜ Delta Security deklareeris oma 2015. aasta veebruarikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arveid kogusummas 36 900 eurot, sh käibemaks 20% 6150 eurot. OÜ Delta Security 2015. a veebruarikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 20.03.2015. a (XVIII kd, tl 180). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 215041 (X kd, tl 32) 16.02.2015. a summas 24 600 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4100 eurot; arve nr 215040 (X kd, tl 33) 16.02.2015. a summas 12 300 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2050 eurot. Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 50 031,70 eurot, käibemaks 10 006,34 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 7963,91 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 2042,43 eurot (XVIII kd, tl 174). XXX OÜ arve nr 215041 16.02.2015. a ja arve nr 215040 16.02.2015. a (X kd, tl 32, 33) on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“. Tegelikult OÜ Delta Security nende arvete alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega nagu kohus eespool tuvastatuks luges. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda - töösuhteid Delta Security OÜ ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 6150 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 3-7, lisa 2 tl 17) ja süüdistusakti tabelis p 16.2.3. 2015. aasta märtsikuu käibemaksuarvestuses deklareeris OÜ Delta Security OÜ XXX poolt esitatud arveid kogusummas 35 700,70 eurot, sh käibemaks 20% 6450,10 eurot. OÜ Delta Security 2015. a märtsikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 20.04.2015- a (XVIII kd, tl 181-182). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 15215010 (X kd, tl 34) 31.03.2015. a summas 25 800,48 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4300,08 eurot; arve nr 15215009 (X kd, tl 35) 31.03.2015. a summas 12 900,24 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2150,04 eurot.
Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 55 788,91 eurot, käibemaks 11 157,78 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 8264,53 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 2893,25 eurot (XVIII kd, tl 174). XXX OÜ arve nr 15215010 31.03.2015. a ja arve nr15215009 31.03.2015. a (X kd, tl 34, 35) on esitatud kauba eest „Tööjõurent 01.03.2015 - 31.03.2015“. Tegelikult OÜ Delta Security nende arvete alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega nagu kohus eespool tuvastatuks luges. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda - töösuhteid Delta Security OÜ ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 6150 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 3-7, lisa 2 tl 17) ja süüdistusakti tabelis p 16.2.3. OÜ Delta Security deklareeris oma 2015. aasta augustikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arve nr 1502 (X kd, tl 36 ) summas 65 890,40 eurot, sh käibemaks 20% 10 996,70 eurot. OÜ Delta Security 2015. a augustikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 21.09.2015. a (XVIII kd, tl 183-184). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr 1502(X kd, tl 36) 31.08.2015. a summas 65 980,36 eurot, sh sisendkäibemaksuna 10 996,73 eurot. Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 96 481,96 eurot, käibemaks 19296,39 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 13 995,78 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 5300,61 eurot (XVIII kd, tl 174). . OÜ XXX arve nr 1502 31.08.2015. a (X kd, tl 36) on esitatud kirjeldusega: „Leping 15080701 periood 14.08.2015-31.08.2015“. See arve on leitud läbiotsimisel Delta Security OÜ kontoris Kadaka tee 86A (X kd, tl 4-6, vaatlusprotokoll 13.02.2017. a, X kd, tl 14-20). OÜ XXX sama numbriga arve nr 1502 31.08.2015. a Delta Security OÜ-le on leitud ka läbiotsimisel K. T. elukohas XXX ära võetud sülearvuti KT_Lenovo_Thinkpadx201andmekandja koopialt, (vaatlusprotokoll 14.11.2016. a, VII kd, tl 86-90). Sellel arvel on kirjeldusena märgitud: Leping 15-02 periood 14.08-31.08.2015. Mõlemal sama numbriga arvel on kokkulangevad nii kogus, hind (2,85 eurot) kui ka arve summa, koos käibemaksuga 65 980,36 eurot. VII kd, tl 155-161 on rendileping nr 15080701 07.08.2015. a XXX OÜ (rendileandja, esindaja juhatuse liige D. Z.) ja Delta Security OÜ (kasutajaettevõtja, esindaja juhatuse liige R. J.) vahel selle kohta, et rendileandja rendib kasutajaettevõtjale tasu eest lepinguga kindlaksmääratud töötajaid kindlaksmääratud ajaperioodil. Lepingu p 3.1 järgi renditakse töötajaid alates lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2015. a. Kasutajaettevõtja maksab rendileandjale renditasu renditeenuse eest tasuühikute põhiselt 2,85 eurot tund. Tegelikult OÜ Delta Security selle arve alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega nagu kohus eespool tuvastatuks luges. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda töösuhteid Delta Security OÜ ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata.
Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 6150 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 3-7, lisa 2 tl 17) ja süüdistusakti tabelis p 16.2.3. OÜ Delta Security deklareeris oma 2015. aasta septembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arve nr1505 (X kd, tl 37) summas 62 481,70 eurot, sh käibemaks 20% 10 413,60 eurot. OÜ Delta Security 2015. a septembrikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 20.10.2015. a (XVIII kd, tl 185). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr 1505 (X kd, tl 37) 30.09.2015. a summas 62 481,70 eurot, sh sisendkäibemaksuna 10 413,62 eurot. Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 91 819,43 eurot, käibemaks 18 363,89 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 15 045,24 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 3318,65 eurot (XVIII kd, tl 173). XXX OÜ arve nr 1505 30.09.2015. a (X kd, tl 37) on esitatud kirjeldusega: leping 15080701 periood 01.09-30.09.2015. Tegelikult OÜ Delta Security selle lepingu (VII kd, tl 155-161) ja arve alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega nagu kohus eespool tuvastatuks luges. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda töösuhteid Delta Security OÜ ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 10413,60 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 3-7, lisa 2 tl 17) ja süüdistusakti tabelis p 16.2.3. OÜ Delta Security deklareeris oma 2015. aasta oktoobrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arve nr 1508 (X kd, tl 38) summas 49 608,50 eurot, sh käibemaks 20% 8268,10 eurot. OÜ Delta Security 2015. a oktoobrikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 20.10.2015. a (XVIII kd, tl186-187). Selles deklareeritud OÜ Rendifond arve nr 1508 (X kd, tl 38) 31.10.2015. a summas 49 608,82 eurot, sh sisendkäibemaksuna 8268,14 eurot. Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 75 941,23 eurot, käibemaks 15 188,25 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 11 615,21 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 3573,04 eurot (XVIII kd, tl 173). XXX OÜ arve nr 1508 31.10.2015. a (X kd, tl 38) on esitatud kirjeldusega: leping 15080701 periood 01.10-31.10.2015. Tegelikult OÜ Delta Security selle lepingu ja arve alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega nagu kohus eespool tuvastatuks luges. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda töösuhteid Delta Security OÜ ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 8268,10 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija
poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 3-7, lisa 2 tl 17) ja süüdistusakti tabelis p 16.2.3. OÜ Delta Security deklareeris oma 2015. aasta novembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arveid summas 35 797,10 eurot, sh käibemaks 20% 5966,20 eurot. OÜ Delta Security 2015. a novembrikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 21.12.2015. a (XVIII kd, tl 188-189). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr 1514 (X kd, tl 40) 30.11.2015. a summas 27 397,62 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4566,27 eurot ja arve nr 1513 (X kd, tl 39) 16.11.2015. a summas 8399,52 eurot, sh sisendkäibemaksuna 1399,92 eurot. Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 41 749,58 eurot, käibemaks 8349,92 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 7366,43 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 983,49 eurot (XVIII kd, tl 173). XXX OÜ arve nr 1514 30.11.2015. a on esitatud kirjeldusega leping 15080701 periood 01.1130.11.2015 ja nr 1513 (X kd, tl 39,40) on esitatud kirjeldusega: leping 15080701 periood 01.11-10.11.2015. Tegelikult OÜ Delta Security selle tööjõurendi lepingu ja arvete alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda - töösuhteid Delta Security OÜ ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 5966,20 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 3-7, lisa 2 tl 17) ja süüdistusakti tabelis p 16.2.3. OÜ Delta Security deklareeris oma 2015. aasta detsembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arve nr 1520 (X kd, tl 41) summas 22 231,72 eurot, sh käibemaks 20% 3705,29 eurot. OÜ Delta Security 2015.a. detsembrikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 20.01.2016 (XVIII kd, tl.190). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr. 1520 ( Kd X lk 41) 28.12.2015 summas 22 231,70 eurot, s.h. sisendkäibemaksuna 3705,30 eurot. Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 34 273,49 eurot, käibemaks 6854,70 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 5013,53 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 1841,17 eurot (XVIII kd, tl.175). XXX OÜ arve nr 1520 28.12.2015. a (X kd, tl 41) on esitatud kirjeldusega: leping 15080701 periood 01.12-31.12.2015. Tegelikult OÜ Delta Security selle lepingu (VII kd, tl 155-161) ja arve alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda - töösuhteid Delta Security OÜ ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 3705,30 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 3-7, lisa 2 tl 17) ja süüdistusakti tabelis p 16.2.3.
Kokku on perioodil november - detsember 2014. a, jaanuar - detsember 2015. a OÜ Delta Security näidanud oma käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu alusetult summas 75 162,29 eurot ja vähendanud selles ulatuses oma käibemaksukohustust. AS Turvamaailm, aga ka Delta Security OÜ maksukohustuste arvutamisega tegeles ja deklaratsioonid esitas K. K., kes oli Turvamaailma raamatupidaja. Tunnistaja K. K. andis selle kohta ütlusi kohtuistungil 25.08.2021. a (XXIV kd, tl 129-135). Tunnistaja tegi raamatupidamist, see oli ostuarvete sisestamine, müügiarvete sisestamine, panga sisestamine programmi, kõik algdokumentidega seotu raamatupidamises. Algdokumendid jõudsid tunnistajani postiga, e-mailiga. Arveldamine toimus internetipangas, peamiselt Swedbankis. Tunnistaja esitas deklaratsioone Turvamaailma ja Delta Security enda töötajate kohta, kes olid registrisse kantud, üldse kõiki deklaratsioone esitas, kuna see on puhas raamatupidaja töö. Arvete kohta andis tunnistaja ütlusi, et ta sisestas arved ja küsis alati üle, kas arve on aktsepteeritav, kas oleme teenust saanud, Delta Security arvete puhul küsis seda R. J. käest ja Turvamaailma puhul Jaanus Kukebalilt. Sama on kinnitanud oma ütlustes Jaanus Kukebal (24.08.2022. a, XXVIII kd, tl 75-77). XXX OÜ (tööandja novembris 2014. a) ja XXX OÜ (tööandja alates detsembrist 2014. a) ei esitanud ise arveid tööjõurenditeenuse osutamise eest, neid arveid esitati XXX OÜ ja XXX OÜ nimelt. Teet Raatsin andis kohtueelses menetluses ütlusi (XXIX kd, tl 74-91), et tema juhitud firmadele tegi raamatupidamist O. V. raamatupidamisbüroo, sh edastasid arveid ja koostasid deklaratsioone. Seda kinnitavad tõendid, et XXX OÜ e-Maksuameti keskkonda ongi uuritaval perioodil sisenetud peamiselt XXX OÜ IP-aadressilt (VI kd, tl 43, tl 11-12, 1314), kuid seda on tehtud Ahto Kiilile väljastatud autentimisvahendiga. XXX OÜ eMaksuameti keskkonda on sisenetud Ahto Kiili ja Teet Raatsini autentimisvahendiga, enamasti XXX OÜ IP-aadressilt. Eespool käsitletud arvete sisuks on olnud peamiselt tööjõurenditeenus, mille mahu üle, s.o renditöötajateks vormistatud töötajate töötundide üle, pidasid arvestust Turvamaailma ja Delta Security turvajuhid, Joy Grupis töötajad ise, kes andsid need andmed J. L. üle. Arve saamiseks õige kuupäevaga ja õiges summas on peetud telefonikõnesid, mille protokollid on kohtule esitatud ja mida kohus kohtuistungitel kuulas. Näiteks telefonikõne 15.09.2015. a kell 14.35 A. K. ja T. Raatsini vahel (III kd, tl 119), milles K. küsib „numbrit, millega on seotud meie tegevused“, konspiratiivselt räägitakse suurusjärgust, Raatsin lubab saata XXX meili peale. Seejärel kell 14.59 helistab T. Raatsin raamatupidaja O. Õ., küsib „kasutamata arve numbrit“, et esitada arve XXX pealt XXX. Summat ei oska kohe öelda, täpsustab hiljem. O. Õ. ütleb arve numbri 215030. Sellise numbriga arve on VIII kd, tl 155, kuid kuupäevaga 31.08.2015. a. Arve summa on 15000 eurot + käibemaks 3000 eurot. Arvel on märge: Palume tasuda arve Alke Finants OÜ arveldusarvele. 17.09.2015. a kell 16.39 (III kd, tl 122) helistab A. K. T. Raatsinile, et saatis XXX aktid, palume nende alusel arveid, Raatsin lubab tegeleda. 18.09.2015. a kell 10.13 helistab A. K. uuesti T. Raatsinile ja küsib nende arvete kohta, ütleb, et on väga kiire. Seejärel kell 10.23 telefonikõnes ütleb K. Raatsinile, et „... kolmekümnega lõpuga kaks korda suurendada“. Sellise numbriga arve oli 215030. Seejärel kell 11.19 (III kd, tl 124) helistab T. Raatsinile J. Kukebal, öeldes, et helistab äripartneri eest ja XXX arvetega on segadus. On tulnud septembri arved, aga need oleksid pidanud olema augustikuu arved. Kukebal ütleb ultimatiivsetena kõlavad sõnad „...kui seda ringi teha ei saa...olen sunnitud kõik peatama“. Raatsin ütleb, et proovime need ümber teha. Kell 11.30 toimub veelkord telefonikõne, kus T. Raatsin vabandab ja täpsustab ümbertegemist. Samal päeval kell 11.54 helistab T. Raatsinile raamatupidaja O. Õ., räägitakse arvete ümbertõstmisest augustikuusse (käibedeklaratsioon on vaja esitada ja selleks ajaks on vaja neid arveid). Kohtule on esitatud arved nr 215030, 215024, 215022 (VIII kd, tl 155, 156, 157) mis kõik on kuupäevaga 31.08.2015. a märkega:
palume tasuda arve Alke Finants OÜ arveldusarvele. Selline asjade käik osutab, et arved esitatakse ajal ja summades, mille on nö tellinud kasutajaettevõtja (XXX, Turvamaailm) ja hiljem on arved lastud raamatupidamisel ka veel ümber teha nii nagu J. Kukebal on korraldanud. 06.11.2015. a kell 13.05 (III kd, tl 166) helistab K. T. T. Raatsinile ja küsib üht arve numbrit kiiresti, suurusega 27 000. K. T. manitseb, et ainult number, ära saajat kuskile märgi. Samal kuupäeval kell 13.44 helistab T. Raatsin raamatupidaja O. Õ. (IIIkd, tl 166), arutavad arve kuupäeva ja perioodi üle. O. Õ. lubab arve kohe saata. Seejärel kell 13.49 saadab T. Raatsin K. T. SMS-ga arve numbri 215056. Sellise numbriga arve on kajastatud XXX OÜ oktoobrikuu käibedeklaratsioonis (XIX kd, tl 146) summas 22 187,35 eurot, lisandub käibemaks 20%, st arve kokku summas 26 624,82 eurot. See tähendab, et K. T. tellis arve enda määratud summale ja hiljem otsustas arve saaja (XXX OÜ). Selline arvete tekkimislugu kinnitab, et arveid ei ole esitatud tegeliku tööjõurenditeenuse vm reaalse kauba või teenuse eest, vaid arveid on endale maksmiseks tellinud maksja ise (siinkohal kasutajaettevõtja) vastavalt vajalikule kuupäevale ja summale, et vajalikus summas raha maksuvabalt ettevõttest välja viia. AS Turvamaailm jättis maksustamisperioodidel 2014. a november kuni 2015. a detsember kohta maksuhaldurile maksudena deklareerimata ja tasumata 452 608 eurot, mille hulka kuuluvad järgmised maksusummad: tulumaks töötajatele tehtud väljamaksetelt 88 358,06 eurot ja sotsiaalmaks 170 772,84 eurot, käibemaks 143 497,37 eurot, tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 47 145 eurot. Maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega varjati maksu- ja kinnipidamiskohustust enam kui eriti suurele kahjule (KarS § 121 p.3 järgi enam kui 400 000 eurot) vastava summa võrra, on kvalifitseeritav KarS § 3891 lg.2 järgi kuriteona. Sellega pani Jaanus Kukebal toime KarS § 389 1 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o maksuhaldurile valeandmete esitamise maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati AS Turvamaailma maksu- ja kinnipidamiskohustust eriti suurele kahjule vastava summa võrra ning mille tulemusena jäi maksudena laekumata 452 608 eurot. OÜ Joy Grupp 2014. aasta novembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arveid kogusummas 37 092 eurot, sh käibemaks 20% 6182 eurot. OÜ Joy Grupp 2014. a novembrikuu käibedeklaratsioon esitati XXX töötava raamatupidaja poolt 17.12.2014. a (XIX kd, tl 25-27). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 314050 27.11.2014. a (XI kd, tl 79) summas 26 400 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4400 eurot; arve nr 314051 27.11.2014. a (XI kd, tl 78) summas 10692 eurot, sh sisendkäibemaksuna 1782 eurot. Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 127150 eurot, käibemaks 25430,18 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 24851,79 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 578,39 eurot (XIX kd, tl 23). XXX viidatud arved on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“, kuid tegelikult Joy Grupp tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 6182 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. 2014. aasta detsembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arveid kogusummas 40 044 eurot, sh käibemaks 20% 6674 eurot.
