Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

1-22-3141

PROKURÖRI TAOLTUS

Prokurör esitas kohtule taotluse kriminaalasjas 21257000163, kriminaalmenetluse osaliseks lõpetamiseks G Li suhtes KrMS § 203 lg 11 alusel. 1.Kuriteo asjaolud Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 21257000163, milles G Li kahtlustatakse selles, et tema aitas kaasa M L’il 21.10.2021 kella 18:30 ajal ebaseaduslikult omandada xxx, taga parklas kindlaks tegemata isikult 44,74 grammi kanepiõisikuid narkootilise aine THC sisaldusega 11%, olles ise eelnevalt kokku leppinud Tallinnas kindlaks tegemata isikult 50 grammi narkootilise aine kanep ostmise ja pakkunud end M L’ile autojuhiks enda kasutuses oleva sõiduautoga Seat Leon reg. nr. XXX narkootilise aine ära toomiseks Tallinnast. 21.10.2021 kell 20:14 peeti sõiduauto Seat Leon reg. nr. XXX xxx piiril kinni koos seda juhtinud G Li ja kaasreisija M L’iga. Sõiduki läbivaatusel leiti ja võeti sõiduki pagasiruumist ära M L seljakott, millest leiti fooliumisse pakendatud 44,74 grammi narkootilist ainet kanep. Lisaks sellele tarvitas G L ilma arsti ettekirjutiseta ehk ebaseaduslikult 20.10.2021 kella 20:00 ajal enda kodus xxx juures narkootilist ainet THC, mis on kvalifitseeritav NPALS § 151 lg 1 alusel väärteona, s.o. narkootilise aine väikese koguses ebaseaduslik käitlemine. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana) kuuluvad vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on NPALS § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud (välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil). Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi ja selle töötlemisproduktide puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist narkootilisest ainest. Seega pani G L toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-22-3141

1-22-3141 ainega ning et ta on motiveeritud osalema ravil, et saada probleem kontrolli alla ja loobuda kanepi tarvitamisest. Samuti arvestades asjaolu, et sotsiaalprogrammi läbimata jätmine võib kaasa tuua menetluse uuendamise, on suur tõenäosus, et selle läbimine on edukas. Sotsiaalprogramm Sütik pakub mh tuge nii tööõigusalase, psühholoogilise ning ravi ja rehabilitatsiooni alase nõustamisega. Nii tagab sotsiaalprogramm Sütik sõltuvusprobleemile piisavalt personaalse ja paindliku lähenemise. Esmalt on kahtlustatav tunnistanud regulaarselt narkootilise aine tarvitamist. Nii on sõltuvus kanepist olemuselt eelkõige psühholoogiline, erinevalt näiteks fentanüülist, mille tarvitamisel areneb välja tugev füüsiline sõltuvus. Ravivajaduse ja sobivaima ravivormi (ambulatoorne või statsionaarne) tuvastamine on meditsiiniline küsimus, mille tuvastamist tagab programm Sütik vajadusel raviarsti juurde suunamise kaudu. Seda põhjusel, et programmi viiakse läbi koostöös Viljandi Haiglaga. Kuivõrd ühest küljest on professionaali juurde suunamine tagatud ning teisest küljest on G L’il püsiv töö- ja elukoht, siis ei pea prokurör vajalikuks tema kohest suunamist statsionaarse ravi teenuse osutaja juurde. Ühtlasi on prokurör veendunud, et sellised vajadused ning vastavalt ka tegevused on võimalik selgitada ja rakendada 12 kuu jooksul. Karistusregistri andmetel ei ole kahtlustatavat kunagi varem kriminaalkorras karistatud. Samuti ei ole prokuratuuri andmetel tema suhtes hetkel käimas ühtegi teist kriminaalmenetlust. G L’il on küll kaks kehtivat väärteokaristust, kuid need ei ole määratud samaliigiliste süütegude eest, vaid on seotud liiklusalaste rikkumistega. Ühtlasi on tegemist 20-aastase noore täiskasvanuga, mistõttu tuleks lähtuda eelkõige põhimõttest, et eesmärk ei oleks niivõrd karistamine, kuivõrd kasvatuslike mõjutusvahendite kohaldamine. Ühtlasi aitas G L kaasa kanepi toomisele Tallinnast eesmärgiga rahuldada üksnes enda sõltuvusvajadust, ehk puudub kanepi edasi müümise aspekt. Nii tuleneb tema enda ülekuulamisest kui ka M L konto vaatlusest, et G L on teinud 20 eurose ülekande 21.10.2021. Summa vastab kriminaalmenetluse käigus tuvastatud 1 grammi kanepi hinnale. Ühtlasi on G L mõistnud oma teo keelatust, avaldanud kahetsust ning puudub alus arvata, et isik uuesti sarnaseid kuritegusid toime võiks panna. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, on prokuröri hinnangul kahtlustatavat võimalik mõjutada ka kriminaalkaristuseta. Kuivõrd tegemist on isikuga, kellel on olemas ametlik töökoht ja püsiv elukoht ning arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, siis on kahtlustatavat võimalik mõjutada vähemintensiivsete mõjutusvahenditega. Edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik isiku kohtulik karistamine, samuti ei ole see antud olukorras hädavajalik üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ning piisav on isikule kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate kohustuste määramine. Kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud G L’ile elustiiliks ega käitumismustriks. Seega puudub alus arvata, et kriminaalkaristusest loobumine võiks tingida kuritegude toimepanemise jätkamise, kuivõrd menetluse aluseks oleva teo toimepanemine on vahetult seotud G Li sõltuvusest narkootilistest ainetest. Prokuratuur on arvamusel, et eeltoodust tulenevalt on G Li suhtes võimalik lõpetada käesolev kriminaalmenetlus KrMS § 203 lg 11 alusel. Kahtlustatavale on kaitsja vahendusel tutvustatud tema õiguseid ning kriminaalmenetluse lõpetamisel määratavaid kohustusi ning seda ta on ka 02.05.2022 ja 04.05.2022 oma allkirjaga kinnitanud. G L on

