Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

1 (3)

Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2014. a otsusega tühistati Harju Maakohtu 16.01.2014. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-11088 Sergei Henningule KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse ja KarS § 76 lg 6, § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Uue otsusega karistati Sergei Henningut KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 7 aastase vangistusega, mida KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu 09.09.2010. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis oli 1 aasta 2 kuud 18 päeva vangistust ning mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 8 aastat 2 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguse osas jäi maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu kaebuse menetlusse mittevõtmise määrusega 11.02.2015. a. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 12.09.2021. Tartu Vangla edastas kohtule Sergei Henningu isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab süüdimõistetule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Sergei Henning selgitas kohtuistungil, et pärast karistuse ärakandmist plaanib ta minna elama ja tööle Soome. Eestis tal püsivat elukohta ei ole. Prokurör leidis, et Sergei Henningu puhul on oht uute süütegude toimepanemiseks, mistõttu on olemas alus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Paraku puudub tal vabaduses elukoht, mida kohus saaks määruses käitumiskontrolli ajaks isiku elukohaks märkida. Riigikohus on oma lahendis märkinud, et kohus ei saa kohustada isikut elukohta otsima. Vangla peaks leidma isikule elukoha omavalitsuse abiga, kuid paraku ei ole seda kohta leitud, seega karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada ei saa.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. või 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Sergei Henning kannab hetkel 8 aasta 2 kuud 18 päeva pikkust liitkaristust. Enne seda on teda 4 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega karistatud Harju Maakohtu 09.09.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-9723. Süüdimõistetu vabaneb vangistuse täies ulatuses ära kandmise järel. Seega on täidetud formaalsed alused Sergei Henningu suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada KarS § 871 lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Sergei Henningu puhul on tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga. Teda on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Vabaduses on ta jätkanud kuritegude toimepanemist lühikeste ajavahemike järel. Muuhulgas on ta kuritegusid toime pannud ka katseajal. Uute kuritegude toimepanemiselt ei ole teda eemale hoidnud ka korduvad vangistuses viibimised. Hetkel

2 (3)

kannab Sergei Henning karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Samalaadsete kuritegude eest on teda karistatud varemgi. Sergei Henningu õigusvastase käitumise eesmärgiks on olnud peamiselt majandusliku kasu saamine. Süüdimõistetu varasemast elukäigust on teada, et tema sissetulekud olid korrapäratud ja praegu on tal mitmeid tasumata rahalisi kohustusi. Lisaks on kinnipeetav ise pikaaegne narkootikumide kuritarvitaja. Lähedaste tugi on tal vähene. Vangla andmetel suhtleb ta oma sõbratari ja tütrega, kuid peamine suhtlusringkond on seni olnud kriminaalse taustaga. Väidetavalt on Sergei Henningul motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Vangistuse jooksul on ta enda hinnangul muutunud hoolivamaks, hakanud oma kuritegusid kahetsema. Samuti viitab süüdimõistetu oma vanusele, mis samuti sunnib senist eluviisi korrigeerima. Kohtul on kinnipeetava varasema käitumise põhjal siiski raske uskuda, et Sergei Henning sel korral suudab vajalikud muudatused teha. Kohtu arvates on Sergei Henningu puhul säilinud suur risk uute kuritegude toimepanemiseks. Positiivsena saab märkida, et Sergei Henning on läbinud karistuse kandmise ajal kuriteoriske vähendavaid tegevusi. Ta on töötanud, õppinud riigikeelt, läbinud sotsiaalprogramme ja vangla poolt pakutavaid ühekordseid koolitusi, samuti on ta osalenud Tartu Rahvaülikooli täiendkoolitustel. Negatiivsena tuleb aga märkida Sergei Henningu käitumist. Käesolevalt on kinnipeetaval kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ta ei suuda tulla kehtestatud reeglitega toime ka range järelevalve tingimustes. Kõige eeltoodu põhjal oleks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Sergei Henningu suhtes põhjendatud ja vajalik. Samas ei ole see võimalik, kuna tal puudub Eestis alaline elukoht. Varasemalt on kinnipeetav soovinud minna elama MTÜ Samaaria Eesti Misjoni Haapsalu turvakodusse, kuid praegu talle sinna kohta pakkuda ei ole. Pärast vabanemist plaanib Sergei Henning sõita Soome. Tal on seal töökoht, mille kinnituseks on esitatud tööleping. Elukoha aadressi nimetada ei oska, kuid see on tööandja kaudu organiseeritud. Riigikohtu 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS § 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid valmistab vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. Kuivõrd Sergei Henningul puudub elukoht, mida kohus saaks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel kohtumäärusesse märkida, tuleb karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.