1-20-5416
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. märts 2021, Tartu
Kriminaalasja number
1-20-5416 (18261001124)
Kohtunik
Ingrid Kullerkann
Kohtuistungi sekretär
Mari-Liis Kõiv
Prokurör
Terje Aleksašin
Kriminaalasi
Riida Rõivas süüdistatuna KarS § 201 lg 2 p 1, KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 349 järgi üldmenetluses
Süüdistatav
Riida Rõivas, isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxx;x Vabariigi kodanik; põhiharidusega; emakeel: eesti keel; tõkend: puudub kehtivaid kriminaalkaristusi 2, viimati Tartu Maakohtu 02.05.2018. a otsusega nr 1-18-117 KarS § 201 lg 1 järgi rahalise karistusega 1500 eurot, mida ei pööratud KarS § 73 alusel tingimisi KarS § 73 lg 1 alusel täitmisele 3 aasta pikkuse katsajaga vandeadvokaat Otto Preem (määratud korras)
Karistatus
Kaitsja
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 kohus otsustas
1-20-5416 (nelikümmend) miinimumpäevamäära (päevamäära suurus 10 eurot), s.o 400 (nelisada) eurot.
1-20-5416 kannatanu R. R. tsiviilhagi. Välja mõista Riida Rõivaselt R. R. kasuks 30 000 eurot, milline summa tuleb kanda R. R. arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxx kannatanu TF Bank AB (publ.) tsiviilhagi. Välja mõista Riida Rõivaselt TF Bank AB (publ.) kasuks 1031,64 eurot, milline summa tuleb kanda TF Bank AB (publ.) arveldusarvele nr EE452200221066697508 Swedbank AS-is.
1-20-5416 apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu Riida Rõivast süüdistatakse selles, et tema varalise kasu saamiseks teise isiku nimel laenude võtmise teel, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx, ära kasutades temaga ühes korteris elanud Ü. T. kergeusklikkust, küsis enda kätte Ü. T. ID-kaardi ja Swedbanki pangakaardi koos PIN- koodidega, seejärel lõi ta e-maili aadressi xxxxxxxxxxx ning kasutas seda aadressi ja Ü. T. ID-kaarti tema nimel laenulepingute sõlmimiseks, kavatsuseta lepingulisi kohustusi täita: -
-
16.06.2016 taotles Riida Rõivas Ü. T. nimel laenu AS Bigbank, ta vastas Ü. T. esinedes AS Bigbank infotelefonile xxxxxxx ning helistas ajavahemikul 17.-20.06.2016 ise korduvalt Ü. T. esinedes AS Bigbank infotelefonile, täpsustamaks laenu saamise asjaolusid. 20.06.2016 kell 12.21 sõlmis Riida Rõivas internetikeskkonnas Ü. T. ID-kaarti kasutades laenulepingu. Ta veenis Ü. T. oma isikut tuvastama xxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitades talle, et see on vajalik Soome sõiduks. Postkontoris tehti laenu saamiseks vajalik isikutuvastus ja koopia Ü. T. ID-kaardist. 22.06.2016 laekus laenusumma 2468 eurot Ü. T. Swedbanki kontole, kust Riida Rõivas 2465 eurot Ü. T. pangakaarti kasutades samal päeval Tallinnas reisisadama D-terminalis asuvast pangaautomaadist välja võttis - neljal korral 160 eurot, kahel korral 750 eurot ja 325 eurot, mille omastas. Oma tegevusega põhjustas Riida Rõivas AS-le Bigbank varalise kahju 2468 eurot; 17.08.2016 kell 13.30 esitas Riida Rõivas internetikeskkonnas Ferratum Bank p.l.c. Ü. T. nimel laenutaotluse 127 euro saamiseks ja 22.08.2016 lisalaenu taotluse 250 euro saamiseks. Ta vastas Ü. T. esinedes panga kontrollkõnele ning veenis Ü. T. oma isikut tuvastama 22.08.2016 xxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitades talle, et see on vajalik Soome sõiduks. 22.08.2016 kanti 377 eurot Ü. T. Swedbanki kontole, kust Riida Rõivas selle Ü. T. pangakaarti kasutades samal päeval xxxxxxxxxxxxxxx pangaautomaadist välja võttis ja omastas, põhjustades pangale varalise kahju 377 eurot.