OÜ Joy Grupp 2014. a detsembrikuu käibedeklaratsioon esitati XXX töötava raamatupidaja poolt 15.01.2015. a (XIX kd, tl 28-29). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 314059 05.12.2014. a (XI kd, tl 83) summas 15 660 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2610 eurot; arve nr 314058 07.12.2014. a (XIkd, tl 84) summas 24 384 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4064 eurot. Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 86 210,65 eurot, käibemaks 17242,13 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 16 560,45 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 681,68 eurot (XIX kd, tl 23). XXX OÜ viidatud arved on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“, kuid tegelikult Joy Grupp OÜ tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 6674 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. 2015. aasta jaanuarikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arveid kogusummas 31 488 eurot, sh käibemaks 20% 5248 eurot. OÜ Joy Grupp 2015. a jaanuarikuu käibedeklaratsioon esitati XXX töötava raamatupidaja poolt 19.02.2015. a (XIX kd, tl 30). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 215002 27.01.2015 (XI kd, tl 86) summas 8316 eurot, sh sisendkäibemaksuna 1386 eurot; arve nr 215001 27.01.2015. a (XI kd, tl 85) summas 23 172 eurot, sh sisendkäibemaksuna 3862 eurot. Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 127 029 eurot, käibemaks 25 405,80 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 12 294,33 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 13 111,47 eurot (XIX kd, tl 24). XXX OÜ viidatud arved on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“, kuid tegelikult Joy Grupp tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 5248 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. 2015.aasta veebruarikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arveid kogusummas 32 406 eurot, s.h. käibemaks 20% 5401 eurot. OÜ Joy Grupp 2015. a veebruarikuu käibedeklaratsioon esitati XXXX töötava raamatupidaja poolt 18.03.2015. a (XIX kd, tl 31). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 215027 16.02.2015. a (XI kd, tl 91 ) summas 9504 eurot, sh sisendkäibemaksuna 1584 eurot; arve nr 215026 16.02.2015. a (XI kd, tl 90) summas 21 714 eurot, sh sisendkäibemaksuna 3619 eurot; arve nr 215020 16.02.2015. a (XI kd, tl 89) summas 1188 eurot, sh sisendkäibemaksuna 198 eurot; Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 117300,32 eurot, käibemaks 23460,06 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 20358,84 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 3101,22 eurot (XIX kd, tl 24). XXX OÜ viidatud arved on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“, kuid tegelikult Joy Grupp OÜ tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 5401 euro
võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. 2015. aasta märtsikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arveid kogusummas 32 516 eurot, sh käibemaks 20% 6086 eurot. OÜ Joy Grupp 2015. a märtsikuu käibedeklaratsioon esitati XXX töötava raamatupidaja poolt 17.04.2015. a (XIX kd, tl 32). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 215047 18.02.2015. a (XI kd, tl 69) summas 6852 eurot, sh sisendkäibemaksuna 1142 eurot; arve nr 215045 18.02.2015. a (XI kd, tl 68) summas 9504 eurot, sh sisendkäibemaksuna 1584 eurot; arve nr 215044 18.02.2015. a (XI kd, tl 67) summas 20 160 eurot, sh sisendkäibemaksuna 3360 eurot; Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 87 945,62 eurot, käibemaks 17 589,12 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 15 215 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 2374,12 eurot (XIX kd, tl 24). XXX OÜ viidatud arved on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“, kuid tegelikult Joy Grupp OÜ tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 6086 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. 2015. aasta aprillikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arve kogusummas 432 000 eurot, sh käibemaks 20% 6564 eurot. OÜ Joy Grupp 2015. a aprillikuu käibedeklaratsioon esitati XXX töötava raamatupidaja poolt 19.05.2015. a (XIX kd, tl 33-34). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr 215048 18.02.2015. a summas 432 000 eurot, sh sisendkäibemaksuna 6564 eurot. See arve 215048 kuupäevaga 18.02.2015. a asub XI kd, tl 70, milles kaubana nimetatud „Tööjõurent vastavalt lepingule“, arve summa 432 000 eurot, sh käibemaks 72 000 eurot. Arvel märge: Palume tasuda arve Alke Finants OÜ arveldusarvele. Sellele arvele on tehtud käsikirjalisi märkmeid: kuupäev 01.04.2015. a, akt 15215013. Tööjõurendi üleandmise - vastuvõtmise akt nr 15215013 (XI kd, tl 75), üleandja XXX OÜ, vastuvõtja Joy Grupp OÜ, kauba nimetus: tööjõurent 01.04.201530.04.2015, hind 32 820,00, summa 32 820,00. Käibemaks 6564,00, kokku 39 384,00 eurot. Märge: akti summa tasumisega kinnitate vastuvõetud tööjõurendi koguse. Leheküljel 72 on arve nr 215061 kuupäevaga 18.02.2015. a kirjeldusega: kreedit arvele 215048, hind 292 180,00 eurot, summa - 292 180,00 eurot, käibemaks - 58 436,00 eurot, tasuda – 350 616,00 eurot. XI köites, lehekülg 50 on XXX OÜ arve nr 215065 27.05.2015. a Joy Grupp OÜ-le kirjeldusega: kreedit arvele 215048, hind - 42 000, summa - 42 000, kokku - 42 000, tasuda 42 000. Käibemaks 20% 0,00. Sellele arvele on käsitsi peale kirjutatud: XXX tagastas selle 27.05.2015 sulas! Sama köide, lehekülg 94 on XXX OÜ orderi kviitung 18.02.2015. a Joy Grupp OÜ-lt 42 000 euro saamise kohta arve nr 215048 alusel, allkirjastatud Teet Raatsini poolt. Leheküljel 96 on XXX OÜ kassa väljamineku order nr 26 27.05.2015. a, millega välja anda Joy Grupp OÜ-le arve nr 215065 alusel 2 000 eurot. õttis vastu: Joy Grupp OÜ J. L.. Selliselt on see arve tagasi krediteeritud summas 350616+42 000 eurot ja käibemaksudeklaratsioonis on arvet kajastatud akti 15215013 mahus ehk 39 384,00 eurot, sh käibemaks 20% 6564,00 eurot. Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 144 682,86 eurot, käibemaks 28 936,57 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 28 824,45 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 112,12 eurot (XIX kd, tl 24).
XXX OÜ viidatud arve on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“, kuid tegelikult Joy Grupp OÜ tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 6564 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. 2015. aasta maikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arve kogusummas 44 628 eurot, sh käibemaks 20% 7438 eurot. OÜ Joy Grupp 2015. a maikuu käibedeklaratsioon esitati XXX töötava raamatupidaja poolt 19.06.2015. a (XIX kd, tl 35). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr 215005 29.05.2015. a (XI kd, tl 52) summas 44 628 eurot, sh sisendkäibemaksuna 7438 eurot. Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 92 922,80 eurot, käibemaks 18 584,56 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 14 869,62 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 3714,94 eurot (XIX kd, tl 24). XXX OÜ viidatud arve on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule, akt nr 15215018“, kuid tegelikult Joy Grupp tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 7438 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. 2015. aasta juunikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arve kogusummas 34 950 eurot, sh käibemaks 20% 5825 eurot. OÜ Joy Grupp 2015. a juunikuu käibedeklaratsioon esitati XXX töötava raamatupidaja poolt 17.07.2015. a (XIX kd, tl 36-37). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr 215007 30.06.2015. a (XI kd, tl 56) summas 34 950 eurot, sh sisendkäibemaksuna 5825 eurot. Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 64 144,20 eurot, käibemaks 12 828,84 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 12 222,73 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 606,11 eurot (XIX kd, tl 24). XXX OÜ viidatud arve on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“, kuid tegelikult Joy Grupp OÜ tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 5825 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. 2015. aasta juulikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arve kogusummas 34 404 eurot, sh käibemaks 20% 5734 eurot. OÜ Joy Grupp 2015. a juulikuu käibedeklaratsioon esitati XXX töötava raamatupidaja poolt 13.08.2015. a (XIX kd, tl 38-39). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr 215014 31.07.2015. a (XI kd, tl 59) summas 34 404 eurot, sh sisendkäibemaksuna 5734 eurot. Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 64 490,63 eurot, käibemaks 12 898,13 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 12 818,73 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 79,40 eurot (XIX kd, tl 24).
XXX OÜ viidatud arve on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“, kuid tegelikult Joy Grupp OÜ tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 5734 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. 2015. aasta augustikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arve kogusummas 36 594 eurot, sh käibemaks 20% 6099eurot. OÜ Joy Grupp 2015. a augustikuu käibedeklaratsioon esitati XXX töötava raamatupidaja poolt 02.10.2015. a (XIX kd, tl 40). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr 215023 31.08.2015. a (XI kd, tl 64) summas 36 594 eurot, sh sisendkäibemaksuna 6099 eurot. Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 63 815,80 eurot, käibemaks 12 763,16 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 12 402,12 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 361,04 eurot (XIX kd, tl 24). XXX OÜ viidatud arve on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“, kuid tegelikult Joy Grupp OÜ tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 6099 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. 2015. aasta septembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arve kogusummas 36 870 eurot, sh käibemaks 20% 6145 eurot. OÜ Joy Grupp 2015. a septembrikuu käibedeklaratsioon esitati XXX töötava raamatupidaja poolt 27.10.2015. a (XIX kd, tl 41-42). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr 215039 29.09.2015. a (XI kd, tl 35) summas 36 870 eurot, sh sisendkäibemaksuna 6145 eurot. Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 61 768,60 eurot, käibemaks 12 353,72 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 12 416,42 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 207,30 eurot (XIX kd, tl 23). XXX OÜ viidatud arve on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“, kuid tegelikult Joy Grupp OÜ tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 6145 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. 2015. aasta oktoobrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arve kogusummas 35 484 eurot, sh käibemaks 20% 5914 eurot. OÜ Joy Grupp 2015. a oktoobrikuu käibedeklaratsioon esitati XXX töötava raamatupidaja poolt 18.11.2015. a (XIX kd, tl 43). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr 215049 29.10.2015. a (XI kd, tl 39) summas 35 484 eurot, sh sisendkäibemaksuna 5914 eurot. Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 43 605,73 eurot, käibemaks 8721,15 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 8548,56 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 172,59 eurot (XIX kd, tl 23).
