Tartu Maakohus
Kohtu koosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Määruse tegemise aeg ja koht
3.november 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12
Asja number
1-20-6261
Asi
Kermo Kreevaldi avaldus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks
Süüdimõistetu
Kermo Kreevald (isikukood 50001266525; kannab karistust Tartu Vanglas) Maksu- ja Tolliamet (registrikood 70000349; asukoht Lõõtsa 8a, Tallinn; e-post [email protected])
Menetlusväline isik Kirjalik menetlus
Kermo Kreevaldi avaldus jätta rahuldamata. Määrus süüdimõistetule ja menetlusvälisele isikule kätte toimetada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil määruskaebuse esitaja vaidlustatavast kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Tartu Maakohtu 21.09.2020 otsusega on Kermo Kreevald süüdi tunnistatud KarS § 215 lg 2 p 1, § 4231 ja § 424 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti KarS § 424 lg 2 järgi liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust, mida KarS §-de 76 lg 8 ja 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 14.08.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud 1 päeva vangistuse võrra ja K. Kreevaldile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 1 päev vangistust. K. Kreevaldilt mõisteti välja menetluskulud summas 1313,60 eurot, mis tuli tasuda kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsus jõustus 7.10.2020. K. Kreevald on 24.10.2021 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale esitanud avalduse, milles palub Tartu Maakohtu 21.09.2020 kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude ositi tasumise tähtaja pikendamist 12 kuu võrra seoses kinnipidamisasutuses viibimisega ja
sissetuleku puudumisega. Avalduse kohaselt tasus K.Kreevald menetluskulusid vabaduses olles, kuid vahistamisel tasumine katkes. Hetkel puudub K. Kreevaldil igakuine kindel sissetulek, kui ta soovib avavanglas olles minna tööle, et järjekindel sissetulek saada. Ka toetavad teda lähedased. K. Kreevaldi enda pangakontol SEB pangas raha puudub ja puudub ka muu vara. Kohtu hinnangul on K. Kreevaldi avalduse puhul tegemist kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamisega, mida on võimalik teha kirjalikus menetluses KrMS § 432 lg-s 1 sätestatud korras kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus kaasas 28.10.2021 menetlusse menetlusvälise isikuna Maksu- ja Tolliameti ning tegi ettepaneku esitada soovi korral seisukoht menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise osas. Maksu- ja Tolliamet oma 2.11.2021 e-kirjas nõustub K.Kreevaldi menetluskulude tasumise tähtaja pikendamisega 12 kuu võrra. Kohus leiab, et K. Kreevaldi avaldus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 424 on sätestatud, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse sama seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS §-st 423 tulenevalt ei ole seega välistatud KrMS §-s 424 sätestatu kohaldamine ka menetluskulude puhul. Riigikohus on selgitanud, et KrMS § 424 tekstist nähtuvalt võib tähtaega pikendada või ajatada korraga kuni ühe aasta võrra, kuid nimetatud sättest ei tulene keeldu teha seda korduvalt. Mõjuva põhjusena, mis takistab kriminaalasjas kohtu määratud tähtajaks rahaliste sissenõuete tasumist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita. Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda süüdimõistvast kohtuotsusest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise pikendamist või ajatamist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada otsuse täitmist takistava mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb otsuse täitmise tähtaja pikendamist. Tal tuleb esitada tõendid oma majandusliku seisukorra kohta, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. Mõjuva põhjuse puudumisel tuleb rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamise taotlus jätta rahuldamata (RKKKm 3-1-1-2-12, p 8-9). MTA kinnitusel on menetluskulude jääk 1094,66 eurot. Seega on süüdimõistetu seni menetluskuludest ära maksnud 218,94 eurot. Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmetel on kohtule teada, et tasumine on toimunud käesoleva aasta kevadel ja suvel. KIS-i andmetel on kohtule teada, et K.Kreevald viibis tõepoolest alates 30.03.2021 vabaduses, olles Tartu Maakohtu 21.09.2020 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega Viru Maakohtu 12.03.2021 määruse alusel vabastatud. K.Kreevald peeti seoses uute kuritegude toimepanemisega 21.07.2021 kahtlustatavana kinni ning Tartu Maakohtu
