Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUD

tarbib alkoholi mingites kogustes rohkem kui vaid nädalavahetusel ning teeb seda regulaarselt. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega, sest oli alust arvata, et isik rikub kohustust mitte tarvitada alkoholi. 14.04.2021 R. Abel registreerimisele ei ilmunud ning saatis e-kirja haigestumise kohta ning kuvatõmmise eesti.ee lehelt töövõimetuslehe kohta. 20.04.2021 saatis Politsei- ja Piirivalveamet teatise, mille järgi seoses väljakutsega kontrollis politsei R. Abelit. Isikul tuvastati joove 0,96 mg/l väljahingatavas õhus. Rene Abel on katseajal korduvalt rikkunud talle määratud olulist kohustust mitte tarvitada alkoholi. Isiku peamiseks kuriteoriskiks on alkoholi kuritarvitamine, isiku poolt toime pandud kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Hooldusalune on karistatud elukaaslase suhtes toime pandud vägivaldse kuriteo eest. R. Abel on enda sõnul teadlik, et on alkoholijoobes kergesti ärrituv ning võib käituda seetõttu vägivaldselt, samas jätkab alkoholi tarvitamist koos elukaaslasega. Ametniku hinnangul on isiku motivatsioon loobuda alkoholi kuritarvitamisest näiline. Alkoholi kuritarvitamisest nähtub uue kuriteo toimepanemise risk. Lähtuvalt eeltoodust teen ettepaneku R. Abelile mõistetud karistus täitmisele pöörata.

KOHTU PÕHJENDUSED

kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). Tartu Maakohtu 07.02.2020 otsusega on Rene Abel süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 9, KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja KarS § 120 lg 1 järgi ja mõistetud talle KarS § 63 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 07.-09.11.2019, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Rene Abelil veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 5 kuud vangistust, mille kandmise algust arvestada alates 30.11.2019.a., s.o Rene Abeli kahtlustatavana kinnipidamisest. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et ülejäänud vangistus 1 aasta 6 kuud ja 27 päeva jääb tingimisi kohaldamata. Rene Abelile määrati katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta 6 kuud ja 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui Rene Abel ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Katseajaks määrati Rene Abelile lisakohustustena KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osaleda sotsiaalprogrammis., KarS § 75 lg 4 alusel registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul peale kinnipidamisasutusest vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja KarS § 75 lg 4 alusel kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus märgib, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõuete rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla juhul, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus (vt RKKKm nr 3-1-1-61-13 p 9.2). Erakorralisest ettekandest nähtuvalt taotletakse Rene Abelile mõistetud vangistuse täitmisele pööramist, kuna ta on katseajal rikkunud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Eelmärgitud kohustuse rikkumine on toimunud 31.01.2021 ja 19.04.2021. Politsei- ja Piirivalveameti 02.02.2021 teatise kohaselt tabati Rene Abel 31.01.2021 Viljandis alkoholijoobes, mille kohta koostati indikaatorvahendi kasutamise protokoll (kd 3, tl 109-110). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt on Rene Abelil 31.01.2021 kell 20.38 tuvastatud alkoholijoove 1,04 mg/l (kd 3, tl 114-114p). Oma 08.02.2021 antud seletuses on Rene Abel tunnistanud, et tarbis alkoholi koos elukaaslasega ning ei osanud joomist kontrollida. Nimetatud rikkumisele on ametnik reageerinud kirjaliku hoiatusega. Politsei- ja Piirivalveameti 20.04.2021 teatise kohaselt kontrollis politsei Rene Abelit seoses väljakutsega. Isik oli alkoholijoobes ja tema osas koostati indikaatorvahendi kasutamise protokoll ( kd 3, tl 111-112). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt on Rene Abelil 19.04.2021 kell 10.18 tuvastatud alkoholijoove 0,96 mg/l (3 kd, tl 113-113p). Samuti on politseiteatise kohaselt Rene

Abeli suhtes alustatud kriminaalmenetlus 21284000106 KarS § 121 lg 2 p 3 tunnustel selles, et Rene Abel kasutas füüsilist vägivalda kahe isiku suhtes, pekstes neid xxxxxxxx xxxxxx xxxx hoones. Rene Abel on 19.04.2021 kahtlustatavana kinni peetud ning käesolevalt viibib vahi all. Rene Abel on rikkunud talle määratud kohustust osaleda alkoholitarvitamise häire raviteenusel, kuhu ta käesoleval aastal on pöördunud ainult ühel korral. SA Viljandi Haigla 21.04.2021 kirja nr 12-1/1389-1 kohaselt on Rene Abel pöördunud Viljandi haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse alates 01.11.2020 järgmistel kuupäevadel: 13.11.2020, 17.12.2020 ja 25.02.2021 (3 kd, tl 107-108). Samas 01.04.2021 toimunud registreerimisel väitis Rene Abel ametnikule, et käib regulaarselt nõustamisel ja järgmine vastuvõtt on 09.04.2021. Rene Abeli 25.02.2021 antud CDT näit vereanalüüsis - 1,4% oli tõusnud referentsväärtusest (s.o 1,3%) suuremaks. Isik väitis, et tarbis alkoholi viimati 30.-31.01.2021. Asjatundja Mailis Tõnissonilt pärineva informatsiooni kohaselt ei põhjusta sellist CDT tõusu isegi kahepäevane kange alkoholi tarbimine, pigem näitab, et inimene tarbib alkoholi mingites kogustes rohkem kui vaid nädalavahetusel ning teeb seda regulaarselt. Ametnik reageeris rikkumisele hoiatusega, kuna oli alust arvata, et Rene Abel rikub kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus on seisukohal, et nähtuvalt kriminaalhooldaja poolt kohtule esitatud erakorralises ettekandes toodud asjaoludest on Rene Abel katseajal korduvalt rikkunud talle määratud kohustusi. Kohtu hinnangul on R. Abeli rikkumised tahtlikud ja takistavad järelevalve teostamist tema üle ning mõjuvad põhjused rikkumiste õigustamiseks puuduvad. Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud rahuldada kriminaalhooldusametniku ettekanne ja pöörata Rene Abelile Tartu Maakohtu 07. veebruari 2020.a. otsusega mõistetud kandmata vangistus 1 aasta 6 kuud 27 päeva täitmisele. Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.