1-22-6038
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. oktoober 2022, Rapla kohtumaja
Kriminaalasja number
1-22-6038 (22263000571)
Kohtukoosseis
kohtunik Endla Ülviste
Kohtuistungi sekretär
Aivi Meister
Kriminaalasi
Janno Küünarpuu süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
prokurör Aarne Pruus
Süüdistatav
Janno Küünarpuu isikukood: 38702264712; elukoht: xxxxxxx tn xxxx, xxxxxxx alevik, xxxxxx vald, xxxxx maakond viibib vahistatuna Tallinna vanglas; EV kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxxxx xxxxxxxx OÜ; omab viite kehtivat kriminaalkaristust; 11.09.2022.a peeti kahtlustatavana kinni, 13.09.2022.a vahistati kuni 11.11.2022.a.
Kaitsja
vandeadvokaat Leelo Viil (süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist) Juhindudes KrMS §- dest 248 lg 1 p 5 ja 249 kohus otsustas:
1-22-6038
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Janno Küünarpuule on esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, , keda on varem korduvalt karistatud teise isiku kehalise väärkohtlemise eest (kohtu otsused 1-18-4790, 1-20-7185, 1-217273), 11.09.2022 kella 18:30 ajal xxxxxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxx alevikus xxxxxxxx x maja kõrval kõrvaliste isikute juuresolekul ründas ilma põhjuseta KM ning lõi viimasele korduvalt rusikate ja jalgadega pea ja näo piirkonda, millega põhjustas KM füüsilist valu ning tekitas tervisekahjustuse: parema silma hematoomi, haava paremale kulmule ja ülemisele huulele. Janno Küünarpuu tegevuse ajal lähenesid peksmisele sekkumise eesmärgil TH ja TR, kuid Janno Küünarpuu käskis neil lahkuda. Sellise tegevusega rikkus Janno Küünerpuu Korrakaitseseaduse § 55 sätestatud põhimõtet, mis sätestab, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, on keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Korrakaitseseadus § 54 sätestab, et avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Kehtna aleviku Staadioni maja ümbrus on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud ruum ehk avalik koht Korrakaitseseaduse § 54 tähenduses. Seega, pekstes avalikus kohas KM rusikaga ja jalgadega, põhjustades kannatanule tervisekahjustuse ja füüsilist valu ning häirides oma tegevusega ühtlasi kõrvalise, asjasse Lk 2 / 3
1-22-6038 mitte puutuva isiku, sealhulgas alaealiste laste rahu ja turvatunnet, pani Janno Küünarpuu toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava avaliku korra raske rikkumise. Prokurör nõuab kohtus Janno Küünarpuu süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 263 lg 1 p 1 järgi vangistusega 1 aasta. KarS § 65 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osas võrra, s.o 1 aasta vangistust, ning mõista Janno Küünarpuule liitkaristuseks vangistus 2 aastat. Karistuse kandmise aja algust arvata tema kinnipidamisest, s.o alates 11.09.2022. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 49, 20 eurot 70, 80 eurot, 162 eurotkokku 1263 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 981 eurot (vastavalt KrMS § 179 lg 1 punktile 2, s.o 1,5 kuupalga alammääras II astme kuriteos süüditunnistamisel). KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulud, kokku 1263 eurot, tasuda 1 aasta jooksul. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.
Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Lk 3 / 3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.