2 (4)
22.07.2021 määrusega ta vahistati. Seega on õige süüdimõistetu väide, et vabaduses olles ta üritas menetluskulusid tasuda ja see iseloomustab süüdimõistetut positiivselt. Süüdimõistetu on menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist põhjendanud vanglas viibimisega ja seal piisavate sissetulekute puudumisega. Kohus ei sea süüdimõistetu väidet (et vanglas viibides puuduvad tal piisavad sissetulekud menetluskulude tasumiseks) kahtluse alla. Süüdimõistetu vabakasutuskonto väljatrükk perioodi 1.09-22.10.2021 kohta tõendab, et süüdimõistetu kontole laekuvad üksnes erinevate füüsiliste isikute tehtud ülekanded ( vaadeldaval perioodil kokku 530 eurot) ja konto vaba jääk 22.10.2021 seisuga on 45,51 eurot. Kuigi K. Kreevald pole kohtule esitanud oma SEB panga konto väljatrükki, ei sea kohus kahtluse alla tema väidet, et ka sellel märkimisväärsed rahalised vahendid puuduvad. Kohtule on liiklusregistri ja kinnistusraamatu andmetel teada, et K.Kreevaldil puudub ka kinnisvara ning liiklusregistrisse kantud vara. Seega K.Kreevaldi praegune varaline seisund iseenesest annaks alust kaaluda menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist. Kohtupraktikas on muuhulgas asutud seisukohale (Tartu Ringkonnakohtu 29.10.2021 määrus asjas 1-19-9557), et kuigi KrMS §-de 423 ja 424 kohaselt saab iseenesest (mõjuvate põhjuste olemasolul) menetluskulude tasumise tähtaega kuni aasta võrra pikendada, ei ole see igal juhul kohustuslik. KrMS § 424 kohaselt kohus võib tasumistähtaega pikendada, aga ei pea seda tegema. Ringkonnakohtu arvates eeldab pikendamine seda, et kulude tasumine süüdimõistetu poolt pikendatud tähtaja jooksul on piisavalt tõenäoline. Kui ta seda ei ole, ei ole pikendamisel mõtet. Riik ei peaks tegema otsustusi, millel puudub mõte. Sellises olukorras tuleb alustada täitemenetlust. Täitemenetlusega kaasnevad lisakulud aga on paratamatus, mida võlgnik peab aktsepteerima. Kohus leiab, et on vähetõenäline, et K.Kreevald suudaks menetluskulud ära tasuda ka pikendatud tähtaja jooksul. Ka Tartu Maakohtu 27.09.2021 otsusega asjas 1-21-6117 on K.Kreevaldilt välja mõistetud menetluskulud ning märkimisväärses ulatuses varalise kahju hüvitisi erinevate kannatanute kasuks. Peale selle peab K.Kreevald tasuma menetluskulud kriminaalasjas 1-19-5694, mille tasumise tähtaja pikendamist on ta KIS-i andmetel samuti korduvalt kohtult taotlenud. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kandes kuni 30.03.2021 eelmisega kohtuotsusega mõistetud vangistust, ei tasunud süüdimõistetu menetluskulude katteks midagi. K.Kreevald taotles menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist ka juba oma eelmises 18.04.2021 kohtule esitatud avalduses samal põhjusel nagu praegu (kinnipidamisasutuses viibimine ja sissetulekute puudumine). K.Kreevald on viidanud soovile vanglas töötada ja seeläbi sissetulekut saada. Süüdimõistetu tahe töötada on kahtlemata kiiduväärt, kuid ka töötamise korral ei pruugi K.Kreevaldi sissetulek olla kõigi rahaliste kohustuste täitmiseks piisav. K.Kreevald on viidanud ka asjaolule, et teda abistavad lähedased. Nagu kohus juba eespool leidis, on süüdimõistetu vanglas olevale kontole teinud erinevad isikud ülekandeid. Kuid ka nende rahaliste vahendite arvelt pole süüdimõistetu menetluskulude katteks midagi maksnud, vaid on suurema osa rahast ära kasutanud kaupluses sisseostude eest tasumiseks. Seega ei ole süüdimõistetu vanglas viibimise aja jooksul näidanud üles mingit tahet kulusid tasuda, mistõttu on kaheldav, et ta hakkaks seda tegema edaspidi. KIS andmetel on kohtule teada, et Tartu Maakohtu 27.09.2021 otsusega asjas 1-21-6117 on K.Kreevaldit karistatud KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 2, § 266 lg 2 p 1 ja § 4231 järgi 2021 aasta suvel toimepandud kuritegude eest. Lõplikuks liitkaristuseks on K.Kreevaldile mõistetud 2 aastat 3 kuud 24 päeva vangistust. Seega selle asemel, et tingimisi vangistusest enne
3 (4)
tähtaega vabastatud isikuna keskenduda rahaliste kohustuste täitmisele, jätkas K.Kreevald katseajal kuritegude toimepanemist. Seega on süüdimõistetu ise tekitanud olukorra, kus tal praegu puuduvad piisavad rahalised vahendid menetluskulude tasumiseks. Kohus ei pea sellises olukorras põhjendatuks korduvalt süüdimõistetule vastu tulla ja menetluskulude tasumise tähtaega pikendada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.