Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Rahuldada vandeadvokaat Kalju Kutsari kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus osaliselt ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga Valga osakond kasuks 804 eurot (s.h käibemaks 134 eurot) vandeadvokaat Kalju Kutsari poolt süüdimõistetu Jüri-Rando Värgi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

õhtul kella 21.00 ajal, kui ta oli koos oma xxxxxxxxxxx M.K ja xxx K.Rega kodu hoovil, mis asub Xxx xx xx xxxxxxxxxxx, ronis Jüri-Rando Värk üle aia ja tuli nende territooriumile. Ta oli joobes, agressiivse käitumisega ja ropendas. Tunnistaja K.R on rääkinud, et süüdistatav JüriRando Värk sõimas neid koeraks ja piidriks ning ähvardas korduvalt neid ära tappa, lisaks vehkis kätega M.K suunas ja provotseeris kaklust. Tunnistaja K. R palus, et süüdistatav ei karjuks ja lubas politsei kutsuda. Kuna süüdistatav oma tegevust ei lõpetanud, oli agressiivne ja lõhkus kohapeal ära aialipi, siis tegi tunnistaja telefoni teel väljakutse politseile. Tunnistaja ütles M.Kle, et nad peavad kuni politsei tulekuni süüdistatavat kinni hoidma, sest süüdistatav tuleb reaalselt kallale ja tunnistaja oli sel ajal lapseootel. M.K hoidis Jüri-Rando Värgil ümbert kinni, et ta ei saaks lüüa, sest süüdistatav oli agressiivne - vehkis ja tahtis lüüa koguaeg. Mingil hetkel lõi JüriRando Värk M.Kle näkku ja vastu kätt. Seejärel pani M.K Jüri-Rando Värgi pikali maha ja siis peksis Jüri-Rando Värk jalgadega M.Kle vastu selga, sülitas näkku. Kui politsei kohale jõudis, siis pandi Jüri-Rando Värk politseibussi ja viidi ära. Tunnistaja K. R sõnul tegi ta politseile avalduse ning järgmisel päeval käisid elukaaslasega kiirabis. Pärast seda sündmust on Jüri-Rando Värk tunnistajale Facebookis kirjutanud ja ähvardanud. Kannatanu ja tunnistaja K.Re ütluste usaldusväärsust kinnitab tunnistaja K.Re poolt politseile esitatud süüteoteade (tl 35-37), millest nähtuvad sündmuse toimumise aeg: 22.04.2022 kella 21.00 - 22.30, sündmuskoht: xxxxxxxxx, xxx xx ja toimunu kirjeldus, mille kohaselt samal kuupäeval kella 21 ajal oli K.R oli koos xxxxxxxxxx M.K ja xxx K.Kga Xxx xx xx xxxxxxxxxxxs asuva maja juures hoovil ning joobes Jüri-Rando Värk tungis Xxx xx xx xxxxxxxxxxxs asuva kinnistu territooriumile ja hakkas sõimama ja ähvardama samal kinnistul viibinud isikuid – K.Rt, K.Rt ja M.Kt, sõimates neid koerteks ja provotseeris M.Kt, et ta kaklema läheks, sõimates viimast piidriks. Samuti ähvardas Jüri-Rando Värk korduvalt neid kõiki ära tappa. K.R palus Jüri-Rando Värgil ära minna ja mitte kisendada, mille peale JüriRando Värk muutus veelgi agressiivsemaks lüües jalaga katki xxx xx kinnistut ümbritseva aia lipi. Selle peale helistas K.R kell 21.19 numbrile 112, et politseid kutsuda. M.K hoidis JüriRando Värki kuni politsei saabumiseni kinni. Jüri-Rando Värgil õnnestus M.Kle lüüa näkku (katkine huul), sülitada näkku ja lüüa jalaga vastu selga ning paremat kätt, vigastused on fikseeritud kiirabis. K.R helistas politseile veel kell 21.37 ja 22.05. Peale viimast kõnet saabus politsei ja viis Jüri-Rando Värgi ära. Kui J.