Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sergei Martõštšenko on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.07.2018. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-5482 KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning mõistetud karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1, 3 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 21.07.2016 otsusega mõistetud karistus 9 aastat 3 kuud ja 29 päeva vangistust ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Sergei Martõštšenkole liitkaristuseks 9 aastat 6 kuud ja 1 päev vangistust. Sergei Martõštšenkole mõistetud vangistuse kandmise alguseks loeti 29.03.2016. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 30.09.2025. Tartu Vangla edastas kohtule 05.01.2021 materjalid Sergei Martõštšenko tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Materjalidest nähtuvalt ei toeta vangla kinnipeetava enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalvega. Prokurör esitas enda arvamuse Sergei Martõštšenko tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 12.01.2021. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Sergei Martõštšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungil andis Sergei Martõštšenko ülevaate oma käitumisest karistuse kandmisel ja vabanemisjärgsetest elutingimustest. Kinnipeetava hinnangul ei ole vanglas piisavalt vene keelt kõnelevaid sotsiaaltöötajaid, sest ta on saanud läbida seitsmest programmist ainult kaks. Kui terve tema karistusaeg läbi saab ja ta ei ole ikkagi saanud programme läbida, oleks ta endiselt haige. Süüdimõistetu hinnangul rikub vangla teda veel rohkem, sest tema ümber on ainult kurjategijad. Vabaduses saaks Sergei Martõštšenko ennast ravida ja ta plaanibki minna rehabilitatsioonikeskusesse. Kinnipeetav leidis, et ta ei pääsekski tegelikult vabadusse, vaid keskusesse. Ka kaitsja pidas oluliseks, et süüdimõistetu vabaneks rehabilitatsioonikeskusesse, kus ta oleks täieliku kontrolli all. Kaitsja rõhutas, et Sergei Martõštšenkol on soov ennast parandada ja ravida ning leidis, et isikule võiks selle võimaluse anda. Kaitsja palus jätta sõiduga seotud kulud riigi kanda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Sergei Martõštšenko temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Tema vabanemisjärgne elukoht on xxxxxxxasuv rehabilitatsioonikeskus xxxxxxxxxxxxx Keskus on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks ning asutuse juhataja poolt on antud ka vastav nõusolek. Seega esinevad formaalsed alused Sergei Martõštšenko tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

2 (4)

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Martõštšenko on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning viibib hetkel neljandat korda vangistuses. Kuritegude toimepanemise põhiline eesmärk on olnud majandusliku kasu saamine ja soodusteguriks sõltuvusprobleemid. Praegust karistust kannab ta narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Karistuse kandmisel on Sergei Martõštšenko osaliselt täitnud individuaalset täitmiskava. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „12 sammu“ ning osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Mõningal määral on kinnipeetav ka töötanud, kuid mitmel korral on ta ka tööst keeldunud. Samuti on esinenud probleeme käitumisega riigikeele tundides. Hetkel on Sergei Martõštšenkol seitse kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kohtu hinnangul tuleneb ka uute kuritegude toimepanemise risk. Kui isik ei ole võimeline järgima kehtestatud korda isegi range järelevalve tingimustes, on väheusutav, et ta suudaks käituda õiguskuulekalt vabaduses. Eeltoodu tõttu ei saa pidada täidetuks ennetähtaegse vabastamise üht peamist sisulist eeldust – korrektset käitumist karistuse kandmise ajal ja individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamist (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104, p 21). Vabanemise korral asuks süüdimõistetu elama rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond Jõhvis. Tema lähedaste hulka kuuluvad vanemad, õde, abikaasa ja poeg. Vangla iseloomustusest nähtuvalt soovib Sergei Martõštšenko oma lapse kasvatamisest osa võtta ja vanemlikud õigused taastada. Kindla elukoha ja perekonna toetuse olemasolu on positiivsed. Küll aga ei ole see kohtu hinnangul piisav, maandamaks süüdimõistetust tulenevaid kuriteoriske ja võimaldamaks tema ennetähtaegset vabastamist. Samuti ei ole võimalik nõustuda kinnipeetava ja kaitsja seisukohaga, justkui ei vabanekski Sergei Martõštšenko vabadusse, vaid oleks rehabilitatsioonikeskuse kontrolli all. Kuigi nii keskuses viibimise kui kriminaalhooldusel olemisega kaasneksid reeglid ja kohustused, ei ole see kuriteoriskide maandamise seisukohast samaväärne meede vangistusega. Sergei Martõštšenko on pikaajaline narkosõltlane. Kohtuistungil tunnistas ta oma probleemi ja väljendas soovi saada ravi. Kohtule jääb siiski arusaamatuks, kuidas võiks rehabilitatsiooni läbimine väljaspool vanglat olla tulemuslikum kui programmides ja tegevustes osalemine kinnipidamisasutuses. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt tegeletakse kinnipeetava sõltuvusprobleemiga aktiivselt ka vangistuses. Asjaolu, et süüdimõistetu võiks vabaduses läbida talle meelepärasemaid programme või teenuseid, ei ole argument teda enne tähtaega vabastada. Sergei Martõštšenko puhul on lisaks sõltuvusele narkootikumidest väga suureks ohuteguriks kuritegelikud hoiakud ning reaalsusele mittevastav arusaam endast ja oma tegevuse mõjust. Süüdimõistetu kalduvust kuritegelikule käitumisele näitavad selgelt nii tema korduvad kriminaalkaristused kui ka pidev reeglite rikkumine praeguse vangistuse ajal. Samuti ei oma Sergei Martõštšenko adekvaatset arusaama endast ja oma käitumisest. Kinnipeetav tõi kohtuistungil välja, et tal on sotsiaalsete suhete tõttu raske olla vanglas, kus tema ümber on

