Õigusemõistmisevastased süüteod › Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses, kohtuvälises ja kohtumenetluses

KriminaalasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 09.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 1-21-1723/150
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Õigusemõistmisevastased süüteod › Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses, kohtuvälises ja kohtumenetluses
Kuulutamise aeg: 09.06.2023
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 34 201

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-21-1723/169Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium02.10.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee

2-21-11318/160Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.09.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-21-1723

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.06.2023, Tallinn

Kriminaalasja number

1-21-1723 (18730000433)

Kohtukoosseis

Kohtunik M Tuulik

Kohtuistungi sekretär

Hedvig Payne, Mariin Vaks, Helen Aasma, Diana Sooväli

Tõlk

Julia Zautina, Ann Õun, Siret Ristimägi, Ann Tamme, Jelena Kremez, Anna Kaplina

Kriminaalasi

Toomas Jõgi ja M O süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3 ja 4, KarS § 201 lg 2 p 1, 2 ja 4, KarS § 381(1) lg 2, KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1

Prokurörid

Marek Soomaa ja Jürgen Hüva

Süüdistatavad

Toomas Jõgi; isikukood 36502050314; elukoht xxx; töökoht xxx; varem kriminaalkorras karistamata; M O; ik xxx; elukoht xxx; töökoht xxx; varem kriminaalkorras karistamata

Kaitsjad

Stella Veber ja Jaanus Tehver

Kannatanu esindajad

M K ja K T (AS xxx); M M ja M K (AS xxx); P L (xxx)

Resolutsioon

Juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 311-314, VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 7 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Toomas Jõgi KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi ja mõista talle karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Toomas Jõgi KarS § 201 lg 2 p 1 ja 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

Sarnased lahendid

Õigusemõistmisevastased süüteod

intressikandvate kohustuste, millest on maha arvestatud AS E-P rahalised vahendid, suhe EBITDA'sse (Net DebtEBITA) pidi AS E-P auditeeritud majandusaasta aruannetes olema alla 4 (p 14.2.1 ja 14.2.2; kd 1 tl 7-p). Nende tingimuste mittetäitmisel, oli X-l õigus leping erakorraliselt üles öelda ning nõuda AS-lt E-P kogu tema kasutuses oleva laenusumma ja intressi kohest tagastamist (p 14.5, kd 1 tl 8). Neid põhitingimusi muudeti 11.05.2015 (R. R ja T. Jõgi poolt) selliselt, et edaspidi moodustab omakapital bilansimahust vähemalt 20% (alates 2014 a kohta koostatud majandusaasta aruannetest) ja 25% (alates 2015 a kohta koostatud majandusaasta aruannetest). Suhe EBITDA ́sse pidi muudatuse kohaselt aga 2015. a kohta koostatud majandusaasta aruannetes jääma alla 5,5 ja alates 2016 aastast alla 4 (kd 1 tl 18). Samuti seati veel täiendavalt muud piiravad tingimused AS E-P finantskohustuse järgimisele. Vastavalt 26.02.2016 laenulepingu muudatusele pidi AS E-P esitama X-le hiljemalt iga kuu 25. kuupäevaks eelmise kuu kasumiaruande, bilansi ning ülevaate EP tellimuste portfellist ja AS E-P võlgnevustest tarnijate ees (kd 1 tl 20). 15.06.2016 laenulepingu muudatusega fikseeriti, et EBITDA on 2016. aasta kohta koostatud auditeeritud majandusaasta aruande põhjal kokku vähemalt 2 700 000 eurot ja alates 2017. aastast koostatavate AS E-P auditeeritud majandusaasta aruannete põhjal kokku vähemalt 3 000 000 eurot (p 14.2.3, kd 1 tl 24-p). Sama muudatusega seati panga kasuks esimese järjekorra hüpoteek hoonestusõigusele AS E-P P tootmisüksusele summas 4 000 000 eur, samuti AS E-P investeerimiskeeld põhIasse mitte rohkem kui 200 000 eur aastas. Viimase, so 19.12.2016 lepingu muudatusega (sarnased muudatused tehti ka LL-xxx, LL-xxx kohta) seati mh piirangud AS E-P aktsionäridele (aktsionäride aktsiate pant panga kasuks, käendused, samuti seati piirangud T H OÜ finantsnäitajatele (omakapitali ja EBITDA nõue teatud piirmäärades) (kd 1 tl 27-29, tl 51-52). Laenulepingu nr LL-xxx (15.06.2016) ja LL-xxx (21.06.2016) puhul fikseeriti EP omakapitali nõue bilansimahust 15% (2016 a) ja 18% (2017 a) ning intressikandvate kohustuste suhe EBITDA-sse vastavalt 7,5 (2016 a) ja 6 (2017 a) (kd 1 tl 30-p). EBITA nõue 2016 a vähemalt 2 700 000 eurot ja 2017 a vähemalt 3 000 000 eurot (kd 1 tl 30-p, tl 41-p). Sarnased nõuded AS E-P finantsvõimekusele seati lisaks ka lepinguga nr AL-xxx ja GLM-xxx.

18.Peale laenutaotluse esitamist (vt T. Jõgi e-kiri 27.02.2013), määrati X panga poolt AS-le EP kui suurele ärikliendile nii kliendihaldur kui analüütik. Nende ülesandeks oli vahendada panga ning AS E-P vahelist suhtlust ja koostada panga krediidikommitee, kes otsustas laenude andmise, jaoks laenutaotleja memo. Memo oli vaja selleks, et krediidikommitee saaks otsustada, kas anda konkreetsele ärikliendile laenu või mitte. Selle memo aluseks oli nii avalikult kättesaadav informatsioon (näiteks juba auditeeritud majandusaasta aruanded), aga ka informatsioon, mida kliendihaldur ja finantsanalüütik täiendavalt laenutaotlejalt küsisid ja seejärel analüüsisid. Memo sisaldas esiteks laenusoovija finantsanalüüsi (bilanss, kasumiaruanne, rahavood, hinnang prognoosidele ja laenu teenindamisele) ja samuti muud olulist ettevõttega seotud taustainfot (ajalugu, omanike taust, turusituatsioon jne). Tunnistajate sõnul olid AS E-P esindajate poolt esitatud finantsandmed ja samuti majandusaasta aruannetes kajastatud info aluseks X sisemistele arvutustele, mille alusel tehti AS-le E-P laenuotsused ning mille tulemusel anti ka AS-le E-P uusi laene. Kõik andmed talletati kliendihalduri ja finantsanalüütiku poolt vastavasse kliendi kausta vastavatesse alamkaustadesse. Finantsandmete põhjal valmis põhjalik finantsmudel, mille põhjal arvutati AS E-P finantsreiting. „See sisaldas erinevaid makrosid ja detailseid põhjalikke valemeid, see on mudel, omavahel läbi mitme lehe põimunud finantsmudel“ (tunnistaja E. R ütlused, kd II tl 191p). Krediidianalüüs hõlmab ka eelmiste perioodide marginaalide ja EBITDA võrdlust (tl 190). A. K selgitas, et kui bilansi või kasumiaruande pinnalt tekkis pangal täiendavaid küsimusi, siis küsiti bilansikirjete lõikes detailsemalt infot juurde (näiteks hankijate väljavõtted) (K2 tl 168). Tunnistajate sõnul otsustas AS-le E-P laenuandmise panga krediidikommitee, kuhu kuulus 5-6 ametikoha järgset inimest ja mida juhtis 2013-2016 aastatel M. T. Samasugune protseduur kehtib ka juba olemasoleva laenulepingu tingimuste muutmise korral- ka sel juhul langetab lõpliku otsuse halduri ja analüütiku sisendi alusel just krediidikommitee. M. T sõnul prognoosib pank laenu andmisel seda, kas laenusaaja suudab edaspidi laenu teenindada- see on

V (T). Nemad tegelesid jooksva raamatupidamise korraldamise ja sisse kandmisega Navisioni, mida kasutati mh raamatupidamise programmina (K3 tl 34). Tema kui finantsjuhi ülesanne aga oli eelarvestamine ja rahavoogude jälgimine, samuti investeeringute eelarve jälgimine (K3 tl 33p). T. M selgitas samuti, et „aastaaruanded põhinesid igakuistel aruannetel, mida esitati ka pangale /.../ audiitor ei sekkunud igakuistesse aruannetesse“ (K3 tl 38p). Finantsaruandeid koostas finantsosakond, need olidki programmi Navisioni väljatrükid (tl 38p). Navisioni jooksid lõpuks välja kasumiaruanne ja bilanss. Aruandluskuupäeval X-le võttis tema Navisionist kasumiaruande ja bilansi ja saatis need e-postiga X-le (K3 tl 58p). T. M selgitas samuti seda, et tema poolt X-le saadetud vastused olid kooskõlastatud T. Jõgiga (tl 58p). Seda, et finantsküsimused allusid just juhatuse liige T. Jõgile, kinnitab ka kaitsja J. Tehveri poolt kohtule esitatud kirjalik tõend, mis kajastas AS E-P juhatuse liikmete vahelist sisemist tööjaotust (kd 11 tl 133, 235). Sellest nähtub, et T. Jõgi vastutusvaldkond juhatuse liikmena hõlmas mh ka finantsjuhtimist. Kohus peab seda tõendit usaldusväärseks vaatamata sellele, et prokurör leidis, et tegemist on ebausaldusväärse tõendiga. Samas jättis prokurör täiendavate tõendite voorus kasutamata võimaluse seda tõendit sisuliselt kahtluse alla seada ja ei esitanud ühtegi taotlus selle tõendi täiendavaks uurimiseks, tunnistajate ülekuulamiseks vms. Lähtuvalt võistleva kohtumenetluse põhimõttest tuleb oma väiteid tõendada ja see kehtib ka vastaspoole tõendite usaldusväärsuse kahtluse alla seadmisel. Lisaks sellele on oluline ka see, et juhatuse liikmete vahelist faktilist tööjaotust on kinnitanud lisaks eelnimetatud kaitsja esitatud kirjalikule tõendile ka mitmed muud isikulised tõendid (lisaks süüdistatavatele ka raamatupidajad, projektijuhid). Kokkuvõttes on see ka eluliselt usutav, et nii suure äriühingu puhul nagu AS E-P seda oli (ca 250-300 töötajat, erinevad osakonnad jne), pidigi see vastutusvaldkondade vaheline jaotus juhatuse liikmete vahel ka reaalselt eksisteerima ning mis kujul see mingiks dokumendiks oli vormistatud, on sekundaarse tähtsusega.

