Õigusemõistmisevastased süüteod › Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses, kohtuvälises ja kohtumenetluses

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval · 21.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Kohtuasja number: 1-21-442/59
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Õigusemõistmisevastased süüteod › Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses, kohtuvälises ja kohtumenetluses
Kuulutamise aeg: 21.09.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 23 931

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-21-442/77Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium12.05.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee

2-22-13934/25Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval21.11.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-21-442

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. september 2021. a, Pärnu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-21-442 (18730000229)

Kohtunik

Tambet Grauberg

Kohtuistungi sekretär

Kati Poolma

Kriminaalasi

Tarmo Killing süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3, § 384 lg 1, § 3811 lg 2 ja § 320 lg 1 järgi üldmenetluses

Prokurör

Ringkonnaprokurörid Jürgen Hüva ja Marek Soomaa

Kaitsja Süüdistatav

Advokaat Marko Tammann Tarmo Killing, elukoht: xxxxxxxx; isikukood: 37205114212; E. V kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxxxxx. Kriminaalkorras karistamata. Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 314, kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1.Õigeks mõista Tarmo Killing KarS § 209 lg 2 p 3 järgi.

2.Õigeks mõista Tarmo Killing KarS § 320 lg 1 järgi.

3.Süüdi tunnistada Tarmo Killing KarS § 384 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

Sarnased lahendid

Õigusemõistmisevastased süüteod

A uued töövõtu raamlepingud teiste äriühingutega. Kokku pidi A maksma 744 491,82 eurot rohkem, kui oleks tulnud maksta nende samade tööde eest B.P OÜ-le, kui viimane oleks töövõtulepingud kohaselt täitnud. Kriminaalasjas kogutud tõendid näitavad, et Tarmo Killing oli ettekavatsetult loonud olukorra, kus riigihanke menetluses pakutud tööde kogumaksumus oli tehtud sedavõrd madala hinnaga, et saavutada hangetes edukaks tunnistamine ja hankelepingute sõlmine arvestades, et edukaks tunnistamise tagas pakutud madalaim hind. Samas olid pakkumused üles ehitatud Tarmo Killingu poolt selliselt, et ettevalmistustööde eest tuli etapi kaupa välja maksta, pärast nende aktsepteerimist, keskmiselt 78% kogu projekti tööde maksumusest, kuid reaalselt oli töid tehtud kogumahust hinnanguliselt vaid 15%. Pakkumised olid üles ehitatud sellise struktuuriga, mis võimaldas väheväärtuslike tööde eest kätte saada enamuse pakkumuse hinnast. Objektidel oli teostatud ettevalmistustööd peale mida peatas Tarmo Killingu juhtimise all olev äriühing B.P OÜ kõik ehitustööd kolmel objektil ning nõudis tööde eest tasu saamist. Olenemata sellest, et A maksis tehtud tööde eest, ütles Tarmo Killing S , P ja K teede töövõtulepingud üles. A vastusest ülesütlemisavaldusele nähtub, et A ei nõustunud lepingute ülesütlemisega ning soovis, et töid jätkatakse ning pikendas tööde tegemise tähtaegu. Seda, et Tarmo Killing tegutses ettekavatsetult ja tal ei olnud plaanis lepingute aluseks olnud objektidel töid lõpetada näitab ka see, et samal ajal, kui oleks pidanud töövõtulepingutes nimetatud objekte lõpetama, asus Tarmo Killing B.P OÜ varasid võõrandama, tehes äriühingu varatuks ning 01.11.2016 müüs osaühingu. Ajal, mil Tarmo Killingu äriühing oleks pidanud kokkulepitud töid teostama, viidi objektidelt ära tööde teostamiseks vajalik tehnika. Samuti nähtub kogutud tõenditest, et Tarmo Killing on juba 19.07.2016 esitanud taotluse juriidilise isiku N. O LP-le K. K konto avamiseks. 20.07.2016.a on Tarmo Killing allkirjastanud nõusoleku enda andmete töötlemiseks K. K. Kliendi profiilis on Tarmo Killing märgitud tegeliku tulusaava omanikuna. Kliendi profiilist nähtub, et juriidiline isik on registreeritud juba 11.06.2016.a. Tarmo Killing on K. K esitatud passikoopia lasknud notaril kinnitada juba 14.07.2016. Kõik need kuupäevad näitavad toiminguid, mille Tarmo Killing enne töövõtulepingute ülesütlemist ellu viis, et saaks B.P OÜ vara varjama asuda. A , olles viidud eksimusse, et Tarmo Killingi juhtimise all olev äriühing viib töövõtulepingutes nimetatud tööd kogu ulatuses lõpuni, tasus B.P OÜ AS-s S asuvale arvelduskontole nr X ajavahemikul 14.06.2016-23.08.2016 kokku 1 211 450,47 eurot (koos käibemaksuga). Tarmo Killing, olles saanud enda äriühingu valdusesse A -lt laekunud summad, hakkas äriühingust raha välja viima. Nimelt, 11.08.2016 on Tarmo Killing avanud K. K konto nr X Šotimaal registreeritud äriühingule N. O LP (äriühingu number X ). Nimetatud kontol on Tarmo Killingu täieõiguslik kasutamisõigus. Antud kontole on Tarmo Killingi poolt kantud B.P OÜ AS-s S asuvalt arvelduskontolt nr X ajavahemikul 14.09.2016 kuni 01.11.2016 kokku 427 452.54 eurot. Seda summat saab pidada Tarmo Killingu isiklikuks kasuks, mida A -lt laekunud summad võimaldasid üle kanda välisriigis asuvale arveldusarvele, mille täieõiguslik kasutaja Tarmo Killing on. Ajavahemikul 11.03.2016 kuni 01.11.2016 on Tarmo Killingi poolt võõrandatud kõik äriühingule B.P OÜ kuulunud sõiduautod ja töömasinad vastusooritust saamata. Ajavahemikul 30.06.2016 kuni 22.09.2016 on Tarmo Killing võõrandanud äriühingule B.P OÜ kuulunud kinnistud ilma vastusooritust saamata. 01.11.2016 on Tarmo Killingi poolt müüdud varatuks tehtud äriühing B.P OÜ Panamas asuvale äriühingule, millega Tarmo Killing üritas vabaneda vastutusest A -le tekitatud kahju osas.

Tarmo Killing, olles viinud A eksimusse lepingute allkirjastamisega, mille kohaselt tema juhtimise all tegutsev äriühing B.P OÜ (endine L OÜ) täidab sõlmitud lepingud kogu ulatuses, kuid jättis kohustuse otsitud põhjustel täitmata, tekitas A -le varalist kahju. 18.03.2016.a sõlmitud lepingu täitmisega hoidis Tarmo Killing A -d eksimuses, et ka teiste lepingutega ollakse valmis kõik tööd tegema. See andis A -le kindluse teha 19.04.2016, 20.04.2016 ja 04.05.2016 sõlmitud lepingute alusel tehtud tööde eest väljamakseid. Tarmo Killingu juhitud äriühingu tegemata tööde lõpetamiseks oli A sunnitud sõlmima uued töövõtulepingud, mille kohaselt pidi A maksma kokku rohkem 744 491,82 eurot, kui olukorras, kus tööd oleks viinud lõpuni Tarmo Killingu äriühing. Sellise tegevusega on põhjustatud A -le varalist kahju, sest A -l on tekkinud vajadus teha täiendavaid kulutusi tööde lõpetamiseks. Pankrotimenetluses on A nõudena tunnustatud nõue summas 750 650,09 eurot, mis kinnitab seda, et Tarmo Killingu esitatud tööde peatamise ja ülesütlemise avaldus ei olnud põhjendatud. Kuna Tarmo Killing muutis L OÜ varatuks, siis muutus A - oluliselt keerulisemaks tekitatud kahju eest hüvitise saamise. Tarmo Killingu varaliseks kasuks saab pidada summat, mida A pidi tasuma teistele töövõtjatele tööde lõpetamiste eest. Selles ulatuses pidi tema juhitud äriühing tegema vähem kulutusi ning see andis Tarmo Killingule võimaluse kanda B.P OÜ arveldusarvelt 427 452.54 eurot enda kontrolli all olevale arveldusarvel K l tegutsevas pangas. KarS § 12(1) lg 1 p 2 kohaselt on suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Seega pani Tarmo Killing toime samast tahtlusest kantuna teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil suures ulatuses, s.o. KarS § 209 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Samuti süüdistatakse Tarmo Killingut (ik 37205114212) teadvalt äriühingu maksejõuetuse põhjustamises, mis seisnes selles, et tema olles ajavahemikul 07.06.2006 kuni 06.11.2016 (Äriregistris kuni 14.11.2016) Osaühing (edaspidi ka OÜ) L (edaspidi B.P OÜ) (x, pankrotis, äriregistris alates 14.11.2016 ärinimega OÜ B.P , äriregistris olev aadress kuni 14.11.2016.a xxxxxx, alates 14.11.2016 aadress xxxxx) juhatuse ainuliige, seega ÄS § 180 lg 1 kohaselt osaühingut esindav ja juhtiv organ, ÄS § 183 kohaselt osaühingu raamatupidamist korraldav isik ning pidi ÄS § 187 lg 1 kohaselt täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, kahjustas teadvalt kohustustevastaselt võlgniku B.P OÜ varalist seisundit. Tulenevalt juhatuse liikme staatusest omas Tarmo Killing juurdepääsu B.P OÜ AS-s S arvelduskontole nr X alates 20.06.2006 kuni 22.06.2017. Konto e-kanali kasutaja oli Tarmo Killing alates 20.06.2006 kuni 22.06.2017. Samuti olid Tarmo Killingi nimele väljastatud konto juurde avatud kaart nr x alates 02.07.2015 kuni 22.06.2017. Harju Maakohtu 21.06.2017.a. kohtumäärusega 2-17-5877 kuulutati välja B.P OÜ pankrot. Pankroti aluseks olev võlanõue tuleneb asjaoludest, et 16.09.2016 saatis Tarmo Killing B.P OÜ juhatuse liikmena A (edaspidi A ) töövõtulepingute ülesütlemisavalduse, milles teavitas A -d, et ütleb 19.04.2016 (nr x ), 20.04.2016 (nr x ) ja 04.05.2016 (nr x ) töövõtulepingud erakorraliselt üles. A teavitas võlgnikku 29.09.2016 vastuses ja nõudeavalduses, et ei tunnista 16.09.2016 töövõtulepingute ülesütlemisavaldust ja selles esitatud nõudeid. A nõudis 19.04.2016, 20.04.2016 ja 04.05.2016 töövõtulepingute täitmist ning andis võlgnikule nende täitmiseks täiendava tähtaja kuni 15.11.2016. Nimetatud täiendav tähtaeg möödus tulemusteta. 18.03.2016 töövõtulepingu (nr x ) järgsete tööde valmimise ja tellijale üleandmise tähtpäev oli 01.09.2016. Kuna tööd selleks ajaks ei valminud, siis andis A võlgnikule 18.03.2016 töövõtulepingu täitmiseks täiendava tähtaja kuni 30.09.2016. Ka nimetatud täiendav tähtaeg möödus tulemusteta. A teavitas võlgnikku 29.09.2016 vastuses ja nõudeavalduses ka sellest, et nõuab arvates 05.08.2016 (k.a) võlgnikult 19.04.2016 töövõtulepingu järgsete tööde

teostamisega viivitamise eest leppetrahvi 603,71 eurot päevas, 20.04.2016 töövõtulepingu järgsete tööde teostamisega viivitamise eest leppetrahvi 373,23 eurot päevas ja 04.05.2016 töövõtulepingu järgsete tööde teostamisega viivitamise eest leppetrahvi 743,74 eurot päevas. Kuna ka täiendavad tähtajad möödusid tulemusteta, siis tegi A võlgnikule 21.11.2016 ülesütlemisavalduse, nõudeavalduse ja tasaarvestusavalduse, milles avaldas, et ütleb töövõtulepingud erakorraliselt üles ja lepingud lõpevad kolme kalendripäeva möödumisel avalduse postitamise päevast. Nimetatud avaldus toimetati postiteenuse osutaja vahendusel võlgnikule kätte 23.11.2016. A teavitas võlgnikku 21.11.2016 ülesütlemisavalduses, nõudeavalduses ja tasaarvestusavalduses ka sellest, et nõuab võlgnikult leppetrahvi kogusummas 198 790,20 eurot (II kd, tl 133jj). Kuna B.P OÜ poolt oli projektidesse tasutud kokku garantiisummasid 125 374,41 eurot, siis see summa arvati maha võlgniku poolt tellijale tasumisele kuuluvast leppetrahvist 198 790,20 eurost, ning tasaarvestuse tulemusena jäi A -le võlgniku vastu leppetrahvi nõue kogusummas 73 415,79 eurot. 4.juunil 2020.a B.P OÜ pankrotimenetluses x tehtud kohtumääruse kohaselt on A tunnustatud nõue summas 750 650,09 eurot. Lisaks A nõudele on tunnustatud E. V nõue B (edaspidi MTA) kaudu summas 39 652,78 eurot ja AS C nõue summas 7541,16 eurot. AS C esitatud andmete kohaselt sõlmisid Osaühing L ja Aktsiaselts C 14.11.2012.a töövõtulepingu nr x P linnas Kivi tänaval vee-kanalisatsiooni- ja sadeveetorustike rekonstrueerimiseks. 2014.aasta sügisel ilmnesid OÜ L töös puudused, mida ei oldud nõus parandama. Sellest tulenevalt tellis Aktsiaselts C parandustööd L. E AS-lt. Parandustööd läksid maksma 7541,16 eurot. Kuna OÜ L ei hüvitanud puuduste kõrvaldamisega seotud kulutusi, siis esitas AS C 18.08.2017.a B.P OÜ pankrotimenetlusse nõudeavalduse summas 7541,16 eurot. Lisaks on B.P OÜ-l tasumata nõue B . B esitatud andmete kohaselt oli pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga OÜ B.P maksuvõlg summas 39 652,78 eurot. OÜ B.P kohustused olid järgmised: käibemaks summas 34 812,61 eurot, nõude tähtaeg 20.09.2016; maamaks summas 77,25 eurot, nõude tähtaeg 03.10.2016; intress 314,35 eurot, nõude tähtaeg 04.10.2016, intress summas 4448,57 eurot, nõude tähtaeg 31.07.2017. B.P OÜ 31.12.2015.a majandusaasta aruande, mis on Tarmo Killingu poolt digitaalselt allkirjastatud 03.03.2016, kohaselt oli äriühingul vara 694 703 euro väärtuses. Sellest käibevara raha ja pangakontod summas 72 392 eurot ning nõuded ja ettemaksed summas 188 836 eurot. Põhivarana maa väärtusega 28 469 eurot; masinad ja seadmed väärtusega 403 438 eurot ja muu materiaalne põhivara väärtusega 1568 eurot. B.P OÜ 31.12.2015 majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingul kohustusi kokku 360 230 euro ulatuses. Sellest lühiajalised kohustused 249 914 eurot ja pikaajalised kohustused 110 316 eurot. B.P OÜ muudeti maksujõuetuks Tarmo Killingi poolt hiljemalt 2016. aasta III kvartaliks. B.P OÜ muudeti Tarmo Killingi poolt varatuks järgnevalt: - Peale A poolt 24.05.2016 - 23.08.2016 B.P OÜ AS-s S asuvale arvelduskontole nr X töövõtulepingute aluseks tehtavate tööde eest ülekannete saabumist kokku summas 1 323 384,07 eurot, on Tarmo Killingi poolt kantud tema kontrolli all oleva äriühingu N. O LP (äriühingu number x) K. Kolevale kontole nr X ajavahemikul 14.09.2016 kuni 01.11.2016 kokku 427 452,54 eurot. - Lisaks on Tarmo Killingu poolt välja võetud B.P OÜ arvelduskontolt nr X AS-s S järgnevad summad kokku 13 500 eurot sularahas, mida ta oleks pidanud B.P OÜ kohustuste tasumiseks kasutama. Sularaha väljavõtmised on toodud järgnevas tabelis.

