Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja
koht Kriminaalasja number
1-20-6261
Kohtunik
Ingrid Kullerkann
Kohtuistungi sekretär
Marve Alaver
Prokurör
Katerin Hovi
Kriminaalasi
Kermo Kreevaldi süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1, § 4231 ja § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
Kermo Kreevald, isikukood 50001266525; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; emakeel eesti keel; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ametlik töökoht puudub
Karistatus
Karistusregistri andmetel varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati Tartu Maakohtu 14. augusti 2019. a otsusega KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 2, § 4231 ja § 424 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta ja KarS § 4231 järgi vangistusega 2 kuud, KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 järgi mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ja mõisteti K. Kreevaldi kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust, KarS § 74 lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel liideti mõistetavale karistusele Tartu Maakohtu 22. augusti 2018. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud ja 25 päeva vangistust ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 23 päeva vangistust alates 19. maist 2019; Viru Maakohtu 23. aprilli 2020. a määrusega vabastati vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 12. detsembrini 2020
Tõkend
vahistamine alates 23. juulist 2020
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 kohus otsustas
Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuritegude asjaolud ja kokkuleppe sisu Kermo.Kreevald pani kokkuleppe järgi toime kolm kuritegu. K. Kreevald võttis
kella
paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx hoovile pargitud mootorsõiduki xxxxxxxxxxxxx, mis oli A. G. ja mille registreerimismärk oli xxxxxx, ja ta sõitis sellega ringi Võru maakonnas, kuni kannatanu A. G. tema 23. juulil 2020 kell 22.18 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juures kinni ja andis üle politseipatrullile. K. Kreevaldit on Tartu Maakohtu 14. augusti 2019. a otsusega karistatud KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi võõra vallasasja korduva omavolilise ajutise kasutamise eest grupis. Seega pani K. Kreevald toime võõra vallasasja korduva omavolilise ajutise kasutamise, s.o KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K. Kreevald juhtis tahtlikult ja süstemaatiliselt ajavahemikul 23. juuli 2020 kell 22 kuni 23. juuli 2020 kell 22.18 Võru maakonnas ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juures mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxx registreerimismärgiga XXXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Liiklusseaduse § 94 lg 1 järgi võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. K. Kreevaldit on Tartu Maakohtu 14. augusti 2019. a otsusega karistatud KarS § 423 1 järgi mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta. Seega pani K. Kreevald toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K. Kreevald juhtis 23. juulil 2020 kella 22 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juures tahtlikult mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxx registreerimisnumbriga XXXX seisundis, kus etanoolisisaldus tema ühes grammis veres oli 2,04 milligrammi. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. K. Kreevaldit on Tartu Maakohtu 14. augusti 2019. a otsusega karistatud KarS § 424 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega pani K. Kreevald toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav Kermo Kreevald ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt sõlmisid kokkuleppe järgnevas.
K. Kreevald tuleb tunnistada süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, § 4231 ja § 424 lg 2 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel tuleb teda karistada KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 2 kuud. KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 14. augusti 2018. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud ja 1 päev vangistust võrra ja mõista K. Kreevaldi liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud ja 1 päev vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 23. juulist 2020 karistusaja hulka ja arvestada K. Kreevaldi karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates 23. juulist 2020. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. K. Kreevald kuulub KarS § 215 lg 2 p 1, § 4231 ja § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks joobeseisundi tuvastamise kulu 49 eurot, kaitsekulu kohtueelses menetluses 423,60 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb joobeseisundi tuvastamise kulu 35 euro ulatuses jätta riigi kanda. Joobeseisundi tuvastamise kulu 14 euro ulatuses, kaitsekulu kohtueelses menetluses 423,60 eurot ja sundraha 876 eurot (kokku 1313,60 eurot) tuleb välja süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb võimaldada K. Kreevaldil menetluskulud kokku summas 1313,60 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. KrMS § 313 lg 1 p 101 alusel tuleb märkida, et kannatanu A. G. KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel tema teavitamist K. Kreevaldi ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Kuna K. Kreevald peab kohtuotsuse alusel hakkama kandma vangistust, on võimalik tema põgenemine kinnipidamisasutusest ja tema ennetähtaegne vabastamine. Kannatanu teavitamise otsustab vangla K. Kreevaldi kinnipidamisasutusest põgenemise korral ja kohus K. Kreevaldi ennetähtaegse vabastamise korral.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ingrid Kullerkann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.