Seega pani Riida Rõivas toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Samuti süüdistatakse Riida Rõivast selles, et tema sõlmis 09.06.2016 kell 22.55 internetikeskkonnas Ü. T. teadmata tema ID-kaarti kasutades AS-ga Swedbank väikelaenulepingu nr xx-xxxxxx-xxx euro saamiseks, mis samal päeval Ü. T. Swedbanki kontole üle kanti. 10.06.2016 võttis Riida Rõivas Ü. T. pangakaarti kasutades xxxxxxxxxxxxxxx pangaautomaadist tema kontolt kolmel korral välja sularaha - 600 eurot, 600 eurot ja 55 eurot, kokku 1255 eurot, mille omastas, tekitades AS-le Swedbank varalise kahju 1300 eurot, samuti tekitas varalise kahju Ü. T. , kuna kohtutäitur on nimetatud summa maksekäsu alusel kannatanult sisse nõudnud; -
17.06.2016 kell 14.40 esitas Riida Rõivas internetikeskkonnas TF Bank AB Ü. T. nimel tema ID-kaarti kasutades laenutaotluse 1500 euro saamiseks ning 20.06.2016 allkirjastas Ü. T. ID-kaarti kasutades laenulepingu. 21.06.2016 kanti laenusumma Ü. T. Swedbanki kontole, kust Riida Rõivas selle Ü. T. pangakaarti kasutades samal päeval
1-20-5416
-
xxxxxxxxxxxxxxx pangaautomaadist välja võttis, kahel korral 750 eurot, mille omastas. Oma tegevusega põhjustas Riida Rõivas TF Bank AB varalise kahju 1500 eurot ja Ü. T. 885,60 eurot, kellelt nimetatud summa on maksekäsu alusel sisse nõutud; Riida Rõivas, varalise kasu saamiseks teise isiku nimel laenu võtmise teel, selgitas 2018.a septembris R. R. , et vajab tema pangakaarti koos PIN-koodiga enda valdusse, kuna tal endal ei ole pangakontot, aga Soomes elav xxxxx tahab talle raha saata ning R. R. pangakaarti kasutades saab ta raha kätte, samuti veenis ta R. R. sõlmima 07.09.2018 pangas turvaelementide kasutamise kokkulepe PIN-kalkulaatori saamiseks. Olles R. R. pangakaardi koos PIN-koodiga ja PIN-kalkulaatori enda valdusse saanud, lõi ta e-maili aadressi xxxxxxxxxx ning kasutas seda 07.09.2018 kell 20.05 internetikeskkonnas laenulepingu sõlmimiseks AS Bondora 3200 euro saamiseks. Lepingu allkirjastamiseks vajalik PIN-kood saadeti laenutaotlusele märgitud Riida Rõivase mobiiltelefoni numbrile xxxxxxxx. 10.09.2018 kanti nimetatud summa R. R. Swedbank kontole, kust Riida Rõivas samal päeval võttis xxxxxxxxx pangaautomaadist R. R. pangakaarti kasutades välja 1550 eorot ja xxxxxxxx asuvast pangaautomaadist 1500 eurot, millised summad omastas. Oma tegevusega põhjustadas Riida Rõivas AS-le Bondora varalise kahju 3200 eurot.
Seega pani Riida Rõivas toime KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise, varalise kasu saamise eesmärgil teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamise teel. Samuti süüdistatakse Riida Rõivast selles, et tema, olles varem toime pannud kelmuse ja omastamise, 13.09.2018 xxxxxxxxxxxxxxxxxx SEB panga kontoris, kasutades tema nimele vormistatud volitust, võttis R. R. pangakontolt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx välja 5850 eurot ja omastas selle; -
-
samuti selles, et tema 14.09.2018 xxxxxxxxxxxxxxxxxx SEB panga kontoris, kasutades tema nimele vormistatud volitust, võttis R. R. pangakontolt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx välja 24 000 eurot, millest omastas 22 000 eurot; samuti selles, et tema 14.09.2018 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxx jättis endale R. R. poolt xxxxx esindusest ostetud seadme xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (2017) väärtusega 899 eurot, väites R. R. , et tagastas seadme postiga xxxxx esindusse.