30.juunil 2016. a Osaühing L võõrandajana ja OÜ R Teed omandajana sõlminud hoonestatud kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxx, registriosa nr x müügilepingu ja asjaõiguslepingu ning kinnistamisavalduse, mille on tõestanud P notar I. L ja mis on kantud notari ametitoimingute raamatusse nr 802. Müügihinnaks oli 28 400 eurot, mis pidi tasutama müüja poolt näidatud kontole kolme (3) pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Müügilepingu kohaselt müüdi Kinnistu koos oluliste osade ja päraldistega. Kinnistu asub ehitisregistri kohaselt rajatismüügi- ja parkimisplats (ehitisregistri kood x ) ja autoremondi hoone (ehitisregistri kood x). 04. juulil 2016. a kinnistusraamatu registriosa nr x II jakku kande nr 3 alla on kantud kinnistu omanikuna OÜ R Teed. OÜ R Teed üheks juhatuse liikmeks ja osanikuks on alates 17.05.2013. a samuti Tarmo Killing. B.P OÜ kontodel OÜ R Teed poolt tasumist ei nähtu. Ekspertarvamuse nr x kohaselt on kinnistu asukohaga xxxxx, registriosa nr x turuväärtus ligikaudu 130 000 kuni 160 000 eurot. Kinnistu registriosa nr x 22.09.2016.a sõlmisid Osaühing L võõrandajana ja K.F omandajana kinnistud asukohaga xxxxxxxxxxxx, registriosas nr x müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille on tõestanud Tallinna notar L. M asendaja E.L. S ja mis on kantud notari ametitoimingute raamatusse nr x. Kinnistu koosneb 3 katastriüksusest: 1. x, maatulundusmaa 100%, xxxxxxx, pindala 3,42 ha, 2. 75601:006:0121, elamumaa 100%, xxxxxxxx, pindala 3758 m2; 3. 75601:006:0122, veekogude maa 100%, xxxxx, pindala 3,32 ha. 20.06.2017.a notariaalaktist nr 2321 nähtub, et K.F müüjana on võõrandanud kinnistu asukohaga xxxxxxxx, registriosas nr x M.K, kes on Tarmo Killingu elukaaslase poeg. 22.09.2016.a müügi hinnaks oli kaksteist tuhat viissada (12 500) eurot, milline summa on lepingu kohaselt müüjale, s.o B.P OÜ-le, tasutud sularahas enne lepingu sõlmimist ning Müüja esindaja kinnitab nimetatud summa kättesaamist oma allkirjaga käesoleval lepingul. B.P OÜ kontodelt sularaha sissemakseid ei nähtu. Sama hinnaga on toimunud ka 20.06.2017.a müügitehing. Ekspertarvamuse nr x kohaselt on kinnistu aadressil xxxxxxxxxx, registriosa nr x , turuväärtus ligikaudu 30 000 kuni 40 000 eurot. Pankrotivõlgnikust B.P OÜ endine juhatuse liige Tarmo Killing olles teadlik äriühingu B.P OÜ (endine L OÜ) kohustustest A , B ja AS C ees, on teadlikult läbi vara põhjendamatu kinkimise ja välismaale paigutamise põhjustanud äriühingu maksejõuetuse. Seega Tarmo Killing Osaühing L (kehtiv B.P OÜ) juhatuse liikmena pani toime võlgniku varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise, millega põhjustas võlgniku maksejõuetuse, s.o. KarS § 384 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Samuti süüdistatakse Tarmo Killingut (ik 37205114212) raamatupidamise kohustuse rikkumises. See seisnes selles, et Tarmo Killing olles 07.06.2006 kuni 06.11.2016 (Äriregistris kuni 14.11.2016) Osaühing (edaspidi ka OÜ) L (edaspidi B.P OÜ) (x, pankrotis, äriregistris alates 14.11.2016 ärinimega OÜ B.P , äriregistris olev aadress kuni 14.11.2016.a xxxxxxx, alates

B.P OÜ (endine OÜ L ) juhatuse liikmena Tarmo Killing rikkus teadvalt RPS §-s 4 sätestatut, mille kohaselt ta oli kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaastaaruande ning muud finantsaruanded raamatupidamise seaduses sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente. RPS § 12 lg 1 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane raamatupidamise algdokumente säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. Harju Maakohtu 21.06.2017.a. kohtumäärusega 2-17-5877 kuulutati välja B.P OÜ pankrot. B.P OÜ on võõrandatud Tarmo Killingi poolt 01.11.2016 Panama äriühingule T. I. B. C (x ) mille volitatud esindaja on Eestis A.R. Juhatuse liikmeks määrati üldkoosoleku otsuse, mis on A.R poolt digitaalselt allkirjastatud 06.11.2016, p. 5 kohaselt R.P ja tema volitused kehtisid 1 kuu alates üldkoosoleku otsuse allkirjastamisest. Seega lõppesid R.P B.P OÜ juhatuse liikmeks olemise volitused 06.12.2016 ning uut juhatuse liiget ei ole määratud. Pankrotiseaduse § 85 sätete alusel kohustati võlgnikku B.P OÜ esitama andmeid vara ja võlgade kohta ning esitama raamatupidamise dokumente. Pankrotihalduri pooli edastatud teabenõudele vastas R.P, et talle ei ole kunagi nimetatud äriühingu raamatupidamist üle antud. Ka A.R ei ole teadlik B.P OÜ raamatupidamisdokumentide asukohast. Tarmo Killing on 11.08.2017.a võlgniku vande andmisel öelnud, et saatis 40 kg B.P OÜ dokumente Panamasse T. I. B. C (x ) esindajatele läbi E. P nädal peale äriühingu müüki. Müük toimus 01.11.2016. Kellele ta saatis, seda ta ei mäleta. Samuti ei olnud tal enda väite tõendamiseks dokumente edastada. AS E. P 23.09.2019.a vastuse kohaselt ei ole Tarmo Killing ajavahemikul 01.09.2016-01.12.2017.a postisaadetisi välisriikidesse saatnud. Samuti on Tarmo Killing võlgniku vande andmisel öelnud, et andis veebruaris 2017 Dubais tundmatule vene keelt kõnelevale isikule arvuti kõvaketta raamatupidamise andmetega. Tal ei ole esitada kõvaketta üleandmise-vastuvõtmise kohta akti. Kuna tegemist on olulise infokandjaga (väidetavalt asus kogu raamatupidamine sellel), siis ei ole eluliselt usutav, et see antakse üle suvalisele isikule ilma isikut tuvastamata ja selle kohta üleandmise akti vormistamata. Kuna B.P OÜ uueks juhatuse liikmeks sai R.P, siis oleks Tarmo Killing pidanud andma äriühingu raamatupidamise dokumendid üle talle, mitte kellelegi teisele. Tarmo Killing varjab teadvalt ebaseaduslikult B.P OÜ raamatupidamist olles elektroonilised raamatupidamisandmed üle andnud tundmatule isikule ning paberkandjal olevaid raamatupidamisdokumente ei ole seni pankrotihaldurile üle andnud, kuigi puuduvad tõendid, et ta oleks need kellelegi edastanud. Sellega on ta teadvalt rikkunud raamatupidamise kohustust. Arvestades asjaolu, et Tarmo Killingi tegevuse tulemusena puudub teadmine äriühingu raamatupidamisdokumentide asukohast, puudub võimalus pankrotis oleva äriühingu suhtes täies

ulatuses läbi viia raamatupidamise revisjoni, siis seetõttu on oluliselt raskendatud ülevaate saamine pankrotis raamatupidamiskohuslase varalisest seisundist. Seega Tarmo Killing varjates teadvalt ebaseaduslikult B.P OÜ (endine OÜ L ) raamatupidamisdokumente, mille tulemusena on oluliselt raskendatud ülevaate saamine pankrotis oleva raamatupidamiskohuslase varalisest seisust, pani toime KarS § 381 1 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. IV Samuti süüdistatakse Tarmo Killingut (ik 37205114212) selles, et tema andis Harju Maakohtu Kentmanni 13 kohtumajas 11.08.2017 tsiviilasjas nr 2-17-5877 menetlusosalisena teadvalt vale võlgniku vande, milles kinnitas, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Tarmo Killing oli ajavahemikul 07.06.2006 kuni 06.11.2016 (Äriregistris kuni 14.11.2016) B.P OÜ (endine OÜ L ) juhatuse ainuliige. Harju Maakohtu 21.06.2017.a. kohtumäärusega kuulutati välja B.P OÜ pankrot. Pankrotiseaduse § 86 lg 1 alusel kohustati võlgnikku B.P OÜ endist juhatuse liiget Tarmo Killingut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 198 lg 1 p 2 kohaselt on menetlusosalised hagita menetluses avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. TsMS § 475 lg 1 p 12(2) kohaselt on hagita asi pankrotimenetluse algatamine, pankroti välja kuulutamine, võlausaldajate nimekirja kinnitamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Teadvalt vale kulude arvestuse esitamine seisnes selles, et Tarmo Killing väitis, et on ostnud äriühingult N. O LP-lt ehitusmaterjale L OÜ jaoks. Tegelikkuses ostis ta vajalikud materjalid V. E AS-lt, mis nähtub L OÜ pangakontolt ja V. E AS-lt saadud dokumentidelt. Dokumentidel on näha millisele objektile need on tarnitud. Tegelikkuses on Tarmo Killing ise osalenud N. O LP-le (äriühingu number X ) K. K arveldusarve nr X avamisel. Konto avati 11.08.2016. Ajavahemikus 14.09.2016-01.11.2016 Tarmo Killingu poolt B.P OÜ arveldusarvelt X kantud rahalisi vahendeid kokku summas 427 452,54 eurot on kasutanud Tarmo Killing enda olmekulutuste katteks. B.P OÜ majandustegevuse tarbeks tehtud ülekandeid N. O LP K. Kolevalt kontolt X ei nähtu. Samuti on Tarmo Killing vande all teadvalt andnud vale seletus, et ta ei tea, millal N. O LP asutati. See ei vasta tõele, sest K konto avamisel on esitatud Tarmo Killingu allkirja kandev taotlus, millel on märgitud N. O LP asutamiskuupäev. N. O LP kodulehe hoidmise eest tasus Tarmo Killing ise. Samuti on talle tagatud K avatud arveldusarve täieõiguslik kasutamine. Sellest nähtub märkimisväärne kontroll äriühingu tegevuse üle. Samuti on Tarmo Killing vande all teadvalt andnud vale seletuse selle kohta, et ta on B.P OÜ raamatupidamisdokumendid üle andnud peale osaluse müüki. Äriregistri andmetel sai B.P OÜ uueks juhatuse liikmeks alates 14.11.2016 R.P. Pankrotihalduri pooli edastatud teabenõudele vastas R.P, et talle ei ole kunagi nimetatud äriühingu raamatupidamist üle antud. Ka B.P OÜ müügi T. I. B. C vahendusega tegelenud A.R ei ole teadlik B.P OÜ raamatupidamisdokumentide asukohast. Tarmo Killing on vande all öelnud, et saatis 40 kg B.P OÜ dokumente Panamasse T. I. B. C (x ) esindajatele läbi E. P nädal peale äriühingu müüki. Müük toimus 01.11.2016. Kellele ta saatis, seda ta ei mäleta. Samuti ei olnud tal enda väite tõendamiseks dokumente edastada. AS E. P

