Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

1(4)

1-23-6668

SÜÜDISTUS

Natalja Beckerit süüdistatakse selles, et tema, olles N OÜ (reg-kood XXX) juhatuse liige ja ainuosanik, pettis ajavahemikus 01.11.2019 kuni november 2020 Eesti Töötukassalt N OÜ kui majandustegevuses osaleva isiku kasuks välja palgatoetust, st avalikest vahenditest tasuta väljamakset majandustegevuses osalevale isikule eesmärgiga soodustada majandustegevust, kogusummas 3500 eurot. Nimelt Natalja Becker, tegutsedes N OÜ juhatuse liikmena, sõlmis 01.11.2019 Eesti Töötukassaga palgatoetuse maksmise halduslepingu nr XX. Halduslepinguga kohustus N OÜ rakendama palgatoetusega tööle M P küünetehnik-maniküürija ametikohale. Töötukassa kohustus maksma N OÜ-le M P tööle rakendamise eest 12 kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates palgatoetust 50% ulatuses töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui igakuisest eeldatavast 600-eurosest töötasust. Töötukassa kohustus võtma palgatoetuse maksmisel aluseks N OÜ poolt Maksu- ja Tolliametile deklareeritud andmed M P välja makstud töötasude kohta. Seejärel deklareeris Natalja Becker ajavahemikus 2019. aasta detsember kuni 2020. aasta november Maksu- ja Tolliametile esitatud N OÜ tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonil (TSD), justkui oleks N OÜ 2(4)

1-23-6668 maksnud M P 2019. aasta novembrikuu eest töötasu 947 eurot, 2019. aasta detsembrikuu – 2020. aasta märtsikuu eest igakuiselt töötasu 600 eurot, 2020. aasta aprillikuu eest töötasu 400 eurot ja 2020. aasta maikuu – oktoobrikuu eest igakuiselt töötasu 600 eurot, s.o kokku 7347 eurot. Tegelikkuses M P deklareeritud summades töötasu välja ei makstud. Eesti Töötukassa, ajendatuna Natalja Beckeri loodud ebaõigest ettekujutusest, et M P on igakuiselt makstud välja N OÜ poolt Maksu- ja Tolliametile deklareeritud töötasud, tegi ajavahemikus 09.01.2020 – 12.11.2020 N OÜ arvelduskontole kokku 12 palgatoetuse väljamakset kogusummas 3500 eurot. Sel moel pani Natalja Becker toime pettuse teel soodustuse saamise, s.o KarS 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Natalja Beckerit süüdistatakse ka selles, et ajendatuna Eesti Töötukassa poolt 2021. aasta alguses algatatud järelevalvest seoses palgatoetuse maksmise halduslepingu võimaliku rikkumisega, võltsis ta 2021. aasta alguses, täpselt tuvastamata ajal, M P allkirja viimase ja N OÜ vahelisel töölepingul ja neljal palgatõendil. Võltsimine seisnes selles, et Natalja Becker jäljendas M P allkirja töölepingul, mis justkui kinnitas N OÜ ja M P vahel 01.11.2019 töölepingu sõlmimist. Samuti selles, et Natalja Becker jäljendas M P allkirja tõenditel, mis justkui kinnitasid N OÜ poolt M P 2020. aasta novembrikuu – 2021. aasta veebruarikuu töötasude väljamaksmist. Võltsitud palgatõenditel kajastus, justkui oleks M P saanud 2020. aasta novembrikuu – 2021. aasta veebruarikuu eest N OÜ-lt töötasu iga kuu summas 450 eurot bruto, s.o samas summas, nagu oli Natalja Becker deklareerinud M P töötasuks Maksu- ja Tolliametile. Võltsitud töölepingu ja palgatõendite alusel soovis Natalja Becker varjata varasemalt toime pandud soodustuskelmust ning seega vabaneda kohustusest alusetult saadud palgatoetus Eesti Töötukassale tagasi maksta. Sel moel pani Natalja Becker toime dokumendi, mille alusel on võimalik vabaneda kohustustest, võltsimise, s.o KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Natalja Beckerit süüdistatakse ka selles, et vastuseks Eesti Töötukassa järelepärimistele palgatoetuse teenuse nõuete täitmise kontrollimiseks, esitas ta 01.04.2021 Eesti Töötukassa töötajale koopiad M P ja N OÜ vahelisest töölepingust ja neljast palgatõendist, millel olevad M P allkirjad oli ta ise eelnevalt võltsinud. Selliselt tegutsedes oli Natalja Beckeri eesmärk varjata tema poolt toime pandud soodustuskelmust ning vabaneda kohustusest alusetult saadud palgatoetus Eesti Töötukassale tagasi maksta. Sel moel pani Natalja Becker toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga vabaneda kohustusest, s.o KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Kooskõlas Natalja Beckeri, tema kaitsja Deniss Matvejevi ja ringkonnaprokurör Kaidi Kahu vahel 02.11.2023 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Natalja Beckeri süüditunnistamist KarS § 210 lg 2, KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist KarS § 63 lg 1 ning KarS § 210 lg 2 alusel 1 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega. Juhindudes KarS § 73 lg 1 ja 3 palutakse määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta 7 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. VÕS § 1043 ja § 1045 alusel palutakse välja mõista Natalja Beckerilt avalik-õigusliku nõudeavalduse katteks E T kasuks 3500 eurot, mis tuleb kanda E T arvelduskontole XXX, selgitusega „Natalja Becker kriminaalasi nr 21740000055“.

3(4)

1-23-6668 Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud, milleks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 kuupalga alammäärast, s.o 1087,50 eurot ning kaitsjatasu 315,60 eurot, millest 157,20 eurot on Natalja Beckeri poolt 22.03.2023 seisuga hüvitatud ja ülejäänud 158,40 eurot kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele. KrMS § 180 lg 3 alusel palutakse määrata, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul ositi. 29.11.2023 toimunud kohtuistungil prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, täpsustades, et kokkuleppe kohaselt taotletakse katseaja pikkuseks 1 aasta ja 7 kuud, sulgudes märgitud sõna „kuus“ on kirjaviga, samuti nõustus prokurör sellega, et kannatanu kahjuhüvitise nõude näol on tegemist tsiviilhagiga, mitte avalik-õigusliku nõudeavaldusega. Prokurör taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. Süüdistatav avaldas, et saab 02.11.2023 sõlmitud kokkuleppest ja protokollilistest parandusest aru, nõustub kokkuleppega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega ja soovib, et kohus teeks just sellise otsuse, mis vastaks kõigile sõlmitud kokkuleppe tingimustele.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Natalja Becker KarS § 210 lg 2, KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle kokkuleppes kokku lepitud karistus. Kohtu hinnangul vastab taotletud karistus süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt on süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi kokkuleppemenetluse esemeks ning Natalja Becker võttis kannatanu hagi õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. KrMS § 245 lg 1 p-i 12 kohaselt on ja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on nende osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised.

(allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.