-R. Värk 23.04 hommikul kell 6.19 oli kainestusmajast välja saanud, hakkas ta saatma K.Rele ja M.Kle Facebooki kaudu ähvardussõnumeid. Toimikulehtedel 38-38p asub SA Viljandi Haiglas koostatud ambulatoorne epikriis, millega on tõendatud, et kannatanu M.Kl diagnoositi 24.04.2022 kell 12.37 käe muude ja täpsustamata osade distorsioon ja distensioon. Viidatud dokumendi osas „Kokkuvõte patsiendi ravist“ nähtub, et 22.04 tungis võõras patsiendi koduhoovi. Patsient kutsus politsei, kes palus võõrast politsei saabumiseni kinni hoida. Selle käigus muutus võõras agressiivseks ja rabeles, mille tagajärjel sai patsient võõralt jalaga löögi vastu paremat labakätt. Patsiendil parem labakäsi valulik, V sõrme raske painutada ja liigutada. Vaatlusel labakäsi veidi turses. Kannatanu M.K ütlustega haakuvad fotod kannatanust (tl 30-33), millega on tõendatud kannatanul esinenud vigastused – turse parema käe V sõrmel. Seda, et süüdistatav lõi rusikaga kannatanule näo piirkonda tõendavad fotod, millelt nähtuvad kannatanul turses huuled (tl 30).

Toimikulehel 39 asuvad fotod, millel on kujutatud Xxx xx xx xxxxxxxxxxxs asuv maja ja maja ümbritseval aial on katkine aialipp (tl 39). Eelmärgitud asjaolu haakub kannatanu ja tunnistaja K. R ütlustega selles, et süüdistatav 22.04.2022 kella 21.00 paiku lõi katki Xxx xx xx xxxxxxxxxxxs asuvat kinnistut ümbritseval aial ühe aialipi. Väljavõttes interneti suhtlusrakenduses toimunud vestlustest (tl 40-51) on vestlused süüdistatava ja K.R vahel, milles süüdistatav edastab m.h solvanguid K.Re xxxxxxxxxxx kohta (tl 40-50) ning vestluses süüdistatava ja kannatanu vahel (tl 51) edastab süüdistatav solvanguid

kannatanule. Süüdistatava Jüri-Rando Värgi ütlustest nähtub, et xxxxxxxxxxx, xxx xx xx asuv maja kuulus tema vanaemale. Kannatanut M.Kt ja tunnistajat K.Rt teab ta kui naabreid xxx xx xx majast. Enne aprilli 2022 olid suhted kannatanu ja tunnistajaga tema arvates suhted head. 22.04.2022 läks ta xxx xx xx territooriumile, et võtta sealt temale kuuluvad asjad: tuhatoosi ja tolmuimeja. Ta oli alkoholijoobes ja tahtis naabritelt M.Klt, K.Relt ja K.Relt vabandust paluda, et ta jaanuaris 2022 käis naabrite juures ja ei käitunud adekvaatselt. Naabrid istusid maja juures trepil. K.R ütles talle, et palun mine minema ning M.K ütles talle ka midagi solvavat. Selle peale sõimas JüriRando Värk M.Kt ning naabrite juurest lahkumisel lõi aialipi katki ja pani jooksu. Seejärel jooksis M.K talle järele ning lõi teda näkku (tõmbas lõuga) ja väänas käe selja taha ning tahtis, et ta läheks naabrite krundi peale tagasi, et politseid oodata. M.K väänas ta pikali maha ja istus talle selja peale. Jüri-Rando Värk võttis õigeks, et ta lõi M.Kt vastu. Kui M.K tema käsi kinni hoidis, siis siples ta jalgadega ja võis jalgadega kannatanut vastu selga lüüa. Jüri-Rando Värk ise arsti poole ei pöördunud. J-R. Värk selgitab, et kuna M.K solvas teda, siis ta muutus agressiivseks. Tema ei ähvardanud kedagi, solvanguid ütles ainult M.Kle. Kannatanu ja tunnistaja K. R ütluste kohta ütles Jüri-Rando Värk, et nad tahavad talle halba ja selle pärast annavad ütlusi tema vastu. J-R. Värk tunnistas, et tema vehkis ainult jalgadega, sel ajal, kui M.K teda kinni hoidis. Rusikaga ei ole ta kannatanut näo piirkonda löönud. Ta möönab, et võis kannatanule oma tegevusega valu tekitada. Kohtu hinnangul esineb süüdistatava ütlustes olulisi vastuolusid muude asjas kogutud tõenditega s.h ka kannatanu M.K ja tunnistaja K.Re ütlustega. