Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. november 2022. a, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-20-3934 (ühendatud kriminaalasjad nr 1-20-3934 ja 121-3142)
Kohtunik
Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane, Kärt Käära
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Allar Nisu
Kriminaalasi
Dmitri Jeršov süüdistatuna KarS § 2172 lg 1, KarS § 201 lg 2 p 1, 2, 4, KarS § 376 lg 1, KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1, KarS § 3891 lg 1 järgi, Urmet Lokk süüdistatuna KarS § 2172 lg 1 – KarS § 22 lg 3, KarS § 201 lg 2 p 2, 4, KarS § 384 lg 1, KarS § 3811 lg 2, KarS § 376 lg 1, KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1, KarS § 3891 lg 1 järgi, Rainer Puhk süüdistatuna KarS § 201 lg 2 p 1, 2 – KarS § 22 lg 3, KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 järgi üldmenetluses
Süüdistatav
Dmitri Jeršov isikukood: 38511213739 elukoht: XXX kodakondsus: XXX emakeel: XXX, XXX haridus: XXX töökoht: XXX kriminaalkorras karistamata tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
riigi õigusabi korras advokaat Marko Tammann
Süüdistatav
Urmet Lokk isikukood: 38212296520 elukoht: XXX kodakondsus: XXX emakeel: XXX haridus: XXX õppeasutus: XXX, XXX kriminaalkorras karistamata
tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja
riigi õigusabi korras advokaat Andres Veski
Süüdistatav
Rainer Puhk isikukood: 37812105217 elukoht: XXX kodakondsus: XXX emakeel: XXX haridus: XXX töökoht: XXX, XXX kriminaalkorras karistamata tõkendit ei ole kohaldatud lepinguline kaitsja advokaat Kaspar Lind
Kaitsja
KarS § 491 lõike 1 alusel kohaldada Dmitri Jeršovile lisakaristusena ettevõtluskeeld 3 (kolmeks) aastaks.
3 (150)
-
Pakend nimetusega BIOTOPRESURS, milles Valgevene äriühinguga OOO Biotopresurs seotud originaaldokumendid (14.03.2019. a koostatud asitõendi vaatlusprotokolli aluseks olevad dokumendid), mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD-R plaat, millel kriminaalasjas koostatud pankade päringud ning vastused, asub kriminaalasja materjalide juures, DVD+R plaat, millel 10.01.2019. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, 21.03.2019. a on Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumi antud hoiule pakendites 1.18.29 olevad puuteproovid, DVD-R plaat, millele kriminaalmenetluse käigus teostatud päringud ning vastused, mis asub kriminaalasja materjalide juures, Tiks Grupp raamatupidamisdokumendid, mis võeti ära 30.01.2018. a Dmitri Jeršovi elukohas, aadressil XXX toimunud läbiotsimise käigus, mis on antud üle Tiks Grupp OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Einar Vallandile, 25.02.2019. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud ning vaadeldud objektid (PAKEND JERŠOV-1), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, 04.03.2019. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud ning vaadeldud objektid (PAKEND JERŠOV-2), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, 06.03.2019. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud ning vaadeldud objektid (PAKEND JERŠOV-3), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, 07.03.2019. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis, mida tõendina ei esitatud, kajastatud ning vaadeldud objektid (PAKEND JERŠOV-4), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures,
4 (150)
-
-
-
-
-
08.03.2019. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud ning vaadeldud objekt (PAKEND JERŠOV-5), mis asub kriminaalasja materjalide juures, 11.06.2019. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis, mida tõendina ei esitatud, kajastatud SEB Pank AS MasterCard pangakaart (PAKEND JERŠOV-6), mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD+R plaat, millel 22.05.2019. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD+R plaat, millel 14.06.2019. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD+R plaat, millel 28.06.2019. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD-R plaat, millel 28.06.2019. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD-R plaat, millel 28.06.2019. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD-R plaat, millel 28.06.2019. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD+R plaat, millel 30.01.2018. a koostatud läbiotsimisprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, 30.01.2018. a Tartu linnas, aadressil Lembitu tn 1e teostatud läbiotsimise käigus ära võetud ning 29.04.2019. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis, mida tõendina ei esitatud, kajastatud Standardbooks programmist väljaprinditud dokumendid (PAKEND PUHK-1), mis asub kriminaalasja materjalide juures, 30.01.2018. a Tartu linnas, aadressil Lembitu tn 1e, Tartu teostatud läbiotsimise käigus ära võetud ning 29.04.2019. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis, mida tõendina ei esitatud, kajastatud R. N. poolt raamatupidamisest välja antud originaaldokumendid (PAKEND PUHK-2), mis asub kriminaalasja materjalide juures, 30.01.2018. a Tartu linnas, aadressil Lembitu tn 1e, Tartu teostatud läbiotsimise käigus ära võetud ning 29.04.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis, mida tõendina ei esitatud, kajastatud R. N. poolt raamatupidamisest välja antud originaaldokumendid (PAKEND PUHK-3), mis asub kriminaalasja materjalide juures, 30.01.2018. a Tartu linnas, aadressil Lembitu tn 1e, Tartu teostatud läbiotsimise käigus ära võetud ning 30.04.2019. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud dokumendid (PAKEND PUHK-4), mis asub kriminaalasja materjalide juures, 30.01.2018. a Tartu linnas, aadressil Lembitu tn 1e, Tartu teostatud läbiotsimise käigus ära võetud ning 30.04.2019. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis, mida tõendina ei esitatud, vaadeldud esemed (PAKEND PUHK-5), mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD-R plaat, millel 25.06.2019. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD+R plaat, millel 17.05.2019. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD-R plaat, millel 22.05.2019. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD+R plaat, millel 21.05.2019 koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD+R plaat, millel 25.06.2019. a koostatud vaatlusprotokolli, mida tõendina ei esitatud, lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD+R plaat, millel 20.06.2019. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, 5 (150)
-
DVD+R plaat, millel 20.06.2019. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD+R plaat, millel 19.06.2019. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, CD-R plaat, millel sõidukite arestimisega seotud materjalid, mis asub kriminaalasja juures, CD-R plaat, millel 24.01.2018. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, CD-R plaat, millel 22.02.2018. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, CD-R plaat, millel 15.02.2018. a koostatud vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DVD plaat, millel jälitustoimingu käigus kogutud teave, mis asub kriminaalasja materjalide juures, Majandustehing OÜ juhatuse liikme K. S. poolt 30.01.2018. a üle antud Ratcan OÜ dokumendid ning Gaia Cosmetics OÜ dokumendid, mida tõendina ei esitatud, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, Kriminaalmenetluses pankadele tehtud päringute vastused digitaalselt DVD+R plaadil „Kriminaalasjas nr 18930000286 pankade vastused päringule, kontode väljavõtted“, Dmitri Jeršovi 16.11.2017. a e-kirjaga edastatud manusest EST356MRF___201710191250 väljavõtted digitaalselt plaadil „Digimeerikud“.
KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist Dmitri Jeršovile: -
Dmitri Jeršovi valdusest 30.01.2018. a aadressil XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud mälupulk (PAKEND JERŠOV-7), mis asub kriminaalasja materjalide juures, Dmitri Jeršovi valdusest läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud sülearvuti Lenovo (PAKEND JERŠOV-8), mis asub kriminaalasja materjalide juures, Dmitri Jeršovi kasutuses olnud sülearvuti Dell (PAKEND AGROCHEMA), mis asub kriminaalasja materjalide juures,
KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist Urmet Lokile: -
Urmet Loki kasutuses olnud sülearvuti Lenovo XXX (PAKEND PUHK-6), Urmet Loki valdusest leitud Kingston mälukaart MicroSD (PAKEND LOKK-1), mis asub kriminaalasja materjalide juures.
KarS § 832 lg 11, lg 12 ja lg 2 punkti 1 ja KarS § 84 alusel välja mõista Maailmakodanik OÜ-lt (endise ärinimega Gaia Cosmetics OÜ) (registrikood 11674948) kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks 30 604,80 (kolmkümmend tuhat kuussada neli eurot ja kaheksakümmend senti) eurot. Tartu Maakohtu 29.01.2018. a määrusega nr 1-18-617 kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud kolmandale isikule Tera Kinnisvara OÜle (14308032) kuuluv sõiduk Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXX (VIN-kood: XXX) ning kolmandale isikule Maailmakodanik OÜ-le (endise ärinimega Gaia Cosmetics OÜ) (registrikood 11674948) kuuluv sõiduk Audi A6 Avant registreerimisnumbriga XXX (VIN-kood: XXX), jätta aresti alla. Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendusraha tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või nr EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, märkides viitenumbri ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendusraha tasumisel tuleb märkida viitenumbriks: Tera Kinnisvara OÜ-l 99922700036421, Maailmakodanik OÜ-l (endise ärinimega Gaia Cosmetics OÜ) 99922700036418.
põhinõudelt 84 564,97 eurot viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 03.11.2022. a kuni põhinõude täitmiseni. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti avalik-õiguslik nõudeavalduse ning mõista Dmitri Jeršovilt ja Urmet Lokilt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks välja 20 231,25 eurot ja tähtpäevaks tasumata maksusummalt intress 0,06% päevas alates maksusumma tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni maksunõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus. Kindlaksmääratud maksusumma 20 231,25 eurot ja intress tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 või nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Tartu Maakohtu 01.03.2018. a määrusega nr 1-18-1745 arestitud Dmitri Jeršovile kuuluv 1 300 eurot sularaha, mis leiti 30. jaanuaril 2018. a tema elukohas XXX toimetatud läbiotsimisel ning Dmitri Jeršovile 2017. a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel Maksuja Tolliameti poolt tagastamisele kuuluv tulumaks summas 254,62 eurot, jätta Agrochema Eesti OÜ tsiviilhagi tagamiseks aresti alla. Tartu Maakohtu 26.01.2018. a määrusega nr 1-18-483 arestitud Dmitri Jeršovi Swedbank AS-i pangakontodel nr EE652200001102092847, EE462200221052306861 ja EE312200221064597710 ning AS-i LHV Pank pangakontol nr EE727700771001941196 olevad rahalised vahendid summas 96 960 eurot, millest Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 27.02.2018. a määruse alusel jäi arestituks summas 95 405,38 eurot, jätta Agrochema Eesti OÜ tsiviilhagi tagamiseks aresti alla. Tartu Maakohtu 21.02.2018. a määrusega nr 1-18-1487 kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud Urmet Lokile kuuluv sularaha 13 000 eurot, mis leiti XXX toimetatud läbiotsimisel, jätta tsiviilhagide tagamiseks aresti alla.
ekspertiisi maksumus 1121 eurot, kaitsja tasu 8242,80 eurot, kannatanu lepingulise esindaja kulud 16536,37 eurot sundraha 981 eurot.
Võimaldada Dmitri Jeršovil menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Urmet Lokilt menetluskulud 27 607, 17 eurot alljärgnevalt:
8 (150)
ekspertiisi maksumus 1121 eurot, kaitsja tasu 8968,80 eurot, kannatanu lepingulise esindaja kulud 16 536,37 eurot sundraha 981 eurot.
Võimaldada Urmet Lokil menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Rainer Puhkilt menetluskulud 17 517,37 eurot alljärgnevalt: kannatanu lepingulise esindajakulud 16 536,37 eurot sundraha 981 eurot. Võimaldada Rainer Puhkil menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või nr EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, märkides viitenumbri ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumbriks: Dmitri Jeršovil 99922700036227, Urmet Lokil 99922700036230 ja Rainer Puhkil 99922700036214. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
Kaitsjate etteheited süüdistusaktile ja kaitseõiguse rikkumisele seoses kahtlustuse erinevusega süüdistusest Dmitri Jeršovi kaitsja vandeadvokaat Marko Tammann on nii kaitseaktis kui ka kohtuvaidluses tõstatanud käesoleva süüdistuse pinnalt küsimuse sellest, et olukorras, kus Dmitri Jeršovi kahtlustati kohtueelses menetluses KarS § 209 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ja kuulati kahtlustatavana üle selle kahtlustuse järgi, kuid süüdistatakse KarS § 2172 lg 1 järgi, on tegemist kaitseõiguse rikkumisega. Kaitsja arvamuse kohaselt on rikutud KrMS § 8 p 2 ja § KrMS 34 lg 1 p 1 sätestatud õigusi. Kaitsja leiab, et rikkumist ei saa kõrvaldada süüdistatava võimalusega kaitsta end kohtus ütluste andmisega süüdistuses 9 (150)
kajastatud süüdistuse vastu, sest selliselt muutuks sisutuks kahtlustuse esitamise vajalikkus ja kohtumenetluses ei ole võimalik ristküsitluse käigus kontrollida ütluste usaldusväärsust. Lisaks eeltoodule leiab kaitsja, et Dmitri Jeršovile KarS § 2172 lg 1 järgi esitatud süüdistus ei vasta KrMS § 154 süüdistusaktile esitatavatele nõuetele, sest aktis viidatud tõendid ei ole nõuetekohaselt seostatud süüdistuse sisu faktiliste asjaoludega. Samuti leiab Urmet Loki kaitsja advokaat Andres Veski, et süüdistatava kaitseõigust on rikutud sellega, et kahtlustus ja süüdistus on esitatud erinevate karistusseadustiku sätete järgi, mistõttu pole kaitsealune saanud end nõuetekohaselt kaitsta. Kaitsja juhib lisaks eeltoodule tähelepanu veel sellele, et kohtueelses menetluses käsitleti Urmet Lokki täideviijana, süüdistuse kohaselt aga kuriteost osavõtjana ehk kaasaaitajana. Põhitegu ja kaasaaitamine on oma olemuselt aga erinevad. Kokkuvõtlikult leiavad kaitsjad, et süüdistus KarS § 2172 lg 1 järgi pole põhjendatud, süüdistusakt ei vasta seaduse nõuetele ja puuduvad tõendid, mis süüdistust tõendaksid. Dmitri Jeršovi kaitsja on kohtule esitanud taotluse, et kohus kontrolliks KarS § 2172 lg 1 põhiseadusega kooskõlas olemist. Kaitsja leiab, et säte on põhiseadusega vastuolus ja palub kohtul tunnistada KarS § 2172 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta see kohaldamata. Kohtu seisukoht süüdistusakti puudutavate etteheidete osas Kohus, olles tutvunud süüdistusaktiga, on seisukohal, et süüdistusakt vastab KrMS § 154 nõuetele. Süüdistuses on faktilised asjaolud esitatud piisava detailsusega. Pigem näeb kohus süüdistusaktiga tööd tehes seda, et selles on liiga palju kirjeldatud konkreetsete tõendite sisu, millega prokuratuur on süüdistust tõendanud. Pikad kirjeldused muudavad akti väga mahukaks. Süüdistuse sõnastus on aga arusaadav. Kohtu hinnangul sisaldab süüdistuse tekst olulisi ja vajalikke faktilisi asjaolusid, et teavitada süüdistatavaid sellest, millist tegevust neile ette heidetakse, samuti kajastab süüdistusakt tõendeid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid. Tõendite nimekiri ja nende selgitus on kooskõlas KrMS §-s 154 esitatud nõuetega. Süüdistusakt vastab seaduses sätestatud nõuetele ning kohus saab esitatud süüdistuse põhjal lahendada käesolevas kriminaalasjas süüküsimust ehk teha kas süüdi- või õigeksmõistva kohtuotsuse. Nimetatud põhjusel jättis kohus eelmenetluses süüdistatava Dmitri Jeršovi kaitsja advokaat Marko Tammanni ja süüdistatav Urmet Loki kaitsja advokaat Andres Veski taotlusedtagastada süüdistusakt prokuratuurile- rahuldamata. Kohtu seisukoht KrMS § 8 p 2 ja § KrMS 34 lg 1 p 1 sätestatud õiguste rikkumise osas KrMS § 8 p 2 sätestab, et uurimisasutus, prokuratuur ja kohus peab tagama kahtlustatavale ja süüdistatavale reaalse võimaluse enda kaitsta. KrMS § 34 lg 1 p 1kohselt on kahtlustataval õigus teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest. Tõsi on see, et Dmitri Jeršovi ja Urmet Lokki kahtlustati kohtueelses menetluses KarS § 209 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ja kuulati ilmselt kahtlustatavana üle selle kahtlustuse järgi. Käesoleval ajal süüdistatakse Dmitri Jeršovi KarS § 2172 lg 1 ja Urmet Lokki KarS § 2172 lg 1 - § 22 lg 3 järgi. Seega püstitub küsimus sellest, et kas käesoleval juhul on tegemist kaitseõiguse rikkumisega ja kui on, siis kas seda rikkumist saab kohtumenetluses kõrvaldada?
10 (150)
Kohus möönab, et korrektne oleks olnud Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki täiendav ülekuulamine süüdistuses vastavalt KarS § 2172 lg 1 ja KarS § 2172 lg 1 - § 22 lg 3 järgi. Sellega oleks tagatud süüdistatavate õigus anda sisulisi ütlusi konkreetse täideviimisteo ja kaasaaitamisteo kohta. Kohtu arvamusel on tegemist kaitseõiguse riivega, kuid see oli võimalik kõrvaldada kohtumenetluses. Teo kvalifikatsiooni osas märgib kohus siinkohal, et isiku tegu on kvalifitseeritav KarS § 2172 lg 1 juhul kui tegu ei vasta kelmuse või omastamise, so KarS § 209 või § 201 tunnustele. Seega on ilmne, et olukorras kus isikud on kohtueelses uurimises andnud ütlusi lähtuvalt kelmuse etteheitest, ei saanud ei küsimused ega ka vastused olla oluliselt erinevad nendest, mis vajavad lahendamist süüdistuses KarS § 2172 lg 1 järgi. Lisaks sellele leiab kohus, et kuivõrd süüdistusaktis on põhjalikult kirjeldatud etteheidetava teo asjaolusid, siis ettevalmistades kohtulikuks uurimiseks oli võimalik kohtumenetluse käigus kujundada selline kaitsepositsioon ja koguda vajalikud tõendid, et tagada kaitseõiguse igakülgne realiseerimine. Kohtu seisukoht mõistliku menetlusaja osas (puutumuses süüdistusega KarS § 3891 lg 1 järgi) Dmitri Jeršovi kaitsja advokaat Marko Tammann on seisukohal, et süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo osas on mõistlik menetlusaeg möödunud. Kohus on seisukohal, et mõistlik aeg selle kriminaalasja menetlemiseks ei ole möödunud. Maksu- ja Tolliamet tuvastas 17.04.2018 kontrollaktis (kd 20, lk 105-108), et Lanfra OÜ (pankrotis) 12.04.2017 arvetel nr 1704001 ja 16121534 kajastatud väetist CAN ei ole Tiks Grupp OÜ (pankrotis) tegelikult soetanud, nimetatud tehinguid Lanfra OÜ-ga toimunud ei ole. Süüdistusaktis on märgitud, et Maksu-ja Tolliametil tekkis 2017. a sügisel kahtlus Tiks Grupp OÜ (pankrotis) ettevõtluse ja esitatud andmete õiguspärasuses ning alustati kontrollimenetlust. Maksu- ja Tolliameti poolt 18.04.2018 Tiks Grupp OÜ-le (pankrotis) adresseeritud teatest kontrolli lõpetamise kohta (kd 20, lk 115-117) nähtub, et MTA kontrollis Tiks Grupp OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel august ja september 2017. Tiks Grupp OÜ esitas käibedeklaratsioonide parandused, mille MTA luges õigeks, seega kontroll lõpetati, kuna Tiks Grupp OÜ esitas käibedeklaratsioonide parandused. Kui selgus, et maksuhaldurile on valeandmeid kavatsetult esitatud suure kahju piirmäärast enam, lõpetati 14.10.2018 väärteomenetlus ja alustati kriminaalmenetlust. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et aktiivne kohtueelne menetlus kulges kogu 2018.aasta ja vastused nõudekirjadele laekusid veel kevadel 2019. Süüdistusakti koostamise ajaks on dateeritud periood 15.03.-29.04.2021. Kohtul on raske hinnata, miks tõendite aktiivse kogumise perioodist võttis pea kaks aastat, et süüdistusakt jõuaks kohtusse. Kriminaalasjas on kogutud hulgaliselt tõendeid ja kuulatud üle tunnistajaid, kogutud on viis köidet süüdistust tõendavat materjali. Sellise hulga tõendite analüüs võtab ilmselt aega, kuid kohus möönab, et periood süüdistusakti kohtusse esitamiseni on liialt pikk. Samas tuleb käesolevas asjas märkida, et Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki osas oli paralleelselt käimas ka teine kriminaalmenetlus, kus süüdistusakt esitati kohtule 2020. aasta juunis. Kohus on kohtu alla andmise määruse vormistanud 05.11.2020.
11 (150)
Kohus ühendada kriminaalasjad nr 1-21-3142 (18930000286) ja 1-20-3934 (17760000053) ühiseks menetluseks ja määras arutada ühendatud kriminaalasja kriminaalasjas nr 1-20-3934 varasemalt kokkulepitud istungipäevadel. Kohus on seisukohal, et kohtumenetlus on arvestades ühendatud kriminaalasja mahtu toimunud mõistliku aja jooksul. Viivitus, mis toimus kohtueelses menetluses, ei anna kohtu arvamuse kohaselt alust seisukohaks, et mõistlik aeg selle kriminaalasja menetlemiseks on möödunud. Kohtu seisukoht jälitustoimingute osas Tartu Maakohus andis 07.12.2017 määrusega loa teha KrMS §-s 1267 sätestatud jälitustoiminguid: kuulata salaja pealt Dmirti Jeršovi, Rainer Puhki ja Urmet Loki kasutuses olevat mobiiltelefoni ja teiste isikute kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu edastatavaid sõnumeid, või neid vaadata ja salvestada ning teha seda perioodil 08.12.2017-08.02.2018. Tartu Ringkonnakohtu 13.12.2019 kohtumäärusega asjas nr 1-19-9095 kohus rahuldas Rainer Puhki kaitsja vandeadvokaat Kaspar Linnu taotlus tunnistada õigusvastaseks Tartu Maakohtu
asjakohastel argumentidel. Kohus ei toonud välja ega korranud taotluse asjaolusid ja järeldusi, vaid tegi üksnes osutuse taotlusele ning mainis ära nõustumise taotluses kajastatud asjaolude ja järeldustega. Kolleegium leiab, et taoline toimimisviis on lubamatu ja seda isegi juhul, kui prokuratuuri taotluses märgitut saaks pidada jälitustoimingu lubamiseks piisavaks. Prokuratuuri taotluse tekst ei saa ega tohi asendada kohtumääruse argumente. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt toonitanud jälitustoiminguks luba andva kohtu enda põhjendamiskohustust (vt Riigikohtu 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, 23. veebruari 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-112-16 ja 14. detsembri 2017. a määrus asjas nr 1-17-7077). Kohtuotsuses asjas nr 3-1-1-14-14 punktis 772 on Riigikohus otsesõnu tähendanud sedagi, et jälitustoimingu eelduste olemasolu põhistamisel on ebapiisav pelgalt viidata prokuröri taotlusele ning märkida, et kohus loeb seal märgitut põhjendatuks. Maakohtu määruses ei ole ära näidanud sedagi, millist tõendusteavet R. Puhki suhtes tehtavate jälitustoimingute tulemusel saada loodetakse ning milline on selle teabe tähendus kuriteo seisukohalt. See prognoos ei oleks pidanud olema ülemäära detailne, kuid selle kaudu saanuks põhistada, miks ei ole vajalikku teavet võimalik koguda muude menetlustoimingutega. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 7. detsembri 2017. a määrust nr KM4789/2017 ei saa lugeda vastavaks neile nõuetele, mida jälitustoiminguks luba andvale määrusele esitatakse. Kohus on seisukohal, et 07.12.2017 Tartu Maakohtu eeluurimiskohtuniku määrus KM4789/2017 hõlmas samasisuliste jälitustoiminguteks loa andmist nii Rainer Puhki, Dmitri Jeršovi kui ka Urmet Loki osas. Eeluurimiskohtuniku põhjendused Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki puhul on täpselt samasugused nagu Rainer Puhki puhul. Tulenevalt ringkonnakohtu poolt välja toodud etteheidetest pole kohtul võimalik asuda teistsugusele järeldusele kui jõuti Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2019 kohtumääruses. Seega saab kohus vaid korrata ringkonnakohtu seisukohta ja sedastada, et maakohus rikkus jälitustoimingu luba andes KrMS § 145 lg 1 p-st 1 ja KrMS § 3051 lg-st 1 tulenevat kohtulahendi põhistamise kohustust, mistõttu tuleb Tartu Maakohtu 7. detsembri 2017. a määrus nr KM4789/2017 kriminaalasjas nr 17760000053 osas, millega lubati teha jälitustoiminguid Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki suhtes, tunnistada õigusvastaseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtule esitatud tõendid, mis baseeruvad Tartu Maakohtu 7. detsembri 2017. a määrusel nr KM4789/2017 kriminaalasjas nr 17760000053, tõendikogumist välja. Kohtu seisukoht KarS § 2172 lg 1 põhiseaduslikkuse osas Dmitri Jeršovi kaitsja advokaat Marko Tammann märgib oma taotluses, et põhiseaduse § 15 teise lause kohaselt võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Riigikohtu halduskolleegium on oma 3. mai 2010. a otsuses nr 3-3-1-31-10 selgitanud, et kohus peab lahendama menetlusosalise taotluse kontrollida kohaldamisele kuuluva asjassepuutuva sätte põhiseaduspärasust. Kuivõrd KarS § 2172 lg 1 näeb ette kriminaalkaristuse, siis laieneb sellele sättele põhiseaduse § 23 lg-s 1 ja KarS § 2 lg-s 1 sisalduv määratletuspõhimõte (nullum crimen nulla poena sine lege certa).
13 (150)
Kohus nõustub kaitsjaga selles, et määratletuspõhimõttest tulenevalt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada (vt ka Riigikohtu üldkogu 21. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-4-1-16-10, p-d 48 jj ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-23-12, p 8.2). KarS § 2172 lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise eest või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise eest, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju ja kui puudub käesoleva seaduse §-s 201 sätestatud süüteokoosseis. Dmitri Jeršovile heidetakse ette just teisele alamkoosseisule vastava teo, s.o usalduse murdmise kooseisu järgi kvalifitseeritava teo toimepanemist. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et KarS § 2172 lg-s 1 sisalduv määratlemata õigusmõiste „teise isiku varalise huvide järgimise kohustus“ on umbmäärane ja abstraktne. Usaldusseisund on juriidilise isiku nõukogu liikmel, käsundisaajal, ent võib olla võetud ka muude lepinguliste kohustuste vormis (Sootak, J., Pikamäe, P. (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 736-737). ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohtu arvamuse kohaselt on igale äris tegutsevale isikule mõistetav, et hoolsuskohustuse sisuks on kohustus tegutseda heas usus ja äriühingu huvides, olla ühingule lojaalne, vältida ülemääraseid riske ja olla otsustamiseks piisavalt informeeritud. Kohtu arvamuse kohaselt peaks see igale äriühingu juhatuse liikmele olema mõistetav ja selge. Kohus analüüsib kohtuotsuse järgnevas alajaotuses Dmitri Jeršovi usalduse kuritarvitamise süüdistust, kuid juba etteruttavalt avaldab, et kohtu arvamuse kohaselt on KarS § 2172 lg 1 põhiseadusega kooskõlas ka põhiseaduse § 23 lõikest 1 tuleneva määratletusnõudega (õigusselguse põhimõttega), mistõttu kohus jätab kaitsja taotluse tunnistada KarS § 2172 lg1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta see kohaldamata, rahuldamata. II SÜÜDISTUS KARS § 2172 JÄRGI Süüdistuse sisu Dmitri Jeršovi ja Urmet Lokki süüdistatakse selles, et Dmitri Jeršov Urmet Loki kaasabil ajavahemikus 2016. aasta sügis kuni 2017. aasta kevad pani kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas, kuid Eesti Vabariigis toime usalduse kuritarvitamise, millega tekitati kannatanu Agrochema Eesti OÜ-le varaline kahju suurusega 267 515,91 eurot. Kuriteo toimepanemine seisnes täpsemalt alljärgnevas. Dmitri Jeršov oli ajavahemikus 24.05.2016 kuni 29.05.2017 Agrochema Eesti OÜ (registrikood: 11139178) juhatuse liige. Dmitri Jeršovil oli juhatuse liikmena pädevus Agrochema Eesti OÜ-d tehingute tegemisel esindada. Dmitri Jeršovile oli usaldatud Agrochema Eesti OÜ vara ning selle käsutamise õigus. Lisaks oli Dmitri Jeršovil õigus võtta Agrochema Eesti OÜ-le kohustusi. Dmitri Jeršovi õigus ja kohustus oli juhtida ja korraldada Agrochema Eesti OÜ igapäevast majandustegevust ja teha Agrochema Eesti OÜ nimel kõiki tehinguid ja toiminguid, mis ei kuulunud üldkoosoleku või nõukogu pädevusse.
14 (150)
Ajavahemikus 03.10.2016 kuni 08.05.2017 olid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk Lanfra OÜ (pankrotis) (registrikood: 14125573) osanikud. Urmet Lokk oli kõnealuse äriühingu ainuosanik ka veel ajavahemikus 08.05.2017 kuni 05.09.2017. 03.10.2016 kuni 08.12.2016 ja 05.05.2017 kuni 06.09.2017 oli Urmet Lokk Lanfra OÜ (pankrotis) registrijärgne juhatuse liige. Ajavahemikus 08.12.2016 kuni 03.02.2017 oli registrijärgne juhatuse liige J. T. Reaalselt oli ühingu juhiks perioodil 08.12.2016 kuni 05.05.2017 aga Urmet Lokk, kuna just tema roll ning tegevus mõjutas oluliselt Lanfra OÜ (pankrotis) äritegevust. Urmet Lokk koostas enda tegevuse aluseks oleva 08.12.2016 kuupäeva kandva volikirja, millele võttis registrijärgse ühingujuhi J. T. allkirja, kes aga reaalselt äriühingu majandustegevusest osa ei võtnud. Lisaks Urmet Lokile oli ajavahemikus 03.10.2016 kuni 06.09.2017 äriühingu faktiline juht ka Dmitri Jeršov. 26.10.2016 sõlmisid Agrochema Eesti OÜ ning Lanfra OÜ (pankrotis) põllumajandustarvikute müügilepingu nr DJ_101/2016, mille kohaselt kohustus Lanfra OÜ (pankrotis) Agrochema Eesti OÜ-le müüma kaupa. Agrochema Eesti OÜ kohustus oli Lanfra OÜ-le (pankrotis) kauba eest tasuda. Agrochema Eesti OÜ-d esindas lepingu sõlmimisel Dmitri Jeršov ning Lanfra OÜd (pankrotis) esindas Urmet Lokk. 08.12.2016 sõlmisid Agrochema Eesti OÜ, keda esindas Dmitri Jeršov ja Lanfra OÜ (pankrotis), keda esindas Urmet Lokk, müügilepingu nr DJ_101/2016 lisa nr 3, mille kohaselt kohustus Lanfra OÜ (pankrotis) Agrochema Eesti OÜ-le müüma 1500 tonni (+/5%) väetist CAN27+5S (kaup nimetusega kaltsium-ammooniumnitraat+väävel BigBag 500kg) hinnaga 169 eurot tonn, tarneajaga detsember 2016 kuni jaanuar 2017. 19.12.2016 sõlmisid Agrochema Eesti OÜ ja Lanfra OÜ (pankrotis) müügilepingu nr DJ_101/2016 lisa nr 4, mille kohaselt kohustus Lanfra OÜ (pankrotis) müüma Agrochema Eesti OÜ-le
tonni väetist (+/-5%)
(kaup nimetusega kaltsiumammooniumnitraat+väävel BigBag 500kg, päritolu Venemaa, Uralchem) hinnaga 163 eurot tonn, tarneajaga märts 2017. Agrochema Eesti OÜ-d esindas müügilepingu lisa sõlmimisel Dmitri Jeršov ning Lanfra OÜ-d (pankrotis) Urmet Lokk. Lanfra OÜ (pankrotis), mida juhtisid faktiliselt Urmet Lokk ja Dmitri Jeršov, väljastas 27.12.2016, 04.01.2017, 16.01.2017, 28.02.2017, 13.03.2017 ja 20.03.2017 Agrochema Eesti OÜ-le kokku seitse arvet, mille kohaselt müüs Lanfra OÜ (pankrotis) Agrochema Eesti OÜ-le väetist CAN27+5S ehk väetist sisaldusega kaltsiumammooniumnitraat+väävel. 27.12.2016 väljastas Lanfra OÜ (pankrotis) arve nr 16122201 202 tonni väetise müügi kohta summas 40 965 eurot ja 60 senti kirjeldusega väetis CAN+S. Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov. 30.12.2016 tasuti Dmitri Jeršovi korraldusel Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 40 965 eurot ja 60 senti. 04.01.2017 väljastas Lanfra OÜ (pankrotis) arve nr 1702082 374 tonni väetise müügi kohta summas 75 847 eurot ja 20 senti kirjeldusega CAN+S. Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov. 13.02.2017 tasuti Dmitri Jeršovi korraldusel Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 75 847 eurot ja 20 senti. 16.01.2017 väljastas Lanfra OÜ (pankrotis) arve nr 17011601 230 tonni väetise müügi kohta summas 46 644 eurot kirjeldusega väetis CAN+S. Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti
15 (150)
OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov. 25.01.2017 tasuti Dmitri Jeršovi korraldusel Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 46 644 eurot. 28.02.2017 väljastas Lanfra OÜ (pankrotis) arve nr 17030702 19,5 tonni väetise müügi kohta summas 3 954 eurot ja 60 senti kirjeldusega CAN+S. Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov. 20.03.2017 tasuti Dmitri Jeršovi korraldusel Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 3 954 eurot ja 60 senti. 13.03.2017 väljastas Lanfra OÜ (pankrotis) arve nr 17030701 1000 tonni väetise müügi kohta summas 195 600 eurot kirjeldusega CAN+S. Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov. 14.03.2017 tasuti Dmitri Jeršovi korraldusel Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 195 600 eurot. 20.03.2017 väljastas Lanfra OÜ (pankrotis) arve nr 17032002 1000 tonni väetise müügi kohta summas 195 600 eurot kirjeldusega CAN+S. Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov. 27.03.2017 tasuti Dmitri Jeršovi korraldusel Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 195 600 eurot. 20.03.2017 väljastas Lanfra OÜ (pankrotis) arve nr 17032001 596 tonni väetise müügi kohta summas 120 868 eurot ja 80 senti kirjeldusega CAN+S. Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov. 27.03.2017 tasuti Dmitri Jeršovi korraldusel Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 120 868 eurot ja 80 senti. Agrochema Eesti OÜ müüs Lanfra OÜ-lt (pankrotis) ostetud väetise edasi Baltic Agro ASle (registrikood: 10344249), Kesa-Agro OÜ-le (10151740) ning Weiss OÜ-le (10052736). Nimetatud äriühingud soovisid osta väetist CAN27+5S ehk väetist koos väävliga. Agrochema Eesti OÜ-d esindas tehingute tegemisel Dmitri Jeršov. 2017. aasta aprillis ja mais selgus, et Baltic Agro AS-le, Kesa-Agro OÜ-le ja Weiss OÜ-le on väetise CAN27+5S asemel müüdud väetist CAN27 ehk väetist ilma väävlita. Dmitri Jeršov Lanfra OÜ (pankrotis) faktilise juhina ja Urmet Lokk Lanfra OÜ (pankrotis) registrijärgse juhina ning faktilise juhina korraldasid teadlikult Agrochema Eesti OÜ-le väetise CAN27+5S asemel väetise CAN27 müügi ning tarne. Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk organiseerisid ilma väävlita väetise ostu EuroChem Agro GmbH-lt ning kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata müüjalt. Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki eesmärk oli luua mulje, et Lanfra OÜ (pankrotis) müüb ning tarnib Agrochema Eesti OÜ-le nõuetekohast väetist ehk kaupa nimetusega kaltsium-ammooniumnitraat+väävel (CAN27+5S). Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk olid teadlikud, et Agrochema Eesti OÜ-le müüakse ning tarnitakse ilma väävlita väetist. Lisaks korraldasid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk väetise laadimise, pakendamise, pakenditele siltide koostamise ja pakendite laialiveo. Agrochema Eesti OÜ poolt ostetud ning edasi müüdud väetist sisaldavad pakendid kandsid silte, millele oli märgitud, et pakendites on väetis, millele on lisatud väävel. Nii Dmitri Jeršov kui ka Urmet Lokk olid teadlikud, et Agrochema Eesti OÜ kohustus on Baltic Agro AS-le, Kesa-Agro OÜ-le ja Weiss OÜ-le tarnida väetist CAN27+5S, kuid sellele vaatamata korraldasid nad Agrochema Eesti OÜ kaudu eelnimetatud äriühingutele lepingutele mittevastava väetise tarne. Dmitri Jeršov Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikmena sõlmis Urmet Loki kaasabil Agrochema Eesti OÜ jaoks kahjuliku lepingu, kuivõrd Lanfra OÜ (pankrotis) müüs ning tarnis Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki tegevuse läbi Agrochema Eesti OÜ-le väetise CAN27+5S asemel väetist 16 (150)
CAN27, mis on hinnalt odavam. Kokku tarnis Lanfra OÜ (pankrotis) arvete kohaselt Agrochema Eesti OÜ-le väetise CAN27+5S asemel väetist CAN27 2764,5 tonni, mille eest Agrochema Eesti OÜ tasus kokku 679 480 eurot ja 20 senti. Lisaks tarnis Lanfra OÜ (pankrotis) Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki tegevuse läbi Agrochema Eesti OÜ-le 260 tonni vähem väetist võrreldes sellega, kui palju arvetel kajastati ning mille eest Agrochema Eesti OÜ tasus. Tarnimata jäänud väetise eest oli Agrochema Eesti OÜ tasunud Lanfra OÜ-le ettemaksuna 51 480 eurot. Lisaks tekkis Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki teo tagajärjel Agrochema Eesti OÜ-le kahju seoses sellega, et väetise CAN27+5S asemel tarnitud väetis CAN27 jäi osaliselt realiseerimata, mistõttu kanti maha 39 tonni väetist. Kuivõrd Agrochema Eesti OÜ tegelikkuses väetist CAN27 ei vajanud, puudus võimalus Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki poolt tehtud tehingute tagajärjel saadud väetise CAN27+5S asemel tarnitud väetise CAN27 täielikuks realiseerimiseks. Väetise maha kandmisega tekkis Agrochema Eesti OÜ-le varaline kahju summas 6383 eurot ja 91 senti. 05.05.2017 pöördus Baltic Agro AS kirjalikult Agrocehma Eesti OÜ poole, kuna Agrochema Eesti OÜ Dmitri Jeršovi kaudu oli tarninud Baltic Agro AS-le lepingutingimustele mittevastavat väetist. Agrochema Eesti OÜ ja Baltic Agro AS vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi Agrochema Eesti OÜ tarnima Baltic Agro AS-le ajavahemikus jaanuar kuni märts 2017 kokku 2000 tonni väetist CAN27+5S. Reaalsuses tarnis Agrochema Eesti OÜ Dmitri Jeršovi juhtimisel Baltic Agro AS-le aga ajavahemikus 27.03.2017 kuni 28.04.2017 1617 tonni väetist CAN27 ehk väetist ilma väävlita. 641 tonni väetist tagastas Baltic Agro AS Agrochema Eesti OÜ-le. Seoses nõuetele mittevastava väetise omandamisega tekkis Baltic Agro AS-l nõue, mille Agrochema Eesti OÜ hüvitas, mistõttu tekkis Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki teo tagajärjel omakorda kahju Agrochema Eesti OÜ-l. Agrochema Eesti OÜ hüvitas Baltic Agro AS-le tekitatud kahju summas 168 810 eurot. Kokku tekkis Agrochema Eesti OÜ-l seoses Baltic Agro OÜ-le nõuetele mittevastava väetise tarnimisega varaline kahju summas 183 852 eurot. 26.05.2017 pöördus kirjalikult Agrochema Eesti OÜ poole ka Kesa-Agro OÜ, kuna Agrochema Eesti OÜ tarnis Kesa-Agro OÜ-le väetise CAN27+5S asemel väetist CAN. Nimetatud äriühingute vahel sõlmitud lepingu kohaselt ostis Kesa-Agro OÜ Agrochema Eesti OÜ-lt 75 tonni väetist CAN27+5S. Kesa-Agro OÜ-ga sõlmitud lepingu allkirjastas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov. 2017. aasta aprillis ja mais selgus, et Agrochema Eesti OÜ on Dmitri Jeršovi juhtimisel tarninud Kesa-Agro OÜ-le lepingutingimustele mittevastavat väetist. Lisaks selgus, et 75 tonni väetise asemel tarniti väetist vähem, sest kottidesse oli kaalutud 20-25 kg vähem väetist. Juhiseid, et kottidesse tuleb panna vähem väetist, andsid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk. 35 tonni väetist tagastas Kesa-Agro OÜ Agrochema Eesti OÜ-le. Seoses nõuetele mittevastava väetise omandamisega tekkis KesaAgro OÜ-l nõue, mille Agrochema Eesti OÜ hüvitas, mistõttu tekkis Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki teo tagajärjel omakorda kahju Agrochema Eesti OÜ-l. Agrochema Eesti OÜ hüvitas KesaAgro OÜ-le tekitatud kahju. Agrochema Eesti OÜ-l tekkis seoses Kesa-Agro OÜ-le nõuetele mittevastava väetise tarnimisega varaline kahju summas 4694 eurot ja 40 senti. 26.05.2017 esitas Agrochema Eesti OÜ-le kaebuse ka Weiss OÜ. Selgus, et Agrochema Eesti OÜ tarnis Weiss OÜ-le samuti väetise CAN27+5S asemel väetist CAN. Nimetatud äriühingute vahel sõlmitud lepingu kohaselt ostis Weiss OÜ Agrochema Eesti OÜ-lt 600 tonni väetist CAN27+5S. Weiss OÜ-ga sõlmitud lepingu allkirjastas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov. 2017. aasta mais selgus, et Agrochema Eesti OÜ on Dmitri Jeršovi juhtimisel tarninud Weiss OÜ-le lepingutingimustele mittevastavat väetist. Lisaks selgus, et 600 tonni 17 (150)
väetise asemel tarniti väetist 549 tonni, kuivõrd kottidesse oli kaalutud 10-15 kg vähem väetist. Juhiseid, et kottidesse tuleb panna vähem väetist, andsid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk. Seoses lepingutingimustele mittevastava väetise omandamisega tekkis Weiss OÜ-l nõue, mille Agrochema Eesti OÜ hüvitas, mistõttu tekkis Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki teo tagajärjel kahju Agrochema Eesti OÜ-l. Agrochema Eesti OÜ hüvitas Weiss OÜ-le tekkinud kahju. Agrochema Eesti OÜ-l tekkis seoses Weiss OÜ-le nõuetele mittevastava väetise tarnimisega varaline kahju summas 21 105 eurot ja 60 senti. Seega Dmitri Jeršov, olles Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige, kelle kohustusteks oli järgida Agrochema Eesti OÜ huve ning olla Agrochema Eesti OÜ-le lojaalne, ning olles kohustatud täitma äriühingu juhtorgani liikmena enda kohustusi tavaliselt oodatava hoolega, rikkus Agrochema Eesti OÜ varaliste huvide järgimise kohustust, millega põhjustas äriühingule suure varalise kahju. Dmitri Jeršov, esindades Agrochema Eesti OÜ-d eelkirjeldatud moel tehingutes Lanfra OÜga (pankrotis), millega ta oli seotud, rikkus teadlikult Agrochema Eesti OÜ varaliste huvide järgimise kohustust ja lojaalsuskohustust. Lisaks ei täitnud ta juhtorgani liikmena enda kohustusi tavaliselt oodatava hoolega. Esindades Agrochema Eesti OÜ-d tema ja Urmet Loki poolt korraldatud tehingutes Lanfra OÜ-ga (pankrotis), mis tõid Agrochema Eesti OÜle kaasa varalise kahju, on käsitletav lisaks varaliste huvide järgimise ja lojaalsuskohustuse rikkumisele ka juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoole järgimise kohustuse rikkumisena. Dmiti Jeršov oli teadlik, et olukorras, kus ta esindab Agrochema Eesti OÜ-d tehingutes, kus tema ja Urmet Loki korraldamisel tarnitakse Agrochema Eesti OÜ-le väetise CAN27+5S asemel väetist CAN27, tekib äriühingule kahju, kuna väetis CAN27 on odavam. Lisaks teadis Dmitri Jerešov, et olukorras, kus Baltic Agro AS-le, Kesa-Agro OÜle ning Weiss OÜ-le müüakse väetist edasi, võivad nimetatud äriühingud esitada Agrochema Eesti OÜ vastu lepingukohustuste rikkumisest tuleneva kahjunõude, kuivõrd Baltic Agro AS, Kesa-Agro OÜ ning Weiss OÜ tellisid väetist, milles sisaldub väävel. Lisaks teadis Dmitri Jeršov, et osa väetisest võib jääda Lanfra OÜ (pankrotis) poolt võimekuse puudumise tõttu tarnimata. Samuti oli ta teadlik sellest, et Agrochema Eesti OÜ ei vaja tellitud koguses väetist CAN27, mistõttu möönis ta, et osa väetisest kantakse maha. Urmet Lokki saab pidada usalduse kuritarvitamisele kaasaaitajaks, kuivõrd ta osutas Dmitri Jeršovi poolt toime pandud tahtlikule õigusvastasele teole nii füüsilist, vaimset kui ka ainelist kaasabi. Urmet Lokk korraldas koos Dmitri Jeršoviga ilma väävlita väetise tarne ning lepingute sõlmimise Agrochema Eesti OÜ-ga. Lisaks esindas ta Lanfra OÜ-d (pankrotis) tehingutes Agrochema Eesti OÜ-ga. Urmet Lokk korraldas koos Dmitri Jeršoviga nõuetele mittevastava väetise laadimise, pakendamise, pakenditele siltide koostamise ja pakendite laialiveo. Lisaks korraldati koos Dmitri Jeršoviga teadlikult kottidesse väiksema koguse väetise kaalumine. Samuti aitas Urmet Lokk kaasa kuriteoplaani- ning skeemi koostamisele, mis lõpuks ka realiseerus. Urmet Lokk oli teadlik, et tema ja Dmitri Jeršovi teo tagajärjel saabub Agrochema Eesti OÜ-le varaline kahju. Teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumisega, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju, pani Dmitri Jeršov toime KarS § 2172 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Urmet Lokk, aidates kaasa teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumisele, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju, pani toime KarS § 2172 lõike 1 ning KarS § 22 lõike 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 18 (150)
Kohtu seisukoht KarS § 2172 lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise eest või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise eest, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju ja kui puudub käesoleva seaduse §-s 201 sätestatud süüteokoosseis. Selgitamaks välja, kas Dmitri Jeršov pani perioodil 2016. a sügis kuni 2017. a kevad toime Eesti Vabariigis usalduse kuritarvitamise, millega tekitati kannatanu Agrochema Eesti OÜ-e varaline kahju suurusega 267 515,91 eurot ja kas Urmet Lokk aitas sellisele tegevusele kaasa, so kas Dmitri Jeršov pani toime KarS § 2172 lõike 1 järgi ja Urmet Lokk KarS § 2172 lg 1 KarS § 22 lõike 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tuleb kohtul esmalt tuvastada teo objektiivse koosseisu tunnused. Karistusseadustiku § 2172 lg 1 koosseisu kaitstav õigushüve on sarnaselt kelmusele - vara. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes viitavad autorid, et koosseis peab katma võimaliku karistatavuslünga, mis võib tekkida varalise kahju tekitamisega, kui tegu ei vasta omastamise (§ 201) ega kelmuse (§ 209) tunnustele, kattes tahtliku teise isiku vara käsutamist või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumist, kui isik ei tegutse vara enda või kolmandale isikule pööramise tahtlusega....Paragrahv sisaldab kahte eraldiseisvat alamkoosseisu: A. Ärakasutamiskoosseis (KarS § 2172 lg 1 alt 1) ja B. Usalduse murdmise koosseis KarS § 2172 lg 1 alt 2) (Sootak, J., Pikamäe, P. (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 735-736). Dmitri Jeršovile ja Urmet Lokile heidetakse ette just teisele alamkoosseisule vastava teo, s.o usalduse murdmise kooseisu järgi kvalifitseeritava teo toimepanemist ja sellele kaasaaitamist. Süüdistatavad Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk end neile esitatud süüdistuses KarS § 2172 lg 1 järgi süüdi ei tunnista. Selleks, et süüdistatavate versioon nende tegevuse kohta oleks selgem ja ülevaatlikum, alustab kohus nende ütluste refereerimisega, et hiljem oleks võimalik välja tuua ilmsed vastuolud teiste asjas kogutud tõenditega ja anda lõplik hinnang süüdistatavate ütluste usaldusväärsuse kohta. Dmitri Jeršov töötas Agrochema Eesti OÜ-s, mis tegeles väetiste müügi ja teravilja ostumüügiga ning põllumajandustarvikute ostu -müügiga, alates jaanuarist 2016 kuni 29.05.2017 tegevjuhina ja hiljem juhatuse liikmena. Tegevjuhina ja juhatuse liikmena olid tema tööülesanded samad: ettevõtte töö organiseerimine, mis puudutas ostu ja müüki, müügiprotsesside korraldamine ja sisendite ostu planeerimine vastavalt müügiplaanile. Süüdistatava ütluste kohaselt sõlmis ta Agrochema Eesti OÜ nimel lepinguid, tal oli allkirjaõigus. Baltic Agro AS esindaja M. S. pöördus süüdistatava sõnul tema poole päringuga, et osta väetist. Üks soovitud väetistest oli kaltsiumammooniumnitraat (edaspidi valdavalt tekstis CAN) väetis, koguseks oli 2000 tonni ja tarneaeg 2017 kevad. Leedu kommertsdirektori M. S. avaldas süüdistatavale, millise hinnaga väetist saadakse ja lubas väetise, mille peale Dmitri Jeršov sõlmis lepingu Baltic Agro AS-iga. Agrochema Eesti OÜ oli sunnitud tegema Lanfra OÜ-ga asjaolude sunnil väetise ostu-müügilepingu, sest turul tekkis, kas hinnatõus või mingisugune defitsiit, ja siis tekkis olukord, et Leedust lubatud väetist Dmitri Jeršov ei saanud. Leedu peadirektor J. K. ütles süüdistatavale, et tuleb paluda vabandust Baltic Agro AS-lt ja talle anti soovitus lepingust taganeda. Süüdistatava sõnade kohaselt selline vastus teda Agrochema Eesti OÜ juhina ei rahuldanud, sest lepinguga kaasnesid sanktsioonid ja lepingust tulenevad 19 (150)
summad oleks pidanud välja maksma. Mittetaganemise põhjuseks oli ka soov säilitada enda maine, sest kui kokkulepet ei pea, siis annab see korraliku hoobi ka ettevõtte mainele ja temale kui töötaja mainele nende silmis, kes selles valdkonnas tegutsesid. Süüdistatava sõnul tahtis ta oma mainet hoida, oma sõnast ja lepingust kinni pidada. Seejärel pakkus Urmet Lokk Lanfra OÜ esindajana alternatiivi, et lepingust taganemise asemel saaks Baltic Agro AS-le tarnida analoogset väetist. Dmitri Jeršov selgitas, et Lanfra OÜ hankis kõnealuse väetise EuroChem nimeliselt äriühingult, milline ettevõte oli Sillamäel, kuid väetis ei olnud kohe müügikõlbulik, s.o oli puistes ja pakendamata ning selles väetises puudus väävel. Dmitri Jeršov tunnistas kohtus, et Lanfra OÜ siseelu tundes ta teadis, et Lanfra OÜ ostis CAN-i ja pidi väävlit juurde segama, et siis Lanfra OÜ ostes ATC AS-i käest CAN+S-i müüb selle Agrochema Eesti OÜ-le edasi. Süüdistatav kinnitas seda, et Baltic Agro AS soovis saada CAN+S väetist, aga sellel väetisel, mida pakuti Sillamäelt, väävel puudus. Väävlit oli vaja juurde lisada, segada ja ära pakendada BigBag kottidesse. Kokkulepe kõnealuse väetise pakendamiseks ja väävli lisamiseks tehti Kemotar Haldus OÜ-ga ja ATC AS-iga, seal tegutsesid ühed ja samad isikud. Kokkulepe oli selline, et väetis tarnitakse Sillamäelt Tartusse, siis lisatakse väetisele väävel neil on spetsiaalne mikser selleks olemas ja väetis pakendatakse. Peamised läbirääkimised oli A. M. tehtud ja läbirääkimiste juures oli ka K. H., kelle ülesandeks oli kõik tehniline pool ära korraldada. Süüdistatav mäletas, et A. M. rõhutas, et nende laos on olemas NS väetis, mille lisamisel või kokku mikserdamisel teatud proportsioonis, saaks CAN väetisele väävlit juurde. Ehk siis CAN+NS annab kokku CAN+S-i. Dmitri Jeršovi sõnade kohaselt kinnitab seda ka K. T. poolt kohtule esitatud lao liikumise ruuduline vihik või tabel, kus on näha, et nende laos on olnud NS väetis sees ja lao liikumised näitavad ja kinnitavad seda. Pakendamine käis nii, et vagunid tulid Sillamäelt Tartu Kemotar Haldus OÜ lattu, seal võeti vagunid lahti puistesse ja põrandalt kopaga tõsteti väetis mikserisse. Üks osa läks CAN väetist ja teine osa NS väetist. Mikser mikserdas vajaliku proportsiooni, et oleks CAN+S. Kolu all oli kott, mis kaaluti ja siis pandi 500 kg kottidesse, millised olid Lanfra OÜ poolt lattu organiseeritud. Koti küljes oli tasku, kuhu sisse sai panna välja prinditud etiketi või sildi. Süüdistatava ütluste kohaselt olid tema tellimisel pandud taskusse ka väetise koostisega sildid, mis olid tema enda valmistatud perioodil kui pakendamine käis. Dmitri Jeršov kinnitas kohtule, et nende siltide valmistamise ajal ta ei teadnud, et tegelikult väetis väävlit ei sisaldanud, oli veendunud, et see siiski sisaldab väävlit, sest Kemotar Haldus OÜ oli kahel korral saatnud kinnituse oma lao seisust, kust nähtus, et nii Agrochema Eesti OÜ-le kuuluv väetis CAN+S on laos olemas, kui ka Lanfra OÜ-le kuuluv väetis CAN+S on Kemotar Haldus OÜ laos olemas. Seda, et kõnealune väetis väävlit tegelikult ei sisaldanud, sai süüdistatav enda sõnul teada kui Agrochema Eesti OÜ klient Baltic Agro AS tegi analüüsi ja saatis talle analüüsi protokolli. Lanfra OÜ poolt Agrochema Eesti OÜle esitatud väetise müügiarved kinnitas Dmitri Jeršov, kuid väitis kohtus, et nende arvete kinnitamise ajal ta ei teadnud, et müügiarvete objektiks olev väetis väävlit tegelikult ei sisalda. Dmitri Jeršov selgitas, et oli samal ajal ka Lanfra OÜ osanik ja teadis Lanfra OÜ siseasju ja nägi, et Lanfrale ATC poolt saadetud arvetel on CAN+S, s.o, et S on seal välja toodud ühe elemendina, mida nad pididki lisama. Samuti saatis Kemotar Haldus OÜ kinnituse, et väetis sisaldab väävlit. Dmitri Jeršovi sõnul ei tekkinud tal mingitki kahtlust, et väetis väävlit ei sisalda, sest inimesed, kes sellega tegelesid, ei olnud esimest päeva põllumajandussektoris töötanud - nad on tegutsenud pikaaegselt ja teavad väga hästi, mida lühendid tähendasid. Väetise pidi Agrochema Eesti OÜ klientidele toimetama esmalt K. H. läbi Lõuna Kivi OÜ, hiljem ka teised transpordiettevõtted. Puutumuses väetise kottide ebaõige kaaluga märkis süüdistatav, et kottide kaalumine toimus pakendamisel ja teine kaalumine oli siis, kui kaup oli auto peal ja auto sõitis laost välja üle kaalu. Süüdistatava sõnade kohaselt teab ta seda K. H. ütluste põhjal, süüdistatav ise kaalumise juures pole olnud. Baltic Agro AS esitas pretensiooni kauba kvaliteedi osas ja mõned talunikud ka. Kõige suurem kannataja oli Baltic Agro AS. Dmitri Jeršov avaldas, et ühel korral kohtus ta Baltic Agro AS esindajatega nende kontoris 20 (150)
Tallinnas ja teisel korral koos Leedu kommertsdirektor M. P. ja Lanfra OÜ esindaja Urmet Lokiga Tartu kontoris. Räägiti läbi võimaliku tekitatud kahju suurus ja kahju korvamise võimalused (kd 24, lk 64p-67, 71-72). Urmet Loki ütluste kohaselt tegeles Lanfra OÜ teravilja ja väetiste vahendamisega ja tema esindas firmat. Agrochema Eesti OÜ oli Lanfra OÜ sagedane lepingupartner. Süüdistatava sõnade kohaselt osteti süüdistuses kajastatud väävlita CAN EuroChem GMBH-st, mis on vene firma, aga on Saksamaale registreeritud ja asub Sillamäel. EuroChemalt polnud võimalik osta CAN+S väetist, sest nad ei tooda sellist väetist. Urmet Loki sõnul kuulis ta Dima (Dmitri Jeršovi) suurest peavalust, kes rääkis, et leppetrahv Baltic Agro AS-ile oli päris kopsaks tol hetkel, see oli kas 40 või 80 tuhat, igatahes jube kõrge leppetrahv oli neil kokku lepitud. Süüdistatava ütluste kohaselt ta teadis, et saab EuroChemalt osta igavese suure portsu CAN väetist ja leidis, et sellega pole probleemi - segame valmis ja olemas ta ongi. Urmet Lokk avaldas kohtus, et lootis sealt natuke teenida ka, sest sealt jookseb mitu tuhat tonni läbi ja kui isegi 10 või 20 eurot vahele panna, siis teenistus oleks ääretult hea olnud. A. M. organiseeris kõik kolud sinna. Urmet Lokk avaldas, et tõenäolist on A. M. arvete peal igal pool olemas ka, et ta selle kolu tõi nende pärast sinna. Dima oli A. M. varasemalt kokku puutunud. Süüdistatavale teadaolevalt Kemotar Haldus OÜ vahendas ja liigutas väetisi, soola ja sütt, kõik puistekaubad käisid sealt läbi. Kemotar Haldus OÜ-l oli A. M. sõnul kõrge väävlisisaldusega väetis nagu NS juba olemas. Lanfra OÜ pidi tooma oma väetise ja kui Kemotar Haldus OÜ-s juurde segavad, siis umbes 3000 tonni pidi läbi jooksma. Põrandal laos oli süüdistatava sõnade kohaselt NS-i, kuid proovi tema võtnud ei ole, et saaks kindlalt öelda, mis seal sees oli. Seda, kas selline väetise kokkusegamine oli Kemotar Haldus OÜ-l tavapärane, seda Urmet Lokk kinnitada ei osanud. Talle tundus, et nad on oma asjas pädevad, aga rohkemat süüdistatav öelda ei julge. Kolu on lehter, mis on päris kõrgel ja millel on sangad küljes, et BigBag’i saab sinna külge panna. Ülevalt valatakse sinna sisse ja all on kaal. Urmet Lokk rääkis, et mikser oli seal seina ääres, samas väitis aga, et tema seda näinud ei ole. Kotid olid pooletonnised. Süüdistatav kirjeldas kohtus kottide täitmist ja möönis, et mõõtetulemus ei pruukinud üldse täpne olla. Lanfra OÜ ei tundnud põhjust kontrollida toote kvaliteeti, sest süüdistatava sõnade kohaselt oli A. M. vana tegija. Hetkeks, kui Urmet Lokk sai esimese tagasiside selle kohta, et asjad on halvasti, oli juba päris palju väetist maha müüdud. Kaitsja küsimusele, et kui tuli probleem väetise kvaliteediga, kas Lanfra OÜ Kemotar Haldus OÜ poole pöördus, vastas Urmet Lokk järgmiselt:“ Jah, väga palju mögiseda Kemotariga ei tahtnud, sest endal oli ka mingi võlgnevus Kemotari ees õhus. Probleem tekkis viimases järgus ka“. KrMS § 289 ja 293 lg 1 alusel lubas kohus avaldada ütluste usaldusväärsuse kontrolliks Urmet Loki poolt kohtueelses menetluses antud ütlused, mis olid vastuolus kohtus räägituga (kd 24, lk 80). Kohtueelses menetluses kirjapandu kohaselt väitis Urmet Lokk siis, et CAN27+5S asemel oli väetis CAN27 ilma väävlita ja see oli rumal eksitus, kuna ta ei teinud nendel väetistel vahet ja ajasurve oli ka tol ajal tõsiselt suur. Kohtus selgitas süüdistatav, et see ei pea paika, et ta väetistel vahet ei teinud. „Eksitus selles oli, et ma teadlikult oleks CAN-i lihtsalt välja saatnud“. Kohtus arvas süüdistatav, et ta saatis kogemata välja vale väetise. Prokurör küsitles eksituse osas süüdistatavat pikalt, kuid Urmet Lokk ei osanud kohtus usutavalt selgitada, miks ta pole kohtueelses menetluses rääkinud sellest, et A. M. pidi lisama tellitud CAN väetisele väävli. Urmet Lokk avaldas kohtus, et see on tal kogu aeg mõttes olnud, kuid kohtueelses menetluses see kahjuks kirja ei saanud (kd 24, lk 77-79, 80). Dmitri Jeršov oli Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige. Nimetatud asjaolu kinnitab äriühingu poolt Dmitri Jeršoviga 11.05.2016 sõlmitud juhatuse liikme leping (kd 7, tl 169-178) ja Agrochema Eesti OÜ nõukogu otsus samast kuupäevast (kd 7, tl 179-184) ning avaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale (kd 7, tl 168). Juhatuse liikme lepingu alusel oli Dmitri Jeršovil 21 (150)
õiguse teha Agorchema Eesti OÜ nimel tehinguid ja õigustoiminguid, mille tegemine ei kuulu vastavalt seadusele või ühingu põhikirjale ühingu koosoleku või nõukogu pädevusse. Lepingu punkti 2.2 kohaselt pidi Dmitri Jeršov oma tegevuses toimima äriühingule lojaalselt. Lepingu punkt 2.4 kohustas Dmitri Jeršovi oma tegevuses lähtuma alati eelkõige äriühingu õiguspärastest huvidest ja tegutsema ühingu jaoks parioma kasuga ning vältima kahju tekkimist ühingu varale. Juhatuse liikmena oli Dmitri Jeršovil pädevus teha tehinguid Agrochema Eesti OÜ-le kuulunud varaga. Vastavalt Nordea Bank AB Eesti filiaali vastustele politsei järelepärimistele (kd 3, lk 22-27 ja kd 9, lk 94-102) oli Dmitri Jeršovil õigus kasutada Agrochema Eesti OÜ internetipanka ning teha tehinguid ja varakäsutusi. Dmitri Jeršov kutsuti Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi 29.05.2017 ning temaga lõpetati samast kuupäevast ka juhatuse liikme leping (kd 7, tl 187). Uueks juhatuse liikmeks määrati samast kuupäevast D. Z.. Tunnistaja G. C. kinnitas kohtus, et Dmitri Jeršov kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi seetõttu, et ta oli teinud mittelegaalseid tehinguid (kd 19, lk 128p). Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki (kd 2, lk 59-60) kohaselt on Agrochema Eesti OÜ äriühing, mis on alates 2005. a tegutsenud väetise ja agrokeemiatoodete, hiljem ka seemnete ja teravilja ostu ning jae- ja hulgimüügiga. G. C. ütluste kohaselt kuulus Agrochema Eesti OÜ Agrochema kontserni, mille emaettevõtte asukoht on Leedus. Eeltoodu tõendab, et süüdistuses viidatud teo toimepanemise perioodil, so 2016. a sügisest kuni 2017. a kevadeni (kuni 29.05.2017), oli Dmitri Jeršov Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige. Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki kohaselt asutasid Lanfra OÜ (pankrotis) 03.10.2016 Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk ning olid selle omanikud vastavalt kuni 08.05.2017 ja 05.09.2017. Lanfra OÜ juhatuse liige perioodil 03.10-08.12.2016 ja 05.05-06.09.2017 oli Urmet Lokk. Nimetatud perioodide vahelisel ajal oli juhatuse liikmeks J. T. ja alates 06.09.2017 A. P. Pankrotihaldur on alates 21.12.2017 Andrias Palmits (kd 3, lk 117-119). Dmitri Jeršovi valduses leitud mälupulgal olnud Agrochema Eesti OÜ ja Urmet Loki vaheline tööleping viitab sellele, et Urmet Lokk on töötanud Agrochema Eesti OÜ-s (kd 8, lk 183, 189). Eespool kajastatud tõendid annavad aluse seisukohaks, et Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk olid tuttavad juba enne 2016. a sügist, so enne perioodi, mis kajastub neile esitatud süüdistuses ja olid varasemalt tööalaselt seotud. Kohus tuvastas, et 26.10.2016 sõlmisid Agrochema Eesti OÜ ning Lanfra OÜ (pankrotis) põllumajandustarvikute müügilepingu nr DJ_101/2016, mille kohaselt kohustus Lanfra OÜ (pankrotis) Agrochema Eesti OÜ-le müüma lepingu lisades määratud liiki ja koguses tarvikuid (kaupa) ning tegema võimalikuks nende omandi ülemineku ostajale (kd 4, lk 40-42). Agrochema Eesti OÜ kui ostja kohustus lepingu punkti 2.1 kohaselt Lanfra OÜ-le (pankrotis) kauba eest tasuma. Agrochema Eesti OÜ-d esindas lepingu sõlmimisel Dmitri Jeršov ning Lanfra OÜ-d (pankrotis) esindas Urmet Lokk. 08.12.2016 sõlmisid eespool viidatud lepingupooled ja nende esindajad müügilepingu nr DJ_101/2016 lisa nr 3, mille kohaselt kohustus Lanfra OÜ (pankrotis) Agrochema Eesti OÜ-le müüma 1500 tonni (+/5%) väetist nimetusega kaltsiumammooniumnitraat+väävel (BigBag 500kg) hinnaga 169 eurot tonn ja tarneajaga detsember 2016 - jaanuar 2017 (kd 4, lk 43). 19.12.2016 sõlmisid Agrochema Eesti OÜ ja Lanfra OÜ (pankrotis) müügilepingu nr DJ_101/2016 lisa nr 4, mille kohaselt kohustus Lanfra OÜ (pankrotis) müüma Agrochema Eesti OÜ-le 2000 tonni väetist (+/-5%) nimetusega kaltsiumammooniumnitraat+väävel (edaspidi 22 (150)
valdavalt väetis CAN+S)(Big-bag 500kg, päritolu Venemaa, Uralchem) hinnaga 163 eurot tonn, tarneajaga märts 2017. Lepingu lisa on allkirjastanud Agrochema Eesti OÜ poolt Dmitri Jeršov ja Lanfra OÜ (pankrotis) poolt Urmet Lokk (kd 4, lk 44). Lanfra OÜ (pankrotis) poolt on Agrochema Eesti OÜ-le esitatud väetise CAN+S kohta järgmised arved: 27.12.2016 arve nr 16122201 (202 t) summas 40 965,60 eurot, 04.01.2017 arve nr 1702082 (374 t) summas 75 847,20 eurot, 16.01.2017 arve nr 17011601 (230 t) summas 46 644 eurot, 28.02.2017 arve nr 17030702 (19,5 t) summas 3 954,60 eurot, 13.03.2017 arve nr 17030701 (1000 t) summas 195 600 eurot, 20.03.2017 arve nr 17032002 (1000 t) summas 195 600 eurot ja 20.03.2017 arve nr 17032001 (596 t) summas 120 868,80 eurot (kd 4, lk 4551). Lanfra OÜ (pankrotis) väljastas 27.12.2016 arve nr 16122201 202 tonni väetise müügi kohta summas 40 965 eurot ja 60 senti kirjeldusega väetis CAN+S. Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov (kd 4, lk 45). 30.12.2016 tasuti Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 40 965 eurot ja 60 senti. Lanfra OÜ (pankrotis) väljastas 04.01.2017 arve nr 1702082 374 tonni väetise müügi kohta summas 75 847 eurot ja 20 senti kirjeldusega CAN+S. Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov (kd 4, lk 46). 13.02.2017 tasuti Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 75 847 eurot ja 20 senti. Lanfra OÜ (pankrotis) väljastas 16.01.2017 arve nr 17011601 230 tonni väetise müügi kohta summas 46 644 eurot kirjeldusega väetis CAN+S. Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov (kd 4, lk 47). 25.01.2017 tasuti Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 46 644 eurot. Lanfra OÜ (pankrotis) väljastas 28.02.2017 arve nr 17030702 19,5 tonni väetise müügi kohta summas 3 954 eurot ja 60 senti kirjeldusega CAN+S (kd 4, lk 48). Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov. 20.03.2017 tasuti Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 3 954 eurot ja 60 senti. Lanfra OÜ (pankrotis) väljastas 13.03.2017 arve nr 17030701 1000 tonni väetise müügi kohta summas 195 600 eurot kirjeldusega CAN+S. Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov (kd 4, lk 49). 14.03.2017 tasuti Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 195 600 eurot. Lanfra OÜ (pankrotis) väljastas 20.03.2017 arve nr 17032002 1000 tonni väetise müügi kohta summas 195 600 eurot kirjeldusega CAN+S (kd 4, lk 50). Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov. 27.03.2017 tasuti Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 195 600 eurot. Lanfra OÜ (pankrotis) väljastas 20.03.2017 arve nr 17032001 596 tonni väetise müügi kohta summas 120 868 eurot ja 80 senti kirjeldusega CAN+S. Nimetatud arve kinnitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov (kd 4, tl 51). 27.03.2017 tasuti Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Lanfra OÜ-le (pankrotis) 120 868 eurot ja 80 senti. Eespool nimetatud arvete kohaselt tekkis Agrochema Eesti OÜ-l kohustus tasuda Lanfra OÜle kokku 679 480 eurot ja 20 senti. Uuritud arvetelt nähtub, et Dmitri Jeršov on kõik eespool loetletud arved kinnitanud. Seega oli ta teadlik nii kauba iseloomust kui ka kogustest ja hinnast. 23 (150)
Urmet Loki ütluste kohaselt on Lanfra OÜ poolt arved väljastanud tema. Eeltoodust tulenevalt oli Urmet Lokk arvete väljastajana teadlik, millist väetist, millises koguses ja millise hinnaga müüdi. Agrochema Eesti OÜ müüs Lanfra OÜ-lt (pankrotis) ostetud väetise edasi Baltic Agro AS-le (registrikood: 10344249), Kesa-Agro OÜ-le (10151740) ning Weiss OÜ-le (10052736). Nimetatud äriühingud soovisid osta väetist CAN27+5S ehk väetist koos väävliga. Agrochema Eesti OÜ-d esindas tehingute tegemisel Dmitri Jeršov. Kohtule on esitatud tõendina Agrochema Eesti OÜ ja Baltic Agro AS vahel 12.02.2016 sõlmitud põllumajandustarvikute müügileping nr 12/02-2016 (kd 4, lk 52-53). Nimetatud lepingu lisa nr 16, mis on dateeritud kuupäevaga „23.09.2016“, leiti Dmitri Jeršovi valduses olnud mälupulgalt ja kajastub 14.06.2019 vaatlusprotokollis (kd 8, tl 186, 204). Kohtule on esitatud samuti allkirjastatud lepingu lisa (kd 4, lk 54-55). Lisa puudutav kirjavahetus kajastub ka Dmitri Jeršovi valdusest leitud sülearvutis olnud e-kirjades (kd 9, lk 133-144). Seega on ilmne, et lepingu lisa sõlmijaks Agrochema Eesti OÜ poolt oli Dmitri Jeršov ja ta pakkus Baltic Agro AS esindajale M. S. müügiks 200 tonni CAN+S, so väävlit sisaldavat väetist. Tõendamist on leidnud lepingu lisa 16 allkirjastamine Dmitri Jeršovi poolt ja selle alusel oli Agrochema Eesti OÜ-l kohustus müüa ja tarnida jaanuar-märts 2017 Baltic Agro AS-le 2000 tonni väetist nimetusega kaltsiumammooniunimtraat+väävel (N27+5S) maksumusega 330 000 eurot (165 eurot tonn). Baltic Agro AS esindaja M. S. edastas 05.05.2017 P. L. e-kirja (kd 4, lk 57-58). Kirjas oleva informatsiooni kohaselt on Agrochema Eesti OÜ-lt saadud erinevat värvi CAN+S väetist, esmalt tarniti Lätist Uralchemi-valget värvi väetist, kuid vähemalt alates 06.04.2017 vähemalt osaliselt pruuni värvi väetist CAN+S. M. S. avaldab e-kirjas, et Dmitri Jeršov on talle 06.04.2017 kinnitanud, et pruuni värvi väetis on sama päritolu kui valget värvi väetis. Kirjas on avaldatud, et väetise näidise analüüsi kohaselt on tegelikult tegemist CAN-väetisega, mis ei sisalda väävlit, täieliku analüüsi raport on tehtud 28.04.2017. Samuti kajastab kiri seda, et kõik tarnitud „ebaõiged tooted“ (CAN) olid varustatud siltidega, mis informeerisid kasutajaid, et toode on CAN27+4S. Tootjat ja päritolu ei olnud siltidele kirjutatud. Kirjaga informeerib M. S. P. L. sellest, et nad peatavad kõik maksed Agrochema Eesti OÜ-le kuni probleemi lahendamiseni. Kirjas viidatakse ka sellele, et on saadud teada, et tegelik toode on CAN Novomoskovsk Azot-st, importija Tiks Group OÜ, mille omanik on D. Jershov ja, et osad transpordiarved sisaldavad firma nime Lanfra OÜ, mille omanik on jällegi Jershov. M. S. poolt avaldatud asjaolu, et Baltic Agro AS-le müüdud väetise mingis osas väävel puudus, tõendab kohtule esitatud katseprotokoll nr 17-002540 (kd 4, lk 58), mille kohaselt ühes väetiseproovidest väävlit ei tuvastatud. Samas on katseprotokolli nr 17-002539 kohaselt (kd 4, lk 59) teisest proovist võetud väetises väävel sees. Nimetatud asjaolu, s.t seda, et osas prooviks võetud väetisekoguses oli väävel sees, ja osas mitte, on kooskõlas ka M. S. e-kirjas kajastuva informatsiooniga ning tema ütlustega. Eeltoodu kinnitab, et Baltic Agro AS sai Agrochema Eesti OÜ-lt nii nõuetekohast kui ka mittenõuetekohast väetist. Tunnistaja M. S. töötab Baltic Agro AS-is väetiste tootejuhina (töötas ka 2016-2017) ja tema ülesandeks on väetiste ostmine. Tunnistaja kinnitas kohtus, et Agrochema Eesti OÜ ja Baltic Agro AS vahel sõlmiti 2016. aasta sügisel leping, mille kohaselt soovis Baltic Agro AS osta väetist CAN, millele on lisatud väävel. M. S. sõnul sai lepingust järeldada, et väetis tuleb Leedu 24 (150)
tehasest, kuna just nemad toodavad kaltsiumammooniumnitraat + 5S-i. Tunnistaja avaldas ka seda, et 2017. aasta märtsikuuks ei olnud Agrochema Eesti OÜ asunud Baltic Agro AS ees lepinguga võetud kohustust täitma ja M. S. uuris ise Leedu tehasest, et millal väetis võiks kohale jõuda. Tunnistaja sõnul selgus järelepärimise vastusest, et Leedu tehases sellises koguses väetist tootmis- ja müügiplaanis polnud. Dmitri Jeršov avaldas nimetatud info selgitamiseks tunnistajale, et väetis tuleb EuroChemist, hiljem, et hoopiski Uralchemist. Dmitri Jeršov saatis M. S. e-kirja teel Uralchemi sertifikaadid. Dmitri Jeršov pakkus ise tunnistajale välja võimaluse, et tegeleb väetise edasitarnega Baltic Agro AS klientidele. M. S. ütluste kohaselt hakkasid ühel hetkel tulema Baltic Agro AS klientidelt, kes said Dmitri Jeršovi poolt tarnitud väetist, pretensioonid. Selgitamaks välja pretensioonide põhjendatust, analüüsiti väetist ja selgus, et väetises ei sisaldu väävlit. Tunnistaja M. S. avaldas, et väävlita väetis on odavam. Osade Baltic Agro AS klientideni jõudsid dokumendid, millede kohaselt pärines väetis CAN Sillamäelt ja see väetis oli seotud äriühinguga Lanfra OÜ. Väetise pakendi tähistused, märgised ja markeeringud olid valesti koostatud. Prokurör esitas M. S. tutvumiseks Dmitri Jeršovi valduses olnud mälupulgalt leitud väetise sildid, mille Urmet Lokk edastas 12.03.2017 e-kirja teel Dmitri Jeršovile. Tunnistaja kinnitas kohtus, et vaadeldud sildid olid kaubaga kaasa pandud ja neile oli märgitud, et väetis sisaldab väävlit, mida tegelikkuses seal ei olnud. M. S. sõnul tekkis Baltic Agro AS-l Agrochema Eesti OÜ vastu kahjuhüvitisnõue summas 183 852 eurot (kd 16, lk16-20). Kriminaalasjas on kohtule esitatud tõenditena tunnistaja M. S. poolt uurijale saadetud e-kirjad (kd 5, lk 93-140). Dmitri Jeršov avaldab 10.03.2017 saadetud kirjas M. S. (kd 5, lk 108-109), et väetis CANS, mis Baltic Agrole tarniti on vene päritolu, kuid tootja on ta valesti öelnud, õige on Uralchem, mitte EuroChem. Kirja lisana saadab Dmitri Jeršov M. S. ka Uralchemi sertifikaadi (kd 5, lk 111-112). Tunnistaja M. S. ütlusi kinnitab ka kohtule tõendina esitatud ning Dmitri Jeršovi sülearvutist leitud kirjavahetus M. S. (kd 10, lk 1-172). 10.03.2017 kirjas M. S., s.o samas kirjas, kus on juttu, et väetise tootja on Uralchem, avaldab Dmitri Jeršov järgmist: “Tarnime otse teie klientidele. Saada palun tarnekohad, hakkame kohe vedama“ (kd 10, lk 1, 6). Kirjavahetusest nähtub, et M. K. Baltic Agro AS-ist saadab klientide nimekirja, millele Dmitri Jeršov vastab, et esimesed koormad jõuavad klientideni neljapäeval 16.03.2017. a ja lubab saata jooksvalt skännitud saatelehed (kd 10, lk 14). Edasisest kirjavahetusest on näha, et Dmitri Jeršov korraldab väetise tarnimist. Agrochema Eesti OÜ saatelehed, arved ning kaubaveo saatelehed (kd 5, lk 1-92, tl 1-18 pea loetamatud) viitavad sellele, et Baltic Agro AS ja nimetatud äriühingu kliendid on saanud väetist CAN+S, mis on aga vastuolus nii M. S. poolt e-kirjas avaldatuga, tema ütlustega kui ka katseprotokoll nr 17-002540 järeldusega. Agrochema Eesti OÜ valduses oli EuroChemi väetise, mida Lanfra OÜ poolt Urmet Loki ja Dmitri Jeršovi organiseerimisel Agrochema Eesti OÜ-le müüdi ja tarniti, sertifikaat (kd 4, lk 60-61), mille kohaselt ei sisaldu Lanfra OÜ poolt Agrochema Eesti OÜ-le müüdud väetises väävlit. Samas tõendab Dmitri Jeršovi poolt 23.03.2017 saadetud e-kiri koos saatelehtedega Agrochema Eesti OÜ üldisele e-posti aadressile, et saatelehtede kohaselt oleks Agrochema Eesti OÜ müünud edasi justkui väetist, milles sisaldus väävel (CAN+S) (kd 10, lk 182-190). Eeltoodu viitab otseselt Dmitri Jeršovi soovile näidata, et edasi müüakse väävlit sisaldavat väetist, kuigi ta teadis, et tegelikkuses väetis väävlit ei sisalda. 25 (150)
Käesolevas kriminaalasjas on asitõendite vaatluse käigus uuritud erinevate pankade poolt tekstifailina saadetud käesoleva kriminaalasjaga puutumuses olevate äriühingute kontode väljavõtteid. Kohtule esitatud 15.01.2018 koostatud vaatlusprotokollist (kd 4, tl 99-133) nähtub, et Agrochema Eesti OÜ tasus Lanfra OÜ-le väetise eest 679 480,20 eurot (kd 4, tl 101). Tehingud Lanfra OÜ pangakontol kinnitavad, et Agrochema Eesti OÜ-lt on äriühingule laekunud väetise eest kokku 679 480,20 eurot. Vaatlusprotokollist nähtub ka see, et perioodil 30.12.2016- 12.04.2017 teenis Lanfra OÜ väetise soetus-ja müügiväärtuste vahena 315 325,20 eurot. Agrochema Eesti OÜ poolt Lanfra OÜ-le väetis eest tasutud summadest on kantud Lanfra OÜ arvelduskontolt edasi EuroChem Agro GmbH-le 364 155 eurot (kd 4, lk 102). Eeltoodu kinnitab süüdistuses kajastatud asjaolu, et Lanfra OÜ poolt Agrochema Eesti OÜ-le müüdud väetis pärineb EuroChem Agro GmbH-lt, kus aga eespool viidatud sertifikaadi kohaselt väävel puudus. Väetise päritolu tõendavad samuti AS Silsteve saatelehed ja kauba deklaratsioon, kus kauba saajaks on märgitud Lanfra OÜ (kd 4, lk 62-64, 166-170). Kaubaks on märgitud Can, saateleht on vormistatud 13.04.2017 ja selle kohaselt on väetis peale laaditud Sillamäe Sadamast ning lisatud deklaratsioon kajastab, et laaditud väetis on seotud EuroChemiga. Lanfra OÜ müüs edasi Agrochema Eesti OÜ-le müüdud ja tarnitud väetist ka OÜ-le Weiss ja OÜ-le Kesa-Agro, millised äriühingud on äriregistri teabesüsteemi väljatrükis kajastatud informatsiooni kohaselt pikka aega põllumajandusega tegelenud äriühingud (kd 4, lk 87-98). 06.10.2016 põllumajandustarvikute müügilepingu nr RR13/2016 (koos lisaga nr 1) (kd 4, lk 145-146) kohaselt kohustus Agrochema Eesti OÜ, keda esindas Dmitri Jeršov, müüma KesaAgro OÜ-le 75 tonni väetist kaltsiumammooniumnitraat+väävel (N27+5S). Kauba saatelehed ja arved kinnitavad, et kaubaks pidi olema väetis CAN+S (kd 4, lk 149-153). Asjaolu, et Kesa-Agro OÜ-le tarniti aga väetist, mis ei sisaldanud väävlit, kinnitab katseprotokollist nr 17-008357 AKL/VA (kd 4, lk 154), millest nähtub, et Lanfra OÜ poolt Agrochemale müüdud ja tarnitud väetisest, mis omakorda müüdi ja tarniti edasi, võetud proovis oli väävlit vaid 0,05 %. Kesa-Agro OÜ juhataja V. V. on 26.05.2017 koostanud kaebekirja Agrochema Eesti OÜ juhatusele (kd 4, tl 155), milles märgib, et märts-aprill 2017 tarniti Kesa-Agro OÜ-le 75 t CAN+S väetist, kuid on selgunud, et väetis ei sisalda lubatud väävlit ja kotid ei vasta lubatud kaalule (500 kg(+/-1%), kusjuures kaalude kõikumine on -20...-25 kg kott. Kesa-Agro OÜ ja Agrochema Eesti OÜ kirjavahetusest nähtub, et Agrochema Eesti OÜ Jõgeva Agrokeskuse direktor A. B. kinnitas 31.05.2017 kirjas äriühingu kohustust kompenseerida vale väetise tarnega tekitatud kahju (kd 4, lk 156), kuid 17.10.2017 seisuga vastavalt Kesa-Agro OÜ juhataja märgukirjale (kd 4, lk 157) kauba kvaliteediprobleemi lahendatud polnud. Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige G. C. kinnitab 08.11.2017 veelkord soovi probleem lahendada ja palub dokumentaalselt täpsustada Kesa-Agro OÜ kahjunõude suurust (kd 4, lk 158), millele KesaAgro OÜ edastab 20.11.2017 vastuse ja 20.12.2017 kahjunõude (kd 4, lk 159-161). Kirjavahetusest nähtub, et Kesa-Agro OÜ on saanud väävlita väetist ja on saanud seda ka kokkulepitust vähem, s.o Lanfra OÜ poolt Agrochema Eesti OÜ-le müüdud väetisekotid ei vastanud lubatud kaalule. Kirjavahetuse kohaselt on soovinud Kesa-Agro OÜ Agrochema Eesti OÜ-lt kahjude hüvitamist, mis omakorda tähendab kahju tekkimist Agrochema Eesti OÜ-le.
