Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

20 aastat kokku-lahku elanud. Samuti ei välista K. Kondrov uue kooselu võimalust mõne muu inimesega ning on tõsine oht, et ta jätkab oma senist vägivallaga läbipõimunud käitumismustrit ka uues suhtes. K. Kondrovi peamiseks probleemiks on see, et ta võib kergesti ärrituda, olla impulsiivne ja mitte mõelda oma tegude tagajärgedele. Tal on puudulik probleemide lahendamise oskus ning impulsiivset ja vägivaldset käitumist soodustab alkoholi tarvitamine. Varasemalt tarvitas K. Kondrov liigselt alkoholi ja tal on sellest sõltuvus. Vanglas on K. Kondrov läbinud vestlused vägivaldsest käitumisest ja selle põhjusest ning sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Ta on teadlik, et alkohol on tema vägivaldse käitumise peamine põhjus ja ta soovib alkoholi tarvitamisest loobuda. Ta saab aru, et tegudel on nii positiivsed kui negatiivsed tagajärjed, kuid pole suutnud neid tagajärgi kuritegu sooritades realistlikult analüüsida. K. Kondrov ei tunnista oma süüd viimases kuriteos, leiab, et tegu oli arusaamatusega, elukaaslane provotseeris teda ja tema midagi ei teinud. Ta lubab mitte enam rikkumisi toime panna, viidates enda vanusele ja tervisele, samas ei leia, et oleks varasemaltki olnud mingi seadusrikkuja. Karistusjärgse käitumiskontrolli arutamise kohtuistungil avaldas K. Kondrov, et senist eluviisi ja hinnanguid ümber hinnata on hea, tagantjärgi otsuseid teha on kerge, kuid elus paraku ei lähe kõik nii libedalt. Käesoleva aasta alguses alustas K. Kondrov vanglas sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimist, kuid programm jäi läbimata, kuna K. Kondrovil puudus motivatsioon seda teha. Ka karistusjärgse käitumiskontrolli arutamise kohtuistungil avaldas K. Kondrov, et programmi läbimine on mõttetu, programm ei vii mitte kuskile ega aita millelegi kaasa. Lisaks on K. Kondrovil üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mida ta ise põhjendas teadmatusega. Samas ei tohiks korduvalt kinnipidamisasutuses viibinud isikule vanglareeglid üllatuslikud olla. Vabanedes on K. Kondrovil olemas kindel elukoht ja õe sotsiaalne toetus. Samas plaanib ta esialgu asuda elama samasse piirkonda, kus on juba varem toime pannud kuritegusid ja see võib kuritegeliku eluviisi jätkamist soodustada. Tal on tuvastatud täielik töövõimetus kuni pensionieani ning talle on määratud töövõimetuspension 380 eurot. Vangla andmetel on K. Kondrovil 3879,88 eurot võlgu, vabanemisfondis on tal 111 eurot. Varem on K. Kondrov tarvitanud pika aja vältel regulaarselt narkootilisi aineid ning tal on diagnoositud uimastisõltuvus. Kuigi puuduvad tõendid, mis kinnitaks narkootikumide tarvitamisest tingitud vägivaldset käitumist, võib narkootikumide tarvitamisega jätkamine siiski soodustada uute kuritegude toimepanemist, sest narkootiliste ainete ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid. Arvestades kokkuvõttes nii K. Kondrovi kuritegude toimepanemise asjaolusid, tema isikut, varasemat elukäiku, käitumist vanglas kui ka tema vabanemisjärgseid elutingimusi, on tõenäoline, et K. Kondrov võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega on võimalik tema uute kuritegude toimepanemise riski maandada. Ei ole veendumust, et ilma käitumiskontrolli ja lisakohustusteta oleks ta võimeline jätkama oma elu õiguskuulekalt. Seetõttu on põhjendatud määrata talle karistusjärgne käitumiskontroll koos lisakohustustega, mis aitaksid toetada edasist seaduskuulekust.

2(3)

Ringkonnakohtu seisukoht

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.