XXX OÜ viidatud arve on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“, kuid tegelikult Joy Grupp tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 5914 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. 2015. aasta novembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arve kogusummas 36 930 eurot, sh käibemaks 20% 6155 eurot. OÜ Joy Grupp 2015. a novembrikuu käibedeklaratsioon esitati XXX töötava raamatupidaja poolt 21.12.2015. a (XIX kd, tl 44-45). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr 215057 09.11.2015. a (XI kd, tl 43) summas 36 930 eurot, sh sisendkäibemaksuna 6155 eurot. Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 95 904,53 eurot, käibemaks 19 180,91 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 19 019,15 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 161,76 eurot (XIX kd, tl 23). XXX OÜ viidatud arve on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“, kuid tegelikult Joy Grupp OÜ tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 6155 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. 2015. aasta detsembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arve kogusummas 30 324 eurot, sh käibemaks 20% 5054 eurot. OÜ Joy Grupp 2015. a detsembrikuu käibedeklaratsioon esitati XXX töötava raamatupidaja poolt 20.01.2016. a (XIXkd, tl 46). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr 215001 04.12.2015. a (XI kd, tl 48) summas 30 324 eurot, sh sisendkäibemaksuna 5054 eurot. Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 95 904,53 eurot, käibemaks 19 180,91 eurot, sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 19 019,15 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks 161,76 eurot (XIX kd, tl 23). XXX OÜ viidatud arve on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“, kuid tegelikult Joy Grupp OÜ tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 5054 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Kõik need andmed alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu kohta ja sellega käibemaksukohustuse vähendamise kohta on kajastatud ka maksuarvestuses (XVIII kd, tl 6267, lisa 2 tl 75) ja süüdistusakti tabelis p 16.6. Kokku on perioodil november 2014 .a - detsember 2015. a Joy Grupp OÜ näidanud oma käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu alusetult summas 84 519 eurot ja vähendanud selles ulatuses oma käibemaksukohustust. J. L. andis kohtus ütlusi (XXIV kd, tl 156-163) Joy Grupp OÜ raamatupidamist korraldas raamatupidamisbüroo, seda korraldas O. V. ja tema perekond. Tunnistaja andis ütlusi, et
raamatupidamisbüroo tegi kogu raamatupidamise, esitas deklaratsioonid. Selleks vajalikud arved saatis tunnistaja iga kuu raamatupidamisse või viis ise kohale. Ühel arvel suurt summat 360 000 eurot ei oleks ta tasuma hakanud. Tunnistaja usaldas ka raamatupidajat, raamatupidamisbüroo oli korralik J. L. ei kontrollinud ise deklaratsioonides esitatud andmeid üle. OÜ Joy Grupp käibedeklaratsioonidest (XIX kd, tl 25-46) nähtub, et november 2014. a kuni detsember 2015. a käibedeklaratsioonid on esitatud K. V. poolt. Joy Grupi eMaksuameti logidest (VI kd, tl 50-56, 64-65) nähtub, et Joy Grupp OÜ e-Maksuameti keskkonda on kasutanud kogu perioodi 03.11.2014. a - 19.11.2015. a. K. V.. Tunnistaja O. S. (endine D.) andis kohtuistungil 23.09.2021. a (XXV kd, tl 86-88)ütlusi, et ta töötas XXX 2011. a - 2015. a septembri alguseni. Tema ülemus oli ja tööülesandeid jagas O. V.. Raamatupidamisbürool oli palju kliente, kellele tunnistaja tegi raamatupidamist - arved, aastaaruanded, deklaratsioonid, palgaarvestus. K. V. andis tunnistajale oma paroolikaarti kasutada, et MTA-sse siseneda ja deklaratsioone esitada, tunnistajal ja ka teistel raamatupidajatel ei olnud õigust MTA-sse siseneda, aga deklaratsioone oli vaja esitada, siis K. andis oma kaardi. Samasisulisi ütlusi andis tunnistaja K. P. (XXV kd, tl 88-90), kes samuti töötas XXX. Kohus on teinud kindlaks, et tegelikult tööjõurenditeenust ei osutatud, sest Joy Grupis töötanud töötajad olidki Joy Grupi enda töötajad. Vormistatud tööjõurendilepingud ja esitatud arved tööjõurendi eest olid näilikud, millega sooviti varjata tegelikku olukorda – töösuhteid Joy Grupi ja tema enda töötajate vahel. Sellest sai aru ka J. L. ise, kuid ta viis raamatupidamisfirmasse tööjõurenditeenuse kohta esitatud arved, et need kajastataks käibedeklaratsioonis. Sellega kasutas J. L. ära raamatupidaja teadmatust sellest, et esitatud arved kajastavad näilikke tehinguid ja laskis raamatupidajal esitada käibedeklaratsioonides valeandmeid. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 järgi maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. KMS § 31 lg 1 järgi arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Selliselt deklareerides J. L. korraldamisel ja Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil sisendkäibemaksu hulgas XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ nimel väljastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavatel arvetel märgitud käibemaksu, esitas OÜ Joy Grupp läbi raamatupidaja K. V., keda valitseti J. L. poolt ülekaaluka teadmisega, interneti teel e-Maksuametis maksustamisperioodil november 2014. a - detsember 2015. a KMD-des valeandmeid kokku 84 519 euro ulatuses. Ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu tasumata jätmine. TuMS § 51 lg 2 p 3 järgi ettevõtlusega mitteseotud kulu lõige 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument; TuMS § 51 lg 1 järgi residendist äriühing maksab tulumaksu
ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt tulumaksuseaduse §-dele 48-50. TuMS § 52 lg 1 järgi oli AS-il Turvamaailm ja Delta Security OÜ-l kohustus kinni pidada ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu, välja arvatud juhul, kui nendelt väljamaksetelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48–51. TuMS § 4 lg 1 p 1 järgi (perioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a kehtinud redaktsioon) on tulumaksumäär aastal 2014. a 21% ja alates 2015.a 20%. Sama paragrahvi lõige 11 näeb ette arvutusmetoodika aastaks 2014. a (p 1) ja alates aastast 2015. a 20% (p 2). TuMS § 54 lg 2 näeb ette kohustuse esitada maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioon ja sama sätte lõige 4 kohustuse tasuda maksmisele kuuluv tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks. Tulumaksu deklareerimine ja tasumine pidi seega toimuma 2014. aasta eest 10.jaanuariks 2015.a ja 2015. aasta eest 10.jaanuariks 2016. a. Raamatupidamise seaduse (RMS) § 4 p- de 1, 2, 3, 5 järgi peab raamatupidamiskohustuslane korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, objektiivse, elulise ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemustest ja rahavoogudest, dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid, kirjendama algdokumente või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamises ja säilitama raamatupidamise dokumente. Raamatupidamises tuleb üldjuhul lähtuda tekkepõhisest arvestusest (RMS § 5 lg 3), kajastada majandustehinguid vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud (RMS § 5 lg 2). RMS § 7 lg-te 1, 2 kohaselt raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Algdokument peab sisaldama majandustehingu toimumise kohta vähemalt järgmisi andmeid: 1) toimumisaeg; 2) majandusliku sisu kirjeldus, 3) arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa. AS Turvamaailm, OÜ Delta Security ja OÜ Joy Grupp tasusid neile esitatud näiliku tööjõurenditeenuse ja muude näilike teenuste arvete alusel arve sellel näidatud äriühingu kontole. AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security Perioodil november 2014. a kuni veebruar 2015. a tasus AS Turvamaailm talle esitatud arveid näilise tööjõurendi eest XXX OÜ a/a nr EE6017000017003564811 kokku summas 196 833,60 eurot (vaatlusprotokoll, V kd, tl 1-36 p 4.3, tl 70 CD-l, lisa 3). 2015. a märtsis tasus AS Turvamaailm talle esitatud XXX OÜ arved näilise tööjõurendi teenuste eest XXX OÜ a/a nr EE591700017003670462 j a EE161700017003692770 kokku summas 47 830,00 eurot (vaatlusprotokoll, V kd, tl 1-36 p 4.4, tl 70 CD-l, lisa 3). Perioodil 2015. a märtsi lõpust kuni mai 2015. a tasus AS Turvamaailm talle esitatud XXX OÜ arveid näilise tööjõurendi eest OÜ Alke Finants a/a nr EE161700017003692770 kokku summas 80 770,80 eurot (vaatlusprotokoll, V kd, tl 1-36 p 4.5, tl 70 CD-l, lisa 3).
Perioodil 2015. a september kuni detsember 2015. a tasus AS Turvamaailm talle esitatud XXX OÜ arveid näilise tööjõurendi eest OÜ XXX a/a nr EE511700017003528598 kokku summas 283 890,82 eurot (vaatlusprotokoll, V kd, tl 1-36 p 4.6, tl 70 CD-l, lisa 3). OÜ XXX kontolt tehti AS Turvamaailm raamatupidaja K. K. poolt perioodil septemberdetsember 2015. a ülekanded OÜ XXX a/a nr EE802200221062816587 summas 360 854,01 eurot. See summa sisaldab ka muid makseid, millel ei ole puutumust käesoleva asjaga. Samuti on sel perioodil tehtud XXX OÜ kontolt tehtud maksed OÜ Alke Finants kontole (vaatlusprotokoll, V kd, tl 1-36 p 4.8.11-4.8.14, tl 70 CD-l, lisa 3). Perioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a on AS Turvamaailm teinud kandeid XXX OÜ, XXX OÜ, Alke Finants OÜ ja XXX OÜ arvelduskontodele 609 325,22 euro ulatuses (V kd, tl 1-36 p 4.2.4, tl 70 CD-l, lisa 2). Sellest summast on tehtud AS Turvamaailm töötajatele töötasu väljamaksed perioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a summas 422 177 eurot. Järelejäänud summa 187 208 eurot (609 325-422 117) on kantud AS XXX kontole (V kd, tl.1-36, tabel 4.2.3, 4.5), kust see on sularahas välja võetud. Perioodil november 2014. a kuni veebruar 2015. a tasus OÜ Delta Security talle esitatud arveid näilise tööjõurendi eest XXX OÜ a/a nr EE6017000017003564811 kokku summas 227 740,80 eurot (vaatlusprotokoll, V kd, 1-36 p 4.3, tl 70 CD-l, lisa 3). 2015. a märtsis tasus OÜ Delta Security talle esitatud XXX OÜ arved näilise tööjõurendi jm teenuste eest XXX OÜ a/a nr EE591700017003670462 ja EE161700017003692770 kokku summas 12 500 eurot (vaatlusprotokoll, V kd, tl 1-36 p 4.4, tl 70 CD-l, lisa 3). Perioodil 2015. a märtsi lõpust kuni mai 2015. a tasus OÜ Delta Security talle esitatud XXX OÜ arveid näilise tööjõurendi eest OÜ Alke Finants a/a nr EE161700017003692770 kokku summas 72 495,20 eurot (vaatlusprotokoll, V kd, tl 1-36 p 4.5, tl 70 CD-l, lisa 3). Perioodil 2015. a september kuni detsember 2015. a tasus OÜ Delta Security talle esitatud XXX OÜ arveid näilise tööjõurendi eest OÜ XXX a/a nr EE511700017003528598 kokku summas 215 368 eurot (vaatlusprotokoll, V kd, tl 1-36 p 4.6, tl 70 CD-l, lisa 3). OÜ XXX kontolt tehti OÜ Delta Security raamatupidaja K. K. poolt perioodil septemberdetsember 2015. a ülekanded OÜ XXX a/a nr EE802200221062816587 summas 360 854,01 eurot. See summa sisaldab ka muid makseid, millel ei ole puutumust käesoleva asjaga. Samuti on sel perioodil tehtud XXX OÜ kontolt tehtud maksed OÜ Alke Finants kontole (vaatlusprotokoll, V kd, tl 1-36 p 4.8.11-4.8.14, tl 70 CD-l, lisa 3). Perioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a on OÜ Delta Security teinud kandeid XXX OÜ, XXX OÜ, Alke Finants OÜ ja XXX OÜ arvelduskontodele 528104,02 euro ulatuses (V kd, tl 1-36 p 4.2.4, tl 70 CD-l, lisa 2). Sellest summast on tehtud OÜ Delta Security töötajatele töötasu väljamaksed perioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a summas 117834,31 eurot. Järelejäänud summa 410 269,71 eurot (528 104,02-117 834,31) on kantud läbi Alke Finants OÜ AS XXX kontole (V kd, tl.1-36, tabel 4.2.3., 4.2.7, 4.5), kust see on sularahas välja võetud. Sularaha väljavõtmised on toimunud järgmiselt November-detsember 2014. a on XXX AS kaudu sularaha välja võetud S. V. poolt. Jaanuar-detsember 2015. a on XXX AS kaudu sularaha välja võetud S. V., O. V., Teet Raatsini ja Ahto Kiili poolt. (vaatlusprotokoll 01.03.2016. a, V kd, tl 71-113, tabel 4.2.2, 4.5).
XXX AS osutas Alke Finants OÜ-le, XXX OÜ-le ja XXX OÜ-le makseteenuseid XXX AS makseagendina (V kd, tl 132-137), Teet Raatsin esindas suhtlemisel XXX AS-ga Alke Finants OÜ-d, XXX OÜ-d, XXX OÜ-d. O. V. esindas Alke Finants OÜ-d ja XXX OÜ-d, S. V. esindas Alke Finants OÜ-d, XXX OÜ-d, XXX OÜ-d ja Ahto Kiil esindas Alke Finants OÜ-d ja XXX OÜ-d. Ahto Kiili poolt on sõlmitud 04.03.2015. a kliendileping XXX AS-ga (V kd, tl 134). Kliendilepingu kohaselt on Alke Finants OÜ põhitegevusala tööjõurendi vahendamine, lepingupartnerid on Turvamaailm AS ja Delta Security OÜ. Volitatud isikud S. V. ja O. V.. Alke Finants OÜ kliendileping XX AS-ga 05.08.2015. a (XIII kd, tl 219-220), mille kohaselt Alke Finants OÜ volitatud isik on Teet Raatsin. 05.08.2015. a on sõlmitud ka XXX AS-ga kliendilepingu lisa (V kd, tl 142-144) Teet Raatsinile volituse andmise kohta Alke Finants OÜ esindajana. Teet Raatsini poolt 06.03.2015. a sõlmitud kliendileping XXX AS-ga (XIII kd, tl 223-224), mille kohaselt on äriühingu põhitegevusala tööjõurendi vahendamine, lepingupartnerid Turvamaailm AS, Delta Security OÜ, volitatud isikud O. V., S. V.. Ahto Kiili poolt sõlmitud kliendileping XXX AS-ga 14.01.2015. a (XIII kd, tl 225-226), mille kohaselt äriühingu põhitegevusala tööjõurendi vahendus, lepingupartnerid Turvamaailm AS ja OÜ Delta Security. Volitatud isikud S. V. ja O. V.. Kõigi viidatud kliendilepingute järgi on XXX-ga ärisuhte loomise eesmärk sularaha väljavõtt. Sularaha väljavõtt kuupäevade, asukohtade, äriühingute ja isikute kaupa XXX AS vastuskirjas (V kd, tl 115-126 ja tl 138-141). Kohtule esitatud tõendite hulgas ei ole Turvamaailm AS raamatupidamisdokumente, millest nähtuks AS-st XXX välja võetud sularaha kasutamine ettevõtluses. Tunnistaja K. K. sõnul arveldamiseks äriühingutes sularaha ei kasutatud, see toimus internetipanga kaudu ja kontoris ka mingit sularahakassat ei olnud (ütlused kohtuistungil 25.08.2021 XXIV kd, tl.130 ja pöördel). Raamatupidamises oli sularahakajastusi, tunnistaja nägi sularaha liikumise dokumente ja kõik oli alati tõestatud. Kohtule esitatud tõendite hulgas ei ole sularaha sissetulekuordereid ega muid sularaha kasutamise algdokumente AS Turvamaailm raamatupidamisdokumentide hulgas. Kui neid oleks, tulnuks need võistlevas kohtumenetluses esitada kaitsjate poolt. Seda ei ole tehtud. Seega tuleb lugeda, et (AS Turvamaailm) väljavõetud sularaha 187 208 eurot näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses ehk need on väljamaksed, mille kohta puudub raamatupidamise seaduses ettenähtud nõuetele vastav algdokument. AS-l Turvamaailm oli kohustus deklareerida tulumaksu summalt 187 208 eurot kogusummas 47 145 eurot. Vastavalt sularaha väljavõtmise ajale tulnuks tulumaksu deklareerida aastal 2014 summas 5778,95 eurot ja aastal 2015 summas 41 367,05 eurot. Deklareerimisele ja tasumisele kuuluv tulumaks aastal 2014 on 5778,95 eurot (21 739,87x21/79) ja 2015. a 41 367,05 eurot (165 468,21x20/80). AS Turvamaailm oli kohustatud detsembris 2014. a kinni pidama tulumaksu XXX OÜ pangakontole tehtud väljamaksetelt, esitama 10.jaanuariks 2015. a MTA-le deklaratsiooni vorm TSD ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole. AS Turvamaailm oli kohustatud detsembris 2015. a kinni pidama tulumaksu XXX OÜ, XXX OÜ, Alke Finants OÜ ja XXX OÜ pangakontole tehtud väljamaksetelt, esitama 10.jaanuariks 2016. a MTA-le deklaratsiooni vorm TSD ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole.
Jaanus Kukebal AS Turvamaailm huvides ja Teet Raatsini ning Ahto Kiili kaasaaitamisel on rikkunud TuMS § 51 lg 1, § 51 lg 2 p 2, 3, § 54 lg 2, 4 sätteid, jättes deklareerimata 2014. a detsembris ja 2015. a detsembris tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku summas 47 145 eurot. Kohtule esitatud tõendite hulgas ei ole ka OÜ Delta Security raamatupidamisdokumente, millest nähtuks sularaha kasutamine ettevõtluses. Tunnistaja K. K. sõnul sularaha ei kasutatud. Ka ei kajastu sularaha sissetulekuordereid ega muid sularaha kasutamise algdokumente OÜ Delta Security raamatupidamisdokumentide hulgas. Kui neid oleks, tulnuks need võistlevas kohtumenetluses esitada kaitsjate poolt. Seda ei ole tehtud. OÜ Delta Security väljavõetud sularaha 410 269,71 eurot näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses ehk need on väljamaksed, mille kohta puudub raamatupidamise seaduses ettenähtud nõuetele vastav algdokument. OÜ-l Delta Security oli kohustus deklareerida tulumaksu summalt 410 269,71 eurot kogusummas 104 385,22 eurot. Vastavalt sularaha väljavõtmise ajale tulnuks tulumaksu deklareerida 2014. aastal 30 539,02 eurot ja 2015. aastal 73 846,20 eurot. Deklareerimisele ja tasumisele kuuluv tulumaks aastal 2014 on 30 539,02 eurot (114 884,90x21/79) ja 2015. a eurot 73 846,20 eurot (295 384,81x20/80). OÜ Delta Security oli kohustatud detsembris 2014. a kinni pidama tulumaksu XXX OÜ pangakontole tehtud väljamaksetelt, esitama 10.jaanuariks 2015. a MTA-le deklaratsiooni vorm TSD ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole. OÜ Delta Security oli kohustatud detsembris 2015. a kinni pidama tulumaksu XXX OÜ, XXX OÜ, Alke Finants OÜ ja XXX OÜ pangakontole tehtud väljamaksetelt, esitama 10.jaanuariks 2016. a MTA-le deklaratsiooni vorm TSD ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole. OÜ Joy Grupp Perioodil november 2014. a kuni jaanuar 2015. a tasus Joy Grupp OÜ talle esitatud arveid näilise tööjõurendi eest XXX OÜ a/a nr EE6017000017003564811 kokku summas 77 136 eurot. (vaatlusprotokoll, V kd, tl 1-36 p 4.3., tl 70 CD-l, lisa 3). Perioodil 2015. a jaanuar kuni märts tasus OÜ Joy Grupp talle esitatud XXX OÜ arved näilise tööjõurendi teenuste eest XXX OÜ a/a nr EE591700017003670462 ja EE161700017003692770 kokku summas 93 558 eurot (vaatlusprotokoll, V kd, tl 1-36 p 4.4, 4.5, tl 70 CD-l, lisa 3). Perioodil 2015. a märtsi lõpust kuni detsembrini tasus OÜ Joy Grupp talle esitatud Alke Finants OÜ arveid näilise tööjõurendi eest OÜ Alke Finants a/a nr EE161700017003692770 kokku summas 306 096 eurot (vaatlusprotokoll, V kd, tl 1-36 p 4.5, tl 70 CD-l, lisa 3). Perioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a on OÜ Joy Grupp teinud kandeid XXX OÜ, XXX OÜ, Alke Finants OÜ arvelduskontodele 476790 euro ulatuses (V kd, tl 1-36 p 4.2.4, tl 70 CD-l, lisa 2). OÜ Joy Grupp on perioodil 2014. a november kuni 2105. a detsember teinud oma arvelduskontolt ülekandeid OÜ XXX, OÜ XXX ja OÜ Alke Finants arvelduskontodele kokk summas 476 790 eurot, sh 2014. a 61 476 eurot ja 2015. a 415 314 eurot. Sellest summast on tehtud OÜ Joy Grupp töötajatele töötasu väljamaksed summas 189 180,24 eurot, sh 2014. a 26 847,55 eurot ja 2015. a 162 332,69 eurot. Ülejäänud summa 289 609,76 eurot (476 790189 180,24) on läbi AS XXX sularahas (V kd, tl.1-36, tabel 4.2.3., 4.5 välja võetud.