26 (150)
Kohus on seisukohal, et kuivõrd lepingu sõlmija oli Dmitri Jeršov, siis pidi talle olema selge, et Kesa-Agro OÜ soovib väävlit sisaldavat väetist ja Agrochema Eesti OÜ-l oli kohustus müüa ja tarnida just väävliga väetist. Protokolli kohaselt puudus väetises sisuliselt väävli sisaldus, mis täiendavalt kinnitab, et Agrochema Eesti OÜ-le müüdi ja tarniti Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki tegevuse tagajärjel ilma väävlita väetist. Dmitri Jeršov sõlmis Agrochema Eesti OÜ esindajana 12.09.2016. a põllumajandustarvikute müügilepingu ka Weiss OÜ-ga (kd 4, lk 162-165). Lepingu kohaselt kohustus Agrochema Eesti OÜ Weiss OÜ-le müüma ja tarnima 600 tonni väävlit sisaldavat väetist kaltsiumammooniumnitraat+väävel (N27+5S). Tunnistaja R. R., kes töötas Agrochema Eesti OÜ-s müügitööl kuni 2018. aasta detsembrini, avaldas kohtus, et Dmitri Jeršov oli teadlik Agrochema Eesti OÜ tehingute konkreetsetest tingimustest, s.t , et enne kui Dmitri Jeršov lepingutele alla kirjutas, siis vaatas alati, mida klient ostab, mis koguses ja mis hinnaga. R. R. sõnul temale endal allkirjaõigus puudus. Dmitri Jeršov oli tema ülemus. Tunnistaja ütluste kohaselt soovisid Kesa-Agro OÜ ning Weiss OÜ osta Agrochema Eesti OÜ-lt väetist, milles sisaldub väävel, kuid 2017. aasta maikuus ilmnes, et Kesa-Agro OÜ ja Weiss OÜ-le on müüdud väetist, milles väävlit ei sisaldunud. Tunnistaja mäletas ka seda, et väetisekotid ei olnud õiges kaalus, samuti puudus kottide märgistus. Valet väetist sai ka Baltic Agro AS. Tunnistaja sõnul kinnitasid väetisest võetud proovid ning nende analüüsid seda, et väävlit väetises ei sisaldunud, tegemist oli lihtsalt CAN väetisega. Tunnistaja käis ise proove võtmas Weiss OÜ-s, kes sai sama väetist, mida sai ka Kesa-Agro OÜ. Tunnistaja ütlustest nähtub samuti asjaolu, et äriühingu siseselt oli Dmitri Jeršov andnud teada, et väetis tuleb pakendatult Leedus asuvast tehasest, kuid hiljem selgus, et väetis saabus lahtiselt ja see pakendati kottidesse (kd 19, lk154-156p). Asjaolu, et Weiss OÜ ja Kesa-Agro OÜ said väetist, milles väävlit ei sisaldunud, tõendavad lisaks eespool analüüsitud dokumentaalsetele tõenditele ja tunnistaja R. R. ütlustele ka viimase poolt Dmitri Jeršovile saadetud e-kirjad (kd 11, lk 71-82). Kirjavahetusest nähtub, et kottides oli väetist vähem kui ette nähtud. Kirjadest selgub, et Agrochema Eesti OÜ-le tekkis seoses väetisemüügi tehingutest Weiss OÜ-ga ja Kesa-Agro OÜ-ga kahju, mis tulenes nii ebaõigest väetisest kui ka ebaõigest väetise kogusest kottides. Dmitri Jeršovi poolt väetise tootja kohta avaldatud info M. S., so, et väetis pärines Uralchemist, on vastuolus kriminaalasjas tuvastatud faktiga. Baltic Agro AS-ile tarnitud väetises väävel puudus ja see ei saanud pärineda Uralchem’ist, nagu väitis Dmitri Jeršov, sest Uralchem’i internetilehe, mida on 26.06.2019 vaadeldud ja kajastatud vaatlusprotokollis (kd 5, lk 141- 144) kohaselt Uralchemi poolt toodetav väetis sisaldab väävlit. Süüdistatavad on kohtus avaldanud versiooni, mille kohaselt pidi väetisele lisama väävli Tartus tegutsev A. M. poolt juhitud Kemotar Haldus OÜ. Dmitri Jeršov pidas enda sõnul oma maine säilitamiseks ja lepingus kajastatud sanktsioonide vältimiseks põhjendatuks nõustuda Urmet Loki kui Lanfra OÜ esindaja poolt pakutud alternatiiviga, s.o lepingust taganemise asemel tarnida analoogset väetist Baltic Agro AS-le, kuid moel, et EuroChemist saadavale puistes ja pakendamata väetisele segataks sisse väävel ja segatud väetis pakendatakse. Tunnistaja A. M., Kemotar Haldus OÜ ja ATS AS-iga seotud isikuna kinnitas, et Kemotar Haldus OÜ pakkus oma lao territooriumil ladustamise- ja pakkimise- ning tõsteteenust. Tunnistaja teada oli Lanfra OÜ väetise vahemüüja. Väetis pärines tunnistajale teadaolevalt Venemaalt. Väetis CAN tolliti nende poolt lahti ja tuli sinna puistes. Laos muud väetist ei olnud. 27 (150)
Kokkulepe oli selles, et Kemotar Haldus OÜ laseb kauba vangunist välja, pakib tonnistesse kottidesse ja kaalub kottidesse kliendi poolt soovitud koguse. Kemotar Haldus OÜ mingit komponenti väetisele lisama ei pidanud. Tunnistaja kinnitas seda, et kas Dmitri Jeršov või Urmet Lokk saatis koti külge panemiseks sildid. Isegi kotid tõid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk. Juhised tulid Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki käest, tehti nii nagu Lanfra OÜ kui klient soovis. Dmitri Jeršov ning Urmet Lokk käisid vahepeal vaatamas ka pakendamise protsessi. Tunnistaja avaldas, et Lanfra OÜ ja ATC AS-i või Kemotar OÜ vahel tehti seoses viimaste poolt väetise töötlemisega mingeid tasaarveldusi, võis olla ka mingeid rahalisi liikumisi, kuid tunnistaja täpsemalt ei mäletanud summasid (kd 24, lk 7p-10p). Tunnistaja K. T., kes töötab alates 2011 algusest ATC AS-is impordi managerina, ütluste kohaselt, kohtus ta 2017. aasta suvel Agrochema Leedu OÜ esindaja kohtunud G. C., kes uuris Agrochema Eesti OÜ-le tekitatud majandusliku kahju asja (kd 24, lk11-13). Tunnistaja sõnul tellisid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk Kemotar OÜ-st väetise pakendamise teenuse. Tunnistaja väitis, et asjaolust justkui Kemotar Haldus OÜ oleks pidanud väetisele lisama mingi komponendi, kuuleb ta kohtus esimest korda ja tema teada seda ei ole olnud. Tunnistaja mälu järgi tulid väetised Venemaalt, kas just kõik partiid, seda tunnistaja kinnitada ei söendanud. Osade tarnete osas toimus ka väetise tolliprotseduur. ATC AS oli väetise saajaks ja tegeles tolliprotseduuridega ning maksis kõik maksud. Tunnistaja selgitas ka seda, et kui oli vaja kaup lahti tollida, siis saadi kauba dokumendid, kuid kui oli vaja pakkimise teenust, siis kauba dokumente nad ei näinud. Väetis liikus edasi erinevatesse kohtadesse, kuna transpordi tellijaks oli Lanfra OÜ, siis ka Lanfra andis korraldusi transpordifirmadele, andes teada, kuhu väetist viia. Dokumentidel oli väetise nimetus kirjas, kuid kauba nimetuse nimetas ka Dmitri Jeršov. Dmitri Jeršovi kaitsja esitas ristküsitlemise käigus tunnistajale tutvumiseks Kemotar Haldus OÜ poolt 10.03.2017 (kd 24, lk 51) antud kinnituse, mille kohta tunnistaja avaldas, et tema näeb seda dokumenti esimest korda ja talle on arusaamatu, milleks see on välja kirjutatud. Tunnistaja kinnitas, et dokumendil on all Kemotr Haldus OÜ pitsat, kuid kui ehe see dokument on, seda tunnistaja ei tea. Kemotar Haldus OÜ kinnituse kohta, kus Kemotar Haldur OÜ kinnitab, et tema laos on 534 tonni CAN+S väetist (kd 24, lk 50), mis kuulub Agrochema Eesti OÜ-le, vastas tunnistaja samuti, et ta pole seda dokumenti varem näinud ja ei tea kelle allkiri dokumendil on. Tunnistajale näidatud nelja arve (arved nr 61, 75, 84, 96) (kd 24, lk 45,47, 48,49) kohta avaldas ta, et on neid näinud ja need on koostanud ATC AS raamatupidaja J. B.. Tunnistaja kinnitas, et tema andis väetise kohta informatsiooni raamatupidajale ja kauba nimetuse ütles talle Dmitri Jeršov. Käsikirjalise dokumendi osas vastas tunnistaja, et dokumendil paremal tehtud parandused on teinud kaalukojas töötanud inimene. Tunnistaja K. T. ütlusi selle kohta, et nii Dmitri Jeršov kui ka Urmet Lokk korraldasid Lanfra OÜ kaudu Venemaalt tellitud väetise, mis läbis Kemotar OÜ lao, kus see pakendati ja edasi saadeti, kinnitab ka Dmitri Jeršovi ja K. T. vaheline Skype’is peetud vestlus (kd 14, lk 88-117). Tunnistaja K. H., kes oli Kemotar Haldus OÜ juhatuse liige ettevõtte loomisest saadik kuni 2021 kevadeni, sõnade kohaselt tegeles ettevõte laonduse, laadimisteenuse pakkumise, müügi ja pakendamisega, asudes Tartus Ravila 75 (kd 24, lk13-16). 2016-2017 käisid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk Kemotar Haldus OÜ laos ja soovisid väetise pakendamise teenust. Vagunitega tuli lahtine väetis, mis võeti perroonilt maha, lattu. Paigaldati punker, väetis tõsteti väetiselaaduriga punkrisse sisse ja pandi Big-bag’idesse. Tunnistaja sõnul tegeles tema laos töö organiseerimisega, paberid tegi A. M. ja K. T.. Laadimine ja pakendamine lepiti kokku klientide Urmeti ja Dmitiga ning ka A. vastavalt kliendi soovile. Kottidesse tuli panna 500 kg pluss/miinus mingi protsent. Dmitri Jeršovi ja Urmet Lokiga oli juttu sellest, et võib panna natukene, so 20 kg siia-sinna. See oli lubatud. Kotid ja sildid, mis kottidele pandi, toodi Dmitri 28 (150)
ja Urmeti poolt. Kui mingi kogus oli pakendatud, siis anti klientidele teada. Urmet ja Dmitri käisid ka seda väetist koha peal vaatamas, mingil hetkel olid ka pakkeprotsessi juures. Väetise edasiveo organiseeris klient, arvestust pidas nii klient kui ka Kemotar Haldus OÜ. Osa väetisest transporditi tunnistaja transpordiettevõtte kaudu. Väetis läks Kevili ja Baltic Agro klientidele. Andmed, selle kohta kuhu ja palju viia, saadi kliendilt. Baltic Agro OÜ pöördus Kemotar Haldus OÜ poole põhjusel, et väetis ei vastanud nõuetele. Tunnistaja mäletamist mööda olid nad võtnud vist proovi ja mingi asi oli puudu. K. H. selgitas kohtus, et enda autodele tegi ta ise saatelehed ja Dmitri Jeršovi kaitsja poolt talle näidatud saatelehed, on tema koostatud. Väetise nimetus CAN+S on võetud kottide küljel kiletaskus olnud etiketilt. Info tuli ka Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki käest. Tunnistaja avaldas, et osad saatelehed on autojuht kirjutanud ilmselt tema poolt antud info alusel või oli tunnistajal endal saateleht valmis tehtud transpordi jaoks. K. H. avaldas, et kotid käisid üle kaalu, sest nende endi kontroll oli ka oluline, et kogused pärast klapiks. Kahte Kemotar Haldus OÜ poolt antud kinnitust (kd 24, lk 50 ja 51) tunnistaja näinud ei ole, ega tea ka seda, kes võis olla need koostanud. Asjaolu, kuidas oli korraldatud Dmitri Jeršovi poolt väetise tarne tõendab ka Dmitri Jeršovi ja K. S. vaheline kirjavahetus (kd 11, lk 1-33). Kohus on seisukohal, et tunnistajate A. M., K. T. ja K. H. ütlused on usaldusväärsed, sest haakuvad teiste kohtu poolt otsuses eespool analüüsitud tõenditega. Seega on ilmne, et Kemotar OÜ laos polnud vaidlusalusel ajal muud väetist, peale väetise, mis oli seotud Urmet Lokiga ning Dmitri Jeršoviga. Tunnistajad A. M. ja K. T. kinnitasid, et Kemotar OÜ-l polnud kohustust väetisele väävlit lisada ja seda ka ei tehtud. OÜ laos. Eeltoodust tulenevalt saab teha vaid ühe järelduse – Kemotar OÜ pakendas väävlit mittesisaldavat väetist ja seda tehti Dmitri Jeršovi ning Urmet Loki teadmisel ja soovil. Agrochema Eesti OÜ oli kohustatud müüma Baltic Agro AS-ile, Kesa-Agro OÜ-le ja Weiss OÜ-le väetist, milles sisaldub väävel. Nimetatud äriühingute poolt koostatud kaebustest ning nendele lisatud protokollidest (kd 4, lk 65-70) nähtub, et väetis, mis nendeni jõudis, ei sisaldanud väävlit. Seega tarnis Lanfra OÜ Agrochema Eesti OÜ-le nõuetele mittevastavat väetist. Samuti nähtub kohtule esitatud tõenditest, et väetisekottides, mis Kesa-Agro OÜ-le ja Weiss OÜ-le tarniti, ei olnud väetist nõutavas mahus – väetist oli kokkulepitust vähem. Nimetatud dokumentidest nähtuvad ka Agrochema Eesti OÜ-le kahju tekkimise alused. Kokku tekkis Agrochema Eesti OÜ-l seoses Kesa-Agro OÜ-le nõuetele mittevastava väetise tarnimisega varaline kahju summas 4694 eurot ja 40 senti. Weiss OÜ-le tekkis seoses nõuetele mittevastava väetise tarnimisega kahju summas 21 105 eurot ja 60 senti. Baltic Agro AS-ile tekkis kahju summas 183 852 eurot. Info, mis pärineb Dmitri Jeršovi kasutuses olnud sülearvutist Dell Core i5 (vaatlusprotokoll 28.06.2019, kd 9, lk 32-93, lisa52- sama köide, lk 121-132), kajastab e-kirju, muu hulgas Agrochema Eesti OÜ ja Weiss OÜ vahelist lepingut 12.09.2016, mille lisa 1 kohaselt oli lepingu esemeks kaltsiumammooniumnitraat+väävel (N27+5S) 600 t maksumusega 125 280 eurot. Eeltoodu kinnitab, et Dmitri Jeršov teadis Agrohema Eesti OÜ-l olevast kohustusest tarnida ja müüa Weiss OÜ-le väävliga väetist. Kohtule on tõendina esitatud Urmet Loki valdusest leitud sülearvutist pärinev e-kiri, mis on saadetud 2017 märtsis Dmitri Jeršovile (kd 12, lk 31). Dokumendil on Kemotar Haldus OÜ pitsat ning allkiri. Tunnistaja K. T. avaldas, et ta ei tea miks selline dokument on vormistatud ja kahtles selle ehtsuses. Tunnistaja K. H. ütles, et tema pole kõnealust dokumenti varem näinud. Tunnistaja A. M. kinnitas, et tema pole sellist dokumenti allkirjastanud. Tõendamata 29 (150)
on ka kinnituse allkirjastaja. Kui Kemotar Haldus OÜ tegevust juhtiv A. M., kellel oleks olnud õigus sellist kinnitust anda ja allkirjastada, ei tea kinnitusest midagi ja ei oska põhjendada, miks üldse oleks olnud vajalik sellist kinnitust vormistada, siis saab kohus siit järeldada vaid ühte kohtule esitatud dokument ei kajasta ilmselt 10.03.2017 Kemotar Haldus OÜ tegelikku olukorda ja selline kinnitus on sisutu. Põllumajandusameti esindaja L.-K. S. pöördus 16.05.2017 Dmitri Jeršovi poole küsimusega, et mil moel sai väetisest CAN väetis CAN+S (kd 11, lk 62-66). Kirjavahetusest ei nähtu Dmitri Jeršovi selgitusi. Kui Dmitri Jeršovi poolt kohtus esitatud versioon oleks tõene, siis tekib küsimus, et miks ei avaldanud ta seda põllumajandusameti esindajale juba mais 2017. Käesolevas asjas on samuti oluline fakt, et Dmitri Jeršov saatis Uralchemi sertifikaadi M. S. pärast seda, kui ta oli talle saatnud EuroChemi sertifikaadi ning M. S. oli juhtinud Dmitri Jeršovi tähelepanu sellele, et EuroChem ei tooda väävliga väetist. Kohtu jaoks püstitub siinjuures küsimus ka sellest, et miks saatis Dmitri Jeršov M. S. Uralchemi sertifikaadi kui ta kohtus väidab, et väetis pärines hoopiski EuroChemist. Ainus vastus küsimusele saab olla see, et Dmitri Jeršov soovis veenda M. S., et hangitav väetis sisaldab väävlit, samas teades, et tegelikult tarnitav väetis seda ei sisalda. M. S. avaldas kohtus, et pärast seda, kui ilmnes, et väetis ei ole nõuetekohane ja pärineb Dmitri Jeršoviga seotud Lanfra OÜ-st, väitis Dmitri Jeršov M. S., et ta ei tea tekkinud situatsioonist midagi ning hoopis teda on petetud. Dmitri Jeršov kohtuistungil midagi sellist rääkinud pole. 08.05.2017 saatis Dmitri Jeršov Baltic Agro AS esindajale M. S. e-kirja, milles ta kinnitab, et Baltic Agro AS-ile (seega ka Agrochema Eesti OÜ-le) müüdud väetis on CAN27, mitte CAN+5S (kd 4, lk 171-174). Urmet Loki valduses olnud sülearvutist leiti samuti kirjavahetus Urmet Loki ja Põllumajandusameti esindaja vahel (kd 13, lk 44-49). Põllumajandusameti esindajale L. -K. S. avaldas Urmet Lokk 04.08.2017, et ta pole olnud väetise osas ülearu tähelepanelik ning ei viinud kokku, et talle müüdav ja temalt osta soovitav väetis omas pisikest erinevust väävli sisalduse osas, mistõttu juhtus eksitus. Kohtule on esitatud kriminaalasjas tõendid selle kohta, et ka Tiks Grupp OÜ (kd 4, lk 71-75,) mis oli seotud nii Dmitri Jeršovi kui ka Urmet Lokiga, oli puutumuses EuroChemi väetisetehinguga (kd 12, lk 32-33). UAB EuroChem Logistics International Eesti filiaali nõudekirja vastuse kohasel soovis veebruaris 2017 Lanfra OÜ, keda esindas Urmet Lokk, osta väetist CAN (kd 6, lk 1-34). Väetis pärines Venemaalt ja liikus Sillamäelt Tartusse. Vastuskirjale lisatud kemikaalide ohutuskaardilt ja ekspordidokumendilt nähtuvalt puudus Lanfra OÜ poolt ostetavas väetises väävel (kd 6, lk 6-25, 32-34). Vastuskirjale lisatud arve kohaselt on Lanfra OÜ poolt 2017. aasta märtsikuus ostetud kauba nimetuseks kaltsiumammooniumnitraat. Asjaolu, et Lanfra OÜ tellis väävlita väetist kinnitab ka vastuskirjale lisatud kirjavahetus EuroChemi esindaja E. R. ja Urmet Loki vahel (kd 6, lk 35-90). Saatelehed, mis on lisatud nii kirjavahetuse käigus, kuid mis olid tuvastatud ka Urmet Loki valduses olnud sülearvutis e-kirja manusena (kd 12, lk 153-177) kinnitavad, et Agrochema Eesti OÜ-le müüdavas väetises väävlit ei sisaldu.
30 (150)
Eespool kajastatud vastuskirjale lisatud materjalidest nähtub, et Lanfra OÜ poolt tellitud väetis liigutati edasi kottides, millele ei lisatud etikette (kd 6, lk 95-98). Urmet Loki valdusest leitud sülearvuti vaatluse andmetest nähtub et Urmet Lokk on Dmitri Jeršovile edastanud 12.03.2017 väetise sildid (kd 13, lk 87-89). Dmitri Jeršovi valdusest olnud mälupulgalt on tuvastatud väetise sildid, mida pakenditel kasutati (kd 8, lk 205-207). Siltide kohaselt pidi väetis sisaldama väävlit. Dmitri Jeršov saatis sildid 14.03.2017 e-kirjaga edasi Kemotar Haldus OÜ-le ning ka A. M. korraldusega lisada sildid saadetava kauba juurde (kd 10, lk 173-174). Urmet Lokk on olnud kirjavahetuses veebruaris 2017 I. S., kus viimane teatab Urmet Lokile, et 2000t saaks pakkuda hinnaga 198eur/t puistes tingimusel FCA Sillamäe, toll tehtud ja auto peale laetuna, tarne märts 2017, maksetingimused – ettemaks. E-maili teemkas on CAN (kd 13, lk 57). Väävlita väetise ostmist Lanfra OÜ poolt tõendavad lisaks eespool kajastatud tõenditele ka prokuröri poolt kohtule esitatud Urmet Loki valdusest leitud tõendid ( kd 11, lk 166-168, 170172, 175-191, 192-200, kd 12, lk 1-6, 7-26). Urmet Loki tahet osta 3000 tonni väetist CAN kinnitab tema valduses olnud sülearvutist leitud e-kiri M. J. (kd 12, lk 27-28) ja Urmet Loki ning EuroChemi esindaja D. S. kirjavahetus (kd 12, lk 40-152 ja kd 13, lk 58-86). Nimetatud kirjavahetusest saab teha tõsikindla järelduse, et Urmet Lokk oli teadlik asjaolust, et EuroChemi kaudu ostetavas väetises väävlit ei sisaldu. Urmet Loki sülearvutist on leitud kinnituskiri, mis on adresseeritud EuroChem Agro GmbH-le, millest nähtub Lanfra OÜ soov 08.06.2017 tühistada tellimus 27,18 tonni CAN-i kohta lepingu nr 133495 alusel (kd 12, lk 7-8). Tiks Grupp OÜ ja Lanfra OÜ võlgnevuste kohta esitas prokurör nimetatud äriühingute äristiili iseloomustava materjalina võlatunnistused (kd 6, lk 104-106) ja tabeli ostuvõlgnevuste kohta (kd 13, lk 157-161), millised tõendid sisulist tõenduslikku väärtust käesolevas kriminaalasjas ei oma. Siinkohal peab kohus aga viitama süüdistatav Urmet Loki kohtus antud ütlustele, millede kohaselt pidi väävel lisatama hoopis Kemotar Haldus OÜ poolt. Küsimusele sellest, et miks Urmet Lokk seda Põllumajandusameti esindajale augustis 2017 ei avaldanud, saab vastata kriminaalasjas juba uuritud tõendite põhjal – sellist kokkulepet Kemotar Haldus OÜ-ga polnud ning see versioon on kujunenud hiljem. Kohus on seisukohal, et nii Dmitri Jeršovi kui ka Urmet Loki ütlused on ennastõigustavad ja pole süüdistuses kajastatud Agrochema Eesti OÜ poolt perioodil 2016 sügis kuni 2017 kevad seotud väetisetehingu osas usaldusväärsed. Need ütlused on ebausaldusväärsed nii seetõttu, et need on vastuolus teiste kohtu poolt käesolevas kriminaalasjas uuritud tõenditega kui ka seetõttu, et süüdistatavad on menetluse käigus, selle eri etappidel, esitanud diametraalselt erinevalt versioone, mis erinevad sellest, mida avaldati kohtus. Usalduse murdmise koosseisu (KarS § 2172 lg 1 alt 2), s.o teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumisega, puhul on tegemist võrreldes ärakasutamiskooseisuga (KarS § 2172 lg 1 alt 1) olemuselt laiema alamkoosseisuga, sest see ei eelda toimepanija vara käsutamise või kohustuste võtmise õiguse olemasolu, piisab vaid usaldusseisundi ehk varaliste huvide järgimise kohustuse lasumisest toimepanijal (komm 4.2). Koosseisupärane tehing on kohustuste rikkumine (komm 4.3). Usaldusseisund tuletatakse isikul lasuvast hoolsus-ja 31 (150)
järelevalvekohustusest (varaliste huvide järgimise kohustrus) teise isiku vara suhtes, mis põhineb avalik-või tsiviilõiguslikul suhtel, kuid on oma olemuselt laien kui vara käsutamise või kohustuse võtmise õigus. (Sootak, J., Pikamäe, P. (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 736). Eespoolt kohtu poolt uuritud dokumentaalsed tõendid ja tunnistajate ütlused kinnitavad, et Dmitri Jeršov Lanfra OÜ (pankrotis) faktilise juhina ja Urmet Lokk Lanfra OÜ (pankrotis) registrijärgse juhina ning faktilise juhina korraldasid teadlikult Agrochema Eesti OÜ-le väetise CAN27+5S asemel väetise CAN27 müügi ning tarne. Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki eesmärk oli luua mulje, et Lanfra OÜ (pankrotis) müüb ning tarnib Agrochema Eesti OÜ-le kokkulepitud väävlit sisaldavat väetist CAN27+5S, kuid nad olid teadlikud sellest, et Agrochema Eesti OÜle müüakse ning tarnitakse ilma väävlita väetist. Urmet Loki ütlustest selle kohta, et kuna väetise kogus oli suur, siis lootis ta tehinguga päris hästi teenida, nähtub nii tema kui ka Dmitri Jeršovi motiiv tegutsemiseks oli – soov saada varalist kasu. Tõendamist on leidnud ka asjaolu, et Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk organiseerisid väävlit mittesisaldava väetise laadimise, pakendamise, pakenditele siltide koostamise ja pakendite laialiveo. Agrochema Eesti OÜ poolt ostetud ning edasi müüdud väetist sisaldavad pakendid olid sildistatud kui väävlit sisaldav väetis, nimetamata väetise päritolu, mis võimaldanuks kauba saajatel tuvastada kauba tegelik päritolu ja koostis ilma proove analüüsimata. Kuivõrd nii Dmitri Jeršov kui ka Urmet Lokk olid teadlikud, et Agrochema Eesti OÜ-l on kohustus nii Baltic Agro AS-le, Kesa-Agro OÜ-le ja Weiss OÜ-le tarnida väävlit sisaldavat väetist, siis fakt, et äriühingutele tarniti Agrochema Eesti OÜ kaudu lepingutele mittevastavat ja odavamat väetist, tõendab, et Dmitri Jeršov Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikmena sõlmis Urmet Loki kaasabil Agrochema Eesti OÜ jaoks kahjuliku lepingu. Kohtule esitatud arvete kohaselt tarnis Lanfra OÜ (pankrotis) Agrochema Eesti OÜ-le väetise CAN27+5S asemel väetist CAN27 2764,5 tonni, mille eest Agrochema Eesti OÜ tasus kokku 679 480, 20 eurot. Agrochema Eesti OÜ poolt Lanfra OÜ-le tasumine väetise eest on muuhulgas tõendatud läbi Dmitri Jeršovi e-kirja N. U., milles ta palub teha arve nr 1702082 alusel ülekande Lanfra OÜle (kd 9, lk 177-179). Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas eespool analüüsitud dokumentaalsed tõendid ja tunnistajate ütlused kinnitavad, et Dmitri Jeršov rikkus oma tegevusega kavatsetult Agrochema Eesti OÜ varaliste huvide järgimise kohustust ning lojaalsuskohustust. Kohtu poolt uuritud tõendid kinnitavad asjaolu, et Urmet Lokk tellis teadlikult ja tahtlikult EuroChemi kaudu ilma väävlita väetist CAN. Väetise müümine Agrochema Eesti OÜ-le ning sealt omakorda Baltic Agro AS-le, Kesa-Agro OÜ-le ja Weiss OÜ-le, toimus Urmet Loki ja Dmitri Jeršovi ühisel teadmisel ja koostöös, mille tulemuseks oli varalise kahju tekitamine Agrochema Eesti OÜ-le. Lisaks juba uuritud tõenditele iseloomustab Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki tihedat suhtlemist süüdistuses kajastatud perioodil kohtule tõendina esitatud 22.05.2019 koostatud vaatlusprotokoll (kd 17, lk 24-151, kd 18, lk 1-149). Vaadeldud on Dmitri Jeršovi valduses olnud mobiiltelefonist tehtud koopiafaili (kd 17, lk 23) ja nii sealt kui ka Urmet Loki telefonist tehtud koopiafailist (kd 19, lk 1-90; kd 20, lk 35-36) nähtub Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki vaheline tihe suhtlus. Asjaolule, et Dmitri Jeršov oli kursis Lanfra OÜ tegevuse ja finantsidega, viitab muuhulgas ka Rainer Puhki pöördumine Dmitri Jeršovi poole küsimusega, et millal Lanfra OÜ tasub Eestivili AS-e ees oleva võlgnevuse (kd 17, lk 138-141, kd 18, 133-136).
32 (150)
Dmitri Jeršovi 28.02.2017 e-kiri Urmet Lokile küsimusega, et „kas tarnime ise või laseme K. vedada“ koos tabeliga, kus kajastuvad äriühingud, kellele väetist tule tarnida, iseloomustab Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki kooskõlastatud tegevust väetise müügil ja tarnimisel Lanfra OÜ kaudu Agrochema Eesti OÜ-le ning sealt omakorda Agrochema Eesti OÜ lepingulistele klientidele (kd 9, lk180-181). Lanfra OÜ raamatupidaja K. S. ütlused kinnitavad eespool juba tuvastatud asjaolu, et ( kd 19, lk151p) Lanfra OÜ nimel tegutsesid alati üheskoos Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk. Eeltoodule lisaks on leidnud tõendamist, et Lanfra OÜ (pankrotis) tarnis Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki tegevuse läbi Agrochema Eesti OÜ-le 260 tonni väetist vähem võrreldes sellega, kui palju arvetel kajastati ning mille eest Agrochema Eesti OÜ tasus. Tarnimata jäänud väetise eest oli Agrochema Eesti OÜ tasunud Lanfra OÜ-le ettemaksuna 51 480 eurot. Lisaks tekkis Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki teo tagajärjel Agrochema Eesti OÜ-le kahju seoses sellega, et väetise CAN27+5S asemel tarnitud väetis CAN27 jäi osaliselt realiseerimata, mistõttu kanti maha 39 tonni väetist. Kuivõrd Agrochema Eesti OÜ tegelikkuses väetist CAN27 ei vajanud, puudus võimalus Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki poolt tehtud tehingute tagajärjel saadud väetise CAN27+5S asemel tarnitud väetise CAN27 täielikuks realiseerimiseks. Väetise maha kandmisega tekkis Agrochema Eesti OÜ-le varaline kahju summas 6383 eurot ja 91 senti. 05.05.2017 pöördus Baltic Agro AS kirjalikult Agrocehma Eesti OÜ poole, kuna Agrochema Eesti OÜ Dmitri Jeršovi kaudu oli tarninud Baltic Agro AS-le lepingutingimustele mittevastavat väetist. Agrochema Eesti OÜ ja Baltic Agro AS vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi Agrochema Eesti OÜ tarnima Baltic Agro AS-le ajavahemikus jaanuar kuni märts 2017 kokku 2000 tonni väetist CAN27+5S. Reaalsuses tarnis Agrochema Eesti OÜ Dmitri Jeršovi juhtimisel Baltic Agro AS-le aga ajavahemikus 27.03.2017 kuni 28.04.2017 1617 tonni väetist CAN27 ehk väetist ilma väävlita. 641 tonni väetist tagastas Baltic Agro AS Agrochema Eesti OÜ-le. Seoses nõuetele mittevastava väetise omandamisega tekkis Baltic Agro AS-l nõue, mille Agrochema Eesti OÜ hüvitas, mistõttu tekkis Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki teo tagajärjel omakorda kahju Agrochema Eesti OÜ-l. Agrochema Eesti OÜ hüvitas Baltic Agro AS-le tekitatud kahju summas 168 810 eurot. Kokku tekkis Agrochema Eesti OÜ-l seoses Baltic Agro OÜ-le nõuetele mittevastava väetise tarnimisega varaline kahju summas 183 852 eurot. 26.05.2017 pöördus kirjalikult Agrochema Eesti OÜ poole ka Kesa-Agro OÜ, kuna Agrochema Eesti OÜ tarnis Kesa-Agro OÜ-le väetise CAN27+5S asemel väetist CAN. Nimetatud äriühingute vahel sõlmitud lepingu kohaselt ostis Kesa-Agro OÜ Agrochema Eesti OÜ-lt 75 tonni väetist CAN27+5S. Kesa-Agro OÜ-ga sõlmitud lepingu allkirjastas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov. 2017. aasta aprillis ja mais selgus, et Agrochema Eesti OÜ on Dmitri Jeršovi juhtimisel tarninud Kesa-Agro OÜ-le lepingutingimustele mittevastavat väetist. Lisaks selgus, et 75 tonni väetise asemel tarniti väetist vähem, sest kottidesse oli kaalutud 2025 kg vähem väetist. Juhiseid, et kottidesse tuleb panna vähem väetist, andsid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk. 35 tonni väetist tagastas Kesa-Agro OÜ Agrochema Eesti OÜ-le. Seoses nõuetele mittevastava väetise omandamisega tekkis Kesa-Agro OÜ-l nõue, mille Agrochema Eesti OÜ hüvitas, mistõttu tekkis Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki teo tagajärjel omakorda kahju Agrochema Eesti OÜ-l. Agrochema Eesti OÜ hüvitas Kesa-Agro OÜ-le tekitatud kahju. Agrochema Eesti OÜ-l tekkis seoses Kesa-Agro OÜ-le nõuetele mittevastava väetise tarnimisega varaline kahju summas 4694 eurot ja 40 senti.
33 (150)
26.05.2017 esitas Agrochema Eesti OÜ-le kaebuse ka Weiss OÜ. Selgus, et Agrochema Eesti OÜ tarnis Weiss OÜ-le samuti väetise CAN27+5S asemel väetist CAN. Nimetatud äriühingute vahel sõlmitud lepingu kohaselt ostis Weiss OÜ Agrochema Eesti OÜ-lt 600 tonni väetist CAN27+5S. Weiss OÜ-ga sõlmitud lepingu allkirjastas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov. 2017. aasta mais selgus, et Agrochema Eesti OÜ on Dmitri Jeršovi juhtimisel tarninud Weiss OÜ-le lepingutingimustele mittevastavat väetist. Lisaks selgus, et 600 tonni väetise asemel tarniti väetist 549 tonni, kuivõrd kottidesse oli kaalutud 10-15 kg vähem väetist. Juhiseid, et kottidesse tuleb panna vähem väetist, andsid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk. Seoses lepingutingimustele mittevastava väetise omandamisega tekkis Weiss OÜ-l nõue, mille Agrochema Eesti OÜ hüvitas, mistõttu tekkis Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki teo tagajärjel kahju Agrochema Eesti OÜ-l. Agrochema Eesti OÜ hüvitas Weiss OÜ-le tekkinud kahju. Agrochema Eesti OÜ-l tekkis seoses Weiss OÜ-le nõuetele mittevastava väetise tarnimisega varaline kahju summas 21 105 eurot ja 60 senti. Eespool välja toodud kahju on suurem kui 40 000 eurot, seega on tegemist suure kahjuga KarS § 121 p 2 tähenduses. Kohus on seisukohal, et Dmiti Jeršov oli teadlik, et olukorras, kus ta esindab Agrochema Eesti OÜ-d tehingutes, kus tema ja Urmet Loki korraldamisel tarnitakse Agrochema Eesti OÜ-le väetise CAN27+5S asemel väetist CAN27, tekib äriühingule kahju, kuna väetis CAN27 on odavam. Lisaks teadis Dmitri Jerešov, et olukorras, kus Baltic Agro AS-le, Kesa-Agro OÜle ning Weiss OÜ-le müüakse väetist edasi, võivad nimetatud äriühingud esitada Agrochema Eesti OÜ vastu lepingukohustuste rikkumisest tuleneva kahjunõude, kuivõrd Baltic Agro AS, KesaAgro OÜ ning Weiss OÜ tellisid väetist, milles sisaldub väävel. Analüüsitud tõendid annavad aluse väita, et Dmitri Jeršov Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikmena sõlmis Urmet Loki kaasabil Agrochema Eesti OÜ jaoks kahjuliku lepingu, sest Lanfra OÜ (pankrotis) müüs ning tarnis Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki tegevuse läbi Agrochema Eesti OÜ-le väetise CAN27+5S asemel väetist CAN27, mis on hinnalt odavam. Dmitri Jeršov, olles Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige, kelle kohustusteks oli järgida Agrochema Eesti OÜ huve ning olla Agrochema Eesti OÜ-le lojaalne, ning olles kohustatud täitma äriühingu juhtorgani liikmena enda kohustusi tavaliselt oodatava hoolega, rikkus Agrochema Eesti OÜ varaliste huvide järgimise kohustust ja lojaalsuskohustust, millega põhjustas äriühingule suure varalise kahju. Samuti tuleb nõustuda süüdistuses esitatud etteheitega, et sellise tegevusega Dmitri Jeršov ei täitnud Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikmena enda kohustusi tavaliselt oodatava hoolega. Kohus leiab, et Dmitri Jeršovi tegevus oli ebaseaduslik, tal ei olnud süüdistuses kajastatud tehingute/toimingute tegemiseks osanike nõusolekut.kkis teo tagajärjel suur varaline kahju. Kohus on veendumusel, et Dmitri Jeršov pani teo toime kavatsetult. Dmitri Jeršov pidi vähemalt pidama võimalikuks, et olukorras, kus ta Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikmena sõlmis Agrochema Eesti OÜ jaoks kahjuliku lepingu, võib sellega kaasneda äriühingule varaline kahju. Tehingu mastaapi silmas pidades pidi ta mõistma, et võimalik kahju on suur. Samuti pidi ta aru saama ja mõistma, et juhatuse liikmena tuleb tal olla hoolas Agrochema Eesti OÜ varaliste huvide realiseerimisel. KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi.
34 (150)
Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas 3-1-1-97-09 23.11.2009 otsuse punktis 7.4 asunud seisukohale, et „Subjektiivsete tunnuste poolest peab kaasaaitamistegu olema tahtlik. See tähendab, et kaasaitajal peab olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Seega ei saa kaasaaitamiseks kvalifitseerida käitumisakte, mille toimepanija kas hooletusest, kergemeelselt või üldse mittesüüliselt käitudes annab objektiivses mõttes kaasabi kuriteo toimepanemiseks (näiteks kui laovalvur unustab lukustada lao ukse või teades, et uks on lukustamata, loodab, et tema äraolekul keegi seda ei avasta). Kuid üksnes kaasaaitamisteo tahtlikkus ei tähenda ikka veel, et kaasaaitamise subjektiivsed koosseisutunnused oleksid realiseeritud. Selleks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus, see tähendab tal peab vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Seega ei saa kaasaaitamiseks lugeda ka sellist iseenesest vaieldamatult tahtlikku käitumist, kus isik annab toimepanijale objektiivselt kaasabi, kuid kas ei pea üldse võimalikuks või vähemalt ei mööna, et toimepanija kasutab saadud abi tahtliku õigusvastase teo toimepanemiseks. ... Tahtlus toimepanija poolt tahtliku õigusvastase teo toimepanemiseks tähendab minimaalselt vähemalt seda, et kaasaaitaja peab võimalikuks konkreetse koosseisupärase teo toimepanemist täideviija poolt ja möönab seda. Seevastu on tahtlus välistatud olukorras, kus kaasaaitaja peab küll võimalikuks ja möönab täideviija poolt mingi õigusvastase teo toimepanemist, kuid tal puudub sellest teost täpsem ettekujutus. Selles mõttes on kaasaaitamise jaoks vajalik, et kaasaaitaja kujutaks endale konkreetset individualiseeritavat kuriteosündmust selle ebaõigussisu olulisemates joontes ette. Olulisemate joontena tuleb mõista kahjustatava õigushüve liiki ja õigushüve kahjustamise viisi ja määra (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemat samasisulist seisukohta 2. veebruari 2004. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-150-03, p 17). Kohus on seisukohal, et eespool analüüsitud tõendid, mis iseloomustasid Urmet Loki koostööd Dmitri Jeršoviga, annavad aluse veendumuseks, et Urmet Lokki saab pidada usalduse kuritarvitamisele kaasaaitajaks. Kohus nõustub siin prokuröri seisukohaga, et sisuliselt võiks Urmet Loki teopanust käsitleda kui kaastäideviimistegu, kuid kuivõrd usalduse tarvitamise koosseis nõuab aga erisubjekti ehk isikut, kellel on õigus käsutada teise isiku vara, võtta talle varalisi kohustusi või järgida tema varalisi huve, siis on selge, et nimetatud kriteeriumitele vastas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikmena üksnes Dmitri Jeršov. Analüüsitud tõenditest nähtub, et Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk tegutsesid ühiselt, kooskõlastatult ning võrdses ulatuses. Urmet Lokk oli alates väetisetehingu algusest peale teadlik, et väetis väävlit ei sisalda. Uuritud tõendid viitavad aga selgelt asjaolule, et Urmet Lokk korraldas koos Dmitri Jeršoviga ilma väävlita väetise tarne ning lepingute sõlmimise Agrochema Eesti OÜ-ga. Lisaks esindas ta Lanfra OÜ-d (pankrotis) tehingutes Agrochema Eesti OÜ-ga. Urmet Lokk korraldas koos Dmitri Jeršoviga nõuetele mittevastava väetise laadimise, pakendamise, pakenditele siltide koostamise ja pakendite laialiveo. Urmet Lokk koos Dmitri Jeršoviga andis korralduse kaaluda kottidesse kokkulepitust väiksema koguse väetist. Tõendid viitavad selgelt ja sellele, et Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk planeerisid oma tegevuse üheskoos. Dmitri Jeršovi ütlustest tuleneb, et plaani, kuidas osta väävlita väetist pakkus välja just Urmet Lokk. Urmet Lokk pidi mõistma, et tema ja Dmitri Jeršovi teo tagajärjel saabub Agrochema Eesti OÜ-le varaline kahju. Seega osutas Urmet Lokk Dmitri Jeršovi poolt toime pandud tahtlikule õigusvastasele teole nii füüsilist, vaimset kui ka ainelist kaasabi. Kohus on veendumusel, et Urmet Lokil oli nn kahekordne tahtlus, see tähendab tal oli ka Dmitri Jeršovi poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes vähemalt kaudne tahtlus. Kohus on seisukohal, et Dmitri Jeršov on täitnud oma tegevusega usalduse kuritarvitamise ehk KarS § 2172 lõikes 1 sätesatud kuriteokoosseisu ja ta tuleb selles süüdi tunnistada ning Urmet 35 (150)
Lokk on pannud toime eelnimetatud kuriteole kaasaaitamise ja ta tuleb süüdi mõista KarS § 2172 lg - § 22 lg 3 järgi. III SÜÜDISTUS KARS § 201 järgi III.I Süüdistuse sisu (mahe kanepiseeme) Dmitri Jeršovile ja Urmet Lokile on esitatud süüdistus selles, et nemad 2017. aasta jaanuarikuus panid Eesti Vabariigis Tartumaal grupiviisiliselt toime omastamise, millega tekitati Agrochema Eesti OÜ-le varaline kahju summas 115 200 eurot. Dmitri Jeršov oli ajavahemikus 24.05.2016 kuni 29.05.2017 Agrochema Eesti OÜ (11139178) juhatuse liige. Dmitri Jeršovil oli juhatuse liikmena pädevus Agrochema Eesti OÜ-d tehingute tegemisel esindada. Dmitri Jeršovile oli usaldatud Agrochema Eesti OÜ vara ning selle käsutamise õigus. Lisaks oli Dmitri Jeršovil õigus võtta Agrochema Eesti OÜ-le kohustusi. Dmitri Jeršovi õigus ja kohustus oli juhtida ja korraldada Agrochema Eesti OÜ igapäevast majandustegevust ja teha Agrochema Eesti OÜ nimel kõiki tehinguid ja toiminguid, mis ei kuulunud üldkoosoleku või nõukogu pädevusse. 13.01.2017 sõlmis Agrochema Eesti OÜ, keda esindas Dmitri Jeršov, Tiigikalda OÜ-ga (11489116), keda esindas R. N., ostu-müügi lepingu nr DJ13/01-2017, mille kohaselt Agrochema Eesti OÜ ostis Tiigikalda OÜ-lt 48 tonni mahe kanepiseemet hinnaga 2000 eurot tonn, millele lisandus käibemaks. Mahe kanepiseemne müügi kohta väljastas Tiigikalda OÜ 16.01.2017 arve nr 17001 kogusummas 115 200 eurot. 20.01.2017 teostas Dmitri Jeršov Agrochema Eesti OÜ esindajana makse Agrochema Eesti OÜ-le ostetud 48 tonni mahe kanepiseemne eest. Dmitri Jeršov teostas ülekande Agrochema Eesti OÜ Nordea Bank AB Eesti filiaali pangakontolt nr EE231700017001100222 Tiigikalda OÜ SEB Pank AS-s olevale arvelduskontole nr EE931010220215630226 selgitusega „arve 17001“ summas 115 200 eurot. 2017. aasta maikuus teostas Agrochema Eesti OÜ inventuuri, mille käigus selgus, et esineb puudujääk 48 tonni mahe kanepiseemne osas, mille Dmitri Jeršov Agrochema Eesti OÜ esindajana oli Tiigikalda OÜ-lt 2017. aasta alguses Agrochema Eesti OÜ-le ostnud. Dmitri Jeršov esitas inventuuri järgselt müügilepingu DJ18/05-2015 ja rahvusvahelise kaubaveo saatelehed 117-3 ja 117-36, millega kinnitas, et Poola äriühing Lemuro sp. z.o.o ostis Agrochema Eesti OÜ-lt 48 tonni mahe kanepiseemet hinnaga 2020 eurot tonn, millele lisandus käibemaks. Saatelehtede kohaselt transporditi mahe kanepiseeme Poola Vabariiki ajavahemikus 18.05.2017 kuni 22.05.2017. Tegelikkuses Lemuro sp. z.o.o Agrochema Eesti OÜ-lt mahe kanepiseemet ei ostnud. Lisaks ei transporditud mahe kanepiseemet Poola, nagu oli näidatud rahvusvahelise kaubaveo saatelehtedel. Eelnimetatud dokumendid esitati selleks, et varjata kuritegu. Ajavahemikus 03.10.2016 kuni 08.05.2017 olid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk Lanfra OÜ (registrikood: 14125573) osanikud. Urmet Lokk oli kõnealuse äriühingu ainuosanik ka veel ajavahemikus 08.05.2017 kuni 05.09.2017. 03.10.2016 kuni 08.12.2016 ja 05.05.2017 kuni 06.09.2017 oli Urmet Lokk Lanfra OÜ registrijärgne juhatuse liige. Ajavahemikus 08.12.2016 kuni 03.02.2017 oli registrijärgne juhatuse liige J. T,. Reaalselt oli ühingu juhiks aga Urmet Lokk. Lisaks Urmet Lokile oli ajavahemikus 03.10.2016 kuni 06.09.2017 äriühingu faktiline juht ka Dmitri Jeršov.
36 (150)
Dmitri Jeršov korraldas koos Urmet Lokiga Agrochema Eesti OÜ-le Tiigikalda OÜ-lt ostetud mahe kanepiseemne müügi ATC AS-le (10850596). 2017. aasta jaanuarikuus tegi Urmet Lokk ATC AS juhatuse esimehele A. M. ettepaneku osta 48 tonni mahe kanepiseemet. 12.01.2017 sõlmisid Lanfra OÜ (pankrotis), keda esindas Urmet Lokk ja ATC AS, keda esindas A. M., ostu-müügilepingu nr 12012017-1. Lepingu kohaselt müüs Lanfra OÜ (pankrotis) ATC AS-le 48 tonni mahe kanepiseemet hinnaga 2040 eurot tonn, millele lisandus käibemaks. Mahe kanepiseemne transpordi teostas Dmitri Jeršovi korraldusel Põhjatuul OÜ (10831357). 48 tonni mahe kanepiseemet transporditi 16.01.2017 Tiigikalda OÜ asukohast aadressilt Tõikvere Torma vald Jõgevamaa, aadressile Ravila 75 Tartu, kus asusid ATC AS valduses olevad laoruumid. Urmet Lokk Lanfra OÜ (pankrotis) esindajana väljastas ATC AS-le 48 tonni mahe kanepiseemne müügi kohta 17.01.2017 arve nr 17011701 kogusummas 117 504 eurot. ATC AS Lanfra OÜ-le (pankrotis) kauba eest ei tasunud, kuna ATC AS-l olid Lanfra OÜ (pankrotis) vastu nõuded. Lanfra OÜ (pankrotis) ja ATC AS tasaarveldasid nõuded 08.02.2017 ja 27.04.2017. Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki tahe oli 48 tonni mahe kanepiseemet pöörata Lanfra OÜ (pankrotis) kasuks. Pärast seda, kui Dmitri Jeršov tegi 13.01.2017 Agrochema Eesti OÜ esindajana Tiigikalda OÜ-ga tehingu mahe kanepiseemne ostuks, sai 48 tonni mahe kanepiseemet Agrochema Eesti OÜ-le kuuluva vara osaks, mis oli Dmitri Jeršovile usaldatud. Omandiõigus 48 tonnile mahe kanepiseemnele läks Tiigikalda OÜ-lt üle Agrochema Eesti OÜle. Kuivõrd Dmitri Jeršovile oli usaldatud tervikuna Agrochema Eesti OÜ vara ning selle käsutamise õigus, muutus ka 48 tonni mahe kanepiseemet talle usaldatud vara osaks. Dmitri Jeršov, korraldades Urmet Lokiga Lanfra OÜ (pankrotis) nimelt mahe kanepiseemne edasimüügi ning tarne ATC AS-le, võimaldas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikmena ka Urmet Lokil Agrochema Eesti OÜ vara 48 tonni mahe kanepiseemne osas käsutada, mistõttu läks Agrochema Eesti OÜ vara kaudne valdus eelnimetatud osas üle ka Urmet Lokile. Nii Dmitri Jeršov kui ka Urmet Lokk teadsid, et 48 tonni mahe kanepiseemet kuulub Agrochema Eesti OÜ-le. Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk, korraldades Lanfra OÜ (pankrotis) ja ATC AS vahel tehingu ning 48 tonni mahe kanepiseemne tarne Tiigikalda OÜ-lt ATC AS-le, pöörasid 48 tonni mahe kanepiseemet ebaseaduslikult Lanfra OÜ (pankrotis) kasuks, kuna Lanfra OÜ (pankrotis) tasaarveldas mahe kanepiseemne müügi eest esitatud nõude ATC AS nõuetega Lanfra OÜ (pankrotis) vastu. Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki poolt mahe kanepiseemne Lanfra OÜ (pankrotis) kasuks pööramine oli ebaseaduslik, kuna Agrochema Eesti OÜ jäeti 48 tonnist mahe kanepiseemnest vastusooritust saamata kestvalt ilma. Mahe kanepiseemne käsutamiseks ülalkirjeldatud viisil puudus Agrochema Eesti OÜ osanike nõusolek. Kohtu seisukoht Dmitri Jeršov Agrochema Eesti OÜ esindajana sõlmis 13.01.2017 teravilja ostu-müügilepingu nr DJ13/01-2017 (kd 3, lk 188- 190). Leping on sõlmitud Agrochema Eesti OÜ ning Tiigikalda OÜ vahel, kelle üheks tegevusalaks oli õlitaimeseemnete kasvatus (kd 4, lk8-12). Lepingu alusel ostis Agrochema Eesti OÜ Tiigikalda OÜ-lt 6.01.2017 arve nr 17001 kohaselt 48 tonni mahe kanepiseemet hinnaga 2000 eurot tonn (kd 3, lk 191). Nimetatud arve on viseeritud Dmitri Jeršovi poolt. Agrochema Eesti OÜ tasus vastavalt arvele koos käibemaksuga 115 200 eurot. Süüdistatav Dmitri Jeršov kinnitas kohtus, et tema sõlmis Tiigikalda OÜ-ga lepingu ja tehing toimus ka reaalselt. Dmirti Jeršov kirjeldas kohtus tehinguga seonduvat – mahe kanepiseemne transpordiga tegeles B ja vedas OÜ Põhjatuul. Süüdistatava sõnul on maheda kauba kauplemisel selline reegel, et peale laadimisel võetakse kaubast kolm proovi. Üks nendes jääb taluniku kätte, üks proov läheb koos autoga ostjale lattu ja kolmas proov jääb vahendajale ehk 37 (150)
Agrochema Eesti OÜ-le. Dmitri Jeršov avaldas, et tema tegi need proovid. Samuti oli ta enda sõnul pealelaadimise juures ja täitis saatelehed, kuid need, mis on tõendina kohtule esitatud, ei ole tema täidetud. Dmitri Jeršov avaldas, et tema täidetud saatelehed on kadunud ja ta ei tea, kust kohtule esitatud pärinevad. Kanepiseemne müüs ta edasi Poola Lemuro sp. z.o.o.-le. Mis kanepiseemnest peale müüki edasi sai, seda süüdistatav ei tea, sest temalt võeti volitused ära. Hiljem Leedu esindaja ütles, et kanepi eest on raha saamata (kd 24, lk 67, 72-73). Tunnistaja N. U. poolt kohtus antud ütluste kohaselt sai tema Dmitri Jeršovi kui juhatuse liikme poolt allkirjastatud arve korraldusega Agrochema Eesti OÜ-s arvele võtta ja see oli aluseks arve väljamaksmiseks (kd 19, lk157-158). 20.01.2017 on teosatud ülekanne Agrochema Eesti OÜ Nordea Bank AB Eesti filiaali pangakontolt nr EE231700017001100222 Tiigikalda OÜ SEB Pank AS-s olevale arvelduskontole nr EE931010220215630226 selgitusega „arve 17001“ summas 115 200 eurot (kd 4, lk 23). 48 tonni mahe kanepiseemet transporditi 2017. aasta jaanuaris Tiigikalda OÜ-lt Ravila 75, Tartu aadressile, kus saatelehtede nr 711 (16.01.2017) ja 712 (16.12.2017) kohaselt võttis kauba vastu Agrochema Eesti OÜ (kd 3, lk 192-193). Vedajaks oli OÜ Põhjatuul ja pealelaadimise dokumendist on näha, et 16.01.2017 on laaditud 2x24 t kanepit (kd 3, lk 194). Aadressil, Tartus Ravila 75, asub ATC AS (kd 4, lk 18-22), mille juhatuse liige oli aastal 2017 A. M.. Kohtule esitati ATC AS laoraamatu väljavõtte koopia, millest nähtuvalt on ATC AS lattu 16.01.2017 vastu võetud kahe kogusena (24t+24t) kokku 48 t õlikanepit (kd 7, lk 191). On ilmne, et tegemist on sama mahe kanepiseemnega, mille Agrochema Eesti OÜ ostis Tiigikalda OÜ-lt. Laoraamatu väljavõttes on info real mõlema õlikanepi koguse taga märge „Lanfra—ATC“. Tunnistaja R. N., kes on Tiigikalda OÜ esindaja, kohtus antud ütluste kohaselt võttis kanepiseemnete ostu sooviga temaga ühendust Dmitri Jeršov, pakkudes turuhinnast kõrgemat hinda. Tehing toimus ja transpordi kaubale organiseeris Dmitri Jeršov (kd 16, lk 21p-22). Samal ajal kui Agrochema Eesti OÜ ostis Tiigikalda OÜ-lt 48 tonni mahe kanepiseemet sõlmisid Lanfra OÜ, keda esindas Urmet Lokk ja ATC AS, keda esindas A. M., ostu-müügi lepingu nr 12012017, mille kohaselt müüs Lanfra OÜ 2017. aasta jaanuaris (leping, ekirjad,aktid ja arve perioodist 12.01.-17.01.2017) ATC AS-le 48 tonni (kaks koormat,so 2x 24t) mahe kanepiseemet (kd 7, 192-197). Eespool viidatud arve kohaselt kohustus ATC AS tasuma mahe kanepiseemne eest 117 504 eurot (kd 7, lk 197). Tunnistaja A. M. ütluste kohaselt tegeles ATS AS mingil perioodil mahekanepi ekspordiga. Tunnistaja mäletas, et temaga võttis ühendust Urmet Lokk, kes pakkus müüa mahekanepit. Osteti Lanfra OÜ-lt kaks rekat Big-bag’ides 48 tonni mahekanepit. A. M. sõnade kohaselt toodi kanep kohale Lanfra OÜ poolt Kemotar OÜ lattu Ravila 75 aadressil. A. M. väitis, et ta ei teadnud, kust see kanepiseeme pärines, kuid arvas, et selle kanepiseemnega toimus tasaarveldus, mille tulemusena ATC AS-il jäi mingi summa õhku. Avaldas kohtus, et see summa võis olla äkki 29 000. Tunnistaja mäletas ka seda, et kanepiseeme müüdi Rumeeniasse (kd 24, lk7p-11). ATC AS raamatupidaja K. T. tunnistajana antud ütluste kohaselt suheldi kanepiseemne tehinguga seoses nii Dmitri Jeršovi kui ka Urmet Lokiga. Tunnistaja sõnul organiseerisid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk kanepiseemne ATC AS lattu, aadressile Ravila 75, Tartu.
