Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled
Tartu Ringkonnakohus 1. juuni 2021 1-10-5424 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Ingeri Tamm Guntars Kaziks (isikukood 36704074212 ) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu 3. mai 2021. a määrus Guntars Kaziks, määruskaebus Tartu Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Evelin Merilaine
Jätta Tartu Maakohtu 3. mai 2021. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
puudumise tõttu vabastada, sest kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud elukoha olemasoluga.
2(6)
3(6)
8.8 Vangistuse eesmärkide täitmisel ei ole kasu pikast vangistusest ja isiku isoleerimisest. Kogu karistuse ärakandmine ei ole reegel. Kaebaja on tunnistanud hirmu vabanemise ees, ent see hirm kasvab veelgi, kui ta peab karistust edasi kandma. Seaduskuulekaks jäämisel aitab süüdlast tema üle rakendatav käitumiskontroll ning teadmine, et selle rikkumise korral pööratakse karistus täitmisele. 8.9 Praegu on G. Kaziksil inimene, kes nõustub ta enda juurde võtma ning probleemide ja muredega saaks ta pöörduda kriminaalhooldusametniku poole. Küll aga ei pruugi tal sellist inimest olla aasta või kolme pärast ning sellisel juhul oleks ta elukohata ning vajaliku toeta. 8.10 G. Kaziks on nõus võtma vabatahtliku kohustuse teha alkoholitarvitamise tuvastamiseks vabatahtlikult laboratoorseid vereanalüüse. Kohus ei saa väita, et kaebajal on mingi väga selge retsidiiv uute kuritegude sooritamiseks ja see tähendab, et kaebajat ei saa vabastamata jätta retsidiivsusohule viidates. Määruses ei peaks kohus tuginema oma kartustele, vaid konkreetsetele kuriteo toimepanemise asjaoludele või kaebajat ja tema edasist elukäiku iseloomustatavatele andmetele, mis sellise arvamuse tingivad. Kohtumäärus jääb siinkohal üldsõnaliseks pannes jätkuvalt suure kaalu kaebaja varasemale elukäigule, jättes arvestamata tema pingutused ja pikaajalise vangistuse, mille jooksul G. Kaziksil on olnud võimalik teha muutused oma mõtlemises ja käitumises. 8.11 Kaebaja küll nõustub, et on toime pannud raskeid kuritegusid, ent see ei välista tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kuriteo raskusele antakse hinnang mõistetava karistusega, ent KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud tähtaja saabumisel ei saagi ärakantud karistusaeg eraldivõetuna olla kaebaja vabastamata jätmise aluseks. Üldpreventiivsed kaalutlused saavad arvestatud juba seeläbi, et süüdlane on ära kandnud pika karistusaja. Mida enam on karistust kantud, seda vähemtähtsaks muutub ennetähtaegse menetluse raames kuritegu. Ka seadusandja on pidanud vajalikuks soodustada kinnipeetavate tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning neile vangistuse lõpuni kandmise asemel alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamist. 8.12 Kaebaja leiab, et kuna tal on elukoht, ta on täitnud vangistusseaduses sätestatud eesmärgid, tema vabanemisfondis on 3600 eurot ning puuduvad rahalised nõuded, siis vastab ta Euroopa Ministrite Komitee ja EIKi poolt kehtestatud seaduskuuleka inimese miinimumnõuetele ning tuleks tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
näe mingitki rikkumist selles, et kohus määruse põhiosas tõi välja andmed toimepandud kuriteo ja mõistetud karistuse kohta. Asjaolu, et Riigikohtu 21. oktoobri 2011. a otsusega tühistati Harju Maakohtu 15. oktoobri 2010. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 4. mai 2011. a otsused G. Kaziksile KarS § 872 lg 2 alusel karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise osas seoses sellega, et Riigikohtu üldkogu 21. juuni 2011. a otsusega põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-1610 tunnistati KarS § 872 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks, ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks. 10.2 Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et G. Kaziksil puudub vabanemisel kindel ja kontrollitud elukoht. