Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17.10.2022 Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-18-5482
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Marina DAVÕDOVITŠ
Asja läbivaatamise kuupäev
03.10.2022
Kohtuasi
Süüdimõistetu
Tartu Vangla materjalid Sergei MARTÕŠTŠENKO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Sergei MARTÕŠTŠENKO sünd. 01.11.1982, isikukood 38211012220, kodakondsuseta, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 29.03.2016 ja lõpp 30.09.2025 Jätta Sergei MARTÕŠTŠENKO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Tartu Vangla esitas Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetav Sergei Martõštšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Maakohtu 11.08.2022 määrusega edastati Tartu Vangla materjalid vastavalt kohtualluvusele Viru Maakohtule. Sergei Martõštšenko on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.07.2018 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud KarS §65 lg.1, 3 kohaldamisega vangistusega 9 aastat 6 kuud 1 päev alates 29.03.2016. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11 korda, kehtivaid karistusi on 6 ja vangistuses viibib ta neljandat korda. Kuriteo ajenditeks olid kuritegelikud
hoiakud, grupi mõju ja kriminaalne suhtlusringkond. Kinnipeetav on vangistuses osalenud varasemalt majandustöödel koristajana, kuid viimasel ajal on ta korduvalt tööst keeldunud. Kinnipeetav on vangistuses osalenud 12 sammu teemalises tugigrupis, omandanud riigikeele A2 tasemel ja omandab käesoleval hetkel riigikeelt B1 tasemel, läbinud kaplaniprogrammi Igapäeva valik, osalenud Keemilise sõltuvuse loengus, osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis, osalenud sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening, osalenud struktureeritud vestlustes kriminaalse maailma kirjutamata reeglite järgimise tagajärgedest ja sellest hoidumisest. Kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument. Kinnipeetav soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda aadressile xxx, mis on tema elukohaks Rahvastikuregistri andmetel. Korteris elavad käesoleval hetkel ema, isa ja kinnipeetava laps. Samas toob kriminaalhooldaja välja, et kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne elukoht. Lisaks eeltoodule avaldas kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond aadressil Sompa 36C Jõhvi, kuhu elama asumiseks on talle nõusolek antud. 06.07.2022 seisuga oli kinnipeetaval tasumata võlanõudeid summas 20 986 € ja vabanemisfondis oli 1962 €. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, isa, õde, abikaasa ning poeg eelmisest abielust (kelle suhtes on isiku- ja varahooldusõigus peatatud). Kinnipeetava tutvusringkond koosneb valdavalt kriminaalse taustaga inimestest, kes järgivad kriminaalsele maailma omaseid käitumisreegleid. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetav osales 19.01.2019 vangistuses 12 sammu tugigrupis, kuid sai peale programmi läbimist vanglas üledoosi. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus ja ta on vabaduses saanud töövõimetuspensioni. Kriminaalhooldaja märgib, et kinnipeetaval puuduvad tuleviku osas eesmärgid ja ta lahendab probleeme vägivalla abil. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik ametnikele, konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le ja vangidele ning kõrgohtlik avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 62%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 69%. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg kuni 30.09.2025 ja allutada ta 2-ks aastaks käitumiskontrollile, mille kestel on kinnipeetav kohustatud täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 21, 4, 7 sätestatud lisakohustusi. Abiprokurör Kristiina Erte maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
Maakohtu istung Kinnipeetav Sergei Martõštšenko selgitas maakohtu istungil, et ta on nõus sellega, et ta vajab vabanemisjärgselt hoolt. Kinnipeetav tunnistas, et tal on narkosõltuvus. Kinnipeetav arvas varem, et ta elab õigesti vangla arusaamade järgi, kuid on kindel, et ta ei hakka enam uimasteid tarvitama. Kinnipeetav märkis, et ta on äärmiselt tänulik vangla sotsiaaltöötajatele, kes suutsid teda muuta. Kinnipeetav leidis, et kuigi tema iseloomustuse juures on väga raske teha positiivset otsustust tema vabastamise kasuks, kuid ta palus maakohtul talle veel viimane võimalus anda. Vastuseks maakohtu küsimustele selgitas kinnipeetav, et katseaeg elektroonilise valvega möödus edukalt, ent 2 aastat hiljem sattus ta vanglasse narkosõltuvuse tõttu. Maakohtu määruse põhjendused
Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.2 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Vangistusseaduse §6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja tal on 6 kehtivat karistust. Nii viimane karistus kui ka valdav enamik tema karistustest on seotud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega. Eeltoodu näitab maakohtu hinnangul ilmekalt, et kinnipeetaval on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster, mis seostub narkootikumidega. Võttes arvesse, et kriminaalhooldaja hinnangul on tema kuriteo ajenditeks nii kuritegelikud hoiakud, kui ka grupi mõju ja kriminaalne suhtlusringkond, on vähetõenäoline, et kinnipeetav suudaks nüüd edukalt käitumiskontrollile alluda ja õiguskuulekalt käituda. Samas ei saa maakohus kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda vaid tema kuriteo toimepanemise asjaoludele, vaid peab lähtuma prognoosis esmajoones sellele, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. (Riigikohtu 07.03.2019 lahend nr.1-09-14104) Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat hea käitumise eest vangistuses. Kinnipeetav on vangistuses osalenud 12 sammu teemalises tugigrupis, omandanud riigikeele A2 tasemel ja omandab käesoleval hetkel riigikeelt B1 tasemel, läbinud
