Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. detsember 2023, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-23-6390 (23261050562)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Lumi
Tõlk
Natalia Tselikova
Kriminaalasi
Roberts Kleins süüdistuses KarS § 121 lg 1; KarS § 199 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
abiprokurör Aapo Rehi
Süüdistatav
Roberts Kleins (isikukood: 36607257017; elukoht: X.xxxxxxxxxx xxx-xx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxJ.; töökoht: töövõimetuspensionär; karistatus: kehtivad karistused puuduvad; tõkend: ei ole kohaldatud)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
Välja mõista Roberts Kleinsilt 250 (kakssada viiskümmend) eurot M.K (isikukood: xxxxxxxxxxx , arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxx ) kasuks.
Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Roberts Kleins toime pannud: 1) KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et tema 10.06.2023 kella 17.00 – 17.18 vahel tungis xxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xx õues kallale M.Kle (K), kellele lõi 1 korra rusikaga riivamisi vastu vasakut põske, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu. Seejärel lahkus M.I elukohast (õuelt) ja lõi üle puidust plankaia M.Ile (I) 1 korra tugevalt puidust haamriga vastu pead, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused ning eelnevalt viskas naisterahvaste suunas telliskiviga. Valga Haigla AS tuvastati M.I. peas 1,5 cm põrutushaav, mis vajas õmblemist. 2) KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et tema 24.07.2023 päevasel ajal teostas Valga maakonnas Valga vallas Mustumetsa külas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hallataval maaüksusel kvartalis AA253 eraldisel 1 ja 2 ebaseadusliku metsaraiet ja varastas võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil RMK kuuluvast metsast, s.o kvartalis
AA253 eraldisel 1 ja 2, 21,75 tm puitu. Vargusega tekitas Roberts Kleins Riigimetsa Majandamise Keskusule 384,02 euro suuruse varalise kahju Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 3 kuu pikkune vangistus. KarS § 199 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 3 kuu pikkune vangistus. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Roberts Kleins ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 199 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagide lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kannatanu Riigimetsa Majandamise Keskus on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 384,02 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Roberts Kleinsilt 384,02 eurot Riigimetsa Majandamise Keskuse kasuks. Kannatanu M.K on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 250 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Roberts Kleinsilt 250 eurot M.Ka kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2022 määrusest nr 124 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 725 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Roberts Kleinsi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 306,24 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse
kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades isiku varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid: isiku pension on umbes 500 eurot, isikul on täitemenetluses mingi summa võlgu, täpset summat ei oska, kuid igakuiselt jääb kätte umbes 380 eurot, millest kulub veel ravimite peale umbes 150-200 eurot; isikul on töövõimetus; on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel sundrahast 887,50 eurot jätta riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 506,24 eurot: sundraha 200 eurot ja riigi õigusabi tasu 306,24 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõend 1 CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.