Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

1(55)

1-22-2637 Süüdistataval X X tuleb esitada kohtule enda arvelduskonto number, kuhu eeltoodud välja mõistatud mõistliku suurusega valitud kaitsjatasu tasumisele kuulub kohtuotsuse jõustumisel. Jätta ülejäänud osa kokkuleppel kaitsja tasust süüdistatava X X kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1-22-2637 arutada 17.05.2022 kohtu alla andmise määruse p-s 10 toodud kuupäevadel selliselt, et esmaspäevadel, s.o 28.11.2022, 05.12.2022, 12.12.2022 ja 19.12.2022 algab kohtuistung kell 10:00. Ülejäänud istungipäevadel algavad kohtuistungid kell 09:00. Kohtumenetluse pooltega kooskõlastatuna määras kohus selle kriminaalasja täiendavaks arutamiseks järgnevad istungipäevad: 13.01.2023, 30.-31.01.2023, 01.-02.02.2023, 06.-09.02.2023, 20.-23.02.2023, 07.-09.03.2023, 13.-17.03.2023 ja 10.-13.04.2023. Kohus jättis süüdistatavate X. X, T. T ja K. K kaitsjate taotluse süüdistusakti tagastamiseks prokuratuurile rahuldamata. Ka ei rahuldanud kohus prokuratuuri taotlust süüdistatavate kaitsjate N. Aasa, D. Teplõhhi, K. Lee ja M. Triipani taandamiseks. Kohus rahuldas süüdistatava X. X kaitsja kaitseakti p-des 62 ja 64 olevad taotlused täiendavate tõendite esitamise lubamiseks osaliselt.

1-22-2637 võttis vastu seda enampakkumise võitjaks kuulutamise otsust. Need on kõik iseseisvad menetlused, need on kõik iseseisvad haldusaktid. Nad on kõik iseseisval ajal vastu võetud haldusaktid ja ta tõesti ei saa oma kaitseõigust realiseerida, kui ta isegi sellest lihtsast asjast aru ei saa. Süüdistatav X. X ennast süüdi ei tunnistanud.

1-22-2637 -

-

Haljala Vallavalitsuse 21.11.2018 korraldus nr 597 (tl 15); Haljala valla 17.04.2018 põhimäärus nr 13 (tl 16-20); Vihula Vallavalitsuse teatis Käsmu sadama detailplaneeringust 28.07.2017 nr 7-1/9-156 (tl 21); Haljala Vallavolikogu 20.03.2018 otsus nr 39 „Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamine“ (tl 22-27); Vihula Vallavolikogu 10.08.2017 otsus nr 188 „Käsmu sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimuste kinnitamine koos lisadega“ (tl 28-33); Vihula Vallavolikogu 14.09.2017 otsus nr 191 „Käsmu sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimuste kinnitamine“ muutmine (tl 34); Haljala Vallavolikogu 15.10.2019 otsus nr 122 „Käsmu sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimuste kinnitamine“ koos lisaga (tl 35-36); Haljala Vallavolikogu 28.01.2020 otsus nr 132 „Käsmu sadama hoonestusõiguse avaliku konkursi tulemuste kinnitamine“ koos protokollidega (tl 37-39); Lääne-Viru Maavalitsuse 21.12.2017 Käsmu sadama detailplaneeringule heakskiidu andmine nr 12-2/17-874-10 (tl 40-41); Õiend (tl 42); Väljatrükk Vihula Vallavalitsuse dokumendiregistris registreeritud pöördumisest 7-1/9-5 (tl 43); Tartu Ülikooli kantsler A L 02.02.2016 seisukoht nr 6-14/K1/872-1 Käsmu sadama detailplaneeringule (tl 44); Väljatrükk Vihula Vallavalitsuse dokumendiregistris registreeritud ettepanekust (tl 4546); Tartu Ülikooli kantsler A L seisukoht 13.09.2016 nr 6-14/KV/16743-1 Käsmu sadama detailplaneeringust (tl 47-48); Tartu Ülikooli kantsleri kt E P seisukoht 06.02.2017 nr 6-14/KV/16743-4 XXX kinnistust Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses (tl 49-50); Avalik kiri Käsmu sadama detailplaneeringu kohta (tl 51-53); SA K ametlik arvamus Käsmu Sadama detailplaneeringu avaliku väljapaneku kohta 04.04.2017 (tl 54-59); S. K pöördumised Vihula Vallavalitsuse poole seoses Käsmu sadama detailplaneeringuga (tl 60-61); Käsmu küla rannaäärsete kinnistute elanike ja kinnistusomanike pöördumine seoses Käsmu sadama detailplaneeringuga (tl 62); MTÜ K pöördumine seoses Käsmu sadama detailplaneeringuga (tl 63-64); Käsmu sadama keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (tl 65); Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja 26.03.2020 otsus kohtuasjas nr 3-18-787 (tl 66-74); Läbiotsimisprotokoll 30.06.2020 (Haljala vallavalitsus, Teenuskeskus Haljalas) koos fototabeliga (tl 75-86); Läbiotsimisprotokoll 30.06.2020 (A) koos lisadega (tl 87-100); Läbiotsimisprotokoll 30.06.2020 (Z OÜ) (tl 101-102); Vaatlusprotokoll 11.06.2020 koos lisa DVD plaadiga (103-108); Vaatlusprotokoll 06.07.2020 (tl 109-110); Vaatlusprotokoll 27.07.2020 koos lisadega, s.o pakkumine-äriplaan Käsmu sadama rajamiseks seatava hoonestusõiguse konkursile 12.12.2019; MTÜ K äriplaan ja finantseerimine; garantiikiri 12.12.2019; pakkumise esildis 12.12.2019; Käsmu sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused; hoonestusõiguse seadmise lepingu põhitingimused; hoonestusõiguse seadmise lepingu põhitingimused (tl 111-130); Asitõendi vaatlusprotokoll 10.08.2020 koos lisa DVD-plaadi ning tõlkelehega (tl 131153); Vaatlusprotokoll 21.08.2020 koos lisa DVD-plaadiga (tl 154-158); 5(55)

1-22-2637 -

Vaatlusprotokoll 02.11.2020 koos lisa CD plaadiga (tl 159-161); Vaatlusprotokoll 10.09.2020 koos lisadega ja CD plaadiga arvete ja kassapanga kannete väljatrükiga (tl 162-245). Tõendite II köide - Asitõendi vaatlusprotokoll 29.09.2020 koos CD-ga (tl 1-12); - Tunnistaja T S poolt Keskkriminaalpolitseile edastatud 01.09.2017 kutse Käsmu sadama detailplaneeringu arutelule (tl 13); - Tunnistaja T S poolt Keskkriminaalpolitseile edastatud Haljala vallavalitsuse vastus teabenõudele 01.04.2018 nr 14-5/174-1 (tl 14); - Tunnistaja T S poolt Keskkriminaalpolitseile edastatud Haljala vallavalitsuse vastus teabenõudele 24.04.2018 nr 14-5/196-1 (tl 15); - Tunnistaja K V poolt Keskkriminaalpolitseile üle antud dokumendid loos lisadega, s.o ekirjavahetus 21-25.08.2017 (tl 16-18); Vihula Vallavalitsuse 28.01.2016 ettepanek nr 71/9-24 Tartu Ülikoolile (tl 19); e-kirjavahetus 18.08.2017 koos lisadega (tl 20-23); Vihula Vallavalitsuse 17.08.2016 kiri nr 7-1-/9-41 Tartu Ülikoolile (tl 24-25); Tartu Ülikooli 29.06.2017 vastus nr 6-14/KV/16743-9 (tl 26-29); Tartu Ülikooli 30.06.2017 vastus nr 614/KV/16743-10 (tl 30-32); e-kirjavahetus 21.08.2017 koos lisaga (tl 33-34); ekirjavahetus 01.12.2015 (tl 35-36); e-kirjavahetus 06.10.2014 (tl 37); Vihula Vallavalitsuse Käsmu sadama DP ja KSH avalikustamise teade 25.09.2014 nr 7-1.2/138 koos lisadega (tl 38-61); Tartu Ülikooli nõukogu otsus 25.11.2019 nr 16 (tl 62-64); kaaskiri nõukogu otsuse muutmise otsuse kavandi „Kinnistutele XXX ja XXX, reaalservituutide seadmine“ juurde (tl 65); Tartu Ülikooli nõukogu 25.11.2019 istungi jutupunktid (tl 66); väljatrükk kinnistusraamatust kinnistu XXX, kohta (tl 67-68); kaaskiri nõukogu otsuse muutmise otsuse kavandi „XXX ja XXX kinnistutele reaalservituutide seadmise muutmise“ juurde (69); Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas Käsmu külas asuva XXX kinnistu omandamisest 09.06.2014 (tl 70-71); Vihula Vallavalitsuse teade detailplaneeringu algatamisest 26.06.2014 nr 7-1.2/138 (tl 72); ekirjavahetus 06.04.2018 koos lisadega (tl 73-81); e-kirjavahetus 29.03.2018 koos lisadega (tl 82-87); - Politsei- ja Piirvalveameti 17.03.2021 nõudekiri kriminaalasjas nr 20221000034 nr 3.21/4866-1 ja Haljala vallavalitsuse 18.03.2021 vastuskiri 14-5/21/93-1 koos lisaga, s.o hoonestusõiguse seadmise leping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldused 25.03.2020 (tl 88-102); - Politsei- ja Piirivalveameti 23.03.2021 nõudekiri nr 3.2-1/4866-7 ja Haljala vallavalitsuse 24.03.2021 vastuskiri nr 14-5/21/101-1 (tl 103-105); - E-kirjavahetus J K, X X ja L O vahel koos lepinguga Vihula Vallavalitsuse, MTÜ K ja arhitektuuribüroo P OÜ vahel (tl 106-117); - K V 21.09.2017 e-kiri J K teemaga Käsmu sadam ja J K 25.09.2017 e-kiri M M koos detailplaaniga (tl 118-121); - Käsmu sadama detailplaneering (tl 122-171); - E-kirjavahetus K V ja A N, M T, J K ja H P vahel 08.09.2017 koos Tartu Ülikooli vastuskirjaga 08.09.2017 nr 6-14/KV/14852-6 (tl 172-183); - E-kiri X X ja J K vahel 07.12.2017 (tl 184-185); - E-kiri J K ja M J vahel 20.12.2017 koos lisaks oleva manusega „Käsmu_heakskiit (tl 186-189); - E-kiri, mille on saatnud 01.01.2017 J K Käsmu sadama detailplaneeringu osapooltele: Vihula Vallavalitsus, L L (Rannaäärsed elanikud), MTÜ K, SA K, S K, A K (Seltsing „K“) (tl 190-191); - E-kiri J K ja I L vahel 02.10.2017 (tl 192-193); - E-kiri J K ja M J vahel 01.09.2017 (tl 194-195); - E-kiri K N ja J K vahel 25.10.2017 (tl 196-197). 6(55)