Seega pani Riida Rõivas toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikule usaldatud ja tema valduses oleva võõra vallasasja korduva ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise. Samuti kahtlustatakse Riida Rõivast selles, et tema kasutas ajavahemikul 09.06.-24.06.2016 korduvalt Ü. T. xx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx nimel internetikeskkonnas AS Swedbank, AS Bigbank ja TF Bank AB laenutaotluste esitamiseks ja laenulepingute sõlmimiseks. Seega pani Riida Rõivas toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Samuti kahtlustatakse Riida Rõivast selles, et tema ajavahemikul 23.09.2018 – 30.07.2019, kindlakstegemata kuupäeval ja kohas, võltsis enda poolt koostatud ja R. R. poolt allkirjastatud dokumenti, lisades tekstile „Mina R. R. x/xxxxxxxxxxxxxx saanud Riida Nihveltilt i/k xxxxxxxxxxx kaks tuhat eurot 2000 eurot Mis on Forest farmi OÜ ülekanne SEB panka“ oma isikukoodi järele sõnades „kakskümmend“ ja numbri „2“ arvu 2000 ette. Juurdekirjutuse
1-20-5416 tulemusena muutus dokumendi sisu selliseks, et tema poolt on R. R. üle antud 22 000 eurot, mis vabastaks ta kohustusest maksta R. R. välja tema metsa müügist saadud rahasumma. Seega pani Riida Rõivas toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi võltsimise, mille alusel on võimalik vabaneda kohustusest. Samuti kahtlustatakse Riida Rõivast selles, et tema esitas 30.07.xxxxxxx menetlejale kriminaalasjas nr xxxxxxx tõendina enda poolt võltsitud dokumendi R. R. raha üleandmise kohta, millele oli teinud juurdekirjutuse, tõendamaks, et tema pole 14.09.2018 R. R. SEB pangakontolt välja võetud 24 000 eurot endale jätnud. Seega pani Riida Rõivas toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga vabaneda kohustusest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin, süüdistatav Riida Rõivas ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 213 lg 2 p 1 (Ü. Ti nimel laenude võtmine Swedbank, TF Bank) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 349 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 40 päevamäära, s.o 400 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel nõuab prokurör süüdistatava liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel liita mõistetav karistus Tartu Maakohtu 02.05.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistusega, lugedes rahalise karistuse 400 eurot kaetuks rahalise karistusega 1500 eurot ning mõista süüdistatava liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust ja rahaline karistus 1500 eurot. KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § § 213 lg 2 p 1 (R. Rõivase nimel laen AS-ist Bondora) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 344 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 345 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel nõuab prokurör süüdistatava liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.
1-20-5416
KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetav karistus Tartu Maakohtu 02.05.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistusega -1 aasta ja 3 kuud vangistust ja rahaline karistus 1500 eurot ja mõista süüdistatavale liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust ja rahaline karistus 1500 eurot. KarS § 73 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav Riida Rõivas 3 aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Rahaline karistus 1500 eurot pöörata täitmisele. Tsiviilhagid: Ü. T. 1125 euro nõudes, R. R. 30 000 euro nõudes, TF Bank AB 1031,64 euro nõudes, Bondora AS 3050 euro nõudes. Süüdistatav tunnistab tsiviilhagisid. Menetluskulud: määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 334,80 eurot, ekspertiiside tasu 923 eurot, sundraha 876 eurot, kokku 2133,80 eurot, millele lisandub kohtumenetluses tekkiv kulu. KarS § 180 lg 3 alusel jätta pool ekspertiiside maksumusest (461,50 eurot) ja kaitsjatasust (167,40) eurot riigi kanda, hüvitamisele kuulub 1504,90 eurot, millele lisandub pool määratud kaitsjale makstavast tasust kohtumenetluses. Kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasud on 574,80 eurot. Süüdistatava kanda seega 287,40 eurot. Määratud kaitsja tasu 26.03.2021 kohtuistungil osalemise eest summas 88,80 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel täielikult riigi kanda. Menetluskulud võimaldada süüdistataval tasuda ositi ühe aasta jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. KarS § 73 lg 4 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Uus kuritegu on toime pandud tahtlikult ning seega vajab lahendamist küsimus, kas oludes, kus KarS § 65 lg 2 kohane üks liidetav on tingimuslikult kohaldamata jäetud rahaline karistus, on katseajal toime pandud kuriteo eest vangistuse mõistmisel üldse võimalik seda ilma käitumiskontrolli ja elektroonilist valvet kohaldamata täitmisele pööramata jätta. Seadus sellist olukorda otsesõnu ei reguleeri. Pooled on seisukohal, et olukorras, kus isik on teo toime pannud ajal, mil tema suhtes on tingimuslikult kohaldamata jäetud rahaline karistus, oleks põhjendamatu vangistuse individualiseerimine sedavõrd rangel viisil. Kohtupraktikas on sellist lahenduskäiku aktsepteeritud Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu lahendites kriminaalasjas 1-14-4457. Riigikohus asja menetlusse ei võtnud. Asja läbivaatav kohtunik on seisukohal, et kuna selline kohtupraktika on olemas, täpselt sellist olukorda ei ole Riigikohtu
1-20-5416 praktikas analüüsitud ning kokkuleppemenetluse esemeks saab olla kuni teatava määrani karistusõiguse normide tõlgendamine, on kokkulepe siiski võimalik kinnitada. R. Rõivas kuulub KarS § 201 lg 2 p 1, KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 349 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. Asitõendid - 3 CD-plaati Bigbank AS ja xxxxx Eesti AS kõnesalvestistega ja Swedbank AS – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.