kaplaniprogrammi Igapäeva valik, osalenud Keemilise sõltuvuse loengus, osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis, osalenud sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening, osalenud struktureeritud vestlustes kriminaalse maailma kirjutamata reeglite järgimise tagajärgedest ja sellest hoidumisest. Maakohus tunnustab ka siinkohal kinnipeetavat erinevates taasühiskonnastavates tegevustes osalemise eest vangistuses, kuid peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Tartu Vangla esitas kinnipeetava iseloomustuses tema võimaliku vabanemisjärgse elukoha kohta 3 erinevat seisukohta: - esmalt märgib kriminaalhooldaja, et kinnipeetav soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on tema Rahvastikuregistrijärgse elukohaga, kus elavad kinnipeetava ema, isa ja laps - järgnevalt toob kriminaalhooldaja välja, et kinnipeetav soovib elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond aadressil Sompa 36C Jõhvi, kuhu on talle elama asumiseks nõusolek antud - viimaks toob kriminaalhooldaja iseloomustuse sektsiooni „töö ja majanduslik toimetulek“ all välja, et tegelikult puudub kinnipeetaval kindel elukoht. Vastavalt Vangistusseaduse §61 lg.1 edastatakse kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise ettevalmistamisel andmed kinnipeetava kohta tema elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Vangistusseaduse §76 lg.1 p.2 kohaselt edastatakse ennetähtaegse vabastamise menetluses kohtule kinnipeetava iseloomustus, milles antakse hinnang muu hulgas tema ennetähtaegse vabastamise kohta. Maakohus taunib siinkohal äärmiselt kehvasti sõnastatud Tartu Vangla iseloomustust kinnipeetava võimaliku vabanemisjärgse elukoha andmete osas. Kuigi kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et ta soovib elama asuda oma Rahvastikuregistrijärgsele aadressile, on see kriminaalhooldusametniku poolt kontrollimata. Seega ei saa maakohus seda arvesse võtta, olgugi, et tegelikkuses võib kinnipeetava perekond olla valmis teda toetama. Niisamuti on täielikult põhjendamata kriminaalhooldusametniku seisukoht, milles leitakse, et kinnipeetaval puudub kindel vabanemisjärgne elukoht, kuigi ta on avaldanud soovi minna elama lausa kahte erinevasse elukohta. Võimaliku elukoha osas, mis puudub rehabilitatsioonikeskust, on maakohus skeptilisel seisukohal. Maakohus möönab, et selline elukoht võib Sergei Martõštšenko puhul olla ühelt poolt kaalutletud ja ainuvõimalik valik, mis aitaks tal edaspidi ühiskonnas hakkama saada. Samas ei pruugi see tema puhul aga piisavalt uute kuritegude riski maandada, sest rehabilitatsioonikeskuses elab ka teisi kriminaalse taustaga isikuid, kes võivad teda kallutada uute kuritegude toimepanemisele. Seda enam, et kinnipeetava käitumist iseloomustab kriminaalhooldaja hinnangul grupi mõju. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt moodustavad kinnipeetava lähivõrgustiku ema, isa, õde, abikaasa ning poeg eelmisest abielust (kelle suhtes on isiku- ja varahooldusõigus peatatud). Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat, et tal on mõningane lähedaste toetus. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetava tutvusringkond koosneb valdavalt kriminaalse taustaga inimestest, kes järgivad kriminaalsele maailmale omaseid käitumisreegleid. Seega ei pruugi tal ainuüksi lähedaste toetusest piisata, et teda uute kuritegude toimepanemisest eemal hoida. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kuigi kinnipeetaval on võimalik tõenäoliselt rehabilitatsioonikeskuses olla hõivatud erinevates tegevustes, viitab maakohus siinkohal taas oma skeptilisele hoiakule
nimetatud elukoha osas Sergei Martõštšenko puhul. Olgugi, et kinnipeetava vabanemisfondis on pea 2000 eurot, on märkimisväärsed tema ulatuslikud võlgnevused, mis võivad teda taas kallutada hõlptulu teenimise otsimisele. Lisaks räägib majandusliku toimetuleku kahjuks ka kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta ohtlik ametnikele, konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le ja vangidele ning kõrgohtlik avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 62% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 69%. Maakohus eeltoodud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, sest vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõttes on maakohus seisukohal, et Sergei Martõštšenkot üksikult positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles tema uute kuritegude toimepanemise riski suurendavaid asjaolusid. Maakohtu hinnangul võib korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kellel on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud, hakata taas kriminaalkorras karistatud isikute mõjusfääris, narkosõltuvuse ajel ja rahalistes kitsikustes, toime panema uusi (narko)kuritegusid. Kuigi kinnipeetav on ennast vangistuses hästi üleval pidanud, ei teki maakohtul veendumust, et sedavõrd hästi ta end ka vabaduses üleval pidada suudaks. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.