1-22-2637 Tõendite III köide -

Vihula Vallavalitsuse käskkiri 09.06.2015 nr 13-1/25 (tl 1); Vihula Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti ametijuhend (tl 2-3); Vihula Vallavalitsuse juristi ametijuhend (tl 4-6); Vihula Vallavalitsuse arendusnõuniku ametijuhend (tl 7); Vihula valla ehitusmääruse kinnitamine (tl 8); Vihula valla ehitusmäärus (tl 9-13); Vihula valla esindamise korra kinnitamine (tl 14-15); Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2021 otsus haldusasjas nr 3-18-787 (tl 16-30); Vihula Vallavalitsuse 17.08.2016 kiri nr 7-1/9-41 Tartu Ülikoolile (tl 31-32); Vihula Vallavalitsuse 17.08.2016 kiri nr 7-1/9-42 Kultuuriministeeriumile (tl 33-34); Vihula Vallavalitsuse 17.08.2016 kiri nr 7-1/9-43 Kaitseministeeriumile (tl 35); Vihula Vallavalitsuse 17.08.2016 kiri nr 7-1/9-44 Keskkonnaametile (tl 36); Vihula Vallavalitsuse 17.08.2016 kiri nr 7-1/9-45 Maanteeametile (tl 37); Vihula Vallavalitsuse 17.08.2016 kiri nr 7-1/9-46 Politsei- ja Piirivalveametile (tl 38); Vihula Vallavalitsuse 17.08.2016 kiri nr 7-1/9-47 Terviseametile (tl 39); K K e-kiri 16.08.2016 Vihula Vallavalitsusele teemaga Käsmu sadama DP kooskõlastused (tl 40); Vihula Vallavalitsuse 16.08.2016 kirja Kaitseministeeriumile projekt (tl 41-42); Vihula Vallavalitsuse 16.08.2016 kirja Keskkonnametile projekt (tl 43-44); Vihula Vallavalitsuse 16.08.2016 kirja Maanteeametile projekt (tl 45-46); Vihula Vallavalitsuse 16.08.2016 kirja Politsei- ja Piirivalveametile projekt (tl 47-48); Vihula Vallavalitsuse 16.08.2016 kirja Terviseametile projekt (tl 49-50); K K e-kiri I L 16.08.2016 (tl 51); K K e-kiri Vihula Vallavalitsusele 16.08.2016 (tl 52); Vihula Vallavalitsuse 16.08.2016 kirja Kultuuriministeeriumile projekt (tl 53-54); Vihula Vallavalitsuse 16.08.2016 kirja Tartu Ülikoolile projekt (tl 55-56); E T 24.08.2916 e-kiri A N ja Vihula Vallavalitsusele 24.08.2016 koos manusega (57-59); U O e-kiri 19.09.2016 kell 12:05 A N koos manusega (tl 60-66); K K e-kiri 17.02.2017 I L, A N ja U O koos manusega (tl 67-70); K K 23.02.2017 e-kiri H L teemaga „Käsmu sadama kirjad“ (tl 71); H H e-kiri X X ja K K ning koopia T T, H L ja U O koos manusega ja H L kiri H H ja J A teemal TÜ vastuväited ja ettepanekud Käsmu sadama DP avaliku arutelu käigus (tl 7281); K K 30.03.2017 ja 05.04.2017 e-kirjad H L ja K K koos lisaga (tl 82-83); K K 07.04.2017 e-kiri X X koos lisadega (tl 84-94); K K 10.04.2017 e-kiri X X koos lisaga (tl 95-98); K K 02.05.2017 e-kiri koos lisadega (tl 99-105); H L 03.05.2017 e-kiri X X, K K ja K K (tl 106); K K 08.05.2017 e-kiri X X, H H ja H L koos lisadega (tl 107-126); K K 08.05.2017 e-kiri X X, H H ja H L koos lisaga (tl 127-136); K K 16.05.2017 e-kiri U O, A N, I L ja I L 17.05.2017 e-kiri K K, U O ja A N (tl 137); K K 24.05.2017 e-kiri X X ja H H koos lisaga (tl 138-145); Vihula Vallavalitsuse 09.05.2017 vastus nr 7-1/9-129 I K (tl 146-147); Vihula Vallavalitsuse 08.05.2017 vastus nr 7-1/9-131 MTÜ K (tl 148-149); Vihula Vallavalitsuse 08.05.2017 vastus nr 7-1/9-132 Käsmu küla rannaäärsete kinnistute elanikud ja kinnistuomanikud (tl 150-151); Vihula Vallavalitsuse 08.05.2017 vastus nr 7-1/9-134 seltsingule K (tl 152-155); Vihula Vallavalitsuse 09.05.2017 vastus nr 7-1/9-136 SA K (tl 156-164); Vihula Vallavalitsuse 30.05.2017 vastus nr 7-1/9-146 Tartu Ülikoolile (tl 165-168); Karistusregistri väljavõte (tl 169); 7(55)

1-22-2637 -

Tõend isiku maksustatava tulu kohta (tl 170); Teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 171); Virumaa Teataja 03.10.2013 artikkel (tl 172-175); Leping Vihula Vallavalitsuse, MTÜ K ja H vahel (tl 176-177); Lääne-Viru Maavalitsuse kiri 07.07.2017 nr 12-2/17-874-3 Vihula Vallavalitsusele (178); Vihula Vallavalitsuse 21.07.2017 kiri nr 7-1/9-155 Lääne-Viru Maavalitsusele (tl 179180); Tartu Ülikooli 28.07.2017 kiri nr 6-14/KV/14852-3 Lääne-Viru Maavalitsusele (tl 181); Teabenõue 27.02.2017 (tl 182-186); Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks nõupidamise korraldamine 16.09.2016 (tl 187-189); E-kirjavahetus T S ja G A vahel 04.08.2017, 30.04.2020 koos kahe manusega (tl 190194); E-kirjavahetus T S ja G A vahel 14.07.2020 (tl 195); K B 29.05.2020 artikkel Uue sadama rajamine lõi küla pooleks (tl 196-204).

MAAKOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED



Süüdistatavale X X esitatud süüdistus

1-22-2637 võivast erahuvist, on ta ametikohustuse täitmine keelatud ning seega ametiisik ei tohi teha sellises olukorras otsust või toimingut, milleks tal on muidu õigus. 12.06.2014. a Vihula Vallavolikogu otsusega nr 51 algatatud Vihula valla üldplaneeringut muutev Käsmu sadama detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaselt algatati detailplaneeringu menetlus huvitatud isiku MTÜ K 04.02.2014. a taotluse 138/7-1.2 alusel. Algatamise otsuse punkt 4.1 kohaselt on huvitatud isikuks MTÜ K. X X toimingupiirangu rikkumine seisnes selles, et tema osales ametiisikuna avaliku ülesande täitmisel jätkuvalt vähemalt alates 17.08.2016. a Vihula vallavanema A N volitusel 12.06.2014. a Vihula Vallavolikogu otsusega nr 51 algatatud Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses. X X, osutades õigusteenust avaliku võimu teostamisel, suunas sisuliselt jätkuva tegevusega ajavahemikul 07.04.2017. a kuni 13.09.2017. a Vihula valla toiminguid, mis puudutasid detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud vastuväidetele valla nimel (vallavanema allkirjaga) esitatud vastuseid, sh nendes esitatud Vihula valla seisukohti. Nimelt edastas X X 07.04.2017 oma e-posti aadressilt XXX U O e-posti aadressile XXX kirja, millele on manusena lisatud dokument pealkirjaga: „Vastus TÜ vastuväitele DP menetluses.docx“. Samuti on X X 10.04.2017 edastanud oma e-posti aadressilt: XXX, U O eposti aadressile: XXX, elektroonilise kirja, mille manuses on dokument: SA K seisukohad.docx. Samuti edastas X X 13.09.2017 oma e-posti aadressilt XXX U O e-posti aadressile kirja, millele on manusena lisatud dokument. Samuti suunas X X detailplaneeringu menetluse käigus, osutades jätkuva tegevusega õigusteenust avaliku võimu teostamisel, Vihula valla nimel esitatud teabenõuetes 07.04.2017. a Siseministeeriumile, Keskkonnainvesteeringute Keskusele ja Vabariigi Valitsusele Vihula valla positsiooni ning teabenõuetes püstitatud küsimusi, st toiminguid. Nimelt edastas X X 07.04.2017 oma e-posti aadressilt: XXX, U O e-posti aadressile: XXX, elektroonilisekirja, mille manuses on kolm dokumenti nimetusega: XXX_teabenõue_SiM.doc; XXX_teabenõue_KIK.doc; XXX_teabenõue_VV.doc.

1-22-2637 detailplaneeringust“, mis on adresseeritud Tartu Ülikooli kantsler A L. 08.05.2017 reg nr 7-1/9131 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest“, mis on adresseeritud MTÜ-le K. 08.05.2017 reg nr 7-1/9-132 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest“, mis on adresseeritud Käsmu küla rannaäärsete kinnistute elanikele ja kinnistuomanikele. 08.05.2017 reg nr 7-1/9-134 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest“, mis on adresseeritud seltsing „K“, pr T L, pr T P, hr P S. 09.05.2017 reg nr 7-1/9-129 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest“, mis on adresseeritud I K. 09.05.2017 reg nr 7-1/9-136 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest“, mis on adresseeritud SA K, pr T S, pr A V. 30.05.2017 reg nr 7-1/9-146 „Vastused Käsmu sadama detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele“, mis on adresseeritud Tartu Ülikool, hr H P.

1-22-2637 majanduslik või muu huvi või nende isikute korruptsiooniohu suurus ületab rahalises väljenduses 400 000 eurot. Seega X X, täites Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses üheaegselt huvitatud isiku MTÜ K huve, kui ka suunates jätkuva tegevusega sisuliselt õigusteenuse osutamisel ametiisikuna otsuseid ja toimingud kohaliku omavalitsuse esindajana Vihula (praeguse Haljala) Vallavalitsuse nimel, pani teadvalt toime korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eriti suures ulatuses, s.o KarS § 300 1 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I Faktilised asjaolud ja hinnang tõenditele

Kohtu hinnang vastu võetud tõenditele

Hinnang isikuliste tõendiallikate usaldusväärsusele



Kahe isikulise tõendiallika poolt antud ütluste osaline ebausaldusväärsus

1-22-2637 10). Eluliselt usutav ei tundu see, et tunnistaja A N mõtleks toimunud kohtumise välja ning annaks selle kohta tegelikkusele mittevastavaid ütluseid. Nii on ta detailselt enda ütlustes kirjeldanud kohtumist, kus nad kolmekesi osalesid pärast Haljala vallavalitsuses toimunud läbiotsimist, s.o tema ise, U O ja K L. Kuna sellele kohtumisele oli eelnenud midagi tavapäratut, s.o vallavalitsuses läbiotsimine ja see kohtumine leidis tunnistaja A. N ütlustest tulenevalt aset vahetult peale seda, siis ei tundu eluliselt usutav, et eeltoodud kohtumisest ei ole jäänud tunnistaja U. O mällu mingit mälujälge.



Tunnistajate usaldusväärsuse kontrollimine ristküsitlusel

1-22-2637 ulatuses kontrollimaks eeltoodud isikulise tõendiallika usaldusväärsust. Kohtulikul uurimisel avaldati järgmised eeltoodud tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused: „Vandeadvokaat X. X võttis minuga paar korda ühendust ja uuris, miks meie otsuse tegemine nii pikaks venib. Mulle tundus, et teatud määral tekkis arendajal hirm, et kui maavalitsus likvideeritakse ja asemele tulevad uued struktuurid, siis konkreetne menetlusprotsess võib takerduda või veelgi pikeneda“ (KoTo, IV köide, tl 83 pöördel). Kohtulikul uurimisel vastas tunnistaja M. J prokuröri ja kaitsja küsimusega seoses, kellena X. X talle helistas järgmist: „Jälle see minu mäletamist viisi oli pigem vallavalitsuse huvides. Mul ei ole teistsugust mälestust, et ta oleks esindanud seal kedagi või oleks küsinud seda kellegi teise nimel.“ (KoTo, IV köide, tl 79 pöördel ja tl 83 pöördel). Tunnistaja M. J on selgitanud võimalikku vastuolu enda erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste vahel järgmiselt: „Lihtsalt jälle see, et loomulikult ka sellest tunnistuse andmisest on aega möödas, ma ei mäleta seda, see oli uurija juures selline suuline ülestunnistus, ma täpselt ei tea seda mis kontekstis, aga ma võin öelda seda, et kui ma eelnevalt rääkisin, et põhimõtteliselt ju kohalik omavalitsus on see, kes on see planeeringu koostaja, siis võib-olla ma olin ebatäpne, aga ma võisin seal ka arendaja nimetada ju kohaliku omavalitsuse. Kohalik omavalitsus oli ikkagi see, kes planeeringu kehtestab ja ka põhimõtteliselt ellu viib“ (KoTo, IV köide, tl 84). Kohus, kõrvutades eeltoodud tunnistaja erinevas menetlusstaadiumis antud ütluseid, leiab, et neis ei esine diametraalset vastuolu, mis annaks aluse pidada tunnistaja M. J ebausaldusväärseks tõendiallikaks. Seda seetõttu, et ka kohtuistungil ei olnud ta täiesti kindel selles, kellena ikkagi X. X talle helistas, mida kinnitab sõna pigem kasutamine, andes ütlusi X. X kui helistaja staatuse osas.

1-22-2637

1-22-2637 tunnistaja I. L eluliselt usutavalt selgitanud enda erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste vahel esinevat vastuolu, mistõttu tegemist ei ole kohtu hinnangul ebausaldusväärse isikulise tõendiallikaga ning mõistetav on see, miks ta kohtuistungil esialgselt uskus, et on eeltoodud dokumendi koostanud. Samuti ei ole ta ka kohtuistungil tõsikindlalt väitnud, et tema ongi selle dokumendi koostaja.