29.2014 aasta jooksul edastas AS E-P läbi T. M, T. Jõgi ja T. Li (e-kirjadest nähtuvalt AS E-P -ga seotud finantskonsultant) X pangale kokkuvõtlikult järgmised finantsandmed. 17.01.2014 on T. M (cc-s T. Jõgi) edastanud esialgsed 2013. aasta finantstulemused (kd 8, tl-d 130-140), sh on 2013. aasta lõpuga omakapital 4 761 197,52 eurot ja müügitulu 21 774 396,94 eurot (tl 132 -133). 27.01.2014 on eelnimetatud finantsandmed uuesti edastatud, sh teatud korrigeerimisega (kd 8, tl-d 141-143), mille raames on omakapital korrigeeritud 4 737 392,33 euro peale, ent müügitulu on suurenenud 23 565 071,00 euro peale. 27.05.2014 on T. M edastanud 2014. aasta 4 esimese kuu finantsid (kd 8, tl-d 146-148), kus omakapital on 4 934 540,84 eur. 25.07.2014 esitas T. M 2014. aasta esimese poolaasta finantstulemused (kd 8, tl-d 155-157), 28.08.2014 7 kuu finantstulemused (kd 8, tl-d 158-160), 15.10.2014 8 kuu finantstulemused (kd 8, tl-d 162-164), 20.10.2014 9 kuu finantstulemused (kd 8, tl-d 165-167), 25.11.2014 10 kuu finantsid (kd 8, tl-d 181-183), 22.12.2014 11 kuu finantstulemused (kd 8, tld 187-189). 28.10.2014 e-kirjavahetuses viitas T. L sellele, et 2014 tulemused on olnud mõnevõrra kehvemad ja selle põhjuseks on uute toodete õpikõver. T. L lisab, et 2015. aasta prognoositav müügitulu on 37 000 000 eurot ja EBITDA 12% (kd 8, tl-d 170-171). 10.12.2014 edastas T. L värsked finantsandmed ja prognoosid kuni 2019. aastani seoses 12.12.2014 toimuva kohtumisega X-s (kd 8, tl-d 184-186). 22.01.2015 edastas T. M esialgsed 2014. aasta tulemused (kasumiaruanne ja bilanss) A. Kile ja E. R, cc-s T. Jõgi ja T. L (kd 8, tl-d 195-197), millest nähtuvalt oli 2014 aasta müügitulu 27 003 711,41 eur, omakapital 5 096 279,14 eur. Kohtumenetluses pole T. Li ühegi poole taotlusel tunnistajana üle kuulatud. Siiski saab uuritud dokumentaalsete tõendite (e-kirjad) pinnalt järeldada, et tegemist on AS E-P välise finantskonsultandiga, seda kinnitas ka T. Jõgi oma kohtus antud ütlustes, läbi kelle hakkas EP pangaga suhtlema 2014 aasta lõpust (kd 8 tl 171) ja suhtlus jätkus ka 2015 aastal.

33.2016. aasta alguses tõsteti AS E-P X riskiaktivate osakonda, kuna ettevõtte riskisus oli X hinnangul tõusnud. M. T selgitas kohtus, et see oli puhtalt finantsanalüüsil põhinev otsus, tol ajal muid suuremaid kahtlusi pangal ei olnud (lk 357). A. Ki asemel sai kliendihalduriks vastava osakonna töötaja R. R. Põhimõtteliselt tähendas see seda, et AS E-P finantsandmeid kontrolliti X poolt nüüd veelgi põhjalikumalt ja tihedamalt kvartaalsete tulemusete asemel igakuiselt. 28.03.2016 esitas T. Jõgi e-kirja teel AS E-P esimese kahe kuu finantstulemused bilansi ja kasumiaruande (kasutajatunnus T) näol R. Rle ja M. Tle (kd 9 tl 10-12). 13.04.2016 edastati T. Jõgi poolt R. Rle AS E-P muudetud bilanss (kd tl-d 20-22). 26.04.2016 edastati T. Jõgi poolt M. Tle ja R.Rle EP 2016. aasta I kvartali finantsid, ka selle e-kirja puhul on näha, et need on omakorda T. Jõgile edastatud T. O poolt (kd 9 tl-d 23-25). Lisaks esitas 28.04.2016 T. Jõgi ka kohustuste ülevaate (kd 9, tl-d 26-27) ning 06.05.2016 vastused X täiendavatele küsimusetele (kd 9, tl-d 27-31). 08.05.2016 T. Jõgi poolt saadetud ehitustööde tellijatelt saadavate summade nimekirjast nähtub, et ehitustööde tellijatelt on AS-l E-P saada pooleliolevate projektide eest 9 077 522 eurot (tl 31-5). 01.06.2016 edastas T. Jõgi e-kirjaga R. Rle AS E-P 2016 aasta 4 kuu bilansi ja kasumiaruande (kd 9 tl 32). 04.07.2016 edastas T. Jõgi e-kirjaga R. Rle AS E-P 2016 aasta 5 kuu bilansi ja kasumiaruande (kd 9 tl 39-42). 24.08.2016 edastas T. Jõgi e-kirjaga R. Rle AS E-P 2016 II kvartali tulemused ja palus kohtumist seoses finantsandmete kajastamisega bilansis (kd 9 tl-d 46-48). 02.09.2016 edastas T. Jõgi e-kirjaga R. Rle AS E-P 7 kuu finantsandmed, sh viidates, et kehva tulemuse on tekitanud kollektiivpuhkus suvel (kd 9, tl-d 49-56). 06.09.2016 edastas T. Jõgi e-kirja teel R. Rle AS E-P 2015 majandusaasta aruande auditeerimata projekti (kd 9 tl 57-69) ning rahavoogude aruande (kd 9 tl 72-73). 27.09.2016 palus R. R e-kirjas T. Jõgil saata AS E-P 2016 augusti finantsandmed (kd 9 tl 75p), tuletades uuesti sama palvet meelde 04.10.2016 e-kirjas (tl 75p) ning mille peale T. Jõgi saatis 05.10.2016 e-kirjaga AS E-P 2016 augusti bilansi, kasumiaruande, rahavoogude aruande ja kreditoorsete võlgnevuste aruande (tl 77-83). 26.10.2016 edastas T. Jõgi e-kirjaga R. Rle AS E-P 9 kuu finantsandmed (kd 9 tl 86-95). 05.12.2016 ja 06.12.2016 esitas T. Jõgi e-kirjaga R. Rle AS E-P 2016. aasta 10 kuu finantstulemused, ja seda pärast X vastavalt päringut (kd 9 tl-d 105-114). 28.12.2016 esitati T. Jõgi poolt e-kirjaga R. Rle AS E-P 2016. aasta xxxembri finantsid (kd 9 tl-d 115-122). 31.01.2017 esitas T. Jõgi e-kirjaga R. Rle 2016. aasta detsembri finantstulemused koos müügiprognoosiga (kd 9 tl-d 123-131).

36.Kohtu hinnangul näitavad perioodil 2013-2017 AS E-Pi poolt X-le regulaarselt ja järjepidevalt saadetud finantsandmed oma finantsseisundi kohta seda, et kõik süüdistuses märgitud teod X Pank vastu on toime pandud jätkuva teona mitte aga korduvana. See omakorda välistab ka 2013 laenulepingu episoodi aegumise, mida leidis juba kaitseaktis T. Jõgi kaitsja. Saab nõustuda, et kuigi esimene laen väljastati (so varakäsutus kelmuse mõttes) X poolt AS-le E-P juba 2013 aastal, siis arvesse tuleb siiski võtta veel järgmist. Riigikohus on korduvalt oma lahendites märkinud, et jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, juba lõpule viidud süüteo jätkuna. Nõue, et jätkuvaid tegusid peab hõlmama ühtne tahtlus, tähendab, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu. Seetõttu näivad need üksikteod objektiivsele kõrvaltvaatajale mitteiseseisvate tegudena ühe teo tähenduses, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, õiguslikult juba lõpuleviidud süüteo jätkuna (näiteks RKKKo nr-d 3-1-1-47-07 p 28; 3-1-1-1414 p 1026; 1-17-11432/93 p-d 9 ja 14). Perioodil 2013-2017 esitati AS E-P esindajate poolt Xle regulaarselt (vähemalt kvartaalselt, alates 2016 aga juba igakuiselt) kasumiaruandeid ja bilansse. Uuritud tõendid kinnitavad, et neid esitati nii 2013 aastal väljastatud laenu nö järelmonitoorimiseks, aga samas võimaldas see lihtsustatult ka uute laenude ja garantiide väljastamist. X töötajad on kohtus selgitanud, et regulaarselt esitatud finantsandmetega täiendati juba olemasolevaid panga poolt kogutud ja töödeldud E-Piga seotud finantsandmeid. Seetõttu oli AS E-P ka uute laenude väljastamisel alates 2016 aastast XXX jaoks juba „tuttav klient“. Seetõttu saab kohtu hinnangul jõuda ka järeldusele, et kõiki osategusid tuleb vaadata ühe jätkuva teona. Jätkuva kuriteo poolt räägib ka see, et teod pandi toime sama kannatanu vastu ning sarnasel viisil.