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad (RKKK nr 3-1-1-25-15 p 8). Süüdistatav võtab õigeks, et ta lõi süüdistuses märgitud ajal ja kohas kannatanut jalaga vastu selga ja võis sellise tegevusega kannatanule füüsilist valu tekitada (tl 25p-27). Samas väidab süüdistatav, et tema ei ole kannatanut rusikaga näo piirkonda löönud, hoopis kannatanu lõi teda. Kõrvutades kannatanu ja süüdistatava ütlusi, siis süüdistatava väitel kannatanu lõi teda esimesena, süüdistatava väitel lõi kannatanu talle vastu lõuga („tõmbas lõuga mulle“). Kannatanu aga on kategooriliselt eitanud seda, et ta oleks süüdistatavat süüdistuses märgitud ajal ja kohas löönud. Kannatanu ütlustega haakuvad tunnistaja K.Re ütlused, millest nähtub, et süüdistatav vehkis kätega sündmuskohal kannatanu suunas ja provotseeris kannatanut temaga kaklema, kuid kannatanu ei läinud süüdistatavaga kaklema. Seega tuleb tõendikogumist välja jätta süüdistatava ütlused, mille kohaselt kannatanu lõi sündmuskohal süüdistatavat esimesena ja lõi süüdistatavale vastu lõuga. Samuti tuleb vastuolude tõttu kannatanu ja tunnistaja K. R ütlustega tõendikogumist välja jätta süüdistatava ütlused ka selles, et ta ei ole kannatanule rusikaga näo piirkonda löönud. Lisaks tuleb vastuolude tõttu kannatanu ja tunnistaja K. R ütlustega jätta tõendikogumist välja süüdistatava ütlused selles osas, et süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas ta ei ole mitte kedagi ähvardanud ära tappa. Kannatanu M.K ja tunnistaja K.Re riimuvate ütlustega on tõendamist leidnud, et süüdistatav, 22.04.2022.a. kella 21.00 paiku viibides M.K, K.Re ja K.Re elukohas s.o Xxx xx xx xxxxxxxxxxxs asuva elamu hoovil, käitus agressiivselt, sealjuures ähvardas süüdistatav neid korduvalt ära tappa, öeldes: „Ma löön teid kõiki maha“. Kohtupraktikas on tõdetud (RKKK 21.12.2015 nr 3-1-1-100-15 p 16-17), et tõendi tunnistamine usaldusväärseks tähendab peamiselt kohtu veendumust, et see tõend kajastab uuritava kuriteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik kriminaalmenetluses ka taas esitada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ütluste kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust seostanud näiteks

ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Samuti on oluline arvesse võtta ütluste andmise asjaolusid ja seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-11-89-12, p 14 koos edasiste viidetega ja 28. mai 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-131-13, p 13). Kohtu hinnangul on süüdistatava Jüri-Rando Värgi ütlused ennast õigustavad ning kantud soovist oma süüd välistada. Süüdistatava ütlusi saab arvestada üksnes nendes asjaoludes, mis haakuvad käesolevas kriminaalasjas kogutud muude tõenditega s.h kannatanu ja tunnistaja K. Ringase ütlustega. Kohtu hinnangul on kannatanu, tunnistaja K. R ja süüdistatava ütlustega ning asjas kogutud kirjalike tõenditega s.h, süüteoteade, ambulatoorne epikriis, fotod kannatanust ning Häirekeskusele tehtud kõnede salvestise ja vaatlusprotokolliga tõendamist leidnud, et süüdistuses kirjeldatud ajal kohas süüdistatav lõi kannatanule korduvalt jalgadega kehapiirkonda ning ühe korra rusikaga näo piirkonda. Sellise tegevuses tekitas süüdistatav kannatanule füüsilist valu ja tervise kahjustuse – käe muude ja täpsustamata osade distorsiooni ja distensiooni. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Riigikohtu Kriminaalkolleegium kohtuasjas nr 3-1-1-50-13 p 12 on selgitanud, et valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste puhul erinev (vt Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 22. septembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 16). Siiski tuleb märkida, et KarS § 121 koosseisu kontekstis ei või piirsituatsioonides eelviidatud tõdemusega piirduda, vaid tuleb täiendavalt küsida ka selle järgi, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Kohtul puudub kahtlus, et Jüri-Rando Värk on talle süüdistuses etteheidetud teo kannatanu suhtes toime pannud ja on põhjustanud kannatanule oma tegevusega tervisekahjustuse ja füüsilist valu. Kohtu hinnangul on kannatanule valu põhjustamine tõendamist leidnud nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlustega. Süüdistatav on oma ütlustega kinnitanud, et sel ajal, kui ta lõi kannatanule jalaga vastu selga, võis kannatanu tunda füüsilist valu. Kannatanu on kinnitanud, et tundis füüsilist valu ajal, kui süüdistatav teda põlvedega vastu selga lõi. Samuti peab kohus eluliselt usutavaks, et ka süüdistatava rusikalöök kannatanule näo piirkonda tekitas kannatanule füüsilist valu, kuna fotodelt kannatanu kohta nähtub, et saadud löögi tagajärjel oli kannatanul huuled turses. Eelmärgitu kinnitab, et süüdistatava poolt kannatanu suhtes rakendatud vägivald oli intensiivne. Füüsiline valu süüdistatava poolt kannatanule rusikaga näkku löömisel ja korduvalt jaladega kehapiirkonda löömisel on teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Eelmärgitu annab alust järelduseks, et süüdistatava rusikalöök ja jalalöögid olid piisavalt tugevad ning eeltoodud asjaolusid hinnates puudub kohtul alus kahelda kannatanul füüsilise valu olemasolus süüdistatava teo tagajärjena. Kohus leiab, et valuaistingu tekkimine kannatanul pärast tema suhtes toimunud rusikaga ja jalgadega peksmist on teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Kohus leiab, et süüdistatava vägivalla intensiivsusest annab tunnistust ka kannatanul tuvastatud tervisekahjustus käele. Kannatanu ütluste kohaselt ja ambulatoorse epikriisi ja kannatanust tehtud fotodelt nähtuvalt põhjustas süüdistatav kannatanule tervisekahjustusi parema käe V sõrmele – sõrm on turses – ambulatoorse epikriisi diagnoosi kohaselt käe muude ja täpsustamata osade distorsioon ja distensioon. Kohus leiab, et Jüri-Rando Värk on oma teoga realiseerinud süüdistuses toodud süüteo objektiivsed tunnused KarS § 121 lg 1 järgi. Kohtu hinnangul pani süüdistatav kehalise väärkohtlemise kannatanu suhtes toime süüdistuses kirjeldatud asjaoludel otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese

tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Otsest tahtlust süütegu toime panna järeldab kohus ründe intensiivsusest, tegemist oli vähemalt keskmise intensiivsusega vägivallaga, kuna süüdistatav lõi kannatanut nii ühel korral rusikaga näo piirkonda kui ka korduvalt jaladega vastu selga ning löömise tagajärjel sai kannatanu tervisekahjustusi.