Hinnang dokumentaalsete tõenditele

1-22-2637 Vallavalitsuse korraldus 21.11.2018 nr 597 (KoTo, tõendit köide I, tl 15); Haljala valla põhimäärus nr 13, mis on vastu võetud 17.04.2018 (KoTo, tõendite köide I, tl 16-20); E T 13.02.2014 e-kiri E K (KoTo, tõendite köide, tl 239). Samuti peab kohus põhjendatuks välja tuua, et kohtutoimikus olevad tühjad valged lehed on prokuratuuri poolt kohtule üle antud tõenditena (KoTo, II köide, tl 171, 173, 179, 181, 183, 185, 187, 191, 193, 195, 197), mis tingis nende jätmise kohtutoimikusse. 

Kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud

X X kui MTÜ K juhatuse liige ja vandeadvokaat

16(55)

1-22-2637

Süüdistusaktis ära toodud X X jätkuva tegevuse faktiliste asjaolude tõendatus

1-22-2637 XXX 4.4 korraldaja: Vihula Vallavalitsus, XXX; 4.5 järelevalvaja: Keskkonnaamet, Viru regioon, XXX. Punkti 5 kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud kulude katmise üleandmiseks huvitatud isikule sõlmida vallavalitsusel kolmepoolne leping huvitatud isiku ja koostajaga. Punkti 6 kohaselt detailplaneeringu koostamise, korraldamise ja finantseerimise kohta sõlmitakse detailplaneeringust huvitatud isiku, koostaja ja vallavalitsuse vahel leping. Algatatud detailplaneeringule on 22.05.2014 koostanud ehitus- ja planeerimisnõunik E K lähteseisukohad (KoTo, tõendite köide I, tl 233), kust nähtub see, et algatamise taotlejaks ja finantseerijaks on MTÜ K. Ka on välja toodud, et detailplaneering lõplikul kujul tuleb üle anda Vihula vallavalitsusele köidetuna kolmes eksemplaris – üks jääb valla arhiivi, üks saadetakse maavanemale, üks Maa-ametile; samuti digitaalsel kujul. Planeeringu koosseisus peavad olema kõik menetlusdokumendid, k.a lehekuulutused (v.a kehtestamisotsus ja vastav lehekuulutus). Algatamisel teadaolevate kooskõlastuste vajadus: 1) Ida-Eesti Päästekeskus, Virumaa Terviseamet, Keskkonnaamet, Vihula Vallavalitsus, planeeringualale jäävate võrkude valdajad. Muude tingimustena on ära toodud, et planeeringu koostamiseks ja finantseerimiseks sõlmitakse kolmepoolne leping Vihula vallavalitsuse, planeeringu koostaja ja algatamise taotleja vahel. Ajal, mil algatati Vihula valla üldplaneeringut muutev Käsmu sadama detailplaneering, s.o 12.06.2014 kehtis Vihula valla põhimäärus nr 55, mis on vastu võetud 08.03.2012 ning kehtis kuni 30.06.2014 (KoTo, tõendite köide I, tl 7-14).

1-22-2637 öelda.“(KoTo, V köide, tl 29). Ka tunnistaja U. O ei ole A. N iseloomustamisel vallavanemana olnud kiitustega kitsi. Tema sellekohased ütlused on järgnevad: „Hästi, hästi töökas, tubli, ma ei tea võib-olla see on kohatu siin praegu öelda, aga ma olen läbi aegade öelnud, et mul on alati vedanud, et ma olen saanud olla asetäitjaks, nimesid nimetamata, aga sellistele inimestele, kes on hästi töökad, tublid ja soovitan kõigil olla ja leida endale selline koht, kus sinu otsene ülemus on hästi töökas, tubli jne, siis sul endal väga kerge elada. Aga A on jah hästi tubli, hästi töökas, süsteemne. Mul ei ole öelda ühtki sellist sõna, sõnapidaja ja kõike muud, ühtki halvustavat sõna. Ma arvan, et omavalitsuse seltskonnast üks väheseid, keda ma hea meelega näiteks, kui ma oleksin oma erafirma vajaksin tööjõudu, siis ma võtaksin ta kindlasti tööle, üks väheseid, keda omavalitsusest võtta.“(KoTo, V köide, tl 48 pöördel). Nii tuli eeltoodud tunnistaja U. O ütlustest välja, et varasemalt ongi ta sisuliselt võtnud A. N kui põliselaniku ja parasjagu töötu tööle veeettevõtte juhiks, s.o Vihula valla veevärk juhiks (KoTo, V köide, tl 48 pöördel). Samuti selgus eeltoodud tunnistaja ütlustest, et A. N teab ta jälle kuskil seal ütleme 80, väikse poisina teab teda ning juba varakapitalismi ajal tegid mõningaid projekte koos (KoTo, V köide, tl 48). Nimetatud tunnistaja ütlustest tuleneb ka see, et ta oli valmisliidu Vaba vallakodanik kokkupanija. Sellega nad võitsid valimised ära. Nende kindel valimislubadus oli ka Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamine ja sadama ehituse alustamine (KoTo, V köide, tl 45 pöördel-46). Ka on ta enda ütlustes välja toonud, et H. H väga seisab selle asja eest, et sinna see sadam tuleks (KoTo, V köide, tl 47). Ka on tunnistaja välja toonud, et H. H ta on loomulikult suhelnud seoses Käsmu sadamaga. Tema täpsed ütlused on järgmised: „Ma olen temaga hästi paljudel teemadel suhelnud, ta on hästi aktiivne inimene ja kõike muud ja seisab oma küla eest hästi tõsiselt väljas ja neid teemasid on hästi palju, aga konkreetselt Käsmu sadamast on see, et ikkagi teha kõik maksimaalselt selleks, et Käsmu sadam tuleks (KoTo, V köide, tl 47 pöördel). Seda, et tunnistajate A. N ja U. O omavaheline läbikäimine oli omamehelik tuleneb viimati nimetatud tunnistaja järgmistest ütlustest: „Veel kord. See on üks selline meeskond, kes tähendab, et mina ja A oleme selline meeskond, et ma võin ka öösel kell 2 võtta telefoni helistada ja öelda, et nüüd on mul selline asi. See ei olnud kohane näide praegu, aga lihtsalt see, et me ajasime ühte asja saada Käsmu sadam ja me ajame seda edasi, praegu oleme oma valmisliiduga nn koalitsioonis. Me oleme vallavalitsuse liikmed, 2 Võsu sadama, tegelikult isegi 3 Võsu sadama juhatuse liiget on ka vallavalitsuse liikmed ja me panustame tõsiselt selleks, et ka Käsmu sadam tuleks“. (KoTo, V köide, tl 50 pöördel). Ka tunnistaja A. N ütlused ei anna tema lähedastes suhetes U. O alust kahelda. Nii on ta välja toonud: „No liikme roll oli kursis olla kõigega, mis toimub ja kui me kohtusime küll korra nädalas vallavalitsuses, siis me U O rääkisime tihemini, arutasime asja. Ei (kohtu märkus – ta ei andnud U. O mingeid ekstra ülesandeid või korraldusi seoses selle Käsmu sadama detailplaneeringuga), vähemalt ei tule meelde, et sel ajal, kui ma ise kohal olin, et ma oleksin andnud talle eraldi ülesandeid. Seoses Käsmu sadamaga ei oska ma niimoodi öelda, aga ta oli mu usaldusisik, kui mind ennast ei olnud“ (KoTo, V köide, tl 112 pöördel-113). Tunnistaja H. H on välja toonud: „Tollel ajal seda valda juhtis U. O, oleme siis otsekohesed, A. N ei olnud kõva käega juht“. Eeltoodut arvestades kohtu hinnangul ei saa välistada seda, et vallavanema A. N toiminguid oli võimalik perioodil 17.08.2016 kuni 08.09.2017 (k.a) suunata, kuna kohtulikul uurimisel selgus see, et ametijuhenditest (vt KoTo, tõendite köide III, tl 1-7) tööülesannete täitmisel kinni ei peetud ning kõrvaline isik, s.o K K tegi H H palvel tasuta ära suure osa ehitusja keskkonnatalituse tööst ning sellest, et seda tööd ei tehta vallavalitsuses oli teadlik ka tol ajal vallavanemaks olnud A. N, arvestades kohtule tõenditena esitatud kirjavahetusi. Seda kinnitavad ka kohtu hinnangul tunnistaja U. O ütlused, mille kohaselt ega nad midagi küll tegemata selleks jätnud, et valmiks see sadam, aga kahjuks ei olnud nad nii tugevad (KoTo, V köide, tl 50). Samuti on eeltoodud tunnistaja välja toonud seoses tööülesannete täitmisega, mis ei kuulunud tema tööülesannete hulka: „Ühesõnaga, et kui sa tahad, et mingi asi valmis saab, siis sa pead selles protsessis osalema ja vähemalt vallavanem mind ei takistanud nendes tegelikult“ (KoTo, V köide, tl 51 pöördel). Nähtuvalt Virumaa Teataja 03.10.2013 artiklist (KoTo, tõendite köide

19(55)

1-22-2637 III, tl 174) olid valimisliidu Vaba Vallakodanik kandidaatideks mh H L, A N, A V ja U O ning üheks valmislubaduseks oli toetada väikesadamate arendamist.

1-22-2637 koostamiseks mingisugust lepingut. Planeerimismenetluses võivad kõik avaldada oma arvamusi ja kõigile arvamustele tuleb reageerida. Tema roll ei olnud mitte reageerida, vaid aidata reageerida ehk koostada selline erapooletu nägemus dokumendi kujul või dokumendi projekti kujul olgem täpsed, milline see reaktsioon võiks olla. Koostamiseks kindlasti ta arvab, et ta seda ei teinud ehk teisisõnu ei olnud nii, et kuule, mis ma kirjutan siia. See kui oli mingisugune kiri ka või mingisugune projekt ka X. X jõudnud ja et me selle peale mõtteid vahetasime olgu siis ekirja teel või helistades, siis seda võis olla. Võis olla, et ta saatis X. X need projektid. Ta ei pidanud X. X saatma ja ütleme ausalt, et X. X on ju planeeringuala piirinaaber, ta on nagu kõige otsesemas puutumuses selle menetlusega, ta oleks võinud seal iga menetlustoimingu peale midagi arvata või öelda, nii et kui ta oli selles meilivahetusringis, siis sai talle saadetud või kui Heiti palus saata, siis sai saadetud. Aga mingisugust sellist olukorda, et ta pidi temaga midagi kooskõlastama või oli kõik kohustatud talle saatma kontrollimiseks ülevaatamiseks, sellist mälupilti tal ei ole. Kui te tahate, et teie tööga midagi teha oleks, siis ei ole mõtet teha mingisuguse ühe tegelase nägemusest lähtuvalt teksti ega siis maailm rumalaid inimesi täis ei ole. Kõik ju saavad aru ja tegelikult üks nendest põhjustest ka oli Heiti ta ütleks lausa uskumatu armastus selle kogukonna vastu. Heiti respekteeris väga seda kogukonda ja kuna põhiliselt oli puudutatud isikuks see kogukond, siis neid ei tohtinud solvata väga. Reeglina ei saanud ta enda projektidele tagasisidet või kui ehk mõnda asja tuli ümber teha, kuid ta ei mäleta, aga tal ei ole sellist mälupilti, et ta oleks pidanud midagi fundamentaalselt ümber tegema, sest vaadake see oli ju, kuidas ta ütleb, justkui ettepanek või visioon sellest, milline üks asi võiks olla ja eks lõpuni kujundasid selle need, kes sellele alla kirjutasid. Ta koostas neid projekte kindlasti üle 10, võibolla paarkümmend järsku, aga jällegi ta ei lugenud neid. Kusagil ta pakkus välja 2016. a lõpus tal kas vahetati või ta sai kas uue arvuti või juhtus midagi ja see laaditi kuidagimoodi ümber, nii et see tähistus n.ö muutus. See vana arvuti jäi alles ja seda ta kasutas siis, kui ta kodust töötas tavaliselt. Mõni üksik kirjatöö võib ka peale 2016.a lõppu kanda tähistust K. Tal ei ole meeles, miks ta need dokumendid saatis X. X. Seda, et eeltoodud tunnistaja K. K ütlused vastavad tegelikkusele tõendavad ka tunnistaja J. A ütlused, kes oli Käsmu sadama detailplaneeringu projekteerimise eest vastutav (KoTo, V köide, tl 117): „Seal ikkagi põhiline kontaktisik oli meie jaoks H. H, tema küll ei olnud minu teada Käsmu Majaka Sadama otseselt esindaja, aga samas ta oli kaasatud. K. K oli ka päris paljudes küsimustes eriti, mis puudutas just probleemsete küsimuste vastamist ja ka lahendamise ettepanekuid.“ Seda, et tunnistaja K. K on andnud tegelikkusele vastavad ütlused selles osas, et tema on süüdistusaktis ära toodud vastuste koostaja tõendavad ka kaitsjapoolsed tõendid, s.o teabenõue ja õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise nõupidamise taotlus (KoTo, tõendite köide III, tl 182-186), kust nähtub K. K kirjastiil, mille üheks iseloomulikuks jooneks on allajoonimise ja teksti paksendamise kasutamine. Samuti nähtub eeltoodud kirjatöödest see, et 27.02.2917 jäi tema poolt loodud dokumendi autorina tähistus A ja 16.09.2016 jäi K.