41.On tuvastatud, et AS E-P aktsionäride ringiga liitus 2016 aasta lõpus OÜ T H, mille esindaja oli T M, kellest sai ka AS E-P nõukogu esimees. Uue enamusaktsionäri liitumine oli omakorda seotud AS E-P finantsseisundi ja vajadusega kaasata täiendavalt omakapitali, mis oli mh üheks X poolt seatud tingimuseks uue laenu väljastamisel. T. M ütlused avaldati 10.05.2022 kohtuistungil KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel seoses tema surmaga (kd 11 tl 126-132). Kaitsjad vaidlesid sellele ägedalt vastu ja leidsid, et tegemist on eos kallutatud ning ebausaldusväärse isiku poolt antud ütlustega. Asjaolu, et tegemist oli „vastasleeri“ tunnistajaga, keda süüdistatavad peavad AS E-Pi pankroti tegelikuks süüdlaseks, ei ole piisavaks põhjuseks tema ütluste tõendipagasist kõrvaldamiseks. Kohus möönab, et AS E-P aktsionäride vahel tõepoolest vastuolu oli, see kulmineerus 2017 aasta sügisel saneerimismenetluse ümber toimuvaga. Samas ei ole see vastuolu ja äriline konflikt kahe leeri vahel üksi piisavaks argumendiks väita, et T. M ja temaga seotud isikute ütlused on a priori ebausaldusväärsed. Kaitsja poolt kaasatud tunnistaja L. S kinnitas kohtu küsimusele vastates, et nii M, Jõgi kui ka O olid kõik „tasakaalukad inimesed“ ja mingit silmnähtavat konflikti nende vahel näha ei olnud (K3 tl 28p). Ka sellest teeb kohus järelduse, et mingit nö pimeviha ja alusetut süüdistamist ja valetamist mh M poolt olla ei saa ning tegemist oli faktidel ja argumentidel põhineva ärivaidlusega. Kohus arvestab seega T. M ütlusi niipalju kui need on kooskõlas ja haakuvad muude uuritud tõenditega. T. M ütluste kohaselt sai ta 2016 aasta lõpust läbi T Hu EP 52% enamusaktsionäriks teise AS E-P suuraktsionäri L S ettepanekul. Sama kinnitab ka L. S oma kohtus antud ütlustes. T. M avaldatud ütluste kohaselt nad küll kontrollisid EP tausta, kuid „tagantjärgi võetuna pealiskaudselt /.../ eeldasime, et pangad kontrollivad neid ja me usaldasime panku liiga palju“ (kd 11 tl 127). Seda, mille pinnalt ja kuidas X Pank kontrollis AS E-Pi tausta ja finantsandmete õigsust, on kohus eelnevalt juba käsitlenud. Dokumentaalsetest tõenditest nähtub edasi, et AS

42.Vaidlust ei ole selles, et mõni aeg peale T. M AS E-P omanikeringi tulekut, tekkis uue enamusaktsionäri ja teiste aktsionäride, kellest T. Jõgi ja M. O olid samas ka juhatuse liikmed, vahel vastuolu, mis kulmineerus 2017 aasta lõpus AS E-P saneerimiskava kinnitamise ümber toimuvaga. Nimelt oli T. M vastu AS E-P saneerimiskavale ja saatis omalt poolt ka võlausaldajatele (sh X Pangale) vastava e-kirja ning kohtule saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise avalduse (kd 6 tl 166). Süüdistatavate T. Jõgi ja M. O väitel soovis T. M AS-i E-P „vaenulikult üle võtta“, ning tema eesmärk oli saneerimismenetluse nurjamisega ajada AS E-P pankrotti. Samuti jättis T. M nende sõnul täitmata oma aktsionäride lepinguga võetud kohustuse AS E-P täiendavaks finantseerimiseks. T. M seda aga eitab ja on oma avaldatud ütlustes väitnud, et tema oma finantseerimiskohustuse 700 000 euro ulatuses täitis ning täiendav makse jäi tegemata AS E-P enda süül (kd 11 tl 131) kuna AS E-P ei täitnud X ees uue laenuga seotud tingimusi. Kohus ei nõustu „vaenuliku ülevõtmise“ hüpoteesiga ja märgib, et T. M ja tema äriühing T H OÜ seadsid 2016 aasta AS E-P ja X vahel sõlmitud laenulepingutes samuti mitmeid käendusi ja tagatisi (kd 1 tl 54p), seega mõjutas AS E-P käekäik ja laenulepingute korrektne täitmine ka teda ja tema teisi äriühinguid. Lisaks ilmnesid samal ajal veel probleemid AS-ga L L, millel kohus peatub edasisest. Samuti juhib kohus tähelepanu X-ga sõlmitud laenulepingus sätestatud AS E-P kohustusele teavitada X-d igast toimunud sündmusest, mis muul viisil oluliselt takistab või teeb võimatuks lepingu tingimuste täitmise AS E-P poolt (lepingu p 7.5.7, kd 1 tl 10-p). Kohus leiab, et T. M AS E-Pi nõukogu esimehena omas õigust võtta laenulepinguga sätestatud kohustuse täitmine juhatuselt üle ja seda ise teha. Kokkuvõttes saab sellest järeldada, et AS E-P enamusaktsionäriks saamisel ei olnud T. Ml tegelikust olukorrast adekvaatset pilti ning selle adekvaatse pildi saamisel käituski ta täiesti ootuspäraselt kui taotles AS E-P saneerimismenetluse ennetähtaegset lõpetamist ning teavitas tegelikust olukorrast ka mh X-d. Seoses AS E-Pi nn vaenuliku ülevõtmisega märgib kohus täiendavalt ka seda, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et T. M või temaga seotud isikud oleks lõppkokkuvõttes AS E-Pi pankrotist mingit „kasu“ saanud või pankrotIad omandanud. Kui kaitsehüpoteesi järgi oligi AS E-P pankrot M nö põhieesmärk, siis jääb see väide lõppkokkuvõttes ebaloogiliseks ja tõendamata väiteks.

45.T. M, K. H ja S. S. S ütlustega, aga samuti süüdistatavate T. Jõgi ja M. O ütlustega on edasi tõendatud see, et peale S. S. Š sisekontrolli (mitteametlike) tulemuste ilmsikstulekut ja teistele AS E-Pi aktsionäridele ja nõukogule selle tulemuste teatavakstegemist otsustati 28.06.2017 nõukogu koosolekul tellida väljast sõltumatu audiitori poolt läbiviidav erikontroll. S. S. S soovitas erikontrolli läbiviijaks kedagi „big four“ audiitorbüroodest, aga need osutusid liiga kalliks ja lõpuks valiti G Ti audiitorbüroo, kes tegi sisuliselt sama kontrolli, mis varasemalt S. S. S, ainult väiksemas mahus (K2 tl 215). Seda fakti kinnitavad e-kirjad, millest nähtuvad vastavad kokkulepped (kd 4 tl 84-87). Tegemist on K. H poolt 03.07.2017 saadetud e-kirjaga T. Mle, L. S, T. Jõgile ja M. Ole koos manusega „28.06.2017 Nõukogu koosoleku kokkuvõte“, mis kajastab tunnistajate K. H, T. M ja S. S S poolt öeldut, et „rahavoogudes on tuvastatud suur auk, mistõttu pole selget ülevaadet hetkeseisust“ (tl 85). Sellele e-kirjale on samal so 03.07.2017 vastanud M. O (tl 86), kes K. H poolt kirjapandut (manuses olev koosoleku protokoll) punases kirjas täiendab ja ei nõustu kõigega, mis K. H poolt kirja pandi (sh. T. Jõgi poolt raamatupidamises ca 4 miljoni euro ulatuses väidetavalt valesti kajastamise fakti tunnistamist). Samas ei ole siiski vaidlust selles, et 28.06.2017 nõukogu koosolekul, millel osalesid ka süüdistatavad, tõepoolest ikkagi arutati probleemi AS E-P raamatupidamises ja finantsseisundi kajastamise õigsuse faktis ja kokkuvõttes otsustati tellida väljast sõltumatu erikontroll. See järeldus nähtub ka M. O 03.07.2017 e-kirjast K. Hle ja teistele nõukogu liikmetele (tl 86). Kohtule on samuti esitatud aktsionäride kirjalik otsus, mis on digitaalselt allkirjastatud 12.07.2017 T. M, L. S, M. O ja T. Jõgi poolt (kd 4 tl 94-95), ning milles otsustatakse tellida erikontroll G T B OÜ-lt. Aktsionäride kirjalikust otsusest nähtub, et erikontrolli läbiviijalt sooviti vastust küsimustele, mis puudutas AS E-P 2015-2016 müügitulu kajastamise ja pooleliolevate tööde valmidusastme hindamise õiguspärasust (kd 4 tl 93). Seega oli tegemist oli samade küsimustega, millele S. S. S sisekontrolli akt juba oli tähelepanu juhtinud. Erikontrolli läbiviimiseks on G T B OÜ-ga allkirjastanud lepingu T. Jõgi (kd 4 tl 97105). Lepingus on märgitud auditi valmimise tähtajaks 07.07.2017 eeldusel, et audiitorühingule esitatakse nõuetekohaselt vormistatud dokumendid hiljemalt 17.07.2017 (tl 98). Lepingu maksumuseks on 16 000 eurot (lisandub käibemaks) (p 3.2) ja eeldatavaks ajaliseks kestuseks tundides 168 töötundi (p 2.2.). Lepingu punktis 7.2 on sätestatud, et audiitorühing kannab varalist vastutust kliendile või kolmandale isikule vandeaudiitori kutsetegevusega süüliselt tekitatud otsese varalise kahju eest kümnekordse lepingu tasu ülempiiris. Raskest hooletusest tuleneva või tahtliku rikkumise korral ülempiiri ei kohaldata (tl 100). Kohtu hinnangul viitab

