Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number
1-21-8441
Kohtunik
Kristina Domaškina
Kohtuistungi sekretär
Marve Alaver
Kriminaalasi
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne Hanno Erikule mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks
Kriminaalhooldusametnik
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Gerly Karjat
Süüdimõistetu
Hanno Erik isikukood: 38601136519; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata erakorralise ettekande taotlus Hanno Erikule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 14.02.2022. a otsusega tunnistati Hanno Erik süüdi ning teda karistati KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et H. Erikul tuleb ära kanda veel 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust Tuginedes KarS § 69 lg-le 1, asendati mõistetud vangistus 538 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati H. Erikut üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o hoiduma alkoholi tarvitamisest ja osalema kriminaalhooldusametniku valitud sotsiaalprogrammis. Samuti kohustati H. Erikut tegema kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse, mis peavad kinnitama, et H. Erik ei liigtarvita alkoholi. Kohtuotsus jõustus 02.03.2022 ja üldkasuliku töö tegemise periood lõpeb 02.03.2024.
2.Tartu Maakohtu 11.05.2022. a määrusega pandi H. Erikule üldkasuliku töö tegemise perioodiks täiendavad kohustused registreerida end 10 tööpäeva jooksul alates määruse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule alkoholisõltuvuse vastase ravi vajaduse hindamiseks, alluda ravivajaduse ilmnemisel määratud ravile ning osaleda 6 kuu jooksul alates määruse jõustumisest riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Kohus tuvastas, et H. Erik tarvitas 14., 15., 18., 27., 30. ja 31.03 ning 01. ja 02.04.2022 alkoholi, polnud 19., 28., 29.03 ning 01.04.2022 kriminaalhooldusametnikule kohustuste täitmise kontrolliks kättesaadav, ei ilmunud 29. ja 31.03.2022 üldkasulikku tööd tegema, tuli 30.03.2022 üldkasulikku tööd tegema alkoholijoobes ega teinud kohtu määratud tähtajaks (s.o hiljemalt 01.04.2022) alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereanalüüsi. Määrus jõustus 27.05.2022.
3.Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 08.09.2022 Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata H. Erikule mõistetud vangistus täitmisele, sest H. Erik ei ilmunud 08.08.2022 sotsiaalprogrammi tundi. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist.
3.1.H. Eriku kriminaalhooldus algas 02.03.2022 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 10.03.2022. Sel kohtumisel selgitati H. Erikule üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi ning üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise ja kriminaalhoolduse nõuete rikkumise võimalikke tagajärgi, millest arusaamist kinnitas H. Erik oma allkirjaga. H. Erik rikkus ajavahemikul 14.03.-02.04.2022 arvukalt erinevaid kontrollnõudeid, mille eest pandi talle üldkasuliku töö tegemise perioodiks täiendavad kohustused.
3.2.H. Erik osaleb alates 04.05.2022 programmis „Kainem ja tervem Eesti“, pöördus 16.06.2022 psühhiaatri poole ning allub määratud ravile. Samuti on ta teinud alates 2022. a juunikuust nõuetekohaselt üldkasulikku tööd, pole rohkem alkoholi tarvitanud ja tema vereanalüüsi näidud on püsinud normi piirides. H. Erik alustas 01.08.2022 osalemist sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, kuid jättis seejärel 08.08.2022 sotsiaalprogrammi tundi ilmumata. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis H. Erik, et teda kutsuti 08.08.2022 hommikul appi katust paigaldama ja proovipäevale ning pakuti väga head palka. Kl 12:30 paiku viidi ta Võru linnast Räpinasse. H. Erik kahetseb, et unustas õhinas sotsiaalprogrammi tunni, ja soovib edaspidi programmis osaleda.
3.3.Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb H. Erikule mõistetud vangistus täitmisele pöörata. Kuigi H. Erik jõuab allesjäänud katseaja jooksul sotsiaalprogrammi läbida, hoiatati teda eelmises kohtumääruses, et kui ta rikub katseajal mõnd käitumiskontrolli nõuet, pööratakse suure tõenäosusega talle mõistetud vangistuse täitmisele. H. Eriku suhtes on kõik asjakohased meetmed ammendunud, kuid ta pani siiski toime uue rikkumise.
4.Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku juurde ja palus pöörata H. Erikule mõistetud vangistuse täitmisele. Pärast erakorralise ettekande esitamist pole H. Erik uusi rikkumisi toime pannud ja kohtuistungi (s.o 17.10.2022. a) seisuga on tal tehtud 111 tundi üldkasulikku tööd. H. Erikule on määratud maksimaalne üldkasuliku töö tähtaeg ja kõik võimalikud lisakohustused. Kuna seadus ei võimalda midagi muud taotleda, peab jääma esialgse ettepaneku juurde.
5.H. Erik selgitas kohtuistungil, et ta ei jätnud 08.08.2022 nimelt sotsiaalprogrammi minemata, vaid lihtsalt unustas sotsiaalprogrammi tunni ära, sest sai väga hea tööpakkumise. H. Erik on teinud oma elus tõsiseid muutusi, on olnud kaine ja on järginud kõiki käitumiskontrolli nõudeid.
Tal pole varem nii hästi läinudki. H. Erik on nõus sotsiaalprogrammis osalema ja aktiivselt kaasa töötama. Et edaspidi taolisi olukordi ei tekiks, kirjutab ta vajalikud kuupäevad üles. Kohtu seisukoht
6.KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt RKKK 11.06.2013. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg 2 alusel pandud kohustuse rikkumise puhul.