3.1.1.Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-19109 tunnustati resolutsiooni p 7 kohaselt E. V A (edaspidi: A ) kaudu nõuet B.P OÜ pankrotimenetluses 750 650,09 euro ulatuses (VII kd, tl 65jj). Võlgnevus oli tekkinud seoses A ja OÜ L vahel sõlmitud töövõtulepingute 19.04.2016 (nr x ), 20.04.2016 (nr x ) ja 04.05.2016 (nr x ) täitmata jätmisest (II kd, tl 97-122). Kohus ei nõustu kaitsja vastuväitega, et võlg tekkis pärast T. Killingu kohustustevastast käitumist, sest A -le kahju tekkimine sai tuleneda asendustehingute tegemisest 2017. aasta veebruaris. Kaitsja ei arvesta asjaoluga, et võlakohustuse sisuks on töövõtulepingud, mille täitmata jätmine on toonud kaasa B.P OÜ-le võlgnevuse. Võlgnevus tekib juhul, kui VÕS § 82 lg 1 alusel on kohustuse täitmine muutunud sissenõutavaks, kui kohustatud pool ei ole oma võlakohustusi täitnud. Töövõtulepingute B.P OÜ poolse täitmise tähtajaks oli 01.09.2016 ja 01.10.2016. B.P OÜ ei täitnud lepingulisi kohustusi, mistõttu on A on 29.09.2016 VÕS § 114 lg 1 alusel nõudnud kohustuste täitmist täiendava tähtaja jooksul, kuid ka see osutus tagajärjetuks, mistõttu ütles tellija A 21.11.2016 töövõtjaga B.P OÜ töövõtulepingud üles (II kd, tl 92, 129). Harju Maakohtu 14.06.2019 ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-1719109 on kohtud tuvastanud, et B.P OÜ poolne 16.09.2016 lepingute ülesütlemine oli põhjendamatu (VII kd, tl 63-71). Seega on leidnud tõendamist asjaolu, et B.P OÜ on rikkunud oma lepingulisi kohustusi, mistõttu oli B.P OÜ-l võlgnevus T. Killingu kohustustevastase käitumise ajal hiljemalt 01.11.2016. Kohtu järeldust ei väära ka asjaolu, et A hagis käsitletud kahju on tekkinud sellest, et võlgniku B.P OÜ tekitatud kahju üheks aluseks on kulu, mis on tekkinud võlgniku asemel teiste töövõtjate poolt tehtud tööde eest tasutud rahasummad. Nimelt on A 06.02.2017 OÜ-ga N. T ja 27.02.2017 T AS-ga töövõtu raamlepingute sõlmimist. Otsene varaline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 alusel mh ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Asjaolu, et kahjuhüvitise aluseks tekkinud kulu on hiljem välja selgitatud, ei muuda fakti, et A -l oli nõue varem olemas. Asjaolu, et A raamatupidaja A. Ulm saatis võlgnikule OÜ-le L saldoteatise, millega A võlgneb OÜ-le L , ei väära kohtu järeldust, et võlakohustus tekkis OÜ L poolt lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmisest. Nõustumisväärseks ei saa pidada kaitsja seisukohta, et A poolt saldoteatise esitamise tõttu ei ole OÜ-l L A ees võlgnevust. Kahju hüvitamist täitmise asemel sai nõuda pärast seda, kui kahju tekkimise asjaolud olid selged. Kuid tuleb silmas pidada, et töövõtulepingud olid sõlmitud 2016. aasta aprillis ja nende lepingute täitmise nõue oli muutunud VÕS § 82 lg 7 tähenduses sissenõutavaks hiljemalt 01.09.2016 ja 01.10.2016, kui lepingulised kohustused jäid tähtaegselt täitmata. Teiseks, tuleneb ka süüdistatava ütlustest, et A raamatupidaja edastas 2016. ja 2017 aasta lõpus saldoteatise selle kohta, et L OÜ-l (B.P OÜ) on õigus saada tagasi tagatisraha 125 000 eurot, mis oli võlgniku poolt makstud riigihankel

3.3.1.Tarmo Killing on kandnud B.P OÜ AS-s S asuvale arvelduskontolt nr X N. O LP (äriühingu number X ) K. Kolevale kontole nr X ajavahemikul 14.09.2016 kuni 01.11.2016 kokku 427 452,54 eurot (II kd, tl 35). Kohtule on esitatud tõendina S AS 02.12.2019 vastus nr A09.04-200-02/8-2 uurimisasutuse nõudekirjale koos B.P OÜ maksekorraldustega N. O LP-le (V kd, tl 59-64). Ülekannete alusena on märgitud „invoice x.“ Kohtule ei ole esitatud ülekande aluseks olevaid arveid, sest T. Killing on oma ütluste järgi raamatupidamisdokumentatsiooni saatnud Panamale (vt – otsuse p 4.2.). Süüdistatava selgituste kohaselt ostis L OÜ (B.P OÜ) N. O LP-lt ehituskaupa, s.o geotekstiili, truubitorusid ja poolitavaid torusid. Süüdistatava sõnutsi telliti ehituskaup 2016 juunikuus ja juba juulikuus saadi A ehitusobjektidel 4 koormat kaupa kätte. Kohtule esitatud tõendite põhjal selgub, et N. O LP-d on tegelikult juhtinud T. Killing, mida ta on kasutanud L OÜ kontolt raha kättesaamiseks. Süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal (vt RKKKo 3-1-1-93-15, p 74). Asjas omab seetõttu tähtsust küsimus, kes oli N. O LP juht ja tegelik kasusaaja. N. O LP asutamise kohta on kohtule esitatud tõendina ka E. A väljavõte, millelt nähtub, et juriidiline isik on asutatud 11.06.2016 Šotimaal, mille juhtorgani liikmeks ei ole T. Killing, kuid K õiguskaitseasutuse poolt täidetud õigusabi vastusest dokumendid, mis kinnitavad T. Killingu seoseid N. O LP-le K pangas konto avamiseks (II kd, tl 36). 19.07.2016 on Tarmo Killing esitanud taotluse juriidilise isiku N. O LPle K. Kkonto avamiseks, seejärel on T. Killing 20.07.2016.a allkirjastanud nõusoleku isikuandmete töötlemiseks K. K , seejuures on Tarmo Killing märgitud konto avamise dokumentides tegeliku tulusaava omanikuna. 11.08.2016 avati K. Kkonto nr X Šotimaal registreeritud äriühingule N. O LP (äriühingu number X ). Seega oli süüdistataval T. Killingul N. O LP pangakonto täielik kasutusõigus, kuhu kandis L OÜ AS S pangakontolt nr X ajavahemikul 14.09.2016 – 01.11.2016 kokku 427 452.54 eurot (III kd, tl 193-194; IV kd, tl 10jj). Ristküsitlemisel on T. Killing andnud ütluseid, mille kohaselt ta ei tea, millal on N. O LP asutatud ega äriühingu juhtorgani liikmeid. Tarmo Killing selgitas kohtule, et dokumentides kajastatud allkirjad on väga sarnased tema allkirjale, aga talle teadaolevalt ei ole ta sellistele dokumentidele allkirja andnud, kus ta oleks olnud tegelik kasusaaja. Küll aga saaks süüdistatav anda täpseid ütluseid juhul, kui vaid näeks originaaldokumente. Kohus jättis rahuldamata kaitsja taotluse dokumentide originaalide väljanõudmist pangast, et teha käekirjaekspertiis. Kaitsja ei suutnud ära näidata, millised on need tõendamisvajaduse seisukohalt olulised küsimused, millele vastuse leidmine nõuab ekspertiisi tegemist. KrMS § 105 lg-te 1 ja 2 kohaselt määratakse ekspertiis tõendamisvajadusest lähtuvalt, tuvastamaks asjaolusid, millel võib olla oluline tähtsus kriminaalasja lahendamisel. Teisisõnu peavad esinema tõenduslikult tõsiselt võetavad viited, mis kinnitavad ekspertiisivajadust (vt ka RKKKo 1-17-5760/47, p 11; 1-19-2627/29, p-d 25-26).

Kohtule on esitatud K pädeva ametivõimude esitatud dokumendid, mille ehtsuses ei ole kohtul kahtlust tekkinud, asjakohaseid argumente ei ole ka kaitsja esitanud. Kohtu veendumust dokumentide õigsuses kinnitab asjaolu, et K panga poolt on saadetud E. E AS arved, mis on adresseeritud Tarmo Killingu nimele (IV kd, tl 30-31). Pankrotihalduri M. K ütluste kohaselt aitavad sellised isikustatud dokumendid vältida olukorda, kus konto avanud isik saaks hiljem väita, et ta ei ole olnud konto avamise ja kasutamise seotud. Kohus leiab, et tegemist on igati usaldusväärsete dokumentidega, mida kinnitab ka asjaolu, et pangakonto avamisel on kasutatud Tarmo Killingu 14.07.2016 notariaalselt kinnitatud passikoopiat (IV kd, tl 32). Samasugune passikoopia on esitatud ka H M. T. Killingu nimele avatud B. d S S.A. pangakonto avamiseks, mille seoseid on T. Killing tunnistanud (VI kd, tl 158). Eelnev osutab veenvalt tõigale, et T. Killing on mõlemad pangakontod avanud. Asjas ei ole vaidlust selles, et T. Killing on olnud tegev N. O LP, sest süüdistatava ütluste kohaselt oli tal nimetatud äriühinguga töösuhe, mis väidetavalt arenes välja pärast L i OÜ poolt väidetavate ehituskaupade ostmist. T. Killingu on selgitanud, et tema ülesandeks oli vanatehnika kokkuostmine, millele N. O LP seotud isikud tulid ise järele. Siiski tuleneb kohtutoimikus olevatest tõenditest, et süüdistatav on N. O LP tegevusega olnud märksa tihedamalt seotud, sest Tarmo Killingu nimele on 21.02.2017 registreeritud domeen nexcroftone.com (OÜ E vastus, vt II kd, tl 198). Seoseid T. Killingu ja N. O LP vahel on veelgi, nt on T. Killingu elukoha läbiotsimisel ära võetud arvuti vaatlusprotokollist nähtub, et süüdistatav on omanud ka teisi N. O LP dokumente (IV kd, tl x). Dokumentaalsete tõendite põhjal selgub, et T. Killingul on olnud väga tihe seos N. O LP rahaliste vahendite kasutamisel Eestis, kuid selgub ka asjaolu, et N. O LP kontolt süüdistatava Hispaania kontole 2017. a maikuust alates laekunud raha ei ole tema töötasu. T. Killing on saanud raha enda kasutusse kuni 2016 novembrini, kuid väidetav aktiivne tegevus N. O LP-s algas 2016. a sügisel ja nt veebileht loodi 2017. a veebruaris. Süüdistatava T. Killingu ütlustes esineb ilmne ebakõla, mida ta ei ole suutnud kummutada. Kohus leiab, et süüdistatav valetab N. O LP-lt ehituskaupade ostmise kohta. Eluliselt ei ole usutav, et värskelt asutatud äriühing N. O LP sõlmib ligi poole miljoni euro suuruse tehingu, mille eest ei soovita ettemaksu ja esimesed osamaksed tehakse 3 kuud pärast kauba üleandmist. Teiseks, T. Killing ei oska nimetada ühtki konkreetset tehingut ega ka isikut, kes oleks N. O LP seotud olnud. Kui aga arvestada tihedaid sidemeid süüdistatava N. O LP vahel, siis peaks süüdistatav suutma nimetada vähemalt temaga kontaktis olnud isiku nime või siis esitama mõnegi e-kirja, mis väidetavat tihedat kirjavahetust tõendaks. Kohus leiab, et süüdistatav on tegelik N. O LP juht, mis ei omanud iseseisvat majandustegevust. Kaitsja taotlusel on tunnistajatena üle kuulatud K. O ja J. Õ, kelle ütluste kohaselt toodi teede ehitamiseks vajalikud ehitusmaterjalid kohale nelja erineva rekkaga. Tunnistaja J. Õ selgituste kohaselt on ta näinud N. O LP nime kauba saatedokumentides. N. O LP pangakonto väljavõttelt aga ei nähtu teisi ülekandeid, mis osutaksid kaupade ostmisele või edasimüügile. T. Killingu ütluste kohaselt on ta A objektile ostnud kaupa N. O LP-lt ja V. E AS-lt. Kohus nõustub prokuröridega, et kaupa osteti 2016. a maist septembrini tegelikult V. E AS-lt. Selle tõendamiseks on kohtule esitatud V. E AS arved x, x ja x L OÜ-le (V kd, tl 39-55). Võrreldes V. E AS arveid ja L OÜ pakkumisi võib saab teha järeldusi, et samal ajal, kui A ehitustöid tehti kasutati V. E AS-lt saadud ehituskaupa, nt on ostetud kokku 204 meetrit 400mm diameetriga plasttoru; S tee ehitamiseks on läinud vaja 128 meetrit plasttoru. PS tee rekonstrueerimist, mille ehitamiseks on tööde akti kohaselt vaja läinud 14 meetrit terastoru diameetriga 160 sentimeetrit. V. E AS-i arve x kohaselt on ostetud 13.6 meetrit sama diameetriga terastoru, mida on tee ehitusel kasutatud (vaatlusprotokoll – V kd, tl 36jj). T. Killingu väide, et AS V. C on tarninud ebakvaliteetset kaupa, mistõttu tuli kaupa juurde tellida on ümber lükatud AS V. E 27.11.2019 vastusega 13.11.2019 nõudekirjale koos lisadega, mis tõendab, et L OÜ ei vaidlustanud ühtegi arvet ega esitanud ühtegi pretensiooni ei kauba ega ka muude asjaolude kohta (V kd, tl 26). Seetõttu ei ole usutav ka tunnistajate K. O ja J. Õ ütlused, et ehitusmaterjale telliti N. O LP-lt,