46.G Ti vandeaudiitorite J. Gi ja A. S poolt 08.08.2017 allkirjastatud aruandest (kd 4 tl 13) ning selle 24.11.2017 lisast (kd 6 tl 229-232) nähtub, et selle aluseks on olnud sama AS E-Pi aktsionäride 12.07.2017 otsus. Aruandest nähtub, et see on läbi viidud kooskõlas rahvusvahelise kindlustandvate teenuste standardiga ISAE 3000 „Kindlustandvad teenused, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused“. Erikontrolli aruandest AS E-P aktsionäridele nähtub, et kontroll hõlmas vastavalt lähteülesandele 2015-2016 müügitulu kajastamise arvestuspoliitika ja pooleliolevate tööde valmidusastme hindamist ning seda, kas seda on 2015 aasta auditeeritud majandusaasta aruandes ja 2016 auditeerimata majandusaastaaruande (projektis) õigesti kajastatud. Erikontrolli aruandest nähtub, et selle läbiviimiseks esitati vandeaudiitoritele 2015 a auditeeritud aastaaruanne; 2016.a aastaaruande projekt; juhtkonna koostatud projektide müügitulu arvestused Excelis 2015.a ja 2016.a kohta; projektiarvestuste väljavõte projektidele registreeritud tulude ja kulude kohta seisuga 31.05.2017; müügiarvete nimekiri; info projektide kohta (sh eelarved, tellimuse kinnitused, lepingud); detailselt kontrollitud projektide osas alusdokumendid ja väljavõtted. Töö käigus intervjueeriti ettevõtte juhtkonda ja finantspersonali (kd 4 tl 13p). Erikontrolli aruandes on vandeaudiitorid märkinud, et „müügitulu arvestuse tabelist ei selgu, kuidas on pooleliolevate tööde valmidusastet peegeldav hinnanguline müügitulu leitud, kuna vastavates lahtrites puuduvad valemid“. J. G selgitas kohtus tunnistajana ütlusi andes, et peale erikontrolli esialgsete tulemuste teatavakssaamist suhtles ta vahetult ka AS E-P juhatuse liikmete T. Jõgi ja M. Oga, kuid „arvestuspõhimõtte osas mingisugust head selgitust ei saanud, et kust need numbrid nende tabelisse tekkinud olid“ (K 2 tl 140 p). Edasi on erikontrolli aruandes vandeaudiitorid märkinud, et „arvestasime projektiarvestuse väljavõttel toodud tulude ja kulude põhjal välja kuludest lähtuvad projektide valmidusastmed ja vastava hinnangulise müügitulu. Võrreldes sel viisil leitud müügitulu juhtkonna poolt leitud müügituluga, jõudsime järeldusele, et juhtkond ei ole oma arvestustes lähtunud enda poolt kehtestatud arvestuspõhimõtetest. Müügitulu ja vastav nõue on kajastatud olulistes summades ka selliste projektide osas, millega seoses kulusid veel projektiarvestuse väljavõtte põhjal tehtud ei olnud“ (kd 4 tl 14). Kokkuvõttes tuvastasid erikontrolli läbiviinud vandeaudiitorid J. G ja A. S oma aruandes, et AS E-P 2015-2016 aasta aruannetes oli müügitulu näidatud suuremana kui see tegelikult oli ca 14,9 miljoni euro ulatuses (kd 4 tl 15p). J. Gi ütlusi AS E-P juhatuse liikmetelt müügitulu arvestuse kohta selgituste küsimise kohta tõendab ka tema poolt 09.08.2017 saadetud e-kiri T. Jõgile ja M. Ole (kd 4 tl 114-115). Selles kirjas teavitas ta T. Jõgit ja M. O kontrolli tulemustest ja mh kirjutas järgmist: „kohtumisel Teiega 27. juulil selgus, et valmidusastet ja kaasnevaid tekkepõhist tulu ei ole arvestatud kuludest lähtuvalt, vaid enda muu hinnangu põhjal. Kui küsisin, kui suures mahus võib tulu olla tegelikust suuremana kajastatud, jäite vastuse võlgu. Kui tänaseks on selles osas mingid arvestused tehtud, palun andke teada. Lisaks, kui teie arvates ei ole midagi eelnevalt esitatud infost õige, palun esitage oma kommentaarid ja selgitused. Palun tagasisidet esimesel võimalusel“.

48.Eeltoodust saab üheselt järeldada, et AS E-P uute aktsionäride survel, kes soovisid adekvaatset ülevaadet AS E-P majanduslikust ja finantsilisest olukorrast, telliti väljast sõltumatu erikontroll. See on ka mõistetav, sest S. S. Š sisekontrolli tulemusi ei pruugitud teiste aktsionäride poolt aktsepteerida mh seetõttu, et tegemist oli T. M poolt kaasatud isikuga, kelle puhul võis teoorias tekkida kahtlus tema sõltumatuses ja seetõttu ka sisekontrolli aruande usaldusväärsuses üldisemas. Kohus leiab, et seetõttu oli AS E-P juhatus ka sundseisus, kui aktsionäridena selle poolt hääletasid ning pidi aktsepteerima aktsionäride otsust selle erikontrolli tellimiseks. Seda kummastavam on aga T. Jõgi ristküsitlusel antud selgitused, et G Ti kontrolli tulemustest sai ta teada alles kriminaalasja toimiku materjalidega tutvudes. Kui süüdistusakt edastati kohtusse 2021 märtsis, siis toimikutega tutvumine pidi KrMS § 224 korras toimuma hiljemalt 2020 lõpus või 2021 alguses, see on igatahes aastaid hiljem erikontrolli faktilisest valmimisest. Selle väga põhimõttelise väite lükkab üheselt ümber esiteks eelmises punktis nimetatud J. Gi 09.08.2017 e-kiri mõlemale juhahtuse liikmele (sh T. Jõgile), milles ta teavitas kontrolli olulisemast tulemustest, so valmidusastme meetodi väärkasutamisest, nii nagu ka erikontrolli aktis kirjas. Samuti lükkab selle T. Jõgi väite ümber ka T. M poolt T. Jõgile ja M. Ole 21.09.2017 saadetud e-kiri (kd 6 tl 233-235), millest nähtub, et e-kirja manuseks on digitaalselt allkirjastatud fail „2017 09 20 nõue aktsionäride lepingu täitmiseks“, mille digitaalallkirja konteineris on ka „Sõltumatu audiitori kindlustandva töövõtu aruanne erikontrolli tulemuste kohta E-P 08.08.2017.bdoc“, mis on sama J. Gi poolt allkirjastatud fail, millele T. M ka kirjas viitab. Seega loeb kohus ebausaldusväärseks T. Jõgi ütlused, et G Ti aruandega tutvus ta alles aastaid hiljem, so millalgi 2020-2021 kriminaalasjas materjalidega seoses. Kohtu jaoks ei tundu see eluliselt usutav, et niivõrd olulises küsimuses ja erikontrolli tulemuses, mis tagasi vaadates oligi AS-i E-P „lõpu algus“ sai jääda T. Jõgile kui finantsküsimuste eest vastutavale juhatuse liikmele tähelepanuta. Seda enam, et erikontrolli tellimise otsusele oli ka tema aktsionärina nõustunud ning juhatuse liikmena audiitorbürooga lepingu sõlminud. Sel ajahetkel (2017 august-september) oli see kohtu hinnangul niivõrd eksistentsiaalne küsimus nii AS E-P edasise jätkamise kui ka selle juhatuse liikmete võimaliku vastutuse seisukohalt. Asjaolu, et T. Jõgi seda fakti varjas, kinnitab kohtu hinnangul seda, et tema väited AS E-P raamatupidamise korrasoleku kohta, mille G Ti erikontrolli aruanne üheselt ümber lükkas, ei ole usaldusväärsed ega tõesed. Kui objektiivne tõde selle kohta esmakordselt päevavalgele tuli, siis ta lihtsalt ignoreeris seda teavet. See omakorda aga tõendab seda, et ta oli AS E-Pi raamatupidamise „tegelikust seisukorras“ ja väärkajastamistest juba varasemalt teadlik, sest vastasel juhul ei oleks eluliselt usutav ega loogiline, et ta ei oleks hakanud seda G Ti tuvastatut koheselt ümber lükkama. G Ti kontrolli tulemused kinnitavad kaudselt ka tunnistajate K. H ja S. S. Š ütlusi selle kohta, et EP raamatupidamisest ei olnud võimalik aru saada ja raamatupidamisprogrammis olid „suvalised numbrid „.