1-22-2637 vastanud: „Ei“ (KoTo, tõendite köide V, tl 160 pöördel). Ka on süüdistatav välja toonud seose selle kirja saatmisega järgneva: „Ma arvan, et vastavalt juba eelnevalt räägitule saatsin ma ta U. O selle sama nn teabe alusel, et kõik need dokumendid tuleks saata justnimelt U. Oe. See oli minu meelest ka see dokument, mille K. K ise on valla ametnikule saatnud, kui mulle nüüd õigesti sellest kohtumenetlusest meenub“. (KoTo, tõendite köide V, tl 160 pöördel) Seoses eeltoodud projekti lõpliku variandi saatmisega andis süüdistatav järgmised ütlused: „Kui ma nüüd mälu värskendan, siis järelikult 8.05.2017 ja siin väärib tähelepanu, et lisaks on praeguseks hetkeks ka adressaatide hulgas nüüd see K. K, keda me siin tunnistajana üle kuulasime, siis K. K tänasel päeval, et ta on läinud ka valda niimoodi. Lisaks mulle on saadetud ta ka vallale. Ju siis nii on, mina seda dokumenti koostanud ei ole ja panustanud sellesse ka ei ole. (KoTo, V köide, tl 161).

1-22-2637 detailplaneeringut teinud ja H oli teadmine parem, see oli valdavalt tema korraldada“ (KoTo, V köide, tl 122).

1-22-2637 peavad, et siis nad peavad midagi ka samaväärset vastu saama ja siin peab kuidagi väga korrektne olema, see oli nagu nende mure“ (KoTo, V köide, tl 123).

1-22-2637 nõudeid eirava, segase sisuga taotlusega eksiteele. Neid on mõjutatud valeandmete esitamisega. Selles kirjas ei nõustutud vajalike paadikohtade arvu ja plaanitava sadama suurusega. Ei suudetud leida õiget kirja DP seletuskirjale lisatud dokumentide nimistust. Vihula vald kui omavalitsus ei ole midagi teinud kompromissi saavutamiseks. Pole toimunud kõigi planeeritava alaga seotud huvide väljaselgitamist ja nende avalikku ja õiglast kaalumist. Sadamakohtade puudust Võsu sadamas ei saa nad pidada tõsiseltvõetavaks põhjuseks Käsmu nii suure sadama planeerimiseks. Vald on nähtavasti see, kes peaks hoolitsema ka Vergi ja Eismaa sadama täituvuse eest ja osa paadiomanikke sinna saatma. Kohustus on leida tõeliselt alternatiivsed sadamakohad ja hinnata neid.

1-22-2637 kriminaaltoimikus, aga ma ei saa välistada, et ma teda ka varem ei ole näinud. Ei, mul ei ole olnud ühegi valla ametnikuga ühtegi kokkulepet ühegi dokumendi k.a nende dokumentide koostamiseks. Täna on mul saanud absoluutne selgus sellest, et K. K on öelnud, et metaandmete järgi on see tema koostatud dokument, jah, tema on ta koostanud ja kui ma nüüd õigesti mäletan, siis ta ütles seda, et ta tegi ka seda H. H palvel. “ (KoTo, tõendite köide V, tl 167). Seoses eeltoodud kirjavahetusega E T on süüdistatav X. X vastanud: „Miks E. T minu poole sellise küsimusega, kas see üldse oli E. T, ma ei oska öelda, aga ilmselt oli tekkinud mingisugune probleem, kuna siin nendel ühelgi e-kirjal ei ole ühtegi lisa, siis ma täna ei oska öelda, et milles see probleem oli tekkinud, aga ilmselgelt oli välja kuulutatud hoonestusõiguse konkurss. Olengi täpselt lugenud seda, mis seal oli otsustatud, läheme nüüd edasi, et olengi seda konkreetset volikogu otsust lugenud ja siin ma olengi öelnud, et enne kui see volikogu otsus on ei teeks ühtegi toimingut. Päris loogiline kui minult küsitakse, et mida veel võiks teha või kas võiks teha, siin ma olen selle seisukoha öelnud. Ju siis on mingeid probleeme olnud nende otsustega seonduvalt, et ma olen siis selgitanud, et mida võiks teha, aga see oli puhtalt selline kellegi küsimus, kellegi vastus. Ma arvan, et see on selline hästi tavapärane toimetamine, et kui keegi küsib ja sul on mahti, siis sa vastad. Ilmselt ka see, mul nagu midagi konkreetset ei meenu, pigem ma ütleks, et ma näen seda e-kirja mõtestasin enda jaoks või lugesin siis kui see kriminaaltoimik tuli.“(KoTo, tõendite köide V, 167 pöördel). Seoses kaitsja küsimusega, kas sul oli mõne valla ametnikuga kokkulepe, et sina koostad vastava omavalitsuse akti eelnõu on süüdistatav vastanud: „Ei, mitte mingisugust mul ei olnud ja ma teate ma ütlen päris ausalt, et ega ma ei teagi, pärast süüdistusest selgub, et selline eelnõu on olemas ja volikogu on seda lahendanud. Ongi kuidagi see kese läinud sellele, et on tähelepanuta jäetud, et kohalikul omavalitsusel on mitmed organid, volikogu otsused on ikkagi minu meelest ka Vihula vallavolikogus oli üle 10 liikme. Hakkab ju keegi otsustama seda, aga ei, ei, mul ei olnud mitte kellegagi, mul ei olnud volikoguga, ei vallavalitsuses, mul ei ole kellegagi olnud ühtegi kokkulepet ja lihtsalt ilmselt selgitasin, kuidas mina mingit probleemi lahendaks. Siin ei ole ka mingit eriteadmist vaja ausalt öelda, kui ma seda kirja praegu loen, et siin ei ole ka mingit juriidilist süvaanalüüsi. Volikogu aktide eelnõud tuleks ikkagi saata eelnõuna siis kellelegi, minuga ei ole ühtegi eelnõud kooskõlastatud, mina ei ole ühtegi heakskiitu andnud, mina ei ole neid sõnastanud, mina ei ole neid teinud“(KoTo, tõendite köide V, tl 167 pöördel). Seoses kaitsja küsimusega, kas sa toona teadsid, et seda e-maili kasutatakse kuidagi selle haldusakti põhistamises on süüdistatav vastanud: „Oleks teadnud oleks ta ilmselt saatmata jätnud või oleks saatnud, ma ei oska ka praegu öelda, et võib-olla praegu lihtsalt olen eitamisfaasis, et kõik, mis on ütlen, et ei oleks, ma ei näe, et ma oleks midagi viltu teinud.“(KoTo, tõendite köide V, tl 168).

1-22-2637 mäletab, et kui ta uurija juures käis, siis viimane küsis midagi sellist, et kas te olete tegelenud hoonestusõiguse seadmisega, umbes niimoodi ja ta arvab, et ta vastas midagi sellist, et ei mäleta, et oleks tegelenud. Ta ei tea, kas A. N teadis, et see kiri, mis ta oli ette valmistanud, on tema tehtud.

27(55)

1-22-2637 -09.05.2017 reg nr 7-1/9-129 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest“, mis on adresseeritud I K; (kohus võttis selle kirja tõendina vastu - KoTo, tõendite köide III, tl 146-147 – kirja on allkirjastanud A N, koostaja puudub); -09.05.2017 reg nr 7-1/9-136 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest“, mis on adresseeritud SA K, pr T S, pr A V; (kohus võttis selle kirja tõendina vastu – KoTo, tõendite köide III, tl 156-164 – kirja on allkirjastanud A N, koostaja puudub); -30.05.2017 reg nr 7-1/9-146 „Vastused Käsmu sadama detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele“, mis on adresseeritud Tartu Ülikool, hr H P. (kohus võttis selle kirja tõendina vastu - KoTo, tõendite köide III, tl 165-168 – kirja on allkirjastanud A N, koostaja puudub).

1-22-2637 oleks fikseerinud erakordselt oma mälus, et ta teaks, kes ta on või miks ta kirjutas. Tal oli raske vastata, mida ta nende kirjade projektidega edasi tegi, sest ta tõesti ei mäleta, et kui siin enne oli, et ta oli saatnud mingid kirjad Vihula vallavalitsuse üldmeilile, et võimalik, et siis ta pani näiteks blanketile ja saatis sinna ja siis seal vormistati. Sisulise poole pealt, kui ta oleks tahtnud, siis ta oleks võinud sisu muuta, aga kuna see ei olnud tema kokku kirjutatud. Seda ei öeldud ka jah, et mitte midagi ei tohi muuta või vähemalt ta arvab, et ei öeldud. See tundub kummaline, et üldse keegi selle peale peaks nagu tulema.

1-22-2637

1-22-2637 osales Vihula Vallavalitsuse töötaja I L tõendavad tema kohtulikul uurimisel antud ütlused (KoTo, V köide, tl 15 pöördel). Kohtumenetluse pooled olid eriarvamusel selles, kellena osales eeltoodud arutelul X X, s.o täpsemalt selles, kas ta esindas lisaks MTÜ-le M ka Vihula Vallavalistust. Süüdistatav X. X on andnud seoses kaitsja küsimusega, miks sa väitsid sellel nõupidamise alguses tutvustusringis, et sul on vallaga õigusabileping sõlmitud ja volitus valla esindamiseks, ütlused, mille kohaselt ta bluffis selles osas, et esindas valda (KoTo, V köide, tl 166 pöördel). Nii tuleneb tema ütlustest: „Ma võiksin tänase päeva, kui ma olen 62 aastaseks saanud öelda, et see on võib-olla mu elu kõige suurem rumalus, mis üldse ma teinud olen, aga nii ta läks ja teha pole midagi. Tegelikult seda lepingut ei olnud ja bluff, mis vahetevahel õigustab, sedapuhku on toonud mind kohtu ette. Häbiga pean tunnistama ja käitusin vandeadvokaadile absoluutselt mitte kohaselt ja bluffisin.“ Kohus annab eeltoodud tõusetunud erimeelsusele süüdistatava X. X staatuse osas maavanema järelvalvemenetluse arutelul tõendipõhiselt õigusliku hinnangu allpool, kus võtab seisukoha, kas X X oli Vihula vallas ametiisik KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 1 tähenduses süüdistuses ära toodud ajavahemikul.