38 (150)
Tunnistajale oli Dmitri Jeršov väitnud, et tegemist oli Eesti päritolu mahekanepiseemnega (kd 24, lk11-12). Kohtule on tõendina esitatud Lanfra OÜ ja ATC AS tasaarveldus 08.02.2017, millest nähtub, et tasa on arveldatud Lanfra OÜ võlgnevus ATC AS-i ees arve nr 471 osas summas 94 341,99 eurot ja ATC AS võlgnevus Lanfra OÜ ees arve nr 17011701 osas summas 117 504 eurot, mille tulemusena ATC AS jäi Lanfra OÜ-le võlgu 23 162,01 eurot (kd 7, lk 200). Eeltoodu tõendab, et Lanfra OÜ oli võlgnevuses ATC AS ees. Võlgnevust kinnitavad ka Lanfra OÜ pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldus koos tasaarvelduste protokolliga (kd 7, lk 149-154). Kanepiseemne müüki Lanfra OÜ-lt ATC AS-le on kajastatud ka Lanfra OÜ raamatupidamises (kd 13, lk 163-164). Eeltoodu viitab asjaolule, et Agrochema Eesti OÜ-le kuulunud mahe kanepiseeme anti üle ATC AS-le selleks, et vähendada Lanfra OÜ võlgnevust ATC AS ees. Kohtule on esitatud tõendina Agrochema Eesti OÜ poolt 12.05.2017 Jõgeval sõlmitud teravilja ostu-müügileping nr DJ18/05-2017 Poola äriühinguga Lemuro sp. z.o.o-ga (kd 3, lk 195-196). Lepingule on alla kirjutanud Dmitri Jeršov ja T. R. Tunnistaja T. R. avaldas kohtus, et on seotud Poolas registreeritud äriühinguga Lemuro sp.z.o.o ja tegutses äriühingus koos R. O. aastaid tagasi. Äritegevus käima ei läinud. Tunnistaja sõnade kohaselt tema käes äriühingu raamatupidamise dokumente ei olnud, need olid R. O. käes. R. O. oli tunnistajale lubanud, et saab nende poolt äriühingusse pandud raha kuidagi natukene tasa teha. Tunnistaja avaldas, et ilmselt R. midagi ei saanud ja nad soovisid äriühingu edasi müüa ja sealt raha tagasi saada. Pangakontol rahalisi vahendeid polnud ja ka kassas polnud midagi. Tunnistaja tutvus kohtus eespool kajastatud Agrochema Eesti OÜ ja Lemuro sp.z.o.o. vahel vormistatud lepingu, 2 rahvusvahelise kaubaveo saatelehe ja arvega (kd 3, lk 195-199) ja kinnitas, et tema ei ole talle tutvustatud lepingut sõlminud, lepingul pole tema allkiri. Tunnistaja avaldas, et ta ei ole kunagi kohtunud ei Dmitri Jeršovi ega Urmet Lokiga. T. R. kinnitas, et ta ei ole 2017. aastal Jõgeval viibinud, vaid töötas 2017 terve aasta Soomes. Tunnistaja sõnul naasis ta Soome Vabariigist töölt alles 2021. aasta detsembris. Mahe kanepiseemnest ei tea tunnistaja midagi. Tunnistaja avaldas, et ta pole käinud 2017. aastal Tartus Maamessil (kd 24, lk18-19). Tunnistaja viibimist süüdistuses kajastatud tehingu tegemise ajal Soomes kinnitab T. R. pangakonto väljavõte perioodi 01.05.2016 kuni 26.09.2017 kohta (kd 16, DVD-R plaat pankade päringute ja vastustega). Pangakonto väljavõttest nähtub, et T. R. viibis väidetava lepingu sõlmimise ajal 2017. aasta maikuus Soomes. Seega saab tunnistaja ütlusi selle kohta, et tema pole lepingut sõlminud ja allkirjastanud, pidada usaldusväärseks ja tõeseks. Ütlused on kooskõlas teiste asjakohaste dokumentaalsete tõenditega. Süüdistatav Dmitri Jeršov on kohtus kinnitanud Agrochema Eesti OÜ ja Lemuro sp. z.o.o. vahelise tehingu toimumist. Süüdistatava sõnul tuli T. R. 2017. aastal Tartus Maamessil tema juurde sooviga sõlmida leping (kd 24, lk 73). Dmitri Jeršovi valdusest leitud sülearvutist, milles sisalduv info on kajastatud 28.06.2019 vaatlusprotokollis (kd 9, lk 15-18), nähtub, et ette oli valmistatud veel üks teravilja ostumüügilepingu projekt - Agrochema Eesti OÜ poolt mahe kanepiseemne müügi kohta Eestivili AS-le. Sama leping leiti ka Dmitri Jeršovi kirjavahetusest (kd 11, lk 68-70). Kaubaks on väidetavalt Eestis 2016 kasvatatud mahe kanepiseeme, koguseks taas 48 t. Nimetatud lepingust nähtub, et Dmitri Jeršov on selle dateerinud kuupäevaga 13.05.2017, kuid allkirjastanud
39 (150)
17.05.2017. Kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et Eestivili AS esindaja oleks sellesisulise lepingu allkirjastanud. Prokurör on kohtuvaidlustes välja toonud, et eespool kajastatud lepinguprojekt pärineb perioodist, kus Agrochema Eesti OÜ-s oli inventuur ning misjärel avastati mahe kanepiseemne puudujääk. Kuivõrd lepingul on Dmitri Jeršovi allkiri, siis saab sellest järeldada, et leping on tema koostatud. Lepingu nr DJ18/05-22017 on vormistatud selliselt, et Lemuro sp.z.o.o. on ostnud Agrochema Eesti OÜ käest 48 tonni mahe kanepiseemet. Vastavalt rahvusvahelise kaubaveo saatelehe nr 117 ja 117-36 järgi oleks nagu kahel korral veetud Hermespol sp. z.o.o poolt Agrochema Eesti OÜ-le kuulunud kanepiseemet äriühingule Lemuro sp. z.o.o. (2x 24 t) Bigbag’ides. Asjaolu, et vedu tegelikkuses ei toimunud, tõendab kohtule esitatud e-kirjade väljatrükk D. Z. ja S. D. vahel (kd 4, lk 4-7), viimati nimetatud on Poola firma Hermespol esindaja. Kirjadest nähtub selgelt, et Hermespol sp. z.o.o ei ole eelnimetatud rahvusvahelise kaubaveo saatelehtedel märgitud vedusid teostanud, mistõttu ei vasta dokumentides märgitu tegelikkusele. Kohus on seisukohal, et süüdistatava ütlused on vastuolus nii T. R. ütlustega kui ka käsitletud dokumentaalsete tõenditega. Seega saab teha ühese järelduse – Dmitri Jeršovi ütlused ei ole usaldusväärsed ja kohus ei saa otsuses neile tugineda. Asjaolu, et Poola äriühingule Lemuro sp. z.o.o-le pole olnud võimalik kirja kohale toimetada, kinnitab tähitud kirja koopia, mis on Poolast tagasi saadetud (kd 4, lk 3). Eeltoodust saab järeldada, et äriühing polnud sel hetkel reaalselt tegutsev, mistõttu pole usutav, et äriühing oleks ostnud 48 tonni mahe kanepiseemet. Kohtule on esitatud Kaanoni Koopiakeskusest Agrochema Eesti OÜ e-posti aadressile [email protected] 25.05.2017 saadetud e-kirja väljatrükk (kd 4, lk 1-2). E-kirja väljatrükk on saadud kohtueelses menetluses kannatanu Agrochema Eesti OÜ-lt. E-kirjast nähtub, et 30-35 aasta vanune meesterahvas skaneeris saatelehed koopiakeskuses ja soovis neid saata algselt e-posti aadressile [email protected]. Kirja märkeks palus meesterahvas lisada [email protected]. Kuivõrd e-posti aadress [email protected] ei töötanud, saatis Kaanoni koopiakeskuse töötaja K. K. saatelehed aadressile [email protected]. Nimetatud tõend on kooskõlas juba varem analüüsitud tõenditega ja annab aluse seisukohaks, et ebaõige sisuga rahvusvahelise kaubaveo saatelehed koostas Dmitri Jeršov, skaneeris need esitamiseks Agrochema Eesti OÜ-le, eesmärgiga jätta mulje Agrochema Eesti OÜ ja Lemuro sp. z.o.o vahel tehingu tegelikus toimumisest. Käesolevas otsuses eespool analüüsitud tõendid kinnitavad, et tegelikult oli mahe kanepiseeme, mida Dmitri Jeršov justkui müüs Poola firmale Lemuro sp. z.o.o., varasemalt müüdud tema ja Urmet Loki kooskõlastatud tegevuse tulemusena Lanfra OÜ poolt ATC AS-le ja mahe kanepiseeme oli viidud viimase asukohta Tartus aadressile Ravila 75. Tartus. Seega on ilmne, et tegelikkuses Agrochema Eesti OÜ ja Lemuro sp. z.o.o vahel tehingut ei toimunud, kaup ei liikunud ja lepingus kajastatu ei vasta tegelikkusele. Samuti on tõendamist leidnud, et Agrochema Eesti OÜ jäi kanepiseemnest ilma. Kohus leiab, et momendist kui Agrochema Eesti OÜ ostis Tiigikalda OÜ-lt 48 tonni mahe kanepiseemet, muutus ostja selle omanikuks ja seega oli see sellest hetkest Dmitri Jeršovile usaldatud vara. 40 (150)
Kohtu poolt uuritud ja eespool analüüsitud tõendid kinnitavad, et Dmitri Jeršov korraldas koos Urmet Lokiga Lanfra OÜ nimelt mahe kanepiseemne edasimüügi ning tarne ATC AS-le. Dmitri Jeršovil kui Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikmel oli õigus käsutada äriühingu vara, kuid tal puudus igasugune õigus ja pädevus anda mahe kanepiseemne käsutamise õigus või ka selle valdus üle Urmet Lokile. Käesolevas asjas kogutud tõendid aga kinnitavad, et just seda Dmitri Jeršov tegi – andis Urmet Lokile Agrochema Eesti OÜ vara käsutamise õiguse, mille tulemusena Urmet Lokk Lanfra OÜ esindajana müüs faktiliselt Agrochema Eesti OÜ-le kuuluva 48 t mahe kanepiseemet ATC AS-ile, tehes seda Dmitri Jeršovi teadmisel ja ühises koostöös. Tõendatud on seegi, et Tiigikalda OÜ-lt ostetud mahe kanepiseeme liikus otse ATC AS lattu. Dmitri Jeršovi valduses olnud sülearvutist leitud 12.01.2017 kuupäeva kandva e-kirja (kd 9, lk 148-150) kohaselt edastab A. M. Dmitri Jeršovile kanepi lepinguprojekti 180t mahe kanepiseemne ostuks. Tegelikkuses sõlmis mahe kanepiseemne ostu-müügi lepingu ATC ASiga Urmet Lokk. Eespool kajastatud tõend kinnitab ilmekalt, et Dmitri Jeršov oli teadlik Lanfra OÜ tegevusest ja ilmselt ka suunas seda. Asjaolu, et Dmitri Jeršov tegutses eesmärgi nimel koos Urmet Lokiga teadlikult ja tahtlikult viitab ka Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki vaheline Skype’i vestlus, kus Dmitri Jeršov küsib 13.01.2017 Urmet Lokilt, kas viimane tegi ATC AS-le kanepilepingu (kd 15, lk 73). Kohus kordab siinjuures juba käesolevas kohtuotsuses kajastatud tõendamist leidnud fakte ajavahemikus 03.10.2016 kuni 08.05.2017 olid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk Lanfra OÜ osanikud. Dmitri Jeršov sõlmis Tiigikalda OÜ-ga lepingu 48 t mahe kanepiseemne ostuks 13.01.2017. Asjaolu, et Tiigikalda OÜ-lt Agrochema Eesti AS poolt ostetud mahe kanepiseeme tarniti otse ATC AS -le, viitab otsejoones sellele, et Agrochema Eesti OÜ-le kuuluva mahe kanepiseemne edasimüük Lanfra OÜ kaudu ATC AS-le toimus Dmitri Jeršovi teadmisel ja korraldusel, seega tegutsesid nii Dmitri Jeršov kui ka Urmet Lokk kavatsetusega Agrochema Eesti OÜ mahe kanepiseeme omastada. Karistusseadustiku § 201 lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse omastamise, s.o valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk on kohtu arvamuse kohaselt toime pannud grupiviisilise omastamise. Dmitri Jeršovil oli juhatuse liikmena pädevus Agrochema Eesti OÜ-le kuuluva vara käsutamiseks. Mõlemad süüdistatavad olid teadlikud asjaolust, et 48 tonni mahe kanepiseemet kuulub Agrochema Eesti OÜ-le. Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk korraldasid nii Lanfra OÜ ja ATC AS vahelise tehingu kui ka 48 tonni mahe kanepiseemne tarnimise Tiigikalda OÜ-lt ATC AS-le. Nimetatud tegevusega pöörasid nad 48 tonni mahe kanepiseemet ebaseaduslikult Lanfra OÜ kasuks ja Agrochema Eesti OÜ jäeti 48 tonnist mahe kanepiseemnest vastusooritust saamata ilma. Lanfra OÜ aga tasaarveldas mahe kanepiseemne müügi eest esitatud nõude ATC AS nõuetega Lanfra OÜ vastu. Kohus on veendumusel, et Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki poolt mahe kanepiseemne Lanfra OÜ kasuks pööramine oli ebaseaduslik. Kirjeldatud tegevuseks Agrochema Eesti OÜ osanike nõusolekut ei olnud.
41 (150)
Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki tegutsesid kavatsetusega, sest ühiseks eesmärgiks oli Agrochema Eesti OÜ jätta 48 tonnist mahe kanepiseemnest vastusooritust saamata ilma. Omastamist oli vaja varjata. Üheks selliseks tegevuseks saab hinnata Dmitri Jeršovi järgmist käitumist. 17.01.2017 saatis Dmitri Jeršov Agrochema Eesti OÜ üldmeilile e-kirja, kus ta väidab, et ostis 48 tonni mahe kanepiseemet. „Kaup läks Kemotari lattu maha, sest meie laos mahe serti pole. Müüme kui saame mahe serti endale valmis. Hetkel jääb lattu. Mahe peab võtma eraldi artiklina“ (kd 9, lk 172). Käesolevas kriminaalasjas on aga leidnud tuvastamist, et oli sõlmitud müügileping, millega Lanfra OÜ kaudu müüdi kanepiseeme Ravila 75, Tartu asuvale ATC AS-le. III.I.A (Lemuro sp. z.o.o.-ga seotud dokumentide võltsimine) Süüdistuse sisu Seoses eespool analüüsitud omastamise koosseisuga süüdistatakse Dmitri Jeršovi ka selles, et tema, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas, kuid Eesti Vabariigis, võltsis 2017. aasta maikuus teravilja ostumüügilepingu DJ18/05-2015 ja rahvusvahelise kaubaveo saatelehed nr 117-3 ja 117-36. Ostu-müügilepingu DJ18/05-2015 kohaselt sõlmis Agrochema Eesti OÜ, mida esindas Dmitri Jeršov, justkui Poola äriühingu Lemuro sp. z.o.o-ga tehingu, mille kohaselt ostis Lemuro sp. z.o.o. Agrochema Eesti OÜ-lt 48 tonni mahe kanepiseemet hinnaga 2020 eurot tonn, millele lisandus käibemaks. Tegelikkuses tehingut ei toimunud ning sellest oli teadlik ka Dmitri Jeršov. Dmitri Jeršov koostas ise või korraldas lepinguteksti koostamise, misjärel kirjutas Dmitri Jeršov dokumendile oma allkirja. Lisaks löödi lepingule Agrochema Eesti OÜ tempel. Lisaks on kirjutatud lepingule T. R. allkiri. T. R. ise lepingut allkirjastanud ei ole. Ostumüügileping nr DJ18/05-2015 oli kohane õiguste omandamiseks, kuivõrd lepingu kohaselt omandas äriühing Lemuro sp. z.o.o. omandiõiguse 48 tonnile mahe kanepiseemnele. Agrochema Eesti OÜ-l tekkis aga õigus saada mahe kanepiseemne müügi eest tasu. Samuti koostas Dmitri Jeršov ise või korraldas rahvusvahelise kaubaveo saatelehtede nr 117-3 ja 11736 koostamise, mille kohaselt transporditi mahe kanepiseeme Poola Vabariiki ajavahemikus 18.05.2017 kuni 22.05.2017. Saatelehtedele kanti käsikirjalised tekstid ning allkirjad ja kuupäevad. Tegelikkuses ei transporditud mahe kanepiseemet Poola, nagu oli näidatud rahvusvahelise kaubaveo saatelehtedel. Rahvusvahelised kaubaveo saatelehed olid oma olemuselt kohased kohustustest vabanemiseks, kuivõrd nende alusel kinnitas justkui vedaja, et on oma kohustuse – vedada Eestist Poola rapsi – nõuetekohaselt täitnud. III.I.B (Lemuro sp. z.o.o.-ga seotud võltsitud dokumentide kasutamine) Süüdistuse sisu Dmitri Jeršovi süüdistatakse ka selles, et tema, olles teadlik, et teravilja ostumüügileping DJ18/05-2015 ja rahvusvahelise kaubaveo saatelehed nr 117-3 ja 117-36 on võltsitud, kasutas teadvalt võltsitud dokumente seeläbi, et esitas dokumendid 2017. aasta maikuus Jõgeval, Eesti Vabariigis, Agrochema Eesti OÜ-s toimunud inventuuri järgselt Agrochema Eesti OÜ-le, millega soovis kinnitada, nagu oleks Poola äriühing Lemuro sp. z.o.o ostnud Agrochema Eesti OÜ-lt 48 tonni mahe kanepiseemet hinnaga 2020 eurot tonn, millele lisandus käibemaks. Samuti soovis ta jätta muljet, nagu oleks mahe kanepiseeme Poola transporditud. Dmitri Jeršovi eesmärgiks oli vabastada end võimalikust kohustusest hüvitada Agrochema Eesti OÜ-le kahju, mis tekkis seoses sellega, et tegelikkuses müüs Dmitri Jeršov koos Urmet Lokiga Lanfra OÜ (pankrotis) kaudu mahe kanepiseemne õigusvastaselt ATC AS-le. Kohtu seisukoht 42 (150)
KarS § 344 lg 1 sätestab kriminaalvastutuse dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest võltsimise eest. KarS § 345 lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse teadvalt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kohus tuvastas, et Lemuro sp z.o.o. ja Agrochema Eesti OÜ vahelist teravilja ostu-müüki ei toimunud. Lepingu koostaja pole käesolevas menetluses tuvastatud, kuid fakt on see, et et lepingul on Dmitri Jeršovi allkiri. Seega on KarS § 344 lg 1 tähenduses dokument Dmitri Jeršovi poolt selle allkirjastamisega võltsitud. Lepingul on ka Agrochema Eesti OÜ tempel ja selle kasutamise õigus oli Dmitri Jeršovil. T. R. ütlustega on leidnud tõendamist, et kuigi lepingule on kantud T. R, nimi ja selle juures on allkiri, pole see kirjutatud T. R. poolt. Vaieldamatult on ostu-müügileping dokumendiks, millega saab õigusi omandada. Konkreetsel juhul andis selline leping Lemuro sp. z.o.o.’le omandiõiguse 48 tonnile mahe kanepiseemnele ja omakorda Agrochema Eesti OÜ-le õiguse saada mahe kanepiseemne müügi eest tasu. Eespool kohtu poolt uuritud tõendid (viita otsuse punktidele) kinnitavad ka seda, et Dmitri Jeršov võltsis rahvusvahelise kaubaveo saatelehed. Saatelehed võimaldasid näidata Agrochema Eesti OÜ ja Lemuro sp. z.o.o. vahel vormistatud lepingut usutavamana. Samas on tõendamist leidnud, et mahe kanepiseemet Poola pole viidud. Kohus on seisukohal, et rahvusvahelise kaubaveo saatelehed on vaadeldavad dokumentidena, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Käesoleval juhul soovis Dmitri Jeršov nendega tõendada, et mahe kanepiseeme on viidud Poola ja lootis seeläbi tõendada, et ta on lepingujärgse kohustuse täitnud. Kohus on arvamusel, et Dmitri Jeršovi on alus süüdi tunnistada ka eespool kajastatud võltsitud dokumentide kasutamise eest. Dmitri Jeršov esitas Agrochema Eesti OÜ-le võltsitud dokumendid 2017. aasta maikuus maikuus Jõgeval, Agrochema Eesti OÜ-s toimunud inventuuri järgselt Agrochema Eesti OÜ-le. Ainsaks eesmärgiks, miks Dmitri Jeršov seda tegi, oli soov näidata, et tehing Agrochema Eesti OÜ ja Poola äriühingu Lemuro sp. z.o.o vahel reaalselt toimus. Ja seda oli omakorda vajalik näidata selleks, et vabaneda kohustusest hüvitada Agrochema Eesti OÜ-le tema tegevuse läbi põhjustatud kahju. Kahju aga tulenes sellest, et koos Urmet Lokiga müüs ta Lanfra OÜ (pankrotis) kaudu mahe kanepiseemne õigusvastaselt ATC AS-le. Dmitri Jeršovi tegevusi hinnates, saab asuda seisukohale, et ta tegutses nii võltsimist toime pannes kui ka võltsitud dokumente kasutades kavatsetusega, sest nimetatud tegevused olidki ju eesmärgiks seatud. III.II Süüdistuse sisu (Valga raps) Dmitri Jeršovile ja Rainer Puhkile on esitatud süüdistus selles, et Dmitri Jeršov Rainer Puhki kaasabil pani 2017. aasta maikuus Eesti Vabariigis Tartumaal toime omastamise, millega tekitati Agrochema Eesti OÜ-le varaline kahju summas 97 106 eurot ja 16 senti. Dmitri Jeršov oli ajavahemikus 24.05.2016 kuni 29.05.2017 Agrochema Eesti OÜ (11139178) juhatuse liige. Dmitri Jeršovil oli juhatuse liikmena pädevus Agrochema Eesti OÜ-d tehingute tegemisel esindada. Dmitri Jeršovile oli usaldatud Agrochema Eesti OÜ vara ning selle käsutamise õigus. Lisaks oli Dmitri Jeršovil õigus võtta Agrochema Eesti OÜ-le kohustusi. Dmitri Jeršovi õigus ja kohustus oli juhtida ja korraldada Agrochema Eesti OÜ igapäevast
43 (150)
majandustegevust ja teha Agrochema Eesti OÜ nimel kõiki tehinguid ja toiminguid, mis ei kuulunud üldkoosoleku või nõukogu pädevusse. 2017. aasta aprillikuus oli selgunud, et Dmitri Jeršov kutsutakse Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi. 02.05.2017 sõlmis Dmitri Jeršov Agrochema Eesti OÜ esindajana lepingu Eestivili AS-ga (10849630, aadress Lembitu tn 1e, Tartu linn). Eestivili AS-i esindas tehingus Agrochema Eesti OÜ-ga Rainer Puhk. Lepiti kokku, et Agrochema Eesti OÜ ostab Eestivili AS-lt 201,8 tonni rapsi hinnaga 401 eurot tonn, millele lisandub käibemaks ehk kokku pidi Agrochema Eesti OÜ ostma Eestivili AS-lt rapsi 97 106 euro ja 16 sendi eest. Tehingut tehes olid nii Dmitri Jeršov kui ka Rainer Puhk teadlikud, et tegelikkuses rapsi reaalselt olemas ei ole ning Eestivili AS Agrochema Eesti OÜ-le rapsi ei müü, mistõttu oli tegemist näiliku tehinguga. 02.05.2017 väljastas Eestivili AS Agrochema Eesti OÜ-le arve nr 3166, millelt nähtus, nagu oleks Eestivili AS Agrochema Eesti OÜ-le müünud 201,8 tonni rapsi hinnaga 410 eurot tonn, millele lisandus käibemaks ehk kokku summas 97 106 eurot ja 16 senti. 03.05.2017 Dmitri Jeršov, olles õigustatud käsutama Agrochema Eesti OÜ arvelduskontol olevaid vahendeid, teostas Eestivili AS poolt väljastatud arve nr 3166 tasumiseks Agrochema Eesti OÜ Nordea Bank AB Eesti filiaali arvelduskontolt nr EE231700017001100222 ülekande Eestivili AS Nordea Bank AB Eesti filiaali arvelduskontole nr EE331700017003686838 summas 97 106 eurot ja 16 senti. Seejärel, 08.05.2017, allkirjastasid Eestivili AS, keda esindas Rainer Puhk ja Agrochema Eesti OÜ, keda esindas Dmitri Jeršov, 02.05.2017 kuupäeva kandva näiliku kauba üleandmisevastuvõtu akti, mille kohaselt Eestivili AS andis Agrochema Eesti OÜ-le üle 201,8 tonni rapsi, mis pidi asuma Valga elevaatoris aadressil Võru tn 8, Valga. Reaalselt aga rapsi ei eksisteerinud, mis tähendab, et tegelikkuses puudus Rainer Puhkil soov Eestivili AS esindajana raps üle anda ning Dmitri Jeršovil Agrochema eesti OÜ esindajana soov raps vastu võtta, mistõttu kandis Dmitri Jeršov Agrochema Eest OÜ arveldusarvelt Eestivili AS arveldusarvele 97 106 eurot ja 16 senti ilma vastusooritust saamata. 2017. aasta maikuus teostas Agrocehma Eesti OÜ inventuuri, mille käigus ilmnesid probleemid seoses Eestivili AS-lt soetatud 201,8 tonni rapsiga. Probleemide ilmnemisel sõlmisid Agrochema Eesti OÜ, keda esindas Dmitri Jeršov ja Agritrading Company AS (10498931, alates 23.05.2019 Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)), keda esindas Rainer Puhk, ostumüügilepingu nr 5011 kuupäevaga 11.05.2017, mille kohaselt kohustus Agrochema Eesti OÜ müüma Agritrading Company AS-le 200 mt+/- 5% rapsi hinnaga 405 eurot tonn, millele lisandus käibemaks. Lisaks allkirjastasid Rainer Puhk Agritrading Company AS (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) esindajana ning Dmitri Jeršov Agrochema Eesti OÜ esindajana kauba üleandmise-vastuvõtmise akti nr 20170516-raps kuupäevaga 16.05.2017, mille kohaselt anti 201,8 tonni rapsi Valgas Agrochema Eesti OÜ poolt Agritrading Company AS-le (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) üle. Agritrading Company AS (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) tasus Agrochema Eesti OÜ-le 30.05.2017 98 074 eurot ja 80 senti. Kirjeldatud tegevus oli vajalik selleks, et varasemalt toime pandud ning lõpuleviidud kuritegu avastamata jääks. Dmitri Jeršovi ja Rainer Puhki tahe oli pöörata Agrochema Eesti OÜ-le kuulunud 97 106 eurot ja 16 senti Eestivili AS kasuks. Dmitri Jeršov, tehes Agrochema Eesti OÜ esindajana pangaülekande talle usaldatud vara arvelt olukorras, kus ta teadis, et tegelikkuses Eestivili AS vastusooritust ei tee ning ostetav raps puudub, pööras 97 106 eurot ja 16 senti ebaseaduslikult Eestivili AS kasuks. Tegu oli ebaseaduslik, kuivõrd Dmitri Jeršovil puudus Agrochema Eesti 44 (150)
OÜ osanike nõusolek tehinguks, mille tagajärjel tekib äriühingule kahju ning mis on tehtud ilma vastusoorituseta. Dmiti Jeršov oli teadlik, et olukorras, kus ta teeb Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikmena Agrochema Eesti OÜ vara arvelt rapsi ostuks makse, millele vastusooritust ei järgne, kuivõrd rapsi tegelikkuses ei eksisteeri, tekib äriühingule kahju. Rainer Puhki saab pidada omastamisele kaasaaitajaks, kuivõrd ta osutas Dmitri Jeršovi poolt toime pandud tahtlikule õigusvastasele teole nii füüsilist, vaimset kui ka ainelist kaasabi. Rainer Puhk korraldas koos Dmitri Jeršoviga Agrochema Eesti OÜ-le kuuluva vara omastamise ning näiliku tehingu aluseks oleva dokumentatsiooni koostamise. Lisaks oli Rainer Puhk näilikus tehingus osalenud äriühingu esindajaks. Rainer Puhki käitumine tegi põhiteo lõpuleviimise võimalikuks. Samuti aitas Rainer Puhk kaasa kuriteoplaani koostamisele, mis lõpuks ka realiseerus. Rainer Puhk oli teadlik, et tema ja Dmitri Jeršovi teo tagajärjel saabub Agrochema Eesti OÜ-le varaline kahju. Kohtu seisukoht Süüdistatavad Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk end ei omastamises süüdi ei tunnista. Süüdistatav Dmitri Jeršov avaldas kohtus seoses Valga rapsi episoodiga järgmist. Rainer Puhki tunneb ta juba ammu, kandideeris tema juurde tööle aastal 2013 ja 2014 õnnestus tema ettevõttesse tööle saada, oli ATC AS nimelises firmas Läti turu peal ostujuht. Puhk on olnud süüdistatava tööandja. Suhted Rainer Puhkiga on korrektsed, positiivsed. Agrochema Eesti OÜl on olnud mitmeid lepingulisi suhteid Eestivili AS-ga, so väetise kui ka teravilja ostumüügitehingud. Dmitri Jeršovi sõnul ei ole üldiselt tavapärane põllumajandustoodete ostmisel ja müümisel lepingu objektiks oleva kauba olemasolu kontrollimine, oluline on siis, kui on vaja kontrollida selle pakutava kauba kvaliteeti, ehk siis tuvastada, kas tegemist on sööda- või toiduviljaga. Rapsi puhul ei ole sellist erisust, sest kõik üldiselt läheb õliks ja baashind on sama. Dmitri Jeršov kinnitas, et ta ei kontrollinud, kas Agrochema Eesti OÜ poolt Eestivili AS-le müüdud raps oli Valga laos olemas või mitte, sest usaldas oma eelmist tööandjat Eestivili ASi ja Rainer Puhki. Rapsiga seoses vormistati kauba üleandmise-vastuvõtmise akt samal kuupäeval kui oli sõlmitud ostu-müügileping või kohe peale seda. Süüdistatav kinnitas, et ostumüügilepingu ja ka akti allkirjastas tema ühelt poolt ja Rainer Puhk teiselt poolt. Asjaolust, et Valga laos rapsi polnud, süüdistatav enda sõnul kauba üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise ajal teadlik ei olnud. Vastupidi, ta oli teadlik, et raps on olemas ja koos selle aktiga läheb omandiõigus üle Agrochema Eesti OÜ-le. Raps osteti lattu, sest ostu hetkel rapsile ostjat ei olnud. Prokuröri küsimusele, et miks müüdi see raps Agritadingule sisuliselt kohe peale esialgse tehingu tegemist tagasi, vastas Dmitri Jeršov, et kuna hind tõusis, siis oli tal soov tagasi osta. Ostis odavamalt kui müüs. See on raha teenimise koht, milleks sellisest teenimisest loobuda. Süüdistatav Rainer Puhk kohtus ütlusi ei andnud, kuid kohtus avaldati KrMS § 294 p 1 alusel tema kohtueelses uurimises 31.01.2018 antud ütlused (kd 24, lk 54-58). Käesoleva süüdistuse kohta ei osanud Rainer Puhk ka eeluurimisel midagi täpsemalt rääkida, märkis vaid niipalju, et see raps oli kuskil kliendi laos olemas, ülekuulamise hetkel ei meenunud talle aga, kus raps oli. Kohtule on käesolevas kuriteoepisoodis esitatud veel järgmised tõendid. Eestivili AS väljastas AS Agrochema Eesti OÜ-le 02.05.2017 kuupäeva kandva arve nr 3166 (kd 3, lk 92). Arve kohaselt müüs Eestivili AS Agrochema Eesti OÜ-le 201,8 tonni rapsi tonni hinnaga 401 eurot, koguhinnaga 97 106,16 eurot. Dmitri Jeršov Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikmena on arve kinnitanud. 45 (150)
03.05.2017 on Eestivili AS poolt väljastatud arve nr 3166 tasumiseks kantud Agrochema Eesti OÜ poolt Nordea Bank AB Eesti filiaali arvelduskontolt nr EE231700017001100222 ülekandena Eestivili AS Nordea Bank AB Eesti filiaali arvelduskontole nr EE331700017003686838 summa 97 106,16 eurot (kd 3, lk 113-116). Kauba, so 201,8 tonni rapsi, mis asub Valga Elevaatoris, üleandmise-vastuvõtu akt, mis kannab 02.05.2017 kuupäeva, on 08.05.207 allkirjastatud Dmitri Jeršovi ja Agritrading Company AS esindaja Rainer Puhki poolt (kd 3, lk 93-94). Kohtule esitatud tõendite hulgas on Dmitri Jeršovi ja Rainer Puhki poolt allkirjastatud teravilja ostu-müügilepingu nr 5011, mis kannab 11.05.2017 kuupäeva ja mille kohaselt müüs Agrochema Eesti OÜ Agritrading Company AS-le 200 mt+/-5 % rapsi hinnaga 405 eurot/t+km (kd 3, lk 95). 16.05.2017 kauba üleandmise-vastuvõtmise akti nr 20170516-raps kohaselt andis kauba müüja Agrochema Eesti OÜ Agritrading Company AS-ile üle 201,8 tonni Valgas asuvat rapsi, mille hind oli 405 eurot (ilmselt tonn) kd 3, lk 96). 30.05.2017 kuupäeva kandva Agrochema Eesti OÜ arve nr AGE00540 kohaselt tekkis Agritrading Company AS-il kohustus tasuda rapsi ostu eest 98 074,80 eurot, kusjuures rapsi ühe tonni hinnaks on 405 eurot (kd 3, lk 97). Kohtule on tõendina esitatud ka Agrochema Eesti OÜ poolt 24.05.2017 koostatud päring, mis on adresseeritud AS Estreftransservicele, kelle valduses oli vastusest tulenevalt Valgas asuv elevaator (kd 3, lk 98-99). Päringu vastuse kohaselt ei olnud 2017. aastal nimetatud elevaatorisse (Valgas Võru tn 8) toodud ei vilja ega rapsi. Kohtus üle kuulatud tunnistaja R. D. ütluste kohaselt sai ta Valgas asuvast elevaatorist teada, et selles elevaatoris Agrochemale kuuluvat rapsi polnud (kd 19, lk 124-125). Äriregistri väljatrükis kajastatud informatsiooni kohaselt oli Eestivili AS nõukogu liikmeks Rainer Puhk ja registrijärgseks juhatuse liikmeks P. R. (kd 3, lk 90-91). Tegemist oli tegutseva äriühinguga (kd 3, lk 100-112). Tunnistaja P. R. kohtus antud ütlustest (kd 24, lk 27-30) tulenevalt juhtis Agritrading kontserni, kuhu kuulusid Agritrading Company, Eestivili AS ja transpordifirma ATL, Rainer Puhk kui omanik. Juhtisid ka teised inimesed, aga lõplik sõna oli tunnistaja ütluste kohaselt Raineril. Tunnistaja selgitas, et suuremad tehingud arutati ostu-müügi inimeste poolt läbi, kuid omanikul oli lõppsõna. Kui tema aktsept oli olemas, siis võis tehinguid teha. Eestiviljas oli õigus teha pangaülekandeid ja käsutada rahalisi vahendeid tunnistaja mälu järgi temal ja pearaamatupidaja R. N.. Tunnistaja avaldas, et varasemalt oli Rainer Puhk olnud Urmet Loki ja Dmitri Jeršov ülemus olemuslikult, kuidas see juriidiliselt oli, seda tunnistaja ei osanud öelda. Tunnistaja P. R. avaldas (kd 24, lk27-30), et aastal 2017 oli tal operatsioon, so märtsi lõpus või aprilli alguses ja siis oli ta kuni suve teise pooleni või lõpuni töölt eemal. Eestivili 2017 maikuu 201,8 tonni rapsi puudutava tehingu kohta avaldas tunnistaja peale kohtueelses uurimises antud ütluste avaldamist, et eeldatavasti tegeles selle tehinguga Rainer Puhk. Tunnistaja selgitas ka seda, et üldjuhul tegi ta ise tehinguid puudutavate asjade kohta päringuid, käis üle vaatamas 46 (150)
kaupa, et veenduda selle kvaliteedis, kuid see ei olnud rusikareegel. Kui keegi ikkagi ütles näiteks, et tal on selge söödavili, siis lepiti kokku ja siis autofirma vedas. Agrochema Eesti OÜ oli Eestivili jaoks ettevõte, kes nende käest kaupa ostis. Ta oli oluline klient. P. R. avaldas, et Agochema Eesti OÜ-st suhtles ta Dmitri Jeršoviga. Koostöö oli selline, et Eestivili pigem pakkus kaupa, sest Agrochemat huvitas kogu kaup, mis põllul kasvas. Kas rapsi müüdi, seda tunnistaja ei mäletanud. Tunnistaja kinnitas kohtus, et kaup oli olemas farmide juures kuskil farmi hoiukohas ladustatult, kuid kaup oli olemas,so müüdi olemasolevat kaupa. Tunnistaja kinnitas, et tema nö tulevikutehinguid ei teinud. 10.01.2019 koostatud vaatlusprotokollist, kus on vaadeldud läbiotsimise käigus saadud Eestivili AS raamatupidamisdokumente, nähtub Eestivili AS laoarvestuse analüüsist, et äriühingul puudus laos 201,8 tonni rapsi, mida Agrochema Eesti OÜ-le müüa (kd 3, lk 120123). Tõendina on esitatud kohtule ka 08.01.2018 koostatud vaatlusprotokoll, millest nähtub, et 03.05.2017 on arve nr 3166 alusel Agrochema Eesti OÜ arvelduskontolt üle kantud Eestivili AS-le 97 106,16 eurot (kd 3, lk 113-116). Eestivili AS kontolt liikus 6600 eurot Lanfra OÜ arvelduskontole selgitusega „a.16121521“. Vastavalt 11.05.2017 Agrochema Eesti OÜ ja Agritrading Company AS vahelisele teravilja ostu-müügilepingule nr 5011 müüs Agrochema Eesti OÜ Agritrading Company AS-le 201,8 tonni rapsi hinnaga 98 074,80 eurot ja nimetatud summa kanti Agritrading Company AS-st Agrochema Eesti OÜ-sse reaalselt ka üle (kd 3, lk 122-123). Pärast seda, kui Agritrading Company AS Agrochema Eesti OÜ-lt rapsi tagasi ostis, tehti veel üks tehing, mille kohaselt müüdi raps 31.05.2017 Agritrading Company AS poolt uuesti Eestivili AS-ile arve nr 170351 alusel. Süüdistuses on välja toodud, et 02.05.2017 tehingut tehes olid nii Dmitri Jeršov kui ka Rainer Puhk teadlikud, et tegelikkuses rapsi reaalselt olemas ei ole ning Eestivili AS Agrochema Eesti OÜ-le rapsi ei müü, mistõttu oli tegemist näiliku tehinguga. Samuti märgitakse süüdistuses, et näilik oli nii 02.05.2017 arve nr 3166 kui ka 08.05.2017 allkirjastatud Eestivili AS-i ja Agrochema Eesti OÜ vaheline 02.05.2017 kuupäeva kandev kauba üleandmise-vastuvõtu akt. Kuivõrd reaalselt rapsi ei eksisteerinud, siis süüdistuse kohaselt tegelikkuses puudus Rainer Puhkil soov Eestivili AS esindajana raps üle anda ning Dmitri Jeršovil Agrochema eesti OÜ esindajana soov raps vastu võtta, mistõttu kandis Dmitri Jeršov Agrochema Eest OÜ arveldusarvelt Eestivili AS arveldusarvele 97 106,16 eurot ilma vastusooritust saamata. TsÜS § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Säte sisaldab seega kahte erinevat näiliku tehingu liiki, millest üks loob lihtsalt õigusnäivuse, teine aga varjab mingit muud tehingut. Eeltoodust tulenevalt peab kohus vastama küsimusele, et kas süüdistuses esitatud väide, et 02.05.2017 tehingu näol oli tegemist näiliku tehinguga, on õige või mitte. Ja kui jaatada näilikkust, siis kas oli tegemist tehinguga, millega pooled deklareerisid, et nad soovivad teha mingit tehingut, tegelikkuses aga ei soovinudki seda, või oli tegemist tehinguga, mis varjas poolte tegelikku tehingut.
47 (150)
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. aprilli 2022. otsuse punktis 39 on asutud järgmisele seisukohale:“ Seega eeldab tehingu näilikkus seda, et poolte tegelik tahe ei olnud suunatud vaidluse all oleva tehingu tegemisele, vaid nad soovisid sellega varjata teistsugust tehingut või teeselda tehingu toimumist üldse (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. märtsi 2020. a otsus nr 318-1740/36, p 14). Jaatamaks tehingu näilikkust, tuleb tuvastada, et tehingu kõigi poolte tegelik tahe ehk poolte ühine tahe oli suunatud sellele, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei oleks avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
48 (150)
Omastamine seisneb valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramises. Uuritud tõendid viitavad sellele, et Dmitri Jeršovil ja Rainer Puhkil oli ühine tahe pöörata Agrochema Eesti OÜ-le kuulunud 97 106,16 eurot Eestivili AS kasuks. Seda kinnitab Dmitri Jeršovi kui Agrochema Eesti OÜ esindaja poolt 03.05.2017 tehtud pangaülekanne Nordea Bank AB Eesti filiaali arvelduskontolt nr EE231700017001100222 Eestivili AS Nordea Bank AB Eesti filiaali arvelduskontole nr EE331700017003686838 summas 97 106,16 eurot (kd 3, lk 113-116). Dmitri Jeršov oli teadlik, et Eestivili AS vastusooritust ei tee, sest ostetavat rapsi polnud ju olemas. Seega pöörati 97 106,16 eurot ebaseaduslikult Eestivili AS kasuks. Kohus nõustub prokuröriga, et kirjeldatud tegu oli ebaseaduslik, sest Dmitri Jeršovil puudus Agrochema Eesti OÜ osanike nõusolek tehinguks, mille tagajärjel pidi tekkima äriühingule kahju ning mis on tehtud ilma vastusoorituseta. Jaatada tuleb ka prokuröri järeldust, et Dmiti Jeršov oli teadlik, et olukorras, kus ta teeb Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikmena Agrochema Eesti OÜ vara arvelt rapsi ostuks makse, millele vastusooritust ei järgne, kuivõrd rapsi tegelikkuses ei eksisteeri, tekib äriühingule kahju. Dmitri Jeršovi ja Rainer Puhki tahe oli Agrochema Eesti OÜ kestvalt varast ilma jätta. Miks aga vormistati tehing Agritrading Company AS ja Agrochema Eesti OÜ vahel? Ainus loogiline ja eluliselt usutav vastus on, et see vormistati omastamise varjamiseks, sest selle tehingu vormistamisel puudub igasugunse reaalne sisu. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et tehing vormistati juba siis, kui Agrochema Eesti OÜ-s oli ilmnenud, et rapsi tegelikkuses pole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 02.05.2014 otsuses asjas nr 3-1-1-23-14 punktis 21 sedastanud, et kohtupraktika kohaselt sisustatakse koosseisuelementi "enda või kolmanda isiku kasuks pööramine" nn manifesteerimisteooria alusel. Enda või kolmanda isiku kasuks pööramist kujutab endast tegu, mille põhjal saab järeldada, et teo toimepanija soovib edaspidi kas ise võõra asja või vara omanikuna käituda või tahab ta lasta seda teha kolmandal isikul. Seega peab isik mingil objektiivselt avalduval moel omastamistahte manifesteerima (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-92-13, p 14). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul oli Dmitri Jeršovi soov Agrochema Eesti OÜ raha kasutada mitte äriühingu huvides vaid tema endale kuuluva äriühingu Lanfra OÜ ja Rainer Puhkile kuuluva Eestivili AS huvides. Seega on kohus veendumusel, et Dmitri Jeršov on Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikmena pannud toime omastamise. Järgnevalt vajab lahendamist küsimus sellest, kas Rainer Puhki tegevus on kvalifitseeritav omastamisele kaasaaitamisena. Rainer Puhki kaitsja vandeadvokaat Kaspar Lind tõi kohtuvaidlustes välja seisukoha, et käesolevas asjas ei ole tõendatud Rainer Puhki nn kahekordne tahtlus. Ta selgitab, et Rainer Puhk pidanuks olema see, kellel oli kahekordne tahtlus. Esiteks pidi temal kui kaasaaitajal olema vähemalt kaudne tahtlus omastamise toimepanemiseks. Teiseks pidanuks tal vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo (omastamise) toimepanemise suhtes. Kaasaaitaja ehk Rainer Puhki tahtlus õigusvastase põhiteo suhtes peab hõlmama põhiteo olulist ebaõigussisu. Kui Rainer Puhk kaasaaitajana ei tea täideviija Dmitri Jeršovi käitumises esinevatest objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu tunnustele vastavatest asjaoludest või arvab ekslikult, et on olemas mõni selline asjaolu, mille korral tahtlik õigusvastane põhitegu puuduks, siis langeb KarS 17 järgi kaasaaitamistahtlus ära. 49 (150)
Kaitsja toob välja juba eespool kajastatud Dmitri Jeršovi ja Rainer Puhki Skype vestlusest lõigu (kd 14, lk 165), kus Rainer Puhk on Dmitri Jeršovi küsimusel, et „kas raps on Ertsis?“ vastanud, et „Valga Ertsi elevaatoris“ (suhtlus 03.05.2017 kell 9:52:34). Kohus leiab, et see viide ei kinnita mingilgi moel, et Valga elevaatoris raps reaalselt olemas oli, ega kummuta eespool analüüsitud tõendeid, mis kinnitavad üheselt, et Valga elevaatoris polnud mingit rapsi, mida oleks olnud võimalik Eestivili AS-il Agrochema Eesti OÜ-le müüa/üle anda. Vestlus saab tõendada kohtu arvamuse kohaselt vaid seda, mida Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk omavahel kokku leppisid. Kaitsja viitab ka sellele, et tehingutest, mida Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk tegid, võib nende majanduslikust sisust tulenevalt välja lugeda laenu andmise kauba tagatisel. Samuti viitab kaitsja sellele, et püüti teenida raha hinnamuutuste ja turul toimuva ennustamise ning riskide võtmisega (16.12.2016 vestlus Skypes), et asjaosalised tegelesid kauplemisega ehk tegelikult spekuleerimisega „— prooviti osta odavalt ja müüa kallimalt, seejuures lootuses, et hinnad tõusevad erinevatel põhjustel ning et neid hinnatõuse õnnestub ära arvata ehk prognoosida. Tõsi on see, et ilmselt kasutatakse äris mitmesuguseid nii nö lubatud kui ka lubamatuid skeeme kasumi teenimiseks ning mõned neist skeemidest on nö piiripealsed, kuid tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et ei Dmitri Jeršov ega Rainer Puhk pole poole sõnagagi viitanud sellele, et neil oleks olnud tegelikult soov laenu anda kauba tagatisel vms. Käesoleval juhul on tegemist kaitsja poolt välja pakutud õigusteoreetiliste seisukohaga, mida käesolevas asjas ükski tõend ei toeta. Kaitsja tõi kaitsekõnes välja asjaolu, et kannatule on väga hästi sobinud ka peale juhatuse liikme Dmitri Jeršovi väljavahetamist teha selliseid ( ostetakse odavamalt/müüakse kallimalt) tehinguid olukorras, kus kaupa reaalselt ei olnud - peamine on olnud lihtsalt marginaal. Kaitsja märgib, et „ Ehk et tegemist ei ole olnud Dmitri Jeršovi, vaid äriühingu laiemalt heaks kiidetud praktikaga. Kui seda kaupa ei olnud ostes, siis ei olnud seda ka müües. Aga antud asjas selline äritegevus ongi olnud pooltele täiesti sobiv ja seda sõltumata sellest, kes parajasti juhatuse liige on“. Kohtu jaoks siis küsimus sellest, et kas asjaolu, et nii on tegutsetud nii varem kui ka hiljem, välistab nii Dmitri Jeršovi kui ka Rainer Puhki vastutuse. Kaitsja märgib ka järgmist.“ Võibolla oleks tuvastatud asjaolude pinnalt ajakohane viide, et tagajärje omistamise teo toimepanijale võib välistada kannatanu enda ebakohane käitumine ning oma õigushüvede ohtu asetamine ehk (teadlik) eneseohustamine (RKKKo 1-20-3046 p 37 j). See enda teadlik ohtu asetamine on seni peamiselt käsitlemist leidnud isikuvastaste süütegude puhul, kuid sama kehtib minu hinnangul ka majanduskäibes. Teha riskantselt tehinguid ja ohverdades hoolsuse kasumi teenimise nimel võtab isik endale ise riskid, mille kandmises ei saa süüdistada hiljem ainult ühte tehinguosaliselt. Antud juhul mulle tundub, et just nii on juhtunud“. Kohus on seisukohal, et kaitsja poolt Rainer Puhki tegevust õigustava asjaoluna välja toodud seisukoht, et sellised edasi-tagasi müüke tavapärases äripraktikas tehakse ja need olid aktsepteeritud ka Agrochema poolt, võib olla õige, kuid kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendamist leidnud mitte vaid nö edasi-tagasi tehingud, vaid hoopis muu. Rainer Puhki saab kohtu arvamuse kohaselt pidada omastamisele kaasaaitajaks, kuivõrd ta osutas Dmitri Jeršovi poolt toime pandud tahtlikule õigusvastasele teole nii füüsilist, vaimset 50 (150)
kui ka ainelist kaasabi. Tõendatud on asjaolu, et Rainer Puhk korraldas koos Dmitri Jeršoviga Agrochema Eesti OÜ-le kuuluva vara omastamise ning näiliku tehingu aluseks oleva dokumentatsiooni koostamise, olles ise näilikus tehingus osalenud äriühingu esindajaks. Kas välistades Rainer Puhki tegutsemise, oleks olnud põhiteo lõpuleviimine võimalik? Vastus on eitav. Rainer Puhk oli teadlik, et tema ja Dmitri Jeršovi teo tagajärjel saabub Agrochema Eesti OÜ-le varaline kahju. Seega Rainer Puhki kaasaaitamistegu oli tahtlik. Tal oli vähemalt kaudne tahtlus kaasa aidata sellele, et näiliku tehinguga tekitada alus varakäsutuse tegemiseks Agrochema Eesti OÜ arvelduskontolt Eestivili AS kasuks. Kohus märgib siinjuures ka seda, et teo subjektiivse külje hindamisel ei saa loota, ega eeldada, et süüdistatavad end ise süüstaksid ütlustega selle kohta, millele oli suunatud nende tahe. Seega saab subjektiivset külge tuvastada läbi objektiivse külje elementide, täpsemalt läbi isikute konkreetsete tegevusaktide. III.II.A Süüdistuse sisu (Agrochema Eesti OÜ ning Eestivili AS vahel toimunud näiliku tehinguga seostud kauba üleandmise-vastuvõtu akti võltsimine) Lisaks eeltoodule süüdistatakise Dmitri Jeršovi ja Rainer Puhki ka selles, et nemad, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas, kuid Eesti Vabariigis, võltsisid 08.05.2017 02.05.2017 kuupäeva kandva kauba üleandmise-vastuvõtu akti, mille kohaselt Eestivili AS andis Agrochema Eesti OÜ-le üle 201,8 tonni rapsi, mis pidi asuma Valga elevaatoris aadressil Võru tn 8, Valga. Tegelikkuses rapsi aga olemas ei olnud ning rapsi üle ei antud. Sellest olid teadlikud nii Dmitri Jeršov kui ka Rainer Puhk. Rainer Puhki korraldusel koostati akti vorm, misjärel allkirjastasid Rainer Puhk ja Dmitri Jeršov digitaalselt kauba üleandmise-vastuvõtu akti. Kauba üleandmise-vastuvõtu akt oli oma olemuselt kohane õiguse omandamiseks, kuivõrd akti kohaselt läks 201,8 tonni rapsi valdus ning omand Eestivili AS-lt Agrochema Eesti OÜ-le üle. Kohtu seisukoht Kauba, so 201,8 tonni rapsi, mis asub Valga Elevaatoris, üleandmise-vastuvõtu akt, mis kannab 02.05.2017 kuupäeva, on 08.05.207 allkirjastatud Dmitri Jeršovi ja Agritrading Company AS esindaja Rainer Puhki poolt (kd 3, lk 93-94). KarS § 344 lg 1 sätestab kriminaalvastutuse dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest võltsimise eest. Käesolevas otsuses eespool analüüsitud tõendid kinnitavad üheselt, et rapsi Valga elevaatoris polnud. 02.05.2017 kuupäeva kandev 201,8 tonni rapsi üleandmise-vastuvõtu akt on kohtu arvamuse kohaselt KarS § 344 lg 1 mõistes dokument kui kirjalik akt, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama õigusliku tähtsusega asjaolusid. Tõendatud on, et Rainer Puhki korraldusel koostati akti vorm, misjärel allkirjastasid Rainer Puhk ja Dmitri Jeršov digitaalselt kauba üleandmise-vastuvõtu akti, millega viisid võltsimise lõpule. Kauba üleandmise-vastuvõtu akt oli oma olemuselt sobiv dokument õiguse omandamiseks, kuivõrd akti kohaselt läks 201,8 tonni rapsi valdus ning omand Eestivili AS-lt Agrochema Eesti OÜ-le üle. Käesoleval juhul on tegemist intellektualse võltismisega, sest akti kantud andmed on sisult valed. Subjektiivsest küljest eeldab kuritegu tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kohus on seisukohal, et tegu on toime pandud mõlema süüdistatava puhul kavatsusega, sest akti koostamise eesmärgiks oli võltsitud dokumendi abil omandada õigusi.
51 (150)
Seega tuleb Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk süüdi tunnistada KarS § 344 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. III.III Süüdistuse sisu (Vao raps) Dmitri Jeršovile ja Rainer Puhkile on esitatud süüdistus selles, et Dmitri Jeršov Rainer Puhki kaasabil pani 2017. aasta maikuus Eesti Vabariigis Tartumaal toime omastamise, millega tekitati Agrochema Eesti OÜ-le varaline kahju summas 655 526 eurot ja 40 senti. Dmitri Jeršov oli ajavahemikus 24.05.2016 kuni 29.05.2017 Agrochema Eesti OÜ(11139178) juhatuse liige. Dmitri Jeršovil oli juhatuse liikmena pädevus Agrochema Eesti OÜ-d tehingute tegemisel esindada. Dmitri Jeršovile oli usaldatud Agrochema Eesti OÜ vara ning selle käsutamise õigus. Lisaks oli Dmitri Jeršovil õigus võtta Agrochema Eesti OÜ-le kohustusi. Dmitri Jeršovi õigus ja kohustus oli juhtida ja korraldada Agrochema Eesti OÜ igapäevast majandustegevust ja teha Agrochema Eesti OÜ nimel kõiki tehinguid ja toiminguid, mis ei kuulunud üldkoosoleku või nõukogu pädevusse. 2017. aasta aprillikuus oli selgunud, et Dmitri Jeršov kutsutakse Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi. 05.05.2017 sõlmis Dmitri Jeršov Agrochema Eesti OÜ esindajana ostumüügi lepingu nr 05052017-1 Agritrading Company AS-ga (10498931, aadress Lembitu tn 1e, Tartu linn, alates 23.05.2019 Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)), mis allkirjastati digitaalselt 11.05.2017. Agritrading Company AS-i (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) esindas tehingus Agrochema Eesti OÜ-ga Rainer Puhk. Lepiti kokku, et Agrochema Eesti OÜ ostab Agtritrading Company AS-lt (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) 1376 tonni rapsi hinnaga 397 eurot tonn, millele lisandub käibemaks ehk kokku pidi Agrochema Eesti OÜ ostma Agritrading Company AS-lt (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) rapsi 655 526 euro ja 40 sendi eest. Tehingut tehes olid nii Dmitri Jeršov kui ka Rainer Puhk teadlikud, et tegelikkuses rapsi reaalselt olemas ei ole ning Agritrading Company AS (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) Agrochema Eesti OÜ-le rapsi ei müü, mistõttu oli tegemist näiliku tehinguga. 05.05.2017 väljastas Agritrading Company AS (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) Agrochema Eesti OÜ-le arve nr 170282, millelt nähtus, nagu oleks Agritrading Company AS (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) Agrochema Eesti OÜ-le müünud 1376 tonni rapsi hinnaga 397 eurot tonn, millele lisandus käibemaks ehk kokku summas 655 526 eurot ja 40 senti. 11.05.2017 Dmitri Jeršov, olles õigustatud käsutama Agrochema Eesti OÜ arvelduskontol olevaid vahendeid, teostas Agritrading Company AS (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) poolt väljastatud arve nr 170282 tasumiseks Agrochema Eesti OÜ Nordea Bank AB Eesti filiaali arvelduskontolt nr EE231700017001100222 ülekande Agritrading Company AS (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) Nordea Bank AB Eesti filiaali arvelduskontole nr EE291700017003018095 summas 655 526 eurot ja 40 senti. Seejärel, 11.05.2017, allkirjastasid digitaalselt Agritrading Company AS (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)), keda esindas Rainer Puhk ja Agrochema Eesti OÜ, keda esindas Dmitri Jeršov, 05.05.2017 kuupäeva kandva näiliku kauba üleandmise-vastuvõtu akti nr 05.05.2017-1, mille kohaselt Agritrading Company AS (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) andis Agrochema Eesti OÜ-le üle 1376 tonni rapsi, mis pidi asuma Vao keskuse kuivatis aadressil Vao küla Lääne-Virumaa. Reaalselt aga rapsi ei eksisteerinud, mis tähendab, et tegelikkuses puudus Rainer Puhkil soov Agritrading Company AS (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) esindajana raps üle anda ning Dmitri Jeršovil Agrochema Eesti OÜ esindajana soov raps vastu võtta, mistõttu kandis Dmitri Jeršov Agrochema Eesti OÜ arveldusarvelt Agritrading Company AS (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) arveldusarvele 655 526 eurot ja 40 senti ilma vastusooritust saamata. 52 (150)
2017. aasta maikuus teostas Agrocehma Eesti OÜ inventuuri, mille käigus ilmnesid probleemid seoses Agritrading Company AS-lt (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) soetatud 1376 tonni rapsiga. Probleemide ilmnemisel esitas Dmitri Jeršov 24.05.2017 näiliku 05.05.2017 kuupäeva kandva, kuid 16.05.2017 Dmitri Jeršovi ja Rainer Puhki poolt digitaalselt allkirjastatud hoiustamislepingu 05052017-1, mille kohaselt kohustus hoiustaja Agritrading Company AS (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) hoiustama alates 05.05.2017 viljalaos aadressil Vao keskuse kuivati, Vao küla, Lääne-Virumaa, Agrochema Eesti OÜ-le müüdud rapsi. Tegelikkuses rapsi aga ei eksisteerinud. Lisaks koostati ning saadeti 2017. aasta augustikuu alguses Agrochema Eesti OÜ-le näilik teravilja ostumüügileping nr DJ 44/2017 ja lepingu lisa nr 1, mille kohaselt sõlmis Agrochema Eesti OÜ, mida esindas Dmitri Jeršov, justkui 08.05.2017 tehingu Valgevenes asuva äriühinguga OOO Biotopresurs. Lepingu kohaselt müüs Agrochema Eesti OÜ eelnimetatud äriühingule 1000 tonni rapsi hinnaga 420 000 eurot. Samuti koostati näilikud kauba-saatelehed, mille kohaselt transportis Valgevenes registreeritud äriühing OOO Belgruz ajavahemikus 10.05.2017 kuni 19.05.2017 Eestist Valgevenesse äriühingule OOO Biotopresurs rapsi. Tegelikkuses transporti ei toimunud ning lisaks ei eksisteerinud väidetava tehingu tegemise hetkel ka äriühingut OOO Biotopresurs, kuna äriühingu pankrot kuulutati Valgevenes välja juba 08.12.2015 ning äriühing kustutati registrist 31.10.2016. Kirjeldatud tegevused olid vajalikud selleks, et varasemalt toime pandud ning lõpuleviidud kuritegu avastamata jääks. Dmitri Jeršovi ja Rainer Puhki tahe oli pöörata Agrochema Eesti OÜ-le kuulunud 655 526 eurot ja 40 senti Agritrading Company AS (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) kasuks. Dmitri Jeršov, tehes Agrochema Eesti OÜ esindajana pangaülekande talle usaldatud vara arvelt olukorras, kus ta teadis, et tegelikkuses Agritrading Company AS (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) vastusooritust ei tee ning ostetav raps puudub, pööras 655 526 eurot ja 40 senti ebaseaduslikult Agritrading Company AS (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) kasuks. Tegu oli ebaseaduslik, kuivõrd Dmitri Jeršovil puudus Agrochema Eesti OÜ osanike nõusolek tehinguks, mille tagajärjel tekib äriühingule kahju ning mis on tehtud ilma vastusoorituseta. Dmiti Jeršov oli teadlik, et olukorras, kus ta teeb Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikmena Agrochema Eesti OÜ vara arvelt rapsi ostuks makse, millele vastusooritust ei järgne, kuivõrd rapsi tegelikkuses ei eksisteeri, tekib äriühingule kahju. Rainer Puhki saab pidada omastamisele kaasaaitajaks, kuivõrd ta osutas Dmitri Jeršovi poolt toime pandud tahtlikule õigusvastasele teole nii füüsilist, vaimset kui ka ainelist kaasabi. Rainer Puhk korraldas koos Dmitri Jeršoviga Agrochema Eesti OÜ-le kuuluva vara omastamise ning näiliku tehingu aluseks oleva dokumentatsiooni koostamise. Lisaks oli Rainer Puhk näilikus tehingus osalenud äriühingu esindajaks. Rainer Puhki käitumine tegi põhiteo lõpuleviimise võimalikuks. Samuti aitas Rainer Puhk kaasa kuriteoplaani koostamisele, mis lõpuks ka realiseerus. Rainer Puhk oli teadlik, et tema ja Dmitri Jeršovi teo tagajärjel saabub Agrochema Eesti OÜ-le varaline kahju. Kohtu seisukoht Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk ei tunnista end neile esitatud süüdistuses süüdi. Dmitri Jeršovi sõnade kohaselt oli tal plaanis ostetud raps müüa Lätti. Süüdistatav kinnitas kohtus, et usaldas Rainer Puhki ja ei käinud kontrollimas, kas raps tegelikult oli olemas või mitte. Dmitri Jeršov avaldas kohtus, et Valgevene äriühinguga seotud dokumentidest ei tea ta midagi.
53 (150)
Rainer Puhki kohtueelse uurimise käigus antud ütluste kohaselt andis tema 2017 mais Urmet Lokile rapsi ostuks raha 295 000 eurot sularahas. Raha oli antud ettemaksuna, Urmet Lokk pidi tarnima rapsi Vao lattu, kuid lattu see raps ei jõudnud. Rainer Puhki sõnade kohaselt ta usaldas Urmet Lokki ja seetõttu tegi Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikme Dmitri Jeršoviga rapsi üleandmise akti, et raps asub Vaos ja müüs rapsi Agrochema Eesti OÜ-le, kuigi rapsi ei olnud reaalselt veel Vao laos olemas. Agrochema Eesti OÜ kandis Agritrading Company AS-le raha rapsi eest ära seetõttu, et ta usaldas süüdistatava sõnul teda. Rainer Puhk kinnitas, et tema ütles Dmitri Jeršovile, et raps on Vaos olemas. Teadis, et raps jõuab Vao lattu (kd 24, lk 57-58). Kohtus ütlusi andnud Urmet Lokk kinnitas aga, et tema ei ole Rainer Puhkilt sularahas 295 000 eurot saanud (kd 24, lk 80p). Juba etteruttavalt ütleb kohus, et kõigi kolme süüdistatava ütlused selles episoodis ei ole usaldusväärsed. Alljärgnevalt analüüsitud tõendid lükkavad süüdistatavate väited ümber. 05.05.2017. a sõlmisid Agrochema Eesti OÜ, keda esindas juhatuse liige Dmitri Jeršov, ja Agritrading Company AS, keda esindas juhatuse liige Rainer Puhk, ostu-müügi lepingu nr 05052017-12, mille kohaselt Agrochema Eesti OÜ ostis Agritrading Company AS-ilt 1 376 tonni rapsi (kd 2, lk 37-38). Ostetud rapsi müügi kohta väljastas Agritrading Company AS 05.05.2017 arve nr 170282 summas 655 526,40 eurot (kd 2, lk 39). 05.05.2017. a sõlmisid Agrochema Eesti OÜ ja Agritrading Company AS hoiustamislepingu nr 05052017-1, mille kohaselt kohustus Agritrading Company AS hoiustama alates 05.05.2017 rapsi viljalaos aadressil Vao keskuse kuivati, Vao küla, Lääne-Virumaa (kd 2, lk 40-44). Agrochema Eesti OÜ tasus 05.05.2017 arve nr 170282 alusel 11.05.2017 Agritrading Company AS-ile 655 526,40 eurot (kd 2, lk 45 ja kd 3, lk 28-71). 11.05.2017 vormistasid ja allkirjastasid Agrochema Eesti OÜ, keda esindas juhatuse liige Dmitri Jeršov ja Agritrading Company AS, keda esindas juhatuse liige Rainer Puhk, kauba, so 1 376 tonni rapsi, vastuvõtu-üleandmise akti nr 05.05.2017-1. Kauba üleandmine toimus akti kohaselt väidetavalt Vaos, Lääne-Virumaal (kd 2, lk 46-48).
viseeritud, S. käest küsis, kas kõik dokumendid on korras, et ostu-müügileping ja kaup vastu võetud. Küsis ka Jeršovi käest, et kas ostja on olemas, sest rapsi kogus oli suur. Jeršov oli öelnud, et kaup on väga hea hinnaga ja temal on ostja olemas. Seisis kõrval kuni tunnistaja pani maksekorralduse üles panka. Tunnistaja ütles, et Dmitri Jeršov natuke kiirustas, sest pidi Leetu emaettevõttesse minema (kd 19, lk 157). Vao laos töötanud M. N. avaldas kohtus, et Vao laos pole rapsi hoiustatud (kd 24, lk 25p). Vao hoidla oli M. N. alaliseks töökohaks, mida tema sõnul kasutati töökojana, kus ta remontis autosid. R. D. kinnitas, et käis 2017 mais Vao keskuse laoplatsil, et tuvastada, kas seal on 1400 tonni rapsi. Ta rääkis laos töötava inimesega, kelleks osutus M. N., ja kes ütles R. D., et pool aastat pole laos rapsi olnud ning, et ladu kuulub Rainer Puhki ühele ettevõttele. R. D. sõnade kohaselt olid ühe angaari väravad natuke avatud, oli võimalik näha lattu sisse ja veenduda, et ladu oli tühi. Samuti järeldab ta M. N. ütlustest, et Vaos polnud ka muid sobivaid ladusid, kus oleks võinud rapsi hoida (kd 19, lk 124-125). Süüdistuse positsioon on see, et tegelikkuses nimetatud tehingut ei toimunud ning tehing vormistati üksnes selleks, et tekitada alus varakäsutuse tegemiseks Agrochema Eesti OÜ arvelduskontolt. Eespool analüüsitud tõendid kinnitavad, et Dmitri Jeršov kutsuti Leedu juhtkonna poolt Agrochema Eesti OÜ-s tekkinud probleemide tõttu Leetu 10.05.2017, kuid Dmitri Jeršov läks 12.05.2017. Samas on 11.05.2017 Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk allkirjastanud eelkirjeldatud 1376 tonni rapsi vastuvõtu-üleandmise akti nr 05.05.2017-1. Pärast seda, kui Dmitri Jeršov Leedust tagasi tuli, allkirjastati 16.05.2017 hoiustamisleping. Tunnistaja D. Z. ütluste kohaselt esitas rapsitehinguga seotud dokumente Agrochema Eesti OÜle, sh ka hoiustamislepingu, Dmitri Jeršov (kd 19, lk126p). Rapsitehinguga koostatud dokumentidel olevad kuupäevad ei langenud kokku allkirjastamise kuupäevadega. Lepingu kohaselt pidi Agritrading Company AS Agrochema Eesti OÜ-le andma rapsi koheselt. Asjaolu, et rapsi, mille Agrochema Eesti OÜ Agritrading Company AS-lt ostis, tegelikkuses ei eksisteerinud, tõendab ka Agrochema Eesti OÜ poolt Agritrading Company AS-le saadetud pöördumine 2017. aasta juunikuu alguses (kd 2, lk 49-52). Agrochema Eesti OÜ soovis lõpetada rapsi hoiustamise lepingu ja alustada rapsi väljaveoga, kuid Agritrading Company ASst päringule ei vastatud ning rapsile juurdepääsu ei võimaldatud. Rapsi puudumist tõendab ka 10.01.2019 koostatud vaatlusprotokoll (kd 3, lk 120-125), mille kohaselt Agritrading Company laos seisuga 31.05.2017 rapsi polnud. Laoarvestusest nähtub, et kogu laoarvestuses kajastatav raps, mis on lattu sisse tulnud, on ka laost välja läinud. Kohtueelses menetluses on koostatud Agritrading Company AS kontode vaatlus (kd 13, lk 191192).Vaatlusprotokollis kajastatud andmetest ilmneb, et Agritrading Company AS-l polnud piisavalt vahendeid, et osta üle 600 000 euro väärt olevat rapsi ning müüa see 2017. aasta maikuus Agrochema Eesti OÜ-le. Kõik vaatluses kajastatud sissetulekud ja väljaminekud on seotud konkreetsete tehingutega ning ükski väljaminek pole seotud rapsi ostuga, mis müüdi justkui Agrochema Eesti OÜ-le. Seega on ilmne, et Agritrading Company AS-l puudusid rahalised vahendid rapsi ostuks.