52.Kaitsja S. Veber tõstatas kohtuvaidlustes iseenesest õige (retoorilise) küsimuse, et miks erikontrolle läbi viinud vandeaudiitorid peaksid olema usaldusväärsemad ja usutavamad kui AS-i E-P auditeerinud vandeaudiitor K. L, kes samu probleeme valmidusastme meetodi valekasutamisega AS E-P majandusaasta aruannete auditeerimisel mitme aasta jooksul ei avastanud. Kohus vastab sellele järgnevalt. Esiteks kinnitab erikontrolle läbiviinud vandeaudiitorite suuremat usaldusväärsust see, et nende poolt läbi viidud kaks erinevat erikontrolli on põhijäreldustes samad. Mõlema erikontrolli koostanud vandeaudiitori tööalane kogemus on samuti märkimisväärne- J. Gil 25 aastat ja M. Nil samuti üle 10 aasta töötamist vandeaudiitorina. Samuti kinnitab ka Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (AJN) kiri (kd 7 tl 74), et 15.05.2018 algatati nende poolt distsiplinaarmenetlus AS E-P majandusaasta aruandeid auditeerinud vandeaudiitori K L ja KL xx OÜ suhtes. AJN-i 06.11.2018 otsusega nr 471 loeti vandeaudiitori K L poolt KL xxx OÜ kaudu audiitorteenuse osutamisel toimepandud distsiplinaarsüütegu AS E-P 2015 aasta majandusaasta aruande auditeerimisel ning müügitulu kajastamise kontrollimisel tuvastatuks. Halduskohtu 15.11.2019 otsusega (nr 3-18-2300) jäeti K.Li ja KL xxx OÜ kaebus AJN 06.11.2018 otsusele rahuldamata (kd 7 tl 77). Vastavalt audiitortegevuse seaduse § 121 on audiitortegevuse järelevalve nõukogu (AJN) Audiitorkogu sõltumatu järelevalveorgan, kelle ülesanne on korraldada järelevalvet avalikes huvides ning võtta meetmeid audiitortegevuse arengu eelduste loomiseks, vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi saavutamiseks ja selle kaitsmiseks. Samuti saab viimase erisusena välja tuua ka selle, et kui M. N ja J. G viisid läbi nö täisauditi (erikontroll), siis K.Li majandusaasta arauannete audit sai ja pidi olema pisteline või teatud valimil põhinev audit, ehk kvalitatiivselt täiesti teisel tasemel. Ka selline pisteline või valimil põhinev auditeerimine võis põhimõtteliselt tekitada olukorra, kus teatud küsimustes sai teda eksitada või sattus ta ise tahtlikult või tahtmatult eskimusse. Seda indikeerib mingil määral T. O ja K. Li vaheline kirjavahetus 2017 juuni kuust (Teema: 2016 projektide hinnanguline), kus K. L kirjutab, et Toomase 2016 aasta tabeli kulud ei kattu Navisionist saadud kuludega ja tulusid ei saaks valmidusastme järgi üles võtta (kd 11 tl 24-27).

55.Edasi vaatabki kohus neid Xxx ja Xxx erikontrolli aruande lõppjäreldusi, mis on olulised ka süüdistuse kontekstis valeandmetena või KarS § 209 kontekstis tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutusena. Nagu varem mainitud, siis just Xxx ja Xxx aruandele tugineb eriteadmiste tuvastatuse mõttes ka süüdistus ja sellel lisad 2 ja 3, mis kajastavad E- Pi nö deklareeritud (auditeeritud majandusaasta aruannetes) ja tegelikku raamatupidamist ja finantsseisundit. Selle aruande tulemuste kajastamine süüdistuses on kohtu hinnangul põhjendatud, sest nimetatud erikontroll on olnud mahukas ja põhjalik ning erinevalt G Ti erikontrollist hõlmanud ka oluliselt pikemat ajaperioodi (2013-2017), so süüdistusega kattuvat ajaperioodi. Xxx ja Xxx erikontrolli põhjalikkust iseloomustab lisaks aruandele endale ka selle lisade maht (kd 1 tl 194-221) ning eriti selle lisa 2 (tl 202-216), mis hõlmab erikontrolli peamist uurimisvaldkonda, so valmidusastme meetodi kajastamist tulude arvutamisel. Just tulude ülehindamist heidetakse ka süüdistuses T. Jõgile ja M. Ole ette. M. N selgitas kohtus, et tema poolt läbiviidud erikontrolli keskseks küsimuseks oli see, kas raamatupidamise (aasta)aruanded olid korrektselt koostatud vastavalt raamatupidamisseadusele ja raamatupidamistoimkonna juhenditele. Samuti oli küsimuseks see, kas ja millal oli saabunud maksejõuetus. M. N lisas, et püstitatud küsimustele sai kontrolli käigus ammendavalt vastatud. Ainuke teema, millele ei saanud algdokumentide puudumise tõttu ammendavalt vastata oli seotud isikutega tehtud tehingud (samas). M. Ni sõnul, mida kinnitab ka tema poolt allkirjastatud aruanne, tuvastati kolm põhilist probleemi E-Pi raamatupidamise arvestuses. Kõige olulisem oli tulude väärkajastamine. Nimelt pidi E-P raamatupidamise juhendite järgi rakendama nö valmidusastme meetodit tulude kajastamisel ja seda valmidusastme meetodit oli valesti rakendatud. Sellest tulenevalt olid aastaaruanded väga suures ulatuses tulude poole pealt näidatud suuremana kui nad tegelikult oleks pidanud vastavalt raamatupidamisstandarditele olema. Seetõttu omakorda E-Pi omakapital oli suurem, tema varad olid suuremad ja tema kohustused olid tegelikust väiksemana näidatud. Teine suur probleem sellest tulenevalt oli see, et AS E-P tegelikult oli juba pikka aega, kui oleks korrektselt koostanud raamatupidamisaruandeid, olnud negatiivse netovaraga ja ilmselt oleks kõikidest aruannetest välja tulnud, et ettevõttes on tekkinud juba püsiv maksejõuetus ja sellisel juhul tulnuks üldse hoopis teistsuguse raamatupidamisstandardi järgi aastaaruannet koostada. Nimelt ettevõtte

61.Mis puudutab väidetava bilansivälise konto kasutamist erikontrolli aktides, siis sellise väite esitas T. Jõgi esmakordselt alles kohtumenetluses, mida asus võimendama asjatundjana kaasatud U. V ja tunnistajana üle kuulatud endine AS-i E-Pi finantsjuht T. M. Siinkohal juhib kohus tähelepanu järgnevale. Tunnistaja T. O sõnul olid enamus finantsandmeid, mis olid aluseks ka majandusaasta aruandes kajastatud andmetele, kantud Navisioni programmi. „Eraldi arvestust excelis peeti kohustuste jälgimise kohta, laenulepingute kohta ja Lute kohta“ (kd 2 tl 237). Sellest saab järeldada, et excelis peeti arvestust ilmselgelt nö abistaval eesmärgil. Samasuguseks abistavaks arvestuseks saab pidada ka T. Jõgi nimetatud nn projektide arvestuseks kasutatavate turuhindade kulu arvestust, isegi juhul kui selliseid kulusid tõepoolest Navisionis või excelis bilansivälise kontona peeti. Kohus ei pea aga siiski usutavaks seda, et mitu finantsharidusega spetsialisti võisid oma erikontrollide teostamisel kasutada mingeid bilansiväliseid andmeid nii, et nad sellest aru ei saanud ja seetõttu võisid oma lõppjäreldustes kardinaalselt eksida. Kaitsja üritas KrMS § 297 voorus esitada selle väite kohta, et erikontrollide läbiviimisel kasutati ka bilansiväline konto andmeid, täiendavat tõendit (väljatrüki näol AS E-P raamatupidamisprogrammist), mida kohus aga vastu ei võtnud. Kohus leiab, et „võib-olla valede algandmete kasutamise“ väide on seetõttu paljasõnalise väide ning selle kui aktiivse kaitseväite kohta oleks tõendeid pidanud esitama menetluslikult õigel ajahetkel. Mh oli eelistungil võimalus näiteks taotleda sellist väidet kinnitava tõendi esitamist või ka kogumist (näiteks finantsekspertiisi näol). Kohus ei pea eluliselt usutavaks seda, et niivõrd põhimõttelises küsimuses (erikontrollides kasutati üleüldse mingeid valesid andmeid) tuli esmakordne teadmine alles käimasoleva kriminaalmenetluse raames. Kohus tuletab meelde, et just erikontrolli esimesest aktist (kus väidetavalt kasutati valesid andmeid) sai põhimõtteliselt alguse ka AS-i E-P „lõpu algus“. Just seetõttu ei pea kohus usaldusväärseks ka T. Jõgi väiteid