kuna AS-le V. C esimene oli tarninud praaktooteid, mis tuli väidetavalt arvestatavas ulatuses välja vahetada. Kui aga selline olukord oleks tekkinud, siis sellega kaasnevaid kulusid arvestades oleks tõenäoliselt mõistlik majanduslikult mõtlev ettevõtja viinud AS-le V. C kauba tagasi ja raha tagasi küsinud. Ebamõistlik ja äriliselt ebaloogiline oleks telliks lihtalt sama kaupa juurde, kui ei saa kõlbmatut toodet kasutada või kaupmehele tagasi anda, seega ei ole ütlustes kajastuvad asjaolud eluliselt usutavad. Kohus leiab, et tunnistajad K. O ja J. Õ ütlused N. O LP poolt tarnitud kaupade vastuvõtmise kohta A teede ehitamiseks tuleb ebausaldusväärsetena tõendikogumist kõrvale jätta, sest need ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, mille kohaselt ei ole N. O LP kaupa müünud. Tõendi ebausaldusväärseks lugemist ei tingi üksnes vastuolu kohtueelses menetluses antud ütlustega, vaid selleks võib aluse anda ka vastuolu muude asjas kogutud usaldusväärsete tõenditega (vt RKKKo 1-17-11682, p 21). Küll aga saab kontoväljavõttelt kinnitust asjaolu, et T. Killing on N. O LP pangakontot kasutanud enda huvides. 26.10.2016 on tehtud ülekande summas 5000 eurot L. K, kes on rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt Tarmo Killingu ema. Samuti N. O LP pangakontot kasutatud aktiivselt P s, mis nähtub kontoga seotud pangakaardi kasutamisest. Pangakaardiga on aktiivselt makstud P toidu- ja alkoholipoodides. T. Killingu elukohaks on olnud P , mis kogumis teiste tõenditega põhjendab asjaolu, miks Šoti juriidilise isiku pangakontot püsivalt P poodides ja pubides kasutatakse. Kui vaadata teisi pangakaardi kasutamise andmeid, siis ilmneb, et samal ajal, kui T. Killing viibis 22.09.2016 Tallinnas notari juures K. F müügilepingu sõlmimisel ja kui süüdistatav viibis 2017. a veebruaris oma ütluste järgi puhkusel Dubais, on vastavalt kasutatud pangakaarti Tallinnas ja Dubais. Süüdistatava poolt K pangakonto kasutamine on leidnud kinnitust asjaoluga, et sellelt kontolt on 25.05.2017 kuni 12.06.2018 kantud 118 284 eurot Tarmo Killingu eelnimetatud H avatud pangakontole. H pädevalt ametiasutuselt on tulnud vastus pangakonto, mis on avatud Tarmo Killingu poolt H, mille kohta on esitatud pangkonto väljavõte nr x kohta (VI kd, tl x). Seejuures on tähelepanuväärne, et N. O LP K kontol nähtuvad maksed H M samal ajal (24.04.2017 summas 45,28 M C), kui 24.04.2017 on H konto M avatud. Tarmo Killing ei ole eitanud asjaolu, et ta on seoses pangakonto avamisega H käinud, põhjendades H pangas konto avamist sellega, et „mõni korjab marke, mina korjan kontosid.“ Süüdistatav ei ole püüdnudki selgitada oma käitumise asjaolusid. Süüdistatav T. Killing on väitnud, et tema H kontole on kantud töötasu. N. O LP sai T. Killingule raha maksta peamiselt seetõttu, et L kontolt laekus sinna raha ja oluliselt hiljem, kui väidetav töösuhe algas. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et K pangakonto tegelik kasutaja oli Tarmo Killing, kes on kandnud B.P OÜ raha sellele kontole, et seda enda isiklikes huvides kasutada. Järeldust toetab täiendavalt asjaolu, et T. Killingu elukoha läbiotsimisel leiti arvuti, mille vaatluse tulemusena selgus, et süüdistatav oli N. O LP-le raha ülekandmist käsitlenud enda dividendina, mille üle tal justkui olekski õigus (01.06.2020-03.06.2020 vaatlusprotokoll – dokument pealkirjaga „Dividendid ja laen“ (V kd, tl 9). Pankrotihalduri M. K ütluste kohaselt on T. Killing talle öelnud, et ta võttis N. O LP kaudu välja dividende, mille lihtsalt kulutas ära. Kohus leiab, et M. K ütluseid saab selles osas kasutada tõendina KrMS § 66 lg 21 p 3 tähenduses, sest ütlustes sisalduvad asjaolud, mis olid ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega. Tuleb nõustuda prokuröridega, et N. O LP kontole on kantud näiliste, s.o tegeliku majandusliku sisuta tehingute tulemusena raha. Kohus leiab, et vara enda kontrolli all olevale pangakontole kandmist, millega maksta oma isiklike kulude eest, ei saa pidada korralikuks ettevõtja hoolsuseks. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab senise kohtupraktika põhjal eelkõige seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja ühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske (vt RKTKo x, p x; x, p x). Juhatuse liige tuleb lugeda korraliku ettevõtja hoolsuskohustust järginuks eelkõige siis, kui ta on täitnud ärilise kaalutluse reegli nõudeid. Neid nõudeid saab Riigikohtu

3.3.2.Süüdistuse kohaselt on Tarmo Killing ajavahemikul 11.03.2016 kuni 01.11.2016 võõrandatud vastusooritust saamata B.P OÜ-le kuulunud järgmised töömasinad ja sõiduautod: 17.05.2016 Toyota Land Cruiser 120 (2003.a) reg nr x , uus omanik on endine juhatuse liige Tarmo Killing, kasutaja K. K; 25.10.2016 Respo O2 (2015.a) reg nr x, uus omanik on D G OÜ ja kasutaja M. K; 17.09.2016 Fliegl TSK 100 (1999.a) reg nr x, uus omanik on T. K; 31.10.2016 Brenderup 2300S (2007.a) reg nr x, uus omanik endine juhatuse liige Tarmo Killing; 01.11.2016 DAF 2300 (1989.a) reg nr x, uus omanik L. K.; 17.05.2016 Solifer Artic 45T (1978.a) reg nr x , uus omanik endine juhatuse liige Tarmo Killing; 11.03.2016 Nissan Pick-up (2002.a) x, uueks omanikuks sai Lindmet OÜ (kasutajad J. L. ja Eret Lindmets); 28.10.2016 Renault Trafic (2012.a) reg nr x, uueks omanikuks sai R. S.; 01.11.2016 Skoda Praktik (2008.a) reg nr x, uus omanik L. K; 25.10.2016 Skoda Praktik (2008.a) reg nr x, uus omanik D G OÜ, kasutaja M. K.; 24.10.2016 Suzuki LT-A700XK7 (2007.a) reg nr x, uueks omanikuks sai G. L.; 22.10.2016 Case 580ST (2015.a) reg nr x, uueks omanikuks sai D G OÜ, kasutaja M. K. (II kd, tl x; x; Maanteeameti väljatrükid III kd, tl x). B.P OÜ sõidukite võõrandamise tõendamiseks on eelnimetatud isikutele, on kohtule esitatud Maanteeameti esitatud andmed sõidukite omanikuvahetuse kohta. Süüdistatav T. Killing ei ole eitanud asjaolu, et ülaltoodud tehingud on toimunud sõidukite/töömasinate võõrandamiseks. Vahetult enne pankroti väljakuulutamist sõidukite võõrandamine, on eelduslikult PankrS § 109 lg 2 tähenduses võlausaldajate huve kahjustav, sest vara kõrvaletoimetamisel muutub võimatuks nõuete rahuldamine. Süüdistusversiooni kohaselt on sõidukid võõrandatud ilma vastusoorituseta T. Killingu lähedastele isikutele. Kohtule on tõendina esitatud rahvastikuregistri väljatrükid, millelt nähtuvad isikute sugulussuhted: M. K on kasupoeg, L. K on isa, K. K on eluskaaslane (II kd, tl 16). D G OÜ juhatuse liige ja osanik on Tarmo Killingu kasupoeg M. K (II kd, tl 184). Selle kohta on kohtule esitatud äriregistri väljatrükk. OÜ R Teed osanik ja juhatuse liige on Tarmo Killing, mille kohta on esitatud äriregistri väljatrükk (II kd, tl 166, 186; V kd, tl 106-109). Sõidukite müügiga seotud asjaolude väljaselgitamiseks oli kohtusse kutsutud ütluseid andma M. K K. K ja R. P. Tunnistajad M. K ja K. K keeldusid kohtuistungil ütluste andmisest oma lähedase isiku T. Killingu suhtes. Kohtusse oli kutsutud R. P ristküsitlemisest prokurörid loobusid, sest tunnistaja andis teada, et ta ei soovi istungil ütluseid anda ja kaitsja ei taotlenud tema ülekuulamist. Tunnistajana üle kuulatud pankrotihaldur M. K ütluste kohaselt ei ole sõidukite müügi eest laekumisi toimunud, selle kohta puuduvad andmed B.P OÜ pangakontodelt. Tarmo Killingu ütluste kohaselt tasuti sõidukite eest sularahas, sest raha oli tarvis jooksvate kulutuste eest tasumiseks, s.o tööliste majutamiseks, sõidukulude jms eest. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et süüdistatav, kes väidab, et äriühingu poolt nõuetekohaste algdokumentideta välja makstud raha kasutati äriühingu huvides, peab oma väite õigsust tõendama või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse selle kontrollimiseks (vt nt RKKKo 3-1-1-47-07 , p 23; 3-1-1-61-08, p 16.7; 3-1-1-133-13, p 23 ja 3-1-1-48-17, p 50). Kohus leiab, et süüdistatav ja kaitsja on esitanud aktiivse kaitseväite, mille tõendamiskoormus on kaitsjal ja süüdistataval. Tuleb silmas pidada, et sõidukite võõrandamisele järgnes kiire äriühingu osade võõrandamine, mis tähendanuks seda, et saadud sularaha oleks pidanud kajastuma B.P OÜ kassas. Tunnistajana üle kuulatud K. R on andnud ütluseid, et L OÜ osade müügitehingu tulemusena ei toimunud dokumentide ega ka varade, sh sularaha üleandmist. Raha ei saanud ka kulude jooksva tegevuskulude katteks, sest tunnistaja M. R ütluste kohaselt oli 2016. a juunikuuks tegevus vähenenud ja augustist alates ei olnud enam objekti pealt tegevust. A teede väljaehitamine oli peamine B.P OÜ töös olnud ehitusobjekt 2016. aasta suvel. Süüdistatava T. Killingu ütluste järgi

3.3.4.Tarmo Killingule on süüdistuses ette heidetud ka OÜ L (B.P OÜ) omandis olnud kahe kinnistu võõrandamist vastusooritust saamata (III kd, tl 214-219). 1) 30.06.2016 on OÜ L võõrandajana ja OÜ R Teed omandajana sõlminud hoonestatud kinnistu asukohaga xxxxxx, registriosa nr 4002006 müügilepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi: xxxx), mille on tõestanud P notar I. L ja mis on kantud notari ametitoimingute raamatusse nr 802 (II kd, tl 80-83). Müügihinnaks oli 28 400 eurot, mis pidi tasutama müüja poolt näidatud kontole kolme pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Vaidlust ei ole selles, et OÜ R Teed osanik ja juhatuse liige on Tarmo Killing, mille kohta on tõendina esitatud äriregistri väljatrükk (II kd, tl 186). Seega oli kinnistu võõrandatud süüdistatava T. Killinguga seotud äriühingule, millega süüdistatav välistas kinnistu sattumise pankrotivara hulka. Pankrotihalduri M. K ütlustest nähtub, et kinnistute puhul ei vastanud müügihinnad turuväärtusele ning ka rahad ei liikunud. B.P OÜ kontodel OÜ R Teed poolt ei nähtu tasumist. Ekspertarvamuse nr x kohaselt on kinnistu asukohaga xxxxxx, registriosa nr x turuväärtus ca 130 000 kuni 160 000 eurot (V kd, tl 120jj). Kohus nõustub prokuröriga selles, et juhatuse liige võib lojaalsus- ja hoolsuskohustust rikkuda mh siis, kui ta teeb juhatuse liikmena tehingu endaga seotud äriühinguga turuhinnast erinevatel tingimustel (vt RKTKo x, p x). Kohtuistungil on T. Killing väitnud, et ostumüügi summa on tasaarvestatud, mis ei ole usutav. Tasaarvestamise alusena on süüdistatav väitnud, et tasaarvestamiseks kasutatud OÜ R Teed nõuded tulenesid mingitest varasematest kokkulepetest. Müügilepingu p 2.3 kohaselt kohustus OÜ R Teed tasuma 3 pangapäeva jooksul ostuhinna. Juhul, kui väidetavad nõuded oleksid olemas olnud, siis oleks tõenäoliselt ka müügilepingus ostusumma tasaarvestatud. Kaitseaktis ei ole sõnagi märgitud, et OÜ R Teed tehingu ostuhind oleks tasaarvestatud ja kaitsja ei ole esitanud tõendeid, mille põhjal aktiivset kaitseväidet oleks olnud võimalik kontrollida.