kohtuistungil rääkinud, et süüdistatav tuli nende territooriumile (Xxx xx xx xxxxxxxxxxx) ning K.R ja K.R ütlesid talle koduvalt rahulikul hääletoonil, et lahku siit, aga süüdistatav sellele vastusena ütles, et te olete kõik koerad, tulen tapan teid ära, piidrid. Süüdistatav ähvardas ja oli ohuks rasedale naisele (tl 16p). Pärast seda, kui süüdistatav hakkas lõhkuma xxx xx xx kinnistu aeda (lõhkus ära aialipi) tegi K.R väljakutse politseile ning samal ajal kannatanu hakkas süüdistatavat kinni hoidma. Seda selleks, et süüdistatav ei lahkuks ja teda kui õigusrikkujat oleks võimalik üle anda politseile. Kannatanu on rääkinud, et ta hoidis süüdistatavat füüsilist jõudu rakendades kinni niikaua, kuni politsei tuli sündmuskohale ja viis süüdistatava ära arestimajja kainenema. Kannatanu takistas õigusrikkumise toimepannud isikut Jüri-Rando Värki põgenemast. Kannatanu on ütlustes kirjeldanud, et ta hoidis süüdistatavat kinni ca 1,5 tundi, kuni politsei saabumiseni. Kannatanu ei lasknud süüdistatavat lahti põhjusel, et süüdistatav oli ohtlik ja oleks võinud nende maja juurde tagasi tulla ja oleks midagi teinud, kuna ta pidevalt ähvardas: „Ma tapan teid kõiki ära.“ Kannatanu kinnitas oma ütlustes kaitsja küsimusele, et politsei väljakutsumisest teavitasid nad ka süüdistatavat ja ütlesid talle, et süüdistatav ei saa kuni politsei tulekuni ära minna (KoTo, tl 15-19p). Seega kohtu hinnangul kannatanu poolt süüdistatava, kui õigusrikkuja kinnipidamine leidis aset tema toimetamiseks politseisse ja kannatanu taoline käitumine on kohtu hinnangul kooskõlas KrMS § 217 lg 4 sätetega. Jüri-Rando Värgi tegu võis vastata KarS § 120 lg 1 mõttes ähvardamise tunnustele ning kannatanu teostas õiguskorra poolt igaühele tagatud õigust pidada kinni õigusrikkuja. Samuti leiab kohus, et süüdistatava kinnipidamise käigus ei ületanud kannatanu lubatud vägivallale seatud piire. Kannatanu ja tunnistaja K. R riimuvatest ütlustest nähtub, et süüdistatava kinnipidamise käigus kannatanu süüdistavat ei löönud, vaid esialgu hoidis kinni käsivartest ja hiljem pani süüdistatava maha ning hoidis kinni süüdistatava käsivartest ja istus süüdistatavale seljale (nimme piirkonda). Kannatanu ja tunnistaja K. R ütlustega leidis tõendamist, et süüdistatav enne tema kinnipidamist käitus väljakutsuvalt, solvas ja vehkis kätega ning provotseeris kannatanut. Algselt hoidis kannatanu süüdistatavat käsivartest kinni, sellisel viisil, et nii kannatanu kui ka süüdistatav seisid püsti. Sellisel viisil kinnipidamise käigus lõi süüdistatav kannatanule rusikaga näo piirkonda, tekitades füüsilist valu, mis kujutab endast juba uut õigusrikkumist, s.o kehaline väärkohtlemine. Pärast seda kui, süüdistatav oli kannatanut rusikaga näo piirkonda löönud, üritas süüdistatav sündmuskohalt põgeneda, kuid kannatanu takistas süüdistataval põgeneda pannes ta maha ja hoides teda kinni kuni politsei tulekuni. Süüdistatava maha panemisega ja kinnihoidmisega ei tarvitanud kannatanu kohtu hinnangul süüdistatava suhtes ülemääraselt jõudu kinnipidamise kontekstis KrMS § 217 lg 4 mõttes, kuna süüdistatav jätkas õigusrikkumise toimepanemisega, lüües kannatanut korduvalt jalgadega keha piirkonda. Riigikohtu praktikast (vt. RKKKo nr 3-1-1-129-12 p 9.4) nähtub, et näiteks avaliku korra rikkuja kinnipidamisel politseile üleandmiseks on osutunud vajalikuks ja põhjendatud meetmeks õigusrikkuja põrandale surumine ja tema käte sidumine. Kaitsja on etteheitnud, et antud juhul ei ole Jüri-Rando Värgile