selle kohta, et J. Gi erikontrolli aktiga tutvus ta alles kriminaaltoimiku materjalidega tutvudes. Samal ajal kui T. M poolt saadetud e-kiri kinnitas, et ta teadis G Ti erikontrolli tulemustest juba 2017 aastal ja talle anti võimalus seda olukorda siis ka selgitada (vt J. Gi e-kiri AS-i E-P juhatusele). Puudub igasugune mõistlik selgitus, miks ei olnud T. Jõgil juba siis võimalik nn bilansivälise konto kasutamise kahtlusele tähelepanu juhtida ja kogu järgnevat (ebaõnnestunud saneerimine, pankrot, kriminaalmenetlus) vältida. Teiseks aga isegi kui jaatada võimalust, et Xxx ja Xxx erikontrolli aruande koostamisel kasutatigi mh bilansiväliseid andmeid, siis ei ole selgitatud, kas ja miks see vale oli ning kuidas see mõjutas sisuliselt tuvastatud lõppjäreldusi? Kas täiendavate bilansiväliste kulude arvestamine, jättes kõrvale küsimuse selle kasutamise õigsuse kohta, muutis sisuliselt ka midagi? Kaitsjad ei küsinud (selle kohta) audiitoritelt mitte ühtegi sisulist küsimust kui nad kohtus ütlusi käisid andmas ning seetõttu ei ole kohtul ühtegi põhjust hakata ise audiitor M. Ni ja tema lõppjärelduste usaldusväärsuses kahtlema. Kaitsja tõstatatud kahtlus erikontrolli läbiviimisel bilansivälise kontoandmete kasutamise õigsusest (kui neid tõesti kasutati) on eriteadmisi nõudev küsimus, mida saab ja oleks tulnud aktiivse kaitseväitena ka tõendada. Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt selgitanud, et tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks võib kasutada üksnes KrMS § 63 lg-s 1 loetletud tõendiliike (nn rangeid tõendeid) (RKKKo nr 3-1-1-101-16, p 19). KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõend kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Sellest tulenevalt on selge, et kaitseaktis esitatud väide, mis puudutab tõendamiseseme asjaolu „E-P raamatupidamises sellisel viisil valmidusastme meetodi rakendamine, ei olnud vale“ tuvastamine käimasoleva kriminaalmenetluse ajal ja vajadustest lähtudes, oleks võimalik vaid eelnimetatud KrMS § 63 lg 1 nimetatud tõenditega.

67.KarS § 209 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Kaitstavaks õigushüveks ja kelmuse objektiks on seega vara, mis TsÜS § 66 majandusliku varamõiste definitsiooni kohaselt on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Konkreetse süüdistusepisoodi kontekstis on kelmuse objektiks ja varaks seega X-le kuulunud varalised laenu- ja garantiivahendid, mille X laenu- ja garantiilepingute alusel EP-le väljastas. Kelmuse objektiivse süüteokoosseisu moodustavad petmine – st. tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, mistõttu kannatanu satub eksimusse ja teeb varakäsutuse ja saab varalist kahju. Petta on võimalik üksnes tegelike ehk faktiliste asjaolude moonutamisega. Riigikohus on selgitanud, et faktilised asjaolud on objektiivselt tuvastatavad ehk kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid (RKKKo nr 3-1-1-17-15 p 9). AS E-Pi majanduslik seisund ja finantstulemused olid seega faktiline asjaolu, mida sai moonutada ja moonutati. Esitades X-le süstemaatiliselt E-Pi majandusliku seisundi ja finantstulemuste kohta valeandmeid ja moonutades seda näiliselt paremaks, loodigi X-le tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus. Riigikohus on lisaks märkinud, pettuse esemeks olevate asjaolude näol võib tegemist olla isiku aspektist nii väliste (nt maksevõimelisus) kui sisemiste (nt maksmisvalmidus) asjaoludega. Lepingu allkirjastamisega väljendab isik tahet teha kokkulepitud tingimustel tehing ja lubab täita kokkulepitud viisil oma kohustused. Juhul, kui tegelikkuses pole isikul lepingu sõlmimise ajal valmidust või võimalust kokkulepet täita, on ta oma tahte või võimaluste kohta valeandmeid esitanud ehk neid asjaolusid moonutanud (samas, p 9). Kuna ebaõigeid andmeid esitati E- Pi maksevõimelisuse kohta, siis on ilmne, et laenulepingute ja garantiide sõlmimise hetkel puudus E- Pil tegelikult võime saadud summasid tagastada ja E-Pi maksevõimelisuse puudumist varjati pangale ebaõigete ja moonutatud finantsandmete esitamisega. AS E-Pi poolt moonutatud finantsandmete esitamine oli

69.KarS § 13 lg 1 sätestab, et isik vastutab tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema ehk on nn garant. See norm võimaldab moodustada mitteehtsaid tegevusetusdelikte ja annab aluse võtta vastutusele isiku, kes paneb tegevusena formuleeritud süüteo toime seeläbi, et ta jätab tegemata mingi teo, mille ta pidi tegema (RKKK 3-1-1-104-09, p 14). Seega teoreetiliselt saaks M. O vastutada ka selle eest, et ta jäi nö passiivseks ja ei täitnud oma juhatuse liikme garandikohustust mh seetõttu, et X-le kui võlausaldajale ei tekiks kahju. Kohus on seisukohal, et kui isikule on esitatud süüdistus üksnes tegevuses (kaastäideviimise vormis), siis ei ole võimalik süüdistuse piiridest väljumata analüüsida, kas M. O võis panna temale inkrimineeritud teo toime tegevusetusega. KrMS § 268 lg 1 sätestab, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 268 lg 5 esimene lause näeb ette, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Seega saavad isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid (RKKKo 1-17-3371, p 66). Riigikohus on selgitanud, et tegevusetusdelikt on karistusõigusdogmaatikas eraldiseisev figuur, mille kohaselt tuleb isikule tehtavas etteheites ära näidata nn põhideliktist (tahtlik tegevusega täideviimises seisnev tagajärjedelikt) oluliselt erinevate asjaolude esinemine tema käitumises. Nii tuleb tegevusetusdelikti raames esitatud süüdistuses näidata, millise nõutava teo jättis süüdistatav tegemata ja millest tulenes tema selline tegutsemiskohustus (garandikohustus). Süüdistuse muutmine teodeliktist tegevusetusdeliktiks on selline radikaalne muutus, mis eeldab uue süüdistuse esitamist (RKKKo 3-1-1-13-07, p 10; RKKKo 1-16-8601, p 20). Tegevusetuse korral peab süüdistuses olema sisustatud garandikohustus koos õigusliku aluse ja nõutava, kuid tegemata jäetud tegevusega (RKKKo 3-1-1-72-13, p 12). Käesoleval juhul ei ole prokurör

80.Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et reeglina väljastasid AS E-P klientidele e-maili teel müügiarveid projektijuhid. Seda on tunnistanud kõik kohtus ülekuulatud projektijuhid (XXX projektidega tegelenud A. U K1 tl 195; XXX-i ja XXX projektidega tegelenud P. J K1 tl 197; XXX-i projektidega tegelenud E. K K1 tl 202p; XXX-i ja XXX projektidega tegelenud T. A K2 tl 8; XXX-i ja XXX projektidega tegelenud T. S K2 tl 40; J. Z K2 tl 113). Tunnistaja A. U viitas EP sisesele dokumendile „projektijuhi kirjalikud protseduurireeglid“ , mis sellise korra kehtestas (K1 tl 195). Tunnistajate ütlustest nähtub, et projektijuht genereeris Navisionis arve, printis välja ja allkirjastas ning saatis skaneeritud kujul e-posti teel kliendile, paberarve läks AS E-P raamatupidamisosakonda eraldi kausta (E. K ütlused K1 tl226; T. A ütlused K2 tl 10p). Projektijuhtide ütlustest saab samuti järeldada, et kliendile väljastati arve siis kui AS E-P poolt kasutatud majandustarkvara ja raamatupidamisprogrammi Navisioni andmetel olid nn projektiga seotud maksepunktid täitunud, st projekt oli jõudnud mingisse valmidusastmesse, et kliendile Navisioni poolt eelgenereeritud arve väljastada. Nn maksepunktid ja arve väljastamise tingimused olid eelnevalt Navisioni sisestanud AS E-P müügiosakond, kes kliendile konkreetse projekti maha oli müünud (A. U ütlused K1 tl 190; E. K ütlused K1 tl 202p; T. A ütlused K2 tl8 „kokkulepe oli loodud müügiosakonna ja kliendi vahel, meie täitsime seda kokkulepet“). Projektijuhtide ütlustest saab väga selgelt järeldada ka seda, et kuigi arve genereeriti ja allkirjastati projektijuhi poolt, siis sisulist õigust neil seal arvel mingeid muudatusi teha ei olnud, sest arve oli juba eelgenereeritud ja nende asi oli see ainult välja printida ja allkirjastada (T. A ütlused K 2 tl 8). Raamatupidaja T.O sõnul sai projektijuht lisada arvele müügitellimuse peal olnud ridu (K2 tl 233p). P. Ji sõnul puudus projektijuhil üleüldse väga suur sõnaõigus arvete esitamise ja või muutmisega seoses: „me kooskõlastasime kõike/.../ ei olnud omavolilisi toiminguid /.../ei olnud juhtumeid, et isiklikult enda poolt oleks arvet esitanud /.../arutasime koosolekutel, millal arve esitada“ (K1 tl 198). Koosolekute toimumist on kinnitanud ka A. U, kelle sõnul toimusid iga nädal tootmiskoosolekud, seal osalesid ka Jõgi ja O (K1 tl 189p) ja just seal otsustati ka arvete saatmine (tl 190). Jõgi ja O on samuti regulaarsete koosolekute toimumist kinnitanud (K3 tl 93, 174p-175, 178), mõlemad kinnitasid, et korraga oli töös ca 50 projekti.