Kohtu veendumus asjaolu, et xxx kinnistu eest oleks tasutud kinnitab asjaolu, et OÜ R Teed tasus pankrotivara hulka poole kinnistu väärtusest selleks, et vältida vara tagasivõitmist pankrotimenetluses. M. K i ütluste kohaselt laekus xxxx kinnistu eest pankrotivarasse 80 000 eurot. Antud asjaolu osutab tõigale, et tegelikult ei ole xxxx kinnistu eest raha makstud, alles pankrotimenetluse käigus on süüdistatav teinud ülekande. Kohus nõustub prokuröridega et xxxx kinnistu võõrandamise tehing oli rahatu, sest ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus kinnistu eest on reaalselt tasutud, makstakse veel 80 000 eurot. Kaitsja ei ole ka kuidagi püüdnud tõendada asjaolu, et raha on maksud. 2) 22.09.2016 sõlmisid L OÜ võõrandajana ja K. F omandajana kinnistu asukohaga xxxxxxxxxx, registriosas nr x müügilepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi: xxx kinnistu), mille on tõestanud Tallinna notar L. M asendaja E.L. S (II kd, tl 84-87). 20.06.2017 notariaalaktist nr x nähtub, et K. F on omakorda müünud kinnistu asukohaga M. K, kes on Tarmo Killingu elukaaslase poeg. 22.09.2016 oli müügihinnaks oli 12 500 eurot, mis oli lepingu kohaselt tasutud müüjale B.P OÜ-le sularahas enne lepingu sõlmimist (V kd, tl 116jj). B.P OÜ kontodelt sularaha sissemakseid ei nähtu. Ekspertarvamuse nr c kohaselt on kinnistu aadressil xxxxx, registriosa nr x , turuväärtus ligikaudu 30 000 kuni 40 000 eurot (V kd, tl 110-114). Seega oli ka teise kinnistu müügihind oluliselt alla turuhinna. 29.10.2020 vaatlusprotokoll (K. F S AS arvelduskontode nr X ja x kohta) – tõendab, et K. F nimetatud arvelduskontodel ei nähtu ülekandeid L OÜ-le, B.P OÜ-le ega Tarmo Killingule (V kd, tl 17). Tunnistajana kohtuistungil üle kuulatud K. F on andnud ütluseid, mille kohaselt oli tehing rahatu, sest tal oli Tarmo Killingu elukaaslasega K. K kokkulepe, et ta vormistab S kinnistu enda nimele, et see aja möödumisel M. K nimele ümber vormistada. Tegelikult elasid sellel kinnistu T. Killing oma perega K ja M. K edasi. Prokurör on esitanud kohtule tõendina K. F ja K. K vahelise e-kirjavahetuse ja Messengeri vestluse, millest nähtub, et K. K on saatnud elektriarvesti näite tunnistajale, et viimane saadaks need edasi elektrienergia müüjale (V kd, tl x). Tunnistaja on andnud ütluseid, mille kohaselt: „nemad saatsid mulle raha ja mina tegin ülekandeid.“ K. F sõnul kasutasid seda kinnistut edasi T. Killing, K. K ja M. K. Tõendid kogumis hinnates on tõendatud, et kinnistu müümine oli näiline, s.o ilma tegeliku eesmärgita omandit üle anda, ja kinnistu reaalseks kasutajaks oli endiselt süüdistatav. Kaitsja jättis kasutamata võimaluse K. F ristküsitlemiseks, sest ei soovinud tunnistajale küsimusi esitada; see-eest esitas kaitsja hiljem tõenditena: tsiviilasjas nr x K. F poolt 22.11.2017 esitatud määruskaebuse ja L OÜ 21.09.2016. a kassa sissetuleku orderi nr x, mille kohus vastu võttis (V kd, tl 13). Kaitsja väitel lükkavad need tõendid ümber K. F poolt kohtus tunnistajana antud „põhimõttelised ja resoluutsed ütlused.“ Kassa sissetuleku orderilt nähtub, et selle alusel on väidetavalt 12 500 üle antud, kuid nii raha üleandja kui ka vastuvõtja eest on allkirja andnud T. Killing. K. F ei ole seda allkirjastanud. Süüdistatava ütluste järgi andis K. F raha üle, mille kohta tehti kohe ka orD valmis, kuid ta ei põhjenda, miks on orderil ainult tema allkirjad. Kohtu hinnangul ei kinnita kõnealune D vähimalgi määral raha reaalset liikumist, sest kui see oleks olnud nii, siis oleks sellel orderil ka K. F allkiri, mis kinnitanuks raha üleandmist. T. Killingu ütlustele ei lisa kaalu ka tema väide, et ta andis 7000 eurot pankrotihaldurile üle. M. K on nimetatud asjaolu kinnitanud, selgitades, et T. Killingule tehti selgeks, et ta peab kõrvale toimetatud vara tagasi andma, mille tulemusel on süüdistatav 2017. a suvel tagastanud mõned autod ja sularaha. Seega ei ole vähimatki seost K. F sõlmitud lepingu ja T. Killingu tagastatud 7000 euroga. Asjaolu, et tunnistaja K. F on koostanud tsiviilasjas hagile vastuse, milles kinnitab raha maksmist, ei võimalda kaugele ulatuvaid järeldusi teha, sest see kajastab tema positsiooni tsiviilkohtumenetluses. Rohkemat antud dokumentidest ei selgu. Kohus juhtis ka korduvalt kaitsja tähelepanu, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tuleb ristküsitlemise käigus juhindudes KrMS § 289 välja tuua tunnistaja varasem väide, et võimaliku vastuolu kohta tunnistajale küsimusi esitada. Dokumendid on olnud olemas enne ristküsitlemist. Mingil

3.4.Tuvastamaks põhjuslikku seost nn ekvivalentsusteooria mõttes conditio sine qua nonvormeli abil, loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. See tähendab, et teatud tegu on teatud tagajärjega põhjuslikus seoses, kui teo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata. Kui aga tagajärg oleks saabunud ka teo mõttelisel eemaldamisel, pole see tegu tagajärje põhjuseks. (nt RKKKo 3-1-1-55-09, p 25.3). PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. L OÜ oli maksevõimeline ettevõte, kellel oli piisavalt vara, et igapäevast majandustegevust teostada. Selle kohta annab kinnitust ajutise halduri aruanne, mis on esitatud kohtule (II kd, tl 3844). Tulenevalt 2015. aasta majandusaasta aruandest oli OÜ L (pankrotis) vara 694 703 euro väärtuses, millest käibevara raha ja pangakontod summas 72 392 eurot ning nõuded ja ettemaksed summas 188 836 eurot. Põhivarana maa väärtusega 28 469 eurot; masinad ja seadmed väärtusega 403 438 eurot ja muu materiaalne põhivara väärtusega 1568 eurot. B.P OÜ 31.12.2015 majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingul kohustusi kokku 360 230 eurot, millest lühiajalised kohustused 249 914 eurot ja pikaajalised kohustused 110 316 eurot (II kd, tl 21-30). Pankrotihalduri M. K ütluste järgi oli L OÜ omakapital 31.12.2015 bilansi järgi umbes 300 000 kuni 400 000 euro ulatuses positiivne, mis tähendab, et kõikidele võlausaldajatele oleks saanud võlad ära maksta ja likvideerimisväärtusena oleks üle jäänud veel kuni 400 000 eurot. M. K ütluste kohaselt lõppes 2016. a kolmandas kvartalist igasugune majandustegevus, varad olid välja viidud ja ei olnud enam töötajaid, ehk siis selleks hetkeks, kui 14.11.2016 sai R. P juhatuse liikmeks oli L lõplikult maksejõuetu. Nähtuvalt B.P OÜ ajutise pankrotihalduri 02.06.2017 aruandest oli võlgnikul kohustusi 825 342,32 eurot väärtuses ja vara puudub (II kd, tl 38jj). On leidnud tõendamist, et süüdistatav on võtnud endale sularahas 13 500 eurot ning võõrandas tasuta võlgniku kinnistud turuväärtuses kokku ca 160 000 eurot ja põhivarana masinaid/seadmeid 403 438 eurot, s.o kokku 576 938 eurot. Seejuures tuleb silmas pidada, et A kahjunõue kujunes suuremaks seetõttu, et teised ehitusettevõtjad pidid võlgniku tööd lõpetama, seega on alust väitele, et nt N. O LP kontole 427 452,54 euro otstarbekohasel kasutamisel oleks saanud A -le suures mahus töid teostada ja kahju poleks tekkinud või oleks kahju olnud oluliselt väiksem. Seega, kui süüdistatav T. Killing ei oleks talle süüksarvatud tegu toime pannud, olnuks B.P OÜ-l vähemalt 600 952,54 eurot rohkem, mis oli kogu võlgniku kõrvale toimetatud vara

3.5.1.Eelnevalt juba käsitletud tõendite valguses pole kahtlust selleski, et Tarmo Killing teadis B.P OÜ raha N. O LP pangakontole kandes, sularahas välja võttes ja pangakaardiga isiklikke kulusid tasudes seda, et raha ei tarvitata B.P OÜ huvides. Tunnistaja M. R ütluste kohaselt hakkas A objektil silma, et 2016. a juunist alates hakkasid tööd aeglustuma, s.t tehnikat viidi ehitusobjektilt minema ja tööd seiskusid augustiks 2016. a. Samal ajal on süüdistatav asunud võõrandama sõidukeid/töömasinaid ja alates 14.09.2016 on toimetanud võlgniku vara K panka. Olles B.P OÜ juhatuse liikmena kursis äriühingu majandustegevuse ja varalise seisundiga, oli T. Killingul kaheldamatult kindel teadmine, et B.P OÜ sedavõrd suure rahasumma, s.o 427 452,54 euro endale võtmine toob paratamatult kaasa B.P OÜ ja maksejõuetuks muutumise. Süüdistatavate tahtluse aspektist on kõnekas äriühingu sõidukite/masinate võõrandamise hoogustumine ja kontolt raha väljavõtmise suurenemine ajal, mil A nõudis aktiivsemalt B.P OÜ tööde lõpetamist. Pangakontode vaatlusprotokolli saab kinnistu asjaolu, et B.P OÜ pangakontolt viidi välja kogu raha (III kd, tl 196-209). N. O LP kontoga seotud pangakaardiga on T. Killing 01.09.2016 kuni 31.10.2018 makstud korduvalt P toidu- ja alkoholipoodides ja söögikohtades (IV kd, tl 42). Süüdistatav on tegutsenud silmapaistva järjekindlusega B.P OÜ varatuks tegemisega, põhjendades seda sellega, et ostja oli investor, märkides, et „nende soov oli ilma vara osta.“ Esmalt tunnistab süüdistatav, et ka talle tundub see imelik, kuid teisesküsitluses väitis prokurörile, et investorit huvitas võimalus tagatise tagasisaamiseks. Kohus leiab, et juhul, kui nn investor oleks olnud huvitatud tagatisest, siis see oleks kajastanud ka 01.11.2016 osaühingu osade ostu müügilepingus (II kd, tl 201). Lepingule ostja esindajana alla kirjutanud A. R on andnud tunnistajana ütluseid selle kohta, et kindlasti ei ole olnud L OÜ osade ostja T. I. B. C näol tegemist investoriga. Tunnistaja A. R sõnade kohaselt lõpetasid üle ostetud äriühingud oma tegevuse päevast, kui nad sai üle ostetud. Ka süüdistatav on selgitanud, et tema sooviks oli vältida kulukat vaidlust RM-ga ja sõprade soovitusel tahtis L OÜ-st vabaneda. Süüdistatav seadis sellega endale eesmärgiks äriühingust vabanemise pärast seda, kui ta oli osaühingu varatuks teinud. Eeltooduga on T. Killing teinud eesmärgipäraselt võimatuks mistahes võlausaldajate katsed saada OÜ Barama Pangkalan arvelt nõuded rahuldatud. Süüdistatav T. Killing sai ka aru, et ta tegutseb isiklikes, mitte B.P OÜ huvides, süüdistatava eesmärk oligi võtta B.P OÜ vara endale, seega ta tegutses kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes.

teadis, et B.P OÜ on B võlgu, sest ta oli maksudeklaratsioonide esitajaks ja oli seetõttu teadlik maksukohustuse olemasolust. Maksukohustuse olemasolu nähtub ka 01.11.2016 osaühingu osade ostu müügilepingus (II kd, tl 202). AS C oli puudustega töödest T. Killingle teada andnud, seega oli süüdistatav nõudest teadlik. Samuti oli süüdistatavale teada, et A ees on kohustused töövõtulepingute täitmiseks. Seega oli süüdistataval teada, et A -l on vähemalt lepingu täitmise nõue, lisaks ka kahju hüvitamise nõue. Tarmo Killing ei ole suutnud ristküsitlemisel selgitada, pärast A -lt raha saamist töödega ei jätkatud. Pärast A -lt ülekande laekumist ei nähtu kontol enam suuremaid väljaminekuid peale N. O LP. L OÜ juhatuse liige T. Killingu esitas lepingute ülesütlemise avalduse 16.09.2016 põhjendusel, et A viivitas alusetult töö vastuvõtmisega (II kd, tl 126-127). Kuid vaidlust ei ole selles, et A maksis kõigi arvete eest ja nõustus lepingu täitmise tähtaja pikendamisega. Seega ei olnud L il raskusi, mis oleks takistanud tööde teostamist A objektidel. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses tsiviilasjas 2-17-19109 punkti 12 kohaselt on leitud järgmist: „seega leidis maakohus põhjendatult, et lepingust taganemise materiaalsed eeldused ei olnud täidetud ja võlgniku lepingust taganemine ei omanud toimet.“ L OÜ esitatud ülesütlemisavalduses oli põhjendamtu. Kohus nõustub prokuröridega, et hiljemalt 2016. a suvel oli T. Killingul kindel plaan L OÜ varatuks ning lepingu ülesütlemisega ja sellele järgnenud läbirääkimistega üksnes viivitati, et L OÜ teha Panama äriühingule müümisega võlausaldajatele raskesti kättesaadavaks ja vara tagasivõitmine võimatuks. Kohtus ütluseid andnud A. R on selgitanud, et L i müügi puhul ei olnud tegemist mitte hea majandustehinguga, vaid tegu oli probleemsest äriühingust vabanemisega. Asjaolu, et süüdistatav on R. P ja A. R 2016 oktoobris suhelnud nähtub T. Killingu mobiiltelefoni vaatlusest (asitõendi vaatlusprotokoll – V kd, tl 1-2). Asjade selline käik on tüüpiline sellele, kuidas toimitakse kuritahtlikult varatuks muudetud äriühingutega: see viiakse teenusepakkuja juurde, kes peab n-ö äriühingute surnuaeda, vahetab välja osaniku, juhatuse liikmed ja teeb vajalikud toimingud selleks, et pankrotimenetlus (sh tagasivõitmised) ei osutuks resultatiivseks (vt lähemalt – Trt RingKo 1-17-2155, p 193). Süüdistatava T. Killingu poolt kinnistute ja sõidukite/töömasinate võõrandamine tasu saamata ja sularaha enda kasuks kasutamine on kahjustanud äriühingu majanduslikku võimet edasi tegutseda. Vara on võõrandatud lähikondsetele, sh selgub K. F ütlustele tuginedes, et T. Killing sõlmis lepingu, millega ei soovitud õiguslikke tagajärgesid. Sellise näiliku lepingu sõlmimine ja sellest järelduv tegelike asjaolude varjamise soov näitab kujukalt süüdistatava teadlikkust endale võlgniku varast tehtud maksete alusetusest. Maksejõuetuse põhjustamine oli süüdistatavale ettenähtav. M. K on andnud ütluseid, mille kohaselt ei ole R. P ühtegi tehingut teinud, sest kõik tehingud varaga on tehtud eelmise omaniku T. Killingu poolt ära. Sõidukite kasutajaks jäid M. K ütluste kohaselt pärast võõrandamist endiselt Tarmo Killing ja K. Ka. Enda huvides vara võõrandamist näitab ka asjaolu, et T. Killing andis pankrotihaldurile tagasi 4 töömasinat/sõidukit – ekskavaator Robtex, Iveco, MAS sõiduauto ja Škoda. Kui need oleks müüdud L OÜ huvides väidatavate majandamiskulude katteks, siis ei oleks olnud süüdistataval T. Killingul enam võimalustki masinate tagastamiseks. Kokkuvõttes asub maakohus seisukohale, et Tarmo Killingul oli tahtlus (kavatsetuse vormis) kõigi KarS § 384 lg 1 objektiivse koosseisu tunnustele vastavate asjaolude suhtes.