1-22-2637 kinnistu, ja see et ma kuulun Käsmu Majaka Sadamasse, olles selle juhatuse liige, see on ka õige aga käesoleval juhul ma esindan vallavalitsust, kuna ma olen advokaat, mul on piisav pädevus seda teha, siis vallavalitsus on otsustanud, et ma osutan neile selles õigusteenust ja ma arvan, et keegi ei saa seda keelata ja keegi ei saa ka sellesse kliendilepingusse sekkuda“. Kell 4.55 on seoses süüdistatava X. X eeltooduga A V, kes on koosolekul tutvustanud ennast kui Käsmu Meremuuseumi esindaja, välja toonud: „Pean seda pädevust kommenteerima. Ma ei usalda antud isikut selles mõttes, et ta on korduvalt meile valetanud külakoosolekul. Nii et meil on ... (arusaamatu tekst). Pärast seda on M. J välja toonud: „Jah aga ma pean ikkagi jälle ütlema seda, et tõenäoliselt see pole täna selle planeeringu teema, teie omavahelised usaldusküsimused tegelikult ... (edasi läbisegi jutt, arusaamatu tekst). Kell 06:57 on X. X välja toonud järgneva: „Ma isiklikult arvan, et see vist ei ole minu personaalküsimuse arutelu. Ma olen vandeadvokaat, see tähendab Eesti Advokatuur on leidnud, et mul on täielik pädevus õigusteenust osutada ja minu kvalifikatsioon on selles osas kontrollitud. Minu klient on leidnud, et ma olen pädev neid esindama, siis ma arvan, et ükski teine inimene ei saa sellesse suhtesse sekkuda, nii nagu kui keegi müüb oma kinnistu, siis keegi teine kolmas isik ei saa öelda, et aga mulle ei meeldi, et see toimub. Nii on ka selle käsunduslepinguga, ma arvan see küsimus võiks olla ammendunud praegusel hetkel“. Kell 46:27 soovis M. L, kes tutvustas ennast kui S K esindajana, täpsustada seda, et 18. mai on S K saatnud kirja vallale, sellele siiamaani vastust ei ole. Sellele on X. X kell 47:00 vastanud: „Ma ise tean, et see on koostatud ja on saadetud. Ma olen tõesti nagu hoidnud suhteliselt aga siin on midagi läinud võib-olla nagu kaotsi. Ma täiesti kindlalt tean, et S K on vastatud“. Kell 47:20 on X. X vastanud: „Ja aga kindlasti, kuna ma olen ise seda kõike vastuste koostamisega kursis, siis päris tõemeeli ma tean, et ma olen S K vastuse teinud“. Kell 1:16:10 X. X: „Teate ma ise praegu kontrollisin, sest ma tean, et kõigepealt tegi ta oma ettepaneku, siis me saatsime vastuse. Praegu tõepoolest me siis valla dokumendihaldusega valla esindaja vaatas, et ei ole kirja saatnud ja ma pean teile tõesti ütlema, et ma lähtusin sellest ühest kirjast, ma ei teadnud sellest teisest kirjast midagi. Mul on väga kahju, et me pole siiani vastanud, aga ma vaatasin, et ilmselgelt on lahendatavad probleemid. Kahetsusväärselt minuni ei ole see jõudnud ja ma ei oska praegu oma volitaja nimel öelda, kas nad on kuidagipidi pöördunud, kui te ütlete, et ei ole, siis ei ole aga me üritame sellega kindlasti tegeleda.“ Eeltoodud vaatlusprotokolliga haakuvad tunnistaja M. J ütlused (KoTo, IV köide, tl 79), mille kohaselt tavapärane praktika kõigi puhul, mis neil siin oli, et nad (kohtu märkus: järelevalvemenetluse kohtumised) salvestati ja protokolliti. Tema mäletamist mööda oli ta (kohtu märkus: X X) seal Vihula vallavalitsuse esindajana koos teiste ka eelpoolnimetatud isikud (vallavanem A. N ja toonane vallavalitsuse arenguosakonna juhataja I. L).

1-22-2637 seisukohad on piisavalt põhjendatud ning nõustub kohaliku omavalitsuse seisukohtadega. Detailplaneeringu koostamisel on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine ning planeeringu koostamisel on arvestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Detailplaneering on kooskõlastatud asjaomaste asutustega ning arvestatud on muinsuskaitse eritingimustega. Planeerimisseaduse § 10 lõike 61 kohaselt ei tohi detailplaneeringu koostamist või detailplaneeringu koostamise tellimist detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda juhul, kui planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut või planeering koostatakse riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti kultuurimälestise kaitsevööndis või loodusobjekti kaitsevööndis oleval maa-alal. Vihula Vallavalitsus on sõlminud MTÜ-ga K ja arhitektuuribüroo P OÜ vahel lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Järelevalve teostaja on nimetatud lepinguga tutvunud ja asub seisukohale, et lepinguga ei ole detailplaneeringu koostamist ja koostamise tellimist huvitatud isikule üle andnud. Järelevalve teostamise hetkel olid Käsmu sadama detailplaneeringu lahenduse osas erimeelsused kohaliku omavalitsuse ja XXX kinnistu omaniku vahel. Maavanemale järelevalve teostamiseks esitatud Käsmu sadama detailplaneeringu kohaselt soovitakse sadamale juurdepääsu tagamiseks seada servituut Tartu Ülikooli omanduses olevale kinnistule. Tartu Ülikool sellise lahendusega ei nõustunud ning on teinud kohalikule omavalitsusele ettepaneku lahendada sadamale juurdepääsu küsimus maade vahetamise teel. Ümberkruntimise võimalus on olnud ka varasemalt planeeringu koostamisel laual, aga osapooled ei jõudnud kokkuleppele vahetamisele kuuluvate maa-alade suuruste osas. 17.08.2017 toimus Lääne-Viru Maavalitsuses arutelu Vihula Vallavalitsuse ja Tartu Ülikooli esindajate vahel. Arutelu tulemusel otsustasid osapooled sadamale juurdepääsu aluse maa küsimuse lahendada ümberkruntimise teel ning kompromissi püüti saavutada ca 300 m2 suuruste maatükkide vahetuse teel. Järgnenud kirjavahetusel pakutud lahendusvariantide osas osapooled kokkuleppele ei jõudnud ning kohaliku omavalitsuse ettepanekul vähendati planeeringus juurdepääsu tagamiseks servituudiga koormatavat ala 163 m 2-le. Järelevalve teostaja asub siinkohal seisukohale, et antud lahendus vastab planeerimisseaduse nõuetele ning servituudi seadmise tingimustes lepitakse kokku peale detailplaneeringu kehtestamist. Tartu Ülikool on oma kirjades rõhutanud merele ligipääsu tagamise vajadust. Kuna ülikooli omanduses olev kinnistu piirneb vahetult sadamaga, siis järelevalve teostaja leiab, et juurdepääsu merele tagab kavandatav väikesadam ning sadamarajatiste kasutamise tingimustes saab kokku leppida peale detailplaneeringu kehtestamist. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt jääb sadamaala avalikuks kasutamiseks. Arvestades eespool nimetatud asjaolusid ning planeerimisseaduse § 23 lõike 6 alusel nõustus maavalitsus seletuskirja punktis 3.2. kirjeldatud Vihula valla üldplaneeringu muutmise ettepanekutega ning andis Käsmu sadama detailplaneeringule heakskiidu ja tegi ettepaneku detailplaneeringu kehtestamiseks. Nimetatud heakskiidu koostas J K ning selle allkirjastas T M – maasekretär, kes oli maavanema ülesannetes.

1-22-2637 vaidlustatud otsus või detailplaneeringu seletuskiri ei sisalda põhjendusi selle kohta, miks oli ülekaalukalt vajalik muuta üldplaneeringus ette nähtud sadama asukohta. Vastustaja leidis, et neid asjaolusid ei pidanudki ta välja selgitama ja erinevaid variante kaaluma. Sisuliselt peab vastustaja õiguspäraseks olukorda, kus mingit arutelu sadama võimalike asukohtade ning nende heade ja halbade külgede üle ei toimunud, kuna sellise arutelu võimalus oli algusest peale ära lõigatud. Sellega ei saa nõustuda. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine sadama asukoha küsimuses on kohtu hinnangul oluline kaalumisviga. See paneb kahtluse alla, kas üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga oli praeguse vaidluse asjaoludel õiguspärane. Punktis 15 on kohus välja toonud, et kaebajate poolt välja toodud probleemid (liikluskorralduse pingestumine, parkimisvõimaluste vähenemine, Meremuuseumi tegutsemisvõimaluste ahenemine. Arhitektuurimälestiste mõju vähenemine) tulenevad aga otseselt sellest, et sadama asukoht oli nii-öelda ette antud ja suhteliselt väikesele detailplaneeringu alale püüti ära mahutada nii tegutsev Meremuuseum kui ka rajatav sadam. Punktis 17 nõustus kohus põhimõtteliselt sellega, et maakonnaplaneering ei kehtesta jäika kohustust rajada üksnes harrastuskaluritele mõeldud sadamat. See aga ei tähenda, et vastustajal puudus kohustus kaaluda erinevate isikute argumente sadama kavandatava suuruse ja sellest tingitud mõjude kohta. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks andnud hinnangu kaebajate planeerimismenetluses esitatud väidetele, et suurema sadama jaoks ei ole detailplaneeringu alal piisavalt ruumi, sellega kaasneb suurem liikluskoormus, suurem konkurents parkimiskohtade pärast, mida kasutavad lisaks sadama külastajatele ka muuseumi ja kaupluse kliendid. Punktis 20 leidis kohus, et vastustaja ei ole vaidlustatud otsust tehes kaalunud Meremuuseumi huve, mis seisnevad muuseumi tegevuse säilitamises endises mahus või tegevuse laiendamises. Vaidlustatud otsus ei sisalda mingeid sellekohaseid põhjendusi või kaalutlusi. Otsuses viidatud vastuses tugineb vastustaja üksnes sellele, et muuseum on tegutsenud maa-alal, mis ei kuulu talle üürile antud kinnisasja koosseisu ja vastustaja ei ole rahul heakorraga muuseumi kasutuses oleval kinnisasjal. Planeerimismenetluse dokumentidest nähtuvad kahe isiku konkureerivad huvid – Arendaja soovib rajada sadamat ja Meremuuseum soovib säilitada ja laiendada oma tegevust. Vastustaja ei ole kaalunud neid huve vastastikku ja ei ole esitanud põhjendusi, miks tuleb eelistada Arendaja huve. Selle asemel on vastustaja sisuliselt väitnud, et Meremuuseumil ei saagi mingeid arvestatavaid huve olla, kuna tal puudub võla- või asjaõiguslik alus soovitud maad kasutada. Kuid täpselt samas olukorras oli ju ka Arendaja. Planeerimismenetluse ja planeeringu kehtestamise ajal puudus Arendajal mistahes õiguslik side maa-alaga, millele ta ehitada ja mida kasutada kavatseb. Meremuuseumi huvide sõnastamata ja kaalumata jätmist ei saa põhjendada sellega, et muuseum on kasutanud maa-ala, mis ei kuulunud talle üürile antud kinnisasja koosseisu. Planeerimismenetlus ei ole mõeldud võla- või asjaõiguslike vaidluste lahendamiseks, vaid tuleviku tegevuste kavandamiseks. Meremuuseumi huvide kaalumise vajadust ei vähenda ka asjaolu, et tegemist ei ole maaomaniku, vaid üürnikuga ning Eesti Vabariigi kui maa omanikku esindav Kulutuuriministeerium samu vastuväiteid ei esitanud. Igal isikul tulebki endal seista oma huvide eest. Üksi menetlusosaline ei ole kahtluse alla seadnud seda, et Meremuuseum on pikka aega tegutsenud laialt tuntud muuseum, mida külastavad igal aastal kümned tuhanded inimesed ja mis moodustab märkimisväärse osa Käsmu küla identiteedist. Sel juhul väärivad tema kavatsused ja huvid ka kaalumist. Vaidlustatud otsuses viidatud vastuses sisalduv väide, et muuseum saab tegutsemiseks senisest oluliselt avaramad võimalused, on paljasõnaline ja arusaamatu. Punktis 22 on kohus välja toonud, et ka parkimiskorralduses ei ole vastustaja põhjendused ja kaalutlused piisavad. Vastuses toodu ei muuda seda, et detailplaneering näeb ette ainult 8 parkimiskohta järelhaagistega sõidukitele, mitte sõiduautode parklat 16-20 parkimiskohaga. Kohus ei pea usutavaks, et vastustaja hakkab parkimist igapäevaselt reguleerima, nii et parkida saaksid võimalikult paljud ilma järelhaagiseta sõidukid. Õige ei ole vastustaja väide, et parkimine on piisavalt korraldatud lähedal asuval XXX kinnisasjal. Vastustaja kodulehel avalikult kättesaadavatel andmetel näeb XXX maaüksuse detailplaneering ette parkla rajamise 6 bussile. Planeeringu põhijoonis ei näita mingit võimalikku ruumi sõiduautode parkimiseks. Jääb arusaamatuks, kus sai selline maaserv olla 34(55)