esitatud süüdistust KarS §-i 120 ega mõne muu koosseisu järgi. Vastuseks märgib kohus, et KrMS § 217 lg 4 õiguse teostamine ei sõltu õiguskaitseorganite hilisemast tegevusest ega muuda viidatud õiguse teostamist alusetuks ja ebaseaduslikuks, kui menetleja hilisema menetluse käigus kvalifitseerib õigusrikkumise toimepannud isiku teo algsest erineva koosseisu järgi. Riigikohus on selgitanud, et võimaliku õigusvastasust välistava asjaolu käsitlemisel tuleb esmajoones arvestada neid fakte, mis andsid isikule konkreetsel hetkel aluse arvata, et toime on pandud kuritegu (vt RKKK nr 4-19-841, p 8). Kõnealusel juhul, lähtus kannatanu süüdistatava käitumise iseloomust sündmuskohal ja ei teadnud ette, et prokuratuur ei pea võimalikuks hiljem süüdistust tapmisega ähvardamises süüdistatavale esitada. Viimatimärgitu aga ei muuda kannatanu käitumist KrMS § 217 lg 4

õiguse teostamisel ebaseaduslikuks. Samas süüteo kirjelduses on siiski märgitud, et süüdistatav sündmuskohal ähvardas kõiki ära tappa ja lõi kannatanut. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et süüdistatava kinnihoidmise käigus kannatanu poolt realiseeris süüdistatav enda õigust hädakaitsele, kui ta lõi kannatanut rusikaga näo piirkonda ja vehkis jalgadega ja selle käigus lõi kannatanut keha piirkonda. KarS § 28 lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Rünne KarS § 28 lg 1 mõttes tähendab inimese tegu, mis on vastuolus õiguskorraga, mõne õiguskorras eksisteeriva normiga. Õigusvastaseks tuleb lugeda iga rünnet, mis ei ole kaetud lubatavusklausliga, seejuures ei ole oluline, millisest õigusharust lubatav norm pärineb (RKKK nr 3-1-1-17-04, p.10.3). Kõnealuses kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid arvesse võttes, ei tekkinud süüdistataval Jüri-Rando Värgil õigust hädakaitsele, kuna kannatanu poolt füüsilise jõu rakendamine süüdistatava suhtes KrMS § 217 lg-st 4 lähtuva kinnipidamise käigus ei kujutanud endast tegu, mis on vastuolus õiguskorraga, vaid kannatanu M.K käitus sündmuskohal seaduspäraselt. Seega, kuna süüdistatavat hoiti sündmuskohal kannatanu poolt kinni kui õigusrikkujat ja esineb lubatav norm (KrMS § 217 lg 4), siis ei saa käsitleda kannatanu tegu vahetu eelseisva õigusvastase ründena ja süüdistatava tegevust lubatava kaitsetegevusena KarS § 28 lg 1 mõttes. Eeltoodu tõttu ei saa hädakaitsega õigustada süüdistatava vägivaldset käitumist kannatanu suhtes. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

Rando Värgi süüd kõnealuses kuriteos tuleb hinnata vähemalt keskmiseks, kuna süüdistatav tekitas kannatanule oma teoga nii füüsilist valu kui ka tervise kahjustuse. Süüdistatav ründas kannatanut erinevate tegevustega lõi rusikaga näo piirkonda ning jalgadega korduvalt kehapiirkonda. Lisaks tuleb arvestada sellegagi, et süüteo pani Jüri-Rando Värk toime otsese tahtlusega. Süüteo asjaoludest nähtuvalt kasutas süüdistatav kannatanuga erimeelsuste lahendamiseks füüsilist jõudu. Taoline käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Kohus ei tuvastanud Jüri-Rando Värgi käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 järgi. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2009. a otsuse nr 3-1-1-10-09 p 30.2 sedastatakse, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu tuleb isiku karistusest tingimisi vabastamise korral hinnata ka süüdistatavat iseloomustavaid andmeid. Arvestades asjaolu, et kuigi Jüri-Rando Värk on varasemalt kriminaalkorras karistatud, siis käesolevalt menetletav kuritegu ei ole toime pandud katseajal, mis võimaldab käesolevas kriminaalasjas kohaldatavat vangistust tingimisi jätta täitmisele pööramata kohaldades katseaega. Kuna käesolevalt karistatakse Jüri-Rando Värki kriminaalkorras juba teist korda, peab kohus põhjendatuks karistusest tingimisi vabastada süüdlase allutamisega käitumiskontrollile, mis peaks toetama Jüri-Rando Värki uute kuritegude toimepanemisest hoidumisel. Lähtudes süü suurusest ja karistust kergendavate raskendavate asjaolude puudumisest on põhjendatud Jüri-Rando Värki karistada vangistusega KarS § 121 lg 1 järgi sanktsiooni keskmises määras s.o 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja KarS § 65 lg 1 alusel moodustada käesoleva kohtuotsusega mõistetavast karistusest ja Jüri-Rando Värgile Tartu Maakohtu 29.03.2023.a. otsusega mõistetud karistusest 9 kuud 27 päeva vangistust liitkaristus kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega ning mõista Jüri-Rando Värgile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 9 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata, määrates Jüri-Rando Värgile katseaja pikkusega 2 aastat. Mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Jüri-Rando Värk ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Kuna süüteo pani Jüri-Rando Värk toime alkoholijoobes ning tema ütlustest tuleneb, et ta tarvitab alkoholi suhteliselt sageli, siis on lisakohustusena põhjendatud talle määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või sellega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

(lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Lähenemiskeeld on tegemist preventiivne deliktiõiguslik kaitseabinõu (abinõude kogum), mille eesmärk on tagada, et isik, kelle suhtes lähenemiskeeldu kohaldatakse (lähenemiskeelu adressaat), ei rikuks tulevikus lähenemiskeeluga kaitstava isiku isikuõigusi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. augusti 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-59-10, p 7.1). Seega kaitstakse lähenemiskeeluga konkreetse isiku subjektiivseid õigusi, mitte aga avalikku korda ega muid avalikke huve. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt saab lähenemiskeeldu kohaldada üksnes kannatanu enda nõudel ja KrMS § 3101 lg 1 eeldab ka menetluslikult lähenemiskeelu kohaldamiseks kannatanu taotlust (ajutise lähenemiskeelu puhul näeb samasuguse tingimuse ette KrMS § 1411 lg 2). Kohus märgib, et lähenemiskeeldu kohaldatakse kannatanu taotlusel. Kannatanu M.K esitas lähenemiskeelu kohaldamise taotluse kohtuistungil suuliselt (tl 14-14p), seega on KrMS § 3101 lg-st 1 tulenev nõue täidetud. Kannatanu M.K ütlustest nähtub, et süüdistatav Jüri-Rando Värk on käitunud ka pärast 22.04.2022.a. toimunud kehalise väärkohtlemise süüteo episoodi vaenulikult ja agressiivselt kannatanu ja tema pereliikmete suhtes, kui kannatanu on veetnud koos oma pereliikmetega Xxx xx xx xxxxxxxxxxx linnas nädalavahetust. Kannatanu ütluste kohaselt on süüdistatav eelmärgitud kinnistust möödumisel sõimanud teda, xxx xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxx xxxxx järgnevalt: „Kõik olete koerad, tapan teid ära, kuradi piidrid“. Kannatanu ütlustel ei julge xxxx xxxxxxxxxxxx lapsega minna jalutama, kuna Jüri-Rando Värk võib olla kõigeks võimeline (tl 17-19p). Kannatanu ütlustega haakavad tunnistaja K.Re ütlused, mille kohaselt on süüdistatav pärast 2022.a. aprillikuu sündmust möödumisel nende elukohast xxxxxxxxxx öelnud neile halvasti või karjunud nende