Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Rene Abelile kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on Rene Abel toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt ja isikute grupis KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1) varem varguseid süstemaatiliselt toime pannud isikuna, taas 15.03.2019.a. kella 17.00 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära koos X.X (eraldatud) xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xx x-x asuvast korterist X.X kuuluva sülearvuti HP, väärtusega 150 eurot. Oma tahtliku tegevusega põhjustas Rene Abel kannatanule varalist kahju; 2) varem varguseid süstemaatiliselt toime pannud isikuna, taas 05.04.2019 kella 08:11 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Viljandi linnas Ilmarise 1 asuvast Omniva Viljandi bussijaama pakiautomaadist Ilusalong Christinale saadetud saadetise, väärtusega 70,56 eurot, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanule varalist kahju. 2) teise inimese kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mis seisnesid selles, et tema : 1) 31.10.2019.a. päeval Viljandi linnas Leola tänava kortermajade vahelisel alal lõi oma elukaaslasele X.Xile ühel korral labakäega vastu vasakut kõrva, põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanu X.Xile füüsilist valu ja tervisekahjustuse- trummikile haigusseisundi; 2) olles isik, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, taas 06.11.2019.a. õhtul xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xx korteris lõi oma elukaaslasele X.Xile ühe korra labakäega ja korduvalt rusikaga vastu paremat põske, seejärel haaras x.x juustest, tõmbas pikali maha ja lohistas mööda põrandat ning lõi veel kannatanule ühe korra jalaga paremale lõua piirkonda. Oma tahtliku tegevusega põhjustas Rene Abel kannatanu X.Xile füüsilist valu ja tervisekahjustused – pea pindmised hulgivigastused ja alalõualuu murru; 3) olles isik, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, taas 30.11.2019.a. kella 14:45 paiku xxxxxxxxxxx xxxxxxxx x-x tungis lapsega magavale elukaaslasele X.Xile kallale, lüües kannatanut korduvalt rusikaga peapiirkonda. Kannatanu tõusis voodist ülesse, kuid Rene Abel tõukas ta jõuga vastu seina, mille tagajärjel kannatanu paiskus peaga vastu seina ja kukkus. Seejärel istus kannatanu voodile ja Rene Abel võttis interneti kaabli ja tõmbas kannatanu seljatagant ümber kõri ja kägistas viimast, mille peale kannatanu haaras käeulatuses laual olnud noa ja lõi Rene Abeli suunas tabades teda pähe, mille peale R. Abel vabastas ta kägistamise haardest. Oma tahtliku tegevusega Rene Abel põhjustas kannatanule pea pindmise vigastuse ja füüsilist valu. 3) tapmisega ähvardamise, kui kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist KarS § 120 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema pani toime tapmisega ähvardamise, nimelt 30.11.2019.a. kella 14:50 paiku xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xx-x xähvardas enne politsei saabumist oma elukaaslast X.Xit, et ta näitab, kes ta tegelikult on, lubades tappa X.X , tema lapsed ja vanamutist ema. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Rene Abel on varem tema suhtes olnud eelnevalt korduvalt vägivaldne. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Rene Abelil 07.11.2019-09.11.2019.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 5 kuud vangistust. Ülejäänud osa 1 aasta 6 kuud ja 27 päeva vangistust jätta tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Rene Abel ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Karistuse kandmise alguseks lugeda Rene Abeli kahtlustatavana kinnipidamine alates 30.11.2019.a. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata kriminaalhoolduse ajal Rene Abelile alkoholi tarvitamise keeld KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et Rene Abel on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel määrata Rene Abelile katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul peale kinnipidamisasutusest vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla - Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond - Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik (SA Viljandi Haigla telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00-16.00) või e-postil [email protected]) - AJK Kliinik - Viru Haigla Tapa Tervisekeskus - Kuressaare Haigla KarS § 75 lg 4 alusel määrata Rene Abelile katseajaks lisakohustuse kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 7, 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 120 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. AS Eesti Post on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 70,56 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Rene Abelilt 70,56 eurot AS Eesti Post kasuks Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Rene Abeli kaitsjate esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna vandeadvokaat Raul Tosmann 431,30 eurot ja vandeadvokaat Nikolai Kõiv 64,80 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1372,20 eurot: sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi tasu 496,20 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rene Abel on kahtlustatavana kinni peetud 07.-09.11.2019. Rene Abel on kahtlustatavana kinnipeetud 30.11.2019 ja vahistatud 02.12.2019.a. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Koheselt

ärakandmisele kuuluva vangistuse osa 5 kuud kandmise algust arvestada alates 30.11.2019.a., s.o Rene Abeli kahtlustatavana kinnipidamisest. Kriminaalasja juures olev asitõend CD plaat Häirekeskuse kõnedega, pakendatud ümbrikusse tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.