1-22-2637 Meremuuseumile vastamise ajal ning millele tuginedes väitis vastustaja, et külalissõidukite parkimine lahendatakse parklas XXX. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja seega piisavalt põhjendanud, mis on parkimise korraldus piisav olukorras, kus planeeringualal paiknevad sadam (sh toitlustusasutus), kauplus ja muuseum, kuid planeering näeb ette parkimise võimaluse ühele bussile ja kaheksale järelhaagisega sõidukile. Kohus on otsuse punktis 23 välja toonud, et registriandmed tõepoolest näitavad, et X X (isikukood XXX) on alates esmakandest 22.05.2012 olnud mittetulundusühingu K (registrikood XXX) juhatuse liige. Kaebajad on õigesti kirjeldanud maavanema järelevalvemenetluses toimunud ärakuulamise lindistusel kajastatut, mille järgi X X osales ärakuulamisel vastustaja esindajana ja on koostatud seisukohti, mille vastustaja esitas detailplaneeringule ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele. Vaidlustatud otsuses on neile vastusele viidatud kui haldusakti osadele. Ärakuulamisel osalejad esitasid vastuväite X X tegutsemisele vastustaja esindajana. X X leidis, et vallal on õigus otsustada, kellega õigusabilepingu sõlmida ning asjaolu, et ta on detailplaneeringu ala piirnaaber ja Arendaja juhatuse liige, ei takista temal kui advokaadil tegutseda valla esindajana. HMS § 10 lg 1 p-d 1 ja 4 sätestavad, et haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta, kui ta on asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja või kui ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. See säte ei näe ette erandeid olenevalt sellest, kas haldusorgani nimel tegutseb seadusjärgne esindaja, ametnik või vandeadvokaat. X X ei oleks tohtinud tegutseda haldusmenetluses vastustaja nimel. Õigusaktid ei pane otsesõnu taandumise kohustust isikule, kes haldusorgani poolt välja antavaid dokumente koostab, kuid ise neile haldusorgani nimel alla ei kirjuta. Kohtu hinnangul on olukord, kus dokumendid koostab otsustamisel oleva küsimuse lahendusest otseselt huvitatud isik, siiski vastuolus haldusmenetluse põhimõtetega. HMS § 4 lg 2. § 6 ja § 56 tulenevat uurimis-, kaalutlemis- ja põhjendamiskohustust ei saa pidada täidetuks, kui kaalumisele kuuluvad asjaolud on välja toodud ja põhjendused on koostanud üks menetlusosaline. Haldusorgan peab erinevaid huvisid kaaluma ja neist ühe eelistamist põhjendama objektiivselt ja erapooletult. Kohus nõustub kaebajatega, et kui vaidlustatud otsuse põhjenduste hulka kuuluvad vastused ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele on (vähemalt osaliselt) koostanud Arendaja, siis on see tõsiseks aluseks kahelda planeerimismenetluse õiguspärases läbiviimises ja tulemuses. Eeltoodud otsuse punkti 24 kohaselt kohtu hinnangul on see, et vastustaja ei ole piisavalt põhjendanud detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise vajadust (sh jätnud põhjendamata, miks ei kaaluta sadama alternatiivseid asukoht), on jätnud kaalumata Meremuuseumi huvid ning on lubanud Arendaja juhatuse liikmel osaleda menetluses vastustaja esindaja ja vastustaja seisukohtade koostajana, piisav alus selleks, et vaidlustatud otsus tühistada. Punkti 24.4. kohaselt kohtu hinnangul ei leidnud tõendamist, et maavanemale järelevalve teostamiseks esitatud ettepanekud ja vastuväited ei olnud täielikud. Vastustaja esitas maavanemale edastatud ettepanekud ja vastuväited oma 10.02.2020 avalduse lisadena, selle põhjal on vastustaja käsitlenud avaliku väljapaneku ajal esitatuna järgmiste isikute ettepanekuid ja vastuväiteid: Käsmu küla rannakinnistute elanikud ja kinnistuomanikud (34 inimest), MTÜ K, M, seltsing „K“, I K, S K, Tartu Ülikool, Vihula valla dokumendiregistris (kättesaadav vastustaja kodulehe kaudu) on registreeritud samade isikute kirjad, dokumendiregistris puudub üksnes I K ettepanek. Kuivõrd I K ei ole ka maavanema juures toimunud ärakuulamisele kutsutud või seal osalenud isikute hulgas, siis võis tema ettepanek tõesti jääda maavanemale edastamata. See ei saanud järelevalvemenetluse tulemust mõjutada, kuna isiku seisukohad olid sarnased S K seisukohtadega. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et olemas võiks olla veel mingeid avaliku väljapaneku ajal esitatud, kuid maavanemale edastamata jäänud ettepanekuid ja vastuväiteid.

1-22-2637 sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused kinnitada (KoTo, tõendite köide I, tl 28-33). Nii otsustati kuulutada välja Käsmu sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkurss ja kinnitada konkursi tingimused vastavalt otsuse lisale 1. Ka otsustati kinnitada hoonestusõiguse seadmise lepingu põhitingimused vastavalt otsuse lisale 2 ning kinnitada pakkumise esildis vastavalt otsuse lisale 3. Nähtuvalt lisast 1 Käsmu sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused punkti 2.2 kohaselt (KoTo, tõendite köide I, tl 29) on konkursi korraldaja esmane eesmärk leida juriidiline isik, kes finantseeriks ja korraldaks kehtestatud detailplaneeringulahenduse elluviimise, s.o ennekõike sadamarajatiste, hoonete, teede jms püstitamise ning vajadusel korraldaks kas ise või lepingulisel alusel rajatava väikesadama opereerimist kogu hoonestusõiguse tähtaja jooksul. Ühtlasi on konkursi võitnud isik kohustatud kandma kõik detailplaneeringu koostamisega seotud kulud ja keskkonnamõju hindamisega seotud kulud. Nähtuvalt eeltoodud otsuse lisast 2 Hoonestusõiguse seadmise lepingu põhitingimused punkti 4 kohaselt hoonestusõiguse omandamise tasu on 1 euro, mille Hoonestaja tasub Hoonestusõiguse seadjale 30 päeva jooksul Lepingu jõustumisest arvates (KoTo, tõendite köide, tl 32). Vihula Vallavolikogu 14.09.2017 otsusega nr 191 otsustati muuta Vihula Vallavolikogu 10.08.2017 otsuse nr 188 „Käsmu sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimuste kinnitamise lisa 1 selliselt, et punkt 5.1. sõnastada: „Pakkumiste esitamise tähtaeg on 5. oktoober 2017 kell 10:00“, punkt 5.10 sõnastada selliselt: „Pakkumised avatakse punktis 5.2 nimetatud aadressil 5. oktoobril 2017 kell 10:05, pakkujal on õigus viibida pakkumiste avamise juures“ (KoTo, tõendite köide I, tl 34).

1-22-2637 hoonestusõiguse seadmise konkursi võitjaks MTÜ K, registrikood XXX, ja otsustas sõlmida hoonestusõiguse seadmise lepingu. Punkti 2 kohaselt otsus jõustub teatavakstegemisest. Punkti 3 kohaselt otsuse peale võib esitada haldusmenetluse seaduse § 71 alusel vaide Haljala Vallavolikogule (asukohaga XXX) või halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lõike 1 alusel kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajasse (XXX) 30 päeva jooksul otsuse saamise päevast arvates. Nähtuvalt Käsmu sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi komisjoni 12.12.2019 protokolli p-st 1.1. tähtajaks saabus üks pakkumine. Punkti 1.2. kohaselt pakkumuse esitaja on MTÜ K. Punkti 2.1. kohaselt pakkuja ja pakkumuse kontrollimisel selgus, et mõlemad vastavad pakkumismenetluses osalemise tingimustele. Punkti 2.2. kohaselt komisjon tunnistas pakkumuse vastavaks. Samuti otsustati saata pakkujale järelepärimine: kas pakkumusele lisatud hoonestusõiguse realiseerimise kavas on sattunud sisse trükiviga (1500)? Punkti 2.3. kohaselt komisjon otsustas asuda pakkujaga läbirääkimistesse. Läbirääkimiste läbiviimiseks kutsuda komisjon ja pakkuja 18. detsembril 2019 kell 14.00 Võsule. Nähtuvalt Käsmu sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi komisjoni protokollist 18.12.2019 oli päevakorras läbirääkimised pakkujaga ja saabunud pakkumiste hindamine ja konkursi tulemuste esitamine vallavolikogule kinnitamiseks. A. P tõi koosolekul välja, et pärast eelmist koosolekut 12.12.2019 komisjoni esimehe A N poolt saadetud kirjalikule järelepärimisele küsimusega, kas pakkumusele lisatud hoonestusõiguse realiseerimise kavas on sattunud trükiviga (1500) vastas MTÜ K esindaja X X: „Jah, tegemist on inimliku eksitusega, tegelik maksumus 1 500 000 eurot“. Vastused ja kommentaarid pakkumuse kohta X X poolt olid järgmised: 30 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest esitatakse dokumentatsioon ehitusloa saamiseks; garantii on antud A AS poolt; 2 alalist tasuta kohta: üks KOV-ile ja teine Merepäästele; vastab detailplaneeringule. Komisjoni hinnangu kohaselt punktis A oli välja toodud, et hoonestamiskohustuse täitmise tagamiseks antava garantii tõhususe hindamise aluseks on pakkumises näidatud garantiisumma suhe planeeritud investeeringute suurusesse. Maksimaalsed väärtuspunktid (25) omistatakse kogu investeeringu mahus garanteeritud pakkumisele. Väärtuspunktid arvutatakse põhimõttel „suurim on parim“, st punktide arv=garantiisumma/planeeritud investeeringu summa *25. Komisjoni hinne kriteeriumile (25% hindest) = 23, 59 p. Punktis B oli välja toodud, et väärtuspunktid (skaala 0 kuni 5) arvutatakse põhimõttel „suurim on parim, st punktide arv= omistatud hindepunktid/kõige kõrgemad hindepunktid*75. Kohal olnud 4 komisjoni liiget andsid pakkumusele kõrgeimad hindepunktid, mis tulemuseks annab maksimaalsed väärtuspunktid=75 p. Punkti C kohaselt kriteeriumite summeerimisel on tulemuseks 98, 59 punkti. Vastavalt Käsmu sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimustele otsustas konkursi läbiviimise komisjon tunnistada Käsmu sadama hoonestusõiguse seadmise konkursi võitjaks ainukese pakkuja MTÜ K väärtuspunktide summaga 98, 59. Otsustati esitada konkursi tulemused Haljala Vallavolikogule kinnitamiseks.

1-22-2637 29.05.2020 ilmunud ajalehe artikklis „Uue sadama rajamine lõi küla pooleks“ on süüdistatav X. X avalikult üldsusele teatanud esindusõiguse olemasolust: „Ma olen jätkuvalt seisukohal, et planeerimismenetlus oli alustatud valla poolt konkreetse territooriumi (mitte isiku) jaoks ja selles menetluses ei olnud mul takistusi vastavalt valla käsundile valda esindada“.

1-22-2637 Leitud kaks kirjavahetust, mõlemad 27.01.2015 kuupäevaga. Leitud üks kirjavahetus 14.09.2015 kuupäevaga. Leitud üks kirjavahetus 02.10.2015 kuupäevaga. Leitud üks kirjavahetus 07.04.2016 kuupäevaga. Leitud üks kirjavahetus 02.05.2016 (viis kirja sama kuupäevaga). Leitud üks kirjavahetus 11.07.2017 kuupäevaga. Leitud üks kirjavahetus 26.09.2017 kuupäevaga. X X ja N A: esitame CD-plaadil meilide kirjavahetust (mis otsingusõnadega välja tulid) kahtlustuses välja toodud perioodi osas 08. mai-08. september 2017. Läbiotsimise käigus fotografeeriti ning läbiotsimiskäiku videosalvestati.

1-22-2637 sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused; hoonestusõiguse seadmise lepingu põhitingimused; hoonestusõiguse seadmise lepingu põhitingimused (KoTo, tõendite köide I, tl 111-130). Nimetatud protokolli punkti 1 kohaselt on vaadeldavateks objektideks 30.06.2020 asukohas XXX(Advokaadibüroo X; reg-kood XXX), läbiotsimisel kaasa võetud dokumendid: 1) Käsmu Sadama rajamiseks seatava hoonestusõiguse konkursile, Võsu, 12. detsember 2019 5-l lehel; Garantiikiri, Tallinnas, 12. detsember 2019 ühel lehel; Pakkumise esildis (pakkuja MTÜ K) ühel lehel; 2) Käsmu Sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused, Haljala Vallavolikogu .aprillil 2018 otsusele nr 5-l lehel; 3) Hoonestusõiguse seadmise lepingu põhitingimused 2-l lehel; 4) Hoonestusõiguse seadmise lepingu põhitingimused 2-l lehel. Nimetatud dokumendid olid ära võetud Liis Sarapuu töölaua sahtlist MTÜ K kollasest kaustast. Samuti iga dokumendile oli pandud käsitsi kirja „Advokaadisaladus AdvS § 43 lg 3“, nimi: N. A ning allkiri. Arvestades eeltoodud dokumentide sisu ja leidmise kohta, siis on tõendatud see, et advokaadibüroos X X tegeleti Käsmu sadama rajamiseks seatava hoonestusõigusega seotud dokumentatsiooniga, kuna näha on nii Käsmu sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimustes tehtud parandusi (vt p 4.2, 5.8.5.12) kui ka hoonestusõiguse seadmise lepingu põhitingimustes tehtud parandusi (vt 5.3, 11, 12 ja 14).