84.Seonduvalt E. Ki allkirjastatud arvega 170484 tuvastas kohus järgmist. M. O kohtus antud ütlustest nähtub, et arve 170484 väljastamise initsiatiiv tuli projektijuht E. Kilt, kes küsis tema käest nõu, kas võiks ja peaks arve XXX-le väljastama ühe peatatud projekti eest ja tema ainult nö toetas E. Ki mõtet see arve XXX-le esitada (K3 tl 97). E. K oma ütlustes küll kinnitas, et arvel märgitud projekti näol oli tõepoolest tegemist ühe peatatud projektiga (L4526) ja et „töö oli mingis osas tehtud/.../ AS E-P oli investeerinud sinna projekti“ (K1 tl 227p, 229). Muus osas on tema ütlused aga O ütlusega vastuolus. Nimelt on K kinnitanud, et arve 170484 koostas ta M. O telefoni teel antud korralduse alusel ja M. Ol pidi olema erikokkulepe XXX-ga selle arve väljastamise kohta (K1 tl 227p). Septembris teavitas M. O teda aga, et tegemist on siiski arusaamatusega ning et see arve tühistatakse (tl 227p). XXX-i esindaja G. O kinnitas samuti, et arvet nr 170484 ei olnud AS-l E-P õigustatud XXX-le väljastama, sest XXX „ei saanud kõiki komponente, mis oli vaja“ (K1 tl 230-231). Seega ka XXX-i esindaja tunnistaja O kinnitas, et selline projekt peatatud olekus põhimõtteliselt eksisteeris, aga konkreetset arvet ei oleks AS EP tohtinud esitada. T. Jõgi kinnitas, et selle projekti puhul oli AS E-P oli juba alustanud hüdrokomponentide muretsemist (K3 tl 179p ja tl 206). Samuti nähtub toimiku materjalidest, et arve 170484 oli erinevalt kõikidest teistest nn näiliste XXX-i arvete loetelus nimetatud arvetest siiski samaaegselt saadetud nii L L AS-le kui ka XXX-le nagu tavakord faktooringuarvete puhul ette nägigi. Järelikult ei saa selle arve puhul väita seda, et see oli näilise teenuse/kauba eest väljastatud arve, sest kõik osalised on projekti olemasolu ja teatud ulatuses tööde tegemist kinnitanud ning põhimõtteliselt taandub küsimus tsiviilõiguslikule vaidlusele selles, kas arvet võis sel hetkel AS E-P poolt väljastada või mitte. Kohus leiab, et selline tsiviilõiguslikule vaidlusele taandunud vaidlus selle arve ümber välistab ühemõtteliselt kelmuse objektiivse koosseisu. Järelikult tuleb kahtlused selle arve (170484) osas tõlgendada in dubio pro reo põhimõttel süüdistatavate kasuks.

101.Kohus leiab, et eeltoodud info pinnalt ei saa jõuda tõsikindlale järeldusele, et kõikide nende nn topelt finantseeritud arvete näol oleks toime pandud tahtlik kuritegu kelmuse näol. Seda eelkõige just nende arvete 170543, 170347, 170536, 170537, 170421, 170422, 170458, 170525, 170535) puhul, mis on koostatud ja esitatud erinevatele faktoorijatele (L ja D) sama projektijuhi nimel/allkirjaga. Kohus leiab, et kui tegemist oleks olnud süüdistuse kohaselt T. Jõgi ja M. O ühiselt ja koos läbiviidud kelmusega Li (N) suhtes, siis ei ole eluliselt usutav, et projektijuhtidel oleks lastud saata algselt XXX-le arveid, millel oli vale loovutusmärge, sest see oleks tähendanud pettuse võimalikku ilmsikstulekut. Pigem viitabki mh eelmises punktis kajastatud kirjavahetus XXX ja AS E-P esindajate vahel sellele, et peale XXX initsiatiivil D faktooringu kasutuselevõttu 2017 aprillist tekkiski AS-l E-P sisene segadus XXX arvetele õige faktoorija määramisel ning juba valesti esitatud arvete uuesti saatmisel teisele faktoorijale (Dle). Kohus leiab, et a) olukorras kus kohtueelse menetluse käigus ei ole kontrollitud seotud isikute kirjavahetust samast perioodist kui kõnealused tehingud toimusid; b) kohtule on esitatud kirjavahetus, mis kajastab suhtlust alles alates 2017 sügisest; c) projektijuhtide ütlused just nn topelt finantseeritud arvete esitamise asjaolude osas on kaheti mõistetavad, siis ei ole võimalik süüdistuse hüpoteesi juhatuse liikmete poolt etteplaneeritud kelmusest jaatada. Samuti väärib kohtu tähelepanu ka T. Jõgi kohtus öeldu, et tema mäletamist mööda puudutas D leping ainult uusi tellimusi (täisprojekte), mitte aga pooleliolevaid projekte (K3 tl 228), mis iseenesest tundub ka loogiline ja põhjendatud selgitus ja võis samuti lisasegadust tekitada, võttes arvesse, et projektid olid mahukad, kestsid isegi kuni aasta ning arveid sama projekti eest esitati kliendile, sh XXX-le, mitmes etapis. Seda kahtlust kohtuliku uurimise käigus täiendavalt aga ei käsitletud. Samuti äratavad kohtu kahtlust mõnede nn topelt finantseeritud arvete erakordselt väiksed summad: nt arve 170535 (2104,98 eur); 170525 (455,25 eur); 170537 (767,88 eur), 170536 (2450 eur), mis ei ole kelmuse kontekstis motiivi mõttes kuigi usutavad. Kuigi samas topelt finantseeritud arvete nimekirjas on ka märgatavalt suuremate summadega arveid ning lõpptulemusena topelt finantseeritud arvete summa on ka märkimisväärselt suur, siis teatud varjundi just elulise usutavuse mõttes see eelnevat arutluskäiku silmas pidades siiski annab ja viitab pigem süsteemsele eksimusele, mitte kelmusele.

114.AS E-P ja L L AS vahel oli sõlmitud faktooringuleping. Faktooringuleping asub võlaõigusseaduse teises peatükis võõrandamislepingute all. VÕS § 256 järgi kohustub faktooringulepinguga üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama sätte lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Ka Riigikohus on selgitanud, et nõude loovutamise või võla ülekandmise korral toimub isikute asendamine võlasuhtes, mille puhul võlasuhte iseloom ja sisu ei muutu (RKHKo nr 3-3-1-4710 p 9). Seega olid AS E-P ja AS L L sõlminud faktooringulepingu, mille sisuks on nõude loovutamine, kus uus võlausaldaja astub senise asemele (VÕS § 164 lg 2). Nõude loovutamise tagajärjel läksid faktooringu kliendi nõuded üle L L AS-le ning viimane astus uue võlausaldajana faktooringu kliendi asemele. Esitades L L AS-le seitse arvet faktooringuavansi saamiseks läksid nimetatud nõuded AS-lt E-P üle L L AS-le. Seega oli kohtu hinnangul tegemist AS-le E-P võõra varaga. Vastatavalt faktooringulepingus kokkulepitule oleks tulnud AS-l E-P kanda 28.08.2017 I H laekunud 146 200,91 eurot ja 29.08.2017 T N AS poolt laekunud 8998 eurot, st kokku 155 198,91 eurot kolme pangapäeva jooksul edasi faktoorile. Nimetatud summad jäeti teadlikult ja tahtlikult edasi kandmata, mida kinnitab asjaolu, et enne 2017.a kanti kõik laekumised edasi faktoorile.

Seega peab isik mingil objektiivselt avalduval moel omastamistahte manifesteerima (RKKKo nr 3-1-1-23-14, p 21). Võõra vara valdaja käitumises peab objektiivselt avalduma tahe muuta asja faktilist kuuluvust ehk käituda edaspidi ise või lasta kolmandal isikul käituda asja omavaldajana (RKKKo nr 3-1-1-99-15, p 26). Käsilolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et jättes I H B.V ja T N AS poolt AS E-P arvele kantud summad edasi kandmata vara omanikule AS-le L L, kasutati seda vara teiste AS E-P kohustuste täitmiseks. AS E-P pangakontole laekunud maksete üle aga omas kontrolli just juhatuse liige T. Jõgi. Seda on ta ise oma kohtus antud ütluste kinnitanud, samuti on seda kinnitanud raamatupidaja T. O, kelle sõnul otsustas T. Jõgi AS E-P arvelduskontol olevate rahaliste vahendite kasutamise üle. S. S. S sõnul otsustas T. Jõgi iga päev peale lõunat, kellele kui palju maksta (K2 tl 215p). See on ka eluliselt usutav, et 2017 augusti lõpus oli AS E-P finantsseis väga pingeline ning tasumised toimusid ainult kõige hädavajalikemate ja kiireloomulisemate nõuete katteks. Kohus peab usutavaks ka seda, et kui T. Jõgi sellist kontrolli maksete teostamise üle omas, siis pidi ta igapäevaselt teadma ka seda, kellelt mingid maksed (vähemalt suuremates summades) samaaegselt on laekunud. Seda enam, et varasemalt olid ekslikult laekunud maksed faktoorile koheselt alati üle kantud. Seega tegutses T. Jõgi isikuna, kes omas AS E-P pangakontol oleva vara ja ülekannete osas kontrolli, võõra vara omavaldajana võttes üle vara faktilise omanikustaatuse ning kasutades seda AS EP varana. Ka Riigikohus on selgitanud, et omastamistahte manifesteerimist võib üldjuhul jaatada ka näiteks siis, kui asja edasikasutamisega kaasneb selle väärtuse oluline vähenemine, kasutusviisi või -intensiivsuse oluline (ebatavaline) muutus või valdaja (kolmanda isiku) esinemine asja omanikuna või vähemalt tegeliku omaniku õiguste selge eitamine (RKKKo nr 3-1-1-99-15, p 30). Kohus leiab, et kuna M. O ei omanud AS E-P pangakonto üle kontrolli ning ei andnud raamatupidajale korraldusi mingite maksete tegemiseks või mittetegemiseks, siiis ei saa ta ka vastututada süüdistuses kirjeldatud tegevuse eest ja ta tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. M. O ei saanud mingit omastamistahet manifitseerida.

