Liiklussüüteod

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700005148. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Hanno Erikut süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 15.03.2017. a otsusega karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis uuesti tahtlikult 24.10.2021 kella 20:30 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxx mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,15 milligrammi alkoholi. Liiklusseaduse § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 alusel on joobeseisundi liigiks alkoholijoove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani H. Erik toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav Hanno Erik ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt sõlmisid kokkuleppe järgnevas. H. Erik tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning teda tuleb karistada 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata H. Eriku eelvangistuses viibitud aeg 24.-25.10.2021, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 11.08.2021. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 57 päevamäärase (576 eurose) rahalise karistuse võrra ning mõista H. Eriku liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust ning rahaline karistus 57 päevamäära (576 eurot). KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 2 alusel jätta iseseisvale täitmisele Tartu Maakohtu 11.08.2021. a otsusega mõistetud 57 päevamäärane (576 eurone) rahaline karistus. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 538 tunni üldkasuliku tööga ja KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada H. Erikut järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi. Samuti peab H. Erik täitma talle tema nõusolekul KarS § 75 lg 4 alusel pandud kohustust teha 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte

tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse. Mõista H. Erikult välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 64,80 eurot ja sundraha 981 eurot, s.o menetluskulud kokku 1045,80 eurot. Võimaldada H. Erikul tasuda menetluskulud summas 1045,80 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.