1-22-6135
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. november 2022.a, Rapla kohtumaja
Kriminaalasja number
1-22-6135 (22263000086)
Kohtukoosseis
Kohtunik Endla Ülviste
Kohtuistungi sekretär
Aivi Meister
Kriminaalasi
Almar Smirnov süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2; KarS § 418 lg 1 ja KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Aarne Pruus
Süüdistatav
Almar Smirnov, isikukood: 39602142011; elukoht: xxxxxxx küla xxx, xxxxxxxxx vald, xxxxxxxx; EV kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: töötu; varem kriminaalkorras karistamata.
Kaitsja
Natalia Suvorova (süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist)
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas:
1-22-6135
1-22-6135 Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Transpordiametile teadmiseks.
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Almar Smirnovile on esitatud süüdistus selles, et tema juhtis tahtlikult 22.02.2022 kella 20.03 ajal Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 53 km-l mootorsõidukit Renault Traffic registeerimismärgiga xxxxxx, olles joobeseisundis, mis väljendus selles, et tema väljahingatavas 1 liitris õhus oli 0,67 milligrammi alkoholi ja tema uriinist leiti 20.02.2022 kell 22.38 amfetamiini ning tema kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides avaldus väliselt tajutavad häired ja muutused. Psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides avaldus väliselt tajutavad häired ja muutused alljärgnevas: - Sõidukit juhtides tekitas Almar Smirnov korduvalt liiklusohtlikke olukordi, kaldudes ühes tee otsast teise; - Sõiduki peatudes toetas Almar Smirnov käsi ja pead vastu rooli ning ei suutnud küsimustele adekvaatselt vastata, vaid häälitses ja pomises vastu; - Tal esinesid koordinatsioonihäired, pupillid suurenenud. Liiklusseaduse (LS) 69 lg 2 p 2 kohaselt on juht alkoholijoobes, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitrit kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kiirusega juhtima. Juhtides mootorsõidukit alkoholi- ja narkojoobes rikkus Almar Smirnov LS § 33 lg 11 p 2, mis sätestab, et juhil on keelatud juhtida mootorsõidukit joobeseisundis või alkoholipiirmäära ületavas seisundis ning LS § 69 lg 1, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 1 kohaselt tuvastatakse joobeseisund korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse § 34 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Almar Smirnov toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeriva teo, s.o juhtis mootorsõidukit alkoholi ja narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Samuti Almar Smirnovi süüdistatakse seisnes selles, et tema, olles alkoholijoobes ja x-aastase poja XX juuresolekul, 17.07.2022 kella 17:45 paiku Rapla maakonnas, xxxxxx linnas, xxxxx xxxx pigistas oma elukaaslast AV tugevalt mõlemast käest, lõi mobiiltelefoniga pea piirkonda, pigistas ja kriimustas küüntega kaela piirkonnast, mille tagajärjel tundis AV füüsilist valu ning põhjustas kannatanu kaelale marrastused.
Lk 3 / 5
1-22-6135 Seega, põhjustades kehalise väärkohtlemisega lähisuhtes kannatanule füüsilise valu ja tervisekahjustuse, pani Almar Smirnov toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Almar Smirnovi süüdistatakse selles, et tema, omamata relva soetamisluba ja relvaluba, omas ja käitles ebaseaduslikult xxxxx maakonnas, xxxxx vallas, xxxxxx külas, 2022 aastal, eeluurimise käigus tuvastamata ajast kuni 02.08.2022 kella 00:20-ni laskekõlbuliku 7,62kaliibrilise tulirelva revolver TULЬSKІЙ IMPER. PETRA VELIK. ORUŽ. ZAVODЬ 1917, revolvri nr g1177. 02.08.2022 kell 00:20 Almar Smirnov viskas endaga kaasas olnud eelnimetatud revolvri Rapla maakonnas, Rapla linnas, Tallinna mnt 4 kaupluse Selver taaraautomaadi juures maha. Relvaseaduse § 19 lg 1 p 5 kohaselt on TULЬSKІЙ IMPER. PETRA VELIK. ORUŽ. ZAVODЬ 1917 piiratud tsiviilkäibega relv, mida võib omandada relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa ja relvaloa alusel. Relvaseaduse § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Oma tegevusega rikkus Almar Smirnov Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 32 lg 1 sätteid, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba; RelvS § 32 lg 2 sätteid, mille kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks; RelvS § 33 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva soetanud isik on kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, arvates relva soetamise päevast registreerima selle elu- või asukohajärgses prefektuuris; RelvS § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva käitlemiseks; RelvS § 45 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva võib hoida isik, kellel on relvaluba; RelvS § 46 lg 1 sätteid, mille kohaselt füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. Seega Almar Smirnov, käideldes ebaseaduslikult tulirelva pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt Almar Smirnov ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku Almar Smirnov süüdi tunnistada ja karistada KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 9 kuud, KarS § 121 lg 2 p 2 järgi vangistust 1 aasta, KarS § 418 lg järgi vangistust 7 kuud. KarS § 64 lg 1 järgi suurendada raskemat karistust ja mõista A.Smirnovile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud, millist karistust ei pöörata KarS 74 lg 1, 3 alusel täitmisele juhul, kui Almar Smirnov 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Almar Smirnovi kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. KarS § 50 lg 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks. KarS § 75 lg 2 p 2, 21 alusel kohustada Almar Smirnovi katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi, narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Lk 4 / 5
1-22-6135 KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada läbima talle kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi maksumus, Joobeseisundi tuvastamise uuringu maksumus GHB 87 eurot, tulirelva ekspertiis 420 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja töötasu 97.20 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot. Välja mõista menetluskulu ja KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud 1585,20 eurot tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul, kohustades süüdistatavat tasuma igakuiselt hiljemalt 20. kuupäevaks menetluskulude katteks 132,10 eurot, kuni summa täieliku tasumiseni. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanu on andnud kohtueelses menetluses nõusoleku kokkuleppemenetluseks.
Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, talle kokkuleppekohase karistuse, arvates KarS § 68 lg 1 alusel kaks päeva eelvangistust karistusaja, lisakaristuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus konfiskeerib kuriteo toimepanemise vahendina 7,62-kaliibriline revolvri mis tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana hävitada. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Lk 5 / 5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.