138.Lisaks tuleb arvesse võtta seda, et praegusel juhul ei ole süüdistuse järgi võltsitud mingit konkreetset dokumenti vaid nö võltsitud dokument genereeriti koonddokumendina Navisioni programmist olemasoleva AS E-P raamatupidamise andmete pinnalt. Seda, et AS E-P raamatupidamine oli põhimõtteliselt valesti korraldatud ja ei kajastanud õigeid andmeid, selle on kohus eelnevalt juba tuvastanud. Antud süüdistusepisoodi kontekstis on aga oluline see, et etteheite kohaselt S. S. S saatis T. Jõgile ja M. Ole üle vaatamiseks andmestike, mida ta korrigeeris vastavalt süüdistatavaltel saadud korraldustele /.../ ning Jõgi ja O omasid korralduste andmisel oma ametikohast tulenevat võimu S. S. S kui finantsjuhi üle. Kõigepealt tuleb ära märkida see, et süüdistuses on jäänud arusaadavalt ja nõutavalt avamata see, milles täpsemalt need S. S. S pooltsed korrigeerimised ning kas selle tulemusena muutsid juba algselt ebaõiged raamatupidamise koondandmed „veelgi võltsitumaks“ või olid nad tegelikult juba algselt nii puudulikud, et käsitletavad intellektuaalse võltsinguga? Siit edasi minnes nähtub, et ebaloogilisel eeldusel põhinev lõppjäreldus ainult süveneb. Nimelt nähtub süüdistuse tekstist, et kui valeandmed esitati kohtule perioodil 09.08.2017-12.09.2017, siis nö õiged andmed, millega valeandmeid süüdistuse tekstis ka võrreldakse, tuvastati Xxx ja Xxx erikontrolli tulemusena alles 05.10.2018 ehk ca aasta hiljem. Seega järelikult valeandmete esitamise hetkel süüdistatavad ei olnud teadlikud Xxx ja Xxx erikontrolli tulemustest ega ka võltsimise ulatusest ning nö „õigetest andmetest“, millega võltsitud dokumenti süüdistuses võrreldi. See on eriti oluline olukorras, kus KarS § 345 lg 1 koosseis räägib teadvalt võltsitud dokumendi kasutamisest. Kohus leiab, et seda puudust ei korva ka süüdistuse viide sellele, et süüdistatavad olid põhimõtteliselt vähemalt alates 09.08.2017 teadlikud AS E-P raamatupidamise korraldamise puudulikkusest, sest samal päeval saatis vandeaudiitor J. G süüdistatavatele G Ti erikontrolli esialgsed ja mitteametlikud tulemused e-kirjaga. Lõppkokkuvõttes leiab kohus, et süüdistus on nii KarS § 344 lg 1 kui ka sellest tulenevalt KarS § 345 lg 1 süüdistuses tõendamata ning süüdistatavad tuleb selles osas õigeks mõista. VI Karistused

kohtuliku uurimise käigus ei ole sellele küsimusele sisuliselt tähelepanu pööratud, selle aktiivse kaitseväite kohta ei ole tõendeid esitatud ega tunnistajatelt midagi küsitud. Nii KrMS § 227 lg 3 p 1 (kaitseaktis kohustuslikus korras märgitavad seisukohad mh kahju kohta) kui ka TsMS § 329 lg 1 nähtub, et menetlusosalised peab oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitama nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab. See on ka menetluse üldise loogikaga kooskõlas, et pooled ei tohiks enam üksteist menetluse lõpufaasis üllatada täiesti uute asjaolude ja väidetega. Seega pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud võimalik mõjuval põhjusel varem esitada. See, et kaitseaktis on märgitud eraldi punktina „seisukoht kahju ja tsiviilhagi kohta“ tõendab kohtu hinnangul seda, et kaitsja võrdsustas KrMS § 227 lg 1 p 3 kontekstis kahju tsiviilhagiga ning seetõttu on ta oma seisukohad jätnud tsiviilhagi kohta õigeaegselt esitamata. Vastupidine seaduse tõlgendus viiks olukorrani kus alles kohtuvaidlustes võib tulla välja ükskõik milliste vastuväidetega tsiviilhagi osas, mis aga muudaks eelmenetluse täiesti mõttetuks instituudiks. Samas nähtub ka olemasolevatest tõenditest seda, et X on väljastatud laenude ja garantiide kogusummast saanud tagasi mingi osa nii Kilt kui ka muude tagatiste arvelt, seda kinnitas näiteks ka tunnistaja M. T kohtus just tsiviilhagi kontekstis prokuröri küsimusele vastates: „osa laenusummast saime tagasi uue omaniku teiste tagatiste kaudu, aga sellest hoolimata jäi osakaal umbes poole ulatuses, st lõpuks saime kahju ka, umbes 7-8 miljonit eurot. Peale kõikide tagatiste realiseerimist on see nõue, mis jäi üles“ (K2 tl 151). Seega ei olegi täpselt aru saada, millised tagatised on veel jäänud X süül sisse nõudmata, mis VÕS § 139 kontekstis tingiksid kahjusumma vähendamist. Kuna kaitsja ei ole (õigeaegselt) esitanud ühtegi tõendit selle väite kohta (et mingid tagatised on tahtlikult jäetud realiseerimata), siis jätab kohus selle väite ka sisuliselt tähelepanuta ega vähenda väljamõistetud tsviilhagi summat.

160.L L AS tsiviilhagi on esitatud seoses järgmiste arvetega: arve nr 170319 summas 25 703,20 eurot, (tasutud faktooringuavanss 24 418,04 eurot); arve nr 170320 summas 23 303,99 eurot (tasutud faktooringuavanss 22 138,79 eurot; arve nr 170321 summas 24 285,44 eurot (tasutud faktooringuavanss 23 071,17 eurot); arve nr 170322 summas 25 333,42 eurot (tasutud faktooringuavanss 24 066,75 eurot); arve nr 170323 summas 23 289,42 eurot, millest hageja tasus faktooringuavanssi 22 124,95 eurot; arve nr 170324 summas 24 285,44 eurot (tasutud faktooringuavanss 23 071,17 eurot); arve nr 170347 summas 70 266 eurot (tasutud faktooringuavanss 63 239,40 eurot); arve nr 170365 summas 292 000 eurot (tasutud faktooringuavanss 262 800 eurot); arve nr 170366 summas 272 000 eurot (tasutud faktooringuavanss 244 800 eurot); arve nr 170367, summas 292 000 eurot (tasutud faktooringuavanss 262 800 eurot); arve nr 170393 summas 143 303,40 eurot (tasutud faktooringuavanss 136 138,23 eurot); arve nr 170416 summas 272 000 eurot (tasutud faktooringuavanss 244 800 eurot); arve nr 170417 summas 292 000 eurot (tasutud faktooringuavanss 262 800 eurot); arve nr 170438 summas 97 072,35 eurot (tasutud faktooringuavanss 92 218,73 eurot); arve nr 170446 summas 267 000 eurot (tasutud faktooringuavanss 240 300 eurot); arve nr 170450 summas 13 000 eurot (tasutud faktooringuavanss 12 350 eurot); arve nr 170484 summas 152 000 eurot (tasutud faktooringuavanss 136 800 eurot); arve nr 170497 summas 335 209,30 eurot (tasutud faktooringuavanss 301 688,37 eurot); arve nr 170500 summas 290 668,60 eurot (tasutud faktooringuavanss 261 601,74 eurot); arve nr 170506 summas 300 000 eurot (tasutud faktooringuavanss 270 000 eurot); arve nr 170509 summas 8998 eurot (tasutud faktooringuavanss 8548,10 eurot); arve nr 170516 summas 300 000 eurot (tasutud faktooringuavanss 270 000 eurot); arve nr 170543 summas 209 100,40 eurot (tasutud faktooringuavanss 188 190,36 eurot); arve nr 170536 summas 2450 eurot (tasutud faktooringuavanss 2205 eurot); arve nr 170537 summas 853,20 eurot (tasutud faktooringuavanss 767,88 eurot); arve nr 170546 summas 200 000 eurot (tasutud faktooringuavanss 180 000 eurot) ja arve nr 17565 summas 145 253 eurot (tasutud faktooringuavanss 130 727,70 eurot). Kokku on L L AS tasunud AS E-P poolt esitatud arvete alusel 3 711 666,38 eurot.