Kohtule esitatud tõendite hulgas ei ole ka OÜ Joy Grupp raamatupidamisdokumente, millest nähtuks sularaha kasutamine ettevõtluses, välja arvatud sularaha kasutamine töötajatele öötasu väljamaketeks 17664,67 euro ulatuses. Ka ei kajastu sularaha sissetulekuordereid ega muid sularaha kasutamise algdokumente OÜ Joy Grupp raamatupidamisdokumentide hulgas. Kui neid oleks, tulnuks need võistlevas kohtumenetluses esitada kaitsjate poolt. Seda ei ole tehtud. OÜ Joy Grupp väljavõetud sularaha 289 609,76 eurot näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses ehk need on väljamaksed, mille kohta puudub raamatupidamise seaduses ettenähtud nõuetele vastav algdokument. OÜ-l Joy Grupp oli kohustus deklareerida tulumaksu summalt 289 609,76 eurot kogusummas 72 450,36 eurot. Vastavalt sularaha väljavõtmise ajale tulnuks tulumaksu deklareerida 2014. aastal 9205,03 eurot ja 2015. aastal 63 245,33 eurot. Deklareerimisele ja tasumisele kuuluv tulumaks aastal 2014 on 9205,03 eurot (34 628,45x21/79) ja 2015. a eurot 63 245,33 eurot (252 981,31x20/80). OÜ Joy Grupp oli kohustatud detsembris 2014. a kinni pidama tulumaksu XXX OÜ pangakontole tehtud väljamaksetelt, esitama 10.jaanuariks 2015. a MTA-le deklaratsiooni vorm TSD ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole. OÜ Joy Grupp oli kohustatud detsembris 2015. a kinni pidama tulumaksu XXX OÜ, XXX OÜ ja Alke Finants OÜ pangakontole tehtud väljamaksetelt, esitama 10.jaanuariks 2016. a MTA-le deklaratsiooni vorm TSD ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole. J. L. OÜ Joy Grupp huvidesTeet Raatsini ning Ahto Kiili kaasaaitamisel on rikkunud TuMS § 51 lg 1, § 51 lg 2 p 2, 3, § 54 lg 2, 4 sätteid, jättes deklareerimata 2014. a detsembris ja 2015. a detsembris tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku summas 72450,36 eurot. AS Turvamaailm jättis maksustamisperioodidel 2014. a november kuni 2015. a detsember kohta maksuhaldurile maksudena deklareerimata ja tasumata 452 608 eurot, mille hulka kuuluvad järgmised maksusummad: tulumaks töötajatele tehtud väljamaksetelt 88 358,06 eurot ja sotsiaalmaks 170 772,84 eurot, käibemaks 143 497,37 eurot, tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 47 145 eurot. Maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega varjati maksu- ja kinnipidamiskohustust enam kui eriti suurele kahjule (KarS § 12 1 p 3 järgi enam kui 400 000 eurot) vastava summa võrra, on kvalifitseeritav KarS § 389 1 lg 2 järgi kuriteona. Sellega pani Jaanus Kukebal toime KarS § 389 1 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o maksuhaldurile valeandmete esitamise maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati AS Turvamaailma maksu- ja kinnipidamiskohustust eriti suurele kahjule vastava summa võrra ning mille tulemusena jäi maksudena laekumata 452 608 eurot. OÜ Delta Security jättis maksustamisperioodidel 2014. a november kuni 2015. a detsember kohta maksuhaldurile maksudena deklareerimata ja tasumata 253 087,07 eurot, mille hulka kuuluvad järgmised maksusummad: tulumaks töötajatele tehtud väljamaksetelt 25 432,97 eurot ja sotsiaalmaks 48 106,59 eurot, käibemaks 75 162,29 eurot, tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 104 385,22 eurot. Maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega varjati maksu- ja kinnipidamiskohustust enam kui suurele kahjule (KarS § 12 1 p 2 järgi enam kui 40 000 eurot) vastava summa võrra, on kvalifitseeritav KarS § 389 1 lg.1 järgi kuriteona.
Sellega pani Jaanus Kukebal toime KarS § 389 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o maksuhaldurile valeandmete esitamise maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati OÜ Delta Security maksu- ja kinnipidamiskohustust eriti suurele kahjule vastava summa võrra ning mille tulemusena jäi maksudena laekumata 253 087,07 eurot. Jaanus Kukebal on käsitatav süütegudes täideviijana. Äriühingud AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security olid Jaanus Kukebali teadmisel ja tahtel lülid näilikus tööjõurendi skeemis, milles esitati tegelikkusele mittevastavaid arveid. Valeandmeid sisaldavad maksudeklaratsioonid esitas raamatupidaja K. K., kes oli valitsetud Jaanus Kukebali poolt, kellele K. K. allus, ülekaaluka teadmisega. Seega pani Teet Raatsin toime KarS § 389 1 lg 1, lg 2, lg 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kaasaaitamise maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati AS Turvamaailm maksu- ja kinnipidamiskohustust eriti suurele kahjule vastava summa võrra 452 608 eurot ning OÜ Delta Security maksu- ja kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava summa võrra 253 087,07 eurot. Seega pani Teet Raatsin toime KarS § 389 1 lg 1, lg 2, lg 3 - § 22 lg.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kaasaaitamise maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati OÜ Joy Grupp maksu- ja kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava summa võrra, s.o 275 213,88 eurot. Seega pani Ahto Kiil toime KarS § 389 1 lg 1, lg 2, lg 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kaasaaitamise maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati AS Turvamaailm maksu- ja kinnipidamiskohustust eriti suurele kahjule vastava summa võrra 452 608 eurot ning OÜ Delta Security maksu- ja kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava summa võrra 253 087,07 eurot. Seega pani Ahto Kiil toime KarS § 389 1 lg 1, lg 2, lg 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kaasaaitamise maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati OÜ Joy Grupp maksu- ja kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava summa võrra, s.o 275 213,88 eurot. Riigikohus on selgitanud, et süüdistuses peavad kajastuma kõik karistusseaduse muutumisest tingitud muudatused teo kvalifikatsioonis alates teo toimepanemisest kuni kohtuliku arutamise lõpuni ja seda sõltumata asjaolust, millise karistusseaduse redaktsiooni järgi isiku tegu tuleb lõpuks kvalifitseerida. See nõue kehtib ka olukorras, kus isikut süüdistatakse jätkuvas kuriteos, mille osateod jäävad karistusseaduse erinevate redaktsioonide kehtivusaega. Sellisel juhul tuleb isiku käitumine tervikuna kvalifitseerida küll viimase osateo toimepanemise ajal kehtinud karistusseaduse järgi, kuid samas on süüdistuses vaja ära näidata ka normid, mille järgi olid karistatavad need osateod, mis pandi toime enne tervikteo kvalifitseerimise aluseks oleva karistusseaduse redaktsiooni jõustumist (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-97-06). Süüdistuse kohaselt on süüdistatavatele etteheidetavad teod pandud toime alates vähemalt 2014. a novembrist, s.o enne 01.01.2015. a ning teod vastavad toimepanemise ajal kehtinud §-le 3891. Süüdistuses kirjeldatud 2014. a tegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 389 1 lg 2 tunnistas karistatavaks maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil või kinnipidamiskohustuse rikkumise, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult 320 000 eurot või enam. 1. jaanuarist
2015. a jõus oleva KarS § 3891 lg 2 redaktsiooni kohaselt on karistatav maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet eriti suurele kahjule vastava summa võrra. Süüdimõistmiseks KarS § 389 1 lg 1 järgi oleks tulenevalt 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 121 p-le 2 alust, kui maksudena jäi laekuma enam kui 40 000 eurot. Tuvastatud näilikus tööjõurendiskeemis olid kõik osalised- nii täideviija kui kaasaaitajadteadlikud skeemi olemasolust ja toimimisest alates skeemi (ahela) algusest kuni lõpuni välja, st iga ahela lüli (osaleja) teadis, kuidas tegutseb järgmine lüli ja kuhu see ahel lõpuks välja viib. 2015. a aprillikuus kui näiliku tööjõurendiskeemi osaliste vahel koostöö katkes viisil, et renditöötajateks vormistatud töölistele töötasu välja ei makstud ja AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security vormistasid need töötajad enda töötajateks, hakati skeemiosaliste vahel tegema pingutusi koostöö jätkamiseks. Jaanus Kukebal selgitas selle kohta, et „mina ei tahtnud mingil juhul ega kutsunud esile renditöö lõpetamist“ (XXVIII kd, tl 69). 16.06.2015. a kell 15.14 ja 184.0 (III kd, tl 57-58) arutavad T. Raatsin ja R. P., kuidas korraldada kokkusaamist K. (...ei usu, et Jaanus oskab seda asja mõistlikult ära lahendada, ...tal on keegi tankist seal...et saaks K. kokku, lihtsalt räägiks). 06.07.2015. a kell 12.15 (III kd, tl70) telefonikõnes T. Raatsiniga teatab R. P. „positiivne uudis, K. helistas ja on huvitatud koostööst..“. 02.07.2015. a toimus kohtumine Teet Raatsini, R. P. ja K. T. vahel Tallinnas söögikohas Tartu mnt 44 (IV kd, tl 166), kohtumine kestis kell 14.40-16.12. Need elistamised kinnitavad K. T. ütlusi kohtuistungil 23.08.2021. a selle kohta, et kohtumistel lepiti kokku muudatused senises tööjõurendi korralduses. Selline eeltegevus on päädis uute töölepingute sõlmimisega XXX OÜ ja töötajate vahel 2015. a augusti alguses, peamiselt alates 14.08.2015. a (vaatlusprotokoll 13.02.2017. a, XV kd, tl 1-8, vaatlusprotokoll 14.02.2017. a, XV kd, tl 9-15), töölepingud (tl 16-202, 204-251). Sellisena on tööjõurendi skeem toiminud ja selles osalejate Jaanus Kukebali, Teet Raatsini, Ahto Kiili, aga ka teiste seotud isikute K. T. ja R. P. tahe selles osaleda püsinud kogu süüdistuses märgitud perioodil novembrist 2014. a kuni detsembrini 2015. a. Valeandmeid on esitatud maksudeklaratsioonides perioodi jooksul, mis hõlmab 14 järjestikust kalendrikuud, kusjuures AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security puhul on see toimunud samade äriühingute ja isikute osalusel ja samas ahelas (Teet Raatsin ja R. P. omavahelistes kõnedes kasutavad sõna „süsteem“). OÜ Joy Grupp puhul on näilik tööjõurendiskeem toiminud katkematult 14 kuu jooksul. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-47-07 p 28 öelnud: Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Näiliku tööjõurendi skeem tekkis selles osalejate teadliku ja eesmärgipärase tegevuse tulemusena. Sellise ahela tekkimine ei olnud iseeneslik ega juhuslik, vaid selles osalevate äriühingutega (AS Turvamaailm, OÜ Delta Security, OÜ Joy Grupp, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, Alke Finants OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ) seotud isikute poolt teadlikult korraldatud. Selises ahelas oli igal osaleval äriühingul tema esindaja kaudu oma roll ja ahel toimis eesmärgi nimel, milleks ta oli moodustatud, ilma et ükski osalejatest pidanuks tegema toiminguid, mis eraldi võetuna ja välisel vaatlusel paistnuks ebaseaduslikuna. See oli kavatsetud tegevus seatud eesmärgi nimel. Äriühingud, mille nimel tegutsesid Jaanus Kukebal (AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security) ja J. L. (OÜ Joy Grupp), tõid ahelasse raha sisse, Teet Raatsin ja Ahto Kiil ahela lülideks olevate äriühingute nimel tegutsesid eesmärgil sissetoodud rahast üks osa osalejate isikliku kasu huvides välja viia. Jaanus Kukebali huvi oli maksueelise saamine tema juhitud äriühingutele maksukohustustest vabanemise kaudu.