55 (150)
Kohtule on tõendina esitatud 30.01.2018 koostatud läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga (kd 3, lk 74-82). Protokollist nähtub Vao külas, Lääne-Virumaal asuva Vao lao ehk Vao keskuse kuivati (kd 3, lk 72-72), milles väidetavalt Agrochema Eesti OÜ-le müüdud rapsi hoiustati, seisukord 2018. aasta jaanuarikuus. Piltidelt nähtuva kohaselt pole usutav, et seal oleks hoiustatud rapsi, mis omakorda kinnitab tunnistaja M. N. ütlusi. Kohtus kõlas kaitseversioon, et raps võis tulla ka hiljem. Kohtueelses menetluses süüdistatavad sellest rääkinud ei ole. Selline seisukoht on samas ka otseses vastuolus varem räägituga, sest varasem versioon oli see, et raps oli reaalselt olemas. Tunnistaja R. D. ütluste kohaselt kinnitas Rainer Puhk talle, et on rapsi Agorchema Eesti OÜle üle andnud. Dmitri Jeršovi esmane versioon, mida ta rääkis R. D. oli see, et raps on laos olemas, kuid hiljem hakkas ta väitma, et Rainer Puhk vedas rapsi ära (kd 19, lk 124-125). Tunnistaja G. C. ütluste kohaselt kinnitas Rainer Puhk talle, et raps on Vao laos olemas, väites lausa, et on 100 kuni 110% selles veendunud (kd 19, lk128p). Dmitri Jeršovi versioon kohtus on hoopis erinev varem räägitust - raps pidi liikuma Lätti. Kohtule pole esitatud ühtki tõendid, mis seda väidet kinnitaks, mis annab aluse seisukohaks, et tegemisi on paljasõnalise ennast õigustava väitega, et vabaneda vastutusest. Kohus on ka selles kuriteoepisoodis seisukohal, et nii Dmitri Jeršovi kui ka Rainer Puhki ütlused ei ole usaldusväärsed, nende seisukohad/versioonid on muutunud ajas ja on oma olemusle üksteist välistavad. Ütlused on vastuolus teiste asjas kogutud ja uuritud tõenditega. Kohus on tõendeid uurides jõudnud järeldusele, et rapsi, mida Agritrading Company AS Agrochema Eesti OÜ-le justkui müüs, tegelikkuses olemas ei olnud ja Agrochema Eesti OÜ ning Agritrading Company AS vaheline tehing oli näiline ning tehtud selleks, et Dmitri Jeršovil tekiks alus Agrochema Eesti OÜ-le kuulunud rahalistest vahenditest varakäsutuse tegemiseks. Kohtule on käesoleva episoodi osas esitatud tõendina 14.03.2019 koostatud vaatlusprotokoll (kd 2, lk144-212). Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige D. Z. on kohtueelses menetluses läbiviidud ülekuulamise käigus andnud üle Valgevenest Agrochema Eesti OÜ-le saadetud ümbriku, koos selles olnud dokumentidega (kd 2, lk145-146). D. Z. avaldas ülekuulamisel, et sai need dokumendid pearaamatupidaja käest pärast seda, kui need olid Agrochema Eesti OÜsse jõudnud (kd 19, lk 126p). Agrochema Eesti OÜ-le Valgevenest paki saamist kinnitas ka tunnistaja N. U. (kd 19, lk 57p). Dokumendid on postitatud Valgevensest 01.08.2017 (foto 2, kd 2, lk 146) ja on saadetud Agrochema Eesti OÜ-sse, aadressile Turu 7a, Jõgeva. Ümbrikus oli leping ja lepingu lisa (kd 2, lk 163-168). Lepingu teksti kohaselt sõlmis Agrochema Eesti OÜ, keda esindas Dmitri Jeršov, 08.05.2017 teravilja ostu-müügilepingu nr DJ 44/2017 Valgevene äriühinguga OOO Biotopresurs. Lepingu kohaselt müüs Agrochema Eesti OÜ Valgevenes asuvale äriühingule 1000 tonni rapsi hinnaga 420 eurot tonn, kokku summas 420 000 eurot (käibemaks 0%). Lepingu lisa nr 1 kohaselt pidi raps asuma Vao laos. Ümbrikus oli ka Vitebski oblasti täitevkomitee poolt väljastatud äriühingu registreerimise tunnistus, mille järgi registreeriti OOO Biotopresurs 30. 11.2005 (kd 2, lk169-170) ja 40 rahvusvahelise kaubaveo saatelehte (kd 2, lk172-212). Saatelehtedel olev informatsioon viitab sellele, et rapsivedu pidi justkui toimuma Väike-Maarja vallas asuvast Vao laost Valgevenesse, vedajaks on märgitud äriühing nimega OOO Belgruz. Saatelehtedel on välja toodud ka autode numbrid, kes justkui rapsi vedasid. Samas on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et nimetatud äriühing kustutati registrist 31.10.2016 (kd 2, lk 81-99). Eeltoodust tulenevalt polnud Dmitri Jeršovil võimalik teha 56 (150)
08.05.2017 tehinguid registrist kustutatud Valgevene äriühinguga. Samuti kinnitab kohtule esitatud e-kirja väljatrükk (kd 2, lk 141-143), et väidetav kauba vedaja OOO Belgruz ei ole rapsi Valgevenesse vedanud. Eespool kajastatud seisukohta tehingu mittetoimumise kohta tõendab ka väljatrükk Põllumajandusameti kodulehelt ning Põllumajandusametile koostatud nõudekiri ja selle vastus ( kd 3, lk 1-4). Selgub, et rapsi väljaveoks Eestist Valgevenesse peab saatjale olema väljastatud fütosanitaarsertifikaat või re-ekspordi fütosanitaarsertifikaat. Agrochema Eesti OÜ ei ole Põllumajandusametilt sertifikaati taotlenud ja talle pole ka ühtegi sertifikaati väljastatud. Süüdistuse kohaselt on nimetatud dokumentide koostamise ja kannatanule saatmise eesmärgiks olnud toimepandud kuriteo varjamine. Analüüsitud tõendid näitavad, et tegelikkuses pole Valgevene äriühinguga tehingut toimunud, mistõttu on nii Agrochema Eesti OÜ ja OOO Biotopresursi vaheline müügileping kui ka saatelehed sisult valed ehk võltsitud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saagi rääkida tehingust, ei tegelikust ega näilikust, sest ilmselt on tegemist vaid Dmitri Jeršovi poolt vormistatud dokumentidega, kus tehingu teine pool üldse puudus. Ostu-müügileping ei saa aga olla ühepoolne tehing. Kohus on seisukohal, et Dmitri Jeršov on ka selle episoodi puhul täitnud omastamise objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Dmitri Jeršov tegi Agrochema Eesti OÜ esindajana pangaülekande talle usaldatud vara arvelt, kuid oli teadlik, et tegelikkuses Agritrading Company AS vastusooritust ei tee ja ostetavat rapsi pole. Seega pööras ta 655 526 eurot ja 40 senti ebaseaduslikult Agritrading Company AS kasuks. Dmitri Jeršovil puudus Agrochema Eesti OÜ osanike nõusolek tehinguks, mille tagajärjel tekib äriühingule kahju ning mis on tehtud ilma vastusoorituseta. Dmiti Jeršov oli teadlik, et eespool kirjeldatud tegutsemisega põhjustab ta äriühingule kahju. Tegevuse kavatsetust toetab ka dokumentide võltsimine, mille abil sooviti näidata tehingut Agrochema Eesti OÜ ja Valgevenes asuva äriühingu vahel. Hinnates tõendeid, mis puudutavad väidetavat tehingut Valgevene äriühinguga, saab järeldada, et Dmitri Jeršovil oli plaan luua skeem, kus tema on Valgevene äriühinguga tehingu teinud, kuid viimane on jätnud kauba eest tasumata. Dmitri Jeršov kasutas sarnast skeemi ka mahe kanepiseemne puhul. Seega on tegemist Dmitri Jeršovile omase „käekirjaga“. Dmitri Jeršovi tegevus viitab otseselt teo toimepanemisele kavatsetusega. Järgnevalt peab kohus tuvastama, milline oli Rainer Puhki roll käesoleva süüdistuse vaates. Kas Rainer Puhkile saab ette heita seda, et ta aitas kaasa Dmitri Jeršovile kui Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikmele usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramisele? Kohtueelses uurimises toimus Rainer Puhki juures läbiotsimine 30.01.2018 (kd 11, lk 83-89). Vastava protokolli kohaselt leiti muu hulgas poolik paberileht, mida on 30.04.2019 koostatud protokollis vaadeldud (kd 11, lk 90-94). Paberilehel kajastatu näeb välja nagu juhis dokumentide vormistamiseks ja saatmiseks Valgevenesse. Kaudselt kinnitab paberileht vähemalt seda, et Rainer Puhk oli teadlik dokumentide koostamisest ning nende kasutamise korraldamisest reaalselt mitte toimunud tehingu varjamiseks. Asjaolu, et Rainer Puhk oli teadlik Agrochema Eesti OÜ ja OOO Biotopresursi nimel vormistatud lepingu dokumentidest ja need olid tema valduses, kinnitas kohtus ka tunnistaja G. C. (kd 19, lk 129). Tunnisataja nägi äriühingu OOO Biotopresursiga seotud dokumente Rainer Puhki kontoris, aadressil Lembitu tn 1e ajal, mil ta käis uurimas, millal Rainer Puhk tasub ära rapsiga seotud võlgnevuse. Tunnistaja selgitas ka seda, et Dmitri Jeršov avaldas talle, et need dokumendid, mis olid Raineri laual, need ei vasta Agrochema Eesti OÜ pitsatile. 57 (150)
Kohtule on selle episoodiga seonduvalt esitatud tõendina veel Rainer Puhki kabinetis tema enda poolt tehtud salvestis, mille ta saatis enese e-postile 05.07.2017 (kd 11, lk 157). Salvestis on stenografeeritud 22.05.2019 koostatud vaatlusprotokollis (kd 15, lk 97-102). Salvestisel olevast Rainer Puhki, Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki vahelisest vestlusest saab järeldada, et Agritrading Company AS ja Agrochema Eesti OÜ vahel pole rapsitehingut toimunud. Salvestis pärineb ajast, mil Dmitri Jeršov oli juba Agrochema Eesti OÜ-s juhatuse liikme kohalt tekkinud probleemide tõttu tagasi kutsutud. Salvestis kajastab seda, kuidas Rainer Puhk organiseerib koos Dmitri Jeršovi ja Urmet Lokiga Agrochema Eesti OÜ ja OOO Biotopresursi vahelise näiliku müügilepingu ning rahvusvahelise kaubaveo saatelehtede ehk CMR-de koostamist ja saatmist Valgevenest Eestisse. Kohus on seisukohal, et Rainer Puhki tegevust saab pidada omastamisele kaasaaitamiseks. Kohtu arvamuse kohaselt kõnelevad uuritud tõendid seda keelt, et Rainer Puhk oli algusest peale kursis sellega, et on vaja luua skeem näitamaks rapsi olemasolu. Osaledes ise tehingu vormistamise protsessis, oli ta teadlik sellest, et Agrochema Eesti OÜ ning Agritrading Company AS vaheline tehing oli näiline ning tehtud selleks, et Dmitri Jeršovil tekiks alus Agrochema Eesti OÜ-le kuulunud rahalistest vahenditest varakäsutuse tegemiseks. Seega on õige süüdistuse väide, et Rainer Puhk osutas Dmitri Jeršovi poolt toime pandud tahtlikule õigusvastasele teole nii füüsilist, vaimset kui ka ainelist kaasabi. Ilma Rainer Puhki osaluseta poleks saanud võimalikuks ka kogus skeemi realiseerimine. Rainer Puhk oli teadlik, et tema ja Dmitri Jeršovi teo tagajärjel saabub Agrochema Eesti OÜ-le varaline kahju. Kuna Agrochema Eesti OÜ vara, mis omastati, oli usaldatud üksnes Dmitri Jeršovile saab täideviijaks olla üksnes Dmitri Jeršov ja Rainer Puhki tegevus tuleb kvalifitseerida kaasaaitamisteona. Mõlema süüdistatava puhul on tegemist kavatsetusega, sest eesmärgiks oli seatud Agrochema Eesti OÜst vara väljaviimine ning Rainer Puhk mõistis nii Dmitri Jeršovi tegutsemise sisu ja selle tagajärgi ning sama eesmärk oli ka tema enda tegudel. III.III.A Süüdistuse sisu (OOO Biotopresursiga seotud dokumentide võltsimine) Urmet Lokki, Dmitri Jeršovi ja Rainer Puhki süüdistatakse Vao rapsi omastamise episoodiga puutumuses veel selles, et nemad võltsisid grupiviisiliselt Rainer Puhki kaasabil kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas, kuid Eesti Vabariigis ning kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikus 2017. aasta juunikuu lõpp kuni 2017. aasta augustikuu algus, mil võltsitud dokumendid Agrochema Eesti OÜ-le saadeti, teravilja ostu-müügilepingu nr DJ 44/2017 koos lisaga ning nelikümmend rahvusvahelise kaubaveo saatelehte. Ostumüügilepingu nr DJ 44/2017 ning selle lisa kohaselt sõlmis Agrochema Eesti OÜ, mida esindas Dmitri Jeršov, justkui 08.05.2017 tehingu Valgevenes asuva äriühinguga OOO Biotopresurs. Lepingu kohaselt müüs Agrochema Eesti OÜ eelnimetatud äriühingule 1000 tonni rapsi hinnaga 420 000 eurot. Tegelikkuses tehingut ei toimunud ning sellest olid teadlikud nii Urmet Lokk, Dmitri Jeršov kui ka Rainer Puhk. Lisaks ei eksisteerinud väidetava tehingu tegemise hetkel ka äriühingut OOO Biotopresurs, kuna äriühingu pankrot kuulutati Valgevenes välja juba 08.12.2015 ning äriühing kustutati registrist 31.10.2016. Urmet Lokk ja Dmitri Jeršov koostasid ise või korraldasid lepinguteksti koostamise, misjärel allkirjastas Dmitri Jeršov lepingu. Lisaks löödi lepingule Agrochema Eesti OÜ tempel. Ostumüügileping nr DJ 44/2017 koos lisaga nr 1 oli kohane õiguste omandamiseks, kuivõrd lepingu kohaselt omandas äriühing OOO Biotopresurs omandiõiguse 1000 tonnile rapsile. Agrochema Eesti OÜ-l tekkis aga õigus saada 1000 tonni rapsi eest tasu 420 000 eurot. Samuti koostasid Urmet Lokk ja Dmitri Jeršov ise või korraldasid neljakümne rahvusvahelise kaubaveo saatelehe koostamise, mille kohaselt transportis Valgevenes registreeritud äriühing OOO Belgruz 58 (150)
ajavahemikus 10.05.2017 kuni 19.05.2017 Eestist Valgevenesse äriühingule OOO Biotopresurs 1000 tonni rapsi. Saatelehtedele kanti allkirjad ning venekeelsed templid. Tegelikkuses transporti ei toimunud ning sellest olid teadlikud nii Urmet Lokk, Dmitri Jeršov kui ka Rainer Puhk. Rahvusvahelised kaubaveo saatelehed olid oma olemuselt kohased kohustustest vabanemiseks, kuivõrd nende alusel kinnitas justkui vedaja, et on oma kohustuse – vedada Eestist Valgevenesse rapsi – nõuetekohaselt täitnud. Rainer Puhki kaasaaitamistegu seisnes selles, et ta osutas Urmet Lokile ja Dmitri Jeršovile vaimset kaasabi. Rainer Puhk osales dokumentide võltsimist puudutava süüteoplaani koostamises, andis nõuandeid, kuidas süütegu toime panna ning tugevdas Urmet Loki ja Dmitri Jeršovi teotahet dokumente võltsida. Kohtu seisukoht Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige D. Z. on kohtueelse uurimise käigus üle andnud Valgevenest Agrochema Eesti OÜ-le saadetud ümbriku, koos selles olnud dokumentidega (kd 2, lk145-146). Dokumendid on postitatud Valgevensest 01.08.2017 (foto 2, kd 2, lk 146) ja on saadetud Agrochema Eesti OÜ-sse, aadressile Turu 7a, Jõgeva. Ümbrikus oli leping ja lepingu lisa (kd 2, lk 163-168). Lepingu teksti kohaselt sõlmis Agrochema Eesti OÜ, keda esindas Dmitri Jeršov, 08.05.2017 teravilja ostu-müügilepingu nr DJ 44/2017 Valgevene äriühinguga OOO Biotopresurs. Lepingu kohaselt müüs Agrochema Eesti OÜ Valgevenes asuvale äriühingule 1000 tonni rapsi hinnaga 420 eurot tonn, kokku summas 420 000 eurot (käibemaks 0%). Lepingu lisa nr 1 kohaselt pidi raps asuma Vao laos. Ümbrikus oli ka Vitebski oblasti täitevkomitee poolt väljastatud äriühingu registreerimise tunnistus, mille järgi registreeriti OOO Biotopresurs 30. 11.2005 (kd 2, lk169-170) ja 40 rahvusvahelise kaubaveo saatelehte (kd 2, lk172-212). Saatelehetedel olev informatsioon viitab sellele, et rapsivedu pidi justkui toimuma Väike-Maarja vallas asuvast Vao laost Valgevenesse, vedajaks on märgitud äriühing nimega OOO Belgruz. Saatelehtedel on välja toodud ka autode numbrid, kes justkui rapsi vedasid. Samas on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et nimetatud äriühing kustutati registrist 31.10.2016 (kd 2, lk 81-99). Eeltoodust tulenevalt polnud Dmitri Jeršovil võimalik teha 08.05.2017 tehinguid registrist kustutatud Valgevene äriühinguga. Samuti kinnitab kohtule esitatud e-kirja väljatrükk (kd 2, lk 141-143), et väidetav kauba vedaja OOO Belgruz ei ole rapsi Valgevenesse vedanud. Eespool kajastatud seisukohta tehingu mittetoimumise kohta tõendab ka väljatrükk Põllumajandusameti kodulehelt ning Põllumajandusametile koostatud nõudekiri ja selle vastus ( kd 3, lk 1-4). Selgub, et rapsi väljaveoks Eestist Valgevenesse peab saatjale olema väljastatud fütosanitaarsertifikaat või re-ekspordi fütosanitaarsertifikaat. Agrochema Eesti OÜ ei ole Põllumajandusametilt sertifikaati taotlenud ja talle pole ka ühtegi sertifikaati väljastatud. Urmet Loki seost dokumentide võltsimisega tõendab 20.06.2019 koostatud vaatlusprotokoll (kd 11, lk 167-169), kus on vaadeldud on Urmet Loki valdusest läbiotsimisel (kd 11, lk 158-166) saadud mälukaarti, millelt leiti Agrochema Eesti OÜ ja OOO Biotopresursi vahelise lepinguna vormistatud dokumendi poolik koopia, millel on küll Dmitri Jeršovi allkiri, kuid puudub OOO Biotopresursi esindaja allkiri. Kohtueelses uurimises on uuritud Urmet Loki valdusest saadud sülearvutis olnud e-kirju (kd 13, lk 1- 43), ja leiab tõendamist, et 20.06.2017 saatis Urmet Lokk S. H. e-posti aadressile 40 CMR-i ehk rahvusvahelise kaubaveo saatelehte, mis sarnanevad täpselt Valgevenest Agrochema Eesti OÜ-sse ümbrikus saadetutega.
59 (150)
Kriminaalasjas on tuvastatud, et reaalset tehingut Agrochema Eesti OÜ ja Valgevene äriühingu OOO Biotopresurs ei toimunud. Millisel põhjusel on aga Urmet Loki valduses olnud Agrochema Eesti OÜ ja OOO Biotopresursi vahelise lepinguna vormistatud dokumendi poolik koopia, millel on Dmitri Jeršovi allkiri ja 40 CMR-i? Ainsaks eluliselt usutavaks vastuseks on see, et Urmet Lokk võttis osa dokumentide võltsimisest ja tegi seda koos Dmitri Jeršoviga. Süüdistuse kohaselt seisnes Rainer Puhki kaasaaitamistegu selles, et ta osutas Urmet Lokile ja Dmitri Jeršovile vaimset kaasabi osaledes dokumentide võltsimist puudutava süüteoplaani koostamises, andis nõuandeid, kuidas süütegu toime panna ning tugevdas Urmet Loki ja Dmitri Jeršovi teotahet dokumente võltsida. Kohtule on selle episoodiga seonduvalt esitatud tõendina Rainer Puhki kabinetis tema enda poolt tehtud salvestis, mille ta saatis enese e-postile 05.07.2017 (kd 11, lk 157). Salvestis on stenografeeritud 22.05.2019 koostatud vaatlusprotokollis (kd 15, lk 97-102). Salvestisel olevast Rainer Puhki, Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki vahelisest vestlusest saab järeldada, et Agritrading Company AS ja Agrochema Eesti OÜ vahel pole rapsitehingut toimunud. Salvestis pärineb ajast, mil Dmitri Jeršov oli juba Agrochema Eesti OÜ-s juhatuse liikme kohalt tekkinud probleemide tõttu tagasi kutsutud. Salvestis kajastab seda, kuidas Rainer Puhk organiseerib koos Dmitri Jeršovi ja Urmet Lokiga Agrochema Eesti OÜ ja OOO Biotopresursi vahelise näiliku müügilepingu ning rahvusvahelise kaubaveo saatelehtede ehk CMR-de koostamist ja saatmist Valgevenest Eestisse. Nii eespool taas välja toodud tüendid kui ka Rainer Puhki tegevust kajastavad muud eespool analüüsitud tõendi annavad aluse seisukohak, et ta osutas vaimset kaasabi dokumentide võltsimist puudutava süüteoplaani koostamises, andis nõuandeid, kuidas süütegu toime panna, mistõttu on alus tema süüdimõistmiseks võltsimises. Süüdistatavate poolt toimepandud teo subjektiivset külge iseloomustab kavatsetus just sellise tegevuse läbi jõuda eesmärgini – varjate eelnevaid kuritegusid.
III.III.B Süüdistuse sisu (OOO Biotopresursiga seotud võltsitud dokumentide kasutamine) Lisaks eeltoodule süüdistatakse Urmet Lokki, Dmitri Jeršovi ja Rainer Puhki veel selles, et nemad, olles teadlikud, et teravilja ostu-müügileping nr DJ 44/2017 koos lisaga ning sellega seonduvad nelikümmend rahvusvahelise kaubaveo saatelehte on võltsitud, kasutasid teadvalt võltsitud dokumente seeläbi, et organiseerisid kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas, kuid Eesti Vabariigis ning kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikus 2017. aasta juunikuu lõpp kuni 2017. aasta augustikuu algus, nimetatud ostumüügilepingu ja rahvusvahelise kaubaveo saatelehtede saatmise läbi Valgevene Eesti Vabariiki Agrochema Eesti OÜ-le. Urmet Loki, Dmitri Jeršovi ja Rainer Puhki eesmärgiks oli vabastada Agritrading Company AS (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) ning ka Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk kohustusest hüvitada Agrochema Eesti OÜ-le kahju, mis tekkis seoses sellega, et Agrochema Eesti OÜ tasus Agritrading Company AS-le (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) 1376 tonni rapsi eest, mida Agritrading Company AS (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) Rainer Puhki juhtimisel ning Dmitri Jeršovi teadmisel Agrochema Eesti OÜ-le üle ei andnud. Kohtu seisukoht 60 (150)
Kohus leiab, et käesolevas otsuses eelnevalt analüüsitud tõendid kinnitavad, et selleks, et vabastada Agritrading Company AS (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) ning ka Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk kohustusest hüvitada Agrochema Eesti OÜ-le kahju, mis tekkis seoses sellega, et Agrochema Eesti OÜ tasus Agritrading Company AS-le (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) 1376 tonni rapsi eest, mida Agritrading Company AS (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) Rainer Puhki juhtimisel ning Dmitri Jeršovi teadmisel Agrochema Eesti OÜ-le üle ei andnud, kasutasid Urmet Lokk, Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk kavatsetult nii võltsitud teravilja ostu-müügilepingut nr DJ 44/2017 koos lisaga kui ka sellega seonduvaid 40 rahvusvahelise kaubaveo saatelehte ja panid seeläbi toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III.III.C Süüdistuse sisu (Agrochema Eesti OÜ ning Agritrading Company (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) vahel toimunud näiliku tehinguga seotud dokumentide võltsimine) Dmitri Jeršovi ja Rainer Puhki süüdistatakse ka selles, et nemad, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas, kuid Eesti Vabariigis, võltsisid 11.05.2017 05.05.2017 kuupäeva kandva ostu-müügi lepingu nr 05052017-1 ning kauba vastuvõtuüleandmise akti ja 16.05.2017 hoiustamislepingu 05052017-1. Lepingu kohaselt ostis Agrochema Eesti OÜ Agritrading Company AS-lt (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) 1376 tonni rapsi hinnaga 397 eurot tonn, millele lisandub käibemaks ehk kokku ostis Agrochema Eesti OÜ lepingu kohaselt Agritrading Company AS-lt (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) rapsi 655 526 euro ja 40 sendi eest. Tehingut tehes olid nii Dmitri Jeršov kui ka Rainer Puhk teadlikud, et tegelikkuses rapsi reaalselt olemas ei ole ning Agritrading Company AS (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) Agrochema Eesti OÜ-le rapsi ei müü. Rainer Puhki korraldusel koostati lepingutekst, misjärel allkirjastasid Rainer Puhk ja Dmitri Jeršov lepingu digitaalselt. Lisaks koostati Rainer Puhki korraldusel 05.05.2017 kuupäeva kandev kauba vastuvõtuüleandmise akt, mille kohaselt Agritrading Company AS (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) andis Agrochema Eesti OÜ-le üle 1376 tonni rapsi, mis pidi asuma Vao keskuse kuivatis, aadressil Vao küla Lääne-Virumaa. Reaalselt aga rapsi ei eksisteerinud, mis tähendab, et tegelikkuses puudus Rainer Puhkil soov Agritrading Company AS (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) esindajana raps üle anda ning Dmitri Jeršovil Agrochema Eesti OÜ esindajana soov raps vastu võtta. Rainer Puhk ja Dmitri Jeršov allkirjastasid akti digitaalselt 11.05.2017. 05.05.2017 kuupäeva kandva hoiustamislepingu 05052017-1 teksti koostas Rainer Puhki ja Dmitri Jeršovi korraldusel R. N. Lepingu kohaselt kohustus hoiustaja Agritrading Company AS (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) hoiustama alates 05.05.2017 viljalaos aadressil Vao keskuse kuivati, Vao küla, Lääne-Virumaa, Agrochema Eesti OÜ-le müüdud rapsi. Rainer Puhk ja Dmitri Jeršov allkirjastasid lepingu digitaalselt 16.05.2017. Tegelikkuses rapsi aga ei eksisteerinud, hoiustamist ei toimunud ning sellest olid teadlikud nii Rainer Puhk kui ka Dmitri Jeršov Agritrading Company AS ja Agrochema Eesti OÜ vahelise lepingu koostamine ning allkirjastamine ja sisult vale kauba vastuvõtu-üleandmise akti koostamine ja allkirjastamine nähtub kohtule esitatud Rainer Puhki ja Dmitri Jeršovi vahelisest kirjavahetusest. Kirjavahetus kajastab 16.05.2017 Dmitri Jeršovi poolt sisult ebaõige hoiustamislepingu saatmist Agrochema Eesti OÜ-le (kd 11, lk 56-61). Hoiustamislepingu koostamine ja allkirjastamine nähtub Dmitri Jeršovi ja R. N. vahelisest Skype’i vestlusest ning Rainer Puhki valduses olnud sülearvutist 61 (150)
leitud e-kirjast (kd 14, lk 118-119; kd 11, lk 148-152). Rainer Puhki sülearvutis olnud ekirjadest ilmneb, et vastuvõtu-üleandmise akti koostamist korraldab Rainer Puhk (kd 11, lk 124-130). Rainer Puhk annab korralduse ka arve väljasaatmiseks. 05.05.2017 kuupäeva kandev ostu-müügi leping oli oma olemuselt kohane õiguste omandamiseks, kuivõrd lepingu järgi omandas Agrochema Eesti OÜ omandiõiguse 1376 tonnile rapsile. Agritrading Company AS-l (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) tekkis aga õigus saada rapsi eest tasu. Kauba vastuvõtu-üleandmise akt oli oma olemuselt kohane õiguse omandamiseks, kuivõrd akti kohaselt läks 1376 tonni rapsi valdus ning omand Agrochema Eesti OÜ-le üle. 05.05.2017 kuupäeva kandev hoiustamisleping 05052017-1 oli samuti kohane õiguste omandamiseks, kuna andis Agrochema Eesti OÜ-le õiguse nõuda rapsi hoiustamist viljalaos ning Agritrading Company AS-l (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) tekkis õigus nõuda hoiustamise eest tasu. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk võltsisid 05.05.2017 kuupäeva kandva ostu-müügi lepingu nr 05052017-1 ning kauba vastuvõtu üleandmise akti ja 16.05.2017 hoiustamislepingu 0505201. Viidatud tehingut tehes olid nii Dmitri Jeršov kui ka Rainer Puhk teadlikud, et tegelikkuses rapsi reaalselt olemas ei ole ning Agritrading Company AS Agrochema Eesti OÜ-le rapsi ei müü, mistõttu on tegemist sisult valede dokumentidega. Samuti selgus, et Rainer Puhki korraldusel koostati lepingutekst, misjärel allkirjastasid Rainer Puhk ja Dmitri Jeršov lepingu digitaalselt, viies seeläbi võltsimise lõpule. Tõendamist on leidnud ka asjaolu, et Rainer Puhki korraldusel koostati 05.05.2017 kuupäeva kandev kauba vastuvõtu üleandmise akt, mille kohaselt Agritrading Company AS andis Agrochema Eesti OÜ-le üle 1376 tonni rapsi, mis pidi asuma Vao keskuse kuivatis, aadressil Vao küla Lääne-Virumaa. Kuivõrd reaalselt aga rapsi ei eksisteerinud, puudus Rainer Puhkil soov tegelikkuses Agritrading Company AS esindajana raps üle anda ning Dmitri Jeršovil Agrochema Eesti OÜ esindajana soov raps vastu võtta, mistõttu on tegemist sisult vale dokumendiga. Rainer Puhk ja Dmitri Jeršov allkirjastasid akti digitaalselt 11.05.2017, viies seeläbi võltsimise lõpule. 05.05.2017 kuupäeva kandva hoiustamislepingu 05052017-1 teksti koostas Rainer Puhki ja Dmitri Jeršovi korraldusel R. N.. Lepingu kohaselt kohustus hoiustaja Agritrading Company AS hoiustama alates 05.05.2017 viljalaos aadressil Vao keskuse kuivati, Vao küla, LääneVirumaa, Agrochema Eesti OÜ-le müüdud rapsi. Tegelikkuses rapsi aga ei eksisteerinud, hoiustamist ei toimunud ning sellest olid teadlikud nii Rainer Puhk kui ka Dmitri Jeršov, mistõttu on tegemist sisult vale dokumendiga. Rainer Puhk ja Dmitri Jeršov allkirjastasid lepingu digitaalselt 16.05.2017, viies seeläbi võltsimise lõpule. 05.05.2017 kuupäeva kandev ostu-müügi leping on vaadeldav dokumendina, sest oli sobilik õiguste omandamiseks, sest lepingu järgi omandas Agrochema Eesti OÜ omandiõiguse 1376 tonnile rapsile. Agritrading Company AS-l tekkis aga õigus saada rapsi eest tasu. Kauba vastuvõtu-üleandmise akt oli oma olemuselt kohane õiguse omandamiseks, kuivõrd akti kohaselt läks 1376 tonni rapsi valdus ning omand Agrochema Eesti OÜ-le üle. 05.05.2017 kuupäeva kandev hoiustamisleping 05052017-1 oli samuti kohane õiguste omandamiseks, kuna andis Agrochema Eesti OÜ-le õiguse nõuda rapsi hoiustamist viljalaos ning Agritrading Company AS-l tekkis õigus nõuda hoiustamise eest tasu. 62 (150)
Analüüsitud tõendid viitavad sellele, et teod on toime pandud kavatsetusega. Kohus leiab, et Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk tuleb esitatud süüdistuses süüdi tunnistada. III.III.D Süüdistuse sisu (Agrochema Eesti OÜ ning Agritrading Company (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) vahel toimunud näiliku tehinguga seotud võltsitud hoiustamislepingu kasutamine) Dmitri Jeršovi süüdistatakse selles, et tema, olles teadlik, et hoiustamisleping 05052017-1 on võltsitud, kasutas teadvalt võltsitud dokumenti seeläbi, et esitas dokumendi 16.05.2017 Eesti Vabariigis e-kirja teel Agrochema Eesti OÜ-le, millega soovis kinnitada, nagu oleks Agrochema Eesti OÜ andnud Agritrading Company AS-le (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) hoiule rapsi alates 05.05.2017. Dmitri Jeršovi eesmärgiks oli vabastada Agritrading Company AS (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) ning ka Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk võimalikust kohustusest hüvitada Agrochema Eesti OÜ-le kahju, mis tekkis seoses sellega, et Agrochema Eesti OÜ tasus Agritrading Company AS-le (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) 1376 tonni rapsi eest, mida Agritrading Company (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) AS Rainer Puhki juhtimisel ning Dmitri Jeršovi teadmisel Agrochema Eesti OÜ-le üle ei andnud. Kohtu seisukoht Dmitri Jeršov esitas kavatsetult dokumendi Agrochema Eesti OÜ-le, millega soovis kinnitada, nagu oleks Agrochema Eesti OÜ andnud Agritrading Company AS-ilt ostetud rapsi Agritrading Company AS-le hoiule alates 05.05.2017. Dmitri Jeršovi eesmärgiks oli vabastada Agritrading Company ning ka Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk võimalikust kohustusest hüvitada Agrochema Eesti OÜ-le kahju. Kohus leiab et Dmitri Jeršovi süü on tõendamist leidnud ja ta tuleb süüdi tunnistada. Kohtu seisukoht omastamise kvalifikatsiooni osas Kohus läheb korraks veel tagasi omastamise kvalifikatsiooni juurde. Kolme omastamise episoodi puhul on süüdistuses Dmitri Jeršovi, Urmet Loki ja Rainer Puhki teod kvalifitseeritud järgnevalt. Dmitri Jeršovi teod on kvalifitseeritud nii - isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramisega, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise ning kui see on toime pandud suures ulatuses ja grupi poolt, millega Dmitri Jeršov pani toime KarS § 201 lõike 2 punktide 1, 2 ja 4 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kohus leiab, et Dmitri Jeršovi teod on õigesti kvalifitseeritud. Korduvuse puhul on tegemist faktilise retsidiiviga, tuvastatud on kahju üle 40 000 euro, samuti on tuvastatud tegude toimepanemine grupis koos kas Urmet Loki või Rainer Puhkiga. Urmet Loki tegude kvalifikatsioon on järgmine - valduses oleva võõra vallasasja kolmanda isiku kasuks pööramisega, kui see on toime pandud suures ulatuses ja grupi poolt, millega Urmet Lokk pani toime KarS § 201 lõike 2 punktide 2 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ka siin on tõendamist leidnud nii suur ulatus kui ka tegutsemine grupis. Rainer Puhki teod on süüdistuses kvalifitseeritud järgnevalt - aidates kaasa korduvale ning suures ulatuses isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramisele, pani toime KarS § 201 lõike 2 punktide 1 ja 2 ning KarS § 22 lõike 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kohus on eelnevalt tuvastanud ka Rainer Puhki puhul faktilise retsidiivi ning tõendatud on ka omastamine suures ulatuses. 63 (150)
Eeltoodust tulenevalt tuleb Dmitri Jeršov süüdi tunnistada talle esitatud süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1, 2, 4 järgi. Urmet Lokk tuleb süüdi tunnistada talle esitatud süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi. Rainer Puhk tuleb süüdi tunnistada talle esitatud süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1, 2 - § 22 lg 3 järgi. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. IV SÜÜDISTUS KARS § 384 lg 1 järgi Süüdistuse sisu Urmet Lokki süüdistatakse selles, et tema, olles Lanfra OÜ (registrikood 14125573) (pankrotis) registrijärgne juhatuse liige ajavahemikus 03.10.2016 kuni 08.12.2016 ja 05.05.2017 kuni 06.09.2017 ning nimetatud äriühingu faktiline juht ajavahemikus 08.12.2016 kuni 05.05.2017, kahjustas teadvalt ning kohustustevastaselt Eesti Vabariigis Lanfra OÜ (pankrotis) varalist seisundit, millega põhjustas Lanfra OÜ (pankrotis) maksejõuetuse. Ajavahemikus 08.12.2016 kuni 03.02.2017 oli Lanfra OÜ (pankrotis) registrijärgne juhatuse liige J. T.. Reaalselt oli ühingu juhiks aga Urmet Lokk, kuna just tema roll ning tegevus mõjutas oluliselt Lanfra OÜ (pankrotis) äritegevust. Urmet Lokk koostas enda tegevuse aluseks oleva 08.12.2016 kuupäeva kandva volikirja, millele võttis registrijärgse ühingujuhi J. T. allkirja, kes aga reaalselt äriühingu majandustegevusest osa ei võtnud. 26.10.2016 sõlmisid Agrochema Eesti OÜ ning Lanfra OÜ (pankrotis) põllumajandustarvikute müügilepingu nr DJ_101/2016, mille kohaselt kohustus Lanfra OÜ (pankrotis) Agrochema Eesti OÜ-le müüma kaupa. Agrochema Eesti OÜ kohustus oli Lanfra OÜ-le (pankrotis) kauba eest tasuda. Agrochema Eesti OÜ-d esindas lepingu sõlmimisel Dmitri Jeršov ning Lanfra OÜ-d (pankrotis) esindas Urmet Lokk. 08.12.2016 sõlmisid Agrochema Eesti OÜ, keda esindas Dmitri Jeršov ja Lanfra OÜ (pankrotis), keda esindas Urmet Lokk, müügilepingu nr DJ_101/2016 lisa nr 3, mille kohaselt kohustus Lanfra OÜ (pankrotis) Agrochema Eesti OÜ-le müüma 1500 tonni (+/5%) väetist CAN27+5S (kaup nimetusega kaltsium-ammooniumnitraat+väävel BigBag 500kg) hinnaga 169 eurot tonn, tarneajaga detsember 2016 kuni jaanuar 2017. 19.12.2016 sõlmisid Agrochema Eesti OÜ ja Lanfra OÜ (pankrotis) müügilepingu nr DJ_101/2016 lisa nr 4, mille kohaselt kohustus Lanfra OÜ müüma Agrochema Eesti OÜle 2000 tonni väetist (+/-5%) CAN27+5S (kaup nimetusega kaltsium-ammooniumnitraat+väävel BigBag 500kg, päritolu Venemaa, Uralchem) hinnaga 163 eurot tonn, tarneajaga märts 2017. Agrochema Eesti OÜ-d esindas müügilepingu lisa sõlmimisel Dmitri Jeršov ning Lanfra OÜ-d (pankrotis) Urmet Lokk. Kokku kohustus Lanfra OÜ (pankrotis) tarnima Agrochema Eesti OÜ-le 3500 tonni väetist CAN27+5S (kaltsium-ammooniumnitraat+väävel). Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk korraldasid aga teadlikult Lanfra OÜ (pankrotis) poolt Agrochema Eesti OÜ-le väetise CAN27+5S asemel väetise CAN27 müügi ning tarne, mis tõi kaasa Agrochema Eesti OÜ poolt rahaliste nõuete esitamise Lanfra OÜ (pankrotis) vastu. Lanfra OÜ (pankrotis) sõlmis Agrochema Eesti OÜ-ga ka 22.05.2017 kahju hüvitamise kokkuleppe, millega kohustus hüvitama Agrochema Eesti OÜle 200 000 eurot. Kohustus jäi aga täitmata. Lisaks võttis Urmet Lokk ajavahemikus 22.12.2016 - 28.07.2017 ehk perioodil, mil Lanfra OÜ (pankrotis) Agrochema Eesti OÜ-le lepingutingimustele mittevastavat väetist tarnis, temale 19.12.2016 väljastatud pangakaardiga nr 6765277000014056 Lanfra OÜ (pankrotis) arvelduskontolt nr EE574204278605680705 64 (150)
sularaha välja kokku 83 430 eurot. Sularaha väljavõtmine ei olnud suunatud Lanfra OÜ (pankrotis) majandustegevuse korraldamisele, kuna sularaha väljavõtmise eesmärgiks oli rahaliste vahendite väljaviimine äriühingust ning selle isiklikel ja Lanfra OÜ (pankrotis) majandustegevusega mitteseotud eesmärkidel kasutamine. Urmet Lokk teadis ning see oli tema eesmärgiks, et nõuetele mittevastava väetise tarnimine Lanfra OÜ (pankrotis) poolt Agrochema Eesti OÜ-le ning arvelduskontolt sularaha väljavõtmine toob kaasa Lanfra OÜ (pankrotis) maksejõuetuse. Kuivõrd vara mittepuudumisel ei olnud Lanfra OÜ (pankrotis) võimeline oma kohustusi Agrochema Eesti OÜ ees täitma, kuulutas Harju Maakohus 14.12.2017 määrusega tsiviilasjas 2-17-12522 välja kõnealuse äriühingu pankroti. Lanfra OÜ (pankrotis) maksejõuetus tekkis Urmet Loki tegevuse tagajärjel. Urmet Lokk, korraldades koos Dmitri Jeršoviga ajal, mil ta oli Lanfra OÜ (pankrotis) faktiline juht, Agrochema Eesti OÜ-le nõuetele mittevastava väetise tarnimist, mis tõi kaasa nõuded Lanfra OÜ (pankrotis) vastu, põhjustas koostoimes Lanfra OÜ (pankrotis) arvelduskontolt sularaha väljavõtmisega äriühingu maksejõuetuse. Sularaha võttis Urmet Lokk välja ajal, mil ta oli nii äriühingu faktiline juht kui ka registrijärgne juhatuse liige. Samuti sõlmis Urmet Lokk Lanfra OÜ (pankrotis) registrijärgse juhatuse liikmena Agrochema Eesti OÜga kokkuleppe kahju hüvitamiseks, mille kohaselt pidi Lanfra OÜ (pankrotis) hüvitama Agrochema Eesti OÜ-le 200 000 eurot. Urmet Lokk aktsepteeris alates 05.05.2017, mil ta sai Lanfra OÜ (pankrotis) registrijärgseks juhatuse liikmeks, oma eelnevat äriühingule kahjulikku tegevust. Urmet Lokk, jätkates Lanfra OÜ (pankrotis) arvelduskontolt pärast registrijärgseks juhatuse liikmeks saamist raha väljavõtmist, näitab, et tema eesmärgiks oli äriühingu maksejõuetuse põhjustamine. Urmet Lokk, saades registrijärgseks juhatuse liikmeks, ei teinud midagi, et Lanfra OÜ (pankrotis) maksejõuetuse teket ära hoida, vaid jätkas maksejõuetuse ning pankrotini viinud käitumise toimepanemist, mistõttu rikkus ta TsÜS §-s 35 sätestatud hoolsus- ning lojaalsuskohustust. Samuti rikkus Urmet Lokk ÄS § 187 lõikest 1 tulenevat hoolsuskohustust, kuivõrd eelkirjeldatud maksejõuetuse aluseks olnud tegude aktsepteerimist ning süvendamist ei saa pidada ÄS § 187 lõikes 1 sätestatuga kooskõlas olevaks. Juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt võlgniku varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamisega, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksejõuetus, pani Urmet Lokk toime KarS § 384 lõikes 1 sätestatud kuriteo. Kohtu seisukoht Süüdistatav Urmet Lokk end talle esitatud süüdistuses- maksejõuetuse põhjustamises- süüdi ei tunnista. 22.08.2017 estas Agrochema Eesti OÜ Harju maakohtule võlausaldaja pankrotiavalduse (koos pankrotihoiatusega) Lanfra OÜ vastu (kd 7, lk 142-148). Harju Maakohtu 14. detsembri 2017 kohtumäärusega (kd 7, 135-141) rahuldas kohus Agrochema Eesti OÜ avalduse ja kuulutas välja Lanfra OÜ pankroti, sest äriühing oli muutunud maksejõuetuks ning ei suutnud täita kohustusi Agrochema Eesti OÜ ees. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud Urmet Lokile süüdistus selles, et tema Lanfra OÜ juhatuse liikmena kahjustas teadvalt ning kohustustevastaselt Eesti Vabariigis Lanfra OÜ (pankrotis) varalist seisundit, millega põhjustas Lanfra OÜ (pankrotis) maksejõuetuse. 65 (150)
Vaidlust ei ole selles, et Urmet Lokk oli Lanfra OÜ (registrikood 14125573) (pankrotis) registrijärgne juhatuse liige ajavahemikus 03.10.2016 kuni 08.12.2016 ja 05.05.2017 kuni 06.09.2017. Süüdistuse kohaselt oli Urmet Lokk Lanfra OÜ (pankrotis) faktiline juht aga ka ajavahemikus 08.12.2016 kuni 05.05.2017, mil regisrtijärgne juhatuse liige oli J. T., kes reaalselt aga tema enda kohtus antud ütluste kohaselt äriühingut ei juhtinud. Tunnistaja J. T. sõnade (14.03.22 protokoll) kohaselt palus Urmet Lokk temalt abi ja soovis, et tunnistaja oleks lühikest aega juhatuse liige. J. T. avaldas, et suurt midagi ta ei teinud, kuid tegi lepingu pangas, et konto avataks. Sel hetkel oli ainuke juhatuse liige. Kontosid ise ei kasutanud ja internetipangas tehinguid ei teinud. Pangakaarte tunnistaja valduses polnud, tõenäoliselt olid pangakaart Urmeti käes. Samuti kinnitas tunnistaja, et sularaha ta välja ei võtnud. Kontodele oli juurdepääs Urmet Lokil või Dmitri Jeršovil. Allkirjastas ka mingi ostu-müügilepingu. Äriühingu raamatupidamise korraldamisega ei tegelenud. J. T. sõnul astus ta juhatuse liikme kohalt tagasi, sest mõistis, et ta ei suuda kõike hoomata ja ettevõtet edukalt juhtida. Lanfra OÜ raamatupidamise dokumente tunnistaja valduses ei ole olnud. Küll aga on tunnistaja Urmet Loki suunamisel kinnitanud Lanfra OÜ majandusaasta aruande, mida ta ise ei koostanud. Tunnistaja kinnitas, et ta ei teinud äriühingus mitte midagi ilma Urmet Loki teadmata. Prokuröri poolt tunnistajale tutvumiseks esitatud volikirja ( kd 4, lk 17) osas märkis J. T., et ta pole volikirja koostanud, kuid on Urmet Loki suunistel sellele allkirja andnud. J. T. poolt pankrotimenetluses antud võlgniku vanne (kd 7, lk 158) kinnitab J. T. ütlusi, sest ka siin avaldas ta, et tal puudus/puudub ülevaade Lanfra OÜ kassa kohta ja samuti puudus taö info raamatupidamise dokumentide kohta. J. T. ütlused tõendavad, et ta täitis Lanfra OÜ (pankrotis) juhatuse liikme ülesandeid Urmet Loki korraldusel. Seega olukorras, kus korraldusi andis Urmet Lokk, ei soovinud viimane ise küll registrijärgselt Lanfra OÜ juhatuses olla, kuid faktiliselt juhtis ta äriühingu tegevust. J. T. ise sisulisi otsustusi ei teinud ja oli variisikuks. Pärast Urmet Lokki sai äriühingu ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks A. P. Süüdistuse kohaselt tekkis maksejõuetus Urmet Loki tegevuse tagajärjel. Eespool kohtu poolt analüüsitud tõendite ( vt otsus pp.....) põhjal on tuvastatud, et Lanfra OÜ (pankrotis) kohustus tarnima Agrochema Eesti OÜ-le 3500 tonni väetist CAN27+5S (kaltsiumammooniumnitraat+väävel). Kohus on veendumusel, et Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk korraldasid teadlikult Lanfra OÜ (pankrotis) poolt Agrochema Eesti OÜ-le väetise CAN27+5S asemel väetise CAN27 müügi ning tarne. Nõuetele mittevastava väetise müük põhjustas Agrochema Eesti OÜ poolt rahaliste nõuete esitamise Lanfra OÜ (pankrotis) vastu. Lepingutingimustele mittevastava väetise müük ja tarne tõi kaasa Agrochema Eesti OÜ kahjunõude Lanfra OÜ vastu. Coop Pank AS-le esitatud nõudekirja (kd 7, 125-127) vastuse kohaselt väljastati Lanfra OÜ-le 19.12.2016 deebetkaart, mille valdajaks oli Urmet Lokk. Asjaolu, et Lanfra OÜ-le väljastatud pangakaart oli Urmet Loki valduses, kinnitavad tunnistaja J. T. ütlused.
66 (150)
Urmet Lokk võttis 19.12.2016 väljastatud pangakaardiga nr 6765277000014056 ajavahemikus 22.12.2016 - 28.07.2017 Lanfra OÜ (pankrotis) arvelduskontolt nr EE574204278605680705 sularaha välja kokku 83 430 eurot (kd 7, lk 12-27). Lanfra OÜ (pankrotis) sõlmis Agrochema Eesti OÜ-ga ka 22.05.2017 kahju hüvitamise kokkuleppe, millega kohustus hüvitama Agrochema Eesti OÜ-le 200 000 eurot, mis jäi täitmata (kd 7, lk 128-134). Nimetatud asjaolu kinnitab ka Urmet Lokk. Kohtule on esitatud tõendina ajutise pankrotihalduri vandeadvokkat Andrias Palmitsa kirjalik aruanne (kd 7, lk 1-11), kus asutakse seisukohale, et kuivõrd võlgniku vara suurus on kuni 18,44 eurot ning kohustuste suuruseks vähemalt 240 363,71 eurot, siis on võlgnik maksejõuete ja välja tuleb kuulutada äriühingu pamkrot (kd 7, lk 7). Aruandest nähtub, et Lanfra OÜ arvelduskontolt on võetud välja sularaha, kuid sularaha kasutamis ekohta ajutisele pankrotihaldurile andmeid ei esitatud (kd 7, lk 7). Tunnistaja A. P. avaldas kohtus, et A. P. pidi tema arvamuse kohaselt korraldama selle osaühingu likvideerimisteenust ja selle ühingu majandustegevuses ei osalenud (kd 19, lk 146p148). Ta tuli sinna juhatuse liikmeks päris pankrotimenetluse eel. Ütleme nii, et selle ühingu eluea lõpus. Tema ülesanne tõenäoliselt oli ühing viia sellisesse seisu, kus ta siis registrist ära kustuda või mida muud selle ühinguga tehakse. Mingit majandustegevust vaevalt ja jätkata plaanis. Ei ole ka näha äriühingu konto väljavõttest, et P. oleks midagi teinud. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul kutsuti välja kõik kolm juhatuse liiget. J. T. rääkis, et tema osales Lanfra juhatuses kellegi palvel, ta ise ei taha seal juhatuses osaleda, ta on palunud ennast sealt juhatusest tagasi kutsuda või on tagasi astunud ja andis ka võlgniku vande. Neid asjaolusid arvestades oli tunnistaja jaoks oli Urmet Lokk see, kes oli juhatuse liige. Tunnistaja avaldas, et tema arvamuse kohaselt põhjustas Lanfra OÜ pankroti väetise tehing, mis tegelikult ebaõnnestus Agrochema Eesti OÜ-ga ja tõi välja maksejõuetuse põhjused. Sellest tekkis ka 200 tuhande suurune võlg, mis hiljem ajas viiviste võrra kasvama hakkas. Lanfra ei tulnud enam sellest välja. Sularaha väljavõtmise osas selgitas tunnistaja, et Lanfra OÜ-le väljastati pangakaart samal ajal kui juhatuse liige oli Urmet Lokk ja kui ta J. T. seda üle ei andud, siis võttis sularaha välja tema. Sularahaga puutuvalt olid tunnistaja sõnul pearaamatus justkui mingisugused kanded tehtud. Kas seda kasutati transporditeenuseks või millekski muuks ja maksti Tiks Grupile jne. Selle väite õiguspärasust kontrollida polnud võimalik, sest raamatupidamise alusdokumendid puuduvad. Sentigi raha sinna ühingusse ei jäänud. See raha liikus Tiks Grupp OÜ-sse Dmitri Jeršovi ja Urmet Lokiga seotud äriühingusse. Kui seda pilti laiemalt vaadata, siis kuskilt tuli raha ja kuskilt see nagu kadus. Tundub, et oli mingisugune vahekeha, mida kasutati mingisuguseks operatsiooniks. Asjaolu, et Lanfra OÜ kassa oli tühi kinnitab ka A. P. võlgniku vanne ( kd 7, lk 157). Tunnistaja A. P. ütluste kohaselt tegi talle ettepaneku juhatuse liikmeks asuda Urmet Lokk (kd 24, lk30p-33). Tunnistaja kinnitas, et siis kui temast sai Lanfra OÜ juhatuse liige, oli äriühingu majandustegevus lakanud. Seoses Lanfra OÜ juhatuse liikmeks saamisega avaldas A. P., et tema töö on põhiliselt olnud erinevate võlaküsimuste lahendamine. Talle räägiti probleemidest leedukatega ja ta kohtus nendega. Urmet Lokk pakkus võimaluse teenida, aga selgus, et ta ei oleks saanud seal midagi teenida. Juhatuse liikmeks vormistamine toimus lihtsalt - notaris toimus vormistamine - ja oligi kõik. Siis hakkas asi hargnema ja selgusid teatud detailid, mis nagu ei vastanud kõik sellele, mida tunnistajale oli räägitud. Selgus, et võlgnevus Leedu väetisemüüjatele oli tunduvalt suurem, kui talle räägiti. Mingeid Lanfra OÜ arvelduskontosid pole tunnistaja näinud ja ta pidas seda natuke kummaliseks. Ei näinud mingit raamatupidamist, 67 (150)
arveldusarveid, pangkaarte, absoluutselt pole mitte midagi näinud. Samuti pole sularaha enda kätte saanud. Tunnistaja A. P. ütluste kohaselt asus ta Lanfra OÜ juhatuse liikmeks selleks, et teenida oma nö põhitegevusega, s.o võlaküsimuste lahendamisega, kuid tema sooviks ega ka planeeritud tegevuseks ei olnud jätkata äriühingu reaalse majandustegevuse juhtimist. Kohtule on esitatud dokumentaalse tõendina asjatundja U. V. arvamus (kd 7, lk 31-39). Arvamus tugineb Lanfra OÜ pearaamatu väljavõttel perioodi 01.01.2017 kuni 30.11.2017 kohta ja kajastab Lanfra OÜ arveid Agrochema Eesti OÜ-le, EuroChem Agro arveid Lanfra OÜ-le, Lanfra OÜ arvelduskontode väljavõtteid, käibedeklaratsioonide andmeid, ajutise pankrotihalduri aruannet ning Lanfra OÜ võlausaldajate poolt esitatud nõudeavaldusi (kd 7, lk 40-124). U. V. selgitas kohtus järgmist (kd 19, lk149-150p). Vaadeldud materjalide põhjal hakkas silma 2017 aasta alguses selline sularaha arvelduskontolt regulaarne väljavõtmine, millele tema äriühingu tegevust arvestades mõistlikku põhjendust näha ei suutnud. Sularaha kogunes kassasse pidevalt kuni maini 2017 ja pärast seda hakkab sularaha elimineerimine või ära kasutamine. Lisaks sellele sularaha objektile märkas asjatundja materjalidega tutvudes, et äriühing Lanfra OÜ on maksnud riigilõivu selle eest, et asutada teine äriühing, millele hiljem müüdi ka kaupa, aga nende kaupade eest ei ole tasutud. Lanfra OÜ äritegevuses on mitmeid selliseid episoode, mis ei ole ühele äriühingule, kelle eesmärk on vastavalt ärivaldkonnale pikemalt tegutseda, tavapärane. U. V. juhtis tähelepanu ka sellele, et vahetult peale registrisse kandmist on osakapitali suurendatud ja selleks on näha ka arve, mis on Lanfrale tasutud, aga arve alusel saadud rahalised vahendid on laenatud isikule S. H., kes on maksnud sisse Lanfra teises pangas asuvale arvelduskontole viitega, et on osakapitali sissemakse. Kui see on tehtud, siis kellelt on rahalised vahendid laekunud väljastanud omakorda arve ja rahalised vahendid on äriühingule tagastatud. Nelja päeva jooksul liikus raha Lanfra arvelduskontodelt läbi ja läks tagasi äriühingule, kust need rahalised vahendid on pärit. Kokkuvõttes osaühingu varaline seisund sel ajal sissemaksude osa võrra ei suurenenud, sest raha osaühingule ei jäänud ja see maksti tagasi samale äriühingule, kes need rahalised vahendid algselt tõi. U. V. avaldas, et tema arvates oli selle raha keerutamise eesmärk soov näidata äriühingu kapitaliseeritult ehk täpsemalt omakapitali kõrgemana kui see tegelik oli. Asjaosaliste eesmärgiks võis olla näida seda äriühingut maksevõimelisena. Seoses A. P. Tegevusega äriühingus avaldas asjatundja, et mõned päevad enne seda, kui A.P. sai Lanfra osanikuks on ostetud märkimisväärselt summas kokku selliselt äriühingult nagu Lanfra SIA. Arusaamatuks jääb, millisel põhjusel ostab keegi kaupa äriühingusse ja siis võõrandab selle äriühingu sellisele isikule nagu A. P.. See ei tundu nagu äriliselt loogiline ega tavapärane. Eoses Lanfra OÜ majandustegevus eseisukumisega selgitas U. V., et kui maikuus ja pärast seda ilmnesid asjaolud, et tarnitud oli ebaõiget väetist ja need asjaolud said teatavaks, siis pärast seda on toimunud mitmeid müügitehinguid, kus Lanfra võõrandas kaupu näiteks äriühingule Ratcan, Tiks Grupp. Nende eest Lanfrale makstud ei ole. Rahalised vahendid – mais hakkas kassajäägi elimineerimine-väljaviimine. Kassa jääk oli niivõrd suureks viidud. Tagastati erinevatele äriühingutele, anti laenugi muuhulgas. Toimunud tehingud viitavad selle, et oli eesmärgiks viia vara täielikult välja. Sularaha väljavõtmisega seoses avaldas asjatundja järgmist: Kuna sularaha väljavõtmised algasid jaanuaris 2017, sularaha saldot hakati elimineerima mais 2017. Pärast seda, kui ilmnes, et tarnitud oli vale väetis ja kogu sellest vahepealse perioodi raamatupidamisest ei nähtu, et sularaha oleks kasutatud mingite kulude tegemiseks. Lõpuks see sularaha saldo laenati välja või siis tagastati ühele äriühingule, kes oli Lanfra kontole teinud makseid. Ehk nende pinnalt hinnatuna on võimalik väita, et selle raha väljavõtmine pikema 68 (150)
perioodi jooksul kassast ei olnud kuidagi põhjendatud, sest lõpuks seda raha ka koha laenati välja või tagastati laen. Ei ole vaja ju võtta välja sularaha ca 50 tuhat selleks, et hoida seda neli kuud kellegi valduses. Lõpuks antakse sellest osa laenuks ja osa arvele tagastatud laen. See ei tundu äriliselt mõistlik, ega vajalik. U. V. avaldas, et Lanfra juhtimis easpektist saab väita, et arvestades seda, millal Lanfra on asutatud, so oktoober 2016 ja arvestades, kui ruttu jõuti olukorda, kus ühing muutus sisuliselt maksejõuetuks, siis sellest aspektist vaadatuna on see erakordselt kiire ja ei viita sellisele tavapärasele äritegevuse kulgemisele. U. V. on seisukohal, et kui võtta arvesse kõiki dokumente kogumis ja ajalist sündmuste jada, siis Lanfra OÜ maksejõuetuse põhjustas ebaõige väetise tarnimine ja ebaõiged väetise tarned toimusid vägagi suures summas märtsis 2017 ja vaadates ka sellele järgnenud sündmusi, siis 2017 märtsi lõpuga saab pidada maksejõuetuse tekkinuks, sest pärast seda enam kohustusi täita edasi ei suudetud ja haginõuded ebaõigest väetise tarnimisest olid sedavõrd mastaapsed, et need käisid äriühingule üle jõu. Tulenevalt U. V. ütlustest ning tema poolt koostatud arvamusest, on ilmne, et hetkeks, mil Lanfra OÜ juhatuse liikmeks vormistati A. P. P. (06.09.2017), oli äriühingu tegevus juba sisuliselt lõppenud ning maksejõuetus tekkinud. Lanfra OÜ arvelduskonto väljavõte kinnitab, et Lanfra OÜ rahalised vahendid viidi pärast väävlit mittesisaldunud väetise tarnimist osaühingust välja. Eeltoodu viitab aga Urmet Loki soovimatusele kahjunõudeid täita. Samuti nähtub asjatundja käsutuses olnud dokumentidest, et Lanfra OÜ poolt väljastati arveid, mille eest Lanfra OÜ-le ei tasutud ja mis võisid olla näilikud. Lisaks teostati ebaselgeid tasaarvestusi. Kokkuvõtvalt leidis asjatundja, et Lanfra OÜ poolt väävlit mittesisaldunud väetise tarnimise järgselt asuti teostama osaühingu varatuks muutmisele suunatuid tehinguid, millele järgnes osaühingu osa võõrandamine A. P. Urmet Lokk avaldas kohtus ristküsitlemisel, et Lanfra OÜ pankroti põhjuseks on Agrochema Eesti OÜ-ga sõlmitud 200 000 euro suurune kokkulepe. Küsimusele, et kui sõlmisite kahju hüvitamise kokkuleppe, siis miks ta võttis samal ajal Lanfra OÜ arveldusarvelt välja 83 430 eurot sularaha, vastas süüdistatav, et selleks, et tasuda Tiks Grupp OÜ-le arved. Neil tuli autojuhtidele palka maksta ja kütust osta. Sellepärast, et Tiks Grupp oli Lanfra OÜ-le sõite teinud. Sularaha oli vaja välja võtta seetõttu, et väga paljudel põllumeestel ei ole isegi arvuteid ja nad tahavad sularaha makseid. Reaalne sularaha kassa oli kontoris olevas plekkkarbis. Urmet Loki ütluste kohaselt plaanis ta Lanfra OÜ võlgadest välja tulla ennekõike sellega, et suur ja võimas Agrochema Eesti OÜ peab oma sõna ja toob Lanfrale väetise tagasi, mille nad oleksid saanud maha müüa. Samuti avaldas ta, et A. P. võttis üle äriühingu reaalse juhtimise. Kohus on seisukohal, et Urmet Loki ütlused Lanfra OÜ-st sularaha väljavõtmise põhjuste ja äriühingu reaalse juhtimise üleandmise ning raamatupidamise dokumentatsiooni üleandmise kohta, on ennastõigustavad, kuid ei riimu teiste asjas kogutud tõenditega, mistõttu tuleb need lugeda ebausaldusväärseteks, millele kohus käesoleva asja lahendamisel tugineda ei saa. Käesolevas asjas kogutud tõendid viitavad sellele, et Lanfra OÜ üleandmise eesmärk A. P. polnud mitte see, et viimane suudaks äriühingu võlgadest päästa, vaid Urmet Lokk, saades aru, et ta on oma tegevusega äriühingu varalist seisundit kahjustanud, soovis nii äriühingust kui ka selle võlgadest vabaneda. Asjaolu, et J. T. ja A. P. polnud sisulised ja reaalsed Lanfra OÜ juhid, kinnitavad ka K. S. ütlused, kelle sõnade kohaselt suhtles ta seoses Lanfra OÜ tegevusega ning raamatupidamisega vaid Urmet Loki ning Dmitri Jeršoviga (kd 19, lk 151p).
69 (150)
On ilmne, et Urmet Loki poolt Lanfra OÜ-st sularaha väljavõtmine ei olnud suunatud Lanfra OÜ (pankrotis) majandustegevuse korraldamisele, kuna sularaha väljavõtmise eesmärgiks oli rahaliste vahendite väljaviimine äriühingust ning selle isiklikel ja Lanfra OÜ (pankrotis) majandustegevusega mitteseotud eesmärkidel kasutamine. Uuritud tõendid annavad kohtule aluse järgmiseks seisukohaks. Urmet Lokk oli teadlik asjaolust, et väetis, mida Lanfra OÜ kaudu Agrochema Eesti OÜ-le müüdi ja tarniti, ei olnud lepingutingimustele vastav ja seega pidi ta mõistma, et see võib tuua (ja tõigi) kaasa kahjunõude. Ainuke isik, kes sai Lanfra OÜ arveldusarvelt sularaha välja võtta, oli Urmet Lokk ja on leidnud tõendamist, et ta võttis ajavahemikus 22.12.2016 - 28.07.2017 Lanfra OÜ (pankrotis) arvelduskontolt nr EE574204278605680705 sularaha välja kokku 83 430 eurot. Sularaha väljavõtmise tõttu ei olnud äriühingule esitatud nõudeid võimalik hüvitada (ka mitte osaliselt) ja Lanfra OÜ muutus maksejõuetuks. Selleks, et Urmet Lokk ei peaks vastutama Lanfra OÜ maksejõuetuse tekitamis eest, määrati juhatuse liikmeks A. P. Kohus peab vastama küsimusele, et kas Urmet Loki eespool kajastatud tegevus vastab maksejõuetuse põhjustamise koosseisule. Kas Urmet Lokk on oma tegevuseg toime pannud Lanfra OÜ varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise ja kas sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus? Äriseadustiku § 187 lõikest 1 tuleneb, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Samuti sätestab TsÜS § 35, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Kohus on seisukohal, et Urmet Lokk ei täitnud Lanfra OÜ juhatuse liikmena oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, mistõttu saab tema tegevust lugeda kohustustevastaseks ja tegemist on juhatuse liikme poolt äriühingu varalise seisundi kahjustamisega. Lanfra OÜ ning Agrochema Eesti OÜ vahel sõlmitud lepingu rikkumine, mis tõi kaasa kahjunõude Lanfra OÜ vastu, on kohtu arvamuse kohaselt käsitletav Lanfra OÜ varalise seisundi kahjustamisena KarS § 384 lõike 1 mõttes, sest lepingu rikkumine toimus Urmet Loki teadmisel ja soovil, so tahtlikult. Olukorras, kus äriühingut võib ees oodata lepingu rikkumisest tulenev kahjunõue, on kohtu arvamuse kohaselt varalise seisundi teadva kahjustamisena vaadeldav ka äriühingu arvelduskontolt raha väljavõtmine perioodil ( s.o vähemalt peale 22.05.2017), mil oli kahjunõue juba esitatud. Maksejõuetuse põhjustamise koosseis näeb ette, et kuriteo eest saab vastutada üksnes erilise isikutunnusega (KarS § 24 lg 1) subjekt ehk juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liige. Urmet Lokk oli Lanfra OÜ (pankrotis) registrijärgne juhatuse liige ajavahemikus 03.10.2016 kuni 08.12.2016 ja 05.05.2017 kuni 06.09.2017. Ajavahemikul 08.12.2016 kuni 05.05.2017, so perioodil, mil Agrochema Eesti OÜ-ga sõlmitud lepingut rikuti, oli Lanfra OÜ juhatuse liikmeks J. T., kes tegelikkuses äriühingu juhtimisega ning majandustegevusega ei tegelenud. Lanfra OÜ arvelduskontolt sularaha väljavõtmine on toimunud samal perioodil. Prokuröri hinnangul oleks õige ja õiglane, kui maksejõuetuse põhjustamise eest saaks vastutusele võtta ka isiku, kes ei ole küll registrijärgne juhatuse liige, kuid kes tegelikkuses 70 (150)
äriühingut kontrollib ning äriühingu tegevust läbi viib ja korraldab ning maksejõuetuse reaalselt põhjustab. Ehk see tähendab, et vastutavaks peaks olema ka äriühingu faktiline juht. Prokuröri hinnangul võiks kõnealust koosseisu tõlgendada nii, et juhtorgani liikmeks loetakse ka äriühingu faktiline juht. Selline tõlgendusmeetod tagaks kaitstava õigushüve ehk võlausaldajate varaliste huvide parema kaitse ning poleks vastuolus õigusnormi üldisema eesmärgiga – suurendada majandusagentide usaldusväärsust ning parandada üldist ärikeskkonda. Seega leiab prokurör, et Urmet Lokk võiks vastutada maksejõuetuse põhjustamise eest olenemata sellest, et teatud perioodil ei olnud ta registrijärgne juhatuse liige. Kohus on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et keegi on äriühingu faktiline juht, et võimalda teda pidada KarS § 384 järgseks subjektiks, sest maksejõuetuse põhjustamis eest saab seaduses sätestatu alusel vastutada juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige. Küll aga peab kohus põhjendatuks lugeda Urmet Lokki KarS § 384 subjektiks prokuröri poolt alternatiivselt välja toodud asjaoludel ja koostoimes kohtu poolt tuvastatuga, et perioodil 08.12.2016 - 05.05.2017 oli Urmet Lokk äriühingu faktiline juht. Kohtu põhjendused on järgmised. Leping Lanfra OÜ ja Agrochema Eesti OÜ vahel, millega kohustus Lanfra OÜ tarnima ja müüma Agrochema Eesti OÜ-le väävlit sisaldavat väetist, sõlmiti 26.10.2016 ehk ajal, mil Urmet Lokk oli veel registrijärgne juhatuse liige. Müügilepingu lisa nr 3 sõlmiti samuti ajal (08.12.2016), mil Urmet Lokk oli juhatuse liige. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et maksejõuetuse põhjustamine oli sel hetkel juba alanud, kuivõrd käesolevas kriminaalasjas KarS § 2172 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul tuvastatud ja analüüsitud asjaolud näitavad, et Urmet Lokil ja Dmitri Jeršovil polnud algusest peale soovi Lanfra OÜ ja Agrochema Eesti OÜ vahelist lepingut nõuetekohaselt täita. Kohus peab Urmet Loki subjektsuse hindamisel oluliseks fakti, et ta asus Lanfra OÜ registrijärgseks juhatuse liikmeks tagasi alates 05.05.2017, so enne kui sõlmiti kahju hüvitamise kokkulepe, mille täitmine oli äriühingu rahalise seisu tõttu võimatu ja mida Urmet Lokk uuritud tõendite valguses täita ei kavatsenudki. Oluline on seegi, et Urmet Lokk jätkas Lanfra OÜ arvelduskontolt pärast registrijärgseks juhatuse liikmeks saamist raha väljavõtmist. Seega saab nõustuda prokuröri järeldusega, et Urmet Lokk aktsepteeris alates 05.05.2017, mil ta sai Lanfra OÜ registrijärgseks juhatuse liikmeks, oma eelnevat äriühingule kahjulikku tegevust faktilise juhatuse liikmena. Asjaolu, et Urmet Lokk jätkas Lanfra OÜ arvelduskontolt pärast registrijärgseks juhatuse liikmeks tagasisaamist sularaha väljavõtmist, kinnitab juba varem kohtu poolt tuvastatut- et tema eesmärgiks oli äriühingu maksejõuetuse põhjustamine. Äriühingule kahjuliku tegevuse, s.o äriühingu kohustuste mittetäitmine, kuid äriühingust alusetu raha väljaviimine, aktsepteerimine on ka kohtu arvamuse kohaselt äriühingu varalise seisundi kahjustamine maksejõuetuse põhjustamise koosseisu mõttes ning on selline tegevusviis kohustustevastane. Maksejõuetuse aluseks olnud tegude aktsepteerimist ning süvendamist ei saa pidada ÄS § 187 lõikes 1 ning TsÜS §-s 35 sätestatuga kooskõlas olevaks. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Karistusseadustiku § 384 subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Kohus on veendumusel, et Urmet Lokk pani teo toime otsese tahtlusega - ta pidi mõistma ja ilmselt mõisis (arvestades tema enda käitumist seoses juhatuse liikmeksolekust loobumise ja J. T. värbamisega), kuid pidi vähemalt möönma, et Agrochema Eesti OÜ-ga sõlmitud lepingu rikkumine toob kaasa kahju hüvitamise nõude, mis kahjustab Lanfra OÜ varalist seisundit ning võib kaasa tuua maksejõuetuse. Ta pidi ka vähemalt möönma, et tema tegu on võimalik õiguslikult hinnata kohustustevastasena. Sularaha võttis Urmet Lokk välja ajal, mil ta oli nii äriühingu faktiline juht kui ka registrijärgne juhatuse liige ning ta pidi aru 71 (150)
saama ja vähemalt möönma, et koostoimes lepingu rikkumisest tuleneva kahjuga kahjustab sularaha väljavõtmine äriühingu varalist seisundit ja on hinnatav kohustusevastasena. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Urmet Lokk vastutab maksejõuetuse põhjustamise eest ja ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 384 lg 1 järgi. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. V SÜÜDISTUS KARS § 3811 lg 2 järgi Süüdistuse sisu Lisaks süüdistatakse Urmet Lokki selles, et tema, olles olnud Lanfra OÜ (registrikood 14125573) (pankrotis) registrijärgne juhatuse liige ajavahemikus 03.10.2016 kuni 08.12.2016 ja 05.05.2017 kuni 06.09.2017 ning lisaks veel nimetatud äriühingu faktiline juht ajavahemikus 08.12.2016 kuni 05.05.2017, pani alates 14.12.2017 Eesti Vabariigis teadvalt toime raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku varjamise, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ning, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti. Urmet Lokk oli Lanfra OÜ (pankrotis) juhatuse liikmena äriseadustiku § 180 lõike 1 ja § 183 kohaselt vastutav osaühingu juhtimise ja raamatupidamise seaduse § 2 lõike 2 mõistes raamatupidamiskohuslase Lanfra OÜ (pankrotis) raamatupidamise korraldamise eest. Harju Maakohus kuulutas 14.12.2017 tsiviilasjas nr 2-17-12522 välja Lanfra OÜ (pankrotis) pankroti. 14.12.2017 kohustas Harju Maakohus kohtumäärusega Lanfra OÜ (pankrotis) juhatuse liikmeid, sh ka Urmet Lokki, esitama pankrotihaldurile hiljemalt enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist kõik võlgniku raamatupidamise dokumendid. Urmet Lokk nimetatud korraldust ei täitnud ning pole seda teinud käesoleva hetkeni. Urmet Lokk sai Lanfra OÜ (pankrotis) 2016. aasta ja 2017. aasta majandustegevust kajastavad raamatupidamisdokumendid enda valdusse Lanfra OÜ-le (pankrotis) raamatupidamisteenust osutanud K. S. käest 31.08.2017. Seega varjab Urmet Lokk Lanfra OÜ (pankrotis) raamatupidamisdokumente, kuna ta on jätnud esitamata need isikule (pankrotihaldurile), kellel on seadusest tulenev õigus dokumentidega tutvuda. Raamatupidamisdokumentide varjamisega on raamatupidamiskohustuslase ehk Lanfra OÜ (pankrotis) varalisest seisundist ülevaate saamine oluliselt raskendatud. Pankrotihaldurile on esitamata Lanfra OÜ (pankrotis) raamatupidamise algdokumendid, mille tõttu pole olnud võimalik Lanfra OÜ (pankrotis) varalisest seisundist ülevaadet saada. Raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku varjamisega, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ning, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti, pani Urmet Lokk toime KarS § 3811 lõike 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu seisukoht KarS § 3811 lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse raamatupidamise nõuete korraldamise teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohuslase varalisest seisundist. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette vastutuse sama teo eest kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu. 72 (150)
Urmet Lokile heidetakse käesoleval juhul ette raamatupidamisdokumentide ebaseaduslikku varjamist, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ning, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti. Urmet Lokk end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista ja avaldas käesoleva süüdistuse kohta kohtus järgmist. Harju Maakohtu kohtumäärusega pandud kohustuse esitada pankrotihaldurile Lanfra OÜ raamatupidamise dokumendid, jäi täitmata põhjusel, et süüdistatava käes rohkem dokumente polnud - osa oli härra P. käes ja enamuse võtsid uurijad kaasa. Urmet Lokk jäi kohtus endale kindlaks, et andis mingi osa dokumente A. P., kes ka ise notaris ütles seda. Tsiviilasjas nr 2-17-12522 Harju Maakohtu 14.12.2017 kohtumääruse resolutsiooni punkt 8 kohaselt kohustati nii A. P., J. T. kui ka Urmet Lokki esitama pankrotihaldurile hiljemalt enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist kõik võlgniku, s.o Lanfra OÜ raamatupidamise dokumendid (sh raamatupidamise pearaamat koos algdokumentidega (kd 7, lk 136)). Asjaolu, et Urmet Lokk oli kohustusest teadlik, kinnitab eespool viidatud kohtumäärus. Samuti kinnitab seda tema poolt allkirjastatud võlgniku vanne (kd 7, lk 156). Vande tekstile on Urmet Lokk omakäeliselt küll kirjutanud et, kõik dokumendid jns anti notaris ettevõtte müügil üle, kuid kohtule ei ole käesoleavas asjas esitatud mitte ühtegi tõendit, mis seda kinnitaks. Kohtus on samuti Urmet Lokk avaldanud versiooni, et raamatupidamisdokumendid anti üle A. P.. Tunnistaja A. P. ütluste kohaselt tema raamatupidamist, samuti arveldusarveid, pangkaarte pole näinud, absoluutselt pole mitte midagi näinud. Samuti kinnitas ta, et pole sularaha enda kätte saanud (kd 24, lk 31p). Tunnistaja selgitas, et tal oli tõsine huvi näha raamatupidamist, aga talle mitte ühtegi paberit ei näidatud. Millised olid seal tegelikult summad, võlgnevused, tegelikud tehingud, selle kohta tunnistaja mingit ülevaadet ei saanud nagu tal oleks olnud õigus saada. Sel perioodil, mil A. P. juhatuses oli, ühtegi reaalset majandustehingut ei toimunud. Tunnistaja avaldas, et ta ei saa kinnitada, et üldse mingit majandustegevust ei toimunud, sest temal ei olnud ligipääsu pangale, raamatupidamisele, mitte millelegi. Seda talle ei võimaldatud. Suhtlemist ka enam ei toimunud. Tunnistaja A. P. avaldas kohtus, et selle kohta, kas Lanfra OÜ majandustegevus oli aus või läbipaistev, siis temal ei olnud võimalik lõplikult seda kuidagi kontrollida (kd 19, lk 146p-148). Seda põhjusel, et talle ei ole üle antud äriühingu raamatupidamise dokumente. Kohtus toimunud võlausaldajate üldkoosolekul arutati Lanfra OÜ raamatupidamisdokumentide üle. Kolm juhatuse liiget tulid kohale. J. T. ütles, et tema ei tea asjast midagi. Raamatupidamise osas dokumente ei olnud. Oli seesama pearaamat. Sellele pearaamatule sai tunnistaja enda sõnul Loki ja P. allkirjad. Nad kinnitasid vähemalt, et see pearaamat on vähemalt õige. Siis Loki ja P. vahel hetkeks tekkis arutele, ma ei taha öelda vastasseis, et Lokk ütles, et „raamatupidamise dokumendid said sa ju kätte“ ja P. ütles, „et tema ei ole midagi kätte saanud“. Seejärel tehti mõlema tunnistaja vandetekstile ka käsikirjaline parandus, kus Lokk kirjutab alla, et tema on need üle andnud ja P. kirjutab veel sinna alla midagi, et ta ei ole justkui kätte saanud. See kõik puudutab kassat, seal oli sularaha kassa ka raamatupidamise järgi. Tunnistaja kinnitas ka seda, et raamatupidamise algdokumente, milleks on arved ja lepingud, tema ei saanud. Pearaamatu sai raamatupidaja K. S. käest. Pearaamat polnud piisav, et saada Lanfra majanduslikust seisust ülevaadet, sest kui on küsimus, kas tehingud on toimunud ja on põhjendatud, siis seda näeb algdokumentidest. Pearaamat on selline tööriist halduri jaoks, kust on näha, et milline on võlgniku arusaam nendest asjadest olnud või tema nägemus nendest asjadest. Sealt võib-olla leiame mingisugused tulemused, mida raamatupidaja on teinud juhatuse liikme suuniste järgi, 73 (150)
aga me ei tea millised suunised olid ja millised juhatuse liikme järeldused olid ja kuidas ta nendeni jõudis. Kohtus andis asjatundja U. V. Lanfra OÜ raamatupidamise kohta järgmise sisuga ütlused (kd 19, lk 149-150). Arvamuses loetles asjatundja üles dokumendid, mis arvamuse andmisel olid kasutada – need olid pearaamat, arvelduskonto väljavõtted ja üksikud arved. See tähendab, et väga suurt osas raamatupidamise algdokumentidest ei olnud pankrotihalduril esitatud, mistõttu pankrotihaldur ei saanud neid esitada ka asjatundjale arvamuse andmiseks. Sellest tulenevalt on ülevaate saamine ettevõtte varalisest seisundist kindlasti oluliselt raskendatud, väga keeruline, sest tegelikult sisuliselt tuleb pearaamatu ja panga pinnal asuda tehing tehingu haaval nagu toimunut lahti mõtestama, kontrollima omavahelisi seoseid. See tähendab algdokumendid puudusid, millega oleks asjatundja saanud korralikult tööd teha. Ka tunnistaja A. P. ütlustest saab järeldada, et Urmet Lokk ei andnud A. P. raamatupidamisdokumente üle, sest A. P. arusaamist mööda oli A. P. likvideerijaks ning isikuks, kes astus Lanfra OÜ-sse vahetult enne pankrotimenetluse algust. A. P. oli juba pankrotimenetluses A. P. kinnitanud, et ta pole raamatupidamisdokumente enda kätte saanud. Tunnistaja K. S. kinnitas ka kohtus, et andis kõik Lanfra OÜ raamatupidamisdokumendid, sh ka algdokumendid, üle Urmet Lokile ( kd 19, lk 151p). Majandustehing OÜ-le esitatud nõudekirja vastusest nähtub, et Majandustehing OÜ esindaja K. S. andis kõik Lanfra OÜ raamatupidamisdokumendid üle Urmet Lokile 31.08.2017 (kd 13, lk 115). Samasisulise informatsiooni on K. S. esitanud Lanfra OÜ pankrotihaldur Andrias Palmitsale (kd 13, lk 116). Kohus on seisukohal, et tunnistaja A. P. ütlused on käesolevas asjas usaldusväärsed. Need on kooskõlas nii tunnistajate K. S., A. P. kui ka asjatundja U. V. seisukohtade ja ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. Eeltoodust saab teha vaid ühe järelduse. Lanfra OÜ raamatupidamise dokumendid sai Urmet Lokk K. S. käest 31.08.2017. Seega ei saanud ta neid anda ja ka ei andnud üle ei J. T. ega A. P.. Kuid ta ei andnud neid üle ka ajutisele pankrotihaldurile Andrias Palmitsale, milleks teda kohustas Harju Maakohtu 14.12.2017 kohtumäärus. Eespool analüüsitud Urmet Loki tegevus on kohtu arvamuse kohaselt tõlgendatav raamatupidamisdokumentide varjamisena KarS § 3811 mõttes. Urmet Lokk oli Lanfra OÜ juhatuse liikmena äriseadustiku § 180 lõike 1 ja § 183 kohaselt vastutav osaühingu juhtimise ja raamatupidamise seaduse § 2 lõike 2 mõistes raamatupidamiskohuslase Lanfra OÜ raamatupidamise korraldamise eest ning kohus pole tuvastanud ühtegi alust, mis annaks Urmet Lokile õiguse dokumentide varjamiseks. Asjatundja U. V. ja pankrotihaldur Andrias Palmits, kelle pädevuses pole kohtul põhjust kahelda, kinnitasid, et ülevaate saamine äriühingu varalisest seisundist oli oluliselt raskendatud ja põhjendasid oma seisukohti kohtus ristküsitlemisel. Kohus on seisukohal, et olukorda, kus Urmet Lokk pole esitanud äriühingu lepingud ja arved, so algdokumente, on tegemist olukorraga, kus varalisest seisundist ülevaate saamine on oluliselt raskendatud vähemalt keskmisel vastava valdkonna spetsialistil.