4.2.T. Killing on süüdistatavana ülekuulamisel selgitanud, et ta ei varja raamatupidamisdokumente, sest ta saatis need paberkandjal uutele omanikele Panamale, kasutades seejuures tavalist postiteenust. Prokurörid on selle kaitseversiooni kontrollimise kohta esitanud kohtule vastused päringutele, mille kohaselt ei ole postiasutused registreerinud Tarmo Killingu saadetud postisaadetisi (III kd, tl x). E. P kirjalikust vastusest selgub, et ajavahemikul 01.09.2016-01.12.2017 ei ole registreeritud Tarmo Killingu ega K. K poolt saadetud postisaadetisi välisriikidesse, sh Panama Vabariiki (III kd, tl 185). Süüdistav on asjaolu selgitanud sellega, et ta saatis dokumendid lihtkirjana, mida oli hinnanguliselt koguses 40 kilogrammi. Süüdistatava ütluste kohaselt tähendas see kümnete ümbrikkude saatmist dokumentidega järgmiselt: „ 3-4 ümbrikku sai saata.“ /.../ „see kindlasti ei olnud nagu ühe kuu teema, see võis olla kaks.“ Kui süüdistatavalt küsiti, kas see tähendaks ca 160 kirja saatmist, mille eest tuli maksta umbes 3200 eurot (20 eurot kiri) põhjendas süüdistatav oma käitumist sellega, et „kui rohkem dokumente korraga saata, siis oli kohale jõudmise aeg pikem.“ Väite kinnituseks on kaitsja esitanud kohtule tõendina AS E. P kviitungi, millelt nähtub, et 16.11.2016 on makstud sularahas lihtmaksikirja ja kirjamarkide eest kokku 20,05 eurot (VII kd, tl 52). Kohus nõustub prokuröridega, et sellelt kviitungilt ei nähtu vähimatki seost ei Tarmo Killingu ega L OÜ-ga. Esiteks pidi selliseid kirju olema rohkem kui üks, mis on kohtule esitatud, neid oleks pidanud olema vähemalt 160 tükki. Teiseks, kui arvestada süüdistatava ütluseid, siis mahtus ühte ümbrikku 200-250 grammi dokumente, mis tähendas väga mahukat tööd võlgniku raamatupidamise saatmisel Panamasse. See tähendaks ca 5-6 kirja päevas, mille maksumus kujuneks ebamõistlikult suureks. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused ei ole eluliselt usutavad, sest ebaloogiline oleks saata nii mitme üksiku kirjaga dokumendid ja uskuda, et sellisel viisil toimides saaksid väidetavad investorid kogu dokumentatsiooni kiiremini kätte. Ebaloogiline on ka see raamatupidamisdokumendid andis süüdistatav üle ilma kirjaliku kinnituseta, mida võiks põhjendatult oodata äris mõistlikult ja vastutustundlikult tegutsevalt isikult. T. Killing on omanud pikaaegset kogemist ettevõtluses, mistõttu ei ole usutav tema verisoon dokumentide saatmisest 160-200 lihtkirjaga Panamasse. Kuigi süüdistatav on väitnud, et dokumendid saadeti ära, siis sellele vaatamata leiti tema kodu läbiotsimisel mitmeid B.P OÜga seotud dokumente, sh A sõlmitud tehingute kohta (V kd, tl 3-13). Nende dokumentide

säilitamine ei ole T. Killing versiooni uskudes millegagi põhjendatud. Ebaloogiline verisoon toimunust on põhjendatav asjaoluga, et T. Killing valetab, sest tegelikult ta varjab B. P OÜ raamatupidamisdokumentatsiooni pankrotihalduri eest. Kaitsja vastuväite kohaselt tuleb T. I. C 10.01.2019 saadud vastust tõlgendada selliselt, et Panama äriühing on saanud B.P OÜ dokumendid kätte (II kd, tl 217). Prokurörid on leidnud, et kaitsja kõigest üritanud tõendi sisu laiendada, lisades kaitseakti sulgudesse „sh B.P OÜ raamatupidamisdokumendid.“ Kohus nõustub prokuröridega, et vastuses ei ole öeldud, et raamatupidamisdokumendid oleks kätte saadud. Tunnistaja M. K ütluste kohaselt olid sellised vastused tavapärased, kui ta Panama äriühingu poole pöördus. Seega T. I. C e-kiri ei väära kohtu järeldust, et T. Killing ei ole kunagi raamatupidamisdokumente Panamale saatnud. T. Killing on väitnud, et ta on ka elektroonilise raamatupidamise üle andnud, mis olid ühel kõvakettal. Süüdistatava ütluste kohaselt viis ta selle isiklikult Dubaisse, kus andis selle tema jaoks tundmatule isikule üle. Versiooni kinnituseks ei ole esitada ühtki toetavad tõendit, kuigi aktiivse kaitseväite esitamisel lasub kaitsjal tõendamiskoormus. Tarmo Killing ei suutnud öelda isegi isiku täisnime, samuti ei ole süüdistataval esitada oma ütluseid kinnitavaid tõendeid, sh kõvaketta üleandmise akti. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused ei ole ka eluliselt usutavad, sest esiteks ei ole suutnud T. Killing usutavalt selgitada, miks Panama äriühingu dokumente pidi andma üle Dubais ja veel kellelegi tundmatule x vms. Puudub seos süüdistatava väidetava käitumise ja faktliste asjaolude vahel, kui lepiti kokku kohtumine Dubais, siis peaks eelduslikult olema põhjus, nt äriühingu filiaali olemasolu teises riigis või mõne olulise ettevõtja töötaja poolt reisil viibimine samal ajal, kui T. Killing läks puhkusereisile. Süüdistatava jutu järgi sai ta aga lihtsalt ühe tundmatu isikuga kokku, kelle kätte andis kogu raamatupidamise. Kohus leiab, et süüdistatava jutt ei ole loogiline ega veena vähese usutavuse tõttu. Seejuures tuleb märkida, et kui paberil võis raamatupidamisedokumentatsiooni tema arvates saata kümneid kirju lihtkirjana, siis kõvaketta saatmine ei tundunud sel viisil mõistlik. T. Killingu ütlused muutuvad sõltuvalt sellest, kuidas ta soovib asjaoludel lasta paista. Samuti ei kajasta T. I. C e-kiri väidetava kõvaketta üleandmist, mis seal peaks olema, kui kõvaketta üleandmine oleks eelnimetatud asjaoludel toimunud. Ei ole ka usutav, et raamatupidamisdokumentatsioon ja kõnealune kõvaketas oleks üle antud ajas oluliselt hiljem, kui toimus äriühingu omandamine. Raamatupidamisest ja varalisest seisundist ülevaate saamiseks oleks pidanud oluliselt varem dokumentatsiooniga tutvuma, mis näitab taaskord asjaolu, et tegemist ei olnud investoriga, vaid eesmärgiks oli äriühingu kaotamine.

Killingu juhitud osaühing oli objektidelt vajalikud masinad ära viinud, kuigi arvestades tööde tähtaegu, siis oleks tulnud aktiivselt töödega edasi minna, et õigeks ajaks valmis saada. Tunnistaja M. R ja süüdistatava ütlustest nähtub, et tekkis vaidlus tööde teostamise graafiku osas ja asjaolus, et A viivitas tööde vastuvõtmisega. Süüdistatav saatis 04.08.2016 pärast advokaadiga nõu pidamist A -le teate tööde peatamise kohta (II kd, tl 124). kohtule esitatud ekirjad väljatrükist nähtub, et L OÜ on esindanud Sorainen jurist O. V, kes on 02.09.2016 töövõtja L OÜ esindaja pidanud läbirääkimisi A esindajaga M. R, et saavutada kompromiss (IV kd, tl 259). M R poolt 29.07.2016 e-kirjaga väljendab A esindaja selgesõnaliselt, et „raha juurde ei maksta, kui katteveoga on jõutud enam vähem lõppjärku“ (IV kd, tl 262). Süüdistatav on lepingute ülesütlemist põhjendanud lisaks sellega, et tehtud töid akteeriti A poolt viivitusega, ka asjaoluga, et A vastuvõtuviivituse tõttu ei olnud enam alltöövõtjaid ja teiseks, lähenev sügis tegi teede ehitamise võimatuks. Tunnistajana üle kuulatud J. OÜ esindaja J. Õ ütluste kohaselt maksis T. Killingu juhitud L tehtud tööde eest, kuid mingil põhjusel jäid objektil tööd pooleli. Ka teise tunnistaja K. O. ütluste kohaselt ei olnud probleeme rahade laekumisega. Tunnistajate ütlustest ei selgu põhjust, miks töid lõpule ei viidud, samuti ei selgu, et alltöövõtjad oleksid loobunud töö tegemisest. Süüdistatava ütluste kohaselt oleksid ilmastikuolud iseenesest võimaldanud töid teha, kui arvestada 2016. a talve. Harju Maakohtu 14.06.2019 ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-19109 on kohtud tuvastanud, et B.P OÜ poolne 16.09.2016 lepingute ülesütlemine oli põhjendamatu (VII kd, tl 63-71). Kohtu hinnangul ei olnud T. Killingu poolt lepingu ülesütlemine põhjendatud, sest ülesütlemise ajaks 16.09.2016 oli T. Killingul kujunenud kindel plaan ja soov äriühing varatuks muutmiseks (vt – otsuse p 3.5.1).

6.4.Kohus nõustub prokuröridega, et Tarmo Killing otsustas samaaegselt vara võõrandamise korraldamisega teatada A -le tööde peatamisest. Vaidlust ei ole selles, et A on kõigi kolme lepingu eest väljamaksed teinud. S tee eest oli A 07.07.2016 maksnud 141 840 eurot. Tööde aktis nähtub, et see allkirjastati 01.07.2016, seega makse toimus mõned päevad hiljem. PS tee eest oli A 14.06.2016 maksnud 144 226,93 eurot. Teostatud tööde akt allkirjastati 09.06.2016, seega samuti toimus maksmine mõned päevad hiljem. K teede eest oli A 12.07.2016 maksnud 248 721,12 eurot. Tööde teostamise akt allkirjastati 07.07.2016, maksmine toimus mõned päevad hiljem. L OÜ S AS-s pangakontolt nähtub, et perioodil 12.07.2016, kui laekus A -lt 248 721 eurot kuni 23.08.2016. M. R ütluste kohaselt otsustati kõikide tööde eest ära maksta, sest ei nähtud võimalust vastu vaielda. Samuti oli kujunenud olukorras A oluline, et tee ehitustööd jätkuksid, sest sellest sõltus metsamaterjali väljavedu. A on huvitatud lepinguliste suhte jätkumisest, kuid sellele vaatamata saatis T. Killing 16.09.2016 A -le lepingu ülesütlemise avalduse. T. Killingu käitumist selles olukorras võib pidada pahauskseks, sest ta jättis 2016. aasta A -ga töövõtulepingutega võetud kohustused täitmata, kuid see ei ole KarS § 209 tähenduses kelmus. Kohus on juba KarS § 384 vaagides jõudnud järeldusele, et Tarmo Killing on L OÜ vara 2016. aasta juunikuuks võõrandanud ja lõpuks põhjustanud osaühingu maksejõuetuse, millega muutis võimatuks võlausaldajate nõuete rahuldamise. Tegutseva äriühingu vara intensiivne võõrandamine ilma vastusooritust saamata osutab selgelt võlausaldajate huvide kahjustamise eesmärgile. Kuid kohus ei nõustu prokuratuuri seisukohaga, et Tarmo Killingul oli A lepinguid sõlmides juba algselt teadmine, et ta ei kavatse neid lõpuni täita. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et T. Killingu teoplaan ei saa alguse mitte lepingu sõlmimisest, vaid 2016. a juunikuust, kui algas intensiivne varade äriühingust väljaviimine, samuti oli T. Killing alles 2016. a juunist tegutsenud K l pangakonto avamisega (vt – otsuse p 3.3.1.). Seega on usutavad T. Killingu ütlused selle kohta, miks tal oli vaja L OÜ müüa: „et ei peaks hakkama A -ga neid kohtuvaidlusi pidama.“ Süüdistatava tegevus oli kantud soovist vabaneda tülikast vaidlusest ja kohustustest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et T. Killing oleks tegutsenud A petmise sooviga, sest enne lepingute sõlmimist ei olnud märke, et lepingut ei soovita täita, pigem oli süüdistatav valmis