Maksukuritegu on Jaanus Kukebali, Teet Raatsini ja Ahto Kiili poolt toime pandud kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses. XX Karistused KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 3891 lg 1 sätestab sanktsioonina rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Sama sätte lõige 2 sätestab sanktsioonina ühe- kuni seitsmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (Riigikohtu 12.12.2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 3-1-1-76-12, p 7). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Oluline on karistuste mõistmisel käesoleval juhul arvestada, et kuriteod pandi toime aastatel 2014-2015 ning viimasest osateost on möödunud rohkem kui 8 aastat. Samas ei ole möödunud mõistlik menetlusaeg, nagu seda on kohus leidnud käesolevas otsuses eelpool. Tallinna Ringkonnakohus on 27.02.2019. a majanduskuriteo kohtuasjas 1-17-4798 (p 27) märkinud, et majanduskuriteod, mida pannakse toime suure varalise kasu teenimise lootuses, on niisugused, mille puhul toimepanija reaalseks mõjutamiseks, aga samuti üldpreventiivsete kaalutluste reaalseks rakendamiseks on vajalik mõistetud karistus vähemalt osaliseltki reaalselt täitmisele pöörata. Kahtlemata oleks eelistatud, kui karistus järgneks teole võimalikult väikse ajalise distantsiga, aga see pole ainus ega kaalukaim kriteerium, otsustamaks, kas mõistetavat karistust (osaliselt) reaalselt täitmisele pöörata. Süüdistatava Jaanus Kukebali süüd tuleb pidada suureks. Süüdistatav esitas valeandmeid kahe enda juhitud äriühingu maksudeklaratsioonides ning kokku jäi tema tegevuse tulemusel laekumata makse üle 700 000 euro, seega maksukahju tekitas ta eriti suures ulatuses. Süüd suurendab ka see, et valeandmeid esitati erinevat liiki maksude kohta. Vaatamata sellele, et tema juhitud äriühingu suhtes viidi samal ajal läbi kontrollmenetlust ning saades signaali, et Maksu-ja Tolliamet ei pea saadud teenust tõeliseks, jätkas ta siiski kuriteo toimepanemist ning astus hoopiski samme selles suunas, et tema ning teiste skeemis osalejate tegevus oleks veel varjatum, veelgi paremini kaetud nö juriidiliselt korrektsete dokumentidega. Nii Jaanus Kukebali kui teiste osalejate selge eesmärk oli seda maksupettuse
skeemi kasutada võimalikult pikalt ja võimalikult suures mahus, hoolimata vähimalgi määral sellest, kui suure maksukahju nad tekitavad riigile. See näitab tema ükskõikset suhtumist õiguskorda. Aja jooksul hakkas Jaanus Kukebal ka ise kuriteoskeemi toimimisse järjest enam panustama ning soovides sellest osa saada mitte enam üksnes kasutajana vaid ka skeemis näiliku teenuse pakkujana. Tema tegevus oli suunatud sellele, et varjata võimalikult suures mahus enda juhitud äriühingute maksukohustust. Lisaks sellele, et Jaanus Kukebal tekitas riigile eriti suure maksukahju, kahjustas ta sellise tegevusega ka oma töötajate huve, kellel tekkisid probleemid palga ja toetuste kättesaamisega. Jaanus Kukebali tegevuses ei ole tuvastatud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Nõustuda saab, et Jaanus Kukebal üritas kohtus ütlusi andes veeretada süüd äriühingute juhatuse liikmetele, kes kogutud tõendite kohaselt tegutsesid aga tema tegeliku kontrolli ja võimu all. Selleks, et mõjutada süüdistatavat Jaanus Kukebali edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, asub kohus seisukohale, et Jaanus Kukebali ei ole võimalik karistada leebema karistusega kui vangistusega. Arvestades kuriteo raskust ja asjaolusid ning seaduses ettenähtud sanktsiooni, puuduvad alused rahalise karistuse kohaldamiseks. Kohus arvestab Jaanus Kukebali iseloomustavaid andmeid, et ta on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tal on kindel elukoht ning omab oma tegevusvaldkonnas üsna pikka töötamise kogemust. Arvestada tuleb ka Jaanus Kukebali rolli kuriteo toimepanemisel – tema juhitavate äriühingute kaudu tuli näiliku tööjõurendi skeemi raha sisse, mis tagas pettuslikus tööjõurendiäris võimalikult suured käibed ja seoses sellega ka väga suurtes summades valeandmetega maksudeklaratsioonide esitamise ning tagastusnõude suurendamise, mille tulemusel tekkis Eesti Vabariigile kahju. Jaanus Kukebali panuse läbi sai võimalikuks maksukuriteo eriti suures ulatuses toimepanemine. Toimepandud maksukuriteos esitatud valeandmetega kaasnenud tagastusnõude suurus ületab sanktsioonis näidatud tagastusnõude suurust olulisel määral. Arvestada tuleb ka Jaanus Kukebali suhtumist tema poolt toimepandud tegudesse, kuni kohtumenetluse lõpuni on puudunud J.Kukebalil arusaam toimepandud tegude ebaseaduslikkusest. Jaanus Kukebali panus oli väga oluline, tänu temale osutus võimalikuks mastaapne ja pikaajaline riigi fiskaalhuvisid reaalselt kahjustav maksupettuse skeem, mistõttu on tema mõjutamiseks vajalik vangistus. Kohus on seisukohal, et mõistetav vangistus tuleb osaliselt täitmisele pöörata. Võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja Jaanus Kukebali isikut, leiab kohus, et Jaanus Kukebali puhul on kogu karistuse ärakandmine ebaotstarbekas. Praegusel juhul on jätkuva maksukuriteo viimasest osateost möödunud enam kui 8 aastat ning selle aja vältel ei ole kohtule teadaolevalt tuvastatud Jaanus Kukebali poolt uute kuritegude toimepanemist. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et Jaanus Kukebali vastu on esitatud avalik-õiguslik nõue, mida tal tuleb täitma hakata. Siiski on kohtul olnud võimalik sedastada, et Jaanus Kukebal suudab oma äritegevust korraldada ja ebaseaduslikust tegevusest loobuda, mis ilmnes selgelt 2015.a kevad-suveperioodil, kui koostöö katkemisel korraldas Jaanus Kukebal oma äritegevuse seaduslikul viisil- vormistades töötajad tööle oma äriühingutesse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Jaanus Kukebalist lähtuvat ohtlikkust on võimalik maandada nn šokivangistusega, mille kestus võib olla lühiajaline. Ülejäänud Jaanus Kukebalile mõistetavat vangistust on võimalik jätta tingimuslikult täitmisele pööramata.
Kohus, arvestades kõiki karistust mõjutavaid asjaolusid, on seisukohal, et kohane ja kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega on karistada Jaanus Kukebali vangistusega, mille pikkuseks on 4 aastat. KarS § 73 lg 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt reaalselt ärakandmisele 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel ülejäänud karistuse osa, s.o 3 aastat 8 kuud vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Jaanus Kukebal ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Jaanus Kukebali karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.02-18.02.2016. a, s.o 3 päeva, ning lugeda koheselt lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud 27 päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel edastab kohus Jaanus Kukebalile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse Jaanus Kukebal peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 29.02.2024. a. Süüdistatava Teet Raatsini süü kuritegude toimepanemisel on olnud samuti suur. Teet Raatsinil oli keskne roll selles, et kuriteo toimepanemine süüdistuses kirjeldatud kujul oleks üldse võimalik. Tema teopanus selles, et toime pandi maksukuritegusid eriti suures ulatuses, oli väga oluline ja määrav. Teet Raatsini kaasabil tekitati maksukahju 975 000 eurot, mis on tuvastatud käesoleva kriminaalasja raames. Teet Raatsini süü suurust iseloomustab see, et vaatamata Maksu-ja Tolliameti pidevatele kontrollidele ja selle läbi saadetud signaalidele, et tema tegevus ei ole õiguspärane ja seaduslik, jätkas ta oma ebaseadusliku tegevusega. Mitte ainult ei jätkanud, vaid tegi tõsiseid jõupingutusi selleks, et toime pandava kuriteo ulatust veelgi laiendada ja saada seeläbi veelgi suuremat tulu. Seega Teet Raatsini puhul on karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 1 kohaselt omakasu motiiv. Oma süüd ei ole ta tunnistanud, leiab, et Maksu-ja Tolliamet tegeleb tema tagakiusamisega. Eesti kohtu poolt tehtud otsust ei tunnusta (OÜ RKO Platvormi enammakse osas), mis näitab tema käitumist kui õiguskorda vastustavat. Teet Raatsini poolt toime pandud kuritegude ulatus, tema igapäevane intensiivne panustamine maksupettuse skeemi toimimisse võimaldavad väita, et tema jaoks oli just maksupettuste toimepanemine kujunenud elustiiliks ja peamiseks elatusallikaks. Teet Raatsini kuritegeliku aktiivsuse toimimist toimepandud süüteos võib võrrelda liimina, mis süsteemi toimimas hoidis. Teet Raatsini vastu on esitatud avalik-õiguslik nõue. Teet Raatsini selles süüteos ei ole tuvastatud vastutust kergendavaid asjaolusid. Vastutust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 1 järgi omakasu motiiv. Karistuse mõistmisel Teet Raatsinile tuleb arvestada ka asjaoluga, et Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-6111 tunnistati Teet Raatsin süüdi KarS § 389 2 lg 2 - § 25 lg-te 1, 2, 4 järgi (OÜ XXX 2009. a juuni käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine), s.o majandusalase süüteo toimepanemises. Oluline on seegi, et Teet Raatsini suhtes kohaldati juba varasemalt KarS § 491 alusel ettevõtluskeeldu 2 aastaks. Arvestada tuleb, et käesolevas kriminaalasjas etteheidetavad kuriteod pani Teet Raatsin toime ajal, mil kohtus arutati tema süüdistust kriminaalasjas nr 1-13-6111. See tähendab, et riigivõimu teravdatud tähelepanu tema senise tegevuse suhtes ei toonud T. Raatsini puhul kaasa oma käitumise revideerimist, ta käis hoopis MTA-s töötajate esindajana, et veenda ametnikke sellise tegevuse seaduslikkuses. Kohus, arvestades kõiki karistust mõjutavaid asjaolusid, on seisukohal, et kohane ja kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega on karistada Teet Raatsinit vangistusega, mille pikkuseks
on 5 aastat. KarS § 73 lg 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt reaalselt ärakandmisele 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Teet Raatsini karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.02-17.02.2016. a, s.o 2 päeva, ning lugeda koheselt lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel ülejäänud karistuse osa, s.o 4 aastat 3 kuud vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Teet Raatsin ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 414 lg 1 alusel edastab kohus Teet Raatsinile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse Teet Raatsin peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 29.02.2024. a. Kuna Teet Raatsin mõistetakse süüdi majandusalases kuriteos ehk KarS § 389 1 lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, siis võib kohus lisakaristusena kohaldada tema suhtes ettevõtluskeeldu ühest kuni viie aastani. Teet Raatsini aitas maksupettuse skeemi toimimisele ja seeläbi eriti suure kahju tekitamisele kaasa just seeläbi, et asus juhatuse liikmeks paljudes variäriühingutes, mille nimel oli võimalik esitada näilikke arveid ja deklareerida maksud nende maksudeklaratsioonidel, teades ette, et tal pole kavatsustki neid maksukohustusi täita. Reaalse majandustegevusega Teet Raatsin nendes äriühingutes ei tegelenud. Seega kasutas Teet Raatsin erinevaid äriühinguid lihtsalt kuriteo toimepanemise vahenditena ning seda pika perioodi jooksul. Tema kuritegelik energia oli suunatud äriühingute tegevuse õiguspärasena näitamisele ja aktiivsele tegevusele selleks vajalike seoste loomisele ja võltsdokumentide koostamisele. Seega on põhjendatud kohaldada talle ettevõtluskeeldu ning seeläbi vähendada ohtu, et ta saaks samalaadseid kuritegusid toime panna ning kahjustada ettevõtluskeskkonna ausust ja läbipaistvust. Ettevõtluskeelu üldpreventiivseks eesmärgiks on kohtupraktikas peetud majanduskeskkonna usaldusväärsuse suurendamist. Veelgi enam, ettevõtluskeelu kui lisakaristuse üldpreventiivne eesmärk on anda ühiskonnale selge signaal, et kuritegu ei tasu end ära. Ettevõtluskeelu eripreventiivseks eesmärgiks on peetud sellise isiku kõrvaldamist ettevõtluskeskkonnast, kes ei osale seal ausalt. Ennekõike aktualiseerib ettevõtluskeelu kohaldamine eripreventiivsel eesmärgil siis, kui põhikaristuse mõistmine üksi ei suuda tagada, et isik edaspidi sarnaseid tegusid toime ei pane. KarS § 55 lg 1 kohaselt karistusseadustiku §-des 49 kuni 52 2 sätestatud lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega või kohtuvälise menetleja otsusega määratud tähtajale. Tähtajalise lisakaristuse aeg hakkab kulgema vastavalt kohtuotsuse jõustumisest. Riigikohus leidis 05.04.2006. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-06 (p 8), et ärikeelu kohaldamine ei või olla üldine, ning et ärikeelu kohaldades peab kohus märkima "millise ettevõtluse või muu majandustegevusega ei või füüsline isik tegelda". Riigikohtu määruse nr 3-2-1-124-09 kohaselt ei või isikul keelata abstraktselt olla ettevõtja. Ärikeelu saanud isiku jaoks peab olema muuhulgas selge, kas ärikeeld keelab tulu saamisele suunatud tehingute tegemise (püsiva majandustegevuse või üldse igasuguse majandustegevuse), st kas isik ei tohi enam sõlmida ühtki töövõtu- või käsunduslepingut kellelegi mingi teenuse osutamiseks või vara osta, müüa või vahendada jne. Käesoleval juhul Teet Raatsini suhtes kohaldatav ettevõtluskeeld ei keela tal ainuüksi olla juriidilise isiku juhtorgani liige, vaid laieneb ka teistele juhtpositsioonidele (likvideerija, prokurist) ja keelab muul viisil tegeleda ettevõtlusega (näiteks olla füüsilisest isikust