3 (4)

ainult kurjategijad. Asjaolule, et ka tema ise on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka korduvalt vangistuses viibiv kurjategija, Sergei Martõštšenko erilist rõhku ei pööra. Ühtlasi juhib kohus tähelepanu, et kui süüdimõistetul on tõesti raske olla ümbritsetud kriminaalkorras karistatud isikutega, siis sarnased raskused jätkuksid ka vabaduses. Nimelt pakub rehabilitatsioonikeskus Uus Põlvkond, kuhu isik plaanib elama minna, teenust just ennetähtaegselt vabanenutele ja käitumiskontrolli alla määratud isikutele. Kinnipeetav väljendas kohtistungil ka muret, et tal ei olegi vangistuses võimalik enam programme läbida ja oma probleeme lahendada. Küll aga nähtub vangla iseloomustusest, et veel sellel aastal on plaanis sotsiaalprogramm „Jõud muutuda“ ning kutsehariduse omandamine keevitaja erialal. Kohtu hinnangul võiksid mõlemad tegevused tulla Sergei Martõštšenkole kasuks ja luua eeldused tulevikus õiguskuulekalt toime tulla. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Sergei Martõštšenko vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole võimalik. Arvestades süüdimõistetu suhtumist, tema varasemat elukäiku ja käitumist praeguse karistuse kandmisel, ei ole tema vabastamine seaduses sätestatud esimese võimaluse avanemisel põhjendatud. Vangistuse edasi kandmine võiks Sergei Martõštšenko puhul olla karistuse eesmärkide saavutamiseks tulemuslikum. Menetluskulud Sergei Martõštšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 18.01.2021.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Ahto Sirendi. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 190,44 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud osaliselt. Kaitsja märkis taotluses materjalidega tutvumise ajaks 30 minutit ja istungiks ettevalmistamise ajaks samuti 30 minutit. Kohtu hinnangul ei ole ennetähtaegset vabastamist puudutava materjali mahtu arvestades 60 minutiline ajakulu materjalide tutvumiseks ja asja ettevalmistamiseks põhjendatud. Kohus peab põhjendatud ajakuluks materjalidega tutvumiseks ja istungiks ettevalmistuseks kokku 30 minutit. Seega tuleb kaitsetasu vähendada. Kohus kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks koos käibemaksuga 158,04 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Kaitsja taotles kohtuistungil menetluskulude riigi kanda jätmist sõidukulude osas. Kohus nõustub, et süüdimõistetul puudub võimalus valida riigi poolt määratud kaitsjat ning seeläbi mõjutada potentsiaalsete sõidukulude suurust. Võttes lisaks arvesse, et süüdimõistetu viibib vangistuses ja sissetuleku teenimise võimalused on seetõttu piiratud, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 93,24 eurot riigi kanda. Sergei Martõštšenkol tuleb tasuda riigituludesse menetluskulud summas 64,80 eurot. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.