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi on selgitatud, et kuna kontrollnõuete eesmärk on järelevalve süüdlase käitumise üle, siis on kontrollnõuetena sätestatud sellised kohustused, mis võimaldavad kriminaalhooldusametnikul vastavat kontrolli praktikas teostada. Olulisemad kontrollnõuded on kahtlemata süüdimõistetu kohustus elada kohtu poolt määratud alalises elukohas (lg 1 p 1) ja ilmuda teatud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (lg 1 p 2). Seejuures hõlmab kohustus elada kohtulahendis näidatud alalises elukohas seega süüdlasel elukoha olemasolu. Lõike 1 p-s 1 nimetatud alalises elukohas elamise kohustus ei võimalda kohtul kohustada süüdlast otsima endale elukohta, kui see tal puudub. RKKK lahend nr 3-1-1-45-16. Praegusel juhul nähtub G. Kaziksi iseloomustusest, et tal puudub vabanemisjärgne elukoht. G. Kaziks avaldas, et ta ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Tema rahvastikuregistrijärgne elukoht on kohaliku omavalitsuse täpsusega. Seega leidis vangla, et isikul tuleks taotleda eluruumi tagamise teenust, kasutada vajadusel varjupaika või esitada taotlus Samaaria Eesti Misjon MTÜ-le. Praegusel juhul on G. Kaziks aga maakohtule ette heitnud materiaal- ja menetlusõiguse rikkumist elukoha tuvastamisel. Ta esitas pärast kohtuistungi toimumist kohtule oma elukoha andmed, ent kohus ei kontrollinud neid ega lükanud ka lahendi tegemist andmete kontrollimiseks edasi. Kohtukolleegiumi arvates ei saa maakohtule etteheiteid teha. Kinnipeetava iseloomustuse koostamiseks vajaliku info kogumise algatab kontaktisik. Oma elukoha andmeid vanglale ei soovinud aga G. Kaziks viidates lähedase soovile avaldada. Küsimus, millist meediakära soovib G. Kaziksi lähedane inimene vanglale andmete avaldamise keeluga saavutada, määruskaebusest ei selgu. Kinnipeetava iseloomustus ei ole avalik dokument. Teiseks eeldab elukoha kontroll märksa enamat, kui pelgalt adressaadile helistamist – tavapäraselt kontrollitakse eluaseme elamistingimusi, omandisuhteid (nt üürilepingu puhul omaniku nõusolekut kinnipeetava elamaasumiseks eluasemele) ja muid võimalikke eluasemega kaasnevaid kriminogeenseid riske. Kuigi G. Kaziks esitas andmed elukoha kohta pärast kohtuistungit, on arvestades kohtuistungi ja lahendi vahele jäävat aega tegemist pigem kiiret lahendamist vajava küsimusega. Oma lähedase andmete avaldamist vanglale G. Kaziks aga ei soovinud, mistõttu ei saanud kohus andmeid kontrollimiseks edastada. Kohtul puudus iseseisev kohustus G. Kaziksi väidetava elukoha kontrolli teostamiseks. Ehkki G. Kaziks rõhutab, et tal on just praegu inimene, kes nõustub ta enda juurde võtma ja et sellist inimest ei pruugi olla aasta või kolme pärast, ei ole võimalik hinnata, kas G. Kaziksi lähedane ka tegelikkuses teda vajalikul määral toetaks. G. Kaziks valis mitte avaldada oma lähedase isiku kontakte ega mingitki muud teavet vanglale. Praeguste andmete (iseloomustus) pinnalt võib öelda, et G. Kaziksil puuduvad positiivsed sotsiaalsed mõjutajad, kes toetaksid tema toimetulekut vabaduses. Tema varasemasse suhtlusringkonda kuulusid valdavalt kriminaalse taustaga isikud (tl 6). 10.3 Kohtukolleegium märgib, et ehkki maakohus ei ole määruses tõepoolest eraldi välja toonud G. Kaziksit iseloomustavaid positiivseid asjaolusid, nagu töötamine ja sotsiaalprogrammide läbimine, nähtub I astme lahendist siiski, et G. Kaziksi korrektsele käitumisele kinnipidamisasutuses on kohus tähelepanu pööranud. Maakohus on süüdlase 5(6)
vabastamise küsimuse lahendamisel seotud kohtulahendi põhjendamiskohustusega, mis tähendab seda, et kohus peab lahendis põhjendama, miks ta jätab süüdlase vabastamata vaatamata positiivsetele asjaoludele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendamiskohustust täitnud: nimelt jõudis kohus veendumusele, et motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks G. Kaziksil puudub. Siinkohal põhjendas kohus uute kuritegude ohtu G. Kaziksi vägivaldsusega, kuritegude ettekavandamise ja tahtliku ning sihikindla tegevusega aga ka isiku käitumismustriga. Kohtu jaoks kujutas G. Kaziksi puhul uue kuriteo riski ka see, et ta ei tunnista kuritegusid, süüdistades kannatanuid valetamises ning vanglakaristuses puudulikku õigussüsteemi ja ühiskonda tervikuna. Kohtukolleegium möönab, et taolised düssotsiaalsed hoiakud: vaenulikus teiste inimeste suhtes ning kuritegudes avaldunud sihikindel käitumismuster viitavad suurele riskile uue kuriteo toimepanemiseks. 10.4 Kaebaja on õigesti märkinud, et ka raskeid kuritegusid toime pannud isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole välistatud, sest kuriteo raskusele antakse hinnang mõistetava karistusega. Mida enam on karistust kantud, seda vähemtähtsaks muutub ennetähtaegse menetluse raames kuritegu. Küll aga tuleb kuriteo asjaolude all mõista süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada (RKKK 1-14-5339/95 p 12, 1-09-3703/83, p 9). Maakohus on G. Kaziksi kuritegusid ja neid iseloomustavaid aspekte lahendis analüüsinud, mh märkis I astme kohus, et süüdlase kuritegudes olid kannatanuteks ka alaealised. Nende suhtes toimepandavad seksuaalkuriteod eeldavad teatavat eelsättumust ega saa olla halbade asjaolude kokkulangemise juhuslik tulem.
/allkiri/ Ingeri Tamm
/allkiri/ Aarne Sarjas
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.