40(55)

1-22-2637 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. 2019. a alguses jõustus seadusemuudatus, mille kohaselt sõna „kui“ ja kooloni vahele lisandus lauseosa: „esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest“.

1-22-2637 omavalitsuse inimestega siiski pidanud vajalikuks, siis ka nemad on pisut üllatunud, mis pisut üllatunud, nad on täiesti üllatunud, et sellise konstruktsiooniga on võimalik ühesõnaga üldse ametiisiku staatust määratleda, kus sul on õigused ja kohustused “. (KoTo, tõendite köide V, tl 170 pöördel-171). Seoses kaitsja küsimusega, kuidas hindad, kas isikul on võimalik ise endale ametiseisund võtta või luua on süüdistatav vastanud: „ Ütleks, et Eesti kehtivas õiguses see võimalik ei ole, et ma ise võtan endale ametiseisundi“. (KoTo, tõendite köide V, tl 173 pöördel). Lisaks on süüdistatav andnud järgmised ütlused seoses talle esitatud süüdistusega: „Minule ühtegi ülesannet mingite kirjade koostamisel ei pannud keegi ja ma ei oleks sellega mitte mingi valemiga nõus olnud sellepärast, et 2017. a, millal see kõik toimus oli meil bürool nii palju tööd, et ühegi sellise MTÜ tööga mul lihtsalt füüsiliselt ei olnud aega tegeleda. (KoTo, tõendite köide V, tl 156 pöördel-157). Detailplaneeringu teemal ei ole mina vallas tegelikult suhelnud mitte kellegagi enam kui ma olen suhelnud, see on see õnnetu telefonikõne. Tõesti, see on õnnetu telefonikõne, kui A. N mulle, see oli vist 08.09.2017 kui oli maavanema järelevalve hommikul helistas, ei see ei olnud hommikul. Ma ise olin sellel päeval Tallinnas kohtus ja ma tean, et ma plaanisin sinna kindlasti minna sellele maavanema järelevalvesse, kuna meid oli teavitatud, et sinna on mõistlik minna ja T me sinna plaanisime minna ja me läksimegi sinna, aga ma arvan, et see oli mingi väga vähe aega enne seda, kui mulle helistab A. N ja ütleb, et ta on absoluutselt haige. Võimalik, et ta rääkis, mis tal viga ka on, et kindlasti, et läheb sinna I. L, et kas sa saad minna ja I aidata.(KoTo, tõendite köide V, tl 157 pöördel). U. O ei ole päris kindlasti suhelnud rohkem kui e-kirjavahetus, mis siis vastavalt nii nagu Heiti ütles, et saada need kirjad igaks juhuks sina ka U. O. Mina sain niimoodi aru, et võib-olla siin mul on jälle see mälupilt niimoodi, et mis on siit kohtuistungilt juurde tulnud. Minule teadaolevalt oligi see nõnda, et H ütles saada sa U ja U siis ise vaatab, et mis nendega teha, et me oleme niimoodi vallas kokku leppinud. Kirjad teeb K, K saadab sulle ja vahest saadab planeerijale, tema kooskõlastab need ära ja saadab ka valda, aga ma ei hakanud täpsustama. Ütles, et saada O, saatsin O, see oli minu roll, tõesti selle kirja saatmine. Ma võin öelda, et U. O ma tunnen ja ütlen talle tere ja see on kõik ja A. N ma tunnen ka ja ütlen talle tere. Me ei ole niimoodi, et me saame nüüd kuskil kokku ja me läheme nagu jututama, oi ei. (KoTo, tõendite köide V, 158). Detailplaneeringu teemal ma pigem arvan, et mul nüüd on ka need mälupildid, siis kui tekkis juba see kohtumenetlus, siis ma suhtlesin kindlasti I. L, aga teisi ma nüüd küll ei pakuks välja, et ma oleksin suhelnud. See ei olnud minu ülesanne. Tõesti see ei olnud minu teema ja mul ei olnud vaja kellegagi suhelda. Milleks? Mul ei olnud mingisugust kokkulepet, et ma teen mingeid haldusakte, mul ei olnud kokkulepet, et ma valmistan midagi ette, et ma nõustan neid selles konkreetses detailplaneeringu menetluses. Ilmselt kui keegi valla ametnikest oleks mulle helistanud, kuna meil olid mitmed kohtumenetlused, mida meie büroo hoidis, ma oleks võinud talle vastata, aga ma tõesti ei mäleta, et mul oleks, pigem ma ütleks, et ei ole. (KoTo, tõendite köide V, 158). Seoses maavanema järelvalvemenetluse arutelul osalemisega on süüdistatav X. X andnud järgmised ütlused: „Kui ma õigesti mäletan esimene oli 17.08, millest ma ka eelnevalt vist peatusin, et see oli mu lapse sünnipäev, kuhu ma siis läksin, et üritada leida kompromissi selle võimaliku ligipääsu alale, et sinna sadamale ülikooliga see servituudi alaga ja seda palus mul H minna sadama esindajana. Ta ütles, et sa oled ikkagi kursis, et sa enam vähem tead, et see nurk tuleb ära lõigata ja mida rohkem seda parem ja parem oleks kui aeda ka ei tuleks, siis ma sinna läksingi. Teine oli siis 8. septembril, mis siis oli A. N poolt palutud, et ma esindaksin valda. Ma oleks läinud sinna ise, sest see planeering kindlasti mulle huvi pakkus sellel hetkel juba, et ka maavanema juures üks kord juba käidud, et läksin ka siis järgmist korda ja siis ma juba selgitasin, et kes mind veel ütles, et kui ma lähen, et siis mida ma seal teeksin.“ (KoTo, tõendite köide V, tl 163 pöördel). Tartu Ülikool esitas siis, ütleme niimoodi, et mina seda ei tea, et ta on kogu aeg koostanud mingit e-kirjavahetust ja niimoodi kuskile saatnud. Ma sain seda tõesti siin 42(55)

1-22-2637 kriminaalmenetluses teada selles mõttes ja seal oli ka all lause, et saata edasi valla juriidilisele nõustajale X. X. Ütleme niimoodi, et kuna vallast ja igalt poolt on tehtud läbiotsimised k.a meie büroost ja sellist e-kirja minu mailboksist ei ole leitud, siis seda kirja mulle edasi kindlasti ei ole saadetud ja mina seda kirja näen, kuna ma ei olnud adressaatide loetelus, siis ma olen sellega nüüd tutvunud, siis kui ma sain kriminaaltoimikuga tutvuda. Nii et saan seda lugeda, mis seal olid. Vallavanem on volitanud mind üks kord suuliselt telefonitsi 8. septembril tund aega enne maavanema järelevalve koosolekut. Vallavanem ei ole mind volitanud mitte kunagi mitte mingil viisil ühelgi teisel koosolekul osalema. Ma osalesin sellel koosolekul absoluutselt ühemõtteliselt kui MTÜ esindaja (KoTo, tõendite köide V, 164 pöördel). Kuna seda kirja mulle ei saadetud, siis ma ei saanud ka varasemalt öelda, et kuulge ma ei ole juriidiline nõustaja. Ma olin MTÜ esindaja, et oleks võib-olla adressaatidena mina olnud seal oleks ma reageerinud, aga kuna see mulle ei tulnud, siis ilmselt on kirjavahetusega tegemist, mis on toimunud, kus mind ei ole osalejate ringis. (KoTo, tõendite köide V, tl 165). Telefonikõne sisu osas A. N on süüdistatav X. X andnud järgmised ütlused: „Ka see on mul meeles, nii kummaline kui see ei ole, aga kuna see on elu muutev sündmus, siis võib-olla on hea, et see mul meeles on. Ta ütles, et tere X kuule, et kas sina lähed sinna maavanema järelevalvesse, ma ütlesin, et jah. Mul on isegi meeles, et olin juba kuskil seal ja maavalitsuse juures. Ütlesin, et lähen, lähen, et T läheme mõlemad. Kuule, et ma olen haigeks jäänud, et ma ise ei saa tulla, et meilt läheb I ja tal oleks nagu tuge vaja. Ma ütlesin, et oh milles küsimus, lähen, olen toeks kõik OK. See oligi see, niimoodi ma sinna täpselt, see oli A. N kontakt, aga kuna ma sinna ise läksin, siis ma ütlen, et sellest hetkest“. (KoTo, tõendite köide V, tl 165 pöördel). Ka on süüdistatav X.X välja toonud enda ütlustes, et vallavanem A. N varem mingit juttu ei olnud, sest A. N pidi sinna ise tulema koos I. L ja olgu neetud see tema haigestumine. (KoTo, tõendite köide V, tl 165 pöördel). Seoses kaitsja küsimusega, miks sa väitsid sellel nõupidamise alguses tutvustusringis, et sul on vallaga õigusabileping sõlmitud ja volitus valla esindamiseks on süüdistatav X. X vastanud: „Ma võiksin tänase päeva, kui ma olen XXX saanud öelda, et see on võib-olla mu elu kõige suurem rumalus, mis üldse ma teinud olen, aga nii ta läks ja teha pole midagi. Tegelikult seda lepingut ei olnud ja bluff, mis vahetevahel õigustab, sedapuhku on toonud mind kohtu ette. Häbiga pean tunnistama ja käitusin vandeadvokaadile absoluutselt mitte kohaselt ja bluffisin.“ (KoTo, tõendite köide V, tl 165 pöördel). Seoses kaitsja küsimusega, kas süüdistatav oli selle läbi mõelnud, et nii ütleb on X. X vastanud: „Ei, see oligi nii, et tavaliselt sa satud situatsiooni, mida sul on aega läbi mõelda, seal läks see asi nagu kuidagipidi selgelt üle võlli ja ilmselt mõtlemine on reeglina olnud mu tugevam külg, sedapuhku võib-olla üks väheseid kordi, kus ta elus mind maha jättis ja ma käitusin viisil, kuidas ma ei oleks kindlasti pidanud käituma ja ütlesin asju, mida ma päris kindlasti ei oleks pidanud ütlema, aga takkajärgi kogu sellele asjale mõeldes, et isegi kui ma oleks, kui nüüd lähtuda sellest süüdistuse loogikast, isegi kui ma oleks öelnud, ma esindan valda ja siis oleks öeldud, et sa ei saa valda esindada, ma oleks öelnud no okei ma ei esinda valda, siis oleks see ju käsitletav meie süüdistuse loogika järgi nagu kuriteo katsena juba praeguseks hetkeks see minu üks lause.“(KoTo, tõendite köide V, tl 166 pöördel).

