Tartu Ringkonnakohus
Määruse kuupäev
13. detsember 2021
Kohtuasja number
1-15-7069
Kohtukoosseis
Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm
Kohtuasi
Rainer Viidingu (isikukood 38107190376) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 18. novembri 2021 määrus
Määruskaebuse esitaja
Rainer Viidingu kaitsja vandeadvokaadi abi Kristjan Lee
Menetluse vorm
kirjalik menetlus
korduva vägistamise, oma laste ja kasulaste kehalise väärkohtlemise, võõra asja rikkumise ning mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Kuritegude toimepanemist soodustas alkoholi liigtarvitamine. Vabanemisel on R. Viidingul olemas kindel elukoht rehabilitatsioonikeskuses ning täidetud on elektroonilise valve kohaldamise tingimused. Samuti on R. Viidingul olemas plaanid vabaduses oma elu korraldamiseks. R. Viidingut toetab tema ema, kes on vangla iseloomustusest nähtuvalt seda meelt, et R. Viiding kuritegusid toime pannud ei ole. Teiste lähikondsetega on R. Viidingu suhted pigem halvad. Viimati käisid lähedased teda vanglas vaatamas 2016. aastal. R. Viidingul on kehtiv distsiplinaarkaristus ametnike korraldustele allumatuse eest. Samuti on tema suhtes korduvalt rakendatud julgeolekuabinõusid, sest ta on olnud ametnike suhtes agressiivne. On vähetõenäoline, et isik, kes ei suuda kehtivat korda järgida isegi range järelevalve tingimustes, tuleks õiguskuulekalt toime vabaduses. Individuaalset täitmiskava on R. Viiding täitnud rahuldavalt. Keskhariduse ja kutse omandamine on mitmel korral küll pooleli jäänud, kuid hetkel õpib R. Viiding jälle puidupingitöölise erialal. Samuti osaleb ta vangla majandustöödel. Ta on osalenud arvukates sotsiaalprogrammides, mille läbimine on valdavalt läinud edukalt. Oma kuritegusid ta samas täies ulatuses ei tunnista. Täpsemalt ei tunnista ta seksuaalkuritegu ega võõra asja rikkumist – kehalist väärkohtlemist tunnistab ta vaid osaliselt. Ka kohtuistungil väitis R. Viiding, et lastega seoses tal anomaaliaid ei esinenud. Kuna R. Viiding ei ole pärast kuue ja poole aasta pikkust vangistust ning arvukates resotsialiseerivates tegevustes osalemist mõistnud, mida ta on valesti teinud ja milles seisneb tema vastutus, ei ole tema karistuse eesmärgid ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Arvestades, et seksuaalsüütegude toimepanemine on eelkõige tingitud toimepanija isikust tulenevatest asjaoludest, on just süüdimõistetu arusaam keelatust ja lubatust määrava tähtsusega tema ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. R. Viidingu suhtumine ei veena, et temast tulenevad kuriteoriskid on maandatud.
valve ja katseaeg maandavad piisavalt R. Viidingu riske ning aitavad kaasa tema resotsialiseerumisele ja sõltuvuskäitumisega tegelemisele. Ühtegi inimest ei tohi maha kanda tema mineviku pärast. Ennetähtaegse vabanemise mõte on selles, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla, mis aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus ära hoida kõiki probleeme ja ka mitte uute kuritegude toimepanemist, kuid kriminaalhoolduse all olev süüdimõistetu on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita hilisem endine kinnipeetav.
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.