74 (150)
Kohtu arvamuse kohaselt on on Urmet Lokk pannud teo toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokooseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui takujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Urmet Loki eesmärk oli vastutusest vabaneda ja teha võimatuks või võimalikult keeruliseks ülevaate saamine Lanfra OÜ-s toimunud tegevustest. Raamatupidamisdokumentide pankrotihaldurile teadlikult välja andmata jätmine oli selle eesmärgi saavutamise viis. Kohus on seisukohal, et Urmet Lokk tuleb süüdi tunnistada KarS § 3811 lg 2 järgi, sest leidis tõendamist, et ta varjas ebaseaduslikult raamatupidamisdokumente ja raskendas sellega oluliselt ülevaate saamiste raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ning seda olukorras kui kohus oli välja kuulutanud Lanfra OÜ pankroti. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
Süüdistuse sisu Urmet Lokki, Dmitri Jeršovi süüdistatakse selles, et nemad grupiviisiliselt koos T. T. 2018. aasta jaanuarikuus hoidsid kauplemise eesmärgil Tallinnas, aadressil XXX asuvas garaažiboksis nr 44 suures koguses ajavahemikus 2017. aasta sügis kuni 2018. aasta jaanuar Urmet Loki ja Dmitri Jeršovi poolt Rootsist ostetud ning Eesti Vabariiki toimetatud keelatud suitsuvabu suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakatooteid ehk huuletubakat. Kokku hoidsid süüdistatavad eelnimetatud garaažiboksis tubakatooteid 22,985 kilogrammi, mis olid mõeldud müügiks. 31.01.2018 leiti XXX asuvast garaažiboksist nr 44 läbiotsimise käigus 1760 karpi huuletubakat. Täpsemalt tuvastati huuletubakat järgmises koguses: - 10,92 kg huuletubakat nimetusega Extremely Strong Siberia -80C Portion White Dry (kokku 840 karpi, ühes karbis olev kogus 13 g); - 5,742 kg huuletubakat nimetusega Thunder Frosted Portion (kokku 290 karpi, ühes karbis olev kogus 19,8 g); - 180 grammi huuletubakat nimetusega Extreme Pure Wintergreen Odens Portion (kokku 10 karpi, ühes karbis olev kogus 18 g); - 2,243 kg huuletubakat nimetusega Arctic Xplorer Offroad (kokku 230 karpi, ühes karbis olev kogus 9,75 g); - 3,9kg huuletubakat nimetusega Oden’s Extreme White Dry Portion (kokku 390 karpi, ühes karbis olev kogus 10 g). Urmet Loki, Dmitri Jeršovi ja T. T. tegevus oli korraldatud selliselt, et Urmet Lokk ja Dmitri Jeršov tõid tubakatooteid Eesti Vabariiki ehk toimetasid keelatud tubakatooted Rootsist Eesti Vabariiki, kasutades selleks oma rahalisi vahendeid, ning seejärel hoidsid tubakatooteid Urmet Loki poolt üüritud garaažiboksis. T. T. teopanus seisnes tubakatoodete müümises ning edasitoimetamises ostjatele. Kuivõrd müügitegevus jäi eelnimetatud koguse ehk 22,985 kilogrammi osas lõpule viimata, kuid süüdistatavate tahe oli müügitegevusele suunatud, jäi tegu selles osas katsestaadiumi. Tubakaseaduse (RT I, 09.01.2018, 3) § 24 lõike 1 kohaselt on keelatud suitsuvaba tubakatoodete käitlemine. Tubakaseaduse § 3 lõike 4 kohaselt loetakse suitsuvabaks tubakatooteks muuhulgas suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakat, mille tarvitamiseks ei ole vaja põlemisprotsessi. Tubakaseaduse § 6 lõike 22 kohaselt loetakse käitlemiseks 75 (150)
mittelubatud suitsuvabu tubakatooteid suures kogus olevaks, kui tubakatoodete kogus ületab 15 kilogrammi. Keelatud tubakatoodetega kauplemisega, nende hoidmisega ning edasitoimetamisega, kui keelatud tubakatooteid on suures koguses, panid Urmet Lokk, Dmitri Jeršov ja T. T. toime KarS § 376 lõikes 1 sätestatud kuriteo. Kohtu seisukoht Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk end neile esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. T. T. ütlustest tulenevalt müüs tema Urmet Lokilt saadud huuletubakat oma tuttavatele. Kohtule vastates tunnistas T. T., et ta pole kunagi ise huuletubakat tarvitanud. Ta ei osanud isega vastata küsimusele, et kui pikaks perioodiks peaks jätkuma ühest kastist, kus on 24 torni. Huuletubakat sai ta 2017 lõpus ühe kasti Urmet Lokilt. Mingit konkreetset kokkulepet, et T. T. hakkabki tubakat müüma, ei olnud, kuid T. T. avaldas, et Urmet Lokk võis aimata, mida ta selle kasti huuletubakaga teeb. Raha, mille ta sai huuletubaka müügist, andis Urmetile (kd 24, lk19p-20). Prokuröri taotluse alusel eraldas kohus T. T. süüdistuse teise menetlusse ja tema suhtes lõpetati Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02.05.2022 määrusega kriminaalasjas nr 1-22-1662 kriminaalmenetlus süüdistuses KarS § 376 lg 1 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Dmitri Jeršov tunnistab, et on koos Urmet Lokiga ostnud Rootsist tubakatooteid – tavalist ja huuletubakat. Temale teadaolevalt tohtis ta tuua tubakatooteid 15 kg inimese kohta ja pool XXX asunud garaašis olevast tubakast kuulus talle (kd 24, lk 69). Huuletubakat tõi enda tarbeks. Urmet Lokk tunnistas samuti, et Rootsist osteti huuletubakat. Garaažis avastatud kogus oli toodud kas ühe või kahe korraga, teadis et tuua võib inimese kohta 15 kg huuletubakat. Oli ka ise huuletubaka tarvitaja. Garaaši üüris selleks, et sinna panna talvekummid ja muud elukohas olevat kraami (kd 24, lk79 p) 31.01.2018 teostati Tallinnas XXX asuvas garaažiboksis nr 44 läbiotsimine (kd 16, lk 68-74). Läbiotsimisega leiti 1760 karpi ehk 22,985 kilogrammi huuletubakat. Läbiotsimisprotokollile lisaks olevatel fototabelitel on näha garaažis vaid mustad kilekotid, mille sees pappkastid ja mille sees on huuletubaka karbid.
Urmet Lokile rendile andis tõendab ka 12.02.2018 koostatud äratundmiseks esitamise protokoll, kust nähtub, et E. M. kinnitusel oli Urmet Lokk isikuks, kellega ta sõlmis lepingu ning kelle kasutusse ta andis Tallinnas, XXX asuva garaažiboksi nr 44. Kohtule esitatud tõendite pinnalt saab asuda seisukohale, et garaažiboksist leitud huuletubakas oli Urmet Loki valduses. Huuletubaka pappkarpidelt võeti puuteproovid. Ekspertiisiakti nr 18E-GE0760 eksperdiarvamuse kohaselt on puuteproovi nr 25, saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välitada Dmitri Jeršovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segapsoois (kd 16, lk163-172). AS Tallink Grupile päringuvastuse kohaseltkäisid Urmet Lokk ja Dmitri Jeršov korduvalt Rootsis (kd 16, lk176-181). Nimetatud asjaolu kinnitavad ka 12.03.2019 koostatud vaatlusprotokollis vaadeldud Dmitri Jeršovi elukohast leitud dokumendid, näiteks TallinnStockholmi reisikinnitused (kd 17, lk 6-14). Kohtule esitatud läbiotsimisprotokollist (kd 16, lk 68-74) nähtub, et huuletubakas on Rootsi päritolu. 14.05.2019 koostatud vaatlusprotokollis on vaadeldud Dmitri Jeršovi ja Tiks Grupp OÜ pangakontosid (kd 20, lk 1-30). Dmitri Jeršovi kontolt on tehtud tuhandetes eurodes makseid Rootsi äriühingutele tubakatoodete eest. Tiks Grupp OÜ kontodelt nähtuvad maksed Rootsis. Vaatlusprotokollile on lisatud Dmitri Jeršovilt maksed saanud äriühingute kodulehtede väljatrükid, kust nähtub, et tegemist on huuletubakat müüvate ettevõtetega. Urmet Loki valduses olnud sülearvutist leitud e-kirjade hulgas on kirjad, kus Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki poolt asutatud Läti Vabariigi äriühing Lanfra SIA([email protected]) on suhelnud snusi teemal, näiteks [email protected] , [email protected] (kd 19, lk 91-116). Seega on ilmne, et äriühing oli tegev huuletubaka ostmisel. Kirjadest ilmneb, et teatud osa tubaka eest oli Dmitri Jeršov maksnud, kuid 4800 karbi kohta esitab ta hinnapäringu, mida soovib lasta saata Lätis asuvale aadressile. Urmet Loki telefonist (kd 19, lk 1-90; kd 20, lk 35-36) on tuvastatud V. K. nimelise isiku kontaktid, kus on märgitud, ta elab Rootsis ja tema e-posti aadressiks on XXX, mis viitab isikule, kes müüb Rootsis huuletubakat. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et Urmet Lokk ja Dmitri Jeršov on toimetanud Rootsist Eesti Vabariiki huuletubakat. Ei ole vaidlust ka selles, et huuletubakat hoiustati Urmet Lokk polt renditud garaažiboksis nr 44 Tallinnas, XXX. KarS § 376 lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse maksumärgiga märgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis või keelatud tubakatoodetega kauplemise, nende hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest suures kogusessuitsuvabu. Tubakaseaduse § 24 lõike 1 kohaselt on keelatud suitsuvaba tubakatoodete käitlemine. Tubakaseaduse § 3 lõike 4 kohaselt loetakse suitsuvabaks tubakatooteks muuhulgas suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakat, mille tarvitamiseks ei ole vaja põlemisprotsessi. Garaažiboksist leitud huuletubaka näol on tegemist keelatud suitsuvaba tubakatootega. Urmet Loki poolt üüritud, kuid ka Dmitri Jeršovile kuuluva huuletubaka hoidmiseks kasutuses olnud garaažist tuvastati 22,985 kg keelatud suitsuvabu tubakatooteid. Tubakaseaduse § 6 lõike 22 kohaselt loetakse käitlemiseks mittelubatud suitsuvabu tubakatooteid suures kogus olevaks, 77 (150)
kui tubakatoodete kogus ületab 15 kilogrammi. Käesoleval juhul on tuvastatud kogus, mis ületab seaduses määratletud piiri. Kohtus on leidnud tõendamist, et Urmet Loki, Dmitri Jeršovi ja T. T. tegevus oli korraldatud järgmiselt. Urmet Lokk ja Dmitri Jeršov tõid tubakatooteid Eesti Vabariiki ehk toimetasid keelatud tubakatooted Rootsist Eesti Vabariiki. Tubakatooteid hoiti Urmet Loki poolt renditud garaažiboksis. T. T. teopanus seisnes tubakatoodete müümises ning edasitoimetamises ostjatele. Kohtu jaoks ei ole usutav Dmitri Jeršovi, Urmet Loki ja T. T. jutt selle kohta, et Rootsist toodi huuletubakat vaid enda tarbeks. Esmalt on see vastuolus T. T. ütlusega, kes ise huuletubakat ei tarvitanud ja tunnistas kohtus, et müüs selle edasi. Samas pole ka eluliselt usutav, et enda tarbeks on vajalik tuua 22,985 kg kuut erinevat marki huuletubakat. Nõustuda saab prokuröriga selles, et reeglina tarvitavad inimesed üht marki tubakatooteid. Ja kui sooviti seda enda tarbeks, siis miks hoiti seda üüritud garaažis, mitte kodus, kus seda olnuks märksa mugavam igapäevaselt tarbida. Eluliselt mitteusutav on enda tarbeks toomine ka kogust arvestades. Prokuröri näide, et kui tarvitada üks karp päevas, jätkuks garaažiboksist leitud kogusest ühele isikule peaaegu viieks aastaks või kahele isikule peaaegu kaheks ja pooleks aastaks, kinnitab versiooni ebausalusväärsust. Lisaks tekib põhjendatud küsimus, miks hoida enda tarbeks mõeldud huuletubakat üüritud garaažiboksis. Kaitsjate kõige olulisem vastuväide esitatud süüdistusele seisneb selles, et nimetatud kogus, so 22,985 kg tuleb süüdistatavate peale ära jagada, millisel juhul iga süüdistatav käitles tubakatooteid alla suure koguse piiri. Kohus selle seisukohaga nõustuda ei saa. Eespool analüüsitud tõendi kinnitavad, et süüdistatavad tegutsesid grupis kaastäideviijatena ja Dmitri Jeršovi ning Urmet Loki tahe oli suunatud mitte sellele, et omandada kumbki 15 kg tubakatooteid, vaid nende ühine kavatsus oli ja ka realiseeris nii, et riiki toodi 22,985 kg keelatud tubakatooteid, seega suures koguses. Analüüsitud tõendi kinnitavad, et etteheide nii edasitoimetamises, hoidmises kui ka kauplemises on leidnud tõendamist. Kuivõrd müügitegevus ehk kauplemine jäi nimetatud koguse osas lõpule viimata, kvalifitseeris prokurör kõnealuse teoalternatiivi süüdistusaktis katsena, mis aga neeldub teistes, lõpuleviidud teoalternatiivides. Kuigi kogu seda kogust ei realiseeritud, on kohus veendumusel, et süüdistatavate tahe oli tegelikult suunatud müügitegevusele, kuid see terve koguse müük jäi katsestaadiumi. Kohtus uuritud tõendite kohaselt võib väita, et tegemist oli grupiviisilise käitumisega ehk igal grupi liikmel oli oma roll ja ülesanne. On selgunud, et Urmet Lokk ja Dmitri Jeršov tõid huuletubakat Eesti Vabariiki, misjärel hoidsid tubakatooteid eelnimetatud aadressil asuvas garaažiboksis. T. T. eesmärk oli huuletubakat müüa ja ostjateni toimetada. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et süüdistatavad on pannud neie süüdistuses etteheidetud ajal ja koguses keelatud tubakatoodetega kauplemise. Isikute endi käitumine tubakatoodete hankimisel, selle hoidmisel ja müümisel kinnitab, et tegu on toime pandud kavatsetult, sest tegevus oli kantud eesmärgist tuua tubakatooteid suures koguses, et nende müügist saadavast kasumist rikastuda. Seega tuleb Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk süüdi tunnistada KarS § 376 lg 1 järgi. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. VII MAKSUKURITEGU KARS § 3891 lg 1 järgi Süüdistuse sisu 78 (150)
Tiks Grupp OÜ (pankrotis) juhatuse liiget Urmet Lokki, kes alates 23.08.2017 tegutses faktilise juhatuse liikmena ning Dmitri Jeršovi, kes tegutses volituse alusel juhatuse liikmega võrdväärselt kuni 23.08.2017 ja oli alates 23.08.2017 Tiks Grupp OÜ (pankrotis) juhatuse liige, süüdistatakse ühiselt ja kooskõlastatult tagastusnõude suurendamise eesmärgil maksuhaldurile 2017. a aprilli, juuli ja augusti maksudeklaratsioonides teadvalt valeandmete esitamises, millega suurendasid alusetult tagastusnõuet ja varjasid maksukohustust kokku summas 136 835,25 eurot, mis kordades ületab KarS § 121 p 2 sätestatud suure kahju ulatuse 40 000 eurot. Lisaks süüdistatakse Tiks Grupp OÜ (pankrotis) juhatuse liiget Dmitri Jeršovi tagastusnõude suurendamise eesmärgil maksuhaldurile 2017. a septembri maksudeklaratsioonis teadvalt valeandmete esitamises, millega varjas maksukohustust ja suurendas alusetult tagastusnõuet kokku summas 10 420 eurot. Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk on pikaaegsed tuttavad, seotud tööalaselt ja läbi mitme äriühingu. Omavahelist tutvust ja äriühinguid ära kasutades sõlmisid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk kokkuleppeid tehinguteks, mida tegelikult ei toimunud. Kokkuleppeliste näilike tehingute ainus eesmärk oli esitada nende pinnalt maksuhaldurile valeandmeid, et tekitada Tiks Grupp OÜ-le (pankrotis) enammakstud käibemaksu ja saada selle tagastamise taotlemisega riigilt raha samuti vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ja varjata sellega tegelikku maksukohustust. Urmet Loki ja Dmitri Jersoviga seotud äriühingud, mida kasutades pandi toime maksukuritegusid: 1) Tiks Grupp OÜ-s (pankrotis), registrikood 10820075, edaspidi ka Tiks, oli Urmet Lokk 50% osanik alates 16.01.2017, juhatuse liige ajavahemikul 18.01.-23.08.2017. Dmitri Jeršov 50% osanik alates 16.01.2017, esindas Tiksi juhatuse liikmega samaväärselt 22.01.2017 volikirja alusel ja oli juhatuse liige ajavahemikul 23.08.2017-13.02.2018. Tiksi tegevusala oli kaubavedu maanteel OÜ Tiks Grupp pankrot kuulutati välja 16.09.2019 kohtumäärusega. 2) Lanfra OÜ (pankrotis), registrikood 14125573, edaspidi ka Lanfra, asutasid Urmet Lokk ja Dmitri Jeršov 03.10.2016. Dmitri Jeršov oli 50% osanik 03.10.2016-08.05.2017. Urmet Lokk oli 50% osanik 03.10.2016-08.05.2017, ainuosanik 08.05.2017-05.09.2017 ning juhatuse liige ajavahemikul 03.10-08.12.2016 ja 05.05.-06.09.2017. Perioodil 04.02.2017-04.05.2017 ei olnud äriühingul juhatuse liiget. Lanfra tegevusala oli teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüük. OÜ Lanfra pankrot kuulutati välja 14.12.2017 kohtumäärusega. 3) Ratcan OÜ, registrikood 14252231, asutas Urmet Lokk 02.05.2017 ja ta on olnud algusest peale äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige. Ratcan OÜ tegevusala on finantsteenuste osutamine. Juhatuse liikmed on äriseadustiku § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 183 kohaselt pädeva ametiisikuna vastutavad osaühingu juhtimise ja raamatupidamise korraldamise eest ning on maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 lähtuvalt kohustatud tagama äriühingu maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise sh ka äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning maksuhaldurile nõuetele vastavate maksudeklaratsioonide esitamise. Käibemaksuseaduse (KMS) nõuded, mida Urmet Lokk ja Dmitri Jeršov rikkusid: • § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava KMS § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu;
79 (150)
• § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; • § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel; • § 31 lg 4 kohaselt kauba importimise korral arvatakse sisendkäibemaks maha tollideklaratsiooni alusel. MKS § 83 lg 4 kohaselt näilikke tehinguid maksustamisel arvesse ei võeta, kuid Urmet Lokk ja Dmitri Jeršov korduvalt kajastasid deklaratsioonides sisendkäibemaksu arvestuses näilikke tehinguid, et vähendada maksukohustust ning suurendada Tiksi tagastusnõudeid ja saada enammaks tagasi. Käibemaksu enammaksu tagasisaamise ja maksukohustuse vähendamise eesmärgil esitasid Tiksi juhatuse liikmed Urmet Lokk, kes alates 23.08.2017 jätkas tegutsemist faktilise juhatuse liikmena, ja Dmitri Jeršov, kes juhatuse liikme Urmet Loki volituse alusel tegutses perioodil 22.01.2017-23.08.2017 samaväärselt juhatuse liikmega, maksuhaldurile maksudeklaratsioonides valeandmeid raamatupidaja vahendusel, teda ülekaaluka teadmisega valitsedes. Tiksile osutas raamatupidamisteenust K. S. Tartus XXX enda OÜ-s Majandustehing. Heauskne raamatupidaja kajastas arved äriühingu raamatupidamises ning esitas maksuhaldurile nende alusel koostatud käibedeklaratsioonid teadmata, et nendel arvetel kajastatud tehingute sisu ei vastanud tegelikkusele. Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk kontrollisid raamatupidaja K. S. tegevust, hoides raamatupidajat teadmatuses tegelikest asjaoludest ja kasutasid tema eksitust ära nii, et raamatupidaja tahtmatult teostas oma tegevusega vahendlike täideviijate ehk Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki teoplaani. I Lanfra OÜ-ga tehtud näilike tehingutega valeandmete esitamine. Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk esitasid raamatupidaja vahendusel maksuhaldurile Tiks Grupp OÜ (pankrotis) kohta - 22. mail 2017 2017. a aprilli käibedeklaratsiooni, milles kajastasid sisendkäibemaksu hulgas real nr 5.1 Lanfra arve nr 1704001 alusel impordideklaratsioonil nr 17EE5130EE90983556 arvestatud impordi käibemaksu 20 231,25 eurot, mille võrra suurendasid tagastusnõuet ning - 21. augustil 2017 2017. a juuli käibedeklaratsiooni, milles kajastasid sisendkäibemaksu hulgas real nr 5 Lanfra arvel nr 16121534 märgitud käibemaksu 4104 eurot, millega vähendasid tasumisele kuluva käibemaksu nullini ja suurendasid tagastusnõuet 2589,56 euroni. Impordikäibemaksu ja sisendkäibemaksu deklareerimine oli alusetu ja esitati valeandmeid, sest tehinguid, millelt käibemaks arvestati, tegelikult ei toimunud. Tiks Lanfralt arvetel kajastatud väetist tegelikult ei soetanud ja tegemist on TsÜS § 89 mõttes näilike tehingutega, mis on tehtud eesmärgiga suurendada Tiksi tagastusnõuet ja vähendada maksukohustust. Selleks, et jätta mulje tehingu olemasolust ja saada riigilt alusetult raha tagasi ning varjata maksukohustust Urmet Lokk ja Dmitri Jeršov vormistasid seotud äriühingute vahel arved, mida kajastasid raamatupidamisarvestuses ja käibedeklaratsioonis: - 12.04.2017 Lanfra OÜ arve nr 1704001 OÜ-le Tiks Grupp, millel oli märgitud kauba kirjeldusena „väetis CAN DAP Sillamäe“ kogus 527,68 tonni, hind 180 eurot/tonn ja arve summa 94 982,40 eurot, käibemaksumäär 0% ja viide KMS-le 15 lg 3 p 7; - 16.07.2017 Lanfra OÜ arve nr 16121534 OÜ-le Tiks Grupp, millel oli märgitud kauba kirjeldusena „väetis CAN“, kogus 114 tonni, hind 180 eurot/tonn ja arve summa 24 624 eurot sh käibemaks 4104 eurot. Tehingute näilikkust kinnitavad asjaolud: 80 (150)
- Tehingud olid tehtud seotud osapoolte vahel; - Kauba üleandmist ja kauba eest tasumist ei toimunud; - Väidetava kauba müümise ajad ja kogused ei klapi tarne aegade ja kogustega; - Tehingud eristusid Tiksi tavapärasest majandustegevusest valdkonna ja mahu poolest; - Tiksil polnud piisavalt vahendeid kauba eest tasumiseks. Esimese arve vormistamise järel Urmet Lokk Tiksi esindajana tellis EuroChem Logistics International Eesti filiaalilt kauba impordi vormistamise teenuse ja Urmet Lokk Lanfra esindajana tellis sama kauba väljaveo ettevalmistamise teenuseid. 13.04.2017 volikirjaga volitas Tiksi juhatuse liige Urmet Lokk UAB EuroChem Terminal Sillamäe AS-i esitama e-maksuametis/e-tollis tollideklaratsioone. Volikirjal oli Tiksi esindajana tegutsenud Urmet Loki kontaktandmetesse e-posti aadressiks märgitud [email protected]. Tiksi volitusel ja viitega Lanfra arvele nr 1704001 esitas EuroChem Terminal Sillamäe AS 13.04.2017 impordideklaratsiooni nr 17EE130EE90983556, kus kauba kaltsiumammooniumitraat (CAN) saajaks on märgitud OÜ Tiks Grupp (Eesti) ja kauba saatjaks on märgitud Novomoskovski Azot (Venemaa). Kauba maksumus 94 982,40 eurot, arvestatud 20% käibemaks summas 20 231,25 eurot ja 6,5 % tollimaks summas 6 173,86 eurot. Tehingult arvestatud käibemaksu ja tollimaksu tasus Maksu- ja Tolliametile deklarant EuroChem Terminal Sillamäe AS, mis võimaldas Tiksil deklareeritud enammaksu tagasi küsida. 25.05.2017 Urmet Lokk ja Dmitri Jeršov esitasid raamatupidaja vahendusel maksuhaldurile Tiksi ettemaksukonto vabade vahendite tagastustaotluse nr 92696171 summas 31 000 eurot, mille hulgas oli Lanfra arve nr 1704001 alusel tasutud impordikäibemaks 20 231,25 eurot. Maksuhaldur tegi 25.05.2017 tagastusotsuse nr 92696172, mille alusel kanti raha Tiksi arvelduskontole nr EE834204278605830005. Maksu- ja Tolliameti kontrolli tulemusel Dmitri Jeršov 08.02.2018 eemaldas 2017. a juuli käibedeklaratsioonist seal alusetult kajastatud näiliku tehingu andmed, mis nullis tagastusnõude ja Tiksile tekkis maksukohustus. II Ratcan OÜ-ga tehtud näiliku tehinguga valeandmete esitamine. Urmet Lokk ja Dmitri Jeršov esitasid 20.09.2017 raamatupidaja vahendusel maksuhaldurile Tiks Grupp OÜ (pankrotis) 2017. a augusti kohta käibedeklaratsiooni, milles kajastasid real nr 5 esitatud sisendkäibemaksu hulgas OÜ Ratcan 18.08.2017 arvel nr 1003 märgitud käibemaksu 112 500 eurot, millega vähendasid tasumisele kuluva käibemaksu nullini ja suurendasid tagastusnõuet 102 545,33 euroni. Sisendkäibemaksu deklareerimine oli alusetu ja esitati valeandmeid, sest tegelikult Tiks Ratcan OÜ-lt arvel kajastatud väetist ei soetanud ja tehingu osapooled müügilt arvestatud käibemaksu ei tasunud. Tegemist on TsÜS § 89 mõttes näiliku tehinguga, mis on tehtud eesmärgiga vähendada Tiksi maksukohustust ja suurendada tagastusnõuet. Selleks, et jätta mulje tehingu olemasolust, saada riigilt alusetult raha tagasi ja varjata maksukohustust Urmet Lokk Ratcan OÜ esindajana ja Dmitri Jeršov Tiksi esindajana, tegutsedes Tiksi juhatuse liikme Urmet Loki 22.01.2017 antud volituse alusel, vormistasid dokumendid, mida kajastasid raamatupidamisarvestuses ja käibedeklaratsioonis: - 17.08.2017 põllumajandustarvikute müügileping nr 201708171 ja selle lisa 1, millega OÜ Ratcan justkui müüs Tiksile 2500 tonni väetist AN hinnaga 225 eurot tonn, tarneaeg jaanuarmärts 2018. 81 (150)
- OÜ Ratcan 18.08.2017 arve nr 1003 Tiksile kokku summas 675 000 eurot sh käibemaks 112 500 eurot maksetähtaeg 31.01.2018. Tehingu näilikkust kinnitavad asjaolud: - Tehing oli tehtud seotud osapoolte vahel; - Kauba üleandmist ja kauba eest tasumist ei toimunud; - Ratcan OÜ-l ei olnud väetist, mida lepingu kohaselt müüs, puudusid vahendid selle soetamiseks; - Ratcan OÜ ei olnud reaalselt tegutsev äriühing, mistõttu ta kustutati 30.09.2017 käibemaksukohustuslaste registrist; - Tehingud eristusid Tiksi tavapärasest majandustegevusest valdkonna ja mahu poolest; - Tiksil polnud piisavalt vahendeid kauba eest tasumiseks. - Tiksil puudusid suurele kogusele omandamisel olevale väetisele ostjad; - Lepingus olevad hooletusvead- aadress, kus kumbki osapool ei tegutse, näitavad, et vaatamata tehingu erakordsele mahule, ei olnud lepingu sisu osapoolte jaoks oluline ja see vormistati üksnes seepärast, et varjata valeandmete esitamist. Maksu- ja Tolliameti kontrolli tulemusel Dmitri Jeršov 16.11.2017 eemaldas 2017. a augusti käibedeklaratsioonist seal alusetult kajastatud näiliku tehingu andmed, mis nullis tagastusnõude ja Tiksile tekkis maksukohustus. III Farmcrew OÜ-ga (praeguse nimega Pramkeze Huxunya OÜ) tehtud näiliku tehinguga valeandmete esitamine. Dmitri Jeršov esitas 20.10.2017 raamatupidaja vahendusel maksuhaldurile Tiks Grupp OÜ (pankrotis) 2017. a septembri kohta käibedeklaratsiooni, milles kajastas esitatud sisendkäibemaksu hulgas OÜ Farmcrew (praeguse nimega Pramkeze Huxunya OÜ) edaspidi ka Farmcrew, 30.09.2017 arvel nr 48 märgitud käibemaksu 10 420,80 eurot, millega vähendas tasumisele kuluva käibemaksu nullini ja suurendas tagastusnõuet 7 251,04 euroni. Sisendkäibemaksu deklareerimine oli alusetu ja esitati valeandmeid, sest tegelikult Tiks Farmcrewlt arvel kajastatud vilja ei soetanud, tehingu osapooled müügilt arvestatud käibemaksu ei tasunud. Tegemist on TsÜS § 89 mõttes näiliku tehinguga, mis on tehtud eesmärgiga vähendada Tiksi maksukohustust ja suurendada tagastusnõuet. Dmitri Jeršov tundis Farmcrew juhatuse liiget R. T. varasemalt, mis võimaldas teha omavahelisi kokkuleppeid ebaausaks käitumiseks. Selleks, et jätta mulje tehingu olemasolust ja saada riigilt alusetult raha tagasi Dmitri Jeršov Tiksi esindajana ja R. T. Farmcrew esindajana vormistasid äriühingute vahel dokumendid, mida Dmitri Jeršov kajastas Tiksi raamatupidamisarvestuses ja käibedeklaratsioonis: - ostu-müügi leping nr 17093001, millega Farmcrew justkui müüb Tiksile 150 tonni rapsi hinnaga 334 eurot tonn, tarne alates septembrist 2017; - 30.09.2017 kuupäevaga kauba üleandmise-vastuvõtmise akt, et Farmcrew on Tiksile üle andnud 156 tonni rapsi koguhinnaga 62 524,80 eurot; - hoiustamisleping nr 1, mille kohaselt Farmcrew hoiustab Tiksi vilja laos Reinevere külas alates 30.09.2017 ja kuni 01.01.2018 teeb seda tasuta; - 30.09.2017 arve nr 48 Farmcrewlt Tiksile summas 62 524,80 eurot, s.h käibemaks 10 420,80 eurot, makse tähtaeg 28.11.2017. Tehingu näilikkust kinnitavad asjaolud: - Kauba üleandmist ja kauba eest tasumist ei toimunud; - Tehing eristus Tiksi tavapärasest majandustegevusest valdkonna ja mahu poolest;
82 (150)
- Kaupa ei olnud olemas: Farmcrew ei olnud soetanud rapsi seemet, millest kasvatada müüdavat vilja; osaliste väited kauba ladustamise, üleandmise ja ära vedamise kohta on vastuolulised ja asjaolud sellised, et Farmcrew hoidlas vilja ei olnud, aga seda ei olnud ka Tiksil, Tiksile ei olnud vilja tarnitud ja Tiks ei olnud seda edasi müünud; müüjal puudus võimalus lepingujärgseks kauba kaalumiseks ja väidetav tehing toimus silma järgi, varasemast koostööst tekkinud usalduse alusel; - Farmcrew Tiksile esitatud arve 48 oli võltsitud. Farmcrew oli tegelikult 2017. aastal esitanud arve nr 48 Tartu Mill AS-le söödanisu müümise eest. Maksu- ja Tolliameti kontrolli tulemusel Dmitri Jeršov 08.02.2018 eemaldas 2017. a septembri käibedeklaratsioonist seal alusetult kajastatud näiliku tehingu andmed, mis nullis tagastusnõude ja Tiksile tekkis maksukohustus. Seega Urmet Lokk ja Dmitri Jeršov panid toime KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – maksukohustuse vähendamise ja tagastusnõude suurendamise eesmärgil maksuhaldurile Tiks Grupp OÜ (pankrotis) maksudeklaratsioonis teadvalt valeandmete esitamine, millega varjasid maksukohustust ja suurendasid alusetult tagastusnõuet enam kui suurele kahjule vastava summa võrra. Kohtu seisukoht Süüdistatavate Dmitri Jeršovi ja Urmet Lokiga seotud äriühingud, mida kasutades pandi süüdistuse kohaselt toime maksukuritegusid, on Tiks Grupp OÜ (pankrotis), Lanfra OÜ (pankrotis) ja Ratcan OÜ. VII.I Lanfra OÜ-ga (pankrotis) tehtud näilike tehingutega valeandmete esitamine Äriregistrikaardil (kd 20, lk 126-130) on Tiks Grupp OÜ (pankrotis), registrikoodiga 10820075, esmakande ajana märgitud 30.11.2001, asutajaks on V. T. ning osaühingu põhitegevusalaks on kaubavedu maanteel. Alates 16.01.2017 oli osanikuks ning ajavahemikul 18.01.2017 23.08.2017 juhatuse liikmeks Urmet Lokk. Dmitri Jeršov oli osanik samuti alates 16.01.2017, kes esindas 22.01.2017 volikirja alusel Tiks Grupp OÜ-d (pankrotis) juhatuse liikmega samaväärselt. Nimelt volitas Tiks Grupp OÜ juhatuse liige Urmet Lokk 22.01.2017 (kd 21, lk 71-72) Dmitri Jeršovi tegema Tiks Grupp OÜ nimel kõiki tehinguid, mis on sellises majandustegevuses tavapärased, sh mitte ainult sõlmima lepinguid teenuse osutajate, töötajate, kauba ostjate ja müüjatega, tegema toiminguid, sõlmima lepinguid krediidiasutustes, esindama volitajat kolmandate isikute ja riigi- ja kohalike omavalitsuste ees, tutvuma dokumentidega, saama neist ärakirju, andma ja saama informatsiooni ja tegema muid tahteavaldusi ja toiminguid, mis on vajalikud seoses esindatava igapäevase majandustegevusega samaväärselt juhatuse liikmega. Dmitri Jeršov oli juhatuse liige ajavahemikul 23.08.2017 - 13.02.2018. Väljatrükist nähtub, et Tiks Grupp OÜ pankrot kuulutati välja Tartu Maakohtu 16.09.2019 määrusega nr 2-19-7687. Tiks Grupp OÜ (pankrotis) registreeritud töötamise otsingu väljatrükk (kd 20, lk 139) kinnitab, et äriühingus töötasid töölepingu alusel mh Dmitri Jeršov ning Urmet Lokk alates 01.08.2017 kuni 31.12.2017. Juhtimis-, kontrollorgani liige oli perioodil 01.10.2011 – 17.01.2017 V. T. Tiks Grupp OÜ (pankrotis) oli käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.01.2002 kuni 07.09.2018 (kd 20, lk 131).
83 (150)
2016. a majandusaasta aruandest, sh bilansist ja kasumiaruande skeemist (kd 20, lk 132-137) nähtuvalt oli Tiks Grupp OÜ (pankrotis) maanteetranspordiga tegelev ettevõte ning 2017. aastal plaaniti jätkata samade tegevusaladega. Bilansi kohaselt oli ettevõttel käibevarasid üle 100 000 euro, varasid kokku üle 200 000 euro, kohustisi kokku üle 100 000 euro. Kasumiaruandest nähtub, et Tiks Grupp OÜ müügitulu ulatus üle 300 000 euro, ärikasum ja aruandeaasta kasum oli 2016. aastal üle 26 000 euro. Tiks Grupp OÜ (pankrotis) 2017 – 2018 käibedeklaratsioonide (kd 20, lk 144) kohaselt oli 2017 jaanuar – detsember Tiks Grupp OÜ maksustatav käive kokku 386 470,92 eurot ning 2018 jaanuar – aprill oli maksustatav käive 0. Eelnevast nähtub, et Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk said V. T. asutatud äriühingu Tiks Grupp OÜ (pankrotis) osanikeks 16. jaanuaril 2017. Kuni 23.08.2017 oli Tiks Grupp OÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks Urmet Lokk ning pärast teda, alates 23.08.2017 kuni 13.02.2018 asus juhatuse liikme kohale äriühingus Dmitri Jeršov. Kohus on veendunud, et Tiks Grupp OÜ (pankrotis) igapäevase äritegevusega tegutsesid nii U. Lokk kui ka D. Jeršov kuni osaühingu pankrotini. Kohus nõustub prokuröriga, et seda kinnitab muuhulgas AS SEB Pank vastuskiri (kd 22, lk 84), mille kohaselt oli nii Dmitri Jeršovile kui ka Urmet Lokile kummalegi väljastatud ettevõttega seotud konto deebetkaart. Eeltoodut kinnitab ka Tiks Grupp OÜ (pankrotis) raamatupidamisega tegelenud tunnistaja K. S. kohtus antud ütlused (kd 19, lk 151-154), et Tiks Grupp OÜ-d esindasid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk. Äriregistrikaardist ja majandusaasta aruandest saab järeldada, et tegemist oli reaalselt toimiva äriühinguga, mis tegeles kaubaveoga. Osaühingu käive ulatus aastate lõikes sadadesse tuhandetesse eurodesse ning kasum oli periooditi tuhandetes, samuti sadades tuhandetes eurodes. Tunnistaja K. S. ütlused kinnitavad asjaolu, et Tiks Grupp OÜ (pankrotis) reaalseks tegevusalaks oli transporditeenuse osutamine. Tunnistaja ütlustest nähtub, et Tiks Grupp OÜ tegeles transpordi ja kauba veoga maanteel. See oli reaalne tegevusala, transporditeenuse osutamine. Kohtule esitatud väljatrükid e-maksuametist Tiks Grupp OÜ (pankrotis) volitatud isikute ja volitatud isikute esindatavate kohta (kd 20, lk 140-143) tõendavad seda, kellel oli õigus ja võimalus e-maksuametis Tiks Grupp OÜ-d esindada, milliseid äriühinguid need isikud lisaks Tiks Grupp OÜ-le veel esindasid ehk milliste äriühingutega olid nad seotud. Tiks Grupp OÜ (pankrotis) volitatud isikuteks olid alates 22.01.2017 Dmitri Jeršov, alates 19.01.2017 Urmet Lokk ning alates 22.01.2017 K. S.. Dmitri Jeršovi esindatavad juriidilised isikud olid alates 10.08.2016 Agrochema Eesti OÜ, alates 21.08.2017 Tera Kinnisvara OÜ ning alates 22.01.2017 Tiks Grupp OÜ. Urmet Loki esindatavad juriidilised isikud olid perioodil 01.11.2016 – 15.12.2017 Lanfra OÜ (pankrotis), alates 07.08.2017 Ratcan OÜ ning alates 19.01.2017 Tiks Grupp OÜ. K. S. esindatavad juriidilised isikud (I kd lk 46) olid mh Lanfra OÜ perioodil 01.11.2016 – 15.12.2017, Ratcan OÜ alates 07.08.2017 ning Tiks Grupp OÜ alates 22.01.2017. Teine Urmet Loki ja Dmitri Jeršoviga seotud äriühing, mida kasutades süüdistuse kohaselt pandi toime maksukuritegusid, on Lanfra OÜ (pankrotis), registrikoodiga 14125573. Äriregistrikaardil (kd 21, lk 35-38) on Lanfra OÜ (pankrotis) esmakande ajana märgitud 03.10.2016 ning asutajateks on Urmet Lokk ja Dmitri Jeršov. Osaühingu põhitegevusalaks oli
84 (150)
alates 03.10.2016 kuni 31.01.2017 muud mujal liigitamata finantsteenuste abitegevused ning alates 31.01.2017 teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüük. Urmet Lokk oli alates 03.10.2016 kuni 08.05.2017 50% ulatuses osanikuks, ajavahemikul 08.05.2017 - 05.09.2017 ainuosanik ning juhatuse liige ajavahemikel 03.10.2016 - 08.12.2016 ja 05.05.2017 - 06.09.2017. Dmitri Jeršov oli 50% ulatuses osanik alates 03.10.2016 kuni 08.05.2017. Väljatrükist nähtub, et 04.02.2017 kuni 04.05.2017 ei olnud Lanfra OÜ-l (pankrotis) juhatuse liiget. Lanfra OÜ pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 14.12.2017. a määrusega nr 2-1712522. Kohus, analüüsides kohtuotsuses eelnevalt süüdistust väetise, mahe kanepiseemne ning maksejõuetuse põhjustamise osas, asus seisukohale, Lanfra OÜ (pankrotis) puhul oli tegemist Urmet Loki ja Dmitri Jeršovi kontrolli all olnud äriühinguga, mida juhtisid mõlemad süüdistatavad. Seda kinnitavad muuhulgas ka tunnistaja K. S. kohtus ülekuulamisel antud ütlused (kd 19, lk151-154) selle kohta, et ta osutas Lanfra OÜ-le raamatupidamise teenust alates äriühingu asutamisest. Ta tegi raamatupidamist äriühingu Majandustehingu OÜ kaudu. Urmet Lokk soovis, et ta osutaks Lanfrale raamatupidamise teenust. Esialgu sai ta ülesanded Urmet Lokilt ja hiljem lisandus Dmitri Jeršov. Ta suhtles Urmet Loki ja Dmitri Jeršoviga võrdselt. Lanfra OÜ-d juhtisid reaalselt Urmet ja Dmitri koos. Ühel hetkel ei olnud Lanfral juhatuse liiget, sel ajal juhtisid äriühingut Urmet ja Dmitri. Dokumendid raamatupidamise teenuse osutamiseks sai ta paberkandjal ja e-posti teel Dmitri ja Urmeti käest. Lanfra OÜ raamatupidamist korraldasid faktiliselt Urmet ja Dmitri. Tema tööülesanneteks seoses Lanfra OÜ-ga olid raamatupidamise tegemine, käibedeklaratsioonide esitamine ja majandusaasta aruande koostamine. Talle toodi ostudokumendid, algdokumendid. Lanfra müügiarveid ja lepinguid koostasid enamasti Dmitri ja Urmet. Süüdistuse kohaselt esitasid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk 22. mail 2017 raamatupidaja vahendusel maksuhaldurile Tiks Grupp OÜ (pankrotis) kohta 2017 aprilli käibedeklaratsiooni, milles kajastasid sisendkäibemaksu hulgas real nr 5.1 Lanfra OÜ arve nr 1704001 alusel impordideklaratsioonil nr 17EE5130EE90983556 arvestatud impordi käibemaksu 20 231,25 eurot, mille võrra suurendasid tagastusnõuet. E-maksuameti väljatrükkidest nähtub, et Tiks Grupp OÜ (pankrotis) nimel oli õigus emaksuametis äriühingut esindada ning seega ka deklaratsioone esitada Dmitri Jeršovil, Urmet Lokil ja K. S. Tunnistaja K. S. ütluste (kd19, lk 152) kohaselt on ta Tiks Grupp OÜ-le (pankrotis) raamatupidamist teinud. Tiks Gruppi esindasid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk. Tiks Grupp OÜ käibedeklaratsioone esitas tema. Seda palusid tal teha kas Urmet või Dmitri või nad koos. Deklaratsioone esitades viibis ta kodus XXX. Deklaratsioonid esitas ta elektrooniliselt. Sisendi maksudeklaratsiooni täitmiseks sai ta Dmitri ja Urmeti käest, ta sai neilt ostuarved. Andmeid deklaratsiooni esitamiseks sai ta mõlemalt, so Dmitrilt ja Urmetilt. Tiks Grupp OÜ (pankrotis) 2017 aprilli käibedeklaratsioonist, INF A ja INF B-st (kd 20, lk 145-147) nähtuvalt oli Tiks Grupp OÜ 2017. aasta aprillikuu käibedeklaratsiooni esitajaks K. S. ning seda tegi ta 22. mail 2017. Käibedeklaratsiooni real nr 5.1 on kajastatud impordilt tasutud käibemaks summas 20 231,25 eurot. Ostutehingute all Lanfra OÜ-ga (pankrotis) seotud arvet kajastatud ei ole. 85 (150)
Maksu- ja Tolliameti poolt 17.04.2018 koostatud kontrollakti (kd 20, lk 105) kohaselt esitati MTA-le seoses aprill 2017 käibedeklaratsiooniga Lanfra OÜ-lt (pankrotis) väetise soetamise kohta 12.04.2017 arve nr 1704001, millel oli märgitud kauba kirjeldusena „väetis CAN DAP Sillamäe“, arve summana 94 982,40 eurot, käibemaksumäär 0% ja viide KMS §-le 15 lg 3 p 7. Süüdistuses on ette heidetud ka seda, et Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk esitasid 21. augustil 2017 raamatupidaja vahendusel maksuhaldurile Tiks Grupp OÜ (pankrotis) kohta 2017 juuli käibedeklaratsiooni, milles kajastasid sisendkäibemaksu hulgas real nr 5 Lanfra arvel nr 16121534 märgitud käibemaksu 4 104 eurot, millega vähendasid tasumisele kuluva käibemaksu nullini ja suurendasid tagastusnõuet 2 589,56 euroni. Tiks Grupp OÜ (pankrotis) 2017 juuli käibedeklaratsioonist ja INF B-st (kd 20, lk 155-158) nähtub, et Tiks Grupp OÜ 2017. aasta juulikuu käibedeklaratsiooni esitas K. S. 21. augustil 2017. Käibedeklaratsiooni real nr 5 on kajastatud sisendkäibemaks summas 5 031,20 eurot. Ostutehingute all on kajastatud mh Lanfra OÜ (pankrotis) 14.07.2017 arve nr 16121534 summas 24 624 eurot, millest käibemaks 4 104 eurot. Seega oli Tiks Grupp OÜ (pankrotis) 2017. a juuli käibedeklaratsiooni hulgas kajastatud Lanfra OÜ (pankrotis) 14.07.2017 arve nr 16121534 alusel tekkinud sisendkäibemaks summas 4 104 eurot. Prokurör on seisukohal, et impordikäibemaksu ja sisendkäibemaksu deklareerimine oli alusetu ja esitati valeandmeid, sest tehinguid, millelt käibemaks arvestati, tegelikult ei toimunud. Tiks Grupp OÜ Lanfra OÜ-lt arvetel kajastatud väetist tegelikult ei soetanud ja tegemist on TsÜS § 89 mõttes näilike tehingutega, mis on tehtud eesmärgiga suurendada Tiks Grupp OÜ tagastusnõuet ja vähendada maksukohustust. Süüdistuse kohaselt vormistasid Urmet Lokk ja Dmitri Jeršov seotud äriühingute vahel arved nr 1704001 ja nr 16121534, mida kajastasid raamatupidamisarvestuses ja käibedeklaratsioonis, et jätta mulje tehingu olemasolust ja saada riigilt alusetult raha tagasi ning varjata maksukohustust. Dmitri Jeršov saatis 01.11.2017 e-kirjaga (kd 21, lk 123-125) Maksu- ja Tolliametile arved ning selgitas, et mõned dokumendid on endise juhatuse liikme käes. E-kirjale lisatud Lanfra OÜ (pankrotis) 12.04.2017 arve nr 1704001 (kd 21, lk 127) on väljastatud Tiks Grupp OÜ-le (pankrotis) väetise CAN DAP Sillamäe eest kogusega 527,68 tonni, hind 180 eurot/tonn, summa 94 982,40 eurot, käibemaks 0%, maksumus kokku 94 982,40 eurot. Arvel on märgitud, et 94 982,40 eurot on tasutud. Teine e-kirjale lisatud Lanfra OÜ (pankrotis) 14.07.2017 arve nr 16121534 (kd 21, lk 126) on väljastatud Tiks Grupp OÜ-le (pankrotis) väetise CAN eest kogusega 114 tonni, hind 180 eurot/tonn, maksumusega 20 520 eurot, käibemaks 4 104 eurot, maksumus kokku 24 624 eurot. Arvel on märgitud, et 24 624 eurot on tasutud. Maksu- ja Tolliamet tuvastas 17.04.2018 kontrollaktis (kd 20, lk 105-108), et Lanfra OÜ (pankrotis) 12.04.2017 arvetel nr 1704001 ja 16121534 kajastatud väetist CAN ei ole Tiks Grupp OÜ (pankrotis) tegelikult soetanud, nimetatud tehinguid Lanfra OÜ-ga toimunud ei ole. Sellisele seisukohale jõudis MTA seetõttu, et Tiks Grupp OÜ eelnimetatud arvete alusel 94 982,40 eurot ega 24 624 eurot väetise CAN eest Lanfra OÜ-le tasunud ei ole. Dmitri Jeršov ei 86 (150)
teadnud, kas maksti ja kuidas maksti ning millistest vahenditest. Dmitri Jeršov lubas esitada maksmise kohta dokumendid, mida ta aga ei teinud. Dmitri Jeršov helistas ja teatas, et väetise eest tasutud ei ole. Samuti leidis MTA, et tõendatud ei ole Lanfra OÜ arvete alusel soetatud väetise olemasolu, väetise ladustamine, väetise pakendamine, väetise transport ega väetise võõrandamine. Algselt väideti, et pakendatud väetis müüdi Lätti SIA-le Lanfra, kuid hiljem väitis Dmitri Jeršov, et väetis asub Vao külas. Kontrollakti kohaselt on Tollisüsteemi andmetel esitatud Tiks Grupp OÜ kohta impordideklaratsioon, kus on märgitud kauba saajaks Tiks Grupp OÜ. Kauba saatjaks on märgitud Novomoskovski Azot (Venemaa) ja deklarandiks EuroChem Terminal Sillamäe AS (Eesti). Kaubaks on märgitud CAN, kauba maksumus 94 982,40 eurot. Impordideklaratsiooni juurde esitati Lanfra OÜ 12.04.2017 arve nr 1704001, kauba esialgne arve Novomoskovski Azot AO-lt ja Urmet Loki 13.04.2017 volikiri. Imporditud kauba maksutatav väärtus, millelt on arvestatud impordi käibemaks, on arvestatud Lanfra OÜ arve nr 1704001 alusel. Kuna nimetatud arve alusel tehingut toimunud ei ole, siis puudub Tiks Grupp OÜ-l õigus impordi käibemaksu aprill 2017 KMD-l sisendkäibemaksu hulgas kajastada. Ülejäänud impordideklaratsiooni juurde lisatud dokumentidest ei nähtu Tiks Grupp OÜ-ga seoseid. Tiks Grupp OÜ ei ole tasunud impordideklaratsioonil märgitud käibemaksu 20 231,25 eurot ega tollimaksu 6173,86 eurot. Impordideklaratsiooni vormistamine Tiks Grupp OÜ nimele ei tõenda, et kauba saajaks oli Tiks Grupp OÜ. Lanfra OÜ kustutati juhatuse liikme vahetuse järgselt käibemaksukohustuslaste registrist. Lanfra OÜ ei ole tegutsev äriühing. Lanfra OÜ-l on maksuvõlgnevus ja esitamata deklaratsioonid. Lanfra OÜ on pankrotis. Maksu- ja Tolliameti poolt 18.04.2018 Tiks Grupp OÜ-le (pankrotis) adresseeritud teatest kontrolli lõpetamise kohta (kd 20, lk 115-117) nähtub, et MTA kontrollis Tiks Grupp OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel august ja september 2017. Tiks Grupp OÜ esitas käibedeklaratsioonide parandused, mille MTA luges õigeks, seega kontroll lõpetati, kuna Tiks Grupp OÜ esitas käibedeklaratsioonide parandused. 19.04.2018 e-kirjaga (kd 20, lk 118-119) kinnitas Dmitri Jeršov haldusakti kättesaamist ning palus maksuaudiitoril kirjalikult kinnitada Tiks Grupp OÜ (pankrotis) maksuvõla suurust. 19.04.2018 e-kirjas Dmitri Jeršovile kinnitas maksuaudiitor, et Tiks Grupp OÜ maksuvõlg on hetkel 58 136, 82 eurot, millelt suureneb arvestuslik intress kuni maksuvõla tasumiseni. Kohtul tuleb tuvastada, kas 12.04.2017 arvel nr 1704001 ja 14.07.2017 arvel nr 16121534 kajastatud tehingud Tiks Grupp OÜ (pankrotis) ja Lanfra OÜ (pankrotis) vahel tegelikkuses toimusid või on tegemist näilike tehingutega. Maksu- ja Tolliameti maksuaudiitor koostas 06.12.2017 vaatluse protokolli (kd 21, lk 137-142), mille kohaselt viidi vaatlus läbi Vao külas Väike-Maarja vallas Lääne-Viru maakonnas. Vaatluse käigus tuvastati, et Tiks Grupp OÜ endine juhatuse liige Urmet Lokk juhatas Vao külas asuva hoone juurde, kus oli ladustatud väidetavalt Tiks Grupp OÜ-le kuuluv väetis. Kõrgema telliskivist hoone taga olid laotud väetise kotid üksteise otsa kolm kihti. Tuvastatud, et kokku oli 130 kotti, lisaks eemal üks poolik kott. Urmet Loki sõnul hoonesse siseneda ei saa, temal võtit ei ole. Urmet Lokk ei teadnud, kas väetist on hoones sees. Vesteldud hoones viibinud M. N., kes näitas hoonet seest ning veendutud, et väetist hoones sees ei olnud ladustatud. M. N. sõnul ei olnud ka varem väetist hoones sees ladustatud. Hoone taga asunud väetise kotid olid markeerimata, sildistamata. Väetise kottidest tehtud fotod.
87 (150)
Pärast Vao külas läbi viidud vaatlust andis Maksu- ja Tolliamet 11.12.2017 korralduse nr 12.23/041296-9 (kd 21, lk 143-147) Seven OÜ-le dokumentide edastamiseks ja teabe andmiseks. Korralduse kohaselt kontrollib Maksu- ja Tolliamet Tiks Grupp OÜ august ja september 2017 tagastusnõude ja käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsust. Maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlaks tegemiseks on vajalik saada teavet Seven OÜ-lt kui kolmandalt isikult. Tiks Grupp OÜ-lt saadud teabe alusel on Tiks Grupp OÜ väetis ladustatud Vao külas Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal. 06.12.2017 viis Maksu- ja Tolliamet läbi vaatluse Tiks Grupp OÜ endise juhataja liikme Urmet Loki poolt näidatud asukohas Vao külas Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal. Kinnistusregistri andmetel kuulub Vao külas asuv kinnistu Seven OÜ-le. Selleks, et selgitada Tiks Grupp OÜ väetise olemasolu ja väetise ladustamisega seotud kõik asjaolud ning kontrollida Tiks Grupp OÜ antud teabe ja esitatud dokumentide tõepärasust ja vastavust tegelikkusele, kohustas Maksu- ja Tolliamet Seven OÜ esindusõiguslikku isikut andma teavet ja esitama väetise olemasolu ja ladustamise kohta Seven OÜ kinnistul ning Seven OÜ ja Tiks Grupp OÜ vahel kontrollitaval perioodil toimunud majandustehingute kohta olemasolul kõik originaaldokumendid või nende kinnitatud koopiad. Seven OÜ lepinguline esindaja J. A. saatis 27.12.2017 Maksu- ja Tolliametile e-kirja (kd 21, lk 148), milles ta annab teada, et on Seven OÜ lepinguline esindaja ning volikiri on Maksu- ja Tolliametile esitatud varasemas menetluses. J. A. teatas, et Seven OÜ juhatuse liikmelt saadud teabe kohaselt ei oska kumbki juhatuse liige korralduses viidatud tehingute kohta selgitusi anda, kuivõrd neil puudub teave korralduses küsitud tehingute toimumise või mittetoimumise asjaolude kohta. Kuivõrd Seven OÜ-s tegi korralduses näidatud perioodil majandustehinguid peamiselt volitatud isik Rainer Puhk, siis saab üksnes tema anda vastuseid korralduses esitatud küsimustele. J. A. palus pikendada korraldusega määratud teabe ja dokumentide esitamise tähtaega. 23.09.2015 volikiri (kd 21, lk 149-150) tõendab J. A. esindusõigust. Volikirja alusel volitab Seven OÜ, mille esindajana tegutseb juhatuse liige K. K., J. A. esindama Seven OÜ-d Maksuja Tolliametis ning muude isikute ja asutuste ees ning asjaajamiseks kohtus ja tegema sellega seoses Seven OÜ nimel kõiki seaduses sätestatud menetlustoiminguid kõigi menetlusosalisele antud õigustega. Maksu- ja Tolliameti 10.01.2018 otsusega nr 12.2-3/041296-9-2 (kd 21, lk 151-153) pikendati 11.12.2017 korralduse nr 12.2-3/041296-9 täitmise tähtaega kuni 19.01.2018. J. A. edastas 19.01.2018 e-kirjaga (kd 21, lk 159) Seven OÜ vastuse Maksu- ja Tolliameti 11.12.2017 korraldusele nr 12.2-3/041296-9. Vastuses (kd 21, lk 160-162) on märgitud, et Seven OÜ juhatuselt ja tegevjuhilt Rainer Puhkilt saadud teabe kohaselt ei ole Seven OÜ teinud perioodidel august-september 2017 Tiks Grupp OÜ-ga mingeid tehinguid, sh ladustanud temale kuuluvat väetist Vao laos ega rentinud Vao külas asuvat kinnistut või sellel paiknevat laohoonet Tiks Grupp OÜ-le. Tiks Grupp OÜ on Seven OÜ-le tundmatu isik. Tunnistaja M. N. ütluste (kd 19, lk 25-27) kohaselt töötas ta Rainer Puhki alluvuses kokku 15 aastat, algul autojuhina ja hiljem oli ta tehnikajuht. Tehnikajuhina töötas ta Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Vao külas. Ta töötas Vao hoidlas, seal oli töökoda, kus remontisid autosid. Hoidla oli tema alaline töökoht. Vao külas töötas ta ka aastatel 2017 ja 2018. Laohoidlat kasutati põhiliselt kliijahu vahelaona. Üldjuhul seal midagi sees ei olnudki. Kliijahuga koos midagi muud hoiustada põhimõtteliselt eriti võimalik ei ole, kuna seal on selline tolm, et muu kauba kvaliteet kannatab pärast selle all. Kui tema seal töötas, siis koordineeris Vao hoidlas tegevust
88 (150)
Rainer. 2017. aastal ladustati Vao hoidla juures õues väetist. Väetis seisis seal lihtsalt mingi aeg ja siis mingi aeg veeti sealt minema. Väetisega seonduvad korraldused tulid Rainerilt. Seven OÜ esindaja J. A. vastusest Maksu- ja Tolliameti korraldusele saab järeldada, et Seven OÜ-le kuuluval kinnistul asukohaga Vao küla Väike-Maarja vald Lääne-Viru maakond asuva hoone juures ladustatud väetis ei kuulunud Tiks Grupp OÜ-le (pankrotis), kuivõrd Tiks Grupp OÜ (pankrotis) on Seven OÜ-le tundmatu isik ning Tiks Grupp OÜ (pankrotis) ja Seven OÜ vahel puudusid 2017 aastal tehingud, millega Seven OÜ oleks Tiks Grupp OÜ-le (pankrotis) andnud õiguse väetise ladustamiseks Vao laos või selle kinnistul. Kohtu hinnangul kinnitavad ka tunnistaja M. N. ütlused fakti, et Vao külas ladustatud väetis ei kuulunud Tiks Grupp OÜ-le (pankrotis), kuna väetisega seotud korraldused tulid Rainer Puhkilt. Tunnistaja M. N. sõnul muud väetist Vao kinnistul ei hoitud. M. N. töötas Vao hoidlas alaliselt, seega viibis ta hoidlas tihti. Tunnistaja nägi ladustatud väetist vaid Vao hoidla juures õues ning ta väitis, et hoidlas sees ladustati kliijahu ning kliijahust tekkiva tolmu tõttu ei olnud võimalik hoidlas midagi muud hoiustada. Kohtule on tõendina esitatud ka pankade vastused Maksu- ja Tolliameti korraldusele, määrusele ja nõudele koos arvelduskontode väljavõtetega, mis kinnitavad süüdistuse versiooni, et Lanfra OÜ (pankrotis) pangakontodelt raha saamist ja Tiks Grupp OÜ (pankrotis) pangakontodelt tasumist ei nähtu. AS SEB Pank teatas 05.12.2017 vastuses (kd 22, lk 50) Maksu- ja Tolliameti 05.12.2017 korraldusele nr 12.2-3/041296-6, et Lanfra OÜ (pankrotis) omab AS-s SEB Pank arvelduskontot numbriga EE181010220258216225, mis on avatud 15.12.2016. Lanfra OÜ omab SEB ärikliendi internetipanga lepingut, mille kasutusõigust omab mh Urmet Lokk. Pangakaarditehingud ajavahemikul 15.12.2016 - 30.09.2017 puuduvad. AS SEB Pank väljastas arvelduskonto EE181010220258216225 väljavõtte. Lanfra OÜ (pankrotis) konto nr EE181010220258216225 väljavõttest (kd 22, lk 51) ajavahemikul 15.12.2016 - 30.09.2017 ei nähtu arvete nr 1704001 ja nr 16121534 alusel tasumisi. AS LHV Pank kinnitas 19.12.2017 vastuses (kd 22, lk 53) Maksu- ja Tolliameti 05.12.2017 korraldusele nr 12.2-3/041296-6, et Lanfra OÜ (pankrotis) omab AS-is LHV Pank arvelduskontot numbriga EE747700771002262133. Konto allkirjaõiguslikud isikud on Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk. AS LHV Pank väljastas konto väljavõtte. Lanfra OÜ (pankrotis) konto nr EE747700771002262133 väljavõte (kd 22, lk 54) ajavahemikul 03.09.2016 - 30.09.2017 Tiks Grupp OÜ-lt (pankrotis) laekunud ülekandeid ei kajasta. Coop Pank AS edastas vastavalt Maksu- ja Tolliameti 05.12.2017 korraldusele nr 12.23/041296-6 Lanfra OÜ (pankrotis) konto nr EE574204278605680705 väljavõtte (kd 22, lk 5658) perioodil 05.10.2016 - 30.09.2017. Coop Pank AS-is oleval Lanfra OÜ (pankrotis) kontol nr EE574204278605680705 (kd 22, lk 59-75) on nähtav, et Tiks Grupp OÜ(pankrotis) on teinud aprillis 2017 kolm ülekannet Lanfra OÜ (pankrotis) kontole selgitusega „ülekanne“ kokku summas 38 600 eurot, kuid arvete nr 1704001 ja nr 16121534 alusel laekunud summasid konto väljavõte ei kajasta. Kohtule esitatud Tiks Grupp OÜ (pankrotis) arvelduskontode väljavõtetest ei nähtu arvete nr 1704001 ja nr 16121534 eest tasumisi.
89 (150)
SEB Pank AS vastusega (kd 22, lk 84) väljastati Tiks Grupp OÜ (pankrotis) arvelduskonto EE101010220053894017 väljavõte SEB Pank AS-is perioodil 01.01.2017 - 12.10.2018. Allkirjaõiguslikeks isikuks on mh Dmitri Jeršov. Ärikliendi internetipanga kasutajad on mh Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk. Tiks Grupp OÜ (pankrotis) konto nr EE101010220053894017 väljavõte perioodil 01.01.2017 - 12.10.2018 (kd 22, lk 85-87) arvete nr 1704001 ja nr 16121534 eest tasumisi ei kajasta. Swedbank AS vastusega (kd 22, lk 88-90) esitati Tiks Grupp OÜ (pankrotis) arvelduskonto EE092200221050856504 väljavõte perioodil 01.01.2017 - 11.10.2018. Konto allkirjaõiguslikuks isikuks on Dmitri Jeršov. Tiks Grupp OÜ (pankrotis) konto nr EE092200221050856504 väljavõttest perioodil 01.01.2017 - 11.10.2018 (kd 22, lk 91) ei nähtu Lanfra OÜ-le (pankrotis) arvete nr 1704001 ja nr 16121534 eest tasumisi. Coop Pank AS vastusega nõudekirjale 11.2-1/18/0296-7 (kd 22, lk 110-111) edastati Tiks Grupp OÜ (pankrotis) arvelduskonto EE834204278605830005 väljavõte perioodil 20.01.2017 - 31.12.2017. Konto kasutusõigust omasid Urmet Lokk ja Dmitri Jeršov. Tiks Grupp OÜ (pankrotis) arvelduskonto EE834204278605830005 väljavõte (kd 22, lk 112-141) ei kajasta Lanfra OÜ-le (pankrotis) arvete nr 1704001 ja nr 16121534 eest tasumisi. Süüdistuse kohaselt tellis Urmet Lokk Tiks Grupp OÜ esindajana esimese arve vormistamise järel EuroChem Logistics International Eesti filiaalilt kauba impordi vormistamise teenuse ja Urmet Lokk Lanfra esindajana tellis sama kauba väljaveo ettevalmistamise teenuseid. 13.04.2017 volikirjaga volitas Tiks Grupp OÜ juhatuse liige Urmet Lokk UAB EuroChem Terminal Sillamäe AS-i esitama e-maksuametis/e-tollis tollideklaratsioone. Tiksi volitusel ja viitega Lanfra arvele nr 1704001 esitas EuroChem Terminal Sillamäe AS 13.04.2017 impordideklaratsiooni nr 17EE130EE90983556, kus kauba kaltsium-ammooniumitraat (CAN) saajaks on märgitud OÜ Tiks Grupp (Eesti) ja kauba saatjaks on märgitud Novomoskovski Azot (Venemaa). Kauba maksumus 94 982,40 eurot, arvestatud 20% käibemaks summas 20 231,25 eurot ja 6,5 % tollimaks summas 6 173,86 eurot. Tehingult arvestatud käibemaksu ja tollimaksu tasus Maksu- ja Tolliametile deklarant EuroChem Terminal Sillamäe AS, mis võimaldas Tiksil deklareeritud enammaksu tagasi küsida. Impordideklaratsioon nr 17EE5130EE90983556 (kd 21, lk 170, kd 21, lk 9) on esitatud 13.04.2017, selles on märgitud deklareeritud kaubana kaltsium-ammooniumnitraat (CAN), lämmastikusisaldusega kuni 28% massist, maksumusena 94 982,40 eurot, kogusena (brutomass) 527 680 kg. Maksude arvestuses on märgitud 20% käibemaks summas 20 231,25 eurot ja 6,5% tollimaks summas 6 173,86 eurot. Kauba saatja on Novomoskovski AZOT (Venemaa), kauba saaja on Tiks Grupp OÜ (Eesti), deklarant on EuroChem Terminal Sillamäe AS (Eesti) ning lähetusriigina on märgitud Venemaa föderatsioon. Deklaratsiooni vaate väljatrükis (kd 22, lk 43) on deklareeritud kauba kirjeldusena märgitud kaltsium-ammooniumnitraat (CAN), lämmastikusisaldusega kuni 28% massist, kauba hind on 94 982,40, netomass 527 680. Kauba saatja on Novomoskovski AZOT, kauba saaja on Tiks Grupp OÜ. Deklaratsioonile nr 17EE5130EE90983556 lisati juurde Tiks Grupp OÜ (pankrotis) volikiri EuroChem Terminal Sillamäe AS-le tollitoimingute teostamiseks, esialgne arve 21.03.2017. a tuginedes lepingule nr 006-0687974 ning sertifikaat/kvaliteedipass 322326.