ettevõtjaks ehk FIE-ks). Seega käesoleval juhul lisakaristuse üld- ja eripreventiivne iseloom oluliselt täiendab süüdistatavale mõistetud põhikaristust. Antud juhul leiab kohus, et kaaludes süüdistatava süü suurust ning ühiskonna kaitsmise huve, (nii üld- kui ka eripreventiivsetel kaalutlustel) on põhjendatud Teet Raatsinile lisakaristusena mõista ettevõtluskeeld sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras, ehk 3 aastaks. Süüdistatava Ahto Kiili roll etteheidetavate tegude toimepanemisel on võrreldes teiste süüdistatavatega (Jaanus Kukebal, Teet Raatsini) mõnevõrra tagasihoidlikum, kuid siiski suur. Sarnaselt Teet Raatsiniga oli Ahto Kiili roll olla juhatuse liikmeks variäriühingutes, aidata kaasa sularaha väljavõtmistele ning koostada dokumente (sh näilikke arveid), et kogu süsteem näeks välja korrektne. Reaalse majandustegevusega Ahto Kiil nendes variäriühingutes tegelenud ei ole. Variäriühinguid kasutas Ahto Kiil koos teiste süüdistatavatega kuriteo toimepanemise vahendina ning seda pika perioodi jooksul. Ahto Kiili kaasabil varjati maksukohustust vähemalt summas 975 000 eurot (milline summa on käesolevas kriminaalasjas tuvastatud). Toimepandud maksukuriteos esitatud valeandmetega kaasnenud tagastusnõude suurus ületab sanktsioonis näidatud tagastusnõude suurust olulisel määral. Seega Ahto Kiili puhul on karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 1 kohaselt omakasu motiiv. Sarnaselt teiste süüdistatavatega jätkas ka Ahto Kiil osalemist petuskeemis, sh veelgi enam oma tegevust konspireerides, kuigi Maksu- ja Tolliamet juhtis süüdistatavate tähelepanu asjaolule, et selline tööjõurendipakkumise teenus ei ole õiguspärane. Ka Ahto Kiili puhul oli maksupettuste toimepanemine kujunenud elustiiliks ning ka peamiseks elatusallikaks. Ahto Kiili suhtes on esitatud avalik-õiguslik nõue. Karistuse kestuse üle otsustades arvestab kohus siiski, et A.Kiili tegutsemine ei olnud igapäevaselt kuritegelikult intensiivne. Tema osa avaldub siis kui teised osalised teda aktiveerivad ja ülesandeid annavad. Karistuse mõistmisel Ahto Kiilile tuleb arvestada ka asjaoluga, et Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-6111 tunnistati Ahto Kiil süüdi KarS § 389 1 lg 2 järgi (OÜ XXX 2007. a märtsi käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine), s.o majandusalase süüteo toimepanemises. Arvestada tuleb, et käesolevas kriminaalasjas etteheidetavad kuriteod pani Ahto Kiil toime ajal, mil kohtus arutati tema süüdistust kriminaalasjas nr 1-13-6111. Riigi teravdatud tähelepanu tema senisele tegevusele ettevõtluses ei mõjutanud A.Kiili revideerima oma tegevuse õiguslikke aspekte, ehkki A. Kiili rolliks käsitletavas süüteos oli hoolitseda muuhulgas selle eest, et süsteemis osalejate tegevus oleks vormistatud juriidiliselt korrektselt. Kohus, arvestades kõiki karistust mõjutavaid asjaolusid, on seisukohal, et kohane ja kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega on karistada Ahto Kiili vangistusega, mille pikkuseks on 3 aastat 6 kuud. KarS § 73 lg 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt reaalselt ärakandmisele 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Ahto Kiili karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.02-17.02.2016. a, s.o 2 päeva, ning lugeda koheselt lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel ülejäänud karistuse osa, s.o 3 aastat 4 kuud vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Ahto Kiil ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 414 lg 1 alusel edastab kohus Ahto Kiilile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse Ahto Kiil peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 29.02.2024. a. XXI Kahju hüvitamine seoses ebamõistliku menetlusajaga
Süüdistatava Ahto Kiili kaitsja on 11.04.2023. a esitanud kohtule taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav Ahto Kiil taotleb enda õigeks mõistmist, on taotluses tuginetud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p-le 6, mis sätestab, et kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati ebamõistliku menetlusajaga. Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et puudub alus süüdistatavale Ahto Kiilile talle ebamõistliku menetlusajaga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks (summas 12 699,28 eurot), taotleb kaitsja, et süüdistatavale hüvitataks süüteomenetlusega tekitatud kahju, mis ületab menetluse mõistlikku aega. Käesoleva kohtuotsusega tunnistab kohus Ahto Kiili süüdi KarS § 389 1 lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi ja mõistab talle karistuseks vangistuse pikkusega 4 aastat. Kuivõrd kohus ei mõista süüdistatavat Ahto Kiili õigeks ega lõpeta ka tema suhtes kriminaalmenetlust KrMS § 199 lg 1 p 1, 2 või 5 alusel, jätab kohus rahuldamata tema 11.04.2023. a taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks SKSH § 5 lg 1 p 6 alusel. Samal põhjusel jätab kohus rahuldamata ka süüdistatava Ahto Kiili taotluse kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 118,34 eurot. SKSH § 5 lg 1 p 2 sätestab, et kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati kahtlustatavana kinnipidamisega. Kohus tunnistab süüdistatava Ahto Kiili süüdi KarS § 3891 lg 2, 3 - 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises. Ahto Kiili kahtlustavana kinnipidamise aeg, s.o 16.02-17.02.2016. a (2 päeva) arvestatakse kandmisele kuuluva karistusaja hulka. Mõistliku menetlusajaga seonduvat on kohus käsitlenud käesoleva kohtuotsuse II peatükis XXII Avalik-õiguslik nõudeavaldus Kannatanu Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on esitanud kriminaalasjas süüdistatavate Jaanus Kukebali, Teet Raatsini ja Ahto Kiili vastu avalik-õigusliku nõudeavalduse, milline on kohtule saabunud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kaudu koos süüdistusaktiga. 21.05.2019. a on kohtule esitatud nõudeavalduse täpsustus. Avalik-õiguslik nõue kriminaalmenetluses on esitatud KarS § 389 1 toimepandud kuriteost lähtudes. Delta Security OÜ puhul on avalik-õigusliku nõude põhisumma 256 315,90 eurot, sh kinnipeetud tulumaks 25 447,39 eurot, sotsiaalmaks 48 106,59 eurot, kohustuslikud kogumispensioni maksed 758,28 eurot, töötaja töökindlustusmaksed 1219,54 eurot, tööandja töötuskindlustusmaksed 1236,59 eurot, käibemaks 75 162,29 eurot ja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 104 385,22 eurot (lisandub intress). Turvamaailm AS puhul on avalik-õigusliku nõude põhisumma 386 810,76 eurot, sh sotsiaalmaks 165 461,79 eurot, kohustusliku kogumispensioni maksed 3030,02 eurot, töötaja töötuskindlustusmaksed 4718,10 eurot ja tööandja töötuskindlustusmaksed 4244,77 eurot (lisandub intress). Lisaks on esitatud avalik-õiguslik nõue ka Joy Grupp OÜ osas järgmiselt: põhisumma 277 061,47 eurot, sh tulumaks 40 494,01 eurot, sotsiaalmaks 79 598,10 eurot, käibemaks 84 519 eurot ning töötaja töötuskindlustusmaksed 72 450,36 eurot. Kannatanu on AVÕN-is esitanud maksuarvestuse, mis on oma olemuselt matemaatiline arvestus süüdistuse pinnalt. Prokuratuur on põhjalikult välja toonud, milles Jaanus Kukebali, Teet Raatsinit ja Ahto Kiili süüdistatakse ning milles seisnes süüdistatavate teopanus maksuhaldurile valeandmete esitamisel, samuti millised tõendid kinnitavad süüdistatavate poolt maksukuriteo toimepanemist. Seega ei ole esitatud maksuarvestuse näol tegemist tõendiga, vaid menetlust hõlbustava dokumendiga. Maksuarvestus hõlmab maksuperioodide 2014. a november kuni 2015. a detsember (kaasaarvatud) käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu ning
töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksete arvestamise ning tasumise õigsust. Maksuarvestuse aluseks on MTA uurimisosakonna poolt maksuhaldurile edastatud uurimistoimingute käigus kogutud materjalid, sh Delta Security OÜ, Turvamaailm AS ja Joy Grupp OÜ ostuarved, tööjõurendi lepingud, töötajate nimekirjad, käsunduslepingud ja üleandmise-vastuvõtmise aktide kinnitatud koopiad ning pangakontode väljavõtted. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus rahuldab kannatanu Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud avalik-õigusliku nõude Jaanus Kukebali, Teet Raatsini ja Ahto Kiili vastu osaliselt. Kohus põhjendab eeltoodud seisukohti järgmiselt. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. KrMS § 38 lg 1 p 2 kohaselt on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu avalik-õiguslik nõudeavaldus seaduses sätestatud tähtajaks. KrMS § 381 lg 2 sätestab, et avaliku võimu kandja võib esitada kannatanuna ka avalik-õigusliku nõudeavalduse süüdistatavalt nõutava avalikõigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks, kui sellise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Avalik-õigusliku nõudeavalduse võib esitada haldusorgan, kes oleks õigustatud sama rahalise kohustuse kindlaks määrama haldusmenetluses. Vabariigi Valitsuse seaduse § 441 lg 1 järgi on riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades kannatanuna ja tsiviilkostjana ministeeriumi valitsemisala piires minister. Minister võib riigi esindamiseks kohtus anda üld- ja erivolitusi. Sama seaduse § 65 lg 2 p 2 alusel kuulub Rahandusministeeriumi valitsemisalasse Maksu- ja Tolliamet. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et antud juhul on Eesti Vabariik KrMS § 37 lg 1 mõttes kannatanu, keda esindab käesolevas kriminaalasjas avalik-õigusliku nõude esitamisel ja menetlemisel Maksu- ja Tolliamet. Avalik-õiguslik nõudeavaldus on esitatud prokuratuuri kaudu, seega tähtaegselt vastavalt KrMS § 38 lg 1 p 2. Esmalt annab kohus hinnangu AVÕN osas esitatud vastuväidetele. Süüdistatav Jaanus Kukebal on 16.05.2019. a kaitseaktis ning 25.06.2019. a kaitseakti täienduses esitanud väite, et 01.01.2017. a KrMS § 381 lg 2 ei ole võimalik kriminaalasjas nr 1-19-3488 kohaldada, kuna süüdistuse kohaselt jääb maksustamisperiood viidatud sätte jõustumisele eelnenud perioodi, s.o 2014. a november kuni 2015. a detsember. Kohus viitab kriminaalmenetluse seadustikule, mille § 3 lg 2 sätestab, et kriminaalmenetluses kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust. Seega ei sõltu kriminaalmenetluse seaduse kohaldamine menetletava kuriteo toimepanemise ajast. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega laiendati kannatanute õigusi kriminaalmenetluses, jõustus 01.01.2017. a. Sellega loodi Eesti õiguskorda uus võimalus, mille järgi võib kannatanust avaliku võimu kandja esitada kriminaalmenetluses avalik-õigusliku nõudeavalduse süüdistatavalt nõutava avalik-õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks, kui sellise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega (KrMS § 381 lõige 2). Eelnõu seletuskirja kohaselt toimub avalikõigusliku nõudeavalduse (AÕNA) menetlemine analoogselt tsiviilhagiga. Seega kuulub käesolevas kriminaalasjas kohaldamisele KrMS § 381 lg 2. Lisaks on Jaanus Kukebali kaitseaktis ja selle täienduses välja toodud, et AVÕN on võimalik esitada isiku vastu, keda süüdistatakse karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo
toimepanemises, alles pärast seda, kui põhimaksukohustus on lõppenud. Seejuures on viidatud seaduseelnõu seletuskirjale. AS Turvamaailm puhul võib makskohustuse lõppemist jaatada, kuna aktsiaselts kustutati äriregistrist 17.09.2018.a. Delta Security OÜ on aga likvideerimisel. MTA andmetel on äriühingul maksuvõlg (222 060,70 eurot). Seega on täitmata eeldus, et Delta Security OÜ maksuvõla saaks sisse nõuda maksualase kuriteo toimepanemises süüdistatavatelt AVÕN esitamise teel. Siin tuleb tugineda MKS §-s 41 sätestatule. Viidatud sätte lõike 1 kohaselt, isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest, vastutab tema poolt toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 41 lg 3 kohaselt ei lõpe sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastutus maksukohustuse lõppemisega, kuid pärast maksukohustuse lõppemist nõutakse maksuvõlg sisse tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamise teel. MKS § 41 lg 3 kohaselt on maksuhalduril võimalus esitada nõue kriminaalmenetluses AVÕN esitamise teel. Sätte eesmärk on võimaldada samas maksualases kriminaalasjas lahendada AVÕN ka selliste nõuete puhul, kus põhimaksukohustus on lõppenud. Seega ei sätesta MKS § 41 lg 3 maksukohustuse lõppemist AVÕN esitamise eeldusena nagu seda on süüdistatav leidnud. Maksukorralduse seaduse 2.peatükk 3.jagu reguleerib kolmanda isiku vastutust võõra maksuvõla eest. Viidatud jaos sisalduv § 41 sätestab maksualase kuriteo toimepanemise eest süüdi mõistetud kolmanda isiku vastutuse. Muuhulgas sisaldab § 41 lg 3 erandit MKS § 31 lg 3 suhtes selliselt, et maksualase kuriteo toimepanija vastutus võõra maksuvõla eest ei lõpe põhimaksukohustuslase maksuvõla lõppemisega. Lisaks sätestab MKS § 41 lg 3 eelnimetatud isiku vastutuse menetluskorra olukorras, kus põhimaksukohustus on lõppenud - tekkinud maksuvõlga saab sisse nõuda tsiviilhagi esitamise teel. Jaanus Kukebali 25.06.2019. a kaitseakti täienduse punktis 5.3.4 on leitud, et AVÕN täiendustes (21.05.2019. a) toodud nõuete summad on väärad ning seda tulenevalt asjaolust, et vahepealsel ajal on vaidlusaluses kriminaalasjas kahtlustatavateks olnud isikud riigi nõuded osaliselt tasunud. Tasutud summade võrra tuleb nõudeid vähendada. O. V. ja S. V. osas lõpetati 08.03.2019. a kriminaalmenetlus osaliselt KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel ja ülejäänud osas KrMS § 202 lg 7 alusel. Isikutele pandi kohustus hüvitada kuriteoga tekitatud kahju summas 55 000 eurot, s.o kokku 110 000 eurot (2 x 55 000). Kannatanu esindaja on kinnitanud, et S. V. tasus vastavalt kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusele 45 000 eurot ning O. V. 55 000 eurot. Samas ei ole MTA nõude reaalväärtuse vähenemist AVÕNis kajastatud. Kriminaalmenetluse praeguses staadiumis ei ole võimalik seda ka teha, kuna riik eristab, kas ja millises ulatuses on kohus AVÕNi rahuldanud ning alles pärast AVÕNi rahuldamist tasaarvestab riik nõudeavaldusega tasutud summad. AVÕNi kindlaksmääramata osas maksuvõlg võlapäringus ei kajastu. Nõustuda saab MTA seisukohaga, et maksukohustuse olemasolu ja suuruse tuvastab kohus kriminaalmenetluses ka juhul, kui seda ei ole maksumaksja suhtes maksuotsusega kindlaks määratud või kui maksukohustus on näiteks maksumaksja õigusvõime tõttu lõppenud. Kohtu hinnangul on käesolevas kriminaalasjas täidetud KrMS § 381 lg 2 esimene eeldus ehk kohustuse tekkimise alus kattub olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Jaanus Kukebal, Teet Raatsin ja Ahto Kiil tunnistatakse süüdi KarS § 389 1 järgi (Jaanus Kukebal KarS § 3891 lg 1, 2 järgi ning Teet Raatsin ja Ahto Kiil KarS § 3891 lg1, 2, 3 - § 22 lg 3 järgi), s.o maksukohustuse varjamises ja tagastusnõude alusetus suurendamises ning kuriteo asjaoludest tulenevalt tekkis maksuvõlg just Jaanus Kukebali, Teet Raatsini ja Ahto Kiili tegude tagajärjel. MKS § 41 lg 1 näeb ette, et isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest, vastutab tema poolt toime pandud kuriteo tagajärjel
tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Ettevõtted Delta Security OÜ ja Turvamaailm AS on kajastanud maksuarvestustes valeandmeid ning seetõttu on jäetud riigile maksud tasumata. MKS § 5 lg 1 kohaselt on riiklike maksude maksuhaldur Maksu- ja Tolliamet. MKS § 10 lg 2 p 2 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad. MKS § 31 lg 1 p 1 kohaselt on maksumaksjal kohustus tasuda maksusumma. MKS § 32 sätestab, et maksuvõlg on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma ja tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress. MKS § 92 lg 1 p 4 kohaselt määrab maksuhaldur maksukohustuse seaduses ettenähtud juhtudel. Prokuratuur on seisukohal, et avalik-õiguslik nõudeavaldus on põhjendatud. Prokuratuuri koostatud maksuarvestuse kohaselt on töötajatele tehtud töötasude väljamaksetelt arvutatud maksukohustus Turvamaailm AS puhul kokku 449 773,27 eurot (AVÕNis 452 606,27 eurot), Delta Security OÜ puhul 253 101,49 eurot (AVÕNis 253 075,57 eurot) ja Joy Grupp OÜ puhul 275 213,88 eurot (AVÕNis 277 061,47 eurot). Erinevused tulenevad sellest, et prokuratuuri arvutustes on välja jäetud maksed nendele isikutele kelle kohta puudusid piisavalt detailsed andmed. Lisaks on erinevused tingitud sellest, et töötajad on saanud erinevat liiki väljamakseid, millele rakendub erinev maksustamise kord. Prokuratuur on lähtunud süüdistatavatele kõige soodsamast lahendusest. MTA esindaja väljendas kindlat seisukohta (10.07.2023. a kohtuistungil), et kuna AVÕN tugineb prokuratuuri esitatud süüdistusele ja kogutud tõenditele, tuleb AVÕN puhul tugineda prokuratuuri arvutustele, mis on mõnevõrra väiksemad AVÕNis toodud arvestusest ning seega süüdistatavatele soodsamad. Delta Security OÜ MTA palub mõista süüdistatavatelt Jaanus Kukebalilt, Teet Raatsinilt ja Ahto Kiililt solidaarselt välja 253 806,40 eurot, sh kinnipeetud tulumaks 25 432,97 eurot, sotsiaalmaks 48 825,92 eurot, käibemaks 75 162,29 eurot ning 104 385,22 eurot tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Toodud nõuded on esitatud maksude osas, millega seoses kohus Jaanus Kukebali, Teet Raatsini ja Ahto Kiili käesoleva otsusega maksukuriteos süüdi tunnistab. Niisiis kattuvad MTA nõude faktilised asjaolud kinnipidamisele kuuluva tulumaksu, sotsiaalmaksu, käibemaksu ning ettevõtlusega mitteseotud tulumaksu osas menetletava kuriteo tehioludega KrMS § 381 lg 2 lause 1 mõttes. Kannatanu tugineb prokuratuuri poolt esitatud süüdistusele, sh prokuratuuri poolt 18.05.2023. a kohtuistungil esitatud tabelile (Excel formaadis), mis marginaalselt erineb kannatanu viimases versioonis esitatud arvestusest. Kannatanu lähtub süüdistatavatele kõige soodsamast lahendusest ja palub need vähendatud summad süüdistatavatelt välja mõista. Kohus nõustub lähenemisega, et süüdistatavatele etteheidetavad tasumata maksukohustused tuleb süüdistatavatelt välja mõista summades, mis vastavad kohtule esitatud tõenditele ja metoodiliselt õigetele arvutustele, seejuures erinevate tulemuste puhul tuleb lähtuda kohustatud isikule soodsaimast arvutustulemusest. Sel põhjusel võtab kohus süüdistatavatelt väljamõistetava maksukohustuse aluseks tulumaksu summas 25 432,97 eurot, sotsiaalmaksu 48 106,59 eurot, mis oli sellises summas näidatud kannatanu poolt 21.05.2019. a esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduses, käibemaks 75 162,29 eurot, tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 104 385,22 eurot. Kokku 253 087,07 eurot. Puutuvalt kannatanu poolt esitatud ja käsitletud kohustusliku kogumispensioni makseid (KoPS § 11 lg 1 p-d 1, 4) TSD lisa 1 veerg 18, tööandja ja töötaja töötuskindlustusmakseid (TkindlS § 42 lg 1 p-d 1, 2, 3) TSD lisa 1 veerg 19 ja veerg 20 märgib kohus, et ehkki
kannatanu on kohtuvaidluse kõnes pidanud vajalikuks rõhutada, et need riiklikud maksed on hõlmatud MKS § 2 maksu mõistega, seega hõlmatud selle kuriteokoosseisuga ja kuuluvad selle sätte kaitsealasse, ei ole kannatanu nõudnud nende maksete väljamõistmist süüdistatavatelt. Kohus peab sellist lahendust ainuvõimalikuks, sest kogumispensioni maksete ja töötuskindlustusmaksete kohta on õiguskirjanduses (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2021, lk 1090) öeldud, et ehkki MKS § 3 lg 4 järgi kohaldatakse maksu kohta sätestatut üldjuhul ka kogumispensioni maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, pole tegemist maksude, vaid sundkindlustuse maksetega. Seetõttu ei ole nende maksete objekti kohta andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine käsitatav maksu- või kinnipidamiskohustuse varjamisena ja kommenteeritav paragrahv kohaldamisele ei kuulu. Sama seisukohta on väljendanud ka Riigikohus lahendites nr 3-1-1-133-13 p 24, ja nr 3-1-147-07 p 17. Nimetatud summad (25 432,97 eurot, 48 106,59 eurot, 75 162,29 eurot ja 104 385,20 eurot) kujutavad endast maksuvõlga MKS § 32 p 1 tähenduses ja seepärast on riigil võimalik need maksuvõlgnikult välja nõuda. Alus nõuda need summad välja Jaanus Kukebalilt, Teet Raatsinilt ja Ahto Kiililt tuleneb MKS § 41 lg-st 1. Kohus rahuldab MTA avalduse tulumaksu, käibemaksu ning ettevõtlusega mitteseotud tulumaksu osas täielikult ja sotsiaalmaksu osas osaliselt. Viidatud raha peavad süüdistatavad Jaanus Kukebal, Teet Raatsin ja Ahto Kiil maksma ära MTA arvelduskontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Lisaks võla põhisummadele (25 432,97 eurot, 48 106,59 eurot, 75 162,29 eurot ja 104 385,20 eurot) peavad süüdistatavad Jaanus Kukebal, Teet Raatsin ja Ahto Kiil tasuma MKS § 115 lg 1 alusel toodud summadelt kuni nende tasumiseni intressi. Intressi suurus on kõigi võlgade puhul tulenevalt MKS § 117 lg-st 1 0,06% tasumata maksusummalt päevas. Siiski ei tohi intressisumma ületada põhivõlgu, s.o 25 432,97 eurot, 48 106,59 eurot, 75 162,29 eurot ja 104 385,20 eurot (MKS § 119 lg 1 p 5). Vastavalt MKS § 115 lg-le 1 tuleb intressi arvutada alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma. Intress tuleb tasuda otsuse põhiosa eelmises punktis nimetatud arveldusarvele. Vastavalt kannatanu taotlusele ja MKS § 117 lg 1, § 16814 lg 2, § 16816 sätestatule määratleb kohus otsuses ka intressimäärad ja intressi arvestamise peatamise kohta kehtestatu, mis tuleneb Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorrast. Turvamaailm AS MTA palub mõista süüdistatavatelt Jaanus Kukebalilt, Teet Raatsinilt ja Ahto Kiililt solidaarselt välja 449 773,27 eurot, sh tulumaks 88 358,06 eurot, sotsiaalmaks 170 772,84 eurot, käibemaks 143 498,37 eurot ning 47 146 eurot tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Toodud nõuded (v.a käibemaksu osas 143 498,37 eurot ja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 47 146 eurot) on esitatud maksude osas, millega seoses kohus Jaanus Kukebali, Teet Raatsini ja Ahto Kiili käesoleva otsusega maksukuriteos süüdi tunnistab. Kohus ei pea põhjendatuks käsitleda detailsemalt maksuarvutuste kujunemist, pidades silmas, et kannatanu poolt tehtud maksuarvestused ja prokuratuuri poolt tehtud maksuarvestused erinevad üksteisest marginaalselt. Siin tasub rõhutada, et kohus on kontrollinud kohtule esitatud tõendite alusel, et prokuratuuri poolt tehtud kontrollarvutused näitavad 12 isiku osas alusandmete puudulikkust, mis ei võimalda kindla veenvusega maksukohustusi nende osas arvutada. Seetõttu tuleb tõlgendada kõik kahtlused ka siinkohal süüdistatavate kasuks ja võtta süüdistatavatelt väljamõistetava maksuvõla juures arvesse erinevatest arvutustulemustest väikseim. Niisiis kattuvad MTA nõude faktilised asjaolud kinnipidamisele kuuluva tulumaksu, sotsiaalmaksu, käibemaksu ning ettevõtlusega mitteseotud tulumaksu osas menetletava kuriteo tehioludega KrMS § 381 lg 2 lause 1 mõttes
Nimetatud summad (88 358,06 eurot, 170 772,84 eurot, 143 497,37 eurot ja 47 145 eurot) kujutavad endast maksuvõlga MKS § 32 p 1 tähenduses ja seepärast on riigil võimalik need maksuvõlgnikult välja nõuda. Alus nõuda need summad välja Jaanus Kukebalilt, Teet Raatsinilt ja Ahto Kiililt tuleneb MKS § 41 lg-st 1. Kohus rahuldab MTA avalduse tulumaksu, sotsiaalmaksu ning ettevõtlusega mitteseotud tulumaksu osas täielikult ja käibemaksu osas osaliselt. Viidatud raha peavad süüdistatavad Jaanus Kukebal, Teet Raatsin ja Ahto Kiil maksma ära MTA arvelduskontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Lisaks võla põhisummadele (88 358,06 eurot, 170 772,84 eurot, 143 497,37eurot ja 47 145 eurot) peavad süüdistatavad Jaanus Kukebal, Teet Raatsin ja Ahto Kiil tasuma MKS § 115 lg 1 alusel toodud summadelt kuni nende tasumiseni intressi. Intressi suurus on kõigi võlgade puhul tulenevalt MKS § 117 lg-st 1 0,06% tasumata maksusummalt päevas. Siiski ei tohi intressisumma ületada põhivõlgu, s.o 88 358,06 eurot, 170 772,84 eurot, 143 497,37 eurot ja 47 145 eurot (MKS § 119 lg 1 p 5). Vastavalt MKS § 115 lg-le 1 tuleb intressi arvutada alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma. Intress tuleb tasuda otsuse põhiosa eelmises punktis nimetatud arveldusarvele. Intressi arvutamise kohta kehtivad MKS § 117 lg 1, § 16814 lg 2 ja § 16816 sätted. Ka AS Turvamaailm maksuvõla puhul kehtivad kohtu põhjendused kogumispensionimakse ja töötuskindlustusmakse mitte arvesse võtmise kohta, millel kohus peatus eespool OÜ Delta Security maksuvõlaga seoses. Joy Grupp OÜ osas ei ole avalik-õiguslikku nõuet esitatud. Käesoleva kriminaalasjaga on olnud seotud isikud O. V. ja S. V., kelle osas on kriminaalasi eraldatud eraldi menetlusse ja lõpetatud. Vastavalt kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusele on S. V. pandud kohustus hüvitada 45 000 eurot ja O. V. kohustus hüvitada 55 000 eurot. Kannatanu on kinnitanud, et isikud on need kohustused täitnud. Maksukohustuse täitmisel vabatahtliku täitmise või sissenõudmisel sundtäitmise korras tuleb arvesse võtta, et kohtu poolt kindlaksmääratud maksuvõla tasumises osalevad nende poolt tehtud sissemaksetega (kokku 100 000 eurot) ka O.V. ja S. V. XXIII Arestitud vara ja konfiskeerimine Avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks on Harju Maakohtu 11.10.2017. a määrusega (XIV kd, tl 46-67) arestitud avalik-õigusliku nõude tagamiseks Ahto Kiilile aadressil XXX kuuluv korteriomand summas 55 000 eurot, ilma täiendavat hüpoteeki seadmata. Harju Maakohtu 02.03.2016. a määrusega (XIV kd, tl 20-44) on korterile seatud hüpoteek summas 55 000 eurot KarS § 831 lg 1 ja KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks. Ahto Kiili taotlust lahendades Tartu Maakohus määras 10.07.2023. a (XXXII kd, tl 115-118), et asendada Harju Maakohtu 02.03.2016. a määrusega kohaldatud konfiskeerimise asendamise tagamise abinõu konfiskeerimise asendamise tagamise abinõuga, millega keelata kohtutäituril Ahto Kiilile kuulva korteriomandi (registriosa nr XXX) müügist laekuva raha üleandmine Ahto Kiilile 55 000 euro ulatuses. Kohus kohustas kohtutäiturit kandma korteriomandi müügist laekuv summa (55 000 eurot) avalik-õiguslik nõudeavalduse tagamiseks Maksu- ja Tolliameti deposiidikontole. Kannatanu Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu annab nõusoleku kinnistut registriosa numbriga XXX koormava IV jao 2. järjekoha kohtuliku hüpoteegi summas 55 000 eurot kustutamiseks kinnistusraamatust. Kannatanu nõusolekut asendab kohtu 10.07.2023. a määrus. Kohtutäitur Janek Pool teavitas 20.02.2024. a kohut asjaolust, et kinnisasi registriosa numbriga XXX müüdi avalikul enampakkumisel 20.02.2024. a hinnaga 77 000 eurot. Ostja
taotles ostuhinna tasumist laenuga. Ostuhinna tasumisel (maksimaalselt 30 päeva alates 20.02.2024. a) saab kohtutäitur täita kohtu 10.07.2023. a määruse. 05. 03.2024. a teavitas kohtutäitur Janek Pool kohut korteri ostuhinna laekumisest ja 05.03.2024. a andis kohtutäitur Janek Pool makskorralduse 55 000 euro kandmiseks Maksu- ja Tolliameti vastavale kontole maakohtu 10.07.2023. a määruse täitmiseks. Seega on Ahto Kiilile kuulunud kinnisasja, s.o registriosa nr XXX, aadress XXX müügist laekunud raha summas 55 000 eurot kantud Maksu- ja Tolliameti vastavale kontole käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud maksuvõla tagatisena. Samas on kohus seisukohal, et kriminaalasja lahendav kohus ei saa otsustada, millise vara arvel tuleb väljamõistetud rahaline nõue rahuldada. Küll aga on kohtu pädevuses otsustus, kas on vaja võtta meetmeid avalik-õigusliku nõudeavalduse, konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks (KrMS § 306 lg 1 p 12, § 313 lg 1 p. 10). Selle üle otsustamine, millise vara arvel tuleb isikult väljamõistetud summa sisse nõuda, ei ole hagi rahuldava kohtu, vaid kohtutäituri pädevuses (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-78-14 p 24.2). Kohtu poolt avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks rakendatavad meetmed saavad olla suunatud eeskätt vara käsutamise tõkestamisele, mitte täitemenetluse korraldamisele. Seetõttu kohus KarS § 83 1 lg 1, § 84 alusel korraldab, et konfiskeerimise asendamise tagamiseks tuleb Ahto Kiili korteriomandi müügist laekunud raha 55 000 eurot arestida ja säilitada Maksu- ja Tolliameti deposiidikontol kuni käesolevas kriminaalasjas välja mõistetud maksuvõla ja intressinõude tasumiseni. Prokuratuuri 16.02.2016. a edasilükkamatutel juhtudel vara arestimise määruse (XIV kd, tl 57) alusel on arestitud kolmandale isikule Alke Finants OÜ-le kuuluval ja Nordea Bank AB Eesti filiaalis asuval arvelduskontol vara summas 4000 eurot. Harju Maakohtu 23.02.2016. a määrusega (XIV kd, tl 10-17) on Põhja Ringkonnaprokuratuuri 16.02.2016. a arestimine tunnistatud lubatavaks. Alke Finants OÜ on 16.02.2016. a menetleja määrusega (XIV kd, tl 1-2) kaastatud kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna KrMS § 401 lg 1 mõistes ja teda esindab juhatuse liige Ahto Kiil. Käesoleva kohtuotsusega tunnistatakse Ahto Kiil ja Teet Raatsin süüdi KarS § 389 1 lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, st kohus on leidnud, et Ahto Kiil ja Teet Raatsin on aidanud kaasa maksukuritegude toimepanemisele eriti suurele kahjule vastavas summas. Vastavalt KarS § 831 lg-le 1 tuleb süüteoga saadud vara konfiskeerida, kui see kuulub teo toimepanijale. KarS § 831 lg 2 p 1 sätestab, et kohus konfiskeerib süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanijaarvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt. Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditest nähtub, et näilise tööjõurendi teenuse pakkumise eest said O. V., S. V., Ahto Kiil, R. P. ja Teet Raatsin, kui teenusepakkujad tasu. See tasu laekus skeemi toimimise ajal ka Alke Finants OÜ arvelduskontole. Tööjõurendiskeemi kasutajaettevõtetelt näilike tööjõurendiarvete alusel üle kantud raha saab käsitleda kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana. Kuriteoga seotud äriühingute pangakontode vaatlusprotokollist nähtuvalt kanti ajavahemikus märts kuni detsember 2015. a regulaarselt Joy Grupp OÜ-lt, Turvamaailm AS-lt ja Delta Security OÜ-lt Alke Finants OÜ pangakontole raha kogusummas 489 026 eurot. Sellest sai isiklikku tulu (nii raha, kui ka muid varalisi soodustusi) ka Ahto Kiil summas, mis ületab 4000 eurot ning mis asub Alke Finants OÜ arvelduskontol. Alke Finants OÜ arvelduskonto oli skeemi osaliste jaoks vahend, läbi mille nad said teenida kuriteo toimepanemisega tulu.