6.6.Isegi, kui kohus sedastaks tegelikes asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise, mille tulemusena toimus varakäsutus, ei ole tuvastatud kelmuse koosseisulise asjaoluna kannatanul varalise kahju tekkimist. Kelmuse objektiivse koosseisu täidab kannatanu petmine ja selle mõjul tehtud kannatanu varakäsutus ehk faktilise või õigusliku sisuga tegu, mis viis vahetult kannatanu varalise seisu kahjustumiseni (vt RKKKo 1-13-5173, p 16.2). Vaidlust ei ole ka selles, et A tellis teistelt pakkujatelt tööde lõpetamise ning need tööd on teostatud. Selle kohta on esitatud sõlmitud lepingud ning tööde tegemist on M. R oma ütlustes kinnitanud (II kd, tl x). A jaoks oli kahjuks see, et nad pidid tegema uued hanked ja maksma uutele töövõtjatele pooleli jäänud tööde eest. Nagu tunnistaja M. R ütlustest nähtub, siis oli tehtud enamus eeltöödest, mõnes osas truubitööd, kuid teede kattetööd olid tegemata. Kohtule on esitatud töövõtulepingud, millest nähtuvad tööde maksumused teiste töövõtjate poolt tehtud tööde eest, mida L ei viinud lõpuni ja mis tuli A -l täiendavalt tellida. Kui lähtuda prokuröride teesides, siis ei oleks tekkinud A -l vajadust teha sellises mahus lisaväljaminekuid objektidel, mis telliti esialgu L OÜ-lt. Prokurörid on seisukohal, et ei ole võimalik aktsepteerida olukorda, kus on selgelt näha, et kannatanu on pidanud tegema suures mahus lisakulutusi seetõttu, et lepingupartner on pahatahtlikult käitudes teinud võimatuks kannatanu nõude täitmise. Selle seisukoha järgi on kelmuseks ainuüksi tahtlik lepingu rikkumine, kui see toob teisele lepingupoolele kaasa mistahes varalise kahju. Prokurörid on leidnud, et varalise kahju puhul tuleks lähtuda isikulisest varamõistest, mille kohaselt jäi A ilma lepingus ettenähtud teedest. Kuid üldjuhul on kahju koosseisulise asjaoluna välistatud, kui petetu on andnud välja rahasumma, kuid on saanud selle eest ka asja või õiguse (RKKKo 3-1-1-7-06, p 9) Saldopõhimõttest tulenevalt tuleb varalise kahju tuvastamisel võrrelda ühelt poolt kannatanu vara koguväärtust enne süüdistatavale ette heidetavat tegu ja teiselt poolt seda, kui palju on kannatanu vara väärt pärast tegu (RKKKo 3-1-1-23-14, p 9). A on saanud akteeritud tööd üle vaadanud ja on tasunud L OÜ-le vastavalt tehtud töö eest. A poolt teistelt töövõtjatelt tellitud tööde eest makstud rahasummad ei ole makstud kannatanu poolt vahetult süüdistatava poolt tegelikest asjaoludest loodud ebaõige ettekujutuse tulemusena. Varakäsutus

8.1.KarS § 384 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, seega on keskmiseks määraks 1 aastat 6 kuud vangistust. Tarmo Killingu süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et süüdistatav on kuriteo pannud toime kindla plaaniga võõrandades kõik äriühingule kuuluva vara. Süüdistatav ei kahjustanud B.P OÜ varalist seisundit mitte äriühingule tulu teenimiseks põhjendamatuid riske võttes, vaid sellega, et võttis äriühingu raha lihtsalt endale ja kulutas enda vajadustest lähtudes. Seega polnud B.P OÜ-l nende tegevusest ka parimal juhul mitte midagi võita, mis muudab süüdistatava teo eriti hukkamõistetavaks Seejuures ei olnud süüdistatava tahtlus teo toimepanemisel suunatud mitte pelgalt B.P OÜ maksevõime olulisele vähendamisele, vaid maksejõuetuse põhjustamisele. Suhteliselt lühikese ajaga muudeti B.P OÜ sisuliselt varatuks. Süüdistatav on tegutsenud selge tahtega jätta kõik võlausaldajad ilma igasugusest hüvitisest. B.P OÜ maksejõuetuse põhjustamisega sai majanduslikult kannatada äriühingu võlausaldajad kokku summas 845 037,97 eurot, mis ületab KarS § 121 p 3 sätestatud eriti suure kahju määra. Süüdistatava poolt toime pandud kuriteoga on kahjustatud õigushüve, s.o võlausaldajate varalisi huve kahjustatud olulisel määral. Tarmo Killingu süü keskmisest oluliselt suurem. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus asub seisukohale, et süü suurust arvestades ei täida rahaline karistus antud juhul eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Ka õiguskorra kaitsmise huvid räägivad pigem karmima kui leebema karistuse kasuks. Seejuures tuleb võtta arvesse asjaolu, et kuriteo toimepanemisest on möödunud pikk aeg. Võttes arvesse, milliseid samme süüdistatav astus B.P OÜ maksejõuetuks muutmisel annab aluse järeldustele, et süüdistatav võib ka edaspidi majandustegevuses omakasu silmas pidades ebaseaduslikke viise kasutada. Eeltoodut ja hinnates potentsiaalset mõju süüdistatava hoiakute muutmisele ja käitumisele tulevikus ning

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 alusel õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt tuleb kohtuotsuse tegemisel lahendada küsimus, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Menetluskulu hüvitamise taotluses esitatud väidete tõendamine on taotluse esitaja kohustus. Valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega, on KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt menetluskuluks. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu üksnes valitud esindajale makstud selline tasu, mis on mõistliku suurusega. Õigusabitasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii õigusabi osutaja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Valitud kaitsjale makstav tasu on menetluskuluna käsitatav KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada selle hüvitamist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-179-14, p 44). Tarmo Killingule on kriminaalasjas osutanud õigusabi kokkuleppel kaitsja vandeadvokaat M T. 08.07.2021.a esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on Tarmo Killing kandnud kulutusi valitud kaitsja osutatud õigusteenuse eest kokku 27 259,20 eurot. Osutatud õigusabi täpsem kirjeldus ja sisu on kirjeldatud esitatud taotluse punkti 3 alapunktides 1-48. Järgnevalt käsitleb kohus neid taotluses välja toodud õigusteenuseid, mida kohus ei pea põhjendatuks ega vajalikuks või mis on ilmselgelt liialdatud. Taotluse punkti 3 alapunktides 1-7 nimetatud õigusabi osutamine seondub õigusabi osutamisega käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses. Kaitsja märgib, et õigusabi on osutatud kokku 48 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on viidatud ulatuses õigusabi osutamine selgelt ülemäärane ja liialdatud. Kohtu hinnangul, arvestades kriminaalasja sisu, mahtu, keerukust jms, on käesolevas kriminaalasjas toimiku materjalidega tutvumise ja muude kohtueelse menetluse kaitsja toimingute teostamiseks põhjendatud ja vajalik õigusabi ajakulu 20 tundi. Ülejäänud osas on õigusabi osutamine kohtu hinnangul ilmselgelt ülemäärane ja liialdatud. Taotluse punkti 3 alapunktis 10 on kaitsja märkinud, et on osutanud õigusabi 45 minuti ulatuses seoses AS C 22.12.2020.a esitatud tsiviilhagiga tutvumisega. Kohtu hinnangul on viidatud ulatuses õigusabi osutamine osaliselt ülemäärane ja liialdatud. Kohtu hinnangul on viidatud tsiviilhagiga tutvumise põhjendatud ajakulu 30 minutit. Nimetatud tsiviilhagi on äärmiselt lakooniline ning mahuks vaid umbes üks lehekülg. 30 minutit ületav õigusabi osutamine on, arvestades tsiviilhagi sisu, keerukust jms, ilmselgelt ülemäärane ja liialdatud. Taotluse punkti 3 alapunktis 12 on kaitsja märkinud, et on osutanud õigusabi 2 tunni ja 30 minuti ulatuses seoses A 06.01.2021.a esitatud tsiviilhagiga tutvumisega. Kohtu hinnangul on viidatud ulatuses õigusabi osutamine osaliselt ülemäärane ja liialdatud. Kohtu hinnangul on viidatud tsiviilhagiga tutvumise põhjendatud ajakulu 45 minutit. Kohus leiab, et A ja B esitatud tsiviilhagid

oma sisu ja keerukuse poolest võrreldavad. Seega, kui kaitsja on osutanud seoses B hagiga tutvumisega õigusabi 45 minuti ulatuses (p 11), mis kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik, ei ole põhjendatud A hagi osas õigusabi osutamine suuremas mahus. Samuti A 06.01.2021.a prokuratuurile esitatud hagiavalduse maht on 7 lehekülge, kusjuures 4,5 lehekülge on asjaolude kirjeldus ning nõude õiguslikud põhjendused sisalduvad vaid napil 1,5 leheküljel ja on oma olemuselt lakoonilised, sisaldades viiteid erinevatele seaduse sätetele. Seega leiab kohus, et A hagiga tutvumisega seotud põhjendatud ja vajalikuks õigusabi ajakuluks tuleb pidada 45 minutit ning seda ületav õigusabi osutamine on, arvestades tsiviilhagi sisu, keerukust jms, ilmselgelt ülemäärane ja liialdatud. Taotluse punkti 3 alapunktides 13-16 märgitud toimingud seostuvad kaitseakti koostamisega, sh tsiviilhagide osas seisukoha kujundamine. Kaitsja märgib, et õigusabi on osutatud kokku 24 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kohtu hinnangul on viidatud ulatuses õigusabi osutamine osaliselt ülemäärane ja liialdatud. Kaitseakt sisaldab ohtralt tarbetuid viiteid erinevatele seaduste sätetele samuti ilukirjanduslikke liialdusi. Samuti on kaitsja kaitseakti koormanud tarbetu tekstiga, mis üksnes annab tekstile mahtu, kuid on sisutühi. Kohtu hinnangul, arvestades kriminaalasja sisu, mahtu, keerukust jms, on käesolevas kriminaalasjas kaitseakti koostamise põhjendatud õigusabi ajakuluks 20 tundi. Ülejäänud osas on õigusabi osutamine kohtu hinnangul ilmselgelt ülemäärane ja liialdatud. Taotluse punkti 3 alapunktis p 23 on kaitsja märkinud, et on osutanud õigusabi ühe tunni ulatuses seoses 26.03.2021.a eelistungi protokolliga tutvumisega. Kohus märgib, et kaitsja viibis nimetatud eelistungil isiklikult ja on seega väga hästi teadlik eelistungi sisust ja seal tehtud otsustustest. Seetõttu täiendavat istungiprotokolliga tutvumist kohus enam põhjendatuks ega vajalikuks ei pea. Kohtu hinnangul on tegemist ilmselgelt liialdatud ja põhjendamatu õigusabi osutamisega. Taotluse punkti 3 alapunktides 29-32 nimetatud õigusabi osutamine seondub 19.04.2021.a kohtule esitatud seisukohaga seoses muudetud süüdistuse ja täpsustatud tsiviilhagidega. Kaitsja märgib, et õigusabi on osutatud kokku 16 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on viidatud ulatuses õigusabi osutamine selgelt ülemäärane ja liialdatud. Kohtu hinnangul, arvestades kriminaalasja sisu, mahtu, keerukust, täiendavas seisukohas esitatud väidete uudsust jms, on viidatud osas põhjendatud õigusabi ajakuluks 8 tundi. Ülejäänud osas on õigusabi osutamine kohtu hinnangul ilmselgelt ülemäärane ja liialdatud. Taotluse punkti 3 alapunktis p 35 on kaitsja märkinud, et on osutanud õigusabi ühe tunni ja 15 minuti ulatuses seoses prokuröri esitatud lisamaterjalidega (400 leheküljel) tutvumisega. Kohtule jääb arusaamatuks, mis täiendavate lisamaterjalidega kaitsja on tutvunud. Käesolevas kriminaalasjas oli kohtueelne menetlus lõpuleviidud ja süüdistusakt esitatud kohtule. Seega ei saa tegemist olla mingite prokuratuuri kogutud täiendavate tõenditega, sest tõendite kogumine oleks saanud toimuda üksnes KrMS § 297 sätestatud korras. Seega ei ole võimalik hinnata viidatud õigusteenuse mahtu, sisu ega seotust käesoleva kriminaalasjaga. Seetõttu ei pea kohus nimetatud õigusteenuse osutamist põhjendatuks ega vajalikuks. Taotluse punkti 3 alapunktis 36 on kaitsja märkinud, et on õigusabi osutanud 6 tunni ja 15 minuti ulatuses seoses 07.06.2021.a kohtuistungiks ettevalmistumisega, sh tunnistaja M. R le küsimuste sõnastamine. Kohtu hinnangul on viidatud ulatuses õigusabi osutamine selgelt ülemäärane ja liialdatud. Selliseks seisukohaks annab alust kasvõi asjaolu, et näiteks kaitsja küsitles tunnistajat M. R 07.06.2021.a kohtuistungil vaid umbes poole tunni vältel. Lisaks nimetatud tunnistaja ülekuulamisele hõlmas 07.06.2021.a kohtuistung avakõnesid ning kirjalike tõendite uurimist. Kaitsja avakõnes ei olnud sisulisi uusi seisukohti võrreldes kaitseaktiga, samuti kirjalike tõendite osas olid kaitsja sõnavõtud minimaalsed. Arvestades viidatud asjaolusid, on kaitsja välja toodud ajakulu selgelt liialdatud ega ole põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades kriminaalasja sisu, mahtu, keerukust ning 07.06.2021.a kohtuistungi sisu, on põhjendatud ja vajalik olnud õigusteenuse osutamine seoses 07.06.2021.a kohtuistungiks ettevalmistumisega kolm tunni ulatuses. Ülejäänud osas on õigusabi osutamine kohtu hinnangul ilmselgelt ülemäärane ja liialdatud.