90 (150)
Volikirjaga (kd 22, lk 44) volitas Urmet Lokk Tiks Grupp OÜ nimel tähtajatult EuroChem Terminal Sillamäe AS e-maksuametis/e-tolli esitama tollideklaratsioone, kasutama ettemakseid tolli toiminguteks ning kasutama tagatisi tolli toiminguteks. AS Novomoskovskaja Akstionernaja Kompanija „AZOT“ (kd 22, lk 45-46) faktuurarvel on märgitud leping nr 006-0687974, ostja EuroChem Trading GmbH Šveitsist, kaubasaaja UAB EuroChem Logistics International Eesti filiaal, kauba nimetus lämmastik-lubiväetis netokaaluga 904,98, summa 124 887,24. Mahalaadimise kuupäev on 21.03.2017. Kvaliteedipassis sert.322326 (kd 22, lk 47-49) on kajastatud kvaliteedinäitajad. Eksportija ja kauba saatja on AS „NAK“ „Azot“ Venemaa, kauba saaja UAB EuroChem Logistics International. Massina on märgitud kokku 904.98000 t. Maksu- ja Tolliameti maksuaudiitor edastas 07.12.2017 päringu (kd 21, lk 163) UAB EuroChem Logistics International Eesti filiaali esindaja S. S. 13.04.2017 impordideklaratsiooni nr 17EE5130EE90983556 esitamise asjaolude selgitamiseks. UAB EuroChem Logistics International Eesti filiaali esindaja S. S. edastas Maksu- ja Tolliametile 08.12.2017 vastuskirja koos manustega (kd 21, lk 164-165). Vastuskirjale lisatud maksekorralduse nr 64415 ja selle tõlke (kd 21, lk 166-167) kohaselt tasus UAB EuroChem Logistics International Eesti filiaal 04.05.2017 EuroChem Terminal Sillamäe AS-le 82 081,93 eurot. Selgitusse on märgitud arve numbrid sh INMAI170162. EuroChem Terminal Sillamäe AS arve nr MAI170162 (kd 21, lk 168-169, kd 22, lk 10, tõlge kd 21, lk 169) on 13.04.2017 esitatud UAB EuroChem Logistics International Eesti filiaalile. Kirjeldusena on kajastatud tollimaks KM summas 26 405,11 eurot, tollideklaratsioon 20 eurot ning tollideklaratsioon edasilükatud maksega summas 396,08 eurot, summa kokku 26 821,19 eurot, käibemaks 83,22 eurot, tasumisele kuuluvaks summaks on 26 904,41 eurot. Maksu- ja Tolliamet andis 11.12.2017 korralduse nr 12.2-3/041296-10 (kd 22, lk 1-5) UAB EuroChem Logistics International Eesti filiaalile dokumentide edastamiseks ja teabe andmiseks. Korralduse kohaselt kontrollib Maksu- ja Tolliamet Tiks Grupp OÜ august ja september 2017 tagastusnõude ja käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsust. Maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlaks tegemiseks on vajalik saada teavet UAB EuroChem Logistics International Eesti filiaalilt kui kolmandalt isikult. Tiks Grupp OÜ esitas väetise soetamise kohta 12.04.2017 arve nr 1704001, millel on märgitud kauba kirjeldus „väetis CAN DAP Sillamäe“ ja kogus 527,68 tonni. Tiks Grupp OÜ on impordideklaratsioonil nr 17EE5130EE90983556 kaubasaaja. Deklarant EuroChema Terminal Sillamäe AS-lt saadud teabest ja arvest nr MAI170162 selgus, et impordideklaratsioonil märgitud maksud tasus EuroChem Logistics International Eesti filiaal. Selleks, et selgitada Tiks Grupp OÜ väetise soetamisega seotud kõik asjaolud ning kontrollida Tiks Grupp OÜ antud teabe ja esitatud dokumentide tõepärasust ja vastavust tegelikkusele, kohustas Maksu- ja Tolliamet UAB EuroChem Logistics International Eesti filiaali esindusõiguslikku isikut andma teavet impordideklaratsiooni nr 17EE5130EE90983556 deklareeritud väetisega seotud kõikide majandustehingute kohta ja esitama olemasolul kõik originaaldokumendid või nende kinnitatud koopiad. UAB EuroChem Logistics International Eesti filiaali esindaja E. R. edastas 28.12.2017 ekirjaga (kd 22, lk 6-42) vastuse koos asjasse puutuvate manustega. E. R. vastusest kirjale 11.12.2017 nr 12.2-3/041296-10 (kd 22, lk 7-8) nähtub, et Tiks Grupp OÜ esindaja Urmet Lokk tellis EuroChem Logistics International Eesti filiaalilt (edaspidi filiaal) kauba impordi 91 (150)
vormistamise teenust. Sama isik (Lanfra OÜ esindaja) tellis kauba väljaveoks ettevalmistuse teenuseid (pakendamine, saatedokumendid jms) ning osa kauba ulatuses ka kaubavedu. Impordideklaratsiooni nr 17EE5130EE90983556 deklareeritud väetisega CAN (edaspidi kaup) on filiaal teinud tehinguid järgmiste partneritega: EuroChem Terminal Sillamäe AS (ETS) – deklaratsiooni vormistamise teenus; Silsteve AS – kauba pakendamine ja laadimine. Deklaratsiooni koostas S. S. ja saatelehed on vormistanud S. S. vastutavad töötajad. Ladustamine, hoiustamine ja pakendamine toimus filiaali ja Silsteve AS koostöölepingu raames. Impordideklaratsiooni nr 17EE5130EE90983556 maksumus 26 405,11 eurot on filiaalile tasumata. Selle kohta on Tiks Grupp OÜ ja filiaali vahel koostatud võla tasumise kokkulepe, mille graafiku kohaselt eeldavad esimest makselaekumist 30.01.2018. Impordideklaratsiooni nr 17EE5130EE90983556 deklareeritud kauba transport oli osaliselt kliendi (kauba ostja Lanfra OÜ) ja osaliselt filiaali korraldada. Filiaal korraldas pakendamise ja kauba laadimise autodele. Vastuskirja lisade hulgas olid mh Tiks Grupp OÜ-le (pankrotis) seoses impordideklaratsiooniga nr 17EE5130EE90983556 esitatud arve nr 2017002144, Lanfra OÜ-le (pankrotis) seoses tollideklaratsiooniga esitatud arve nr 2017002148, Lanfra OÜ-le seoses veoteenusega esitatud arve nr 2017002629 ja tõlge, Lanfra OÜ-le seoses pakendamise, laadimise ja veoga esitatud arved nr 2017002738 ja 2017002258 koos tõlgetega. UAB EuroChem Logistics International Eesti filiaal esitas 30.04.2017 Tiks Grupp OÜ-le (pankrotis) arve nr 2017002144 (kd 22, lk 11-12). Teenuse kuupäevana on märgitud 13.04.2017 ning teenusena tollideklaratsiooni maks, 1 ühik, hind kokku 26 405,11 eurot. UAB EuroChem Logistics International Eesti filiaal esitas 30.04.2017 Lanfra OÜ-le (pankrotis) arve nr 2017002148 (kd 22, lk 13-14). Teenuse kuupäevana on märgitud 13.04.2017 ning teenusena tollideklaratsiooni maks, 1 ühik, hind 50 eurot, sama kuupäevaga teenus tollideklaratsioon edasilükatud maksega 1 ühik, 396 eurot, kokku 446,08 eurot, maks 20% 89,22 eurot, kokku koos maksuga 535,30 eurot. UAB EuroChem Logistics International Eesti filiaal esitas 31.05.2017 Lanfra OÜ-le (pankrotis) arve nr 2017002629 (kd 22, lk 15-16). Teenuse kuupäevana on märgitud 13.05.2017, cargo – CAN, teenus – vedukiveos, 153 ühikut, hind 6 eurot, kokku 918 eurot. Sama kuupäevaga on märgitud cargo – CAN, teenus – vedukiveos, 139 ühikut, hind 7 eurot, kokku 973 eurot. Maksumus kokku 1 891 eurot, maks 378,20 eurot, kokku koos maksuga 2 269,20 eurot. UAB EuroChem Logistics International Eesti filiaal esitas 01.06.2017 Lanfra OÜ-le (pankrotis) arve nr 2017002738 (kd 22, lk 18-19). Teenuse kuupäevana on märgitud 31.05.2017, cargo – pakendamine, stividoriteenused, edastamine, 139 ühikut, hind 7,660 eurot, kokku 1 064,74 eurot, maks 212,95 eurot, kokku koos maksuga 1 277,69 eurot. UAB EuroChem Logistics International Eesti filiaal esitas 01.05.2017 Lanfra OÜ-le (pankrotis) arve nr 2017002258 (kd 22, lk 20-21). Teenuse kuupäevana on märgitud 30.04.2017, cargo – CAN, teenuse nimetus – pakendamine, stividoriteenused, edastamine, 361,500 mt, hind 7,660 eurot, kokku 2 769,09 eurot, maks 553,82 eurot, kokku koos maksuga 3 322,91 eurot. Vastuskirjale on lisatud ka AS Silsteve saatelehed 15 tk (kd 22, lk 22-29) impordideklaratsiooniga nr 17EE5130EE90983556 deklareeritud väetise vedu Sillamäe Sadamast 13.04.2017 - 27.04.2017, millel on kauba saajaks Lanfra OÜ, kauba netokaal kokku 386 500. 92 (150)
AS Silsteve arve nr 170307 (kd 22, lk 30-32) on 30.04.2017 väljastatud ELI Eesti filiaal UABle. Spetsifikatsioon on „pakendamistegevuses (CAN)“ kogusega 361,5, ühiku hind 6 ning summa 2 169; „ladu-veok, leping 01-12/2014, lisa 15, periood 01.04.17-30.04.17 Lanfra“ kogusega 361,5, ühiku hind 1,16 ning summa 419,34. Netosumma on 2 588,34 eurot ning kokku 3 106,01 eurot. AS Silsteve arve nr 170409 (kd 22, lk 33-34) on 31.05.2017 väljastatud ELI Eesti filiaal UABle. Spetsifikatsioon on „DAP Vaivara – FOB Sillamäe, CAN 50“ kogusega 139, ühiku hind 2,30 ning summa 319,70; „ladu-veok“ kogusega 139, ühiku hind 1,16 ning summa 161,24; „pakendamistegevused, leping 01-12/2014, lisa 15, periood 01.05.17-31.05.17 Lanfra“ kogusega 139, ühiku hind 6 ning summa 834. Netosumma on 1 314,94 eurot ning kokku 1 577,93 eurot. E. R. edastatud vastuskirjale on lisatud ka võla tasumise kokkulepe (kd 22, lk 35-42), mille kohaselt sõlmisid võlausaldaja UAB EuroChem Logistics International Eesti filiaal ja võlgnik Tiks Grupp OÜ konstitutiivse võlatunnistuse. Võlatunnistusest nähtuvalt osutas võlausaldaja tollivormistusteenuseid võlgnikule. Võlgnik ei ole täitnud oma maksekohustusi võlausaldaja ees vastavalt lepingule ja osutatud teenustele. 25.09.2017 seisuga on võlgnikul võlausaldajale maksmata arveid 26 405, 11 euro väärtuses. Võlgnik nõustub maksma kohustuse vastavalt lepingule ja selle lepingu lisas 1 esitatud maksegraafikutele. Maksegraafiku kohaselt kohustus Tiks Grupp OÜ tasuma alates 30. jaanuarist 2018 kuni 30. aprillini 2018 igakuiselt 6 601,27 eurot, kokku 26 405,11 eurot. Eelnevalt nimetatud tõenditest nähtub, et Urmet Lokk tellis Tiks Grupp OÜ (pankrotis) esindajana UAB EuroChem Logistics International Eesti filiaalilt kauba impordi vormistamise teenust ning Lanfra OÜ (pankrotis) esindajana tellis ta kauba väljaveoks ettevalmistuse teenused. Tiks Grupp OÜ (pankrotis) juhatuse liige Urmet Lokk volitas UAB EuroChem Terminal Sillamäe AS-i esitama äriühingu nimel e-maksuametis/e-tollis tollideklaratsioone. Märkimist väärib asjaolu, et volikirjal on Tiks Grupp OÜ (pankrotis) esindajana Urmet Loki kontaktandmetesse e-posti aadressina märgitud [email protected]. Tiks Grupp OÜ (pankrotis) poolt 13.04.2017 antud volituse alusel esitas EuroChem Terminal Sillamäe AS esindaja S. S. impordideklaratsiooni nr 17EE130EE90983556, kus on märgitud kauba saajaks Tiks Grupp OÜ (Eesti), kauba saatjaks on märgitud Novomoskovski Azot (Venemaa) ja deklarandiks EuroChem Terminal Sillamäe AS (Eesti). Kaubana on märgitud kaltsium-ammooniumnitraat (CAN), kauba kogusena 527,68 tonni ning kauba maksumusena 94 982,40 eurot. Arvestati 20% käibemaks summas 20 231,25 eurot ja 6,5% tollimaks summas 6 173,86 eurot. Impordideklaratsiooni juurde esitati Lanfra OÜ (pankrotis) 12.04.2017 arve nr 1704001 ning kauba esialgne arve Novomoskovski Azot AO-lt. Impordideklaratsiooni juurde esitati ka 13.04.2017 volikiri tollitoimingute teostamiseks ning tootja väljastatud sertifikaat väetise koostise kohta. Imporditud kauba maksutatav väärtus, millelt on arvestatud impordi käibemaks, on arvestatud Lanfra OÜ (pankrotis) arve nr 1704001 alusel. Käibemaksu ja tollimaksu tasus Maksu- ja Tolliametile deklarant EuroChem Terminal Sillamäe AS. Arvest nr MAI170162, maksekorraldusest nr 64415 ja selle tõlkest nähtub, et UAB Eurochem Logistics International Eesti filiaal tasus impordideklaratsioonil deklareeritud käibe- ja tollimaksu summas 26 405,11 eurot EuroChem Terminal Sillamäe AS-le. Seega impordilt 93 (150)
tasutud käibemaks, mida Tiks Grupp OÜ (pankrotis) enda 2017. aasta aprillikuu käibedeklaratsioonis kajastas, on tasutud UAB Eurochem Logistics International Eesti filiaali poolt. UAB EuroChem Logistics International Eesti filiaal esitas 30.04.2017 Tiks Grupp OÜle (pankrotis) arve nr 2017002144 tollideklaratsiooni maksu eest kokku summas 26 405,11 eurot. Kuivõrd Tiks Grupp OÜ arvet nr 2017002144 ei tasunud, sõlmisid võlausaldaja UAB EuroChem Logistics International Eesti filiaal ja võlgnik Tiks Grupp OÜ (pankrotis) 26.10.2017 võla tasumiseks kokkulepe, mille kohaselt on Tiks Grupp OÜ-l (pankrotis) maksmata arveid 26 405,11 euro väärtuses. Kohtu hinnangul annab alust arvata, et tehinguid reaalselt ei toimunud, asjaolu, et väetise müümise kogused ei ole kooskõlas kauba tarne kogustega. Nimelt nähtub Lanfra OÜ (pankrotis) poolt Tiks Grupp OÜ-le (pankrotis) esitatud 12.04.2017 arvel nr 1704001 väetise CAN kogus, milleks on 527,68 tonni ja 14.07.2017 arvel nr 16121534 on kauba kogusena kajastatud 114 tonni. Seega on väetise CAN koguseks kokku 641,68 tonni. AS Silsteve arvetelt ja saatelehtedelt nähtub, et aktsiaselts on aprillis 2017. a pakendanud, vedanud ja lastinud (stividoriteenused) Vaivarast Sillamäe sadamasse kaupa CAN kogusega 361,5 tonni. AS Silsteve kauba vedamise saatelehtedel on märgitud impordideklaratsiooni number 17EE5130EE90983556 ning kauba saajana Lanfra OÜ. AS Silsteve on sama teenust osutanud ka maikuus 2017 ning sel perioodil oli kauba CAN koguseks 139 tonni. Seega oli väetist kokku 500,5 tonni. Hilisemalt väetist pakendatud ega veetud ei ole. Kohus nõustub siinkohal süüdistusaktis välja toodud väitega, et kuigi Lanfra OÜ (pankrotis) on lasknud väetist CAN pakendada, vedada ja lastida, ei ole kauba käitlemine seostatav Lanfra OÜ-lt (pankrotis) Tiks Grupp OÜ-le (pankrotis) esitatud arvetega. UAB EuroChem Logistics International Eesti filiaali juhataja E. R. vastuskirjale lisatud arvetest ja saatelehtedest saab järeldada seda, et impordideklaratsiooniga 17EE5130EE90983556 seotud kauba ostjaks oli tegelikkuses Lanfra OÜ (pankrotis), kuivõrd väetise CAN saajaks oli 2017. aasta aprillikuus Lanfra OÜ (pankrotis). Süüdistatav Dmitri Jeršov väitis kohtus ütlusi andes, et Lanfra müüs väetise Tiksile seetõtu, et Lanfra ise ei saanud seda lahti tollida ja seda sai lahti tollida läbi Tiksi. Tollisadamas on iga seisaku päev päris kallis. Et kiiresti tollimine lõpetada ja tollisadamast kaup välja vedada, oligi Lanfra müünud väetise Tiksile ja edasi läks väetis juba Kemotari lattu tema mäletamist mööda. Kohus on veendunud, et Tiks Grupp OÜ (pankrotis) tegelikkuses Lanfra OÜ-lt (pankrotis) väetist ei ostnud ning tegemist oli näilike tehingutega. Kohtus on tõendamist leidnud, et tehingud tehti seotud osapoolte vahel, väetise üleandmist ja selle eest tasumist ei toimunud ning kohus on otsuses eelnevalt tuvastanud, et väetis, mille Lanfra OÜ (pankrotis) Venemaalt EuroChemi vahendusel ostis, liikus Agrochema Eesti OÜ-le ning sealt edasi Agrochema Eesti OÜ klientidele. Kuigi impordideklaratsioonil nr 17EE130EE90983556 on kauba saajana märgitud Tiks Grupp OÜ (pankrotis), ei ole osaühing reaalne kaubasaaja ning Tiks Grupp OÜ (pankrotis) ei tasunud ka impordilt käibemaksu. Impordikäibemaksu tasus Eurochem Logistics International Eesti filiaal. Kohtu hinnangul kinnitab asjaolu, et Tiks Grupp OÜ (pankrotis) tegelikkuses Lanfra OÜ-lt (pankrotis) väetist ei ostnud ning tehinguid reaalsuses ei toimunud, lisaks vestlused Facebook Messengeri grupis „Urmet ja Dmitri“.
94 (150)
Maksu- ja Tolliameti väärteomenetleja saatis 28.08.2018. a K. S. e-kirjaga Facebook Messengeri faili allalaadimise juhendi. 30.08.2018. a saatis K. S. Maksu- ja Tolliametile palutud faili (kd 22, lk 143-147). 12. aprill 2017 kell 14.18 kirjutab Dmitri Jeršov Facebook Messengeri grupis „Urmet ja Dmitri“ (kd 23, lk 112-114) K. S., kas viimane oskab öelda, kas Lanfra maksuameti ettemaksukontol on raha. K. S. vastab, et peaks olema, mille peale Dmitri Jeršov kirjutab: „kas oskad öelda kui palju? Meil on vaja kaupa lahti tollimiseks käibemaksu maksta.“. K. S. kirjutab: „20095,23“ ning küsib, kuhu raha maksma peate, mille peale Urmet Lokk vastab: „Eurochem“. Kell 16.16 palub Dmitri Jeršov K. S. teha arve ilma km-ta, et Lanfra müüb Tiksile 527,68 tonni väetist CAN. K. S. küsib seejärel: „Lanfra pidi ju tolli km maksma?“, mille peale kirjutab Dmitri Jeršov, et maksab Tiks hoopis. K. S. küsib arve koostamiseks, mis hind, millele vastab Dmitri Jeršov: „180 eur/t“. Vestlusest saab järeldada, et tegelikkuses Tiks Grupp OÜ (pankrotis) Lanfra OÜ-lt (pankrotis) väetist ei ostnud, arve nr 1704001 sai vormistatud pärast Facebook Messengeri vestlust näitamaks näiliku tehingu toimumist. Kohtu hinnangul kinnitab 16.07.2017 arvel nr 16121534 kajastatud tehingu mittetoimumist asjaolu, et 2017. aasta juulikuuks oli Lanfra OÜ (pankrotis) kogu väetise Agrochema Eesti OÜle edasi tarninud, seega Lanfra OÜ-l (pankrotis) polnud enam väetist, mida Tiks Grupp OÜ-le (pankrotis) müüa. Süüdistuses on märgitud, et 25.05.2017 esitasid Urmet Lokk ja Dmitri Jeršov raamatupidaja vahendusel maksuhaldurile Tiks Grupp OÜ ettemaksukonto vabade vahendite tagastustaotluse nr 92696171 summas 31 000 eurot, mille hulgas oli Lanfra arve nr 1704001 alusel tasutud impordikäibemaks 20 231,25 eurot. Maksuhaldur tegi 25.05.2017 tagastusotsuse nr 92696172, mille alusel kanti raha Tiksi arvelduskontole nr EE834204278605830005. Eelnev on tõendatud Tiks Grupp OÜ (pankrotis) 25.05.2017 tagastustaotluse ja tagastusotsusega (kd 20, lk 148-151), mille alusel on 25. 05.2017 tagastatud Tiks Grupp OÜ-le 31 000 eurot, mille hulgas oli ka Lanfra OÜ arvega nr 1704001 seotud impordilt tasutud käibemaks summas 20 231,25 eurot. Tagastusnõude kandmist ettevõtte ettemaksukontole kinnitab ettemaksukonto 01.01.2017 - 06.02.2019 väljavõte. Süüdistuse kohaselt eemaldas Dmitri Jeršov Maksu- ja Tolliameti kontrolli tulemusel 2017. a juuli käibedeklaratsioonist 08.02.2018 seal alusetult kajastatud näiliku tehingu andmed, mis nullis tagastusnõude ja Tiks Grupp OÜ-le tekkis maksukohustus. Süüdistatav Dmitri Jeršov andis kohtus ülekuulamisel ütlusi selle kohta, et 22.05.2017. a käibedeklaratsiooni osas viidi läbi maksumenetlus, seda tegi maksuametnik E. S., kes oli maksuaudiitor. Ta tegi E. S. selle maksumenetluse raames ka koostööd. Ta saatis kõik dokumendid, mis kaasnesid tehingutega, E. S., kes tuvastas, et deklaratsioon oli koostatud valesti. Ta oma oskuste ja teadmistega ei osanud vastu vaielda ja siis E. S. suunistel ja juhiste järgi tegi ta maksudeklaratsioonis vastavaid parandusi täpselt nii, nagu E. S. ütles, et kuhu lahtrisse, millised summad tuleb parandada ja nii ta ka tegi. Tiks Grupp OÜ (pankrotis) 2017 juuli käibedeklaratsioonidest ja INF B-st (kd 20, lk 155-158) nähtub, et K. S. tühistas käibedeklaratsiooni 19.10.2017. Samal päeval esitas K. S. uue
95 (150)
deklaratsiooni, mille real nr 5 on sarnaselt esimese esitatud KMD-ga märgitud sisendkäibemaks summas 5 031,20 eurot. Parandusdeklaratsiooni tühistas Dmitri Jeršov 08.02.2018. Tiks Grupp OÜ (pankrotis) 2017. aasta juulikuu käibedeklaratsioon (kd 20, lk 159) tõendab, et Dmitri Jeršov esitas parandusdeklaratsiooni, mille real nr 5 on märgitud sisendkäibemaks summas 927,20 eurot, seega Lanfra OÜ (pankrotis) 16.07.2017 arve nr 16121534 alusel algselt kajastatud käibemaksu summas 4 104 eurot enam ei deklareerita. Dmitri Jeršov tühistas käibedeklaratsiooni 08.02.2018 ning esitas samal päeval parandusdeklaratsiooni. Parandusdeklaratsiooni esitamist tõendab Dmitri Jeršovi esitatud 2017. a aprilli käibedeklaratsioon koos INF A ja INF B-ga (kd 20, lk 152-154). Tõendite kohaselt esitas Dmitri Jeršov 08.02.2018 parandusdeklaratsiooni, mille real nr 5.1 impordilt tasumisele kuuluvat käibemaksu märgitud ei ole. Seega Dmitri Jeršov parandas 08.02.2018 ka Tiks Grupp OÜ (pankrotis) 2017. a aprilli käibedeklaratsiooni, vähendades sisendkäibemaksu Lanfra OÜ (pankrotis) arve nr 1704001 alusel tasutud impordikäibemaksu 20 231,25 euro võrra. VII.II Ratcan OÜ-ga tehtud näiliku tehinguga valeandmete esitamine Kolmas Urmet Loki ja Dmitri Jeršoviga seotud äriühing, mida kasutades süüdistuse kohaselt pandi toime maksukuritegusid, on Ratcan OÜ, registrikoodiga 14252231. Äriregistrikaardil (kd 21, lk 13-15) on Ratcan OÜ, registrikood 14252231, esmakande ajana märgitud 03.05.2017 ning asutajaks on Urmet Lokk. Osaühingu põhitegevusalaks on muude mujal liigitamata finantsteenuste osutamine, va kindlustus ja pensionifondid. Ratcan OÜ ainuosanik alates 02.05.2017 ning juhatuse liige alates 03.05.2017 on Urmet Lokk. Registreeritud töötamiste otsingu väljatrükk Ratcan OÜ kohta (kd 21, lk 18) kinnitab, et äriühingus töötajaid registreeritud ei ole. Süüdistuse kohaselt esitasid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk 20.09.2017 raamatupidaja vahendusel maksuhaldurile Tiks Grupp OÜ (pankrotis) kohta 2017. a augusti käibedeklaratsiooni, milles kajastasid real nr 5 esitatud sisendkäibemaksu hulgas OÜ Ratcan 18.08.2017 arvel nr 1003 märgitud käibemaksu 112 500 eurot, millega vähendasid tasumisele kuuluva käibemaksu nullini ja suurendasid tagastusnõuet 102 545,33 euroni. Tiks Grupp OÜ (pankrotis) 2017. aasta augustikuu käibedeklaratsiooni (kd 20, lk 162-163) esitas K. S. 20.09.2017. Käibedeklaratsiooni real nr 5 on kajastatud sisendkäibemaks summas 152 028,50 eurot. K. S. tühistas käibedeklaratsiooni 19.10.2017. Ostutehingute hulgas on märgitud mh Ratcan OÜ 18.08.2017 arve nr 1003 summas 675 000 eurot, sisendkäibemaks summas 112 500 eurot (kd 20, lk 164-165). Seega oli Tiks Grupp OÜ (pankrotis) 2017. a augustikuu käibedeklaratsiooni hulgas kajastatud Ratcan OÜ 18.08.2017 arve nr 1003 alusel tekkinud sisendkäibemaks summas 112 500 eurot. Prokurör on seisukohal, et sisendkäibemaksu deklareerimine oli alusetu ja esitati valeandmeid, sest tegelikult Tiks Ratcan OÜ-lt arvel kajastatud väetist ei soetanud ja tehingu osapooled müügilt arvestatud käibemaksu ei tasunud. Tegemist on TsÜS § 89 mõttes näiliku tehinguga, mis on tehtud eesmärgiga vähendada Tiks Grupp OÜ maksukohustust ja suurendada tagastusnõuet. Selleks, et jätta mulje tehingu olemasolust, saada riigilt alusetult raha tagasi ja varjata maksukohustust, Urmet Lokk Ratcan OÜ esindajana ja Dmitri Jeršov Tiks Grupp OÜ 96 (150)
esindajana, tegutsedes Tiksi juhatuse liikme Urmet Loki 22.01.2017 antud volituse alusel, vormistasid dokumendid, mida kajastasid raamatupidamisarvestuses ja käibedeklaratsioonis: 17.08.2017 põllumajandustarvikute müügileping nr 201708171 ja selle lisa 1 ning OÜ Ratcan 18.08.2017 arve nr 1003 Tiks Grupp OÜ-le. Dmitri Jeršov saatis 06.10.2017 e-kirjaga (kd 21, lk 55-57) Maksu- ja Tolliametile Tiks Grupp OÜ (pankrotis) ja Ratcan OÜ arved. Ratcan OÜ arve nr 1003 (kd 21, lk 58) on väljastatud Tiks Grupp OÜ-le (pankrotis) 18.08.2017, kirjeldusena on märgitud AN, kogusena 2500 tk, hind on 225 ning summa ilma käibemaksuta 562 500, käibemaks 112 500 ning arve kokku 675 000 eurot. Dmitri Jeršov saatis samal päeval e-kirjaga (kd 21, lk 65-66) Maksu- ja Tolliametile ka väetiste ostu-müügilepingu ettevõttega Ratcan OÜ. Dmitri Jeršov väitis e-kirjas, et ta allkirjastas lepingu volikirja alusel ning ta edastas e-kirjas ka volikirja, mille alusel leping allkirjastati. Põllumajandustarvikute müügileping nr 201708171 (kd 21, lk 67-69) sõlmiti 17.08.2017 Jõgeval müüja Ratcan OÜ, keda esindas Urmet Lokk ja ostja Tiks Grupp OÜ (pankrotis) vahel, kes esindas volikirja alusel Dmitri Jeršov. Lepinguga kohustus müüja andma ostjale üle lepingu lisa(de)s kindlaks määratud liiki ja koguses tarvikuid ning tegema võimalikuks nende omandi ülemineku ostjale. Ostja kohustus tarvikud vastu võtma ja tasuma müüjale nende eest lepingu lisa(de)s määratud hinna arvel märgitud tähtajal. Müügilepingu nr 201708171 lisas 1 (kd 21, lk 70) on märgitud tarviku nimetusena väetis AN, kogus 2500 tonni, hind eur/t 225, km 20% 45, hind eur/t km-ga 270, kokku 675 000. Ostjana on kajastatud Dmitri Jeršov ning müüjana Urmet Lokk. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas 18.08.2017 arvel nr 1003 märgitud tehing Tiks Grupp OÜ (pankrotis) ja Ratcan OÜ vahel tegelikkuses toimus. Maksu- ja Tolliamet tuvastas 17.04.2018 kontrollaktis (kd 20, lk 99-102), et Ratcan OÜ-ga tehingut toimunud ei ole. 18.08.2017 arvel nr 1003 märgitud väetist Tiks Grupp OÜ-le 13.10.2017 seisuga tarnitud ei olnud, Tiks Grupp OÜ väetise omanikuks ei saanud. Arvel märgitud väetise eest Tiks Grupp OÜ tasunud ei olnud. Müügilepingut ei kohaldatud müügilepingu tingimuste kohaselt. Tiks Grupp OÜ-l ei olnud ostjaid, kellele väetis edasi müüa. Ratcan OÜ oli tegevuse lõpetanud ning ei saanud Tiks Grupp OÜ-le väetise tarnet teostada perioodil jaanuar-märts 2018 . Tiks Grupp OÜ ja Ratcan OÜ on seotud isikud. Kuigi äriregistri andmete väljatrüki (kd 21, lk 13-15) kohaselt on Ratcan OÜ asutajaks, osanikuks ja juhatuse liikmeks Urmet Lokk, on kohus siiski veendunud, et ka osaühing Ratcan oli nii Urmet Loki kui ka Dmitri Jeršovi kontrolli all. Tunnistaja K. S. rääkis kohtus (kd 19, lk 153), et ta tegi ka Ratcan OÜ-le raamatupidamist. Ratcani teemadel suhtles ta samuti Urmeti ja Dmitriga. Materjali raamatupidamise teostamiseks sai ta Urmetilt ja Dmitrilt. Asjaolu, et K. S. osutas Ratcan OÜ-le raamatupidamisteenust, tõendab ka e-maksuameti väljatrükk, millelt nähtub, et K. S. esindatavad juriidilised isikud (kd 20, lk 140-143) oli mh alates 07.08.2017 Ratcan OÜ ning väljatrükid e-maksuametist Ratcan OÜ volitatud isikute kohta (kd 21, lk 1920), millelt nähtub, et Ratcan OÜ volitatud isikuteks olid alates 07.08.2017 Urmet Lokk ning K. S.. Seega oli väidetav väetise tehing tehtud seotud osapoolte vahel, kuivõrd nii Tiks Grupp OÜ (pankrotis) kui ka Ratcan OÜ oli süüdistatavate Urmet Loki ja Dmitri Jeršovi kontrolli all.
97 (150)
Põllumajandustarvikute müügilepingust, selle lisast ja arvest nähtuvalt oli tegemist suuremahulise tehinguga, mille väärtus oli 675 000 eurot, seega eeldab sellises mahus tehingu tegemine äriühingu suurt majandustegevust. Samas tekitas tehingu maksumus küsitavusi näiteks Ratcan OÜ-le ja Tiks Grupp OÜ-le (pankrotis) raamatupidamist teinud K. S., kes Facebook Messengeri grupis „Urmet ja Dmitri“ väljendas imestust tehingu väärtuses, kes ei osanud kohtus öelda, mis oli Ratcan OÜ tegevusala ning kes väitis, et äriühingul oli kõige väiksemahulisem majandustegevus. Nimelt kirjutas K. S. 12.09.2017 kell 21.19 Facebook Messengeri grupis „Urmet ja Dmitri“ (kd 23, lk 70-71): „675 tuhat?“, millele Urmet Lokk vastas „jap“. K. S. küsis, kas arve 1003. Urmet Lokk kirjutas, et suur kogus väetist tuleb. Tunnistaja K. S. rääkis kohtus ülekuulamisel (kd 19, lk 153), et ta ei mäleta, mis oli Ratcan OÜ tegevusala. Kui kontroll tuli, siis jäi ettevõte seisma. Ratcan OÜ-l oli kõige väiksem või väiksemahulisem majandustegevus. Ta ei mäleta, kas Ratcan OÜ-l reaalset majandustegevust oli või ei olnud. Maksu- ja Tolliameti 28.09.2017 otsusega (kd 21, lk 16-17) kustutati Ratcan OÜ käibemaksukohustuslaste registrist. MTA viis läbi Ratcan OÜ-s Eestis ettevõtlusega tegelemise kontrollimise. Ratcan OÜ talle tehtud korralduses ettenähtud ajaks dokumente ega teavet Ratcan OÜ-s toimuva ettevõtluse kohta ei esitanud ega MTA-ga ühendust ei võtnud. Seega puudub alus arvata, et Ratcan OÜ tegeleb Eestis ettevõtlusega. Registreeritud töötamiste otsingu väljatrükk Ratcan OÜ kohta (kd 21, lk 18) kinnitab, et äriühingus töötajaid registreeritud ei ole. Süüdistatava Urmet Loki kohtus antud ütluste kohaselt teab ta tehingut, mis toimus Tiks Grupp OÜ ja Ratcan OÜ vahel. Plaan oli osta suurem ports väetist, lasta see väikepakenditesse ja siis müüa igale poole poodidesse. Hind oleks tulnud alla ühe euro. Ääretult kasumlik äri tundus. Aga küll jäi seal raha toppama ja hankimine toppama, siis nad vaatasid, et nad ei jõua seda valmis ära. Tehing jäi tegemata, sest seal hakkasid juba probleemid tekkima sellega, et alguses arvasid, et raha saamine on lihtsam. Aga ei oleks neid ettemakse tulnud õigel ajal kätte. Kaubaga oli ka mingi probleem. Nad ei saanud kaubale kinnitust kätte, et nad saavad selle ettemaksu ka. Siis oli üsna selge, et tehingut ei toimu, et see läheb hapuks. Nii see ära jäi. Süüdistatava Dmitri Jeršovi ütluste kohaselt oli Tiks Grupi ja Ratcani vahel leping, aga kaup liikunud ei olnud. Lepingu kohaselt oli vaja teha ettemaksu. Üks pooltest oli lepingust taganenud ja lõpuks sai see leping tühistatud ja arve ka. Kui tehing tehti, siis Tiks Grupil 675 000 eurot 2017. aasta augustikuul ei olnud ja ei peagi olema. Selleks ongi maksetähtajad arvetel. Arve oli väljastatud, aga maksetähtaeg oli tulevikus. Raha pidi liikuma siis, kui pidi saabuma maksetähtaeg. Ratcanil oli võimekus seda väetist soetada. Väetise ja viljaäris on niimoodi, et arvetel on maksetähtajad. Kui täna ei ole seda raha kontol, siis saab maksetähtaja. Kauba saab kohe. Maksetähtajaga saab ka vara liigutada. Saab oma rahavood tagasi, so paika. Rahavoog jookseb tavaliselt niimoodi, et sellest rahast, mis müügist saab, ta maksabki ostu kinni. Kellelgi ei seisa kontol miljoneid raha, mille eest kaupa osta. Urmet Loki kaitsja Andres Veski avaldas kohtuvaidluste käigus, et Ratcaniga oli planeeritud hea tehing, väetise ost ja selle laiaks pakendamine ja selle jaevõrgus maha müümine, mille kasum pidi siis olema korralik, kuid paraku seda tehingut ei toimunud. Küll aga oli käibemaksu deklaratsioon esitatud ja peale seda otsustati tehing tegelikult tagasi pöörata. Urmet Lokk andis ütlusi selle kohta, et ta teavitas sellest ka maksuhaldurit. Maksuhalduriga koos deklaratsiooni avati, selles tehti muudatused ja tema sõnade kohaselt ja tema arvamuse kohaselt ja tema veendumuse kohaselt oli kõik korras ja kõik oli seaduslik. Kuigi tõepoolest antud asjades 98 (150)
loetakse kuritegu lõpule viiduks deklaratsiooni esitamisega. Kuid siis ju tekib küsimus, et kui see tehing muutub, tehingu asjaolud muutuvad, siis kaob ka võimalus deklaratsiooni parandada, aga praegu paraku see nii oli. Mis puudutab tehinguid Farmcrew OÜ-ga ja ka Lanfra poolt tehtud tehinguid, siis Urmet Loki sõnade kohaselt tema nendest ei tea, tema teab, mis puudutab Ratcanit. Süüdistatavad andsid kohtus tehingu kohta üsna üldiseid ja segaseid ütlusi, mis kohtu hinnangul ei haaku kirjalike tõenditega. Eelpool analüüsitud tõenditest saab järeldada, et Ratcan OÜ-l tegelikkuses reaalne majandustegevus puudus. Raamatupidajana töötanud tunnistaja ei osanud kohtus öelda, millega Ratcan OÜ tegeles, koostoimes äriühingu käibemaksukohustuslaste registrist kustutamisega ning asjaoluga, et Ratcan OÜ-l puudusid töötajad, ei ole eluliselt usutav, et Ratcan OÜ oleks olnud suuteline omama ja müüma väetist kokku summas 675 000 eurot. Seega on kohus seisukohal, et tehingut, mida kaitsja hinnangul ja Urmet Loki sõnul väidetavalt otsustati „tagasi pöörata“, tegelikkuses aset leida ei saanudki, kuivõrd Ratcan OÜ-l puudus majandustegevus, mistõttu polnud äriühing suuteline müüma Tiks Grupp OÜ-le (pankrotis) väetist summas 675 000 eurot. Coop Pank AS vastusega nõudekirjale 11.2-1/18/0296-7 (kd 22, lk 110-111) edastati Ratcan OÜ arvelduskonto EE764204278606286904 väljavõte perioodil 13.07.2017 - 31.12.2017. Arvelduskonto EE764204278606286904 väljavõttest (kd 22, lk 142) nähtub, et ajavahemikul 13.07.2017 - 31.12.2017 on kokku tehtud 19 kannet, millest kõige suurem on 5 721,20 eurot Farmcrew OÜ-lt. 20.09.2017 on 2 500 eurot laekunud Tiks Grupp OÜ-lt (pankrotis) selgitusega „Arve nr 1003 osamakse“. Kohtu hinnangul kinnitab ka Ratcan OÜ arvelduskonto väljavõte, et Ratcan OÜ-l puudusid rahalised vahendid, et väetist sellises mahus soetada, seega polnud äriühing võimeline Tiks Grupp OÜ-le (pankrotis) 675 000 euro eest väetist müüma. Süüdistatava Dmitri Jeršovi ütlused, et arve eest ei tasutud, samuti Ratcan OÜ arvelduskonto väljavõttest nähtuvad kanded annavad alust arvata, et Tiks Grupp OÜ (pankrotis) 18.08.2017 arve nr 1003 alusel väetise eest tehtud „osamakse“ eesmärk oli jätta näiline mulje, et tehingu eest on osaliselt tasutud, kuid makse lõplik eesmärk oli raha tagasi saada. Tiks Grupp OÜ (pankrotis) SEB panga kontole kanti 20.09.2017 sularahas 2 520 eurot (kd 22, lk 85), millest samal päeval kanti 2 500 eurot Ratcan OÜ Coop Pank AS kontole selgitusega „Arve nr 1003 osamakse“ (kd 22, lk 85, kd 22, lk 142). Järgmisel päeval, so 21.09.2017 kanti Ratcan OÜ kontolt 2 500 eurot Lanfra SIA-le (kd 22, lk 142). Ratcan OÜ konto väljavõttest nähtub seegi, et äriühing on 31.08, 14.09 ja - 02.11.2017 kandnud Tiks Grupp OÜ (pankrotis) kontole selgitusega vastavalt kokkuleppele kokku 3 500 eurot Farmcrew OÜ-lt saadud raha. Kohus nõustub prokuröriga selles, et eelkirjeldatud tehingutejada, mis on teostatud seotud isikute vahel, viitab nö raharingile mitte aga tavapärasele äritegevusele. Ka fakt, et väetise üleandmist ja selle eest tasumist ei toimunud, annab alust järeldada, et tegemist oli näiliku tehinguga. Tunnistaja K. S. väitis kohtus, et Tiks Grupp OÜ (pankrotis) reaalne tegevusala oli transporditeenuse osutamine, Tiks Grupp tegeles transpordi ja kauba veoga maanteel. Analüüsides Tiks Grupp OÜ (pankrotis) pearaamatu 2017. aasta augustikuu ja 2017. aasta septembrikuu kohta käivaid kandeid, tuleb tõdeda, et just kaubavedu ja transport oli äriühingu reaalseks tegevuseks ning kanded näiteks Ratcan OÜ-ga erinevad Tiks Grupp OÜ (pankrotis) tavapärasest majandustegevusest ning on pigem erandlikud. Märkimist väärib ka asjaolu, et Ratcan OÜ tegevusala on finantsteenuste osutamine, seda enam ei ole eluliselt usutav väetise tehingu tegelik toimumine. 99 (150)
Tehingu näilikkusele viitab kohtu hinnangul ka põllumajandustarvikute müügilepingus nr 201708171 esinev hooletusviga. Näiteks on lepingu punktis 3.3 kirjas, et kulud, mis on seotud kauba pealelaadimisega veoautole aadressil Turu 7a Jõgeva, kannab Müüja. Samas on müügilepingus Ratcan OÜ kontaktandmetes (kd 21, lk 67) märgitud ning äriregistrikaardil (kd 21, lk 13) äriühingu aadressina registreeritud Algi 55-22 Tallinn. Tiks Grupp OÜ (pankrotis) kontaktandmetega on lepingus märgitud Suur tn 18a Jõgeva ning äriregistrikaardil (kd 20, lk 126) on osaühingu aadress samuti Suur tn 18a Jõgeva. Arvestades tehingu mahtu ning maksumust, on küsitav, miks nii olulise tehingu puhul ei süvene osapooled selle sisusse. Süüdistuse kohaselt eemaldas Dmitri Jeršov 16.11.2017 Maksu- ja Tolliameti kontrolli tulemusel 2017. a augusti käibedeklaratsioonist seal alusetult kajastatud näiliku tehingu andmed, mis nullis tagastusnõude ja Tiks Grupp OÜ-le tekkis maksukohustus. 19.10.2017 esitas K. S. uue käibedeklaratsiooni, mille Dmitri Jeršov tühistas 16.11.2017. Parandatud käibedeklaratsiooni real nr 5 on sisendkäibemaksuna märgitud 39 528,50 eurot. Ratcan OÜ arvet nr 1003 ostutehingute hulgas kajastatud ei ole. Dmitri Jeršov esitas parandusdeklaratsiooni 16.11.2017, mille real nr 5 on sisendkäibemaksuna märgitud 1068,50 eurot. Ratcan OÜ arvet nr 1003 ostutehingute hulgas kajastatud ei ole (kd 20, lk 166-172). VII.III Farmcrew OÜ-ga (praeguse nimega Pramkeze Huxunya OÜ) tehtud näiliku tehinguga valeandmete esitamine Äriregistrikaardil (kd 21, lk 117-122) on Pramkeze Huxunya OÜ esmakande ajana märgitud 16.06.2010 ning äriühingu nimi kuni 13.08.2010 oli Farmcrew UÜ. Farmcrew OÜ on ümberkujundatud Farmcrew UÜ-st 16.06.2010 ümberkujundamise otsuse alusel. Alates 13.08.2010 kuni 14.05.2020 oli äriühingu nimi Farmcrew OÜ. Äriühing sai ärinime Pramkeze Huxunya OÜ 14.05.2020. Alates 17.09.2010 kuni 12.05.2020 oli osanikuks ning ajavahemikul 22.09.2010 - 14.05.2020 juhatuse liikmeks R. T.. Osaühingu põhitegevusalaks on metsamajandust abistavad tegevused, teravilja- ja kaunviljakasvatus, õlitaimeseemnete kasvatus ja loomakasvatuse abitegevused. Ettevõttel Pramkeze Huxunya OÜ on äriregistri andmete väljatrüki kohaselt seisuga 23.03.2021 maksuvõlg ja/või esitamata deklaratsioonid. Majandusaasta aruande info all kajastub see, et äriühingu majandustegevus toimus viimati 2018. aastal. Dmitri Jeršovi süüdistatakse selles, et tema esitas 20.10.2017 raamatupidaja vahendusel maksuhaldurile Tiks Grupp OÜ 2017. a septembri kohta käibedeklaratsiooni, milles kajastas esitatud sisendkäibemaksu hulgas OÜ Farmcrew (praeguse nimega Pramkeze Huxunya OÜ) 30.09.2017 arvel nr 48 märgitud käibemaksu 10 420,80 eurot, millega vähendas tasumisele kuluva käibemaksu nullini ja suurendas tagastusnõuet 7 251,04 euroni. Tunnistaja K.S. kohtus antud ütluste (kd 19, lk 152-153) kohaselt tegi ta raamatupidamist mh Tiks Grupp OÜ-le. Sisendi maksudeklaratsiooni täitmiseks sai ta Dmitri ja Urmeti käest ning andmeid deklaratsiooni esitamiseks sai ta samuti mõlemalt, so Dmitrilt ja Urmetilt. Kohtule esitatud Tiks Grupp OÜ (pankrotis) 2017. a septembri käibedeklaratsioonid, INF A ja INF B (kd 21, lk 1-8) kajastavad, et Tiks Grupp OÜ 2017. a septembri käibedeklaratsiooni esitas K. S. 20.10.2017. Deklaratsiooni real nr 5 on kajastatud sisendkäibemaksu summas 11 212,87 eurot. Ostutehingute all on nähtav mh Farmcrew OÜ 30.09.2017 arve nr 48 summas 62 100 (150)
524,80 eurot, millest käibemaks 10 420,80 eurot. Seega oli Tiks Grupp OÜ 2017. a septembri käibedeklaratsiooni hulgas kajastatud Farmcrew OÜ 30.09.2017 arve nr 48 alusel tekkinud sisendkäibemaks summas 10 420,80 eurot. Süüdistuse kohaselt oli sisendkäibemaksu deklareerimine alusetu ja esitati valeandmeid, sest tegelikult Tiks Grupp OÜ Farmcrew OÜ-lt arvel kajastatud vilja ei soetanud ning tehingu osapooled müügilt arvestatud käibemaksu ei tasunud. Tegemist on TsÜS § 89 mõttes näiliku tehinguga, mis on tehtud eesmärgiga vähendada Tiks Grupp OÜ maksukohustust ja suurendada tagastusnõuet. Selleks, et jätta mulje tehingu olemasolust ja saada riigilt alusetult raha tagasi, vormistasid Dmitri Jeršov Tiks Grupp OÜ esindajana ja R. T. Farmcrew OÜ esindajana äriühingute vahel dokumendid: ostu-müügi lepingu nr 17093001, 30.09.2017 kuupäevaga kauba üleandmise-vastuvõtmise akti, hoiustamislepingu nr 1 ning 30.09.2017 arve nr 48, mida Dmitri Jeršov kajastas Tiks Grupp OÜ raamatupidamisarvestuses ja käibedeklaratsioonis. Kohtule esitatud Tiks Grupp OÜ (pankrotis) esindaja Dmitri Jeršovi ja Maksu- ja Tolliameti kirjavahetusega (kd 21, lk 92-93) on tõendatud, et Dmitri Jeršov saatis 13.11.2017 e-kirjaga (kd 21, lk 94-95) Maksu- ja Tolliametile Tiks Grupp OÜ (pankrotis) septembrikuu ostuarved. Dmitri Jeršovi saadetud e-kirjale lisatud Farmcrew OÜ arve nr 48 (kd 21, lk 97) on väljastatud Tiks Grupp OÜ-le (pankrotis) 30.09.2017. Kauba nimetus arvel on raps, maht 156 tonni, maksumus ilma km-ta 52 104 eurot, km määr 20%, käibemaksu summa 10 420,80 eurot, maksumus kokku 62 524,80 eurot. Süüdistatav Dmitri Jeršov saatis samal päeval e-kirjaga (kd 21, lk 98-99) Maksu- ja Tolliametile rapsi ostu-müügi ja hoiustamise lepingu. Dmitri Jeršov väitis e-kirjas, et on olemas ka vastuvõtu ja üleandmise akt, aga ta ei leia seda hetkel. Ostu-müügi lepinguga nr 17093001 (kd 21, lk 100) müüs Farmcrew OÜ, keda esindas R. T., Tiks Grupp OÜ-le (pankrotis), keda esindas Dmitri Jeršov, 150 tonni +/- 10% rapsi. Tarne ajana on märgitud alates september 2017. a. Müügihinnaks oli 334 eur/t ladustatuna hoiustamislepingus nr 1 nimetatud asukohas. Hinnale lisandub käibemaks. Ostja kohustub tasuma müüjale kauba eest müüja poolt väljastatud arve alusel sularahas vastavalt kokkuleppele. 30.09.2017 sõlmitud hoiustamislepingus nr 1 (kd 21, lk 101-104) leppisid hoiustaja Farmcrew OÜ, juhatuse liige R. T. ja hoiuleandja Tiks Grupp OÜ (pankrotis), juhatuse liige Dmitri Jeršov, kokku, et hoiustaja osutab hoiuleandjale vastuvõtmise, hoiustamise, ümberpaigutamise, väljastamise ja muid teenuseid lepingus ja lepingu lisades kokkulepitud tingimustel. Hoiuleandja annab hoiustajale hoida rapsi (edaspidi kaup), mis peab olema hoiustamiseks sobiv. Hoiustaja osutab hoiustamisteenuseid viljalaos aadressil Reinvere küla, Ambla vald, Järvamaa alates 30.09.2017. Hoiuleandja kohustub maksma hoiutasu alates 01.01.2018 50 euro senti/tonn hoiustatud rapsi kuu keskmise jäägi alusel. Hinnale lisandub käibemaks. Rapsi hoiustamine hoidlas alates 30.09.2017 kuni 01.01.2018 on ilma hoiustamistasuta. Hoiutasu ja käitlemisteenuste eest tasumine toimub igakuiselt hoiustaja poolt esitatud arve alusel 14 päeva jooksul arve väljastamisest. Dmitri Jeršovi kirjavahetusest Maksu- ja Tolliametiga nähtuvalt edastati Tiks Grupp OÜ (pankrotis) kassa väljamineku orderid ning kauba üleandmise vastuvõtmise akt (kd 21, lk 105106).
101 (150)
E-kirjale lisatud Tiks Grupp OÜ (pankrotis) kassa väljamineku orderi nr 48 (kd 21, lk 107) kohaselt on 09.11.2017 arve nr 48 alusel tasutud 31 524,80 eurot Farmcrew OÜ-le ning kassa väljamineku orderi nr 49 (kd 21, lk 108) kohaselt on 13.11.2017 arve nr 48 alusel tasutud 31 000 eurot Farmcrew OÜ-le. 30.09.2017 kauba üleandmise vastuvõtmise akti (kd 21, lk 109) kohaselt andis Farmcrew OÜ esindaja R. T. 30.09.2017 Dmitri Jeršovile üle 156 tonni rapsi maksumusega 62 524,80 eurot. Farmcrew OÜ kassa sissetulekuorderid esitas maksuhaldurile ka Farmcrew OÜ esindaja R. T. 01.12.2017 e-kirjaga (kd 21, lk 112). Farmcrew OÜ kassa sissetuleku orderi nr 1 (kd 21, lk 113) kohaselt on Tiks Grupp OÜ-lt (pankrotis) arve nr 48 alusel 09.11.2017. a laekunud 31 524,80 eurot ning kassa sissetuleku orderi nr 2 (kd 21, lk 113) kohaselt on Tiks Grupp OÜ-lt arve nr 48 alusel 13.11.2017 laekunud 31 000 eurot. Seega tuleb kohtul tuvastada ka Tiks Grupp OÜ (pankrotis) 2017. a septembri kohta esitatud käibedeklaratsiooni andmete korrektsuse hindamise aspektist, kas Farmcrew 30.09.2017 arvel nr 48 kajastatud tehing Farmcrew OÜ ja Tiks Grupp OÜ (pankrotis) vahel tegelikkuses toimus või on tegemist näiliku tehinguga. Maksu- ja Tolliamet tuvastas 17.04.2018 kontrollaktis (kd 20, lk 108-113), et Farmcrew OÜ 30.09.2017 arvel nr 48 kajastatud rapsi Tiks Grupp OÜ (pankrotis) tegelikult soetanud ega hoiustanud ei ole. MTA on seisukohal, et Tiks Grupp OÜ ei soetanud Farmcrew OÜ-lt rapsi ja esitatud dokumendid Farmcrew tehingu kohta olid koostatud tagantjärele. MTA seisukoht tugineb sellel, et Tiks Grupp OÜ juhatuse liige Dmitri Jeršov andis esialgu seletused, et septembris viljatehinguid ei toimunud. MTA-le esitatud dokumendid on koostatud tagantjärele. D Jeršovi esialgu antud seletustest ei nähtunud Tiks Grupp OÜ tegevuskohana rapsi hoiustamine esitatud hoiustamislepingu nr 1 kohaselt viljalaos aadressil Reinvere küla, Ambla vald, Järvamaa alates 30.09.2017. Hoiustamislepingus märgitud viljalao aadress erineb ja on vastuolus Farmcrew OÜ juhatuse liikme seletustega vilja hoiustamise asukohast. Dmitri Jeršovil puudus ülevaade viljalaos asuvast rapsi tegelikust kogusest ja asukohast. Kauba üleandmise-vastuvõtmise akt ei vasta tegelikkusele, on vastuolus ostu-müügilepinguga ja kauba Farmcrew OÜ esindaja antud seletustega. Kumbki osapool ei kaalunud ostetud-müüdud rapsi kogust, vaid Tiks Grupp OÜ ostis rapsi usalduse peale ja silma järgi. Hoiustamisleping on vastuolus rapsi liikumise ja väljastamise osas hoiustamislaost. Hoiustamisleping on vastuolus rapsi hoiustamise tingimustega. Tiks Grupp OÜ ja Farmcrew OÜ vahel dokumentide allkirjastamises 30.09.2017 ja Farmcrew OÜ arve edastamises esineb vastuolu. Arvel märgitud kauba nimetus (raps) on erinev Farmcrew OÜ poolt kirjeldatud väidetavalt müüdud kaubast. Tiks Grupp OÜ juhatuse liikme seletused rapsi olemasolu, vastuvõtmise, ladustamise ja transpordi osas, samuti kauba eest tasumise osas on vastuolulised Farmcrew OÜ juhatuse liikme antud seletustega. Tiks Grupp OÜ-l puuduvad vahendid kassas kauba eest tasumiseks. Tiks Grupp OÜ ja Farmcrew OÜ juhatuse liikmed on omavahel pikemat aega tuttavad ja tööalaselt olnud seotud. Süüdistatav Dmitri Jeršov andis kohtus ülekuulamisel ütlusi selle kohta, et Tiks Grupp OÜ tegi tehingu Farmcrew OÜ-ga, Tiks Grupp OÜ ostis Farmcrew OÜ-lt rapsi. Tehing toimus. Rapsi üle andmine toimus Farmcrew enda laos R. T. juures Ambla külas. R. T. oli seal juhatuse liige. Laadimist ei toimunud. Auto oli plaanis saata hiljem laadima. Laadimist ei toimunud 102 (150)
lõppkokkuvõttes, sest R. T. taganes sellest lepingust. Rapsi eest tasuti sularahas. Farmcrew jäi siis Tiks Grupile võlgu. Rapsi, mida Tiks Grupp pidi endale saama, kasvatas Farmcrew ise Ambla vallas põldudel. Rapsi kaalumine lepingu järgselt toimub ostja kaaluga ehk siis, kui kaup jõuab ostja lattu või vastuvõtu kohta, siis võtavad vastu ostja kaaluga. Kui lepingus on sätestatud mingisugune prügisuse protsent, mis on suurem, siis võetakse sellest puhaskaalust maha. Siis fikseeritaksegi netokogus. Tiks Grupp pidi ise kaaluma rapsi Farmcrew OÜ juures. 2017. a teises pooles oli Tiks Grupil sularaha kassas üle 60 tuhande euro. Tiks Grupp OÜ-l oli läbi viidud pankrotimenetlus ja ka selle käigus oli pankrotihaldur tuvastanud, et kassas peab raha olema. Tiks Grupp ei esitanud Farmcrew vastu nõuet selle summa tagasi saamiseks. Maksu- ja Tolliamet aga tuvastas 17.04.2018 koostatud kontrollaktis, et Dmitri Jeršovi sõnul oli Tiks Grupp OÜ (pankrotis) põhiline tegevusala 2017. aastal kaubavedu maanteel ja juulist septembri lõpuni viljaga ta tegeleda ei jõudnud, mis viitab sellele, et tegelikkuses tehingut ei toimunud. Kassa väljamineku- ja sissetulekuorderite kohaselt tasuti rapsi eest sularahas kahes jaos, 31 524,80 eurot ja 31 000 eurot. Tiks Grupp OÜ (pankrotis) konto nr EE101010220053894017 väljavõte SEB Pank AS-is perioodil 01.01.2017 - 12.10.2018 (kd 22, lk 85-87), konto nr EE092200221050856504 väljavõte Swedbank AS-is perioodil 01.01.2017 - 11.10.2018 (kd 22, lk 91) ning arvelduskonto nr EE834204278605830005 väljavõte Coop Pank AS-is perioodil 20.01.2017 - 31.12.2017 (kd 22, lk 112-141) ei kajasta sularaha kokku 62 524,80 euro väljavõtmist. Farmcrew OÜ arvelduskonto EE132200221052795171 väljavõttest Swedbank AS-is ajavahemikul 01.01.2017 - 11.10.2018 (kd 22, lk 92-102) ning arvelduskonto EE677700771001783370 väljavõttest LHV Pank AS-is perioodil 01.01.2017 - 10.10.2018 (kd 22, lk 104-109) ei nähtu sularaha kokku 62 524,80 euro sissemakseid. Märkimist väärib ka see, et kohtule esitatud Farmcrew OÜ arvelduskontode väljavõtetest perioodil 01.01.2017 kuni 11.10.2018 ei nähtu ühtegi nii suures summas tehtud tehingut, nagu seda oli väidetav rapsi müügi tehing maksumusega 62 524,80 eurot. Seega väljus väidetav tehing mahu poolest tavapärasest Farmcrew OÜ äritegevusest. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et Farmcrew OÜ müüs 30.09.2017 Tiks Grupp OÜ-le 156 tonni rapsi koguhinnaga 62 524,80 eurot ning selle eest tasumine toimus sularahas. Äriregistri väljatrükist Farmcrew OÜ kohta koos põhikirjaga nähtub, et 2020. a maikuus nime vahetanud äriühingul on maksuvõlad ja/või esitamata deklaratsioonid. Kohtule on tõendina esitatud Tartu Mill AS vastus prokuratuuri koostatud päringule. Nimelt saatis Tartu Mill AS raamatupidaja 26.03.2021 e-kirjaga (kd 21, lk 114) Lõuna Ringkonnaprokuratuurile Farmcrew OÜ esitatud 26.10.2017 arve nr 48 ja saatelehe kauba tarnimise kohta 20.10.2017. Farmcrew OÜ 26.10.2017 arve nr 48 (kd 21, lk 115) on väljastatud Tartu Mill AS-le söödanisu eest kogusega 9.910 t maksumusega 1 238,75 eurot, käibemaks 247,75 eurot, maksumus kokku 1 486,50 eurot. 20.10.2017 saatelehe (kd 21, lk 116) kohaselt saatis Farmcrew OÜ aadressile Tamsalu söödanisu brutokaaluga 29 360.
103 (150)
Swedbank AS vastusega (kd 22, lk 88-90) esitati Maksu- ja Tolliametile Farmcrew OÜ arvelduskonto EE132200221052795171 väljavõte perioodil 01.01.2017 - 11.10.2018. Farmcrew OÜ arvelduskonto EE132200221052795171 väljavõte (kd 22, lk 98 pöördel) kinnitab, et Tartu Mill AS tasus 30.10.2017 Farmcrew OÜ-le arve nr 48 alusel 1 486,50 eurot. Arvest nr 48, saatelehest ja konto väljavõttest saab järeldada, et tehing toimus hoopis Tartu Mill AS-ga, nimelt müüs Farmcrew OÜ 2017. aasta oktoobrikuus söödanisu Tartu Mill AS-le. Kohtu hinnangul on eeltoodud tõendeid kogumis hinnates põhjust jaatada süüdistuse versiooni, et Farmcrew OÜ poolt Tiks Grupp OÜ-le esitatud arve nr 48 on näilik, kuivõrd tegelikkuses esitati numeratsiooniga 48 arve Tartu Mill AS-le. Dmitri Jeršov saatis Maksu- ja Tolliametile 28.09.2017 e-kirja (kd 21, lk 42), millega edastas Tiks Grupp OÜ (pankrotis) raamatupidamise dokumendid ja pangakontode väljavõtted. Pearaamatu (kd 21, lk 43-54), kohaselt oli 28.09.2017 seisuga Tiks Grupp OÜ-l (pankrotis) kassas üle 7 000 euro, millest 2 520 eurot sularaha kanti Tiks Grupp OÜ pangakontole, et teha makse Ratcan OÜ-le. Seda kinnitab Tiks Grupp OÜ konto nr EE101010220053894017 väljavõte SEB Pank AS-is perioodil 01.01.2017 - 12.10.2018 (kd 22, lk 85), millest nähtub, et 20.09.2017 kanti arvele 2 520 eurot selgitusega „Tiks Grupp OÜ konto Sularaha sissemakse kassast“, samal kuupäeval tasuti Ratcan OÜ arve nr 1003 eest osamakse summas 2 500 eurot. Kohtu hinnangul ei olnud Tiks Grupp OÜ (pankrotis) käive piisav enam kui 60 000 euro sularaha kogunemiseks. Dmitri Jeršovi 12.10.2017 e-kirjaga (kd 21, lk 75-77) Maksu- ja Tolliametile saadetud augustikuu ostuarved annavad alust arvata, et Tiks Grupp OÜ-l (pankrotis) olid 2017. aasta augustikuuks tekkinud võlgnevused liisinguandja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali, Optimal Kindlustusmaakler OÜ ning Circle K AS ees. E-kirjale lisatud arvetest nähtub, et SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal arve nr 20120444/00/58 (kd 21, lk 81) on väljastatud Tiks Grupp OÜ-le (pankrotis) 16.08.2017, kirjeldusena on märgitud osamakse 1 024,25 eurot, viivis 48,96 eurot, kokku 1 154,78 eurot. Võlgnevus 16.08.2017 seisuga on 1 178,25 eurot, kokku kuulub tasumisele 2 333,03 eurot. Liisinguesemena on kajastatud sadulauto MAN TGX 18.440 4X2 BLS. Optimal Kindlustusmaakler OÜ arve nr A2017/12308 (kd 21, lk 82) on väljastatud Tiks Grupp OÜ-le (pankrotis) 31.08.2017. Arvel on kajastatud selgituse all kohustuslik liikluskindlustus ja kaskokindlustus kokku 1 080,52 eurot. Circle K Eesti AS on 18.09.2017 väljastanud Tiks Grupp OÜ-le (pankrotis) meeldetuletuse (kd 21, lk 83), kajastades maksetähtaja ületanud arve summas 4 045, 38 eurot. Tunnistaja K. S. kohtus antud ütlused selle kohta, et Tiks Grupp lõpetas tegevuse, kuna tekkis liisinguettevõttele võlgnevusi ja sealt hakkas asi allamäge minema, kinnitavad Tiks Grupp OÜl (pankrotis) makseraskuste olemasolu vähemalt 2017. aasta augustikuus. Seega olid Tiks Grupp OÜ-l (pankrotis) 2017. aasta septembrikuuks tekkinud võlgnevused, mida äriühing ei suutnud täita ning Tiks Grupp OÜ (pankrotis) äriregistri andmete väljatrüki (kd 20, lk 127) kohaselt puudub äriühingu 2017. aasta majandusaasta aruanne, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et Tiks Grupp OÜ-l (pankrotis) oli 2017. aasta sügisel enam kui 62 000 eurot sularaha, mille eest tasuda Farmcrew OÜ-le 30.09.2017 arve nr 48 alusel 156 tonni rapsi eest. 104 (150)
Süüdistuse kohaselt eemaldas Dmitri Jeršov 08.02.2018 Maksu- ja Tolliameti kontrolli tulemusel 2017. a septembri käibedeklaratsioonist seal alusetult kajastatud näiliku tehingu andmed, mis nullis tagastusnõude ja Tiks Grupp OÜ-le tekkis maksukohustus. Süüdistatav Dmitri Jeršov kirjeldas kohtus, kuidas ka 2017. aasta septembri käibedeklaratsiooni osas viis E. S. läbi maksumenetluse. Ta tegi taas E. S. koostööd. Ta andis ütlusi, täiendavaid kommentaare selle tehingu osas, et milles see seisnes ja E. S. omalt poolt suhtles Farmcrew OÜ esindajaga. Ta saatis E. S. kõik tehinguga kaasnevad dokumendid. E. S. juhistel muutis ta selle deklaratsiooni. Siis Tiks Grupp OÜ-l suurenes maksukohustus selle tulemusena. Ta tegi muudatused E. S. juhendamisel. Tiks Grupp OÜ (pankrotis) 2017. a septembri käibedeklaratsioonidest, INF A-st ja INF B-st (kd 21, lk 1-8) nähtuvalt tühistas Dmitri Jeršov 8. veebruaril 2018. a K. S. esitatud deklaratsiooni ning sisestas samal kuupäeval parandusdeklaratsiooni, mille real nr 5 on märgitud sisendkäibemaks summas 792,07 eurot. Ostutehingute all Farmcrew OÜ-ga seotud arvet kajastatud ei ole. Seega Farmcrew OÜ 30.09.2017 arve nr 48 alusel algselt kajastatud käibemaksu summas 10 420,80 eurot enam ei deklareerita. KarS § 3891 objektiivne koosseis seisneb maksuhaldurile andmete esitamata jätmises või valeandmete esitamises, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam. Koosseis hõlmab andmete esitama jätmist ja valeandmete esitamist maksukohustuse mistahes osise kohta (Sootak, J., Pikamäe, P. (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 1090, 1091). Maksuhaldurile valeandmete esitamine on deklareerimiskohustuse rikkumine. Valeandmete esitamine on tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldava maksudeklaratsiooni esitamine (Sootak, J., Pikamäe, P. (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 1091, 1092). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 annab näiliku tehingu definitsiooni. Nimelt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Maksukorralduse seaduse 83 § lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Riigikohus on 19.04.2022 otsuse nr 1-18-158/266 punktis 39 järeldanud, et tehingu näilikkus eeldab seda, et poolte tegelik tahe ei olnud suunatud vaidluse all oleva tehingu tegemisele, vaid nad soovisid sellega varjata teistsugust tehingut või teeselda tehingu toimumist üldse (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. märtsi 2020. a otsus nr 3-18-1740/36, p 14). Kuivõrd eelpool on selgunud, et tegelikkuses Lanfra OÜ, Ratcan OÜ ja Farmcrew OÜ Tiks Grupp OÜ-le väetist ega rapsi ei müünud, siis on õige varasem kohtu seisukoht, et tegemist oli arvetega, mis kajastasid näilikke tehinguid ning süüdistatavad üritasid teeselda tehingute toimumist. Kohus tuvastas, et Tiks Grupp OÜ Lanfra OÜ-lt tegelikkuses väetist ei ostnud ning Tiks Grupp OÜ ei tasunud impordideklaratsioonil 17EE130EE90983556 märgitud käibemaksu ega tollimaksu, mistõttu kohtu hinnangul Lanfra OÜ arvete nr 1704001 ja 16121534 alusel tehinguid tegelikkuses ei toimunud. Seega esitati Tiks Grupp OÜ 2017. aasta aprilli ja juuli käibedeklaratsioonides valeandmeid. Samuti jõudis kohus järeldusele, et Tiks Grupp OÜ ja 105 (150)
Ratcan OÜ vahel 18.08.2017 arvel nr 1003 kajastatud tehingut ei toimunud, seega esitati Tiks Grupp OÜ 2017. aasta augustikuu käibedeklaratsioonis valeandmeid. Kohtu hinnangul ei toimunud ka Tiks Grupp OÜ ning Farmcrew OÜ vahel 30.09.2017 arvel nr 48 kajastatud tehingut, mistõttu esitati ka Tiks Grupp OÜ 2017. aasta septembrikuu käibedeklaratsioonis valeandmeid. Seega oli äriühingute vaheliste tehingute näol tegemist näiliste tehingutega MKS § 83 lg 4 mõttes. Arvete koostamise ja raamatupidamises kajastamise eesmärgiks oli Tiks Grupp OÜ maksukohustuse vähendamine ning tagastusnõude suurendamine. Näilike tehingute abil suurendas Tiks Grupp OÜ alusetult 2017. aasta aprillikuu käibedeklaratsioonis tagastusnõuet ning 2017. aasta juulikuu, 2017. aasta augustikuu ja 2017. aasta septembrikuu käibedeklaratsioonides vähendas tasumisele kuluvat käibemaksu ja suurendas tagastusnõuet. Kohus loeb tõendatuks, et Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk esitasid 2017 aprilli, 2017 juuli ja 2017 augusti käibedeklaratsioonid raamatupidaja K. S. vahendusel ning 2017 septembri käibedeklaratsiooni esitas Dmitri Jeršov raamatupidaja K. S. vahendusel. K. S. osutas Tiks Grupp OÜ-le raamatupidamisteenust XXX enda OÜ-s Majandustehing. Riigikohus on 19.04.2022 otsuse nr 1-18-158/266 p-des 65-66 asunud seisukohale, et KarS § 3891 lg 1 järgi saab maksuhaldurile valeandmete esitamise (kaas)täideviimise eest vastutada ka see isik, kes ise (omakäeliselt) maksuhaldurile valeandmeid sisaldava maksudeklaratsiooni ei esita, kuid kelle kaalukas teopanus valeandmete esitamisse väljendub mingis muus teos. Näiteks on maksuhaldurile valeandmete esitamise täideviimiskvaliteeti andvaks teopanuseks süüteoplaani väljatöötamine ja selle elluviimise organiseerimine isiku poolt, kes ise maksudeklaratsioone ei esita ega anna selleks isegi vahetut juhist. Maksukohustuslase juhatuse liige, kes annab maksudeklaratsioone koostavale ja esitavale raamatupidajale korralduse kajastada deklaratsioonis tegelikkusele mittevastavaid andmeid (arveid) on üldjuhul käsitatav maksuhaldurile valeandmete esitamise kaastäideviijana (kui raamatupidaja on andmete ebaõigsusest teadlik) või vahendliku täideviijana (kui raamatupidaja andmete ebaõigsusest ei tea). Urmet Loki kaitsja Andres Veski väitis kohtuvaidluste käigus, et Urmet Lokk on selgitanud ja andnud ütlusi selle kohta, kuidas seda tehingut tehti, millega tema seotud on ja nimelt tema on seotud nende deklaratsioonidega, selle tehinguga, mis oli planeeritud osaühinguga Ratcan. Mis puudutab tehinguid Farmcrew OÜ-ga ja ka Lanfra poolt tehtud tehinguid, siis Urmet Loki sõnade kohaselt tema nendest ei tea. Urmet Lokk teab, mis puudutab Ratcanit. Kohus ei pea usutavaks versiooni selle kohta, et Urmet Lokil puudus teadmine tehingutest, mis ei olnud seotud Ratcan OÜ-ga (tehingud OÜ-dega Farmcrew ja Lanfra). E-maksuameti väljatrükid kinnitavad, et Tiks Grupp OÜ (pankrotis) nimel oli õigus e-maksuametis äriühingut esindada ning seega ka deklaratsioone esitada Dmitri Jeršovil, Urmet Lokil ja K. S.. K. S. poolt käibedeklaratsioonide esitamist on kinnitanud tunnistaja ise, selgitades kohtus, et sisendi Tiks Grupp OÜ maksudeklaratsiooni täitmiseks sai ta Dmitri ja Urmeti käest, ta sai neilt ostuarved. Andmeid deklaratsiooni esitamiseks sai ta mõlemalt, so Dmitrilt ja Urmetilt. Deklaratsioone esitades viibis ta kodus XXX, sest tal on ettevõte registreeritud seal, kus ta enamus tööd tegi. Deklaratsioonid esitas ta elektrooniliselt. Kohus on eelnevalt tõendeid analüüsides tuvastanud, et Tiks Grupp OÜ (pankrotis) oli mõlema süüdistatava nii Dmitri Jeršovi kui ka Urmet Loki kontrolli all. Tiks Grupp OÜ (pankrotis) igapäevase äritegevusega tegutsesid nii Urmet Lokk kui ka Dmitri Jeršov kuni osaühingu pankrotini. Mõlema süüdistatava tahe ei olnud suunatud tehingute tegemisele, vaid sellele, et vähendada maksukohustust ning saada riigilt alusetult tagasi enammakstud käibemaksu.