suunas (tl 21). Süüdistatav on taolisi tegevusi kohtuistungil eitanud (tl 27p). Kohus leiab, et kannatanul M.Kl on õigus turvalisele elule ja riik peab teda selles kaitsma. Kriminaalmenetluses kohaldatav lähenemiskeeld on seadusest tulenev võimalus edaspidiste süüdistatava poolt kannatanu vastu suunatud vägivallategude ärahoidmiseks. Hinnates JüriRando Värgile esitatud süüdistust on kohus käesoleva kohtuotsuse põhjendava osas punktis 3 tuvastanud, et Jüri-Rando Värk on kannatanu suhtes süüdistuses märgitud ajal ja kohas toime pannud tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 1 järgi ning kannatanu isikuõiguste rikkumisest tulenevalt KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 sätted annavad kannatanule õiguse m.h kehavigastuse tekitamise ja tervise kahjustamise ning muu isiku õiguse rikkumise s.h kehalise puutumatuse rikkumise korral nõuda kahju tekitaja poolt teisele isikule lähenemise keelamist. Eelmärgitud asjaoludel on põhjendatud rahuldada kannatanu M.K taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks ja kohaldada Jüri-Rando Värgile KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kannatanu M.K eraelu kaitseks lähenemiskeeldu 1 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest järgmistel tingimustel: keelata Jüri-Rando Värgil läheneda M.Kle lähemale kui 50 meetrit ja M.K elukohale Xxx xx xx xxxxxxxxxxx, xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx lähemale kui 50 meetrit. Juhuslikul kohtumisel on Jüri-Rando Värk kohustatud viivitamatult kannatanut kõnetamata eemalduma vähemalt 50 meetri kaugusele.

taotlus on rahuldatud prokuratuuri poolt 12.09.2022 riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusega (tl 79); 2) kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsari 08.05.2023 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (tl 86-87p) summas 813,60 eurot (s.h käibemaks), mis koosneb kohtuliku arutamise ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise tasust ning riigiõigusabi osutamisel kantud vajalikest kuludest (s.h sõidukulu) on põhjendatud rahuldada osaliselt s.o summas 804 eurot (s.h käibemaks 134 eurot). Kohtu hinnangul on kaitsja taotlus 08.05.2023.a. kohtuistungil osalemise eest põhjendatud osaliselt, kuna taotlusel on märgitud 08.05.2023 kohtuistungi kestuseks 60 minutit, kuid kohtuistungi protokolli kohaselt oli kohtuistung 7 minuti võrra ajaliselt lühem, seega on taotlus 08.05.2023 istungil osalemise eest summas 72 eurot põhjendatud rahuldada osaliselt s.o 64 euro ulatuses. Muus osas on kaitsja tasutaotlus kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetul üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdimõistetu ütlustest nähtuvalt on ta töövõimetuspensionär, kelle sissetulekuks on pension kuni 500 eurot kuus. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja menetluskulude suurust on kohtu hinnangul põhjendatud osa menetluskuludest jätta riigi kanda. Kohus jätab KrMS § 180 lg 3 alusel Jüri-Rando Värgi menetluskuludest (riigi õigusabi tasust) s.o kokku 836,40 eurost 326,40 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel kuuluvad süüdimõistetult Jüri-Rando Värgilt riigi tuludesse väljamõistmisele menetluskuludena 510 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades eeltoodut ja menetluskulude suurust on põhjendatud määrata menetluskulud hüvitamisele ositi maksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 42,50 eurot tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.