1-22-2637 Mahud olid ju tegelikult sellised, mis ei nõudnud mingit hanget, igasuguse lihthanke piirmäärani, et meie kasutasime juriidilist teenust vallale. Ma pidasin seda õigeks“. Seoses küsimusega, et kas võis olla ka mingisuguseid olukordi, kus süüdistatav tegi tasuta vallale tööd on tunnistaja vastanud: „Ma nii küll ei julge öelda“. Seoses küsimusega, kas X X mingis muus valdkonnas (peale kirjade koostamise) teda veel aitas seoses Käsmu sadamaga on tunnistaja vastanud: „Ei. A, jah, okei kui maakondlik järelevalve oli, siis ta oli minuga koos esimesel kohtumisel maavalitsuses ja teisel kohtumisel koos minu asendajaga ka lihtsalt sel põhjusel, et kui asi kisub väga juriidiliseks, et siis ma võin hätta jääda“. Küsimusele, kas süüdistatav oli kaasas kui jurist on tunnistaja vastanud: „Jah, juriidiline nõuandja, ütleme nii“. Küsimusele, kas prokurör saab õigesti aru, et X X osales seal (maavanema järelevalvemenetluses) Vihula valla poolt on tunnistaja vastanud: „Minu teada küll“. Veel on tunnistaja välja toonud seoses küsimusega, et mille alusel X X sinna koosolekule siis saadeti või mis põhjusel: „Minu suusõnaline palve asendajale esimesel korral tõenäoliselt isiklik palve, et kas X X on võimalus kaasa tulla ja teisel korral tõenäoliselt oli siis minu soovitus enda asendajale, et võta kaasa“. Tunnistaja ei mäletanud seda, kas teisel korral ta ise suhtles X X seoses sellega, et ta võiks minna sinna maavanema järelevalve koosolekule. Tunnistaja on välja toonud, et 2020. a jaanuaris kui oli avaliku konkursi dokumentide avamine sai ta teada, et Küllike on juhatuse liige. Ta teadis, et süüdistatav on MTÜ-ga seotud. Ta teadis, et süüdistatav on samamoodi nagu vald huvitatud sadama rajamisest. Nii nagu enamus Käsmu külast oli huvitatud. Esialgu ei pannud seda asja nagu kokku (et X X on hoopis juhatuse liige), aga hiljem ta sai aru jah, et see eelnev tegevus on, ei ole päris see, mis tehakse. Tunnistaja on ka välja toonud, et ta vallavanemana suutis olla kõikide asjadega kursis ja ta ei allkirjastanud ühtegi kirja, mille sisu ei olnud varem tema poolt kokku lepitud.

1-22-2637 konkreetsel kohtumisel kindlasti jah jäi mulje, et X. X oli n-ö valla juriidilise esindajana seal koosolekul (KoTo, IV köide, tl 150 pöördel). Kohtu hinnangul ei tõenda eeltoodud e-kiri, et X X oli ametiisikuks süüdistuses toodud ajal KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 1 mõttes. Ka siin ei saa samalaadselt maavanema järelvalvemenetluses X X osaluse osas välistada bluffimist või ekslikku muljet selles osas, kellena X X täpselt osales aset leidnud koosolekul, kas MTÜ K esindajana, piirinaabrina või valla juriidilise nõustajana. Seda kinnitavad ka tunnistaja V. P ütlused, kes on välja toonud, et tema osales ainult ühel maavalitsuses toimunud koosolekul (KoTo, tõendite köide IV, tl 202). Ta on ka seoses eeltoodud kohtumisega välja toonud järgneva: „ Seal tekkis küsimus, keda X. X esindab ja siis X. X väitis, et ta esindab valda ja sellega aktsepteeriti, koosolek toimus. X. X esindas sellel koosolekul valda meile teadaolevalt. Tal olid oma seisukohad ja tema esindas valla seisukohti, inimesed esitasid oma seisukohti ja nii see protsess käibki. Viis inimest seal viibis: maavalitsuse esindaja, valla esindaja, kolm ülikooli esindajat ja rohkem inimesi ei olnud. Seal nagu MTÜ esindajat formaalselt ei olnudki seal“ (KoTo, IV köide, tl 200 pöördel-201). Eeltoodud tunnistaja ütlustega haakuvad tunnistaja H. P ütlused (KoTo, V köide, tl 38 pöördel), kes on seoses eeltoodud kohtumisega maavalitsuses välja toonud järgneva: „Ma ei mäleta, kas X. X esitles ennast selliselt või mitte, nüüd jään siin hätta, kas valla juriidilise nõustajana või mitte, võimalik, et see niimoodi oli, aga see, et X. X esindab valda see oli päris selge, sellisel kaalutlusel sai kirja lõppu pandud“ (KoTo, V köide, tl 38 pöördel). Eeltoodud tunnistaja on ka lisaks veel välja toonud: „Minu mäletamisel mingit kirjalikku volitust küll ei esitatud, pigem oli see mulje. Tegelikult kui võtta siis kogu see maadega esmane huvi oli tegelikult sadama arendajal, maade vahetamise asju arutatigi sellepärast, et teha sadamale ligipääs paremaks ja avaramaks, loomulikult neil olid seal omad huvid“ (KoTo, V köide, tl 40).

1-22-2637 õiguslik juriidiline isik, nende asutatud sihtasutus ja konkurentsiseaduse tähenduses avalik ettevõtja peavad tagama nende nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitva ametiisiku: 1) korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse; 2) kohustustest kinnipidamise kontrolli.

1-22-2637 MTÜ K esindajana on tunnistaja vastanud: „Sisuliselt pole vahet. Meie huvid olid samad, me tahtsime sadamat sinna Käsmu. Nagu nägite kirjast kutsusin MTÜ esindajat“ (KoTo, IV köide, tl 119 pöördel-120). Kohtu hinnangul leidis usaldusväärselt tõendmaist seega see, et esimene kord kutsus A. N X X maavalitsuse koosolekule kui MTÜ K esindajat. See omakorda kinnitab seda, et välistatud ei ole see, et ka teistkordsel maavalitsuses toimunud koosolekul osales X X samuti samas rollis ning üksnes bluffis selles osas, et ta esindab Vihula valda ning tema sellekohased ütlused on tõepärased, sest ilmselgelt vandeadvokaadina ametiasutuses toimuval järelvalvemenetluses bluffimine ei näita teda heas valguses ning on toonud kaasa ka aukohtumenetluse advokatuuris (KoTo, V köide, tl 167), kus kõige karmima karistusvõimalusena on AdvS § 19 lg 2 p 4 järgi ette nähtud ka advokatuurist väljaheitmine. Eesti Advokatuuri eetikakoodekski § 9 sätestab, et advokaat peab suhtlemisel klientide, kohtu, kolleegide ja avalikkusega käituma ausalt ja väärikalt ning kooskõlas heade kommetega ja tavadega ning kutse-eetika nõuetega. Advokaat peab hoiduma advokaadi kutset ja advokatuuri mainet kahjustavast käitumisest. Asjakohases õiguskirjanduses on ka asutud seisukohale, et tõendiallika usaldusväärsust kinnitab kaudselt see kui see ütlus kahjustab isikut ennast, mille all ei tule mõista mitte ainult enda süüstamist karistusõiguslikus mõttes, vaid enda n.ö halvas valguses näitamist terviklikult. Asjakohaste näidetena viidatakse nt tegematajätmistele, mis soodustasid teo toimepanekut, samuti teabe edastamist, mis on n.ö teisele poolele soodsa iseloomuga, nt olukord, kus kannatanu tunnistab, et tema suhtes toimepandud ründe tingis osaliselt tema enda provokatiivne või muul viisil taunitav käitumine (selle nn mulje loomise kontseptsiooni kohta vt Bianca Lafrenz, Wahrheit und Lüge bei Zeugenaussagen, 2006, lk 13). Seda, et X. X ei olnud ametiisik kinnitab ka see, et tal puudus juurdepääs Vihula valla Delta andmebaasile. Nii tuleneb tunnistaja A. N ütlustest, et juurdepääs oli ainult vallaametnikel (KoTo, IV köide, tl 121). Samuti nähtub ka tema ütlustest, et ta ei tea, kas U O ise saatis kellegile edasi neid vastuväiteid. Aga ta võis seda teha, tal oli juurdepääs, jah“ (KoTo, IV köide tl 113). Süüdistataval X. X sellist juurepääsu ei olnud (KoTo, tõendite köide II, tl 1-12), kuna valla esindaja, s.o I. L vaatas süüdistatava asemel maavanema järelvalvemenetluse arutelul 08.09.2020 valla dokumendihaldusest, kas S K on vastus tehtud.

1-22-2637 Vallavalitsuses. Nii on eeltoodud e-kirja sisu järgmine: „PS Vallarahvas ise ei ole soovinud seda tuletõrje klasside värki sisse panna, kuid minu arvates on see siiski oluline. Kui X X oleks olnud ametiisik täites Vihula Vallavalitsuses avalikku ülesannet, siis oleks ta pidanud kuuluma ka n.ö vallarahva hulka, kuid sellest e-kirjast tuleneb, et nii see ei olnud.

1-22-2637 välja, et ta ei mäleta, et ta oleks näinud X. Xosas mõnda volitust valla esindamiseks. (KoTo, V köide, tl 29). Tema ütluste kohaselt valla esindamise korrast tulenevalt vallavanem eraldiseisvalt ei oleks saanud kedagi kolmandat isikut volitada valda esindama. Tema ametiperioodi jooksul on olnud, et kolmandat isikut on volitatud, need volitused on vormistatud volikogu otsustega. Kindlasti vallavalitsuse korraldusega või volikogu otsusega. Need vormistati kõik kirjalikult. Ta ei tea seda, et vallavolikogu või vallavalitsus oleks andnud kellelegi suulise volituse valla esindamiseks. Vihula vallas oli kehtestatud mingisugune siseakt, kus oli kirjas see, et kes on ametiisik selles vallas. Ta ei suuda nüüd meenutada seda, see oli volikogu määrusega, seal olid ka palgaastmed. Selle järgi oli siis võimalik inimestel aru saada, et kas nad on ametiisikud või mitte. Ametnikel olid teenistuslehed. Kõik ametnikud, volikogu liikmed pidid esitama majanduslike huvide deklaratsiooni (KoTo, V köide, tl 31 pöördel-32). Tunnistaja ei osanud vastata küsimusele, et kuidas on võimalik, et X. X seal kohtumisel maavalitsuses käis valda esindamas ja ka sellise asja välja ütles, et tema on Vihula vallavalitsuse esindaja. Tema ei viibinud seal maavalitsuse koosolekul ja ta ei tea, kes seal osalesid ja valla dokumendiregistrist on ju võimalik vaadata volitusi, kellele ja mis on antud kui on antud. Seoses maili (kohtu märkus: 04.09.2017 kell 14:29) ja maavalitsuse istungil (kohtu märkus: 08.09.2017) toimunu omavahelise seotuse kohta tõi tunnistaja välja, et tuleb vaadata neid kuupäevi, kas need võivad olla omavahel seotud või mitte. Ka suulised pöördumised registreeriti valla dokumendiregistris, volitused muidugi, mis anti vallavalitsuse korraldusega või volikogu otsusega, siis need volitused on dokumendiregistris vastaval vallavalitsuse korralduste ja volikogu otsuste toimikus. Kui vallavanem A. N on suuliselt volitanud valda esindama, siis see peab olema ka dokumendiregistris registreeritud, sest ka suulised avaldused ja pöördumised registreeriti dokumendiregistris (KoTo, V köide, tl 33-33 pöördel).

1-22-2637 3 lg 2 p 1 mõttes ning ka selles osas, kas süüdistatav tahtlikult rikkus toimingupiirangut eriti suures ulatuses suunates jätkuva tegevusega sisuliselt õigusteenuse osutamisel otsuseid ja toiminguid. Samas peab kohus põhjendatuks osundada sellele, et kehtiva kohtupraktika kohaselt hinnatakse menetluses toimingupiirangu rikkumise ulatust selle menetluse tulemusel saadava hüve/sõlmitava lepingu hinnaga. Näiteks riigihanke menetluses on rikkumise rahaliseks ulatuseks riigihanke võitjaga sõlmitava lepingu rahaline summa (RKKKo nr 1-18-7408) ja sponsorlepingu sõlmimisel sponsoreeritavale makstava summa ulatus (RKKo 3-1-1-98-15). Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda investeerimiskohustuse ulatusest tuvastamaks korruptsiooniohu suurust. Korruptsiooniohu suurust tuleb hinnata lähtuvalt saadu, mitte antava väärtusest. III Lõplik hinnang süü küsimuses

1-22-2637 menetluskulude hüvitamise nõude mõne muu isiku pangakontole. Selleks tuleb esitada konkreetne taotlus, mida saab teha üksnes hüvitise saamiseks õigustatud isik (või tema seaduslik esindaja) (RKKKm 1-17-9149/80, p 15.) (p 25). Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaitsealune X. X oleks esitanud taotluse välja mõistetava mõistliku kaitsjatasu tasumiseks osaühing X X Advokaadibüroo pangakontole. Eeltoodust lähtudes ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude hüvitamist osaühing X X Advokaadibüroo kontole.

1-22-2637 antud juhul on esindajaks olnud suure kogemusega õigusteenuste osutaja, kes on igati taganud efektiivset kaitset, samuti asja keerukust, peab kohus mõistlikkuse piiridesse jäävaks ning kujunenud kohtupraktikale vastavaks õigusteenuse tunnihinnaks kaitsja puhul 220 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud juristi tunnihinnaks 135 eurot.

52(55)

1-22-2637

53(55)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.