106 (150)
Kaitsja Marko Tammann on seisukohal, et süüdistuses (teokirjelduses) on jäetud sisustamata teovalitsemise kvaliteeti iseloomustavad asjaolud. Dmitri Jeršovile heidetakse ette muu hulgas vahendlikku täideviimist KarS § 21 lg 1 tähenduses. Olukorras, kus isikule heidetakse ette teo toimepanemist vahendliku täideviimise vormis ülekaaluka teadmisega, ei saa aga teovalitsemise kvaliteet tuleneda pelgalt eeltsiteeritud abstraktsest ja umbmäärasest tõdemusest (Vt mutatis mutandis nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. septembri 2005. a otsus asjas nr 31-1-64-05, p 11, 5. mai 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-24-06, p-d 7-9 ja 18. detsembri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-82-06, p-d 14 ja 15.) Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Süüdistuse terviktekstist on võimalik aru saada, et Urmet Lokk, kes alates 23.08.2017 jätkas Tiks Grupp OÜ-s (pankrotis) tegutsemist faktilise juhatuse liikmena ja Dmitri Jeršov, kes juhatuse liikme Urmet Loki volituse alusel tegutses perioodil 22.01.2017 - 23.08.2017 samaväärselt juhatuse liikmega, andsid raamatupidajale korralduse esitada maksuhaldurile käibedeklaratsioonides valeandmeid. Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk kontrollisid raamatupidaja K. S. tegevust, hoides raamatupidajat teadmatuses tegelikest asjaoludest ja kasutasid tema eksitust ära nii, et raamatupidaja tahtmatult teostas oma tegevusega vahendlike täideviijate ehk Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki teoplaani. Seega nähtub süüdistusest, et nii Dmitri Jeršov kui Urmet Lokk olid teadlikud käibedeklaratsioonides esitatud andmete ebaõigsusest. Tuleb rõhutada sedagi, et mõlemad süüdistatavad vormistasid seotud äriühingute vahel arved, mida nad kajastasid raamatupidamisarvestuses ja käibedeklaratsioonides ning mille alusel sooviti riigilt alusetult raha tagasi saada ja varjata maksukohustust. Tunnistaja K. S. ütlustest saab järeldada, et ta sai dokumendid raamatupidamise teostamiseks nii digitaalselt kui ka paberkandjal, ta kajastas arved Tiks Grupp OÜ raamatupidamises ja esitas maksuhaldurile arvete alusel koostatud käibedeklaratsioonid süüdistatavate Dmitri Jeršovilt ja Urmet Lokilt saadud arvete ja juhiste järgi. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et raamatupidaja K. S. oleks olnud teadlik sellest, et arvetel kajastatud tehingud olid näilikud ning nende sisu ei vasta tegelikkusele. Seega on kohus veendunud, et Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk kontrollisid raamatupidaja K. S. tegevust, süüdistatavad varjasid tema eest tegelikke asjaolusid ja tehingute näilikkust, kasutades sellega ära K. S. eksitust, mille tagajärjel esitas raamatupidaja valeandmeid maksuhaldurile, teostades oma tegevusega vahendlike täideviijate ehk Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki teoplaani. Dmitri Jeršovi kaitsja avaldas seisukohta, et käsitletavas süüdistuses nimetatud käibedeklaratsioonide esitamist ei saa käsitleda jätkuva süüteona seetõttu, et need teod ei ole ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokku kuuluva teona. Riigikohus on 08.05.2020 otsuse nr 1-18-7408 punktis 10 selgitanud, et ühe teoga on tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Hindamaks, kas tegemist on ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud üldjuhul ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud süütegu. Sarnased on sellised teod, mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama süüteokoosseisu ning on omavahel reeglina ka ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo. (Vt nt RKKKo 1-15-11032/308, p 34 ning RKKKo 1-17-11432/93, p 9.) Eeltoodud kriteeriumid kogumis aitavad hinnata, kas tegude toimepanemise asjaolud on käsitatavad jätkuva või korduva teona. 107 (150)
Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Dmitri Jeršovile ja Urmet Lokile süüks arvatavat maksuhaldurile valeandmete esitamist tuleb käsitleda jätkuva süüteona. Kohus luges tõendatuks, et Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk esitasid K. S. vahendusel Tiks Grupp OÜ 2017. aasta aprillikuu, juulikuu ja augustikuu käibedeklaratsioonid ning Dmitri Jeršov esitas raamatupidaja vahendusel 2017. aasta septembrikuu käibedeklaratsiooni. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, oli Tiks Grupp OÜ-l (pankrotis) vähemalt 2017. aasta augustikuuks tekkinud võlgnevused liisinguandja, kindlustusandja ning Circle K AS ees, mida kinnitavad tunnistaja K. S. ütlused ning arved. Võlgnevused suurenesid 2017. aasta septembrikuuks, mida kinnitab SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal arve nr 20120444/00/59 (kd 21, lk 96), mis on väljastatud Tiks Grupp OÜ-le (pankrotis) 13.09.2017. Arvel on märgitud liisingueseme sadulauto MAN võlgnevus 13.09.2017 seisuga 2 333,03 eurot, kokku kuulub tasumisele 3 565,28 eurot. Süüdistatavate tahe ja eesmärk deklaratsioone esitades oli suunatud käibemaksu enammaksu tagasisaamisele ja maksukohustuse vähendamisele. Kohtu hinnangul näitavad eelnevalt analüüsitud tõendid kogumis, samuti Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki käitumine ilmekalt, et maksuhaldurile valeandmete esitamine ei olnud ühekordne juhuslik eksimus, vaid sihipärane tegevus. Seega võib järeldada, et süüdistuses etteheidetud valeandmeid sisaldanud maksudeklaratsioonide esitamine oli kantud ühtsest tahtlusest ning süütegu pandi toime ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu ja sarnasel viisil. Süüdistatav Dmitri Jeršov jätkas teo toimepanemist ning esitas raamatupidaja vahendusel ka 2017. aasta septembrikuu käibedeklaratsiooni, mis sisaldas ebaõigeid andmeid. Dmitri Jeršovi kaitsja Marko Tammann avaldas kohtuvaidluste käigus, et KarS § 121 p 2 koostoimes KarS § 3891 lg-ga 1 välistab isiku kriminaalkorras karistamise maksuhaldurile valeandmete esitamise eest, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet 40 000 euro võrra või vähem. Sellisel juhul võib isiku tegu olla karistatav üksnes väärteona MKS § 1531 järgi. Süüdistusakti järgi on kuriteoga tekitatud kahju suurus 20 231 eurot ja 25 senti (süüdistusakti punkti 3). Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust tunnistada süüdistatav kriminaalmenetluse tulemina süüdi väärteos, on kriminaalasjas võimalik süüküsimust ette otsustamata kujundada üksnes abstraktne seisukoht, kas süüdistatava tegevuses võivad ilmneda väärteo tunnused. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. mai 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-30-15, p 8.) KrMS § 274 lg 1 kohaselt tuleb siis, kui KrMS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele, kriminaalmenetlus määrusega lõpetada. Seetõttu tuleb käsitletavas süüdistuses kriminaalmenetlus lõpetada. Nagu kohus ka 23. septembri 2021 kohtu alla andmise ning kriminaalasjade ühendamise määruses rõhutas, siis KarS § 121 kohaselt suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt ei tähista see mitte riigile laekumata jäänud või riigi poolt alusetult tagastatud maksusumma suurust, vaid varjatud maksu- või kinnipidamiskohustuse vahet või üldse deklareerimata jäetud maksukohustuse suurust. Teisisõnu on tegemist rikkumise ulatust, mitte tagajärge iseloomustava tunnusega (Sootak, J., Pikamäe, P. (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 1096). Kuigi süüdistusakti punktis 3 on märgitud kuriteoga tekitatud kahju suurusena 20 231,25 eurot, ei tähista nimetatud summa rikkumise ulatust. Kohus luges tõendatuks, et süüdistatavad Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk suurendasid alusetult tagastusnõuet ja varjasid maksukohustust kokku summas 136 835,25 eurot, mis kordades ületab KarS § 121 p 2 sätestatud suure kahju ulatuse 40 000 eurot. Dmitri Jeršov varjas maksukohustust ja suurendas alusetult tagastusnõuet kokku 108 (150)
summas 10 420,80 eurot. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kaitsja eelnevalt väljendatud seisukoht on ekslik, mistõttu ei rahulda kohus taotlust kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses süüdistatava tegevuse vastavusega väärteo tunnustele Kaitsja Marko Tammann juhtis kohtu tähelepanu ka sellele, et Dmitri Jeršov parandas kõik süüdistuses nimetatud käibedeklaratsioonid Maksu- ja Tolliameti maksuaudiitor E. S. suunisel. Oluline on tõik, et E. S. ütles Dmitri Jeršovile seda, et käibedeklaratsioonidesse muudatuste tegemisel maksukontrolli menetlus lõpetatakse ja kriminaalmenetlust ei alustata. KarS § 39 lg 1 järgi puudub keelueksimuses oleval isikul süü üksnes juhul, kui eksimus on temale vältimatu. Kaitsja leidis, et kuivõrd Dmitri Jeršov pöördus maksuõiguse valdkonna spetsialisti poole, kelle suunisel ta kõik käibedeklaratsioonid parandas, siis ei saa Dmitri Jeršovile tulenevalt KarS § 39 ls-st 1 ette heita. Valeandmete esitamine on lõpule viidud ebaõigeid andmeid sisaldava maksudeklaratsiooni esitamisega või siis, kui on möödunud mõistlik aeg deklaratsioonis pärast selle esitamist avastatud vigade parandamiseks (MKS § 89 lg 1) (Sootak, J., Pikamäe, P. (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 1092). KarS § 3891 lõikes 1 sätestatud tegu sai lõpule viidud ebaõigeid andmeid sisaldavate käibedeklaratsioonide esitamisega, seetõttu on kohtu hinnangul kaitsja väide KarS § 39 lg 1 kohaldamise osas ainetu ega vabasta süüdistatavaid vastutusest. Kohus nõustub prokuröriga selles, et süüdistatavad ei esitanud parandusdeklaratsioone omal algatusel ja soovil, vaid käibedeklaratsioonid parandati ära üksnes seetõttu, et Maksu- ja Tolliamet viis läbi maksumenetluse, mille käigus tuvastas deklaratsioonides valeandmete esitamise. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk realiseerisid oma tegevusega KarS § 3891 lg 1 objektiivse koosseisu. Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse külje asjaolude suhtes, kusjuures maksuvõi kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise suhtes on nõutav kavatsetus. Ülejäänud koosseisutunnuste osas piisab vähemalt kaudsest tahtlusest (Sootak, J., Pikamäe, P. (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 1103). KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud kavatsetult. Kogutud tõendid kinnitavad, et Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk vormistasid teadlikult ja tahtlikult arved ja dokumendid näilike tehingute kohta, mida nad kajastasid raamatupidamises ning raamatupidaja vahendusel käibemaksudeklaratsioonides, esitades seega maksuhaldurile valeandmeid. Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk seadsid endale eesmärgiks valeandmeid esitades vähendada maksukohustust ja suurendada tagastusnõuet, seega tegutsesid süüdistatavad kavatsetusega. Kohus ei tuvastanud Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.
109 (150)
VIII.I AGROCHEMA EESTI AS 04.06.2020. A TSIVIILHAGI (väetis) JA KOHTU
Kannatanu Agrochema Eesti OÜ lepinguline esindaja on esitanud 04.06.2020. a hagiavalduse Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki vastu. Agrochema Eesti OÜ palub mõista Urmet Lokilt ja Dmitri Jeršovilt solidaarselt Agrochema Eesti OÜ kasuks välja 267 515,91 eurot põhinõude katteks ning Dmitri Jeršovilt ja Urmet Lokilt solidaarselt Agrochema Eesti OÜ kasuks alates 19.09.2017. a viivitusintress seadusjärgses määras põhinõudelt kuni selle lõpliku tasumiseni. Hgeja on juhindunud oma nõudes TsMS §-st 3; 122 lg 1; 362; 372; TsÜS §-st 5; VÕS §-st 3 p 1; 8; 76, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6; 108; 113; 1028, 1037, 1043 ning ÄS § 187 lg-st 1. Süüdistatava Dmitri Jeršovi kaitsja Marko Tammanni hinnangul ei vasta Agrochema Eesti OÜ 4. juuni 2020. a hagiavaldus TsMS § 363 lg 1 p-s 3 sätestatud nõuetele, sest hagiavaldusele ei ole lisatud tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. 4. juuni 2020. a hagiavalduses viidatakse läbivalt 18. septembri 2017. a hagiavalduse lisadele. Neid lisasid ei ole 4. juuni 2020. a hagiavaldusele lisatud. Olukorras, kus kohus on TsMS § 363 lg 1 p-s 3 sätestatud nõuetele mittevastava Agrochema Eesti OÜ 4. juuni 2020. a hagiavalduse menetlusse võtnud, tuleb jätta tsiviilhagi rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmise tingib kaitsja arvamuse kohaselt ka järgnev. Harju Maakohtu 02.10.2017. a otsusega nr 2-17-10844 mõisteti kostjalt Lanfra OÜ-lt hageja Agrochema Eesti OÜ kasuks välja mh kahjuhüvitis ja viivis, samuti tarnimata kauba eest tasutud summa ja viivis. Tsiviilasjas nr 2-17-10844 tugines hageja samadele lepingutele, millele viidatakse ka süüdistuse sisus. 4. juuni 2020. a hagiavalduses on jäänud täielikult lahti kirjutamata, millises osas on käsitletavas tsiviilhagis esitatud nõuded kohtu poolt tsiviilasjas nr 2-17-10844 Lanfra OÜ-lt juba välja mõistetud nõuetega kattuvad, vastasel korral on tegemist alusetult rikastumisega. 4. juuni 2020. a hagiavalduse rahuldamise korral tekib situatsioon, kus Agrochema Eesti OÜ-le laekub sisuliselt ühe ja sama kahju eest vähemalt osaliselt topelt summa. 4. juuni 2020. a hagiavalduses on jäetud tõenditega katmata, millistest komponentidest Agrochema Eesti OÜ väitel Baltic Agro AS-ile puudustega tarnitud kauba eest hüvitatud kahju summas 183 852 eurot koosnes. Praegusel juhul koosnes väidetav kahju mitmest komponendist – esiteks ilma väävlita väetisest, teiseks lepingutes kokkulepitust väetise väiksematest kogustest. Tõenditest ei nähtu usaldusväärne arvutuskäik, kui palju on väävlita väetise teatud kaaluühik väävliga väetisest odavam. Hagiavalduses leitakse, et Lanfra OÜ pidi olema algusest peale teadlik, et ta müüb Agrochema Eesti OÜ-le ebaõiget toodet ilmselt eesmärgiga Agrochema Eesti OÜ-d petta. Kaitsja rõhutab, et petta on üksnes võimalik füüsilist isikut ning Dmitri Jeršovi suhtes ei ole kelmuse süüdistust esitatud. Hageja ei ole hagiavalduses tõendanud, et Lanfra OÜ oli ebaõige toote müümisest algusest peale teadlik ning et ta tegi seda eesmärgiga Agrochema Eesti OÜ-d petta. Kohtule esitatud tõenditega on ümber lükatud hageja väide, justkui oleks Agrochema Eesti OÜ tarninud Baltic Agro AS-ile teadlikult vale kaupa. Tõenditest nähtub, et väetisele lisas väävli Kemotar Haldus OÜ. Kaitsja leidis ka seda, et praegusel juhul ei ole tegemist ÄS § 187 lg 2 esimeses lauses nimetatud olukorraga, mille järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Agrochema Eesti OÜ 110 (150)
juhatuse liige ei olnud Urmet Lokk. Seepärast ei saa Dmitri Jeršovile solidaarvastutust ÄS § 187 lg 2 alusel omistada. Tähelepanuta ei tohi jätta ka seda, et Eesti õigus faktilise ühingujuhi mõistet ei sisalda. Isik, keda ei ole seaduses sätestatud korda järgides valitud äriühingu juhatuse liikmeks ning keda ei saa selleks lugeda ka tema ja ühingu vastastikuseid tahteavaldusi tõlgendades, kuid kes faktiliselt täidab juhatuse liikme kohustusi, ei saa vastutada äriühingule kahju tekitamise eest juhatuse liikme vastutuse sätete alusel. Seega ei saa tsiviilhagi juures arvestada väetise episoodis esitatud süüdistuses märgitut, mille kohaselt Lanfra OÜ-d juhtisid faktiliselt U. Lokk ja D. Jeršov. Urmet Loki kaitsja advokaat Andres Veski on seisukohal, et kuivõrd Urmet Lokk ei tunnista oma süüd KarS § 2172 lg 1 - § 22 lg 3 järgi, siis ei tunnista ta ka tsiviilhagi. Prokurör leiab, et nii Dmitri Jeršovilt kui ka Urmet Lokilt tuleks välja mõista Agrochema Eesti OÜ-le tekkinud kahju. Mõlemad isikud vastutavad solidaarselt tekkinud kahju eest, kuid seda prokuröri hinnangul erinevatel alustel. Dmitri Jeršovi puhul tuleks kohaldada juhatuse liikme vastutust ettenägevaid sätteid, kuivõrd kahju tekitamise ajal oli Dmitri Jeršov Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige. Urmet Lokk vastutaks aga deliktiõiguse alusel, kuivõrd temal puudus lepinguline suhe Agrochema Eesti OÜ-ga. Esmalt avaldab kohus, et Agrochema Eesti OÜ 4. juuni 2020 hagiavaldus vastab TsMS § 363 lg 1 p-s 3 sätestatud nõuetele, sest hagiavaldus on märgitud tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Agrochema Eesti OÜ, keda esindas endine juhatuse liige Dmitri Jeršov, 26.10.2016. a Lanfra OÜ põllumajandustarvikute (raam)müügilepingu nr DJ_101/20162, mille alusel Lanfra OÜ (ekslikult märgitud müüjana Agrochema Eesti OÜ) kohustus Agrochema Eesti OÜ-le (ekslikult märgitud ostjana Lanfra OÜ) müüma kaupa ja Agrochema Eesti OÜ selle eest tasuma. Agrochema Eesti OÜ soovis Lanfra OÜ-lt kaupa osta edasimüümiseks oma klientidele. 08.12.2016. a sõlmisid Agrochema Eesti OÜ ja Lanfra OÜ müügilepingu nr DJ_101/2016 lisa nr 33, mille kohaselt kohustus Lanfra OÜ Agrochema Eesti OÜ-le müüma 1 500 tonni (+/- 5%) väetist CAN+S (kaltsiumammooniumnitraat+väävel) BigBag 500 kg. 19.12.2016. a sõlmisid Agrochema Eesti OÜ ja Lanfra OÜ müügilepingu nr DJ_101/2016 lisa nr 44, mille kohaselt kohustus Lanfra OÜ müüma Agrochema Eesti OÜ-le 2 000 tonni väetist CAN+S (kaltsium-ammooniumnitraat+väävel) BigBag 500 kg, päritoluga Venemaa, Uralchem, tarneajaga märts 2017. a. Kokku pidi Lanfra OÜ tarnima Agrochema Eesti OÜ-le kaupa 3 000 tonni (+/-5%). Lanfra OÜ väljastas arveid kokku 2 764,50 tonni kauba eest. Agrochema Eesti OÜ tasus Lanfra OÜ-le arvete alusel kokku 679 480,20 eurot. Kannatanu lepinguline esindaja juhtis kohtuvaidluste käigus tähelepanu asjaolule, et kõik eespool nimetatud Lanfra OÜ (pankrotis) poolt väljastatud arved on Dmitri Jeršov Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikmena kinnitanud, mis tähendab, et ta teadis, millise suurusega varaline kahju võib Agrochema Eesti OÜ-le tekkida. Samuti teadis seda ka Urmet Lokk, kuna tema oli arvete väljastajaks. Arvete kohaselt kohustus Agrochema Eesti OÜ tasuma Lanfra OÜ-le kokku 679 480,20 eurot. 111 (150)
Kohtuistungil kinnitas tunnistaja N. U., et Dmitri Jeršovi allkiri ostuarvel tähendab seda, et arve sai Agrochema Eesti OÜ-s arvele võtta ehk sisuliselt oli see aktsept juhatuse liikme poolt arve väljamaksmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 12.02.2016. a Agrochema Eesti OÜ ja Baltic Agro AS põllumajandustarvikute (raam)müügilepingu nr 12/02-201614 ning 23.09.2016. a müügilepingu nr 12/02-2016 lisa 1615, mille kohaselt kohustus Agrochema Eesti OÜ tarnima Baltic Agro AS-ile 2 000 tonni väetist kaltsium-ammoniumnitraati+väävel (N27+5S) BigBag 500 kg, tarneajal jaanuar kuni märts 2017. a. Baltic Agro AS pöördus 05.05.2017. a Agrochema Eesti OÜ poole kirjaliku pretensiooniga (eelnevalt oli pretensioone esitatud suuliselt) seoses ebaõige kaubaga. Agrochema Eesti OÜ on tarninud Baltic Agro AS-ile teadlikult vale kaupa (CAN27+5S asemel on tarnitud CAN27 ilma väävlita). Müügilepinguga sätestatud perioodil tarnis Agrochema Eesti OÜ kokku 1 616 tonni vale kaupa 326,5 tonni ja 254 tonni on tarnimata, millele lisandub CAN27+5S nime all tarnitud vale kauba CAN27 kogus. Baltic Agro AS pretensioonis esitatud väidete kontrollimiseks lasi Agrochema Eesti OÜ Põllumajandusuuringute Keskuses teha väetise koostise analüüsi. Põllumajandusuuringute Keskuse 28.04.2017. a katseprotokollidest nr 17-002539 AKL/VA ja nr 17-002540 AKL/VA selgub, et esimese katsetulemusena tuvastati väetises 4,3 väävli sisaldust ja teise katsetulemusena väetises väävli sisaldust ei tuvastatud üldse. Seda, et tegemist on väävlit mittesisaldava väetisega, kinnitavad ka tehasepoolne toote sertifikaat tootele CAN 27, AS SILSTENE 13.04.2017. a saateleht nr 04678, 13.04.2017. a kauba deklaratsioon ja deklaratsiooni lisa. Eespool nimetatud dokumentidest nähtub üheselt, et tegemist on väetisega kaltsium-ammooniumnitraat (CAN), lämmastikusisaldusega kuni 28% massist mitte aga CAN
Eeltoodu kinnitab, et Lanfra OÜ tarnis Agrochema Eesti OÜ-le tellitud väetise CAN27+5S asemel väetist CAN27, mida Agrochema Eesti OÜ ei tellinud. Samuti pidi Lanfra OÜ olema algusest peale teadlik sellest, et ta müüb Agrochema Eesti OÜ-le ebaõiget toodet ilmselt eesmärgiga Agrochema Eesti OÜ-d petta. Nimetatule viitab Baltic Agro OÜ 05.05.2017. a pretensioonis sisalduv teave selle kohta, et toode pärines Novomoskovsk Azot nimeliselt tootjalt Venemaalt ja importijaks oli Tiks Grupp OÜ. Tiks Grupp OÜ on kostja juhatuse liikme Urmet Loki juhitud äriühing. Asjaolu, et importijaks oli Tiks Grupp OÜ, nähtub ka lisaks 17 olevalt kauba deklaratsioonilt, millel on imporditava tootena kajastatud väetis ilma väävlita. Seega pidi kostja oma juhatuse liikme kaudu olema teadlik, mida ta omandas ja mida Agrochema Eesti OÜ-le edasi müüs. Kannatanu lepinguline esindaja V. K. lisas kohtuvaidluse käigus, et Baltic Agro AS väetise tootejuht, M. S., andis kohtus tunnistajana ütlusi, et tema ülesandeks on väetiste ostmine. M. S. kinnitas, et Agrochema Eesti OÜ ja Baltic Agro AS vahel sõlmiti 2016. aasta sügisel leping, mille kohaselt soovis Baltic Agro AS osta väetist CAN, millele on lisatud väävel. Lepingust võis M. S. sõnul järeldada, et väetis tuleb Leedu tehasest, kuna just nemad toodavad kaltsiumammooniumnitraati + 5S-i. 2017. aasta märtsikuuks ei olnud Agrochema Eesti OÜ Dmitri Jeršovi juhtimisel veel Baltic Agro AS ees asunud enda kohustust täitma, misjärel uuris M. S. Leedu tehasest, millal võiks väetis jõuda.
112 (150)
Selgus, et Leedu tehases sellises koguses väetist tootmis- ja müügiplaanis pole. D. Jeršov kinnitas seepeale, et väetis tuleb EuroChemist, misjärel väitis, et hoopiski Uralchemist. D. Jeršov saatis M. S. e-kirja teel sertifikaadid. Oluline on, et Dmitri Jeršov saatis Uralchemi sertifikaadi M. S. pärast seda, kui ta oli saatnud EuroChemi sertifikaadi ning M. S. oli juhtinud tähelepanu, et EuroChem ei tooda väävliga väetist. Kuivõrd Baltic Agro AS pidi Agrochema Eesti OÜ-lt saadava väetise koheselt edasi müüma, kinnitas M. S. kohtus, et ühel hetkel pakkus D. Jeršov ise välja, et ta tegeleb väetise edasitarnega Baltic Agro AS klientidele. Lisaks mainis M. S. kohtus, et Dmitri Jeršov asus pärast seda, kui ilmnes, et väetis ei ole nõuetekohane ning see pärineb D. Jeršoviga seotud Lanfra OÜ-st, hoopiski M. S. väitma, et ta ei tea tekkinud situatsioonist midagi ning teda on petetud. M. S. kinnitas kohtus, et mingil hetkel hakkasid tulema Baltic Agro AS klientidelt, kes said Dmitri Jeršovi poolt tarnitud väetist, pretensioonid. Seejärel tehti analüüsid ning selgus, et väetises ei sisaldu väävlit. M. S. sõnul on väävlita väetis odavam. Osade Baltic Agro AS klientideni jõudsid ka dokumendid, mis näitasid, et väetis pärineb Sillamäelt ning et tegemist on väetisega CAN. Samuti nähtus, et väetisega on seotud Lanfra OÜ. Lisaks märkis M. S., et pakendi tähistused, märgised, markeeringud olid valesti koostatud. M. S. kinnitas kohtus ka seda, et Baltic Agro AS-il tekkis Agrochema Eesti OÜ vastu kahjuhüvitisnõue, mis tekitas omakorda Agrochema Eesti OÜ-le kahju summas 183 852 eurot. Hagiavalduse kohaselt teavitas Agrochema Eesti OÜ kauba puudustest kostjat, et viimane on müügilepingu alusel tarninud Agrochema Eesti OÜ-le vale kaupa. Lanfra OÜ võttis eespool nimetatud lepingu lisade alusel tarnitud kogu kauba mittenõuetekohasuse omaks. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et 22.05.2017. a sõlmisid Agrochema Eesti OÜ ja Lanfra OÜ 26.10.2016. a müügilepingu nr DJ_101/2016 ja selle 19.12.2016. a lisa nr 4 rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus Lanfra OÜ hüvitama Agrochema Eesti OÜ-le kogu müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju. Kokkuleppes sedastasid pooled, et tekitatud kahju on vähemalt 200 000 eurot. Lanfra OÜ kohustus tasuma Agrochema Eesti OÜ-le arveldusarvele kahjuhüvitisena 200 000 eurot hiljemalt 01.07.2017. a. Lanfra OÜ kohustus leidma AS Baltic Agro poolt Agrochema Eesti OÜ-le tagastatava tarnitud puudustega kaubale (väetis CAN 27 ilma väävlita koguses 641 tonni) ostjad kuni 15.06.2017. a. Summa, mis laekub kuni 01.07.2017. a Agrochema Eesti OÜ arveldusarvele tagastatud väetise Lanfra OÜ poolt vahendatud ostjatele müügist, tasaarvestatakse kokkuleppe punktis 2.1 nimetatud Lanfra OÜ kohustusega, st vastavas summas väheneb Lanfra OÜ maksekohustus. Eelnimetatud kokkuleppes ei kajastatud Weiss OÜ-le ja Kesa-Agro OÜ-le tarnitud ebaõiget kaupa, kuivõrd nimetatud isikud esitasid oma nõuded ajaliselt hiljem. 26.05.2017. a esitas Kesa-Agro OÜ Agrochema Eesti OÜ-le kliendi kaebuse, milles märkis, et Agrochema Eesti OÜ tarnis Kesa-Agro OÜ-le 75 tonni CAN27+5S väetise asemel väetist CAN ilma väävlita ning väetise kotid olid valedes kaaludes, kõikumine oli 20-30 kg koti kohta. 26.05.2017. a esitas Weiss OÜ Agrochema Eesti OÜ-le kaebuse, mille kohaselt sai Weiss OÜ tellitud CAN+S asemel CAN väetist. Kohale tarniti tellitud 600 tonni asemel 549 tonni väetist. Agrochema Eesti OÜ hüvitas Baltic Agro AS-ile puudustega tarnitud kauba eest 183 852 eurot, Weiss OÜ-le 21 105,60 eurot ja Kesa-Agro OÜ-le 4 694,40 eurot.
113 (150)
Kannatanu lepinguline esindaja V. K. viitas kohtuvaidluse käigus R. R. kohtus tunnistajana antud ütlustele, mille kohaselt töötas R. R. Agrochema Eesti OÜ-s kuni 2018. aasta detsembrini. R. R. töötas Agrochema Eesti OÜ-s koos Dmitri Jeršoviga ning lühemat aega ka Urmet Lokiga. D. Jeršov oli R. R. sõnade kohaselt ülemus, kes allkirjastas dokumente ning tegi tehinguid. R. R. kirjeldas, et hinnad, millega Agrochema Eesti OÜ tooteid edasi müüs, tulenesid Dmitri Jeršovilt. R. R. ütlustest saab järeldada, et D. Jeršov oli kõikide tehingutega, mida ta esindas, kursis. R. R. ütlustest nähtub, et Kesa-Agro OÜ ning Weiss OÜ soovisid osta Agrochema Eesti OÜ-lt väetist, milles sisaldub väävel. 2017. aasta maikuus ilmnes, et Kesa-Agro OÜ-le ja Weiss OÜ-le on müüdud väetist, milles ei sisaldu väävel. Lisaks ei olnud tarnitud kotid õiges kaalus. Samuti sai vale väetist ka Baltic Agro OÜ. Seda, et väetises ei sisaldu väävlit, kinnitasid võetud proovid ning tehtud analüüsid. Lisaks on oluline, et väetise, mis eelnimetatud kolmele äriühingule edasi müüdi, tellis ainuisikuliselt Dmitri Jeršov. R. R. ütlustest nähtub ka veel see, et äriühingusiseselt oli D. Jeršovi poolt edastatud teave, mille kohaselt tuleneb väetis Leedus asuvast tehasest. Oli arusaam, et väetis tuleb pakendatult. Hiljem selgus aga, et väetis saabus lahtiselt, misjärel pakendati see kottidesse. Kannatanu on seisukohal, et R. R. ütlustest saab järeldada, et Dmitri Jeršov oli teadlik, millise suurusega kahju võib Agrochema Eesti OÜ-le seoses vale väetise müügi ja tarnetega tekkida. Samuti on oluline R. R. poolt öeldu, et väetise sisseostuga tegeles Dmitri Jeršov ainuisikuliselt, mis kannatanu arvates andis D. Jeršovile võimaluse korraldada koos Urmet Lokiga nõuetele mittevastava väetise tellimine, pakendamine ja edasitarned. Ka tunnistaja G. C., kes oli Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikmeks pärast Dmitri Jeršovi, ütlused tõendavad, et D. Jeršov ostis koos U. Lokiga Lanfra OÜ vahendusel teadlikult väetist CAN, misjärel müüdi väetis Agrochema Eesti OÜ-le, kust omakorda müüs D. Jeršov selle edasi Agrochema Eesti OÜ klientidele väitega, et väetis on CAN+S. G. C. ütluste kohaselt tekkis D. Jeršovi tegevuse tagajärjel Agrochema Eesti OÜ-le varaline kahju. Sama kinnitas ka tunnistaja D. Z., kelle sõnul polnud Agrochema Eesti OÜ poolt edasimüüdud väetises, mis saabus Lanfra OÜ-st, väävlit. Lisaks kinnitas D. Z., et väävlita väetis on odavam kui väävliga väetis. Urmet Loki ja Dmitri Jeršovi poolt on kohtus esitatud versioon, et ilma lisandita S väetisele pidanuks väävli (S) lisama A. M. äriühing Kemotar OÜ. Selle versiooni lükkavad aga ümber tunnistajate K. T. ja A. M. ütlused. Seega viidatud ütluste koosmõjus, ühelt poolt Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk, teisalt K. T. ja A. M., tuleb lugeda tõendatuks, et D. Jeršovi ja U. Loki versioon on väljamõeldis. Hagiavalduses on märgitud, et lisaks eeltoodule tugineb Agrochema Eesti OÜ järgmistele asjaoludele: Lanfra OÜ tarnis Agrochema Eesti OÜ-le 260 tonni vähem kaupa, võrreldes sellega, kui palju on arvetel kajastatud ja mille eest Agrochema Eesti OÜ maksnud on. Nimetatud asjaolu tõendab see, et Lanfra OÜ esitas 260 tarnimata tonni kauba osas 25.05.2017. a kreeditarve nr 16121529 kokku summas 51 480 eurot. Kreeditarvel on Lanfra OÜ meelevaldset märkinud arusaamatul põhjusel täitmise tähtajaks 01.09.2017. a. Agrochema Eesti OÜ teatas Lanfra OÜ-le, et kreeditarvel märgitud maksetähtaeg ei ole aktsepteeritav ja nõudis raha kohest tagasimaksmist. Lanfra OÜ ei ole kuni käesoleva ajani midagi tagasi maksnud. Lisaks tekkis Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki teo tagajärjel Agrochema Eesti OÜ-le kahju seoses sellega, et väetise CAN27+5S asemel tarnitud väetis CAN27 jäi osaliselt realiseerimata, mistõttu kanti maha 39 tonni väetist. Kuivõrd Agrochema Eesti OÜ tegelikkuses väetist CAN27 114 (150)
ei vajanud, puudus võimalus Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki poolt tehtud tehingute tagajärjel saadud väetise CAN27+5S asemel tarnitud väetise CAN27 täielikuks realiseerimiseks. Väetise maha kandmisega tekkis Agrochema Eesti OÜ-le varaline kahju summas 6 383,91 eurot. Agrochema Eesti OÜ on seisukohal, et Urmet Lokk ja Dmitri Jeršov on tahtlikult toime pannud kuriteo, müües teadvalt kokkulepitule mittevastavat kaupa, Lanfra OÜ ja Agrochema Eesti OÜ sõlmitud 26.10.2016. a müügilepingu nr DJ_101/2016 ja selle 19.12.2016. a sõlmitud lisa nr 4 jämedale rikkumisele, mille tulemusel on põhjustatud Agrochema Eesti OÜ-le kahju. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 tulenevalt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi on 01.07.2009 otsuses asjas 3-2-1-72-09 punktis 13 selgitanud, et isikute grupi eelneval kokkuleppel kahju tahtliku tekitamise korral on kahju ühiseks põhjustajaks eeldatavasti ka grupi liige, kes kahju põhjustanud tegu vahetult toime ei pannud, kuid kes aitas oma tahtliku tegevusega kaasa kahju põhjustava teo toimepanemisele. Kaasaaitaja vastutust ei välista asjaolu, et teo vahetud toimepanijad oleksid teo saanud toime panna ka kaasaaitamiseta. Kaasaaitamise lugemisel kahju üheks (kaas)põhjuseks on oluline, kas ja kuivõrd kaasaaitamine mõjutas teo toimepanemist. Kaasaaitamine kõnealuses tähenduses võib seisneda ka üksnes grupi teiste liikmete psüühilises mõjutamises tegu toime panema, ilma et kaasaaitaja kihutaks grupi teisi liikmeid tegu toime panema (nt plaani läbiarutamine, nõu andmine, saadava kasu jagamine, teo tegemiseks julgustamine jne). Samas võib kahju kaaspõhjustamine (osalemine kahju ühises põhjustamises) seisneda ka tegevuses, mis ei ole tahtlik ning ei kujuta seetõttu endast kaasaaitamist eelnimetatud tähenduses. Kohus on käesolevas otsuses asunud seisukohale, et Dmitri Jeršovi süü KarS § 2172 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises on tõendatud ja ta tuleb süüdi tunnistada. Samuti luges kohus tõendatuks Urmet Loki süü KarS § 2172 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja mõistis ta süüdi. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Tulenevalt VÕS § 137 lg-st 1 vastutavad süüdistatav Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk kannatanu /tsiviilhageja ees solidaarselt. Agrochema Eesti OÜ on seisukohal, et talle tekitatud kahju eest lisaks Lanfra OÜ-le ja Urmet Lokile vastustab ka Dmitri Jeršov. Dmitri Jeršov oli vaidlusaluste lepingute sõlmimise ajal Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige. ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes oma kohustuste rikkumisega tekitavad kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud ettevõtja hoolsusega. Juhul, kui Urmet Lokk ja Dmitri Jeršov ei oleks sõlminud Agrochema Eesti OÜ-ga Lanfra OÜ nimel lepingut olukorras, kus D. Jeršov ja U. Lokk teadsid, et Lanfra OÜ asub lepingut rikkuma, siis ei oleks Agrochema Eesti OÜ-l kahju tekkinud. 115 (150)
Riigikohtu kriminaalkolleegium on 22.06.2021 otsuse punktis 58 asjas 1-19-6307 märkinud järgmist:“ Tsiviilhagis kirjeldatud ja kohtute tuvastatud asjaoludel põhjustas süüdistatav kannatanule kahju enda kui kannatanu juhatuse liikme ametikohustuste (TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg-d 1, 3 ja 4) kuritarvitamisega. Kannatanu selline nõue süüdistatava vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2 esimene lause. Äriühingu juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe äriühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes. Arvestades äriühingu ja juhatuse liikme õigussuhte eripära ja sarnasust lepingulise suhtega, kohaldub äriühingu kahju hüvitamise nõuetele juhatuse liikme vastu analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
Võlaõigusseaduse § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab Agrochema Eesti OÜ tsiviilhagi ning mõistab Dmitri Jeršovilt ja Urmet Lokilt solidaarselt Agrochema Eesti OÜ kasuks välja 267 515,91 eurot põhinõude katteks ning põhinõudelt 267 515,91 eurot viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 19.09.2017. a kuni põhinõude täitmiseni. VIII.II AGROCHEMA EESTI AS 18.12.2020. A TSIVIILHAGI (rapsi episood) JA
Kriminaalasjas on kannatanu Agrochema Eesti OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik esitanud 04.11.2019. a hagiavalduse Altmonte Kaubandus AS-i (endine ärinimi Agritrading Company AS), Dmitri Jeršovi, Rainer Puhki ja Urmet Loki vastu. Tartu Maakohtu 5. novembri 2020. a määruses nr 1-20-3934 jäeti Agrochema Eesti OÜ 04.11.2019. a tsiviilhagi käiguta ning hagejale anti tähtaeg kuni 18.12.2020. a tsiviilhagis puuduste kõrvaldamiseks ehk selgitada, kas ning kellena Agrochema Eesti OÜ taotleb Altmonte Kaubandus AS-i menetlusse kaasamist. 18.12.2020. a täitis Agrochema Eesti OÜ esindaja Vahur Kivistik kohtunõude puuduste kõrvaldamiseks ning selgitas, et kannatanu 04.11.2019. a tsiviilhagis oli esitatud nõue ka Altmonte Kaubandus AS (endise nimega Agritrading Company AS) vastu. Kuna Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) suhtes on alustatud tsiviilasjas nr 2-19-12702 pankrotimenetlus, siis käesolevas kriminaalasjas kannatanu Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) suhtes nõuet ei esita, kuna on selle esitanud pankrotimenetluses tsiviilasjas nr 2-19-12702. Tsiviilhagi ülevaatlikkuse ja arusaadavuse huvides esitas kannatanu alljärgnevalt tsiviilhagi tervikteksti. Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 3; 122 lg 1; 362; 372; TsÜS §-st 5; VÕS §-st 3 p 1; 8; 76, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6; 108; 113; 1028, 1037, 1043 ning Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-st 1, Agrochema Eesti OÜ palub hageja mõista Dmitri Jeršovilt, Rainer Puhkilt ja Urmet Lokilt solidaarselt Agrochema Eesti OÜ kasuks välja 655 526,40 eurot tasumata põhinõude katteks, alates 17.06.2017. a kuni 04.11.2019. a viivis seadusjärgses määras 125 286,34 eurot ning alates 05.11.2019. a viivitusintress seadusjärgses määras põhinõudelt kuni selle lõpliku tasumiseni. Dmitri Jeršov, Urmet Lokk ja Rainer Puhk hagi ei tunnista. Dmitri Jeršovi kaitsja Marko Tammann ja Urmet Loki kaitsja Andres Veski paluvad jätta hagi rahuldamata. Rainer Puhk ja tema kaitsja ei tunnista tsiviilhagis esitatud nõuet ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kaitsja viitab puudulikule õiguslikule alusele tsiviilhagis. Prokurör leiab, et nii Dmitri Jeršov kui ka Rainer Puhk vastutavad solidaarselt seoses omastamisega Agrochema Eesti OÜ-le tekitatud kahju eest 655 526,40 euro ulatuses. Kuivõrd 117 (150)
Dmitri Jeršov oli teo toimepanemise ajal veel Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige, tuleks tema vastutus kahju tekitamise eest lahendada juhatuse liikme vastutust ettenägevate sätete alusel. Rainer Puhk vastutaks prokuröri arvates aga deliktiõiguse sätete alusel, kuivõrd tal puudus lepinguline suhe Agrochema Eesti OÜ-ga. Kohus on tuvastanud, et 05.05.2017. a sõlmisid Agrochema Eesti OÜ, keda esindas juhatuse liige Dmitri Jeršov, ja Agritrading Company AS, keda esindas juhatuse liigi Rainer Puhk, ostumüügi lepingu nr 05052017-12. Agrochema Eesti OÜ ostis Agritrading Company AS-ilt 1 376 tonni rapsi. Rapsi müügi kohta väljastas Agritrading Company AS 05.05.2017. a arve nr 1702823 summas 655 526,40 eurot. 05.05.2017. a sõlmisid Agrochema Eesti OÜ ja Agritrading Company AS hoiustamislepingu nr 05052017-14, mille kohaselt kohustus Agritrading Company AS hoiustama alates 05.05.2017. a rapsi viljalaos Vao keskuse kuivatis Vao külas Lääne-Virumaal. Agrochema Eesti OÜ tasus Agritrading Company AS 05.05.2017. a arve nr 170282 summas 655 526,40 eurot Agritrading Company AS-ile 11.05.2017. a. 11.05.2017. a vormistasid ja allkirjastasid Agrochema Eesti OÜ, keda esindas juhatuse liige Dmitri Jeršov ja Agritrading Company AS, keda esindas juhatuse liige Rainer Puhk, kauba, so 1 376 tonni rapsi, vastuvõtu-üleandmise akti nr 05.05.2017-1. Kauba üleandmine toimus akti kohaselt väidetavalt Vaos, Lääne-Virumaal. Kinnitust on leidnud, et rapsi, mida Agritrading Company AS müüs Agrochema Eesti AS-ile, tegelikkuses Vao keskuse kuivatis ei eksisteeri ega ole seal eksisteerinudki. Agrochema Eesti OÜ volitatud esindaja R. D. veendus isiklikult 30.05.2017. a, et Vao keskuse kuivatis, kus pidi rapsi hoiustamine toimuma, rapsi ei olnud. Agrochema Eesti OÜ on seisukohal, et Agritrading Company AS Rainer Puhk isikus ning tegutsedes koos Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki kaasabil eksitas teadlikult Agrochema Eesti OÜd eesmärgiga omastada Agrochema Eesti OÜ poolt makstav raha, st rapsi ostu eest tasutud summa 655 526,40 eurot kuritegelikul teel omastada. Kohtuvaidluste käigus viitas kannatanu esindaja Vahur Kivistik, et tegelikkuses nimetatud tehingut ei toimunud, tehingu objektiks olevat kaupa ei eksisteerinud ning seda ei olnud ega saanudki olla ka Vao laos ehk teisisõnu, tehing vormistati üksnes selleks, et tekitada alus varakäsutuse tegemiseks Agrochema Eesti OÜ arvelduskontolt, tõendavad kannatanu arvates ka järgnevad tõendid: Agrochema Eesti OÜ volitatud esindaja D. Z. kinnitas kohtus, et Dmitri Jeršov kutsuti Leedu juhtkonna poolt Agrochema Eesti OÜ-s tekkinud probleemide tõttu Leetu 10.05.2017. a, kuid Dmitri Jeršov läks 12.05.2017. a. Kannatanu peab oluliseks juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et nimetatud ajavahemikul ehk 11.05.2017. a on Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk allkirjastanud rapsitehingu lepingu. Seda, et kõnealuse tehinguga oli kiire, kinnitab kannatanu arvates ka tunnistaja N. U. ütlused. N. U. kinnitas tunnistajana 18.01.2022. a kohtus, et 2017. aasta mai alguses, neljapäeval, tuli tema juurde Dmitri Jeršov, kes soovis teha kiirelt tehingut. U. sõnul seisis Dmitri Jeršov tal kõrval ja soovis, et ta sisestaks maksekorralduse Agritradingule raha ülekandmiseks. Lisaks kinnitas Dmitri Jeršov N. U., et ostetavale kaubale on ostja juba olemas, kuid ostjat ei nimetanud.
118 (150)
Seda, et rapsi ei eksisteerinud ega asunud Vao laos, on tõendatud ka Vao laos töötanud M. N. ütlustega. Nimelt, nähtuvalt mõlema isiku ütlustest, käis 30.05.2017. a Agrochema Eesti OÜ volitatud esindaja R. D. Vao keskuse laoplatsil, kus ta rääkis laos töötava inimesega (menetluse käigus kindlaks tehtud, et selleks isikuks oli M. N.), kes ütles R. D., et laos ei ole rapsi olnud minimaalselt pool aastat ning et ladu kuulub Rainer Puhki ühele ettevõttele. Väravad olid natuke avatud, oli võimalik näha lattu sisse ja veenduda, et ladu oli tühi. Samuti järeldab kannatanu M. N. ütlustest, et Vaos pole ka muid sobivaid ladusid, kus hüpoteetiliselt oleks võinud rapsi hoida. Ka pole süüdistatavad esitanud mingeid tõendeid, et raps asunuks või saanuks asuda kuskil mujal. Seda, et rapsi ei olnud, tõendab kannatanu arvates ka asjaolu, et kannatanu korduvatele pöördumistele Agritrading Company AS poole, nt juuni alguses 2017. a, milles anti teada, et kannatanu soovib lõpetada 05.05.2017. a sõlmitud hoiustamise lepingu nr 05052017-1 ja rapsi väljavedu alustada, Agritrading Company AS ei vastanud. 12.06.2017. a edastas Agrochema Eesti OÜ nõudekirja Agritrading Company AS-ile, et viimane tagastaks ebaseaduslikult Agritrading Company AS-i valduses oleva Agrochema Eesti OÜ raha hiljemalt 16.06.2017. a. Agritrading Company AS nõuet ei ole täitnud. Rainer Puhk ja Dmitri Jeršov Urmet Loki kaasabil, eesmärgiga luua väärarusaam, et Agrochema Eesti OÜ oli juba osa rapsi edasi müünud, koostasid ja korraldasid fabritseeritud dokumentide Agrochema Eesti OÜ-le edasisaatmise: näiliku lepingu ja näilikud rapsi saatelehed, näitamaks, et Agrochema Eesti OÜ oli müünud 1 007,65 (1 376 tonni - 368,58 tonni) tonni rapsi edasi Valgevene firmale OOO Biotopresurs. Nimelt, 14.03.2019. a koostatud vaatlusprotokollist nähtuvalt andis Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige D. Z. kohtueelses menetluses menetlejale üle Valgevenest Agrochema Eesti OÜle saadetud ümbriku dokumentidega. Tunnistaja Z. kinnitas kohtus, et dokumendid laekusid Agrochemasse postiga. Sama kinnitas tunnistaja N. U.. Nähtuvalt postitemplist ümbrikul postitati dokumendid Valgevenest 01.08.2017. a, misjärel jõudsid need Agrochema Eesti OÜsse. Ümbrikus oli leping ja lepingu lisa, mille kohaselt Agrochema Eesti OÜ Dmitri Jeršov isikus tegi justkui 8. mail 2017. a tehingu Valgevenes oleva äriühinguga OOO Biotopresurs. Lepingu kohaselt müüs Agrochema Eesti OÜ Valgevenes asuvale äriühingule 1 000 tonni rapsi hinnaga 420 000 eurot. Lepingu lisa kohaselt asus raps väidetavalt Vao laos. Samuti oli ümbrikusse lisatud äriühingu registreerimise tunnistus, mille järgi registreeriti OOO Biotopresurs 30. novembril 2005. a. Lisaks oli ümbrikusse lisatud 40 rahvusvahelise kaubaveo saatelehte, mille kohaselt toimus justkui rapsivedu Väike-Maarja vallas asuvast Vao laost Valgevenesse. Saatelehtede kohaselt on vedajaks olnud Valgevene äriühing nimega OOO Belgruz. Lisaks nähtuvad saatelehtedelt veoautode numbrid, mida rapsiveoks väidetavalt kasutati. Analüüsitavad tõendid näitavad, et tegelikkuses pole Valgevene äriühinguga tehingut toimunud, mistõttu on nii Agrochema Eesti OÜ ja OOO Biotopresursi vaheline müügileping kui ka saatelehed sisult valed ehk võltsitud. Seda, et Valgevenes asuva äriühinguga tehingut ei toimunud, tõendavad Valgevene äriühingu kohta saadud ning kohtule esitatud andmed, mille kohaselt nimetatud äriühing Valgevenes küll varem eksisteeris, kuid äriühing kustutati registrist 31.10.2016. a seoses pankrotiga. Seega polnud võimalik D. Jeršovil Agrochema Eesti OÜ esindajana Valgevene äriühinguga tehingut teha, kuna väidetava tehingu tegemise ajal ehk 8. mail 2017. a äriühingut enam ei eksisteerinud. Lisaks tõendab tehingu näilikkust ka veel kohtule esitatud e-kirja väljatrükk. E-kirjast nähtuvalt pöördus D. Jeršovi järgselt Agrochema Eesti OÜ juhatusse määratud D. Z. päringuga 2017.
119 (150)
aasta augustikuus väidetava vedaja ehk OOO Belgruzi poole, kelle vastusest nähtub, et äriühing ei ole rapsi Valgevenesse vedanud. Kirjeldatud asjaolusid kinnitas D. Z. tunnistajana ka kohtus. Agritrading Company AS juhatuse liige Rainer Puhk ja Agrochema Eesti OÜ endine juhatuse liige Dmitri Jeršov Urmet Loki kaasabil, eesmärgiga luua illusiooni, et Agrochema Eesti OÜ oli juba osa rapsi edasi müünud, koostasid ja saatsid Agrochema Eesti OÜ-le näiliku lepingu ja näilikud rapsi saatelehed, näitamaks, et Agrochema Eesti OÜ oli müünud 1 007,65 (1 376 tonni - 368,58 tonni) tonni rapsi edasi Valgevene firmale OOO Biotopresurs. Urmet Loki füüsiline kaasabi seisneb selles, et tema koostas koostöös Rainer Puhki ja Dmitri Jeršoviga 40 näilikku rahvusvahelise kauba saatelehte, mille eesmärgiks oli näidata, et Agrochema Eesti OÜ saatis ajavahemikus 10.05.2017. a – 19.05.2017. a aadressilt Vao, Väike-Maarja, Eesti kokku 1007,65 tonni rapsi transpordifirmaga OOO Belgruz Valgevenesse firmale OOO Biotopresurs. Urmet Loki seost dokumentide võltsimisega tõendab 20.06.2019. a koostatud vaatlusprotokoll, milles vaadeldi Urmet Loki valdusest läbiotsimise käigus leitud mälukaarti. Mälukaardilt leiti Agrochema Eesti OÜ ja OOO Biotopresursi vahelise näiliku lepingu poolik koopia, millelt nähtub Dmitri Jeršovi allkiri. OOO Biotopresursi esindaja allkiri on aga puudu. Lisaks on äärmiselt oluline, et Urmet Loki valdusest saadud sülearvutis olnud e-kirjast nähtuvalt saatis Urmet Lokk 2017. aasta juunikuu lõpus S. H. e-posti aadressile 40 CMR-i ehk rahvusvahelise kaubaveo saatelehte. Saatelehed on analoogilised ümbrikus saadetutega Valgevenest Agrochema Eesti OÜ-sse, eesmärgiga näidata tehingut Agrochema Eesti OÜ ja Valgevene äriühingu vahel. Hagiavalduses on viidatud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg-le 1, mis sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TSÜS § 89 lg 2 sätestab, et näilik tehing on tühine. Hagiavalduse kohaselt Dmitri Jeršov Agrochema Eesti OÜ nimel ja Rainer Puhk Altmonte Kaubandus AS nimel, Urmet Loki kaasabil, sõlmisid teadlikult näilised lepingud selleks, et tekitada alus Altmonte Kaubandus AS-ile raha maksmiseks Agrochema Eesti OÜ vahendite arvelt, soovitamata tegelikult saavutada lepingute täitmist. Hagiavalduse kohaselt on füüsilised isikud Rainer Puhk, Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk on kohustatud Agrochema Eesti OÜ-le tekitatud kahju tasuma kahju hüvitamise sätete alusel. VÕS 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kuna Rainer Puhki ja Dmitri Jeršovi vahel imiteeriti lepingu sõlmimist ilma soovita tegelikult õigussuhtesse astuda, on alternatiivselt tegemist kuritegeliku skeemiga, mille eesmärgiks oli mitte lepingu sõlmimine, vaid raha ülekandmiseks näiliku aluse loomine. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
120 (150)
Antud juhul ei ole Altmonte Kaubandus AS täitnud müügilepingu ühte põhilist kohustust, so andnud Agrochema eesti OÜ-le müügilepingus kokku lepitud kaupa, so rapsi. Samas on Agrochema Eesti OÜ täitnud müügilepingus sätestatud ostja kohustuse, so tasunud kauba eest 655 526,40 eurot. Seega on Agrochema Eesti OÜ tasunud Altmonte Kaubandus AS-ile raha tulenevalt Rainer Puhki, Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki eelnevalt kirjeldatud kuritegelikust tegevusest, mis oli suunatud raha väljapetmisele, saamata selle eest lepingus sätestatud vastusooritust. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Rainer Puhki, Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki kuritegeliku käitumise eesmärk oli luua olukord, kus Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) ei täida Agrochema Eesti OÜ ees oma kohustust ning Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) koos nimetatud füüsiliste isikutega saab pöörata müügilepingu alusel tasutud summa enda kasuks. Juhul, kui Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) oleks Agrochema Eesti OÜ suhtes oma kohustuse täitnud, siis oleks saanud Agrochema Eesti OÜ enda poolt tehtud maksele vastava vastusoorituse ja Agrochema Eesti OÜ varaline sfäär ei oleks muutunud. Antud juhul on Agrochema Eesti OÜ varaline olukord vähenenud Altmonte Kaubandus AS müügilepingu alusel tasutud summa võrra, so 655 526,40 eurot. Agrochema Eesti OÜ varaline sfäär ei oleks vähenenud, kui Altmonte Kaubandus AS oleks müügilepingu täitnud ja Agrochema Eesti OÜ-le rapsi tarninud. Täiendavalt seisneb põhjuslik seos selles, et Agrochema Eesti OÜ varaline sfäär ei oleks vähenenud, kui Altmonte Kaubandus AS ei oleks Agrochema Eesti OÜ-ga lepingut sõlminud olukorras, kus Altmonte Kaubandus AS-il puudus võimalus / tahe rapsi tegelikult müüa. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Agrochema Eesti OÜ hindab kahjuna eelkõige Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) 05.05.2017. a arve nr 170282 alusel tasutud summa 655 526,40 eurot. Kohus tunnistas Vao rapsi puudutavas omastamise episoodis süüdi Dmitri Jeršovi ja omastamisele kaasaaitamises Rainer Puhki. Urmet Loki süü tuvastas kohus Vao rapsi omastamise episoodiga puutumuses selles, et nemad võltsisid grupiviisiliselt Rainer Puhki kaasabil teravilja ostu-müügilepingu nr DJ 44/2017 koos lisaga ning nelikümmend rahvusvahelise kaubaveo saatelehte. Kohus on seisukohal, et ka käesoleva hagi puhul tuleb arvesse võtta, et isikute grupi eelneval kokkuleppel kahju tahtliku tekitamise korral on kahju ühiseks põhjustajaks ka grupi liige, kes kahju põhjustanud tegu vahetult toime ei pannud, kuid kes aitas oma tahtliku tegevusega kaasa kahju põhjustava teo toimepanemisele (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.07.2009 otsus asjas 32-1-72-09 punkt 13).
121 (150)
VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Tulenevalt VÕS § 137 lg-st 1 vastutavad süüdistatavad Dmitri Jeršov, Urmet Lokk ja Rainer Puhk kannatanu /tsiviilhageja ees solidaarselt. Dmitri Jeršov oli vaidlusaluste lepingute sõlmimise ajal Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige. ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes oma kohustuste rikkumisega tekitavad kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud ettevõtja hoolsusega. Juhul, kui Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) oleks Agrochema Eesti OÜ suhtes oma kohustuse täitnud, siis oleks saanud Agrochema Eesti OÜ enda poolt tehtud maksele vastava vastusoorituse ja Agrochema Eesti OÜ varaline sfäär ei oleks muutunud. Antud juhul on Agrochema Eesti OÜ varaline olukord vähenenud Altmonte Kaubandus AS müügilepingu alusel tasutud summa võrra, so 655 526,40 eurot. Kohus on seisukohal, et Dmitri Jeršov, Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikmena vastutab tekitatud kahju eest ÄS § 187 lg 2 alusel. Rainer Puhki ja Urmet Loki vastutus põhineb aga deliktiõiguse alusel. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama sätte lõige 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 113 lg 1 sätestatu kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 1. jaanuarist 2021.a on 0,00%. Võlaõigusseaduse § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. 122 (150)
Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab Agrochema Eesti OÜ tsiviilhagi ning mõistab Dmitri Jeršovilt, Urmet Lokilt ja Rainer Puhkilt solidaarselt Agrochema Eesti OÜ kasuks välja 655 526,40 eurot tasumata põhinõude katteks. Kohus mõistab välja Dmitri Jeršovilt, Urmet Lokilt ja Rainer Puhkilt solidaarselt Agrochema Eesti OÜ kasuks alates 17.06.2017. a kuni 04.11.2019. a viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras 124 999,01 eurot ning põhinõudelt 655 526,40 eurot viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 05.11.2019. a kuni põhinõude täitmiseni. VIII.III AGROCHEMA EESTI OÜ HAGI (mahe kanepiseemne episood) JA KOHTU
Juhindudes TsMS §-st 3; 122 lg 1; 362; 372; TsÜS §-st 5; VÕS §-st 3 p 1; 8; 76, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6; 108; 113; 1028, 1037, 1043 ning ÄS § 187 lg-st 1, Agrochema Eesti OÜ palub mõista Dmitri Jeršovilt ja Urmet Lokilt solidaarselt Agrochema Eesti OÜ kasuks välja 96 960 eurot tasumata põhinõude katteks, alates 15.09.2017. a kuni 04.11.2019. a viivis seadusjärgses määras 16 617,50 eurot ning alates 05.11.2019. a viivitusintress seadusjärgses määras põhinõudelt kuni selle lõpliku tasumiseni. Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk hagi ei tunnista. Dmitri Jeršovi kaitsja Marko Tammann ja Urmet Loki kaitsja Andres Veski paluvad jätta hagi rahuldamata. Prokurör leiab, et nii Dmitri Jeršov kui ka Urmet Lokk vastutavad solidaarselt seoses mahe kanepiseemne omastamisega Agrochema Eesti OÜ-le tekitatud kahju eest. Kuivõrd Dmitri Jeršov oli teo toimepanemise ajal Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige, tuleks tema vastutus kahju tekitamise eest lahendada juhatuse liikme vastutust ettenägevate sätete alusel. Urmet Lokk vastutaks prokuröri arvates aga deliktiõiguse sätete alusel, kuivõrd tal puudus lepinguline suhe Agrochema Eesti OÜ-ga. 13.01.2017. a sõlmisid Agrochema Eesti OÜ, keda esindas endine juhatuse liige Dmitri Jeršov, ja Tiigikalda OÜ, keda esindas põhikirja alusel R. N., mahe kanepiseemne ostu-müügi lepingu nr DJ13/01-2017. Agrochema Eesti OÜ ostis Tiigikalda OÜ-lt 48 tonni mahe kanepiseemet. Tiigikalda OÜ kohustus ostu-müügi lepingu kohaselt müüma Agrochema Eesti OÜ-le kokku 48 tonni mahe kanepiseemet hinnaga kaks tuhat eurot ühe tonni eest. Mahe kanepi müügi kohta väljastas 16.01.2017. a Tiigikalda OÜ arve nr 170014 summas 115 200 eurot. Agrochema Eesti OÜ tasus nimetatud arve 20.01.2017. a. 2017. aasta mai teisel poolel tegi Agrochema Eesti OÜ inventuuri, mille käigus ilmnes puudujääk mahe-kanepiseeme osas. Agrochema Eesti OÜ endine juhatuse liige Dmitri Jeršov tõi puuduste selgumisel allkirjastatud teravilja ostumüügilepingu ja rahvusvahelise kaubaveo saatelehed. Lepingu kohaselt sõlmisid 12.05.2017. a Agrochema Eesti OÜ, keda esindas endine juhatuse liige D. Jeršov, ja Lemuro sp. z.o.o, keda esindas põhikirja alusel T. R., teravilja ostumüügilepingu nr DJ18/05-2015, mille kohaselt kohustus Agrochema Eesti OÜ müüma Lemuro sp. z.o.o-le 48 tonni mahe kanepiseemet hinnaga 2 020 eurot ühe tonni eest.
123 (150)
Endise juhatuse liikme D. Jeršovi poolt esitatud rahvusvahelise kaubaveo saatelehtede 117-3 ja 117-36 kohaselt teostas mahe kanepiseemne veoteenust Poola Hermespol sp. z.o.o. CMR-idelt nähtub, et mahe kanepiseeme transporditi Poola kahe veosega, kummalgi veokil 24 tonni, st kokku 48 tonni mahe kanepiseemet. K. K. Kaanon Koopiakeskusest edastas Agrochema Eesti OÜ-le e-kirja, milles avaldas järgmist: „ Soovisite infot eilse skaneeringu kohta. Meesterahvas umbes 30-35, skaneeris antud dokumendid (16:58), mille palus saata meilile [email protected]. Palus lisada kirja märkeks [email protected]. Kuna osfmcmeili Gmail ei tunnistanud, tuli kiri tagasi. Saatsin selle igaks juhuks agro meilile, kuna rohkem kontakte mul ei olnud.“ 24.05.2017. a koostas Agrochema Eesti OÜ inventuuri tulemusel tuvastatu ja endise juhatuse liikme D. Jeršov poolt esitatud dokumentidest tulenevalt Lemuro sp. z.o.o-le arve nr AGE000514 kokku summas 96 960 eurot 48 tonni mahe kanepiseemne müügi eest. Arve edastas Agrochema Eesti OÜ tähitud kirjaga Lemuro sp. z.o.o 12.05.2017. a lepingus märgitud aadressile, mis on Al. Aleja Jana Pawla II 27,m, Warszawa 00-867. 10.07.2017. a tuli Lemuro sp. z.o.o-le edastatud tähitud kiri tagasi, märkega „ei asu aadressil“. Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige D. Z. edastas CMR-is nähtuvale transpordi ettevõttele, kes väidetavalt vedas mahe kanepiseemne Poola, Hermespol sp z.o.o-le e-posti aadressidel e-kirjad, paludes Hermes sp. z.o.o-l kinnitada, kas nad teostasid CMR-is näidatud veo. 09.08.2017. a tuli Hermespol sp.z.o.o e-posti aadressilt vastus, milles teavitatakse, et „... nende ettevõte ei teosta transporti Eestisse ja Eestist. Veoauto number ei ole samuti nende oma. .../“. Agrochema Eesti OÜ seisukohal, et mahe kanepiseeme on D. Jeršovi ja U. Loki poolt omastatud ja mahe kanepiseemne võõrandamine Poola ettevõttele Lemuro sp. z.o.o oli näilik, kuna nad olid teadlikud, et Lemuro sp. z.o.o tegelikkuses mahe kanepiseemet ei osta. D. Jeršov esitas näilikud dokumendid mahe kanepiseemne müümise kohta, eesmärgiga varjata mahe kanepiseemne eelnevalt enda ja U. Loki poolt omastamist. Dmitri Jeršov Agrochema Eesti OÜ nimel ja Urmet Lokk Lemuro sp. z.o.o nimel sõlmisid teadlikult lepingu selleks, et tekitada näilik õiguslik alus Lemuro s.p z.o.o mahe kanepiseemne võõrandamiseks Agrochema Eesti OÜ vahendite arvelt, soovimata tegelikult saavutada lepingute täitmist. Kohtuvaidluste käigus tõi kannatanu esindaja Vahur Kivistik välja, et tunnistaja N. U. kinnitas kohtuistungil, et Dmitri Jeršovi allkiri ostuarvel tähendab sisuliselt aktsepti juhatuse liikme poolt arve väljamaksmiseks. Agrochema Eesti OÜ on seisukohal, et leping Lemuro sp. z.o.o-ga sõlmiti ainuüksi eesmärgil imiteerida õigussuhtesse astumist ning luua näiline alus kauba välja viimiseks Agrochema Eesti OÜ valdusest. Tegelikult on kauba omastanud Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk. Kanepiseemne müümist Lanfra OÜ poolt ATC AS-ile kinnitas kohtus tunnistaja K. T., kelle sõnul toimus seoses Lanfra OÜ poolt kanepiseemne müümisega ATC AS-ile suhtlus nii Dmitri Jeršoviga kui ka Urmet Lokiga, kes organiseerisid kanepiseemne ATC AS lattu, aadressile Ravila 75, Tartu. K. T. tunnistas, et Dmitri Jeršovi sõnul oli tegemist Eesti päritolu mahekanepiseemnega.
124 (150)
Tunnistaja A. M. kinnitas Lanfra OÜ ja ATC AS vahelise lepinguga tutvudes, et Urmet Lokk pakkus 2017. aasta alguses ATC AS-ile, mida A. M. esindas, müügiks 48 tonni kanepiseemet. Kanepiseeme tarniti Ravila 75, Tartu asuvasse Kemotar OÜ, mille juhatuse liige A. M. oli, lattu. Lisaks kinnitas A. M., et Lanfra OÜ ja ATC AS vahel toimus tasaarveldus, kuivõrd Lanfra OÜ-l olid võlgnevused ATC AS ees. Kanepiseeme müüdi A. M. sõnade kohaselt ATC AS poolt edasi Rumeeniasse. Tunnistaja T. R., kes oli justkui allkirjastanud lepingu Lemuro sp. z.o.o nimel andis kohtus ütlusi, et ta sidus end umbes 2015-2016. aastal Poola äriühinguga Lemuro. Eesmärgiks oli teha äritegevust toiduainete vallas koos R. O.. T. R. oli äriühingu juhatuses, kuid äritegevus reaalsuses kunagi käima ei läinud. Äriühingul puudusid rahalised vahendid, muud varad ja ka reaalne äritegevus. Kõik äriühinguga seotud dokumendid jäid T. R. sõnade kohaselt R. O. valdusesse. Kohtuistungil kinnitas T. R., et Agrochema Eesti OÜ ja Poola äriühingu Lemuro vahel sõlmitud lepingul olev allkiri pole tema kirjutatud. T. R. kinnitas kohtuistungil, et ta viibis 2017. aastal tööl Soome Vabariigis, mistõttu on välistatud lepingu sõlmimine Agrochema Eesti OÜ ja Poola äriühingu Lemuro vahel 2017. aasta maikuus Jõgeval. T. R. sõnul naasis ta Soome Vabariigist töölt alles 2021. aasta detsembris. Samuti kinnitas T. R., et ta pole kunagi kohtunud Dmitri Jeršovi või ka Urmet Lokiga. Hagiavalduses on viidatud TsÜS § 89 lõigetele 1 ja 2. VÕS § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Hagiavalduse kohaselt vastutab Agrochema Eesti OÜ varalise sfääri vähenemise eest Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk. Dmitri Jeršov oli vaidlusaluste lepingute sõlmimise ajal Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige. Alternatiivselt on Dmitri Jeršov kohustatud Agrochema Eesti OÜ-le tasuma mahe kanepiseemne müügilepingu alusel saadud summa kahju hüvitamise sätete alusel. Urmet Lokile heidab Agrochema Eesti OÜ lepinguvälise kahju tekitamist. Juhul, kui Dmitri Jeršov ei oleks sõlminud Agrochema Eesti OÜ nimel Lemuro sp. z.o.o-ga lepingut olukorras, kus Dmitri Jeršov teadis, et Lemuro sp. z.o.o lepingut ei täida, siis ei oleks Agrochema Eesti OÜ varaline sfäär vähenenud. Samuti, kui Dmitri Jeršov ei oleks sõlminud Agrochema Eesti OÜ nimel Lemuro sp. z.o.o müügilepingut olukorras, kus ta teadis, et Lemuro sp. z.o.o vastusooritust ei tee, siis ei oleks Agrochema Eesti OÜ varaline sfäär vähenenud. Juhul, kui Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk ei oleks imiteerinud lepingu sõlmimist, siis ei oleks Agrochema Eesti OÜ varaline olukord vähenenud Lemuro sp. z.o.o müügilepingu alusel võõrandatud mahe kanepiseemne maksumuse võrra, so 96 960 eurot. Seega on Agrochema Eesti OÜ võõrandanud Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki kuritegeliku skeemi tulemusel Lemuro sp. z.o.o kauba, saamata selle eest lepingus sätestatud vastusooritust.
125 (150)
Kohus on käesolevas otsuses asunud seisukohale, et Dmitri Jeršovi süü KarS § 201 lg 2 p 1,2,4 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises on tõendatud ja ta tuleb süüdi tunnistada. Samuti luges kohus tõendatuks Urmet Loki süü KarS § 201 lg 2 p 2,4 järgi ja mõistis ta süüdi. Nii Dmitri Jeršov kui ka Urmet Lokk teadsid, et 48 tonni mahe kanepiseemet kuulub Agrochema Eesti OÜ-le. Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk, korraldades Lanfra OÜ ja ATC AS vahelise tehingu ning 48 tonni mahe kanepiseemne tarne Tiigikalda OÜ-lt ATC AS-le, pöörasid 48 tonni mahe kanepiseemet ebaseaduslikult Lanfra OÜ kasuks, kuna Lanfra OÜ tasaarveldas mahe kanepiseemne müügi eest esitatud nõude ATC AS nõuetega Lanfra OÜ vastu. Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki poolt mahe kanepiseemne Lanfra OÜ kasuks pööramine oli ebaseaduslik, kuna Agrochema Eesti OÜ jäeti 48 tonnist mahe kanepiseemnest vastusooritust saamata kestvalt ilma. Kohus on seisukohal, et hageja nõue summas 96 960 eurot on põhjendatud, sest selles summas on hagejale kahju tekitatud. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Tulenevalt VÕS § 137 lg-st 1 vastutavad süüdistatav Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk kannatanu /tsiviilhageja ees solidaarselt. ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes oma kohustuste rikkumisega tekitavad kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud ettevõtja hoolsusega. Kohus on seisukohal, et Dmitri Jeršov, Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikmena vastutav tekitatud kahju eest samuti ÄS § 187 lg 2 alusel. Urmet Loki vastutus põhineb aga deliktiõiguse alusel. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama sätte lõige 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 113 lg 1 sätestatu kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele 126 (150)
kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 1. jaanuarist 2021.a on 0,00%. Võlaõigusseaduse § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Agrochema Eesti OÜ hindab kahjuna eelkõige Poola ettevõttele Lemuro sp. z.o.o 24.05.2017. a väljastatud arve nr AGE00514 alusel tasumata summa 96 960 eurot, mille võrra tema varaline sfäär vähenes ilma Lemuro sp. z.o.o poolse vastusoorituseta. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kahjunõue tõendatud ning peab põhjendatuks rahuldada Agrochema Eesti OÜ tsiviilhagi ning mõista Dmitri Jeršovilt ja Urmet Lokilt solidaarselt Agrochema Eesti OÜ kasuks välja 96 960 eurot tasumata põhinõude katteks. Välja tuleb mõista Dmitri Jeršovilt ja Urmet Lokilt solidaarselt Agrochema Eesti OÜ kasuks alates 15.09.2017. a kuni 04.11.2019. a viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras 16 576,18 eurot ning põhinõudelt 96 960 eurot viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 05.11.2019. a kuni põhinõude täitmiseni. VIII.IV 05.06.2020. A TSIVIILHAG (Lanfra OÜ (pankrotis) JA KOHTU SEISUKOHT
Lanfra OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Andrias Palmitsa volitatud esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik on esitanud 05.06.2020. a hagiavalduse Urmet Loki vastu. Juhindudes TsMS §-dest 199 lg 1 p-dest 4-5, 363, VÕS §113 lg-st 1 ning ÄS § 187 lg-le 1 ja 2 palutakse Urmet Lokilt välja mõista Lanfra OÜ (pankrotis) kasuks 84 564,97 eurot põhinõude katteks ning Urmet Lokilt Lanfra OÜ (pankrotis) kasuks viivis põhinõudelt seadusjärgses määras eurot päevas kuni põhinõude tasumiseni. Urmet Lokk hagi ei tunnista ja tema kaitsja on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Prokuröri hinnangul on hagiavaldus põhjendatud. Prokurör on arvamusel, et kuigi maksejõuetuse põhjustamise koosseisuga kaitstakse eelkõige võlausaldajate varalisi huve, kaitseb koosseis prokuröri hinnangul ka maksejõuetuks muutunud äriühingu varalisi huve. Seega on õige pidada Lanfra OÜ-d kannatanuks ning hagi esitamiseks õigustatud isikuks. Prokuröri hinnangul aitaks maksejõuetuse põhjustamise koosseisu tõlgendamine viisil, et kaitstud on ka võlgniku ehk äriühingu, kelle maksejõuetus on põhjustatud, õigushüved, tagada paremini ka võlausaldajate õigushüvede kaitset. Hagi esitamise õigus ning tekitatud kahjusumma edukas sissenõudmine teoreetilises plaanis maksejõuetuse põhjustajalt võiks tagada seda, et võlausaldajate nõuded saavad suureneva pankrotivara arvelt rahuldatud. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 14.12.2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-1712522 välja Lanfra OÜ pankrott ja võlgniku pankrotihalduriks nimetati vandeadvokaat Andrias Palmits.