Taotluse punkti 3 alapunktis 38 on kaitsja märkinud, et on õigusabi osutanud 3 tunni ja 15 minuti ulatuses seoses 08.06.2021.a kohtuistungiks ettevalmistumisega, sh tunnistajatele küsimuste sõnastamine. Kohtu hinnangul on õigusabi osutamine olnud veidi ülemäärane ja liialdatud. Sarnaselt 07.06.2021.a kohtuistungiks ettevalmistumisega peab kohus ka 08.06.2021.a kohtuistungiks ettevalmistumisega seotud põhjendatuks ja vajalikuks õigusabi osutamist 3 tunni ulatuses. 08.06.2021.a kohtuistung ei erinenud oma keerukuselt vms osas 07.06.2021.a kohtuistungist. Sarnaselt 07.06.2021.a kohtuistungile küsitles kaitsja ka 08.06.2021.a kohtuistungil ühte tunnistajat umbes poole tunni vältel ning teisele kahele antud kohtuistungil üle kuulatud tunnistajale kaitsjal küsimusi ei olnud. Kuna kohtuistungid on oma keerukuselt jms võrreldavad, leiab kohus, et kui 07.06.2021.a kohtuistungiks ettevalmistumisega seotud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks saab pidada 3 tundi, siis on õigusabi osutamine 08.06.2021.a kohtuistungiks ettevalmistumisega seoses olnud ka vajalik ja põhjendatud 3 tunni ulatuses ning seda ületavas osas on õigusabi osutamine liialdatud ja ülemäärane. Taotluse punkti 3 alapunktis 47 on kaitsja märkinud, et on osutanud õigusabi 42 tunni ulatuses seoses kohtukõne koostamisega. Kohtu hinnangul on viidatud ulatuses õigusabi osutamine selgelt ülemäärane ja liialdatud. Kohus on käesolevas asjas seoses kaitseakti koostamisega pidanud põhjendatud ja vajalikuks õigusabi ajakuluks 20 tundi. Seega kohtu hinnangul ei saa ka kohtukõne koostamise osas olla põhjendatud õigusteenuse osutamine suuremas mahus. Selliseks seisukohaks annab alust ka kohtukõne sisu ja selle kestus. Kaitsja kandis koostatud kohtukõne ette umbes 2,5 tundi. Samuti ei sisalda esitatud kaitsekõne väiteid, mis ei oleks juba varasemas kohtumenetluses kõlanud. Lisaks sisaldab kaitsekõne ohtralt tarbetuid viiteid erinevatele seaduste sätetele ja ilukirjanduslikke liialdusi, nt selle süüdistuse raames koorus välja mitmeid, suisa ühele kriminaalromaanile omaseid momente (p 17.1). Ka on kaitsja kaitsekõne koormanud tarbetu tekstiga, mis üksnes annab tekstile mahtu, kuid on sisutühi. Seega, arvestades eelviidatut ning kriminaalasja sisu, mahtu, keerukust jms, on käesolevas kriminaalasjas kaitsekõne koostamise põhjendatud õigusabi ajakuluks 20 tundi. Ülejäänud osas on õigusabi osutamine kohtu hinnangul ilmselgelt ülemäärane ja liialdatud. Taotluse punkti 3 alapunktis p 48 on kaitsja märkinud, et on osutanud õigusabi 3 tunni ulatuses seoses 08.07.2021.a kohtuistungil osalemisega. Kohus märgib, et 08.07.2021.a kohtuistung kestis 6 tundi mitte 3 tundi nagu on kaitsja esialgse prognoosina menetluskulude taotluses märkinud. Seega tuleb 08.07.2021.a osas pidada põhjendatuks ja vajalikuks õigusabi osutamist 6 tunni ulatuses. Ülejäänuid menetluskulude taotluses kajastatud toimingud, s.t p-des 8, 9, 11, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 24, 25, 26, 27, 28, 33, 34, 37, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45 ja 46 kajastatud toimingud, on kohtu hinnangul, arvestades käesoleva kriminaalasja mahtu, sisu, keerukust jms, olnud vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Seega leiab kohus, et ülejäänud õigusabi osutamine kokku mahus 41 tundi ja 45 minutit on olnud põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusteenust mahus 20 tundi+30 minutit+45 minutit+20 tundi+8 tundi+3 tundi+3 tundi+20 tundi+6 tundi+41 tundi ja 45 minutit=123 tundi. Järgnevalt hindab kohus, kas lepingulise kaitsja õigusabi tunnihinda 120 eurot, millele lisandub käibemaks, saab pidada mõistlikuks. Kriminaalasjas nr 1-16-8601 on Riigikohus oma 24.08.2018.a lahendis pidanud põhjendatuks kassatsioonimenetluse ajakuluks 6 tundi summas 1092 eurot (sh käibemaks) ehk 182 eurot (sh käibemaks) tunnis. 26.04.2019.a lahendi nr 1-16-4665 p-s 32 on Riigikohus märkinud, arvestades kassatsioonivastuse sisu ning selle esemeks oleva probleemi keerukust ja mahtu, loeb kriminaalkolleegium hüvitatavaks mõistliku suurusega tasuks kaitsjate viiele töötunnile vastava summa, s.o 960 eurot (sh käibemaks 160 eurot). Seega on Riigikohus mõistlikuks õigusabi tunnihinnaks pidanud 960:5=192 eurot (sh käibemaks). Arvestades viidatut, ei saa kohtu hinnangul õigusabi tunnihinda 120 eurot, millele lisandub käibemaks, pidada ülemäära

suureks ega põhjendamatuks. Kohtu hinnangul on antud juhul kaitsja õigusabi tunnihind mõistliku suurusega. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et õigusabiga seotud põhjendatud kulu on 123x120=14760 eurot, millele lisandub käibemaks 14760x0,2=2952 eurot, kokku 14760+2952=17712 eurot. Kohus leiab, et arvestades antud asja kriminaalmenetlust ja selle asjaolusid, sh mahtu, keerukust jms, saab viidatud summat ka tervikuna pidada mõistlikuks õigusabikuluks. Nimetatud summat ületav õigusabi osutamine on ülemäärane ja liialdatud ega ole seega käsitletav menetluskuluna. Kuna süüdistatav mõistetakse KrMS § 209 lg 2 p 3 ja § 320 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks, tuleb osa kaitsja kuludest KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda. T. Killingule esitatud kogu süüdistus on omavahel väga suuresti põimunud, nt kelmuse süüdistuse asjaolud kattuvad suuresti maksejõuetuse põhjustamise osaoludega jne. Seetõttu leiab kohus, et KrMS § 209 lg 2 p 3 ja § 320 lg 1 järgi esitatud süüdistus moodustab poole ehk 50% süüdistuse mahust. Seega arvestades esitatud süüdistust, selle sisu ja mahtu, leiab kohus, et KrMS § 181 lg 1 alusel tuleb välja mõista Eesti Vabariigilt KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu, s.o valitud kaitsja mõistliku suurusega tasu, Tarmo Killingu kasuks summas 17712x0,5=8856 eurot. Kaitsja taotlusel kanda nimetatud summa K. K arveldusarvele nr x. Lähtudes eeltoodust, KrMS § 181 lg 1 alusel välja mõista E. V KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu, s.o valitud kaitsja mõistliku suurusega tasu, Tarmo Killingu kasuks summas 8856 eurot, mis kanda K. K arveldusarvele nr xxx. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta ülejäänud valitud kaitsja tasu süüdimõistetu kanda. Käesolevas kriminaalasjas on kohus tunnistaja tasutaotluse rahuldanud summas 20,54 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist olnud põhjendatud ja vajaliku kuluga. Tunnistaja andis ütlusi seonduvalt süüdistusega KarS § 384 lg 1 järgi. Kuna T. Killing mõistetakse viidatud süüdistuses süüdi, tuleb tunnistaja kulud 20,54 eurot KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista süüdistatavalt. KarS § 384 lg 1 ja § 3811 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on tulenevalt KarS § 4 lg-st 3 teise astme kuriteod. Seega vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 tuleb T. Killingul välja mõista ka sundraha 876 eurot. Eelpooltoodust tulenevalt tuleb T. Killingult seoses süüdimõistmisega KarS § 384 lg 1 ja § 3811 lg 2 järgi riigi kasuks välja mõista menetluskulud kogusummas 20,54+876=896,54 eurot. Vastavalt KrMS § 423 ja § 417 lg 2 kohustub süüdistatav menetluskulud tasuma ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 08.07.2021.a esitas kannatanu E. V A kaudu esindaja taotluse Tarmo Killingult kannatanu menetluskulude väljamõistmiseks summas 13 696,67 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu üheks alaliigiks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 16 lg 2 kohaselt on kannatanu kriminaalmenetluses menetlusosaline. Eelöeldust järeldub, et menetluskulu, mis on kannatanul tekkinud valitud esindajale kriminaalmenetluses osutatud õigusteenuse (sh muud menetlusosalise vajalikud kulud) eest makstes, mõistetakse süüdimõistetult välja kriminaalmenetluse seadustiku sätete alusel. Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on valitud kaitsjale või esindajale makstud tasu ja muud vajalikud kulud käsitatavad menetluskuluna üksnes osas, milles need on mõistliku suurusega. E. V A kaudu on kriminaalasjas osutanud õigusabi kokkuleppel vandeadvokaat A. A. 08.07.2021.a esitas kannatanu esindaja taotluse T. Killingult kannatanu menetluskulude väljamõistmiseks.

Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on valitud esindaja osutanud kannatanule käesolevas kriminaalasjas õigusabi kokku 95 tunni ja 50 minuti ulatuses tunnihinnaga 140 eurot. Järgnevalt käsitleb kohus neid taotluses välja toodud õigusteenuseid, mida kohus ei pea põhjendatuks ega vajalikuks või mis on selgelt liialdatud. Kohus leiab, et õigusabi osutamist, mis seondub algse tsiviilhagi koostamisega, s.o toimingud 04.01.2021.a kuni 06.01.2021.a, saab põhjendatuks ja vajalikus pidada 8 tunni ulatuses mitte 11 tunni ulatuses nagu on taotlenud esindaja. 06.01.2021.a prokuratuurile esitatud hagiavalduse maht on 7 lehekülge, kusjuures 4,5 lehekülge on asjaolude kirjeldused ning nõude õiguslikud põhjendused sisalduvad vaid napil 1,5 leheküljel ja on oma olemuselt lakoonilised, sisaldades viiteid erinevatele seaduse sätetele. Kohtu hinnangul ei ole esitatud tsiviilhagi selline, et oleks põhjendatud ja vajalik õigusabi osutamine suuremas mahus kui 8 tundi. Nimetud mahtu ületav õigusabi osutamine on kohtu hinnangul ilmselgelt liialdatud. Kohus ei pea põhjendatuks ega vajalikuks õigusabi osutamist 29.03.2021.a seoses täiendava süüdistusakti ja toimiku materjalidega tutvumisega 3 tunni ja 45 minuti ulatuses. Kannatanu esindaja on toimiku materjalidega tutvumisega seoses osutanud õigusabi ka 18.12.2020.a ja 28.12 kuni 29.12.2020.a kokku 13 tunni ja 50 minuti ulatuses, mis arvestades kriminaalasja sisu, mahtu ja keerukust, on põhjendatud ja vajalik. Seega, kuna esindaja oli juba kriminaalasja materjalidega tutvunud, ei pea kohus enam täiendavat tutvumist põhjendatuks ega vajalikuks. Samuti ei nähtu esitatud menetluskulude nimekirjast, mis põhjusel selline täiendav tutvumine vajalik oli. Kohtu hinnangul on tegemist ilmselgelt liialdatud õigusabi osutamisega. Kohus leiab, et õigusabi osutamine, mis seondub tsiviilhagi täiendamisega, s.o toimingud 29.03.2021.a, 30.03.2021.a, 31.03.2021.a, 06.04.2021.a, 07.04.2021.a ja 08.04.2021.a kogumahus 11 tundi, on ilmselgelt liialdatud. Viidatud õigusabist peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks 4 tundi. Antud juhul on kannatanul vandeadvokaadist lepinguline esindaja. Vandeadvokaat omab õigusalaseid süvateadmisi ja tegemist on õigusalase kõrgkvalifikatsiooniga isikuga. Kohtu hinnangul on vandeadvokaadist esindaja puhul tegemist isikuga, kes peaks olema koheselt võimeline esitama puudusteta tsiviilhagi või saavad puudused olla minimaalsed mitte sisulised. Vandeadvokaadi puhul ei saa esitatud hagi olla sellise kvaliteediga, et selle täiendamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks osutatakse õigusabi suuremas mahus, kui esialgse tsiviilhagi koostamiseks. Seega leiab kohus, et seoses tsiviilhagi täiendamisega saab põhjendatud ja vajalikuks pidada õigusabi osutamist 4 tunni ulatuses. Kohus leiab, et õigusabi osutamine 04.06.2021.a seoses 07.06.2021.a toimunud istungiks ettevalmistumisega 3 tunni ja 30 minuti ulatuses on osaliselt liialdatud ja põhjendamatu. Nimelt kaitsja osas pidas kohus põhjendatud ja vajalikuks seoses 07.06.2021.a toimunud kohtuistungiks ettevalmistumisega õigusabi osutamist 3 tunni ulatuses. Siinjuures on oluline märkida, et kaitsjal tuleb asja kohtuliku arutamise käigus esitada seisukoht nii tsiviilhagi(de) kui ka süüküsimuse osas. Samas kannatanu esindaja õigusabi osutamine seondub üksnes tsiviilhagiga ning süüküsimust kannatanu ei käsitle. Süüdistust esindab prokurör. Märgitud asjaoludel leiab kohus, et kohtuistungiks ettevalmistumisega seoses saab põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks pidada kannatanu esindaja puhul 2 tundi. Lisaks märgib kohus, et 08.07.2021.a kohtuistung kestis 6 tundi mitte 4 tundi nagu on esindaja esialgse prognoosina menetluskulude taotluses märkinud. Seega tuleb 08.07.2021.a osas pidada põhjendatuks ja vajalikuks õigusabi osutamist 6 tunni ulatuses. Ülejäänuid menetluskulude taotluses ja arvetel nr 2020-881, nr 2021-060, nr 2021-151, nr 2021-236, nr 2021-307, 2021-411ja nr 2021-449 kajastatud toimingud on, arvestades käesoleva kriminaalasja mahtu, sisu, keerukust jms, kohtu hinnangul vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Seega leiab kohus, et ülejäänud õigusabi osutamine mahus 54 tundi ja 35 minutit on olnud põhjendatud ja vajalik.

Õigusemõistmisevastased süüteod › Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses, kohtuvälises ja kohtumenetluses

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

A700XK7,