7.Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja H. Eriku selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheide on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud H. Eriku kirjaliku selgituse kohaselt ei ilmunud ta 08.08.2022 sotsiaalprogrammi tundi, sest teda kutsuti samal hommikul appi katust paigaldama ja proovipäevale ning pakuti väga head palka. Kl 12:30 paiku viidi ta Võru linnast Räpinasse ja kriminaalhooldusametnik helistas pärast sotsiaalprogrammi tundi. H. Erik kahetseb, et unustas õhinas sotsiaalprogrammi tunni, ja soovib edaspidi programmis osaleda (tl 77). Kohtuistungil jäi H. Erik varasemate selgituste juurde.
8.Kohtu hinnangul ei nähtu H. Eriku selgitustest mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaksid sotsiaalprogrammi tundi ilmumata jätmist. Muu hulgas pole selliseks mõjuvaks põhjuseks unustamine. Seega rikkus H. Erik 08.08.2022 KarS § 75 lg 2 p 8 alusel talle pandud kohustust. Arvestades H. Eriku selgitusi, pani ta rikkumise toime hooletusest.
9.Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva määruse tegemise ajaks on H. Erik viibinud kriminaalhooldusel veidi enam kui 7 kuud ja kohus vaatab läbi teist erakorralist ettekannet. Kõigepealt rikkus H. Erik üldkasuliku töö tegemise perioodi
1.kuul veidi enam kui 1 nädal pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist 3 nädala jooksul (s.o 14.03.-02.04.2022) järjepideva alkoholi tarvitamise tõttu sisuliselt kõiki kontrollnõudeid, mille eest pandi Tartu Maakohtu 11.05.2022. a määrusega talle täiendavad kohustused registreerida end psühhiaatri vastuvõtule alkoholisõltuvuse vastase ravi vajaduse hindamiseks, alluda ravivajaduse ilmnemisel määratud ravile ning osaleda 6 kuu jooksul alates määruse jõustumisest riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Määrus jõustus 27.05.2022. Praeguses asjas selgus, et H. Erik ei ilmunud 08.08.2022 (s.o veidi enam kui 3 kuud pärast eelmise kohtumääruse jõustumist) sotsiaalprogrammi „Eluviistreening“ tundi.
10.Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et kuigi H. Eriku katseaeg algas äärmiselt problemaatiliselt, tegi ta eelmisest kohtumäärusest õiged järeldused, tegeleb tõsimeelselt oma alkoholiprobleemiga ja on saanud alkoholi tarvitamise kontrolli alla. Ta osaleb alates 04.05.2022 programmis „Kainem ja tervem Eesti“, pöördus 16.06.2022 psühhiaatri poole ning allub määratud ravile. Samuti on ta teinud alates 2022. a juunikuust nõuetekohaselt üldkasulikku tööd, pole rohkem alkoholi tarvitanud ja tema vereanalüüsi näidud on püsinud normi piirides. Seega pingutab H. Erik äratuntavalt katseaja eduka läbimise nimel ja seni
(s.o pärast viimast alkoholi tarvitamisega seotud rikkumist 02.04.2022) on tema pingutused vilja kandnud. Kohtuistungil kinnitas H. Erik, et ta on valmis sotsiaalprogrammi läbima, ja selgitas, et uute taoliste rikkumiste vältimiseks kirjutab ta edaspidi vajalikud kuupäevad üles. Kohtu arvates pole taolises olukorras vangistuse täitmisele pööramine ühe hooletusest tingitud eksimuse pärast põhjendatud.
11.Nimelt on Riigikohus märkinud, et tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 ei pea kohus rikkumise tuvastamise korral valima üksnes lisakohustuse määramise, katseaja pikendamise ja karistuse täitmisele pööramise vahel, vaid tal on õigus jätta ka loetletud meetmed kohaldamata, kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldamata ning karistus täitmisele pööramata. Sel moel peab kohus toimima juhul, kui karistuse täitmisele pööramine tooks kaasa õiguslikult ebasobiva tagajärje ja viiks ülemäärasuse keelu rikkumiseni (vt RKKK 15.04.2020. a määrus asjas nr 1-06-9135, p-d 15 ja 17). Maakohtu hinnangul kohaldub see mõttekäik ka üldkasuliku töö tegemise perioodiks seatud nõuete puhul. Kuigi maakohus hoiatas eelmises määruses, et kasvõi 1 uue rikkumise korral pööratakse H. Erikule mõistetud vangistus tõenäoliselt täitmisele, pole H. Eriku praegune rikkumine kuigi märkimisväärne ̶ ta jättis üksnes uuest võimalikust töökohast tekkinud õhina tõttu 1 kord sotsiaalprogrammi tundi ilmumata. Kriminaalhoolduse eesmärk on toetada süüdimõistetu toimetulekut vabaduses ja arvestades H. Eriku märkimisväärselt muutunud käitumist, on kriminaalhooldus tema puhul olnud tulemuslik. Seega oleks vangistuse täitmisele pööramine ainuüksi praeguse rikkumise tõttu ebaproportsionaalne.
12.Eeltoodud põhjustel jätab kohus rahuldamata erakorralise ettekande taotluse H. Erikule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks ega kohalda tema suhtes ka ühtki muud lisameedet. H. Eriku kriminaalhooldus kestab kuni 02.03.2024 (s.o peaaegu 1 aasta ja 5 kuud veel) ja ka erakorralises ettekandes kinnitatakse, et H. Erikul on võimalik selle aja jooksul sotsiaalprogramm läbida.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.