Liiklussüüteod

Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Tartu Maakohtu 13.04.2022 otsusega tunnistati Martin Lõhmus süüdi KarS §-de 184 lg 1 ja 424 lg 1 järgi ning temalt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks menetluskuludena välja 1983 eurot. Menetluskulud võimaldati tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 165,25 eurot. Kohtuotsus jõustus 29.04.2022. M. Lõhmus on 19.05.2023 esitanud Tartu Maakohtu Võru kohtumajale avalduse, milles palub kohtuotsusega temalt välja mõistetud menetluskulude tasumata osa tasumise tähtaja pikendamist kolme kuu võrra ning võimaldada need tasuda ositi. Süüdimõistetu põhjendab oma taotlust asjaoluga, et oli kuid töötu ning sai alles nüüd tööle. Kohtu hinnangul on M. Lõhmuse avalduse puhul tegemist kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamisega, mida on võimalik teha kirjalikus menetluses KrMS § 432 lg-s 1 sätestatud korras kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et M. Lõhmuse avalduse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks võib rahuldada. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 424 on sätestatud, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse sama seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS §-st 423 tulenevalt ei ole seega välistatud KrMS §-s 424 sätestatu kohaldamine ka menetluskulude puhul. Kohtule on Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmetel teada, et süüdimõistetul on Tartu Maakohtu 13.04.2022 otsusega välja mõistetud menetluskuludest tasutud 1001,50 eurot, tasumata on 981,50 eurot ning viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 30.04.2023. Ka on kohtule Täiteasjade registri andmetel teada, et sundtäitemenetlust pole nende kulude osas veel alustatud. Asjaolu, et M. Lõhmus on temalt Tartu Maakohtu 13.04.2022 otsusega välja mõistetud menetluskuludest üle poole ära tasunud, annab tunnistust sellest, et M. Lõhmus ei hoia kulude tasumisest pahatahtlikult kõrvale. Ka menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise avalduse esitamine iseenesest näitab M. Lõhmuse muret tähtajaks tasumata menetluskulude pärast ja huvi menetluskulude tasumisega jätkata. Süüdimõistetu pole taotlenud tähtaja pikendamist märkimisväärselt pikaks ajaks. Seetõttu peab kohus võimalikuks süüdimõistetule vastu tulla ja pikendada tasumata menetluskulude tasumise tähtaega M. Lõhmuse taotletud aja, s.o kolme kuu võrra. Seda vaatamata asjaolule, et süüdimõistetu pole oma avaldusele majanduslikku olukorda tõendavaid tõendeid lisanud. Kohus peab eluliselt usutavaks süüdimõistetu väidet, et menetluskulude tasumist takistas vahepeal töö puudumine. Arvestades tasumata menetluskulude suurust ja M. Lõhmuse avaldatut, et ta soovib menetluskulude tasumata osa maksmise kolme kuu peale ära jagada, määrab kohus Tartu

2 (3)

Maakohtu 13.04.2022 otsusega välja mõistetud menetluskulude tasumise ositi hiljemalt 2023. aasta juulikuu lõpuks. Menetluskulude tasumise pikendatud tähtaega tuleb hakata arvutama mitte käesoleva määruse jõustumise ajast, vaid kuupäevast, mil kulud oleks pidanud kohtuotsuse kohaselt olema täielikult tasutud, s.o 30.04.2023. Kohus tugineb siinkohal õigusalases kirjanduses avaldatud seisukohale (Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2012, lk 970).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.