127 (150)
Võimalike tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimaluste analüüsimise käigus tuvastas pankrotihaldur, et võlgniku Coop Pank AS-is olevalt võlgniku arvelduskontolt nr EE57 4204 2786 0568 0705 on sularahas välja võetud kokku summas 82 680 eurot. Võlgnik ei ole esitanud käesoleva hagiavalduse esitamiseni pankrotihaldurile mistahes andmeid (sh sularaha kasutamise kohta), mistõttu ei saa kinnitada, et sularaha kasutamine oli võlgniku majandustegevuses põhjendatud. Lisaks eeltoodule on Coop Pank AS-is oleva võlgniku arvelduskonto nr EE57 4204 2786 0568 0705 kohaselt tasutud pangakaarti kasutades võlgniku rahaliste vahenditega summas 1 515 eurot sõidukirehvide ja rehvitööde eest ning erinevates bensiinijaamades kokku summas 153,53 eurot ja parkimisteenuse eest 4 eurot. Tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuluga, kuivõrd võlgnikul endal sõidukeid ei olnud. Võlgniku eelnimetatud arvelduskonto väljavõtete kohaselt on tasutud pangakaardiga võlgniku rahaliste vahenditega V SPA-s teenuste eest summas 149 eurot, makstud kaupluses RIMI iseteeninduskassas summas 15,52 eurot, meeste juuksurisalongis Trauman barbershop summas 24 eurot ja ehituspoes Decora kokku summas 23,92 eurot. Ka kõnealuste kulutuste tegemine ei ole tõenäoliselt seotud Lanfra OÜ (pankrotis) majandustegevusega. Kokku on võlgniku rahalisi vahendeid kasutatud summas 84 564,97 eurot, mille osas on alust arvata, et need ei ole võlgniku majandustegevusega seotud kulud vaid on juhatuse liikme Urmet Loki poolt omastatud. Lanfra OÜ (pankrotis) juhatuse liige oli perioodil 03.10.2016. a kuni 08.12.2016. a ja 05.05.2017. a kuni 06.09.2017. a Urmet Lokk, kellelt Harju Maakohus on võtnud võlgniku vande. Võlgniku vande andmise ajaks oli möödunud kohtu poolt määratud tähtaeg Lanfra OÜ (pankrotis) raamatupidamise algdokumentide esitamiseks ning pankrotihaldurile ei ole raamatupidamise algdokumente esitanud kuni käesoleva ajani. Arvestades eeltoodut, on Lanfra OÜ (pankrotis) kontolt sularahas välja võetud raha, millele lisanduvad ettevõtlusega mitteseotud kulud, juhatuse liikme poolt tõenäoliselt omastatud. Kohtuvaidluste käigus lisas kannatanu esindaja Vahur Kivistik, et ajavahemikus 08.12.2016. a kuni 03.02.2017. a oli Lanfra OÜ (pankrotis) registrijärgne juhatuse liige J. T., kes reaalselt aga äriühingut ei juhtinud. Pärast Urmet Lokki sai äriühingu ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks A. P.. Seda, et J. T. tegelikkuses äriühingu juhtimises ei osalenud ega teadnud midagi OÜ juhtimisest, kinnitas ta ise tunnistajana kohtus antud ütlustes. Reaalselt tegeles ühinguga Urmet Lokk, mistõttu oli J. T. üksnes formaalselt juhatuse liige. Lanfra OÜ arvelduskonto väljavõttest nähtub, et ajavahemikus 22.12.2016. a kuni 28.07.2017. a võeti äriühingu pangakontolt välja 83 430 eurot sularaha. Sularaha väljavõtmine on toimunud ajal, mil Lanfra OÜ kaudu müüdi Agrochema Eesti OÜ-le lepingutingimustele mittevastavat väetist. Coop Pank AS-ile esitatud nõudekirja vastuse kohaselt väljastati Lanfra OÜ-le 19.12.2016. a deebetkaart, mille valdajaks oli Urmet Lokk, mistõttu saab juba siinkohal asuda seisukohale, et sularaha võttis välja Urmet Lokk. Lanfra OÜ (pankrotis) maksejõuetuse põhjustamise juures on oluline asjatundja U. V. arvamus ning tema poolt kohtus antud ütlused. U. V. jõudis analüüsi tulemusel järeldusele, et Lanfra OÜ püsiv maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2017. aasta märtsikuus, mil Lanfra OÜ tarnis Agrochema Eesti OÜ-le väävlit mittesisaldunud väetist, mis lõi alused Lanfra OÜ vastu kahjunõuete esitamiseks. Lanfra OÜ poolt väljastati ilmselt näilikke arveid, mille eest Lanfra OÜ-le ei tasutud. Lisaks teostati ebaselgeid tasaarvestusi. Maksejõuetuse tekkimist seostab asjatundja ka U. Loki poolt sularaha väljavõtmisega. 128 (150)
U. V. kinnitas kohtus antud ütlustes, et Lanfra OÜ tegevus ei olnud omane äriühingule, mille eesmärk on vastavalt ärivaldkonnale pikemalt tegutseda. Lanfra OÜ osakapitali suurendati ebaõigesti, ilmselt eesmärgiga näidata äriühingut maksevõimelisena. Lanfra OÜ maksejõuetuse põhjustas ebaõige väetise tahtlik tarnimine Agrochema Eesti OÜ-le ning sellele järgnev äriühingu varatuks tegemine äriühingu jaoks olulises suuruses sularaha väljavõtmisega. Raamatupidamises kajastati seotud isikutele laene ja kaupade müüki, mille eest jäeti tasumata. Lisaks elimineeriti kassajääk. Järeldada saab ka seda, et ühtegi tegevust, mis näitaks, et äriühingu majandustegevust oleks soovitud päästa, ei tehtud. Vastupidi, süüdistatav tegi endast kõik, et põhjustada äriühingu maksejõuetus. Eeltoodu pinnalt saab järeldada ka veel seda, et Urmet Loki poolt väljavõetud Lanfra OÜ arvelduskontol olevat raha ei kasutatud väljavõtmise järgselt äriühingu tarbeks. U. V. ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja A. P. ütlused, mille kohaselt oli hetkeks, mil tema sai Lanfra OÜ juhatuse liikmeks, Lanfra OÜ majandustegevus lakanud. A. P. kinnitas, et ettepaneku juhatuse liikmeks astuda tegi talle Urmet Lokk. A. P. ütlustest nähtub, et ta ei omandanud Lanfra OÜ osi ja ei asunud äriühingu juhatuse liikmeks eesmärgiga jätkata reaalse majandustegevusega. Lanfra OÜ pankrotihaldur Andrias Palmits kinnitas, et A. P. puhul oli tegemist sisuliselt likvideerijaga, kes tuli juhatuse liikmeks vahetult enne pankrotimenetlust, mis näitab, et Urmet Loki poolt äriühingu üleandmine A. P. oli kantud eesmärgist vabaneda vastutusest. Samuti saab Andrias Palmitsa ütlustest järeldada, et raha, mis Lanfra OÜ arvelduskontodelt välja võeti, ei kasutatud äriühingu tarbeks. Ütlustest saab järeldada ka seda, et süüdistatava soov oli äriühing maksejõuetuks muuta ning seejärel maha jätta. Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 108 lg-le 2 pankrotivara on vara, mis on võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Kostja poolt Lanfra OÜ (pankrotis) Coop Pank AS-is olevalt võlgniku arvelduskontolt nr EE57 4204 2786 0568 0705 sularaha välja võtmine ja võlgniku majandusega mitteseotud kulutuste tasumine võlgniku pangakaardiga võlgniku rahaliste vahendite arvelt kahjustab võlausaldajate huve. Sularaha väljavõtmine pangaautomaatidest suurtes summades ja erinevatest kohtadest üle Eesti annab põhjendatud kahtluse, et tegemist oli kostja poolt teadliku ja tahtliku tegevusega võlgniku maksejõuetuks muutmise eesmärgil. Analüüsides võlgniku arvelduskontot, nähtub korduv muster. Iga kord, kui võlausaldaja, so Agrochema Eesti OÜ on üle kandnud võlgniku kontole raha, on see samal või järgmisel päeval suures osas välja võetud sularahas erinevatest pangaautomaatidest üle Eesti. Sellega kahjustati hageja võlausaldajate huve ja kostja teadis või pidi teadma, et sularaha väljavõtmisega kahjustatakse hageja võlausaldajate huve. Hageja suurimaks võlausaldajaks on Agrochema Eesti OÜ nõudega summas 328 448,95 eurot. Hageja pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgnikul muu vara puudub. Hageja ajutine pankrotihaldur nimetati kohtu poolt 06.11.2017. a. Võlgniku Coop Pank AS-is olevalt arvelduskontolt välja võetud sularaha ja võlgniku pangakaardiga teostatud maksed on tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise pankrotihalduri nimetamist, seega eeldatakse, et sellega kahjustati võlausaldajate huve.
129 (150)
Hageja nõuab kostjalt Lanfra OÜ (pankrotis) Coop Pank AS-is olevalt arvelduskontolt nr EE57 4204 2786 0568 0705 välja võetud sularaha summas 82 680 eurot ja võlgniku pangakaardiga võlgniku majandustegevuses põhjendamata tehtud kulutuste summas 1 884,97 euro tagastamist, kokku summas 84 564,97 eurot. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. ÄS § 187 lg 1, mis sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega (ÄS § 187 lg 3). Kohus leiab, et Urmet Lokk vastutab tekitatud kahju eest ÄS § 187 lg 2 alusel. Kohus nõustub ka prokuröri seisukohaga, kuigi maksejõuetuse põhjustamise koosseisuga kaitstakse eelkõige võlausaldajate varalisi huve, peaks koosseis kaitsma ka maksejõuetuks muutunud äriühingu varalisi huve. Kostja on kohustatud tasuma hagejale viivist kohustuste täitmisega viivitatud aja eest. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eesti Panga teatel VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 0,00%.
Keskpanga
TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kohtuotsuse tegemise järgselt sissenõutavaks muutuva viivise palub hageja kostjalt välja mõista seadusjärgses määras tasumata põhinõude summalt päevas kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Kohus rahuldab Lanfra OÜ (pankrotis) tsiviilhagi ning mõistab Urmet Lokilt välja Lanfra OÜ (pankrotis) kasuks 84 564,97 eurot põhinõude katteks, alates 05.06.2020. a kuni 02.11.2022. a
130 (150)
viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras 16 310,61 eurot ning põhinõudelt 84 564,97 eurot viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 03.11.2022. a kuni põhinõude täitmiseni. IX KOHTU SEISUKOHT AVALIK-ÕIGUSLIKU NÕUDEAVALDUSE OSAS Kannatanu Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas 29.04.2019. a esindaja Karel Miisna vahendusel avalik-õigusliku nõudeavalduse, milles taotleb rahuldada avalik-õiguslik nõudeavaldus ning määrata kindlaks Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki solidaarne maksukohustus nii, et suurendada maksustamisperioodi 04.2017 tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 20 231,25 eurot, samuti välja mõista tähtpäevaks tasumata maksusummadelt intress 0,06% päevas kuni maksunõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus, kohustada tasuma kindlaksmääratud maksusummad ja intress avalikõiguslik nõudeavalduses nimetatud Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole ja jätta kõik menetluskulud Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki kanda. Kohus on seisukohal, et Maksu- ja Tolliameti nõudeavaldus vastab 15. veebruarist 2019 kehtiva KrMS § 1542 lg 1 p 5 sätestatud nõuetele. Dmitri Jeršovi ja Urmet Lokki kahtlustatakse avalik-õigusliku nõudeavalduse kontekstis selles, et Dmitri Jeršov, olles ajavahemikul 23.08.2017 - 13.02.2018 Tiks Grupp OÜ juhatuse liige, esitas koos Urmet Lokiga, kes oli Tiks Grupp OÜ juhatuse liige ajavahemikul 18.0123.08.2017, raamatupidaja K. S. vahendusel maksustamisperioodi aprill 2017 käibemaksu enammaksu tagasisaamise eesmärgil maksuhaldurile maksudeklaratsioonis valeandmeid. Tiks Grupp OÜ juhatuse liikmed on ÄS § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 183 kohaselt pädeva ametiisikuna vastutavad osaühingu juhtimise ja raamatupidamise korraldamise eest ning kes on maksukorralduse seaduse § 8 lg-st 1 lähtuvalt kohustatud tagama Tiks Grupp OÜ maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise sh ka äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning maksuhaldurile nõuetele vastavate maksudeklaratsioonide esitamise. Valeandmete esitamine avalik-õigusliku nõudeavalduse kontekstis seisnes selles, et Tiks Grupp OÜ kajastas alusetult äriühingu raamatupidamisearvestuses ning aprillikuu 2017. a käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu hulgas arve nr 1704001 alusel Lanfra OÜ-lt soetatud ja impordideklaratsioonil nr 17EE5130EE90983556 arvestatud impordi käibemaksu 20 231,25 eurot. Tiks Grupp OÜ ja Lanfra OÜ on läbi oma esindajate seotud äriühingud. Aprillis 2017 olid Lanfra OÜ-l samad osanikud 50%-lise osalusega nagu Tiks Grupp OÜ-l 50%-lise osalusega. Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk on pikaaegsed tuttavad ja varasemalt seotud tööalaselt, mis võimaldas neil teadlikult sõlmida kokkulepe Tiks Grupp OÜ ja Lanfra OÜ vahelises väetise ostu-müügitehingus, mida tegelikkuses ei toimunud. Selleks, et saada riigilt alusetult raha tagasi ning jätta müügilt arvestatud käibemaks tasumata, vormistasid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk äriühingute vahel ja nimel Lanfra OÜ 12.04.2017 arve nr 1704001, 13.04.2017 impordideklaratsiooni nr 17EE5130EE90983556 ning 13.04.2017 volikirja tollitoimingute teostamiseks. Nimetatud dokumentide alusel esitas Tiks Grupp OÜ maksuhaldurile ettemaksukonto vabade vahendite tagastustaotluse nr 92696171 summas 31 000 eurot, millise summa kandis maksuhaldur 25.05.2017 tagastusotsuse nr 92696172 alusel Tiks Grupp OÜ arvelduskontole nr EE834204278605830005. Nimetatud summa hulgas on Lanfra OÜ arve nr 1704001 alusel
131 (150)
tasutud impordikäibemaks 20 231,25 eurot, mille tagasisaamiseks Tiks Grupp OÜ-l õigust ei olnud. Kuivõrd kriminaalmenetluse kontekstis kajastas Dmitri Jeršov kooskõlastatult Urmet Lokiga ebaõigesti sisendkäibemaksu ka juuli 2017 (4 104 eurot) ja augusti 2017 (112 500 eurot) käibedeklaratsioonidel, lisaks kajastas Dmitri Jeršov ebaõigeid andmeid ka septembri 2017 (10 420,80 eurot) käibedeklaratsioonil, esitasid nad maksuhaldurile Tiks Grupp OÜ maksudeklaratsioonis teadvalt valeandmeid tagastusnõude suurendamise eesmärgil, mille tulemusel varjasid maksukohustust enam kui suurele kahjule vastava summa võrra, millega panid toime KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Enammaksed summades 4 104 eurot, 112 500 eurot ja 10 420,80 eurot jäid Tiks Grupp OÜ-le tagastamata, kuna Maksu- ja Tolliameti kontrollmenetluse tulemusel tegi Tiks Grupp OÜ juuli 2017, augusti 2017 ja septembri 2017 käibedeklaratsioonides parandused. Avalik-õigusliku nõudeavalduse põhivõlaks on 20 231,25 eurot, mis koosneb aprill 2017 käibemaksust. Maksuvõlalt 20 231,25 eurot tuleb arvestada intressi arvates konkreetse maksusumma tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni maksunõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus. Avalik-õigusliku rahalise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad aprilli 2017 käibemaksu ulatuses kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega, mistõttu on maksuhalduril õigus esitada käesolevas kriminaalmenetluses avalikõiguslik nõue. Maksuhaldur on eelpool selgitanud, et käesoleva avalik-õigusliku nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad kriminaalasjas esitatud kahtlustuse aluseks olevate asjaoludega, mis on tõendatud kriminaalasja toimikus olevate materjalidega. Sellest tulenevalt ei esita maksuhaldur käesoleval hetkel muid tõendeid. Tartu Maakohtu 23.09.2021 määrusega nr 1-21-3142 võeti menetlusse Eesti Vabariigi Maksuja Tolliameti kaudu esindaja Karel Miisna esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki vastu. Kaitsja Andres Veski taotles kohtuvaidluste käigus mõista Urmet Lokk temale esitatud süüdistuses õigeks ning vastavalt sellele jätta avalik-õiguslik nõudeavaldus rahuldamata. Dmitri Jeršovi kaitsja Marko Tammann on hinnangul, et kuivõrd Dmitri Jeršov tuleb käsitletavas süüdistuses õigeks mõista, siis ei ole kohtul võimalik ka Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud nõudeavaldust rahuldada. Kaitsja siiski lisab, et Maksu- ja Tolliameti nõudeavaldus ei vasta 15.02.2019. a kehtiva KrMS § 1542 lg 1 p 5 sätestatud nõuetele, mis paneb avalik-õigusliku nõudeavalduse esitajale kohustuse märkida avalduses tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid ja millele kannatanu soovib tugineda, sõltumata prokuratuuri esitatavast tõendikogumist, kui avalik-õigusliku nõudeavalduse esitaja ei ole prokuratuur. Seega ei ole täitevvõimul – praegusel juhul Maksu- ja Tolliametil – võimalik sellest nõudest kõrvale kalduda. Olukorras, kus kohus on Maksu- ja Tolliameti avalik-õiguslik nõudeavalduse menetlusse võtnud, tuleb see isegi käsitletava süüdistuse teoreetilise paikapidavuse korral jätta rahuldamata.
132 (150)
Maksu- ja Tolliameti esindaja Karel Miisna väitis kohtus, et avalik-õigusliku nõude rahuldamise osas on antud juhul vajalik näidata, milline on seos maksustamise, rahalise kohustuse määramise aluseks oleva valeandmetega arvel 1704001 ja näilikul väetise müügil käesoleva maksukuriteoga. On ilmne, et seos avalik-õigusliku nõudeavalduse ja maksukuriteo vahel on otsene ja rahalise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud, mitte ainult pelgalt ei kattu olulises osas menetletava kuriteo tehioludega, vaid kattuvad selle kuriteo episoodiga täielikult. KarS § 3891 lg 1 alusel esitatud süüdistuse kohaselt on maksukuriteo tõendamisese see, et nimetatud arve on võltsarve, tegelikult mingit väetise soetust selle alusel ei toimunud ja selle esitas Tiks Grupp OÜ D. Jeršovi ja U. Loki juhtimisel ja teadmisel tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Maksustamise seisukohalt on kõige olulisem ja miks 20 231,25 eurot tuleks välja mõista, esiteks KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kuna tehiolude üheks tõendamisesemeks on asjaolu, et Tiks Grupp polegi kaupa ehk väetist saanud, siis see on käibemaksu võlg ja tuleb deklaratsiooni alusel maha arvata. Teiseks, kuna arvel 1704001 märgitud tehingut pole toimunud, siis ei saa ka sellest tekkida maksustatavat käivet. Kolmandaks, KMS § 31 lg 1 alusel arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Kuna jällegi tehingut pole toimunud, pole tegemist nõuetekohase arvega ja puudub õigus sisendkäibemaksu maha arvata. Neljandaks, kuna tõendamisesemeks on see, et Tiks Grupp OÜ ja Lanfra OÜ vahel aprillis 2017. a väidetavalt aset leidnud tehingud olid näilised, siis MKS § 83 lg 4 sätestab seda, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Maksu- ja Tolliameti esindaja selgitas sedagi, et tõendamisese on see, et arve 1704001 alusel toimus Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki tegevuse tulemusena näilik tehing ja see on ka maksuarvestuse kohaselt maksuvõla tekkimise põhjus. Siin seisnebki KrMS § 381 lg 2 toodud seos rahalise kohustuse ehk maksukohustuse kindlaksmääramise ja menetletava kuriteo tehiolude vahel. Kohus ei nõustu Dmitri Jeršovi kaitsja kriitikaga avalik-õigusliku nõudeavalduse kohta. Kohus leiab, et Maksu- ja Tolliameti nõudeavaldus vastab KrMS §-s 1542 sätestatud nõuetele. Riigikohus on 28. jaanuari 2010. a otsuse nr 3-1-1-79-09 punktis 15 selgitanud, et tsiviilhagis ei ole vältimatult vaja korrata süüdistusaktis nimetatud tõendeid asjaolude kohta, mis kuuluvad samaaegselt nii süüdistuse kui ka tsiviilhagi aluse hulka, ehkki ei ole välistatud, et kannatanu esitab selliste asjaolude kohta täiendavaid, süüdistusaktis nimetamata tõendeid. Kohtu hinnangul kohaldub eelnevalt kirjeldatud seisukoht ka avalik-õiguslikule nõudeavaldusele kohaldatavatele nõuetele, kuivõrd kahe sätte sõnastus ja mõte on oma olemuselt sama. KrMS § 1541 lg 1 punktis 5 sätestatu kohaselt esitatakse tsiviilhagi kirjalikus vormis ja selles märgitakse tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid ja millele kannatanu soovib tugineda, sõltumata prokuratuuri esitatavast tõendikogumist, kui tsiviilhagi esitaja ei ole prokuratuur. KrMS § 1542 lg 1 punkti 5 kohaselt esitatakse avalik-õiguslik nõudeavaldus kirjalikus vormis ja selles märgitakse tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid ja millele
133 (150)
kannatanu soovib tugineda, sõltumata prokuratuuri esitatavast tõendikogumist, kui avalikõigusliku nõudeavalduse esitaja ei ole prokuratuur. Kohus nõustub Maksu- ja Tolliameti esindajaga selles, et avalik-õigusliku nõudeavalduse ja maksukuriteo vahel on otsene seos ja rahalise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad kuriteo tehioludega. Seetõttu ei olnud avalik-õiguslikus nõudeavalduses vaja korrata neid süüdistusaktis nimetatud tõendeid asjaolude kohta, mis kuuluvad samaaegselt nii süüdistuse kui ka avalik-õigusliku nõudeavalduse aluse hulka. Maksuhalduri avalik-õigusliku nõudeavalduse aluseks on valeandmete esitamine aprillikuu 2017. a käibedeklaratsioonis, mille tõttu tekkis Tiks Grupp OÜ-le alusetu käibemaksu tagastusnõue summas 20 231,25 eurot. Avalik-õiguslikus nõudeavalduses toodud maksukohustuse tekkimise põhjuseks on asjaolu, et Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk kajastasid raamatupidaja vahendusel Tiks Grupp OÜ 2017. a aprilli käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas Lanfra OÜ arve nr 1704001 alusel impordideklaratsioonil nr 17EE5130EE90983556 arvestatud impordi käibemaksu 20 231,25 eurot. Tiks Grupp OÜ tagastustaotluse alusel ja tagastusotsusega tagastati Tiks Grupp OÜ-le 31 000 eurot, mille hulgas oli ka Lanfra OÜ arvega nr 1704001 seotud impordilt tasutud käibemaks summas 20 231,25 eurot. Tagastusnõue kanti ettevõtte ettemaksukontole. Nagu eelnevalt juba järeldatud, siis avalik-õigusliku nõudeavalduse ja maksukuriteo vahel on otsene seos ja rahalise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad kuriteo tehioludega. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid kinnitavad, et Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk on pikaaegsed tuttavad, kes on seotud tööalaselt ja läbi mitme äriühingu. Lanfra OÜ puhul oli tegemist Urmet Loki ja Dmitri Jeršovi kontrolli all olnud äriühinguga, mida juhtisid mõlemad süüdistatavad ning Tiks Grupp OÜ igapäevase äritegevusega tegutsesid nii U. Lokk kui ka D. Jeršov kuni osaühingu pankrotini. Tõendamist on leidnud ka fakt, et impordikäibemaksu deklareerimine oli alusetu ja esitati valeandmeid, sest tehinguid, millelt käibemaks arvestati, tegelikult ei toimunud ja tegemist on TsÜS § 89 mõttes näilike tehingutega. Seega puudus Tiks Grupp OÜ-l õigus arve nr 1704001 alusel impordideklaratsioonil arvestatud impordikäibemaksu kajastamiseks oma sisendkäibemaksuarvestuses. Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk jätsid täitmata järgmised sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused: KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks
134 (150)
maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Seega on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Tiks Grupp OÜ kaupa ehk väetist ei saanud, seega oli impordideklaratsioonil nr 17EE5130EE90983556 arvestatud impordi käibemaksu deklareerimine alusetu, mistõttu tuleb see deklaratsiooni alusel maha arvata. Kuivõrd arvel 1704001 kajastatud väetise tehingut tegelikkuses ei toimunud, ei saa ka maksustatavat käivet tekkida. KMS § 31 lg 1 kohaselt arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Kuna 12.04.2017. a arvel nr 1704001 kajastatud väetist CAN ei ole Tiks Grupp OÜ tegelikult soetanud, nimetatud tehinguid Lanfra OÜ-ga ei toimunud, siis ei ole tegemist nõuetekohase arvega (KMS § 37 lg 7). KMS § 31 lg 4 kohaselt arvatakse kauba importimise korral sisendkäibemaks maha tollideklaratsiooni alusel. Kuigi impordideklaratsioonil nr 17EE130EE90983556 on kauba saajana märgitud Tiks Grupp OÜ, ei ole osaühing reaalne kaubasaaja ning Tiks Grupp OÜ ei tasunud ka impordilt käibemaksu. Impordikäibemaksu tasus Eurochem Logistics International Eesti filiaal. MKS § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kohus luges tõendatuks, et Tiks Grupp OÜ tegelikult Lanfra OÜ-lt väetist ei soetanud ja tegemist on TsÜS § 89 mõttes näilike tehingutega, seega MKS § 83 lg 4 alusel ei saa näilikku tehingut maksustamisel arvesse võtta. Kuna sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ei ole täidetud, siis puudus Tiks Grupp OÜl õigus Lanfra OÜ 12.04.2017. a arve nr 1704001 alusel impordideklaratsioonil nr 17EE5130EE90983556 arvestatud impordi käibemaksu kajastamiseks oma sisendkäibemaksu hulgas. Nagu eelnevalt märgitud, siis tagastati Tiks Grupp OÜ-le 31 000 eurot, mille hulgas oli Lanfra OÜ arvega seotud impordilt tasutud käibemaks summas 20 231,25 eurot, mille moodustabki alusetu tagastusnõue. Tiks Grupp OÜ sai valeandmeid sisaldanud deklaratsiooni esitamise tõttu riigilt 20 231,25 eurot, mis kujutab endast maksuvõlga MKS § 32 p 3 tähenduses. Sellest tulenevalt on riigil õigus nimetatud summa Tiks Grupp OÜ-lt välja nõuda. MKS § 41 lg 1 sätestab, et isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest, vastutab tema poolt toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Sama sätte lõikest 2 tuleneb, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vastutab mitu isikut, vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt. Dmitri Jeršovilt ja Urmet Lokilt kui maksualase kuriteo toimepanijatelt tuleb 20 231,25 eurot välja nõuda MKS § 41 alusel. Kuivõrd Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk tuleb süüdi tunnistada KrMS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, vastutavad süüdistatavad kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt.
135 (150)
MKS § 115 lg 1 järgi on maksukohustuslane kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi, kui ta ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. MKS § 117 lg 1 sätestab §-s 115 nimetatud intressimäära, milleks on 0,06% päevas. MKS § 119 lg 1 p-st 5 tuleneb, et intressi arvestamine peatub, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Seega ei saa intressisumma olla suurem kui intressi arvestamise aluseks olev maksunõue. KrMS § 381 lg 7 võimaldab KrMS-is reguleerimata küsimuse lahendamisel kohaldada avalikõigusliku nõudeavalduse lahendamisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 26. peatükis sätestatut. HKMS § 260 lg 3 ja § 263 lg 3 kohaselt saab kohtuotsusega välja mõista viivise- või intressinõude protsendina. Kuna Tiks Grupp OÜ-l on tasumata maksustamisperioodi 04.2017 käibemaks summas 20 231,25 eurot, tuleb maksuvõlalt arvestada intressi alates maksusumma tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni maksunõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus. Tulenevalt eelnevast rahuldab kohus Maksu- ja Tolliameti avalik-õigusliku nõudeavalduse ning mõistab Dmitri Jeršovilt ja Urmet Lokilt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks välja 20 231,25 eurot ja tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi 0,06% päevas alates maksusumma tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni maksunõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus. X KRIMINAALTULU, KONFISKEERIMINE JA VARA ARESTIMINE Tartu Maakohus on 29.01.2018 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-18-617 on arestitud käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks kolmandale isikule Tera Kinnisvara OÜ-le (14308032) kuuluv sõiduk Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXX (VIN-kood: XXX) ning kolmandale isikule Gaia Cosmetics OÜ-le (11674948) kuuluv sõiduk Audi A6 registreerimisnumbriga XXX (VIN-kood: XXX). 15.01.2018 on koostatud vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud erinevaid kriminaalasjaga seotud isikute arvelduskontosid (kd 4, lk 99-133). Protokollist nähtub, et ajavahemikus 25.05.2017 kuni 21.07.2017 laekus Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki kontrolli all olnud Tiks Grupp OÜ arvelduskontole 129 998 eurot ja 99 senti. 56 700 eurot sellest laekus arvelduskontole Urmet Loki poolt tehtud sularahasissemaksena 23. mail 2017 (kd 4, lk 122). 3000 eurot laekus ülekandena Dmitri Jeršovi arvelduskontolt 24.05.2017 (kd 4, lk 123p). Tiks Grupp OÜ tegi 25.05.2017 Carcom OÜ-le ülekande summas 28 990 eurot sõiduki VW Passat (XXX) eest (kd 4, lk 125). Lisaks tehakse 29.05.2017 ülekanne Saksamaal asuvale äriühingule Autohaus Freundl’isse summas 34 000 eurot sõiduki Audi A6 (XXX) eest (kd 4, lk 125p). Käesolevas kriminaalasjas on vaadeldud Urmet Loki varalist seisundit kajastavaid dokumente ja 24.01.2018 koostatud vaatlusprotokoll (kd 14, lk 1-7).
136 (150)
Urmet Loki Swedbank AS-s avatud pangakontol puudusid vahemikus 01.05.2016 kuni 31.12.2017 tehingud. AS-is SEB Pank avatud pangakontol oli 2017. aastal aga laekumisi ja väljaminekuid kogusummas 531 eurot. Seega perioodil 01.05.2016-31.12.2017 laekus Urmet Loki pangakontodele vaid 531 eurot Eesti Töötukassa. 04.01.2018 seisuga oli pangakontole seatud broneering inkassonõude tagamiseks summas 6 967,22 eurot (kd 14, lk 3). Käesolevas menetluses on kohtul kohustus tuvastada, millistest rahaliste vahendite arvel on Urmet Lokk saanud sularahas teha Tiks Grupp OÜ arvelduskontole 56 700 euro suuruse makse. 24.01.2018 koostatud isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist nähtuvalt omas Urmet Lokk protokolli koostamise hetkel XXX linnas asuvast kinnistut aadressiga XXX. Kinnistu oli koormatud hüpoteekidega 260 000 krooni ja 344 000 krooni AS SEB Pank kasuks. Lisaks oli kinnistule kohtutäitur Priit Petteri poolt seatud keelumärge Eesti Vabariigi kasuks (kd 4, lk 2). 23.01.2018 tehti päring Eesti Väärtpaberikeskuse elektroonilises keskkonnas, millega tuvastati, et Urmet Lokil ei olnud Eesti Väärtpaberikeskuses (Nasdaq CSD Eesti filiaalis) registreeritud väärtpaberikontot ehk ta ei omanud ka väärtpabereid (kd 4, lk 3). Maksu- ja Tolliameti andmetel tegid tööandjad vahemikus 01.05.2016 kuni 31.12.2017 Urmet Lokile töötasu väljamakseid järgmiselt: 2016. aastal sai Urmet Lokk töötasu kokku 8472,61 eurot, 2017. aastal sai ta töötasu kokku 10 502,11 eurot (kd 4, lk3-4). Agrochema Eesti OÜ pangakontolt nähtub, et Urmet Loki töötasu väljamaksetest pidas kohtutäitur Oksana Kutšmei 2016. aastal kinni 2 613,66 eurot ja 2017. aastal 389,56 eurot (kd 4, lk 4). Eelnimetatust tulenevalt on Urmet Loki sissetulek kohtutäituri poolt kinni peetud summade võrra väiksem. Vahemikus 01.05.2016-31.12.2017 nähtuvad Urmet Loki pangakontol väljaminekud summas 531 eurot, mis laekus Eesti Töötukassalt. Nimetatud summast 318 eurot ja 50 senti moodustasid laenude tagasimaksed, 105 eurot ja 47 senti intressid ja 107 eurot ja 3 senti erinevad panga teenustasud (s.h leppetrahvid jms.). Urmet Loki pangakontodel ei nähtu igapäevaseid kulutusi (näiteks kulutusi toiduainetele, eluasemele, kommunaalteenustele, transpordi, side, jms eest). 24.01.2018 koostatud vaatlus kajastab, et Urmet Loki 2017. aasta legaalse sissetuleku, varandusliku olukorra ning elatustaseme vahel on märkimisväärne erinevus. See tekib asjaolust, et Urmet Lokk tegi aruandva isikuna 23.05.2017 Tiks Grupp OÜ pangakontole sularaha sissemakse summas 56 700 eurot, kuid samal perioodil oli tal tuvastatud legaalseid sissetulekuid 2017. aastal 10 643,55 eurot. Need ei nähtu Urmet Loki pangakontodel (v.a väljamakse summas 531 eurot Eesti Töötukassalt), vaid on deklareeritud äriühingute poolt väljamaksetena (kd 4, lk 6). Prokurör on süüdistuskõnes välja toonud, et Urmet Loki pangakontodel ei ole tuvastatud igapäevaseid kulutusi toiduainetele, eluasemele, kommunaalteenustele, transpordile, sidele jms. 137 (150)
Prokurör on välja arvutanud, et ametlikult teenis Urmet Lokk 2017. aastal töötasuna keskmiselt 842,71 eurot kuus (tööandjate väljamaksed summas 10 502,11 eurot, millest on maha lahutatud kohtutäituri poolt kinni peetud 389,56 eurot; saadud summa jagati 12 kuuga (10 502,11 389,56) / 12 = 842,71 eurot). Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et ei ole eluliselt usutav, et isikul oli võimalik legaalsete sissetulekute arvelt teha Tiks Grupp OÜ arveldusarvele sularaha sissemakse summas 56 700 eurot. Seega saab asuda seisukohale, et tegemist on kriminaaltuluga. Kohus peab vastama küsimusele, et kust nimetatud kriminaaltulu pärineb? Kohus on käesoleva kohtuotsuses tuvastanud, et Urmet Lokk pani perioodil 2016. sügis kuni 2017 kevad toime kaastäideviijana usalduse kuritarvitamise koos Dmitri Jeršoviga. Samuti leidis kohus käesolevas kohtuotsuses, et Urmet Lokk tuleb süüd tunnistada Lanfra OÜ maksejõuetuse põhjustamises. Nimetatud süüteokoosseisude tõendite analüüsil ilmnes, et Agrochema Eesti OÜ kandis Lanfra OÜ-le väetisetehingu eest raha, samuti on tõendamist leidnud, et Lanfra OÜ arvelduskontolt võeti raha välja. Seega on nii tõendatud kui ka eluliselt usutav, et 56 700 eurot pärineb just nendest vahenditest. KarS § 831 lõike 11 kohaselt on süüteoga saadud varaks süüteoga otseselt saadud vara, st vara saamine peab olema süüteoga põhjuslikus seoses. Käesolevas kriminaalasjas luges kohus tõendatuks, et Dmitri Jeršov Urmet Loki kaasabil kahjustas Agrochema Eesti OÜ varalisi huve Agrochema Eesti OÜ ning Lanfra OÜ vahelise tehingu läbi, millega tulemusena kanti Lanfra OÜ arvelduskontole raha. 22.12.2016 kuni 28.07.2017 võeti Lanfra OÜ arvelduskontolt Urmet Loki poolt välja sularaha, mis oli üheks oluliseks Lanfra OÜ maksejõuetuse põhjustamise komponendiks. 14.05.2019 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt (kd 7, lk 28-30) oli 23. maiks 2017 Lanfra OÜ arvelduskontolt välja võetud 79 610 eurot, kusjuures ajavahemikul 19.05.2017 kuni 23.05.2017 võeti välja kokku 29 000 eurot. Kohus leiab, et 56 700 eurot on põhjuslikus seoses Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki poolt toimepandud usalduse kuritarvitamisega ning Lanfra OÜ maksejõuetuse põhjustamisega, mistõttu saab nimetatud summat pidada süütega saadud varaks KarS § 831 lõike 11 tähenduses. Olukorras, kus oli põhjustatud kahju Agrochema Eesti OÜ-le ning üleval olid võlgnevused teistegi äriühingute ees, otsustasid süüdistatavad mitte tekitatud kahju hõvitada, vaid osteti sõidukeid. Sõidukite ostuks kasutati muuhulgas Dmitri Jeršovi poolt Tiks Grupp OÜ arvelduskontole kantud 3000 eurot. Prokurör on süüdistuskõnes välja toonud, et kõnealuse summa puhul puuduvad tõendid, väitmaks, et tegemist on kuriteoga saadud varaga. Sõidukite ostuks kasutati ka Tiks Grupp OÜ arvelduskontol olnud vara (3290 eurot), mille puhul märgib prokurör taas, et pole alust öelda, et tegemist on süüteoga saadud varaga.
138 (150)
Sõidukid maksid kokku 62 990 eurot (34 000 Audi A6 + 28 990 VW Passat). Seega nimetatud summast 6290 eurot pole olnud kuritegelikku päritolu. Kohus nõustub prokuröriga selles, et sõidukid, mis soetati Tiks Grupp OÜ-le kriminaaltulu ja legaalsete vahendite kaudu, on ostetud nn segunenud vara arvelt, mis tähendab, et sõidukeid ei ole võimalik süüteoga saadud varana otse konfiskeerida. Sõidukid on käsitletavad segapäritoluga varana ehk osaliselt süüteoga saadud varana. KarS § 831 lg 12 näeb aga ette, et osaliselt süüteoga saadud vara loetakse Kars § 831 lõikes 11 sätestatud ulatuses süüteoga saadud varaks, mille konfiskeerimine asendatakse KarS §-s 84 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt segapäritoluga vara ei saa konfiskeerida, vaid asendatakse konfiskeerimine süüteoga saadud vara ulatuses KarS §-s 84 sätestatud korras. Prokurör on välja toonud, et sõidukite soetamise hetkel moodustas sõidukite kogumaksumusest ehk 62 990 eurost kriminaaltulu 56 700 eurot ehk 90,014 %. Sama loogikat tuleb kohaldada ka vara suhtes, mis kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule juhul, kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt (KarS § 831 lg 2 p 1). Seega on kohtul õigus kolmandalt isikult välja mõista summa, mis vastab algselt kriminaaltuluna saadule. Kohus nõustub ka prokurör järgmise mõttekäiguga puutumuses Tiks Grupp OÜ osalusega kriminaaltulu kontekstis. Prokuröri hinnangul sai kriminaaltuluna käsitletav 56 700 eurot hetkel, mil Urmet Lokk tegi sularahasissemakse Tiks Grupp OÜ arvelduskontole, Tiks Grupp OÜ vara osaks. Tegemist on varaga, mille äriühing omandas täielikult toimepanija arvel KarS § 831 lg 12 tähenduses. Tiks Grupp OÜ-s toimus vara segunemine muu varaga, misjärel omandati osaliselt kriminaaltulu arvelt kaks sõiduautot. Ehk sisuliselt on sõiduautode näol tegemist osaliselt süütega saadud varaga, kuivõrd süüteoga saadud varaks loetakse ka süüteoga saadud vara arvelt omandatu (KarS § 831 lg 11). Nagu eelnevalt mainitud, tuleks olukorras, kus süüteoga saadud vara on segunenud muu varaga, rakendada KarS §-s 84 sätestatut. Praegusel juhul on aga teada, et sõidukid võõrandati Tiks Grupp OÜ-st edasi. Ehk osaliselt kriminaaltuluna käsitletav vara (nn segapäritoluga vara) võõrandati edasi. Sõidukite edasivõõrandamisega seoses tuvastas kohus järgmised asjaolud. 15.01.2018 vaatlusprotokollis (kd 4, lk 99-133) on kajastatud ka Maanteeameti vastuskirju (kd 16, CD-R plaat lk 9). Vastuskirjadest ja vaatlusprotokollist nähtub, et 13.07.2017 on vormistatud müügitehing, millega VW Passat (XXX) liikus Tiks Grupp OÜ-st edasi Ratcan OÜ-le, mille osanik, asutaja ja juhatuse liige oli Urmet Lokk (kd 4, lk 134-135). Tiks Grupp OÜ ja Ratcan OÜ poolt allkirjastas lepingud Urmet Lokk. Ratcan OÜ-st liikus sõiduk VW Passat aga edasi Tera Kinnisvara OÜ-sse, millejuhatuse liige oli Dmitri Jeršov (kd 4, lk 136-137). 24.08.2017 kuupäeva kandva müügilepingu allkirjastas Tera Kinnisvara OÜ esindajana Dmitri Jeršov. Tera Kinnisvara OÜ asutajaks ja osanikuks oli Dmitri Jeršovi XXX
Sõiduk Audi A6 registreerimismärgiga XXX, mille Tiks Grupp OÜ soetas Saksamaal asuvalt äriühingult Autohaus Freundl’ilt. Dmitri Jeršovi valduses oli Estraveli tellimuskinnitus, mis viitab sellele, et süüdistatavad võisid ise soetada sõiduki Saksamaalt (kd 17, lk 19). Audi A6 139 (150)
võõrandati 29.05.2017 samuti edasi Ratcan OÜ-le. Müügitehing vormistati 13.07.2017. Lepingu allkirjastas nii Tiks Grupp OÜ poolt kui ka Ratcan OÜ poolt Urmet Lokk. Seejärel koostati 24.08.2017 kuupäeva kandev leping, mille alusel võõrandas Ratcan OÜ sõiduki Audi A6 Gaia Cosmetics OÜ-le (kd 4, lk 138-141). Gaia Cosmetics OÜ poolt allkirjastas lepingu Urmet Loki XXX S. H.. Nimetatud äriühingu osanikuks ja juhatuse liikmeks on olnud nii Urmet Lokk kui ka S. H. 15.01.2018 vaatlusprotokoll tõendab asjaolu, et Ratcan OÜ, Tera Kinnisvara OÜ ja Gaia Cosmetics OÜ arvelduskontodelt ei nähtu sõidukite eest tasumist. Sõidukite eest on tasutud üksnes Tiks Grupp OÜ arveldusarvelt vahetult pärast seda, kui Urmet Lokk tegi arvelduskontole sularahas sissemakse summas 56 700 eurot ja Dmitri Jeršov kandis arvelduskontole 3000 eurot. Tiks Grupp OÜ muud tulud ja kulud olid vaadeldud perioodil ligikaudu sama suured, mistõttu tulenes sõidukite ostmiseks kulutatud rahasumma suuremas jaos eelnimetatud vahenditest. Dmitri Jeršovi valdusest leitud dokumentidest nähtub, et sõidukite võõrandamisel Ratcan OÜsse on vormistatud tasaarveldus ning näidatud, nagu oleks sõidukite eest sisuliselt tasutud sularahas. Tunnistaja K. S. kinnitas kohtus, et Ratcan OÜ-l põhimõtteliselt majandustegevus puudus, mistõttu on prokuröri hinnangul kindel, et kõnealused dokumendid on sisuliselt näilikud ning vormistatud üksnes raamatupidamise jaoks, mistõttu on eliliselt usutav, et sõidukid liikusid Tiks Grupp OÜ-st edasi ilma vastusoorituseta Ratcan OÜ-sse ning Ratcan OÜ-st ilma vastusoorituseta edasi OÜ-sse Tera Kinnisvara ning Gaia Cosmetics OÜ-sse. 26.05.2020 koostatud vaatlusprotokoll (kd 16, lk 1-4) kajastab, et Tera Kinnisvara OÜ-s perioodil 01.2017 kuni 08.2017 sisuliselt majandustegevust polnud. Seega polnud Tera Kinnisvara OÜ-l polnud võimekust sõiduki VW Passat (XXX) eest tasuda. Asjaolu, et Gaia Cosmetics OÜ-l polnud võimekust sõiduki Audi A6 (XXX) eest tasuda, kinnitab 26.05.2020 koostatud vaatlusprotokoll (kd 16, lk 5-8) Gaia Cosmetics OÜ kohta. Gaia Cosmetics OÜ-s toimub küll äritegevus, kuid äritegevusest saadavad vahendid pole piisavad sõiduki Audi A6 ostuks. Tunnistaja K. S. kinnitas kohtus, et Tiks Grupp OÜ esindajatena tegutsesid nii Urmet Lokk kui ka Dmitri Jeršov. Tunnistaja sõnul oli Ratcan OÜ Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki kontrolli all olev äriühing. Lisaks tõendab seda, et Urmet Lokk ja Dmitri Jeršov tegutsesid ühiselt Tiks Grupp OÜ esindajatena, sh ka kriminaaltuluga seonduvalt, 12.03.2019 koostatud vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt leiti Dmitri Jeršovi valdusest sõiduki Audi A6, mida hakkas kasutama Urmet Lokk ja VW Passat, mida hakkas kasutama Dmitri Jeršov, omandamisega ja võõrandamisega seotud dokumendid (kd 8, lk 158-169). Dokumendid leiti ka Urmet Loki telefonist (kd 19, lk 84-89). Kohus on seisukohal, et Gaia Cosmetics OÜ on olnud kogu aja Urmet Loki kontrolli all olev äriühing. Seda tõendavad Urmet Loki poolt saadetud e-kirjad, kusjuures Urmet Lokk kasutab e-posti aadressi XXX. Sama kinnitavad S. H. e-kirjad Urmet Lokile, millest nähtuvalt edastab ta Urmet Lokile MTA poolt Gaia Cosmetics OÜ-ga seotud dokumendid ning kirjad (kd 13, lk 52-56, 106-112).
140 (150)
12.03.2019 koostatud vaatlusprotokoll kajastab seda, et Dmitri Jeršovi valdusest tuvastati arved, mille kohaselt võib järeldada, et sõidukeid Audi A6 ja VW Passat hakati rentima vastavalt Tera Kinnisvara OÜ poolt ja Gaia Cosmetics OÜ poolt Tiks Grupp OÜ-le pärast seda, kui sõidukid algselt Tiks Grupp OÜ-st läbi Ratcan OÜ eelnimetatud äriühingutesse liigutati (kd 17, lk 15-18). Kohus nõustub prokuröriga selles, et sõidukid liikusid Tiks Grupp OÜ-st Ratcan OÜ-sse Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki ühise teoplaani alusel ilma reaalse vastusoorituseta ehk sisuliselt kinkena KarS § 831 lg 2 p 1 tähenduses. Sama kehtib ka Gaia Cosmetics OÜ ning Tera Kinnisvara OÜ kohta. Gaia Cosmetics OÜ, mis oli Urmet Loki kontrolli all olev äriühing, sai sõiduki Audi A6 kinkena. Tera Kinnisvara OÜ sai kinkena sõiduki VW Passat. Eeltoodust tulenevalt on olemas alus konfiskeerimise asendamise kohaldamiseks kolmandatelt isikutelt ehk Gaia Cosmetics OÜ-lt ja Tera Kinnisvara OÜ-lt KarS § 831 lg 11 lg 12 ja lg 2 punkti 1 ning KarS § 84 alusel. Sõidukid VW Passat (kd 13, lk 165-175) ja Audi A6 (kd 14, lk 8-14) on käesoleval hetkel arestitud. KarS § 84 ei näe ette võimalust mõista konfiskeerimise asendamise korral välja summat solidaarselt, mistõttu tuleks määratleda väljamõistetav summa Tera Kinnisvara OÜ ning Gaia Cosmetics OÜ puhul eraldi. Eelnevalt sai leitud, et sõidukite soetusväärtusest moodustas kriminaaltulu 90,014%. Seega leiab prokurör, et Tera Kinnisvara OÜ-lt tuleks KarS § 84 alusel välja mõista 90,014% tasuta ehk 2017. aasta augustis kinkena saadud sõiduki VW Passat väärtusest, kuivõrd selles ulatuses suurenes Tera Kinnisvara OÜ vara väärtus. Väljamõistetava summa suuruseks on prokuröri hinnangul 26 095 eurot ja 20 senti. Käesolevaks hetkeks arestitud sõiduk VW Passat jätta konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestituks. Gaia Cosmetics OÜ-lt tuleks KarS § 84 alusel sama loogikat järgides välja mõista 30 604 eurot ja 80 senti. Sõiduk Audi A6 jätta konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestituks. Tartu Maakohtu 01.03.2018 kohtumääruse alusel kriminaalasjas nr 1-18-1745 on arestitud Agrochema Eesti OÜ (11139178) poolt esitatud tsiviilhagi tagamiseks Dmitri Jeršovile kuuluv üks tuhat kolmsada (1300) eurot sularaha, mis on leitud 30.01.2018 tema elukohast, aadressil XXX toimetatud läbiotsimisel. Lisaks on arestitud tsiviilhagi tagamiseks Dmitri Jeršovile 2017. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel MTA poolt tagastamisele kuuluv tulumaks summas kakssada viiskümmend neli (254) eurot ja kuuskümmend kaks (62) senti. Tartu Maakohtu 26.01.2018 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-18-483 on arestitud Agrochema Eesti OÜ (11139178) poolt esitatud tsiviilhagi tagamiseks Dmitri Jeršovi Swedbanki AS-i pangakontodel XXX, XXX, XXX ning AS-i LHV Pank pangakontol XXX olevad rahalised vahendid summas üheksakümmend kuus tuhat üheksasada kuuskümmend (96 960) eurot, keelates Swedbank AS-il ja AS-il LHV Pank täita nimetatud summa ulatuses konto debiteerimise juhiseid. 27.02.2018 koostas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Allar Nisu vara osalise aresti alt vabastamise määruse, vabastades Swedbank AS-i pangakontodel nr XXX, XXX ja XXX ning AS-i LHV Pank pangakontol XXX olevad rahalised vahendid kogusummas 1554 eurot ja 62 senti eurot, mistõttu jäid eelnimetatud kontodel olevad rahalised vahendid arestituks veel summas 95 405 eurot ja 38 senti.
141 (150)
30.01.2018 läbiotsimisprotokollist nähtub, et Dmitri Jeršovi valdusest leiti 1300 eurot sularaha, mis on hagi tagamiseks ka arestitud (kd 8, lk 79-96). Sularaha leiti Dmitri Jeršovi rahakotist, mis oli Dmitri Jeršovi jope taskus, seega on tegemist talle kuuluva varaga. 25.06.2018 koostati vara arestimise protokoll (kd 13, lk 176-177), millelt nähtuvalt arestiti lisaks 1300 eurole (kõnealune rahasumma on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole kd 13, lk 183-190) ka veel Dmitri Jeršovi füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel MTA poolt tagastamisele kuuluv tulumaks summas 254 eurot ja 62 senti. Tagastamisele kuuluvat tulumaksu suurust tõendab kohtueelses menetluses MTA-le koostatud pöördumised koos vastustega (kd 13, lk 178-182). Kohus leidis, et Agrochema Eesti OÜ esitatud hagid Dmitri Jeršovi vastu on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, siis tuleb Dmitri Jeršovile kuuluv eespool nimetatud vara jätta arestituks. Samuti tuleb jätta aresti alla Dmitri Jeršovi arvelduskontod summas 95 405,38 eurot ulatuses. Tartu Maakohus on 21.02.2018 teinud kriminaalasjas nr 1-18-1487 kohtumääruse, mille kohaselt on arestitud kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks Urmet Lokile kuuluv sularaha 13 000 eurot, mis leiti XXX asuvas korteris toimetatud läbiotsimisel. Urmet Loki elukohas toimunud läbiotsimist kajastavast vaatlusprotokollist (kd 11, lk 158-165). nähtub, et sülearvutikotist, kus oli sees ka Urmet Loki kasutuses olnud sülearvuti, leiti viiesaja eurostes kupüürides 13 000 eurot sularaha, mis on konfiskeerimise tagamiseks arestitud. Koostatud on ka Urmet Loki XXX S. H. varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll (kd 14, lk 23-28), mis kinnitab, et 13 000 eurot ei saanud kuuluda S. H. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Urmet Loki valdusest leitud sularaha kuulus temale ja see on seaduslikult arestitud. Rahasumma on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole (kd 14, lk 29-34). Käesolevas otsuses eespool kajastatud Urmet Loki varalise seisundi analüüs viitab sellele, et Urmet Lokil puudusid legaalsed võimalused 13 000 euro teenimiseks, mistõttu on kohus veendumusel, et tegemist on kuriteoga saadud varaga. Saab nõustuda prokuröri seisukohaga, et kuivõrd samasse perioodi ehk 2018. aasta jaanuarikuusse jääb Urmet Lokile etteheidetav huuletubakaga seotud kuriteoepisood, siis on tõenäoline, et kõnealune rahasumma on seotud huuletubaka käitlemisega. KarS § 376 lõige 4 annab seadusliku aluse vara laiendatud konfiskeerimise kohaldamiseks Käesoleval hetkel on 13 000 eurot ka vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud. Prokurör toob välja asjaolu, et kohtupraktikas on tuletatud põhimõte, et kannatanu või muu õigustatud isiku nõue on seoses riigi konfiskeerimisnõudega prioriteetsem. Urmet Loki vastu on esitanud hagiavaldused nii Agrochema Eesti OÜ kui ka Lanfra OÜ, millised kohus rahuldas. Seadus ei keela tsiviilhagi hüvitamiseks kasutada ka kriminaaltuluna saadud vara. Kuivõrd Urmet Loki vastu esitatud tsiviilhagid on rahuldatud, peab kohus põhjendatuks muuta vara arestimise alust ning jätta Urmet Lokile kuuluv 13 000 eurot arestituks tema vastu esitatud tsiviilnõuete tagamiseks. 142 (150)
Asitõendina äravõetud huuletubakas ehk 1760 karpi keelatud tubakatooteid kuulub KarS § 83 lõike 2 ning KarS § 376 lõike 3 kohaselt konfiskeerimisele.
KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohus on seisukohal, et Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki süü suurus usalduse kuritarvitamise episoodis on keskmisest suurem. Usalduse kuritarvitamine sai teostuda küll vaid seetõttu, et Dmitri Jeršov oli Agrochema Eesti OÜ juhatuse liige ja just temal oli kohustus olla äriühingule lojaalne ning järgida igakülgselt äriühingu huve. Süüteokoosseisu analüüsimisel tuvastas kohus, et Dmitri Jeršov rikkus tahtlikult talle usaldatud positsiooni. Samas oli Urmet Loki teopanus oma sisult võrdväärne Dmitri Jeršovi omaga. Kohus ei saa jätta tähelepanuta tekitatud kahju suurust ja süüdistatavate endi suhtumist oma tegevusse – pidev versioonide muutmine lepingupartnerite ees, tehingutega seotud isikutele ilmne valetamine, kannatanu huvide täielik eiramine. Kogu teo skeem kuni tagajärgedeni realiseerus Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki koostöös. Kuivõrd sisuliselt olid mõlema süüdistatava teopanused võrdsed, on kohus seisukohal, et Urmet Lokile karistuse mõistmisel puudub alus kohaldada KarS § 22 lõikes 5 sätestatut, mille kohaselt võib kaasaaitaja puhul kohus rakendada KarS §-s 60 sätestatut ehk karistuse kergendamist. Seega on kohtu arvamuse kohaselt nende süü suurus võrdne ja nad väärivad ühesugust karistust. Mahe kanepiseemne episoodi puhul arvestab kohus süü suuruse hindamisel eelkõige tekitatud kahju ulatust, süüdistatavad omastasid vara, mis ületab suure ulatuse piiri peaaegu kolmekordselt. Süüdistatavate suhtumist õiguskorda iseloomustab ka asjaolu, et toimepandud kuritegu asuti varjama dokumentide võltsimise ja näiliku tehinguga. Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk tegutsesid ka siin tandemina ja ühistes huvides ning ühise eesmärgi - omakasu nimel. Sel põhjusel hindab kohus nende süü sarnaseks. Kuivõrd Urmet Lokile on seoses omastamisega etteheide vaid ühes episoodis, siis ilmselt peab tema karistus olema oluliselt väiksem kui Dmitri Jeršovi oma. Valga ja Vao rapsi omastamise episoodidega seonduvalt märgib kohus süü suuruse hindamisel järgmist. Dmitri Jeršov kuritarvitas Agrochema Eesti OÜ juhatuse liikmena talle usaldatud õigusi korduvalt ja omakasuliselt. Juba toimepandud omastamist asus ta varjama läbi võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada tekitatud kahjudega, mis ületavad suure ulatuse, eriti suur on kahju Vao rapsi episoodis. Kuigi kohus kvalifitseeris Rainer Puhki tegevuse kaasaaitamisteona, tuleb süü suuruse hindamisel arvestada, et omastatud vara läks Rainer Puhki kontrolli all olevasse äriühingusse. Nii Dmitri Jeršovi kui ka Rainer Puhki käekirja äris iseloomustavad just need teoaktid, mida süüdistuse raames kohus pikalt analüüsis ja mis viitavad asjaolule, et omakasu eesmärkide realiseerimiseks
143 (150)
polnud ükski risk liiga suur. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus mõlema süüdistatava süüd keskmisest suuremaks. Maksejõuetuse põhjustamise puhul on kohtu arvamuse kohaselt süü keskmine. Süü suuruse hindamisel on oluline silmas pidada teo eesmärki. Ja käesoleval juhul oli selleks vähemalt osaliselt soov vältida võlgnevuste hüvitamist, kuid et raha mitte käest ära lasta libiseda - soetada endale ja Dmitri Jeršovile kasutamiseks sõidukid. Seega päästa end võlgadest, kuid saada seeläbi omakasu. Süü suurust peab kohus keskmiseks ka raamatupidamise kohustuse rikkumisega seonduvalt. Taas tuleb hinnata teo eesmärki, miks oli vaja raamatupidamisdokumente varjata. Vastus on ilme, varjata oli vaja nii Urmet Loki enda kui ka Dmitri Jeršovi poolt toime pandud muid tegusid, mh maksukuritegu, maksejõuetuse põhjustamist, väetisega ja mahe kanepiseemnega seonduvaid tehinguid ja tegemisi. Kas süü on väike, keskmine või suur. Väike kindlasti mitte, sest see hall ala, mida varjata sooviti, on ulatuslik. Kohtu hinnangul on ka siin tegemist keskmise suurusega süüga. Seoses huuletubaka episoodiga leiab kohus, et kuna tegemist oli lühiaegse tegevusega, mille käigus täideti küll mitu teoalternatiivi, kuid kogus polnud väga suur, peab kohus süü suurust siin väikseks. Vaatamata ka sellele, et süüdistatavatel oli soov teenida kriminaaltulu. Samas on grupi näol tegemist karistust raskendava asjaoluga. Seega peaks siin süüdlasi karistama sanktsiooni keskmisest määrast märkimisväärselt väiksema karistusega. Maksukuriteo osas on süü suuruse hindamisel taas kohtu arvamuse kohaselt oluline teo eesmärk. Konkreetsel juhul soovisid Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk läbi deklaratsioonides valeandmete esitamise tekitada tagastusnõuded. Riigilt sooviti alusetult saada raha. Tagastusnõuete suurus pole aga õnneks suur, mistõttu hindab kohus mõlema süüdistatava süüd pigem keskmisest väiksemaks. Süü suurust dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise osas on üksikute tehingute kaupa raske hinnata, seda enam, et konkreetsed teod kandsid eesmärki just omastamisena kvalifitseeritavates tegudes. Samas on ilmne, et läbi võltsimiste ja võltsitud dokumentide kasutamise sooviti varjata juba toimepandud kuritegusid. Kohus hindab kõigi kolme süüdistatava süü suurust keskmisest suuremaks. Kohus ei tuvastanud ühtegi karistust kergendavat asjaolu. Karistust raskendavaks asjaoluks on huuletubaka, OOO Biotopresursiga seotud dokumentide võltsimine ja nende kasutamine, Agrochema Eesti OÜ ning Eestivili AS vahel toimunud näiliku tehinguga seostud kauba üleandmise-vastuvõtu akti võltsimine ja Agrochema Eesti OÜ ning Agritrading Company (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) vahel toimunud näiliku tehinguga seostud dokumentide võltsimine ning maksukuriteo puhul teo toimepanemine grupi poolt KarS § 58 p 10 mõttes. Ükski süüdistatavatest pole varem kriminaalkorras karistatud ja kohus leiab, et nii põhi-kui ka lisakaristuse valikul tuleb seda arvestada. Karistuse keskmine määr on järgmine:
144 (150)
KarS § 201 lg 2, KarS § 2172 lg 1, KarS § 376 lg 1 ja KarS § 3891 lg 1 sanktsioonid näevad ette karistusena rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse, vangistuse keskmine määr 2 aastat 6 kuud. KarS § 3811 lg 2, KarS § 345 lg ja KarS § 384 lg 1 sanktsioonid näevad ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, vangistuse keskmine määr 1 aasta 6 kuud. KarS § 344 lg1 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse, vangistuse keskmine määr 6 kuud. Kõik süüdistatavatele etteheidetavad kuriteokoosseisud võimaldavad karistusena rahalist karistust. KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, muu hulgas tegude paljusust, kahjude ulatuslikkust ning karistust kergendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab Dmitri Jeršovi, Urmet Loki ja Rainer Puhki karistamisel eesmärke raskemaliigiline karistus – vangistus. Kohus märgib siinkohal, et kohtu arvamuse kohaselt ei moodusta KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavad teod käesoleval juhul ideaalkogumit, seega tuleb karistus mõista mõlema süüteokoosseisu järgi eraldi. Kohus tunnistab Dmitri Jeršov süüdi KarS § 2172 lõike 1 järgi ning mõistab karistuseks 3 aastat vangistust. Dmitri Jeršov tuleb süüdi tunnistada KarS § 201 lõike 2 punktide 1, 2 ja 4 järgi ja mõista karistuseks 4 aastat vangistust. Kohus tunnistab Dmitri Jeršov süüdi KarS § 376 lõikes 1 järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 344 lõikes 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistab kohus Dmitri Jeršovile karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 345 lõikes 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest tuleb Dmitri Jeršovile mõista karistuseks 1 aasta vangistust. Kohus tunnistab Dmitri Jeršovi süüdi KarS § 3891 lõikes 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõistab karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 64 lõike 1 alusel tuleb lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja Dmitri Jeršovile tuleb mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Prokurör leidis, et karistus tuleb jätta täitmisele pööramata osaliselt. Prokuröri hinnangul ei ole mõeldav, et isik vabastatakse karistusest täielikult olukorras, kus ta on täitnud oma tegevusega mitmeid kuriteokoosseise ning tekitanud sellega ka mastaapseid kahjusid. Prokurör leiab, et eelkõige üldpreventiivsetest kaalutlustest tulenevalt on vaja anda signaal, et majanduskuritegusid toime pannud isikud peavad ka reaalselt asuma vangistust kandma. 145 (150)
Prokurör leiab, et koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks võiks olla Dmitri Jeršovi puhul 4 (neli) kuud vangistust. Kohus selles osas prokuröriga ei nõustu. Karistuse eesmärgiks on muuhulgas mõista selline karistus, mis mõjutaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et juhul kui seda eesmärki pole võimalik täita muul moel kui vangistusega, siis tulebki mõista reaalne vangistus ka majanduskuritegusid toime pannud isikutele. Prokurör märkis süüdistuskõnes, et praegusel juhul oleks ebamõistlik see, kui isik kannaks ära kogu talle mõistetava vanglakaristuse, kuid samas ei saa unustada ka toimepandud kuritegude mastaapsust, tekitatud kahjusid ja seda, milline on ühiskonda antav signaal. Täpsemalt, et see signaal peaks olema selline, et kohus võib määrata osa vangistusest reaalselt kandmisele. Kohus ei pea käesoleval juhul põhjendatuks selliselt toimida. Prokuröri hinnangul on õigustatud Dmitri Jeršovile ka ettevõtluskeelu kohaldamine KarS § 491 lõike 1 kohaselt, seda põhjusel, et süüdistav on näidanud, et ta ei ole suutnud olla äritegevuses osaledes aus, mistõttu on õige sellist tüüpi isik majanduskeskkonnast kõrvaldada, et vältida edaspidi uute kahjude tekkimist. Prokuröri hinnangul tuleks Dmitri Jeršovile kohaldada ettevõtluskeeldu kestusega viis aastat. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-122-13, p 9 ja nr 3-1-1-5915, p 12). Nimetatud seisukohad on avaldatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega seoses. Kohus leiab, et eespool viidatud põhimõte, et lisakaristust tuleks kohaldada juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav. Samas on lisakaristusena mõistetaval ettevõtluskeelul ilmselt ka märksa suurem üldpreventiivne mõju kui seda on 4 kuu pikkusel šokivangistusel. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks Dmitri Jeršovi puhul kohaldada šokivangistust, küll aga peab kohus põhjendatuks kohaldada lisakaristusena ettevõtluskeeldu KarS § 491 lõike 1 kohaselt. Ettevõtluskeeld on kohaldatav kelmuse, usalduse kuritarvitamise, altkäemaksu andmise või vahendamise, mõjuvõimuga kauplemise, avaliku usalduse vastase kuriteo või majandusalase kuriteo eest. Käesoleval juhul on Dmitri Jeršov tunnitatud süüdi KarS § 491 loetletud kuritegude eest, mis annab aluse talle ettevõtluskeelu kohaldamiseks. Kohus nõustub prokuröriga, et süüdistav on näidanud, et ta ei ole suutnud olla äritegevuses osaledes aus, mistõttu on põhjendatud ta teatud perioodiks majanduskeskkonnast kõrvaldada, et vältida edaspidi uute kahjude tekkimist. Kohus on arvamusel, et eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on piisav kohaldada Dmitri Jeršovile ettevõtluskeeld kestusega kolm aastat. Kohus peab võimalikuks vabastada Dmitri Jeršov KarS § 73 lg 1 alusel täielikult temale mõistetud karistusest KarS § 73 lg-s 3 ettenähtud katseajaga 4 aasta ja 6 kuud. Kohus ei pea
146 (150)
vajalikuks süüdistatava allutamist käitumiskontrollile ja seda eelkõige arvestades asjaolu, et sündmusest on möödunud piisav aeg ning uusi kuritegusid ta toime pannud ei ole. Karistusaja hulka tuleb arvestada kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.01.2018-01.02.2018 ja 29.04.2019, so kokku 4 päeva. Kohus tunnistab Urmet Loki süüdi KarS § 2172 lõike 1 - KarS § 22 lg 3 järgi ning mõistab karistuseks 3 aastat vangistust. Süüdi tunnistada Urmet Lokk KarS § 201 lõike 2 punktides 2 ja 4 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Urmet Lokk tuleb süüdi tunnistada ka KarS § 384 lõikes 1 järgi mõistata talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 3811 lõikes 2 järgi kvalifitseeritava teo eest tuleb Urmet Lokile mõista karistuseks 1 aasta vangistust. Tunnistada Urmet Lokk süüdi KarS § 376 lõikes 1 järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 344 lõikes 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistab kohus karistuseks Urmet Lokile 3 kuud vangistust. KarS § 345 lõikes 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise mõistab kohus karistuseks 4 kuud vangistust. Urmet Lokk tuleb süüdi tunnistada KarS § 3891 lõikes 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 64 lõike 1 alusel tuleb mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel mõista Urmet Lokile karistuseks 4 aastat vangistust. Kohus peab põhjendatuks üksikkaristustest raskeima suurendamist sel põhjusel, et Urmet Lokk pani toime ka majandusalased kuriteod. Kohus ei pea põhjendatuks ka Urmet Loki puhul kohaldada šokivangistust, küll aga peab kohus põhjendatuks kohaldada lisakaristusena ettevõtluskeeldu KarS § 491 lõike 1 kohaselt.. Käesoleval juhul on Urmet Lokk tunnitatud süüdi KarS § 491 loetletud kuritegude eest, mis annab aluse talle ettevõtluskeelu kohaldamiseks. Kohus nõustub prokuröriga, et süüdistav on näidanud, et ta ei ole suutnud olla äritegevuses osaledes aus, mistõttu on põhjendatud ta teatud perioodiks majanduskeskkonnast kõrvaldada, et vältida edaspidi uute kahjude tekkimist. Kohus on arvamusel, et eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on piisav kohaldada Urmet Lokile ettevõtluskeeld kestusega kolm aastat. Kohus ei korda end šokivangistuse küsimuses, sest samad põhjendused, mida kohus esitas Dmitri Jeršovi puhul, on kehtivad ka Urmet Loki puhul. Kohus peab võimalikuks vabastada Urmet Lokk KarS § 73 lg 1 alusel täielikult temale mõistetud karistusest KarS § 73 lg-s 3 ettenähtud katseajaga 4 aasta ja 6 kuud. Kohus ei pea vajalikuks süüdistatava allutamist käitumiskontrollile ja seda eelkõige arvestades asjaolu, et sündmusest on möödunud piisav aeg ning uusi kuritegusid ta toime pannud ei ole.
147 (150)
Karistusaja hulka tuleb arvestada kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.01.2018-31.01.2018 ja 29.04.2019, so kokku 3 päeva. Kohus tunnistab Rainer Puhki süüdi KarS § 201 lõike 2 punktides 1,2 -§ 22 lg 3 järgi ja mõistab karistuseks 3 aastat vangistust. Rainer Puhk tuleb süüdi tunnistada ka KarS § 344 lõike 1 järgi ning KarS § 345 lõike 1 järgi ning karistada teda vastavalt 6 kuu pikkuse vangistusega ning 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lõike 1 alusel tuleb lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja Rainer Puhkile tuleb mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kohus ei pea põhjendatuks Rainr Puhkile prokuröri poolt taotletud 1 kuu pikkuse šokivangistuse mõistmist. Põhjused on samad, mis Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki puhul. Kohus peab võimalikuks vabastada Rainer Puhk KarS § 73 lg 1 alusel täielikult temale mõistetud karistusest KarS § 73 lg-s 3 ettenähtud katseajaga 3 aastat 6 kuud. Kohus ei pea vajalikuks süüdistatava allutamist käitumiskontrollile ja seda eelkõige arvestades asjaolu, et sündmusest on möödunud piisav aeg ning uusi kuritegusid ta toime pannud ei ole. Prokurör taotles ettevõtluskeelu kohaldamist KarS § 491 lõike 1 kohaselt ka Rainer Puhkile. Prokuröri hinnangul on Rainer Puhk enda tegevusega näidanud, et tema poolt äritegevuses kasutatud meetodid on ohtlikud ning võivad tekitada kahju teistele isikutele ning ühtlasi kahjustada sellega tugevalt ausat majanduskeskkonda. Prokuröri hinnangul on vajalik rakendada Rainer Puhkile ettevõtluskeeldu pikkusega 3 (kolm) aastat. Kohus mõistis süüdi Rainer Puhki kahes omastamise episoodis. Kohus on seisukohal, et võrreldes Dmitri Jeršovi ja Urmet Lokiga on Rainer Puhki osa käesolevas kriminaalasjas oluliselt väiksem. Kohus ei taha vähendada Rainer Puhki süüd omastamise kahes episoodis, kuid leiab, et põhikaristus täidab tema puhul eripreventiivset eesmärki, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks ega vajalikuks kohaldada lisakaristust. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et Rainer Puhkil pole ühtegi kehtivat kriminaalkaristust.
KrMS § 173 lg 1 p 1 ning KrMS § 175 lg 1 p 1, 3, 4, 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu, ekspertiisi tegemise kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ning sundraha. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtueelses menetluses viidi läbi DNA-ekspertiis. KrMS § 175 lõike 1 punkti 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu. Ekspertiisi maksumuseks on 3363 eurot. Kuivõrd kõnealuses kuriteoepisoodis on esitatud süüdistus kolmele isikule, tuleks lähtuda loogikast, et tekkinud menetluskulu jaguneb kolme süüdistatava vahel võrdselt. T. T. on 1/3 ekspertiisitasust välja mõistetud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02.05.2022 kohtumäärusega asjas 1-22-1662. Seega uulub käesoleva
148 (150)
otsusega Dmitri Jeršovilt ja Urmet Lokilt mõlemalt väljamõistmisele ekspertiistasust 1/3, so 1121 eurot. KrMS § 182 lg 2 kohaselt kannab tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja. Kannatanu Agrochema Eesti OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik on esitanud juhindudes KrMS §-st 183 ja §-st 189 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, millest nähtuvalt on kannatanu kandnud menetluskulusid kokku summas 49 609,12 eurot. Esindaja palub menetluskulud välja mõista süüdistatavatelt. Agrochema Eesti OÜ kinnitab, et on tasunud ja tasub kannatanu Lanfra OÜ (pankrotis) menetluskulud käesolevas kriminaalasjas. Kohtu hinnangul on lepingulisele esindajale makstud tasu arvestades kriminaalasja mahtu põhjendatud. Kannatanu lepingulise esindaja kulud summas 49 609, 12 eurot tuleb välja mõista süüdistatavatelt Dmitri Jeršovilt, Urmet Lokilt ja Rainer Puhkilt, igalt ühelt 1/3 ehk summas 16 536,37 eurot. Dmitri Jeršovi kaitsja advokaat Marko Tammann on kohtumenetluses kaitsnud Dmitri Jeršovi riigi poolt määratud korras ja esitanud kohtule taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks summas 7479,60 eurot. Kohtueelselt on Dmitri Jeršovi kaitsjad esitanud tasutaotlusi summas 763,20. Seega on Dmitri Jeršovi kaitsjate tasu kokku 8242,80 eurot. Kohtueelses menetluses kaitses advokaat Marko Tammann Dmitri Jeršovi lepingu alusel ja taotleb Eesti Vabariigilt Dmitri Jeršovi kasuks välja mõista 24 000 eurot valitus kaitsjale makstus tasu katteks, mis tuleks kanda arvelduskontole EE312200221064597710 Swedbank. Urmet Loki kaitsja advokaat Andres Veski on kohtumenetluses kaitsnud Urmet Lokki riigi poolt määratud korras ja esitanud kohtule taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks summas 8295,60 eurot. Kohtueelselt on Urmet Loki kaitsjad esitanud tasutaotlusi summas 673,20. Seega on Dmitri Jeršovi kaitsjate tasu kokku 8968,80 eurot. Rainer Puhki kaitses advokaat Kaspar Lind lepingu alusel. Kaitsja on esitanud menetluskulude ninekirja/taotluse summas 17 616 eurot, märkides, et nimetatud kulud sisaldavad ka tööd tsiviilhagiga, mille osakaal tegevusest on 25% ehk 1⁄4 kuludest. Kaitsja palub KrMS § 181 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt Rainer Puhki kasuks välja kaitsjale makstud tasu. Dmitri Jeršovi menetluskuluks on kannatanu valitud esindajale makstud tasu 16 536,37 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu kokku 8242,80 eurot (kohtueelses menetluses ja kohtus). Samuti on Dmitri Jeršovi menetluskuluks ekspertiisi maksumus summas 1121 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot. Dmitri Jeršovi menetluskulud on kokku 26881,17 eurot. Urmet Loki menetluskuluks on kannatanu valitud esindajale makstud tasu 16536,37 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu kokku 8968,80 eurot (kohtueelses menetkuses ja kohtus). Samuti on Urmet Loki menetluskuluks ekspertiisi maksumus summas 1121 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 981 eurot. Urmet Loki menetluskulud on kokku 27607,17 eurot. Rainer Puhki menetluskuluks on kannatanu valitud esindajale makstud tasu 16536,37 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 981 eurot. Rainer Puhki menetluskulud on kokku 17517,37 eurot.
149 (150)
Kohus on seisukohal, et arvestades süüdistatavate varalist seisundit ning asjaolu, et süüdistatavatel tuleb tasuda tsiviilhagid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel neile võimalus tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik
150 (150)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.