1-22-3141 andnud oma nõusoleku menetluskulude hüvitamiseks, milleks on temale määratud kaitsja Toomas Laanemaa kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 129,60 eurot. Samuti on kahtlustatav nõustunud osalema sotsiaalprogrammis ja läbima sõltuvushäire ravivajaduse hindamise ning mitte omama ja tarvitama narkootilisi aineid. Prokuratuuri hinnangul on eelnimetatud kohustused põhjendatud ja asjakohased. Juhindudes KrMS § 203 lg 11, § 202 lg 2 ja 3, vanemprokurör taotleb:

KOHTU SEISUKOHT

KrMS § 203 lg 11 sätestab, et kui karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo toimepanemises kahtlustatavat või süüdistatavat isikut võib sõltuvushäire ravimise või selle häire kontrolli all hoidmisega mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus lõpetaks kriminaalmenetluse isiku ravile suunamise või häire muul viisil kontrolli all hoidmise tingimusel. Kohus võib kahtlustatavale või süüdistatavale panna kohustusi käesoleva seadustiku § 202 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on põhjendatud, kohus nõustub prokuröri põhjendustega ja ei hakka neid kordama. Prokuröri taotluses toodud asjaolud kinnitavad, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused on olemas. Kriminaalmenetluse käigus on vaja tuvastada, kas isik on toime pannud kuriteo ning otsustada, kas isikut tuleb toimepandu eest karistada või on teda võimalik mõjutada ilma kriminaalkaristust kohaldamata. G L on noor täiskasvanu, kes on varasemalt kriminaalkorras karistamata, ning väärteokorras määratud kaks kehtivat karistust on liiklusalased, on kahtlustatav KarS § 184 lg 1 – KarS § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mille eest seadus näeb karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistusega. Kahtlustus on põhjendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Kuigi KrMS § 203 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse lõpetamine karistuse ebaotstarbekuse tõttu võimalik üksnes II astme kuritegude puhul, näeb KrMS § 203 lg 11 ette võimaluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks ka I astme kuritegude puhul, kui tegemist

1-22-3141 on narkootikumidega seotud süüteoga (KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud süüteod). Viidatud sätte kriminaalmenetluse seadustikku lisamisel tuvastati, et Karistusseadustiku

Vt Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse nr 658 SE II lugemise seletuskiri, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5c71bee4-7ea2-488a-840a9efe8447111e

https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/programm-sutik-uimastitarvitajatele

1-22-3141 21257000163 menetluse osaliselt, s.o G Li suhtes süüdistuses KarS § 184 lg 1 – KarS § 22 lg 3 järgi ja määrab G L’ile prokuröri taotluses märgitud kohustused. KrMS § 203 lg 51 kohaselt kui kriminaalmenetlus lõpetati käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud tingimustel, võib kohus prokuratuuri taotlusel määrusega kriminaalmenetluse uuendada, kui isik ei täida talle pandud kohustusi, võtab tagasi nõusoleku või hoiab ravist kõrvale või kui ravi katkestatakse arsti ettekirjutusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.