Riigikohus on 25.02.2016. a otsuses nr 3-1-1-4-16 (p 33) leidnud, et kui toimepanija või kolmanda isiku pangakontole kantakse süüteoga saadud raha, on kontoomaniku poolt selle rahasumma ulatuses omandatud (täiendav) nõudeõigus panga vastu käsitatav süüteoga saadud varana, mis on võimalik temalt KarS § 831 lg-s 1 või 2 sätestatud alustel konfiskeerida. Seejuures ei ole oluline, kas pangakontol, kuhu süüteoga saadud raha kanti, oli laekumise hetkel ka muud (legaalset) raha või mitte. Alke Finants OÜ pangakonto väljavõttest nähtuvalt oli seisuga 30.12.2015. a konto jääk 94,95 eurot ja järgmine laekumine sellele kontole toimus alles 2016. aastal ehk kuriteo perioodi lõpuks oli Alke Finants OÜ pangakonto jääk 94,95 eurot. Seega oli kuriteo perioodi jooksul Alke Finants OÜ pangakontole kantud raha, sh Joy Grupp OÜ, Turvamaailm AS ja Delta Security OÜ poolt kantud summad ja nende sees ka tasu kuriteo toimepanemise eest, sellelt pangakontolt 2015. a lõpuks ära kantud. Alke Finants OÜ arvelduskontole jõudis kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara süüdistatavate Teet Raatsini ja Ahto Kiili tegevuse tulemusena ehk see vara on omandatud täielikult toimepanijate arvel. Kuna käesolevas kriminaalasjas menetletava kuriteoga saadud kriminaaltulu on ära tarvitatud, siis selle asendamise tagamiseks tuleb konfiskeerida KarS § 831 lg 2 p 1 ja § 84 alusel Alke Finants OÜ arvelduskontol olevad rahalised vahendid summas 4000 eurot. KarS § 831 ja § 84 alusel konfiskeerida riigituludesse käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud maksuvõla katteks 16.02.2016. a Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrusega arestitud (Harju Maakohtu 23.02.2026. a määrusega lubatavaks tunnistatud) raha summas 4000 (neli tuhat) eurot, mis asub Alke Finants OÜ (registrikood 12804821) Nordea Bank AB Eesti filiaal arvelduskontol nr EE161700017003692770. XXIV Asitõendid Kriminaalasja toimikus asuvad elektroonilised andmekandjad, s.o 17 CD-plaati, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde K. T. elukoha läbiotsimisel aadressil XXX ja sõidukis Toyota Avensis registreerimismärgiga XXX 16.02.2016. a ära võetud spiraalköites märkmik 2015 ja tumedate kaantega märkmik (ruuduliste lehtedega) (pakendatuna ümbrikusse nr 1). MTA Uurimisosakonna andmehoidlas asuvad koopiafailid (nimetatud süüdistusakti punktides 6-3.1- 6-3.30) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada kustutamise teel. R. P. elukohas aadressiga XXX 16.02.2016 äravõetud tahvelarvuti Apple iPad, tahvelarvuti Apple iPad mini, mobiiltelefon Apple iPhone 2, sülearvuti Apple MacBook Air A1534 andmekandjate koopiafailid, millised asuvad MTA Uurimisosakonna andmehoidlas, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel, kuid mitte enne kriminaalasjas nr 1-21-3063 tehtava kohtuotsuse jõustumist. XXV Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud.
Süüdistatavat Jaanus Kukebali esindasid kriminaalasjas määratud korras kaitsjad Janar Urres ja Severinas Jakubauskas. Vandeadvokaadile Severinas Jakubauskas on kohtumenetluses väljamakstud tasu summas 745,20 eurot (XXIV kd, tl 28). Vandeadvokaat Janar Urresele on kohtumenetluses väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud kogusummas
916,56 eurot, mis on kujunenud järgmiselt: 2843,04+1381,56+4479,60+2814,36+2834,40+1563,60 (XXI kd, tl 202; XXII kd, tl 137; XXIII kd, tl 197; XXIV kd, tl 165; XXVI kd, tl 6; XXVII kd, tl 84). Kaitsja vandeadvokaat Janar Urres esitas 07.08.2023. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 7547,40 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1509,48 eurot, kokku 9056,88 eurot (XXXII kd, tl 215-219). Seejuures on taotluses istungite osa 3882 eurot ning muud toimingud (sh kohtuistungiks ettevalmistamine, tõendite analüüs, kaitsekõne koostamine, eraldamise analüüs jms) 3240 eurot. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord (RT I, 29.07.2016, 5) (edaspidi Kord) § 1 lg 4 sätestab, et tasu arvestamisel kohtuistungil osalemise eest lähtutakse kohtuistungi protokollis esitatud või muudest asjassepuutuvatest andmetest. Osalemise eest kohtuistungil, mis kestab vähem kui 30 minutit, tasustatakse Korra §-s 5 sätestatud miinimummääras. Kohtuistungi vaheaeg, mis kestab kauem kui 30 minutit, tasustamisele ei kuulu. Kohtuistungi muu katkestus või kohtuistungi alguse viibimine arvatakse kohtuistungil osalemise aja hulka. Seoses viidatud kaitsja taotlusega on oluline välja tuua, et 24.05.2023. a kriminaalasjas kohtuistungit ei toimunud, mistõttu ei ole ka põhjendatud kaitsjale välja maksta sel päeval kohtuistungil osalemise tasu kokku 72 eurot (2x30 minutit). Põhjendatuks saab pidada seega kohtuistungitel osalemise tasu summas 3810 eurot. Lisaks märgib kohus, et taotluses toodud täiendavate tõendite esitamise analüüs 12.12.2023. a 360 eurot (300 minutit) ei saa olla põhjendatud, kuna viimane kohtuistung kriminaalasjas toimus 07.08.2023. a, misjärel kohus suundus nõupidamistuppa. Eeltoodust tulenevalt saaks põhjendatud olla tasu 2880 euro ulatuses, kuid kohus ei saa nõustuda ka sellise käsitlusega ning kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 3 kohaselt kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra valdkonna eest vastutav minister. Selle alusel kehtestatud eelpoole viidatud Korra (s.o justiitsministri 29.07.2016. a määrus nr 5) kehtiva redaktsiooni § 6 lg 3 sätestab, et määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 432 euro ühes kohtuastmes. Korra § 2 lg 1 kohaselt võib kohus advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada 2. peatükis riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Seega saab kohus kaitsja põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu maksimaalselt summani 2592 eurot (432x5=2160+432=2592). Vandeadvokaat Janar Urres esitas käesolevas kriminaalasjas 30.10.2020. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kogusummas 2372,20 eurot, millele lisandub käibemaks 474,44 eurot. Oluline on, et kaitsja 30.10.2020. a taotluse kohaselt kulus tal 01.07, 03.07, 06.07, 07.07, 08.07 ja 30.10.2020. a
vastavalt 300 minutit kohtumenetluseks ettevalmistusele, sh kriminaaltoimikuga tutvumisele (25 köidet), kaitseakti ja kaitsestrateegiaga tutvumisele, süüdistusaktiga tutvumisele ning senise kohtumenetlusega tutvumisele. Kohus rahuldas taotluse viidatud osas ning kinnitas kaitsjale väljamakstavaks summaks kohtumenetluseks ettevalmistamise eest 1620 eurot (6x270), lisandub käibemaks. Siinkohal on oluline, et Korra kuni 05.02.2023. a kehtinud redaktsioon ei sisaldanud § 6 lg 41, s.o kui kohtumenetluse käigus määratakse riigi õigusabi osutama kaitsja, kes ei ole samas kriminaalasjas varem kriminaaltoimikuga tutvunud, on määratud kaitsja tasu kriminaaltoimikuga tutvumise eest Korra § 6 lg-s 1 sätestatud tasu. Seega kohus ei arvesta kaitsja 30.10.2020. a taotlust § 6 lg-s 3 sätestatud piirmäära sisse ning lähtub taotleja jaoks soodsamast sättest. Süüdistatavale Jaanus Kukebalile määrati kohtu 02.06.2020. a määrusega kaitsja riigi õigusabi korras, s.o vandeadvokaat Janar Urres. Lisaks esitas kaitsja vandeadvokaat Janar Urres 07.08.2023. a taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb tasu ja kulude kindlaksmääramist kogusummas 6454 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1290,80 eurot, kokku 7744,80 eurot (XXXII kd, tl 220-224) Toimingutena on märgitud erinevad tegevused (sh ettevalmistus kohtumenetluseks, tunnistajate ülekuulamiseks, kohtumine menetlusosalistega ja suhtlemine kohtuga, taotluste koostamine, materjali kogumine, süüdistatava ülekuulamiseks ettevalmistus, jälitustoimingute analüüs ning seoses jälitustoimingutega kohtule vastuväidete koostamine) ja tasu taotletakse selle eest kogusummas 1539 eurot. Lisandub kohtuistungitel osalemise tasu 4915 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kaitsja Janar Urres esitanud tasutaotlusi kohtumenetluses ettevalmistavate toimingute tegemise eest kogusummas 4779 eurot (3240+1539). Kohus loeb eeltoodule tuginedes põhjendatuks ning kaitsjale väljamakstavaks summaks 2592 eurot ehk maksimaalses võimalikus ulatuses. Kohus ei saa nõustuda ka viimati viidatud taotluses toodud kohtuistungitel osalemise tasudega alates 31.03.2023. a (taotluse lk 8). Kohus peab vajalikuks märkida, et taotluses märgitud kuupäevadel, s.o 31.03.2023. a, 24.08.2023. a, 13.10.2023. a, 31.10.2023. a ning 14.11.2023. a kohtuistungeid ei toimunud. Kohtuistungid toimusid küll märgitud kuupäevadel, kuid aastal 2022, s.o 31.03.2022. a, 24.08.2022. a, 13.10.2022. a, 31.10.2022. a ja 14.11.2022. a. Viidatud Korra alates 18.09.2020. a kuni 05.02.2023. a kehtinud redaktsiooni § 6 lg 3 sätestas, et määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 324 euro ühes kohtuastmes. Seega tuleb 31.03, 24.08, 31.10, 31.10 ja 14.11.2022. a toimunud kohtuistungitel osalemise tasu arvestamisel lähtuda Korra kuni 05.02.2023. a kehtinud redaktsioonist ja poole tunni tasust 27 eurot. Eeltoodust tulenevalt kujuneb kaitsjatasu kohtuistungitel osalemise eest järgmiselt: 31.03.2022. a 162 eurot (180 minutit) ja 140 eurot (155 minutit), 24.08.2022. a 63 eurot (70 minutit), 13.10.2022. a 174 eurot (193) minutit, 13.10.2022. a 93 eurot (108 minutit) ja 153 eurot (170 minutit) ning 14.11.2022.a 27 eurot (30 minutit). Seega kujuneb kaitsja tasuks kohtuistungitel osalemise eest (ilma käibemaksuta) 4639 eurot. Kohus rahuldab kaitsja Janar Urrese 07.08.2023. a tasutaotluse kogusummas 8329,43 eurot, sh kohtuistungitel osalemise tasu 3810 eurot, tasu kohtumenetluseks ettevalmistamise eest summas 2592 eurot ja tasu sõidule kulutatud aja eest summas 150 eurot. Lisandub sõidukulu 275,40 eurot. Tasu ja sõidukulu 6827,40 eurot. Lisandub käibemaks 1502,03 eurot, kokku selle taotluse alusel 8329,43 eurot. Kaitsja teise samal päeval (s.o 07.08.2023. a) esitatud taotluse rahuldab kohus kogusummas 5659,58 eurot, sh kohtuistungitel osalemise tasu summas 4639 eurot, millele lisandub käibemaks 1020,58 eurot.
Süüdistatava Jaanus Kukebali kohtumenetluse kaitsjatasu (riigi õigusabi korras) kogusuurus on 30 650,77 eurot, mis tuleb Jaanus Kukebalilt riigi tuludesse välja mõista. Süüdistatavat Teet Raatsinit esindas kohtueelses menetluses määratud korras kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel ning kohtumenetluses vandeadvokaadid Argo Küünemäe ja Karine Nersesjan. Vandeadvokaat Argo Küünemäele on kohtumenetluses väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud kogusummas
226,49 eurot, mis on kujunenud järgmiselt: 2190+302,40+204,48+849,41+1931,40+1419,60+3854,40+4474,80 (II kd, tl 71; XXI kd, tl 53, 80, 197; XXII kd, tl 126; XXIII kd, tl 74; XXIV kd, tl 25; XXV kd, tl 34). Lisaks on kaitsjale kohtueelses menetluses väljamakstud tasu summas 540 eurot (XXV kd, tl 196). Kokku on vandeadvokaat Argo Küünemäele väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud summas 15 766,49 eurot. Vandeadvokaat Karine Nersesjanile on kohtumenetluses väljamakstud tasu summas 32,40 eurot (II kd, tl 130) ning vandeadvokaat Rainer Objartelile 144 eurot (XXV kd, tl 192). Süüdistatava Teet Raatsini kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kaitsjatasu (riigi õigusabi korras) kogusuurus on 15 942,89, mis tuleb Teet Raatsinilt välja mõista. Süüdistatavat Ahto Kiili esindas kohtueelses menetluses määratud korras kaitsja Mihkel Gaver ning kohtumenetluses lisaks Mihekel Gaverile advokaadid Grete-Kai Teeäär ja Kaisa Lumiste. Vandeadvokaat Kaisa Lumistele on kohtumenetluses väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud kogusummas
080,12, mis on kujunenud järgmiselt: 863+453,60+2500,80+2206,32+1986+1441,20+4158+2152,80+2318,40 (XXII kd, tl 171; XXIII kd, tl 189; XXV kd, tl 182; XXVII kd, tl 45, 109; XXVIII kd, tl 88; XXIX kd, tl 149; XXXII kd, tl 112, 225). Advokaat Grete-Kai Teeäärele on kohtumenetluses väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud kogusummas 10 343,52, mis on kujunenud järgmiselt: 878,40+4797,60+4337,52+330 (XXII kd, tl 169; XXIII kd, tl 187; XXV kd, tl 31, 81). Vandeadvokaat Mihkel Gaverile on kohtueelses menetluses väljamakstud tasu kokku 888 eurot (144+144+600) (XXV kd, tl 198, 201, 205) ning kohtumenetluses kogusummas 1459,80 (XXIII kd, tl 195). Süüdistatava Ahto Kiili kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kaitsjatasu (riigi õigusabi korras) kogusuurus on 30 771,44 eurot, mis tuleb välja mõista Ahto Kiililt. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel on menetluskuluks tunnistaja D. K. hüvitatud kulu 160,14 eurot (XXV kd, tl 75-76), tunnistaja K. K. hüvitatud kulu 37,35 eurot (XXV kd, tl 79-80), tunnistaja V. Š. hüvitatud kulu 38,72 eurot (XXV kd, tl 79-80), tunnistaja H. Z. hüvitatud kulu 84,95 eurot (XXV kd, tl 229-230), tunnistaja M. R. hüvitatud kulu 45,39 eurot XXVII kd, tl 18-19), tunnistaja G. K. hüvitatud kulu 14,56 eurot ning tunnistaja M. S. hüvitatud kulu 29,84 eurot (XXVII kd, tl 21). Kokku tunnistajatele hüvitatud kulud kriminaalmenetluses 410,95 eurot. Kulu tuleb kanda süüdistatavatel Jaanus Kukebalil, Teet Raatsinil ja Ahto Kiilil võrdsetes osades. Iga süüdistatava kanda jääb 136,98 eurot. KrMS § 177 p 3 alusel on menetluskuluks ka tõlkekulu summas 1218,24 eurot (sh käibemaks 203,04 eurot) (Luisa Tõlkebüroo OÜ 07.12.2021. a arve nr 10060605) (XXVII kd, tl 15), mis on tõlketeenuse osutajale riigi poolt kohtukuluna hüvitatud. Tõlkekulu jääb selle isiku kanda, kellel see on tekkinud, seda kelleltki välja ei mõisteta.
KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023. a määrusega nr 113 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 4,86 eurot tunnis ja 820 eurot kuus. Seega on sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise korral 2050 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Valli Tooming Rahvakohtunik
Ülle Raag Kohtunik
Jüri Ginter Rahvakohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.